Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Uus Maa turuülevaade 12-2013

09.01.2014 Tõnu Toompark

Eesti

Detsember näitas taas kerget tehingutehulga kasvu, mis võrreldes varasemate aastatega on erandlik, sest pühadeaeg tõmbab kinnisvaraturul tavaliselt hoo maha. Tõsi, teostatud tehingute arvu tõus ei avaldu enamikes suuremates linnades, vaid tuleb pigem maapiirkondadest, kus ostetakse haritava- ja maatulundusmaa ning metsakinnistuid, millest sai möödunud aastal üks populaarsemaid kaubaartikleid.

Maa-ameti andmetel toimus Eestis detsembrikuu jooksul 3708 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on novembrist 4,6% rohkem. Võrreldes aastataguse detsembriga on tehingute hulk kerkinud 26,8%.

Kinnisvaraturu rahaline maht oli 184,36 miljonit eurot, mis on novembrist 6,7% enam.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Tallinna kinnisvaraturg tõmbas aastalõpule omaselt veidi hoogu maha ning tehtud tehingute hulk seetõttu taas langes. Maa-ameti andmetel toimus möödunud kuul 911 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on novembrist 10,5% vähem. Võrreldes aga ülemöödunud detsembriga, kasvas tehingute hulk siiski 25,1%. Ääremärkusena tasub lisada, et toonane tulemus oli tavapärasest oluliselt madalam ning keskmine aastane kasv on siiski 11,7%.

Allikas: Maa-amet

Ka korteritehingute hulk kahanes ning detsembris müüdi pealinnas 615 korterit (novembris 701), mille ruutmeetri keskmine mediaanhind kasvas kuuga 1,7% 1250 eurole. 12-kuine hinnakasv oli aga 23,4%.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

Haabersti: 1193 €/m2. Muutus võrreldes novembriga -0,6% ja aastaga +23,6%*.
Kadriorg: 2118 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +2,3% ja aastaga +66,2%*.
Kalamaja: 1635 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +11,5% ja aastaga +21,1%.
Kesklinn: 1836 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +10,7% ja aastaga +17,3%*.
Kristiine: 1469 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +6,6% ja aastaga +25%*.
Lasnamäe: 1085 €/m2. Muutus võrreldes novembriga -0,5% ja aastaga +30,4%*.
Mustamäe: 1183 €/m2. Muutus võrreldes novembriga -5,9% ja aastaga +28,2%*.
Nõmme: 1091 €/m2. Muutus võrreldes novembriga -10,2% ja aastaga +18,3%*.
Pirita: 1400 €/m2. Muutus võrreldes novembriga -8,4% ja aastaga +0,4%.
Põhja-Tallinn: 1245 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +8,8% ja aastaga +27,3%*.
Vanalinn: 2500 €/m2. Muutus võrreldes novembriga -12% ja aastaga +17,5%*.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi korterite hulk tehingute koguarvust.

Allikas: Maa-amet

Nagu möödunud aasta teises poles laiemalt, oli ka detsembris aina kuumemaks teemaks müügipakkumiste vähenemine, mis eriti avaldub just järelturukorterite osas. Pidev sisseränne Tallinnasse on tekitanud olukorra, kus paljudes väiksemates Eesti linnades-asulates pannakse aina enam kortereid müüki samas kui pealinnas jääb võimalusi ostmiseks vähemaks. Tõsi, leevendust on toonud aktiivne uusarenduste rajamine, kuid inimesed, kellele on taskukohasem korter vanemas tüüpmajas, seisavad silmitsi väiksema valiku ja kasvavate hindadega.

See tendents iseloomustab ka alalnud aastat ning on selge, et Tallinna ja muu Eesti kinnisvaraturud lähevad üha enam lahku, sest inimesed liiguvad sinna, kus on töö. Kuigi peale Tallinna on Eestis ka teisi elujõulisi tõmbekeskuseid, riisub pealinn siiski koore ja peamiselt ühesuunaline riigisisene ränne jätkub.

Kuigi võiks arvata, et kasvav nõudlus kergitab pidevalt ka hindu, siis drastilist tõusu pole ette näha, sest inimeste sissetulekud seavad omad piirid. Seega ennustame mõõdukat ja stabiilsemat keskmise hinna kasvu, mis ei haara aga päris kõiki korteritüüpe. Näiteks jätkub suurema üldpinna ja kõrgete kommunaalkuludega vanemate tüüpkorterite pakkumishinna kohatine langus, sest selliste korterite osatähtsus müügipakkumistes aina suureneb. Samuti pööravad inimesed oma pilgud asumite poole, kus hind on veel soodsam.

Eramuturg oli detsembris aasta vaikseim, müüdi 21 eramut-suvilat (novembris 36) ja 10 elamukrunti (novembris 7).

Allikas: Maa-amet

Tartu

Ka Tartu kinnisvaraturg tõmbas detsembris hoo maha, sest suurem osa plaanitud tehinguist, mille hulgas olid ka broneeritud korterid uusarendustes, toimusid ära juba varasematel kuudel.

Maa-ameti andmeil toimus 131 ostu-müügitehingut, mis on möödunud aasta madalaim tulemus. Novembriga võrreldes langes tehingute hulk 15% ning 2012. aasta detsembriga kõrvutades 16%.

Allikas: Maa-amet

Kuigi ka müüdud korterite hulk langes, jätkas hinnatase vaikselt tõusu. Detsembris müüdi Tartus 100 korterit, mille keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1068 eurot. Novembriga võrreldes kerkis hind seega 0,6% ning aastaga suisa 22,6%.

Allikas: Maa-amet

Detsembris müüdi Tartu linna piires 7 eramut (novembris veel 16) ja 1 elamukrunt.

Ida-Virumaa

Sarnaselt kogu Eestiga kerkis ka Ida-Virumaal kinnisvaratehingute arv. Maa-ameti statistika kohaselt teostati detsembrikuus maakonnas 352 ostu-müügitehingut, mis on novembrist 3,9% enam. Võrreldes tunamulluse detsembriga oli kasv lausa 54,4%. Siiski, kuigi kogu aasta lõikes on Ida-Virumaal tehingute hulk tugevalt kasvanud, peab märkima, et 2012. aasta detsember oli tollase aasta üks vaiksemaid kuid, mis tektiabki näiliselt suure aastase kasvu.

Allikas: Maa-amet

Nagu juba varasemates ülevaadetes oleme kirjutanud, on maakonnas asuvatest linnadest tõusev turg Narvas ning mujal on see pigem vahelduv, omamata kindlat trendi ühele või teisele poole.

Narvas müüdi detsembris 60 korterit, mille keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 444 eurot. Võrreldes novembriga kerkis antud hinnatase 8,5%.

Allikas: Maa-amet

Maakonnakeskuses Jõhvis müüdi taas kallimaid kortereid, mille tõttu kerkis ruutmeetri keskmine mediaanhind taas ülisuure 74,4% jagu 223 eurole. Kohtla-Järvel langes ruutmeetri mediaankeskmine hind seevastu 26,8% 69 eurole. Mõlema linna puhul näitavad suured tõusud ja langused seda, millise hinnaklassi kortereid rohkem osteti. Tegelikult on hinnatase olnud neis linnades viimastel aastatel suhteliselt stabiilne.

Allikas: Maa-amet

Pärnu

Pärnus toimus detsembrikuu jooksul 83 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on aasta lõikes keskmine tulemus. Võrreldes novembriga kerkis tehinguaktiivsus 6,4% ja 2012. aasta detsembriga võrreldes 18,6%.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 64 (novembris 52), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 768 eurot. Kuuga kerkis hinnatase 10,5% samas kui aastaga pole sisulist muutust toimunud.

Allikas: Maa-amet

Ka eramuturg oli aasta keskmisel tasemel. Müüdi 7 maja (novembris 10) ja 4 eramukrunti (novembris 2).

Viljandi

Detsembris toimus Viljandis maa-ameti andmetel 21 kinnisvara ostu-müügitehingut (novembris 31), mis aasta keskmist arvestades oli pigem madalam tulemus. Ülemöödunud aasta detsembris toimus aga 20 tehingut.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 13 (novembris 18). Kuna novembris toimus hulk keskmisest oluliselt madalama hinnaga tehinguid, mis mõjutas ka kõigi tehingute mediaankeskmist ruutmeetrihinda, kerkis antud näitaja detsembriks 60,9% 568 eurole. Tunamulluse detsembriga võrreldes oli kasv aga 22,2%.

Allikas: Maa-amet

Osteti ka 4 eramut (novembris 2). Elamukrunte pole Viljandis aga juba pikemat aega müüdud.

Rakvere

Rakvere kinnisvaraturg detsembris oluliselt ei muutunud. Kokku sõlmiti 27 ostu-müügilepingut, mis on sama palju kui novembris. Aastataguse detsembriga võrreldes oli tehinguaktiivsus siiski 50% kõrgem.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 15 (novembris 22), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 483 eurot. Võrreldes novembriga kerkis hinnatase 9,1% ja 2012. aasta detsembriga 19,3%.

Müüdi 5 eramut (novembris 4) ja 1 elamukrunt.

Allikas: Maa-amet

Kuressaare

Kuressaares toimus detsembris 18 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on ühe võrra novembrist vähem. Võrreldes 2012. aasta detsembriga on tehinguaktiivsus kasvanud aga 28,6%.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 10 (novembris 13), mille ruutmeeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 641 eurot. Võrreldes novembriga kerkis hinnatase 1,7% ja aastaga 6,8%.

Eramuturg on talve saabudes aga vaikseks jäänud, müüdi vaid 1 maja.

Allikas: Maa-amet

Haapsalu

Haapsalu kinnisvaraturg detsembris mõnevõrra langes, kokku toimus 13 ostu-müügitehingut (novembris 16, 2012. aasta detsembris aga 7).

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 10 (novembris 8) ning nende ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 384 eurot. Võrreldes novembriga langes hinnatase 2,3% ning ülemöödunud aasta detsembriga võrreldes 36,9%. Suure aastase languse põhjustas kõrgem võrdlusbaas – 2012. aasta detsembris toimus tavapärasest suurem hulk tehinguid korteritega uues majas.

Allikas: Maa-amet

Sarnaselt novembriga müüdi ka detsembris 1 eramu.

Artikli allikas on
Uus Maa

Uuring kasutusest väljalangenud ja mahajäetud elamufondi võimalikust probleemsusest

09.01.2014 Tõnu Toompark

Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tellitud ja DTZ Kinnisvaraeksperdi poolt läbi viidud uuringu eesmärgiks oli kaardistada kasutusest väljalangenud ja mahajäetud eluruumidega korterelamute hetkeolukord (sellise elamufondi hulk), välja selgitada olukorra problemaatilisus ning välja töötada võimalikud lahendusvariandid olukorra parandamiseks.

Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tellitud uuringut on võimalik lugeda täpsemalt: 131210_uuring_probleemsed_korterelamud_2013.

Artikli allikas on DTZ Kinnisvara

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Logistika Pluss avab täna Merko ehitatud kaasaegse ja energiasäästliku Nurmevälja logistikakeskuse

09.01.2014 Tõnu Toompark

Täna avab Eesti üks suurimaid laopidajaid Logistika Pluss uue kaasaegse Nurmevälja logistikakeskuse, mis võimaldab suurendada kaubamahtusid ning tänu spetsiifilistele tingimustele vastavatele ladudele pakkuda uusi teenuseid. 23 000 m² brutopinnaga logistikakeskus toodab osa vajaminevast energiast päikesepaneelidega. Keskuse ehitustööd teostas Eesti juhtiv ehitusfirma Merko Ehitus Eesti üheksa kuuga.

„Tänaseks on ettevõte 15 000 ruutmeetri suurusest majast ja teistest rendipindadest välja kasvanud, millest tingituna otsustati juba mõni aasta tagasi, et alustatakse uue maja projekteerimise ja planeerimisega. Oleme projekteerimise käigus veelgi tõhustanud valgustussüsteeme, paigaldanud rohkem andureid ning uus ladu on pikem ja laiem. Uudsena on projektis sees otsus katta hoone lõunapoolne külg päikesepaneelidega ehk hakkame ise elektrienergiat tootma,“ ütles Logistika Pluss OÜ juhataja Toomas Orutar.

„Nurmevälja logistikakeskus on lisaks oma kaasaegsusele ja energiasäästlikkusele eriline ka selle poolest, et hoone on osaliselt süvistatud paepinnasesse ning siin on tavapärasest logistikakeskusest enam tähelepanu pööratud arhitektuursele lahendusele. Meil on hea meel anda plaanipäraselt sujunud ja tähtaegselt valminud ehitustöödega oma panus tellija äri arendamisse ja kasvatamisse,“ ütles Merko Ehitus Eesti üldehitusdivisjoni direktor Tarmo Pohlak.

Logistikakeskuse uudsed tehnoloogilised lahendused võimaldavad senisest enam tööd automatiseerida, minimeerida vigu ja teenindada samal pinnal oluliselt suuremaid kaubamahtusid. Samuti tagab uus keskus kaupade turvalisuse nii tule-, vee- kui ka varguskahjude osas. Ladude suurimad ohuallikad ehk tehnoruumid ja akude laadimispunktid on eraldatud tuletõkketsoonidesse ja varustatud suitsu ja kuumuse edasileviku tõketega. Varguskahjude ennetamiseks rakendatakse video- ja tehnilise valve süsteemides uusimaid lahendusi.

Keskuse energiatõhususe tagab küttesüsteem, mis võimaldab valida hetke soodsaima kütuse. Paralleelselt võetakse energiatootmiseks kasutusele ka päikesepaneelid. Automaatika kontrollib ka keskuse valgustust ja annab võimaluse hoonet ka väljastpoolt hallata. Jäätmekäitluses rakendatakse kohapealset jäätmete sorteerimist, mis põhimõtteliselt on võimaldanud jäätmekäitluskulud pöörata tuludeks.

Nurmevälja logistikakeskus hõlmab logistikakeskust brutopindalaga 23 000 m², lisaks laopindadele ka spetsiifilistele nõuetele vastavat tootmispinda, kontori-, koosoleku-, riietus-, tehno- ja muid vajalikke ruume. Iru külas asuvas keskuses saab tööd pea 170 inimest.

Logistika Pluss (www.logistikapluss.ee) on suurim laopidaja Eestis, kes pakub erinevaid logistikateenuseid rahvusvahelistele tööstus-elektroonika suurkontsernidele, toidu-, alkoholi- ja esmatarbekaupade tootjatele ning maaletoojatele. Ettevõtte põhiteenuseks on kaupade käitlemine laos, transporditeenus ning lisandväärtuse andmine kliendi kaupadele. Tarneahela kiirendamiseks ja efektiivsemaks muutmiseks pakume rahvusvahelistele ettevõtetele ka spetsiifilist tootmis- ja pakkimisteenust.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Detsembris jätkus inflatsiooni aeglustumine

09.01.2014 Rasmus Kattai

Statistikaameti teatel ulatus inflatsioon detsembris 1,4%ni ning võrreldes novembriga langes hinnatase 0,1%. Novembriga võrreldes kallines kõige enam transport, kuid seda tasakaalustas majapidamiste eluasemekulude odavnemine.

2013. aasta kokkuvõttes tõusis hinnatase Eestis 2,8%. Kuigi eelmise aasta esimesel poolel ulatus inflatsioon üle 3%, hakkas see suvekuudel aeglustuma ning jõudis septembriks viimase kolme aasta madalaimale tasemele. Inflatsiooni pidurdas peamiselt vähene hinnakasv väliskeskkonnas, mis jõudis impordi kaudu ka Eesti tarbijateni. Teisel poolaastal oli suurim mõju imporditava energia ning imporditavate toidukaupade odavnemisel. Tarbijakorv on viimasel poolaastal kuuvõrdluses peaasjalikult imporditava energia hinna languse tõttu pidevalt odavnenud.

Alusinflatsioon, mis sõltub peamiselt sisemaistest teguritest ning hõlmab tarbijakorvi ilma energia ja toiduaineteta, ulatus eelmisel aastal üksnes 0,8%ni. Alusinflatsiooni pidurdasid märkimisväärselt sideteenuste odavnemine, kuid ka tasuta teenused, kõrgharidus ja Tallinna ühistransport, ilma milleta oleks 2013. aasta inflatsioon olnud 3,8%. Hinnakasvu pärssis ka asjaolu, et majanduses oli küllaldaselt vabu tootmisressursse, tänu millele oli ettevõtete kulusurve mõnevõrra väiksem. Jõudsalt suurenes aga palgakulu, kuna hõive kiire kasv vähendas vaba tööjõu hulka ning konkurents tööjõu pärast tihenes.

Euroala inflatsioon aeglustus esialgsel hinnangul detsembris 0,8%ni ning 2013. aasta keskmiseks hinnatõusuks kujunes euroalal 1,3%. Mitmes euroala riigis hinnatase aasta lõpus langes, kuid deflatsioon puudutas üksnes majanduskriisist kõige rohkem räsitud riike. 2014. aastal peaks inflatsioon tänu aegamisi taastuvale majanduskasvule püsima madalal tasemel. Euroopa Keskpanga prognoosi järgi ulatub inflatsioon 2014. aastal 1,1%ni.

Eesti Panga prognoosi kohaselt kujuneb 2014. aastal Eesti tarbijahindade inflatsiooniks 2,1%. Aasta algul on oodata inflatsiooni edasist aeglustumist, sest aastataguse elektrituru avanemise mõju taandub. Teisel poolaastal hinnatõus mõnevõrra kiireneb – nii imporditava kui ka sisemaise inflatsiooni tõttu.

Euroala keskpankade peaeesmärk on hoida euroala inflatsioon keskpikas perspektiivis alla 2%, kuid selle lähedal. Euroala keskmisest pisut kõrgem inflatsioon Eestis on ootuspärane ja tuleneb kiirema majanduskasvu mõjust ning suhtelise sissetulekutaseme ühtlustumisest euroala omaga.

Allikas:
Rasmus Kattai, Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja
http://www.eestipank.ee/press/detsembris-jatkus-inflatsiooni-aeglustumine-08012014

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Millise Euroopa pealinna elanikud on elukeskkonnaga enim rahul?

08.01.2014 Statistikaamet

Eurostati 2012. aasta Euroopa Liidu riikide pealinnade elanike rahuloluküsitluse põhjal on elukeskkonnaga kõige rahuolevamad Kopenhaageni elanikud ja kõige rahulolematumad ateenlased. Ka tallinlased on eluga kodulinnas rahul.

Üldise rahulolu näitajaks on vastus küsimusele, kuidas on inimesed rahul eluga oma kodulinnas. Tallinnas andis sellele küsimusele positiivse vastuse (täiesti rahul või pigem rahul) 89% küsitletutest. See on hea tulemus, kuigi Euroopa Liidu riikide pealinnadest neljateistkümnes oli vastav protsent veelgi suurem. Sellega, et elatakse just oma kodulinnas, oldi rahul kõikides Euroopa Liidu riikide pealinnades. Teiste seast eristus selgelt vaid Kreeka pealinn Ateena, kus küsimusele andis positiivse vastuse ainult veidi üle poole elanikkonnast. Ülejäänud pealinnades oli positiivsete vastuste osatähtsus üle 80%.

Töö leidmise võimalus

Küsitlusele vastanutest 37% leidis, et Tallinnas on lihtne tööd leida. Selle tulemusega on Tallinn keskmine Euroopa Liidu riigi pealinn. Euroopa Liidus on vaid neli pealinna (Praha, Helsingi, Stockholm ja Bratislava), kus üle poole elanikest arvas, et tööd leida on lihtne. Lissabonis ja Ateenas vastas alla 10% küsitletutest, et tööd on lihtne leida.

Elamispinna leidmise võimalus

Vaid 18% tallinlasi leidis, et sobiva hinnaga head elamispinda on Tallinnas kerge või pigem kerge leida. Vaatamata väikesele protsendile on Tallinn sellega üsna keskmine Euroopa Liidu riigi pealinn. Edetabel selle kohta, kui lihtsaks peavad pealinnade elanikud sobiva hinnaga elamispinna leidmist, on võrreldes küsitluse teiste edetabelitega teistpidi pööratud. Enamikus edetabelites on viimane või selle lähedal Ateena, kuid tervelt 61% ateenlasi arvas, et elamispinda on seal kerge leida. Ateena on ainus pealinn Euroopa Liidus, mille elanikest enam kui pooled arvasid, et head ja sobiva hinnaga elamispinda on kerge leida.

Paljudes küsitlusega seotud tabelites on esikohtadel Helsingi ja Stockholm, aga head ja sobiva hinnaga elamispinda leida on neis linnades väga keeruline. Euroopa Liidu riikide pealinnadest on see keerulisem vaid Amsterdamis ja Pariisis. Vilniuses ja Riias on sobiva hinnaga head elamispinda leida mõnevõrra lihtsam kui Tallinnas ehk siis ka selle küsimuse puhul paikneb Tallinn Helsingi ja Stockholmi ning Riia ja Vilniuse vahel.

Põhjalikum ülevaade Statistikaameti väljaandes Eesti Statistika Kvartalikiri 4/2013 artiklis „Elukvaliteet Tallinnas ja teistes Euroopa Liidu riikide pealinnades“ (ilmus 23.12.2013).

Statistikaameti analüütikud Marika Kivilaid ja Mihkel Servinski

Allikas: http://statistikaamet.wordpress.com

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Тыну Тоомпарк: новый бум на рынке недвижимости уже наступил

08.01.2014 Tõnu Toompark

Аналитик Adaur Grupp Тыну Тоомпарк уверен, что бум недвижимости уже наступил, но теперь он специфический.

«Бум недвижимости уже наступил, – сказал Тоомпарк еженедельнику «Деловые ведомости», добавив, что нынешний бум не касается всего рынка недвижимости, а лишь очень конкретных жилых площадей. Сейчас бум затронул в основном старые жилые площади в Таллинне и Тарту. – Мы не должны сравнивать этот бум с бумом 2005-2007 годов, хотя многие черы схожи».

По словам Тоомпарка, цена сделок с квартирами в Таллинне в IV квартале 2013 года выросла по сравнению с этим же периодом прошлого года на 17,4%, а это в два раза превышает рост средней зарплаты. В 2013 году сделок в Таллинне было заключено на 30% больше, чем в 2011 году. «А в 2011 году, по-моему, цены были как раз «нормальные», – отметил Тоомпарк.

«Если мы будем учитывать общий экономический контекст и показатель темпов роста экономики 0,7%, то мы еще очень далеки от стабильного состояния в экономике, которое позволило бы считать такое положение на рынке недвижимости нормальным. Иными словами, агрессивное развитие рынка жилых площадей в Эстонии не соответствует общему экономическому положению в стране», – сказал эксперт.

Тоомпарк также затронул тему кредитования покупки жилья. Оборот жилищных кредитов за 10 месяцев 2013 года был 567 млн евро, что на 21% больше, чем за весь 2012 год. Однако количество предлагаемых объектов, например, на портале kv.ee, снизилось за год на 15%, что, очевидно, и повлияло на рост цен на жилье.

Ирина Киреева
Редактор

http://rus.err.ee/v/opinion/02950236-919b-4901-a448-45e4de00abc3

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Tarbijahinnaindeksi kuumuutust mõjutasid detsembris enim elekter ja õhutransport

08.01.2014 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta detsembris võrreldes novembriga -0,1% ja võrreldes 2012. aasta detsembriga 1,4%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2012. aasta detsembriga võrreldes 1,1% ja teenused 1,9% kallimad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on 2012. aasta detsembriga võrreldes langenud 0,7% ja mittereguleeritavad hinnad tõusnud 2,1%.

2012. aasta detsembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim 21,9% kallimana kodudesse jõudnud elekter, mis andis kogutõusust 60%. Kaks kolmandikku elektri põhjustatud indeksitõusust tasandas kogu aasta väldanud sideteenuste odavnemine. Toidu 2,2%-lise kallinemise tasandas transpordi 2,8%-line odavnemine. Mootorikütus oli 2013. aasta detsembris 1,8% odavam kui aasta varem samal ajal. 2012. aasta detsembriga võrreldes on toidukaupadest enim ehk 15% kallinenud kala ning 17% odavnenud kohv, ka on 15% odavnenud munad ja suhkur.

Novembriga võrreldes oli detsembris tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks 3,9% odavamalt kodudesse jõudnud elekter. Detsembriks ostetud lennukipiletid olid 27% kallimad kui kuu varem ning 1,6% kallines kuuga mootorikütus. Suurem mõju indeksile oli veel alkohoolsete jookide soodusmüükidel ja muu puuvilja 6,9%-lisel kallinemisel. Võrreldes novembriga kallinesid toidukaupadest enim värske kurk (23%) ja banaanid (21%) ning odavnesid hiina kapsas (14%) ja rapsiõli (10%).

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, detsember 2013
Kaubagrupp	Detsember 2012 – detsember 2013, %	November 2013 – detsember 2013, %
KOKKU	1,4	-0,1
Toit ja mittealkohoolsed joogid	1,5	0,1
Alkohoolsed joogid ja tubakas	5,0	-0,7
Riietus ja jalatsid	1,9	-0,6
Eluase	5,3	-1,7
Majapidamine	0,5	-0,3
Tervishoid	7,1	-0,2
Transport	-2,8	1,7
Side	-11,5	0,0
Vaba aeg	3,0	0,1
Haridus ja lasteasutused	-14,9	0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus	6,9	0,2
Mitmesugused kaubad ja teenused	2,3	0,3

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Аналитик: новый бум на рынке недвижимости уже наступил

08.01.2014 Tõnu Toompark

Аналитик Adaur Grupp Тыну Тоомпарк уверен, что бум недвижимости уже наступил, но теперь он специфический.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutasid enim eluasemekulud

08.01.2014 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeks tõusis 2013. aastal 2012. aasta keskmisega võrreldes 2,8%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeksi aastamuutuse suurimaks mõjutajaks oli kodudesse jõudnud elektri 28,7%-line kallinemine, mis andis kogutõusust kaks kolmandikku. Suuremat mõju avaldasid veel toidu 4,9%-line kallinemine ja transpordi 3,5%-line odavnemine. Mootorikütus oli 3,7% odavam kui 2012. aastal.

2013. aastal kallinesid 2012. aasta keskmisega võrreldes toidukaupadest enim kartul (39%) ja värske köögivili (16%) ning odavnesid kohv ja suhkur (11%).

Viimase viieteistkümne aasta jooksul on tarbijahinnaindeksi aastamuutus olnud alla 3% kahel korral: 2009. aastal -0,1% ja 2003. aastal 1,3%. 3% oli aastamuutus 2010. ja 2004. aastal.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, 2013
Kaubagrupp	2012–2013, %
KOKKU	2,8
Toit ja mittealkohoolsed joogid	4,1
Alkohoolsed joogid ja tubakas	5,1
Riietus ja jalatsid	4,3
Eluase	8,8
Majapidamine	1,0
Tervishoid	6,0
Transport	-3,5
Side	-9,8
Vaba aeg	1,9
Haridus ja lasteasutused	-3,2
Söömine väljaspool kodu, majutus	6,5
Mitmesugused kaubad ja teenused	2,0

Balti riigid ja Soome 2012. aastal Euroopa ehitusturul

07.01.2014 Statistikaamet

Aastatel 2005–2012 jäid Euroopa Liidu (EL 28) ehitusturu aastased muutused vahemikku kolmest kuni miinus seitsme protsendini ning Baltimaad olid vaheldumisi küll EL-i suurimad ehitusmahu kasvatajad küll suurimad kukkujad.

Statistikaameti andmetel aeglustus Eestis 2013. aasta esimese poolaastal ehitusmahtude kasv, jäädes 2012. aastaga samale tasemele, peamiseks põhjuseks avaliku sektori tellimuste vähenemine. Samas viitab ehituslubade statistika elamuarenduste elavnemisele, kuid selle kasvu pärsib ehitustegevuse jätkuv kallinemine. Järgmiste aastate ehituse kasvu ootused on seotud eelkõige sellega, et eratellijate aktiivsus suureneb. Riigi tellimuste taastumist võib oodata alles paari aasta pärast, kui saab hakata kasutama EL-i uue rahastamisperioodi vahendeid. Ehitusturu arengut ei soodusta ka naabrite juures toimuv. Nii Euroopas tervikuna kui ka lähinaabrite juures tunnevad tarbijad ja ehitusettevõtjad end üldises majandusolukorras üsna ebakindlalt.

Eesti ehitus on suunatud põhiliselt siseturule. Välisriikidesse ehitamine on aastatel 2005–2012 pidevalt kasvanud, moodustades 6–18% ehitusettevõtete kogu töödemahust. Järsk muutus toimus aastail 2009–2011, mil vähene nõudlus kodusel ehitusturul sundis ettevõtteid tööd otsima piiri tagant. Välisriikidesse ehitamise osatähtsus tõusis siis tavapärase 6–8% asemel 17–18%-ni. Lihtsam on välisturul konkureerida eritöid tegevatel ettevõtetel. Välisriikidesse tehtud ehitusmahust annavad enamuse (olenevalt aastast 86–93%) hooneehitustööd.

Balti riigid ja Soome

Eestit, Lätit, Leedut ja Soomet EL ehitusturul aastatel 2005–2012 vaadates võib tõdeda, et Baltimaad on olnud vaheldumisi küll EL-i suurimad ehitusmahu kasvatajad küll suurimad kukkujad. Kui Eesti ja Läti ehitusturu jaoks oli parim aasta 2007, siis Leedu parim oli 2008. aasta. Seda suurem oli aga Leedu ehitusmahtude vähenemine 2009. aastal (kadus ligi pool eelnenud aasta ehitusmahust). Lähinaabritest on neil aastatel kõige stabiilsemalt arenenud Soome ehitusturg, mis on teinud selle atraktiivseks ka Eesti ehitajatele. Kui Baltimaades vähenesid ehitusmahud 2–3 aastat, siis Soome suutis peale üheaastat mõõnaperioodi 2009. aastal tänu riigi meetmetele neid taas kasvatama hakata. Probleemid tekkisid neil uuesti 2012. aasta teisest kvartalist, mil riigi majanduse nõrgenemine hakkas mõju avaldama ka ehitustegevusele.

Ka sajandi algusest tõusutrendil liikunud EL-i ehitusturule oli 2007. aasta rekordiline. Ehitusmahud kasvasid stabiilselt 1–3% aastas, põhiliselt hooneehitusmahtude suurenemise tõttu. Ehitusmahtude suurim aastane kasv (3,4%) jääb EL-is 2006. aastasse. Kuigi suurimad ehitusmahu kasvatajad olid siis Eesti (27%), Bulgaaria (24%) ja Leedu (22%), tulenes kasv eelkõige ehitustegevuse hoogustumisest euroalasse kuuluvates riikides.

Alates 2008. aastast on EL-i ehitusturg languses. 2012. aastal vähenesid ehitusmahud võrreldes varasema aastaga 5%. Langus jätkus ka 2013. aasta esimesel poolel – võrreldes 2012. aasta sama ajaga 4%.

Euroopa Liidu 28 riigist 15 on ehitusturu põhja läbinud. Viimaste hulgast kümnes õnnestus ehitusmahtusid 1–2 aastat kasvatada, kuid 2012. aastal hakkasid ehitusmahud jälle vähenema. Viis ülejäänut (Eesti, Läti, Austria, Rumeenia ja Rootsi) liiguvad aga praeguseni tasapisi tõusuteel. Majanduskriisi eelsele tasemele tagasi ei ole 2013. aastal jõudnud veel ükski EL-i riik.

Ehitushindade muutust vaadates paistab silma Balti riikide heitlikkus ja Soome oskus ajada asju tasa ja targu. Kui Baltimaades dikteerivad ehitushindu põhiliselt tööjõukulud, siis Soomes kasvavad hinnad pigem ehitusmaterjalide hinnatõusu tagajärjel. Suurim hinnatõus ehitusturul jääb kõigis neis riikides 2007. ja hinnalangus 2009. aastasse. Praeguseks on ehitushinnad Eestis taas majanduskriisi eelsel tasemel, Lätil ja Leedul on veel kasvuruumi. Soomes jääb aastane hinnatõus alates 2010. aastast keskmiselt vahemikku 1,1–3,3%.

EL-is tervikuna on ehitushinnad stabiilselt tõusnud. Suurim aastane kasv (4,4–4,7%) jääb perioodi 2006–2008. Aastatel 2009–2012 kasvasid hinnad keskmiselt 0,7–2,9%. Hinnatõus jätkus ka 2013. aasta alguses, tingituna põhiliselt tööjõukulude kasvust, ning ulatus 0,7%-ni võrreldes 2012. aasta esimese poolega. Samas on hinnatõus liikmesriigiti ühtlustunud.

Euroopa ehitusturul tegutsevad peamiselt väikeettevõtted

Nii nagu Eesti ehitusturgu, iseloomustab ka EL-i ehitusturgu tervikuna mikro- ja väikeettevõtete (alla 50 hõivatu) suur hulk ja tegutsemine koduturul. 2011. aastal tegutses EL-i riikides 2,7 miljonit ehitusettevõtet 11,2 miljoni hõivatuga. Ettevõttes oli keskmiselt neli hõivatut ja ettevõtted jäid kõikides maades järjest väiksemaks. Keskmisest suuremad ehitusettevõtted tegutsevad Luksemburgis (14 hõivatut ettevõtte kohta), Lätis, Austrias, Bulgaarias ja Rumeenias (8–10 hõivatut), väikseimad aga Iirimaal ja Slovakkias – 2011. aastal keskmiselt kaks hõivatut ettevõtte kohta.

Balti riikide osatähtsus EL-i ehitusturul on marginaalne. Balti riigid annavad EL-i ehitusturust igaüks 0,1–0,2%, Soome 1,8%. Suurimad ehitajad Euroopas on Prantsusmaa (18% EL-i ehitusmahust), Itaalia ja Suurbritannia (mõlemad 14%), ning Saksamaa (12%).

Ettevõtjate ja tarbijate kindlustunnet üldistav majandususaldusindeks liigub Euroopas endiselt allpool ajaloolist keskmist, olles oma madalaimast punktist – 2012. aastal 87,0 – tõusnud 2013. aasta augustiks 98,2-ni (ajalooline keskmine = 100).

Eesti majandususaldusindeksit, mis liigub alates 2010. aasta maist ülalpool ajaloolist keskmist, hoiavad seal teeninduse ja jaekaubanduse hea käekäik. Kui viimane suurem tarbijate rahulolu näit jääb aastatesse 2005–2007, siis ehitajad tundsid end kindlalt ka alates 2011. aasta keskpaigast kuni 2013. aasta alguseni. Ehitusettevõtjate kindlustunde vähenemise taga 2013. aastal on peale tagasihoidlike esimese poolaasta tulemuste ka varasemast pessimistlikumad kasvuväljavaated.

Põhjalikum ülevaade Statistikaameti väljaandes Eesti Statistika Kvartalikiri 4/2013 artiklis „Ehitus buumist kriisini“ (ilmus 23.12.2013).

Merike Sinisaar, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Allikas: http://statistikaamet.wordpress.com

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Endise Kasekese restorani krundile planeeritakse äripindadega korterelamuid

07.01.2014 Tartu.ee

Tartus Tähe tänaval pikka aega tühjalt seisnud kunagise Kasekese restorani hoone on kavas lammutada ja selle asemele ehitada äri- ja eluhooned.

Tartu linnavalitsus kiitis heaks ja suunas avalikule arutelule Tähe 19 ja Tähe 19a kruntide detailplaneeringu eskiislahenduse. Eskiislahendus näeb ette olemasolevate hoonete lammutamise ja kuni kolme äripindadega korterelamu ehitamise. Suurim lubatud maapealne ehitusalune pindala on kuni 867 ruutmeetrit. 3500 m² suurune planeeritav ala asub Karlova linnaosas miljööväärtusega hoonestusalal ehitismälestiste Tähe tn 20 ja Tähe tn 26 kaitsevööndis.

Eskiislahenduse kohaselt peab krundi kompaktne haljastatav ala olema suurem kui kõvakattega ala. Krundile nähakse ette ka mänguväljak. Parkimine on lahendatud vastavalt normidele krundil, suuremas osas hoonete all 0-korrusel.

Tähe 19 ja Tähe 19a detailplaneeringu eskiislahendust tutvustav avalik arutelu toimub 28. jaanuaril kell 15 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna nõupidamisruumis, Raekoja plats 3.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Baeri tänavale kavandatakse uut äri- ja kortermaja

07.01.2014 Tartu.ee

Tartu linnavalitsus kiitis heaks ja suunas avalikule arutelule K. E. von Baeri tn 4 krundi detailplaneeringu eskiislahenduse, mille kohaselt kavandatakse sinna uut äri- ja korterelamut.

Planeeringuala suurusega 3068 m² asub Kesklinna linnaosas vanalinna muinsuskaitsealal. Artes Terrae OÜ on koostanud K. E. von Baeri tn 4 krundi detailplaneeringu ja ehitusprojekti muinsuskaitse eritingimused, mis muu hulgas näeb ette olemasolevast hoonekompleksist tänavaäärse telliskivihoone säilitamise ja restaureerimise.

Planeeringu eskiislahendusega on määratud ehitusõigus 150 m² ehitusaluse pindalaga ja 60 m absoluutkõrgusega korterelamu rajamiseks ja olemasoleva hoone laiendamiseks kuni 1341 m² ehitusaluse pindalaga ja 62.3 m absoluutkõrgusega äri- ja kortermajaks. Kortereid kavandatakse kõigi kolme hoone peale kokku kuni 44. Krundile planeeritakse ka alajaam ja prügimaja.

Avalik arutelu detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamiseks toimub 22. jaanuaril kell 15 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna nõupidamisruumis, Raekoja plats 3.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

200 euro lubamine tõi külastajate rekordi

07.01.2014 Tõnu Toompark

200 euro lubamine tõi KV.EE külastajate rekordi, ligi 60 000 päevas.

200 eurose tasu lubamine maja müüa aitavatele Facebooki sõpradele tõi kinnisvaraportaali KV.EE ligi 60 000 unikaalset külastajat 5. jaanuaril.

Kinnisvaraportaalis KV.EE vanema kahekorruselise maja 20 000 euroga müüja pakub Facebookis ostja leidmise eest 200 eurot. Valgas Võru tänaval asuvast puumajast tehtud fotodel on näha kuuekümnendate aastate interjööri ja mööbliesemeid. Müüja lubab, et keldris ei ole hiiri ega rotte ning ostja saab kohe ka sisse kolida.

Tarvo Teslon, KV.EE juht: “Tänu kuulutuse jagamisele ja tasu lubamisele Faceboookis oli meie kinnisvaraportaalis pühapäeval, 5. jaanuaril totaalne rekord, 59 554 unikaalset külastajat. Fenomenaalse külastatavuse tagasid minu hinnangul mitmete asjaolude kokku langemine: müüja leidlikkus, huvitavad fotod maja interjöörist ja loomulikult inimeste kinnisvarahuvi kasv peale jõuluaegset vaikelu. Soovin Valga maja müüjale müügiedu ja usun, et tehing toimub peatselt!”

Vaata Valga maja siit:

KV.EE on kinnisvaraportaal, mille külastajate arv kuus on üle 480 000. Portaalis on igakuiselt üleval umbes 35 000 kinnisvarakuulutust. Eesti suurim kinnisvaraportaal KV.EE kuulub koos ostu-müügikeskkonnaga Osta.ee ettevõttele Allegro Baltics.

Statistika: Korterite müügipakkumiste arvu vähenemine viib korterite pakkumishinna üles

07.01.2014 Tõnu Toompark

2013 IV kvartalis pakuti portaalis KV.EE müügiks 13 706 korterit, mis on 5% aastatagusest vähem. Tallinnas kui korterituru suurimas piirkonnas on korterite müügipakkumiste arv vähenenud koguni 15%.

Vähenev pakkumine ja kasvanud eluasemelaenude käive on kinnisvaramüüjatele andnud võimaluse hindu tõsta. Korterite müügipakkumiste hinnad on aastaga kerkinud Eestis 10% ja jõudnud 1127 €/m² tasemele.

Tallinna korterite müügipakkumiste hinnad on aastaga kasvanud isegi 18%. Tallinna korterite keskmine müügipakkumise hind oli 2013 IV kvartalis portaali KV.EE andmetel 1670 €/m².

Korterite pakkumishinnad kasvavad kiiresti, kuid see jääb siiski alla tehinguhindade tõusule. Eesti korteritehingute keskmine hind oli 2013 IV kvartalis 910 €/m² ehk aastatagusest 17% kõrgemal. Tallinna korteritehingute keskmine hind oli 2013 IV kvartalis 1357 €/m² ehk aastatagusest 20 % kõrgemal.

KV.EE müügipakkumiste arv (vasak telg) ja keskmine hind €/m2, (parem telg): Eesti

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Alanud on registreerimine selle aasta kinnisvarakoolitustele

07.01.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvarakool on avanud registreerumise selle aasta koolitustele. Hooaja avame traditsiooniliselt koolitusega Kinnisvara ABC, millele järgnevad Üürikoolitus ja Hindamise ABC.

03-06/02/2014 Kinnisvara ABC

Kinnisvara ABC on koolitus, mis on hea sissejuhatus kinnisvaramaailma. Kinnisvarakoolitus sobib hästi nii inimesele, kes teeb kinnisvaravaldkonnas esimesi samme, kui ka sellele, kes on juba sel erialal pikalt töötanud.

Võtame sujuvalt kokku kinnisvaraturu, finantseerimise, hindamise, maakleritegevuse, planeerimise ja ehituse valdkonna. Oluline osa Kinnisvara ABC koolitusest moodustab juriidika.

Koolituse lektorid on Tõnu Toompark, Evi Hindpere ja Marko Sula.

Loe lähemalt siit…

10/02/2014 Üürikoolitus

Üürikoolitus annab hea ja praktilise ülevaate eluruumide üürileandmisega seonduvast. Koolitus on suunatud eluruumide üürileandjatele, kinnisvaramaakleritele, investoritele ja ka üürnikele.

Lektor Tõnu Toompark käsitleb eluruumide üürileandmise majanduslikku aspekti. Uurime, millised on üürnike soovid ja kuidas üürileandja neile vastata saab.

Jurist Evi Hindpere käsitleb põhjalikult eluruumi üürilepingu alustamise, muutmise ja lõpetamise parimat praktikat. Oluline osa on käitumisjuhistel probleemolukordade lahendamiseks.

Loe lähemalt siit…

11/02/2014 Hindamise ABC

Hindamise ABC koolitus annab hea ülevaate kinnisvara hindamise alustest. Vaatame nii valdkonnaga seonduvaid mõisteid ja hindamise standardeid. Uurime hindamismetoodikaid ja räägime hindamise infoallikatest.

Koolitust viivad läbi Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liikmed Martin Kõiv ja Kristjan Gross.

Loe lähemalt siit…

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!