Colonna Capital viis lõpule kahe vanalinna hoone ostutehingu

Colonna grupiga seotud investorid ostsid Tallinna Vanalinnas kinnistud Rataskaevu tn 2 ja Lai tn 6.

Rataskaevu tn 2 on viiekorruseline äri- ja eluhoone üldpinnaga 1220 m2. Hoone rekonstrueeriti 1995. aastal ja on tänaseni heas seisukorras. Hoones asub muuhulgas Belgia Kuningriigi saatkond.

Lai tn 6 on kolmekorrusline äri – ja eluhoone üldpinnaga 450 m2. Esimesel korrusel asub kvaliteetse valikuga vinoteek ning hubane restoran Vahemere köögiga. Teisel ja kolmandal korrusel asuvad üürikorterid.

Marek Õunamägi, Colonna Kinnisvara juhatuse liige kommenteeris ostu: „Colonnaga seotud investorid peavad Eesti ärikinnisvara ja kogu kinnisvaraturgu jätkuvalt perspektiivseks ja atraktiivseks ning ajastust soodsaks. Investeerigute plaanid on pikaajalised ning kindlasti kasvab investeeringute maht lähiaastatel Eestisse veel oluliselt.”

Colonna Kinnisvara vahendab peamiselt professionaalsete investorite kapitali paigutusi Eesti kinnisvaraprojektidesse. Colonna portfellis olevate objektide majandustegevuse korraldamine on usaldatud Colonna kogenud meeskonnale.

Colonna Kinnisvara porfellis on tänaseks enam kui kakskümmend erinevat kinnisvaraprojekti. Aktiivsem ostutehingute aeg on olnud alates 2010. aastast. Colonna põhitegevus hõlmab nii renditootlusega ärikinnisvara kui ka elamispindade arendusi. Colonna eesmärgiks on lähitulevikus oma tegevust oluliselt kasvatada nii ärikinnisvara portfelli olulise kasvatamise läbi kui enda arendusprojektide teostamise läbi. Colonna Kinnisvara meeskond on Eesti kinnisvaraturul tegutsenud alates 1998. aastast.

Statistika: Elamispindade käive moodustab 25% netopalkade summast

2012 II kvartali netopalkade summa on statistikaameti andmetele baseeruvalt 1 092 miljonit eurot. Elamispindadega tehti sel ajal maa-ameti andmetel käivet 272 miljoni euro väärtuses.

See tähendab, et elamispindade käive moodustas 2012 II kvartalis netopalkade kogusummast 25%.

See on pisut enam kui viimase kahe-kolme aasta jooksul, mil aasta keskmine elamispindade käive on netopalkadest moodustanud 23-24%.

Kui eeldada, et normaalsete turutingimuste puhul võiks elamispindade käive moodustada netopalkade kogusummast 20-30%, siis oleme hetkel ilusasti selle vahemiku keskel.

See tähendab, et laenuturu poole pealt suurt aktiivsuse kasvu ei tohiks olla.

Küll tuleb siin mängu elamispindade tehingukäibe ja laenukäibe suhe. See näitab, et täna finantseerivad elamispindade ostjad 45% ostuhinnast laenu kasutamata ehk omavahendite arvelt.

See näitaja jälle lubab, et laenuturul on perspektiivi kasvada.

Eesti inimeste eluasemelaenude kogusumma suhtena netopalka on viimase nelja aasta jooksul olnud väga stabiilselt 12-13%.

Netopalkade summa ja elamispindade käive (vasak telg, mln €) ning nende osakaal (parem telg, %)

Netopalkade summa ja elamispindade käive (vasak telg, mln €) ning nende osakaal (parem telg, %)

Netopalkade summa ja elamispindade käive (vasak telg, mln €) ning nende osakaal (parem telg, %)

Netopalkade summa ja elamispindade käive (vasak telg, mln €) ning nende osakaal (parem telg, %)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarahalduse Tegu 2012 konkursi võitis RKAS

Kinnisvarahalduse Otsustajafoorumil kuulutati välja Kinnisvarahalduse Tegu 2012, mille pälvis Riigi Kinnisvara AS Eesti kinnisvara korrashoiu turgu positiivselt mõjutanud ja arendanud hankepoliitika eest. 

Zhürii, kuhu kuulusid Eesti kinnisvarahalduse eksperdid, hinnangul on Riigi Kinnisvara AS aidanud korrastada kinnisvara korrashoiu turgu sätestades hangetes selged ja mõõdetavad kriteeriumid. Kuna Riigi Kinnisvara on üks suurimaid korrashoiuteenuse hankijaid on hästi läbimõeldud hanked mõjutanud kogu tegevusala praktikaid ja viinud kinnisvara korrashoiuteenuse kvaliteedi uuele tasemele.

Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse liige Elari Udam kommenteeris saadud tunnustust: “Kui tavaliselt kirutakse riigiettevõtteid liiga karmide hanketingimuste pärast, siis on mul hea meel, et kolleegid on märganud ja tunnustavad meie soovi muuta hanked ja sellega ka pakutav teenus läbipaistvaks ja mõõdetavaks.” Ligi 90 kinnisvarahalduse tippotsustajat kogunesid  Tallinna Teletorni arutama selle üle, kuidas kinnisvarahalduse funktsiooni abil rajatiste ja sellega koos kogu organisatsiooni tulemuslikkust kasvatada.

Kinnisvarafirmadel suurem kindlustunne kui tarbijatel

Kinnisvaraturgu mõjutavatest näitajatest peetakse üheks olulisemaks tarbijate kindlustunnet. See on oluline näitaja iga pikaajalise ostu puhul, millega kaasneb sageli aastakümnete pikkune kohustus.

Isegi kui täna on tarbijal kindel töökoht ja ka säästud olemas, siis on oluline tema usk tuleviku osas. Uudised laiast maailmast, lähimineviku kogemused, Eesti enda habras majanduslik seisund ja hirm hinnatõusude ees tingivad selle, et tarbijad on ebakindlad.

Oktoobris mõõdetud tarbijate kindlustunne on võrreldes septembriga langenud ja on 5 punkti võrra allpool ajaloolisest keskmisest. Kuigi kevad-suvel kindlustunne traditsiooniliselt paranes, siis analoogselt eelmise aastaga on ootused riigi ja oma pere majandustuleviku suhtes sügisel taas langustrendis.

Lisaks tarbijate kindlustunde jälgimisele analüüsib Eesti Konjunktuuriinstituut ka kinnisvaraturul toimuvaid konjunktuurimuutusi, mis põhinevad kinnisvarafirmade seisukohtadel. Tulemusi võrreldes torkab silma, et kinnisvarafirmad on tarbijatest oluliselt optimistlikumad.

Kui tarbija kindlustunde indikaator oli oktoobris -15, siis kinnisvara kindlustunde indikaator oli oktoobris +24. Hinnatakse, kui kuigi järgneval kolmel kuul nõudlus kinnisvara teenuste järgi mõnevõrra langeb, siis 6 kuu pärast on ligi kolmandiku ettevõtete äriseis taas parem. Kinnisvara baromeetril on tarbija kindlustundega olemas korrelatsioon selles osas, et suvel kipub kindlustunne ikka olema kõrgemal tasemel kui talvel.

Turuseisundit hinnatakse soodsaks, olgu võrdlusena toodud, et näiteks 2009. aasta jaanuaris oli kinnisvara kindlustunde indikaator –68.

Kas võib sellest järeldada, et kinnisvarafirmades töötavad elupõlised optimistid ja tarbijatel on jalad maas? Osalt kindlasti. Samas aga arvestades, mis seisus on kinnisvarasektor olnud näiteks 4 aastat tagasi, siis annab tänane olukord põhjust rõõmustamiseks.

Tehingute arv ja hinnad on pigem tõusu- kui langustrendis, pankade laenuintressid on soodsad, maakleritel on objektide tutvustamisega piisavalt tööd jms. Ehk omavad kinnisvarafirmad ka tarbijate käitumisest suuremat pilti ning näiteks kliendikontaktide arvu ja aktiivsuse põhjal võib kinnisvarasektor olla optimistlikum kui üksikisikust indiviidi hinnang majandusolukorrale.

Igatahes kumab kinnisvarasektori hinnangutest välja seisukoht, et suurest august on välja ronitud ja usk sektori tulevikku taastunud.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara

Pro Kapital Grupi aktsiad võetakse kauplemisele NASDAQ OMX Balti lisanimekirjas

NASDAQ OMX Tallinna börsi noteerimis- ja järelevalvekomisjon otsustas eile, 15. novembril rahuldada Pro Kapital Grupi taotluse ettevõtte aktsiate kauplemisele võtmiseks NASDAQ OMX Balti lisanimekirjas.

„Me tervitame Pro Kapital Grupi otsust tuua ettevõtte aktsiad NASDAQ OMX Balti börsile. Avalik kauplemine ja turutegija teenuse kasutamine suurendab aktsiate likviidsust hoolimata sellest, et ei viida läbi aktsiate avalikku pakkumist,“ ütles NASDAQ OMX Tallinna börsi juhatuse esimees Andrus Alber. Ta lisas, et turule tulles soovitab börs alati ettevõtetel kasutada turutegija teenust. „On hea meel näha, et Pro Kapital Grupp on turutegijaga sellise kokkuleppe sõlminud,“ ütles Alber.

„Aktsiate kauplemisele võtmine on mitmesaja aktsionäriga ettevõtte jaoks loogiline samm. Samuti võimaldab see ettevõttel tulevikus, kui turutingimused on sobivad, olla paindlikum lisakapitali kaasamise osas,“ ütles Pro Kapital Grupi juhatuse esimees Paolo Michelozzi.

Tema sõnul on Pro Kapital Grupi uued kinnisvaraarendused tugevad äriprojektid ja plaanidest nende finantseerimisel antakse börsi vahendusel aegsasti teada. „Kõikide aktsiakapitali kaasamise võimaluste puhul on oluline, et ettevõte on avalikult kaubeldav. Me täidame hea meelega börsiettevõtteks olemisega kaasnevaid kohustusi,“ ütles Michelozzi.

AS-i Pro Kapital Grupp aktsiate esimeseks kauplemispäevaks on reede, 23. november 2012.

AS Pro Kapital Grupp

Pro Kapital Grupp on Eesti juhtivaid kinnisvaraarendusega tegelevaid ettevõtteid, olles spetsialiseerunud kaasaegsetele ja suuremahulistele kommerts- ja elamispindade kinnisvaraprojektidele Tallinnas, Riias ja Vilniuses. Alates ettevõtte asutamisest 1994. aastal on lõpule viidud 20 arendusprojekti.

Mitmed Pro Kapital Grupi arendused on olnud teetähised Baltikumi kinnisvaraturul. 2012. aasta augustis alustas Pro Kapital Grupp ettevõtte aktsiate avalikku pakkumist, mis katkestati puuduliku nõudluse tõttu ettevõtte aktsionäridele vastuvõetava hinnataseme juures. Pro Kapital Grupi praegune portfell koosneb 11 kinnisvaraprojektist koguväärtusega 180 miljonit eurot.

Kinnisvara ABC algab juba järgmisel esmaspäeval

Kinnisvarakool: Kinnisvara ABCJuba järgmisel esmaspäeval 19/11/2012 algab järjekordne koolitus Kinnisvara ABC.

Koolitus keskendub kinnisvaravaldkonna vundamendikividele, milleks on:

  • kinnisvaraturg,
  • ehituse ja planeeringute valdkond,
  • kinnisvarateenused, kinnisvaraarendus,
  • finantseerimine,
  • maaklertegevus ja
  • juriidika.

Kinnisvara ABC lektorid on Tõnu Toompark, Maila Moor, Evi Hindpere ja Andree Raid, kes kõik on pikaajalise kogemusega spetsialistid.

Veel on mõned vabad kohad. Huviline – registreeru kiiresti!

Info ja registreerimine

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool

KV.EE indeks ei taha veel tõusma hakata

Eesti õhukest kinnisvaraturgu ja selle liikumisi kajastavad mitmed kinnisvaraindeksid. Alljärgnevalt on mõned neist esmakordselt ühele graafikule kõrvuti pandud, et võrrelda nende käitumist.

Võrreldes pisut erinevat sisu omavaid Eesti kinnisvaraindeksid näeme, et need liikusid kinnisvarabuumi ja kriisi alguse aastatel suhteliselt sama rada pidi. Küll on indeksite teed olnud viimasel ajal erinevad.

Statistikaameti avaldatav elamispindade ehk majade ja korterite hinnaindeks näitab meile elamispindade tehinguhindade muutust. Info allikaks on Maa-ameti tehingute andmebaas. Pindi indeks kajastab korteriomandite hinnamuutusi Eesti suuremates keskustes.

KV.EE indeks annab info elamispindade pakkumishindade liikumisest portaalis KV.EE. Teisisõnu kajastab KV.EE indeks kinnisvaramüüjate ootusi ja unistusi. Statistikaameti elamispindade indeks ja Pindi indeks seevastu peegeldavad reaalselt asetleidnud tehingute dünaamikat.

Kinnisvarabuumi tippajal 2007. aastal hakkas elamispindade tehingute arv langema. See sundis kinnisvaramüüjaid taevassekõrguvaid hindu alandama, et kiiremini või üldse tehinguni jõuda. Nii hakkas KV.EE indeks varakult langema.

Langema aga ei hakanud tehingustatistikal põhinevad hinnaindeksid. Tehinguhindade hilisema langemise üheks põhjuseks oli asjaolu, et ehitusjärgus olevate korterite tehinguhinnad jõuavad statistikasse asjaõiguslepingu sõlmimisel ehk enamasti alles hoone valmimisel. See tähendab, et 2007. aastal kajastas tehingustatistika tehinguid, mis sisuliselt sõlmiti 2006. aastal ja toonaste kõrgete hindadega.

Hinnatipule järgnenud kiire langus puudutas 2008. aastal kõiki indekseid. Varem aeglustus KV.EE indeksi kivina kukkumine, sest ühel momendil ei olnud enam kinnisvaramüüjad valmis hindu allapoole laskma. See privileeg puudutas muidugi kinnisvaramüüjaid, kel ei olnud vältimatut sundi kinnisvaraobjekt müüa.

Tehinguhinnad aga läksid KV.EE indeksist allapoole põhjusel, et sundseisus tehtud tehinguid tehti 2009. aastal väga odavate hindadega. Need tehingud ei toimunud mitte aga kinnisvaraportaalide, vaid hoopis kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kaudu.

2009. aasta hinnapõhjast on tehinguhindadel põhinevad indeksid järjest tõusnud. See on fakt, et kinnisvaratehinguid tehakse toonasest ajast märksa kõrgemate hindadega. Küll on jätkuvas languses KV.EE Indeks.

KV.EE indeksit hoiavad tõusmast tagasi asjaolud, et oluliselt on suurenenud väljaspool Tallinnat-Tartut asuvate pakkumiste hulk. Väljaspool suurimaid ja kallimaid tõmbekeskusi asuvad Eesti keskmisest tasemest odavamad pakkumised toovad ka indeksi allapoole.

Teine põhjus, miks KV.EE indeks ei ole tõusnud, on tegur, et vähenenud on vahe pakkumishindade ja tehinguhindade vahel. Kinnisvaramüüjate ootused on muutunud realistlikumaks ning kinnisvaraturul on vähem sogast vett, kust suurt kala loodetakse püüda.

2012 II kvartali lõpuks oli Statistikaameti elamispindade hinnaindeks 2005. a. esimesest kvartalist kõrgemal 47%. Pindi indeks ületas seitsme aasta tagust indeksit 40% võrra. Kinnisvaramüüjate ootusi kajastav KV.EE indeks näitab aga kõigest 14% kõrgemat numbrit.

Kinnisvaraturu arenguid puudutavad indeksid näitavad üldist turukonjunktuuri. Indeksid ei ole otseselt siiski alus, mille põhjal teha otsus, kinnisvara osta või mitte. Otsust tehes taandub kõik konkreetse osta vajadustele ja sellele, kas potentsiaalne ostuobjekt neid vajadusi rahuldab või mitte.

KV.EE indeks, Pindi indeks, Statistikaameti elamispindade hinnaindeks

Tallinna äripindade üüripakkumiste arv on aastaga vähenenud 5%

Portaali KV.EE andmetel pakuti oktoobris Tallinna linnas üürile 3836 äripinda. Aastaga on pakkumiste arv vähenenud 5% võrra.

Peaaegu sama palju on vähehenud ka kogu Eesti äripindade üüripakkumiste arv. Eesti äripindade üüripakkumiste arv vähenes aastaga 5296 pakkumiselt 5093 pakkumisele ehk 4%.

Tallinna linnaosade lõike son kõige enam kasvanud vanalinna üüripakkumiste hulk. Vanalinnas pakuti oktoobris üürile 199 äripinda, mis on aastatagusest 31% rohkem.

Äripindade üüripakkumisi tuli veel juurde Kristiines (334 pakkumist, kasv 15%) ja Mustamäel (776 pakkumist, kasv 2%). Kõikides muudes linnaosades jäi pakkumisi eelmise aastaga võrreldes vähemaks.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripindade üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk
10/2011 10/2012 Muutus, %
Haabersti 101 84 -17%
Kesklinn 1 512 1 415 -6%
Kristiine 290 334 15%
Lasnamäe 527 443 -16%
Mustamäe 762 776 2%
Nõmme 151 137 -9%
Pirita 28 27 -4%
P-Tallinn 303 272 -10%
Vanalinn 152 199 31%
Tallinn 4 036 3 836 -5%
Viimsi 43 74 72%
Narva 24 21 -13%
Pärnu 271 259 -4%
Tartu 562 541 -4%
Eesti 5 296 5 093 -4%

Äripindade üüripakkumiste arvu muutus Tallinnas portaalis KV.EE

Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone ehitushankele laekus neli pakkumust

Riigi Kinnisvara ASi väljakuulutatud ehitustööde riigihankele “Mälestuste väli – Eesti Rahva Muuseumi peahoone ehitus” laekus tähtajaks neli pakkumust, millest kolm jäid eeldatava maksumuse piiresse. Hankedokumendid võttis välja kokku 26 ettevõtet ning neilt laekus 186 täpsustavat küsimust.

Hankekomisjon alustab kontrollima mahuka dokumentatsiooni vastavaust hanketingimustele ning edastab seejärel ettevõtte juhatusele ettepaneku hanketulemuste kinnitamiseks. Muuseumihoone ehitajaga on plaanis leping sõlmida tuleva aasta jaanuaris ja hoone ehitamine on kavandatud aastatel 2013-2015, millele järgneb hoone sisustamine ja muuseumi püsinäituste rajamine. Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uus peahoone on plaanis avada 2016. aasta lõpus.

ERMi uue peahoone ehitus jaguneb neljaks hankeks ja ehituslepinguks. Käesolev riigihange viiakse läbi eesmärgiga leida ERMi ehituse peatöövõtja, kelle ülesandeks on uue hoone ehitamine. Käesoleva ehitushanke eeldatav maksumus on 48,65 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Järgneva kolme hankega leitakse peahoone sprinklersüsteemi, küttesüsteemi ning välisrajatiste ja –alade väljaehitajad. ERMi rajamise ja sisustamise eeldatav kogumaksumus on 63,1 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

ERMi uus peahoone on kavandatud ehitada Tartusse, Raadile. Uue hoone tarbeks on muuseumil kasutada kolm kinnistut Tartu linna ja Tartu valla territooriumil. Hoone on kavandatud kahe omavalitsuse territooriumile.

Ober-Haus: üüriturg

Ebakindlus majanduses, töökohtade koondumine tõmbekeskustesse, demograafiline situatsioon ja paljude isegi laenuvõimeliste kodanike soov mitte laenu võtta on kaasa toonud varasemast oluliselt suurema vajaduse üürikorterite järgi. Samuti ei eelda eluaseme üürimine võrreldes korteri ostmisega olulist omafinantseeringut.

Pärast kinnisvaramulli lõhkemist on ühiskonnas toimunud järsk mõttemaailma muutus, et eluaset ei pea tingimata omama koos mitmekümne aastase pangalaenuga ja kinnisvara hinnad ei saa ainult tõusta.

Samas on kinnisvarabuumi ajal soetatud korterite omanikud või ka varasemast ajast mitme korteri omanikud dilemma ees, kas müüa või anda vara üürile? Tõenäoliselt oleks mõistlik konsulteerida kinnisvaraturgu tundva spetsialistiga ja anda korter üürile, eriti kui saadav üüritulu ületab igakuiselt pangale tasutavat laenumakset.

Paljudel potentsiaalset üürikorterit omavatel kodanikel võib tekkida küsimus, miks kasutada kinnisvaramaaklerit kui tänapäeval on väga lihtne panna kuulutus kinnisvaraportaali. Esiteks on kogenud ja mõne suurema kinnisvarafirma maakleril reeglina põhjalik andmebaas üürikorterite soovijatest ja omanikest. Võrreldes eelmise aastaga on välismaa klientide osakaal veelgi suurenenud.

Samuti on (peab olema) maakler kursis üürihindadega, üüritingimustega, objekti positiivsete ja negatiivsete teguritega. Teiseks peab maakler kindlustama võlaõigusele vastava korteri üürilepingu ja hilisemate pretensioonide vältimiseks korter üleandmisakti koos piltidega.

Kuna omanikud on viimase aasta jooksul järjest rohkem hakanud tähelepanu pöörama potentsiaalse üürniku maksevõimele ja taustale ning kiirustades lepinguid enam ei sõlmita. Professionaalne maakler teostab ka võimaluse piires üürniku taustakontrolli, kasutades teiste maaklerite abi või nn musti nimekirju.

Eesti, eelkõige Tallinna ja Tartu üüriturgu mõjutavad ka välismaalased. Põhjuseks reeglina ettevõtlus või õppimine. Üldistavalt võib väita, et välismaalastest üürnikud on reeglina keskmiselt haritumad ja soliidsed, kuis samas nõudlikumad. Omanike jaoks on positiivne, et välismaalastest kliendid on maksujõulisemad ja nende poolt soovitud korterite hinnaklass jääb Tallinnas vahemikku 500 – 1 400 € kuus.

Välismaalt pärit üliõpilaste jaoks on tavaliselt atraktiivsed ülekooli vahetus läheduses jalutuskäigu kaugusel paiknevad korterid. Sesoonsusest tulenevalt otsitakse kortereid sügise alguses septembris või jaanuaris ning üüriperioodiks on tavaliselt 4 – 8 kuud.

Välismaalastest üliõpilaste jaoks on kõige atraktiivsemad korterid hinnaga ca 300 € kuus. Sageli üüritakse ka mitme tudengi peale 4- toaline korter. Vaadates käesoleval aastal maakleri poolt vahendatud üürituru struktuuri, siis enim üüritehinguid on tehtud 2- toaliste korteritega, kuid kõige vähem 1- toalistega.

Järjest rohkem on kliendid hakanud tähelepanu üürikorteri kõrvalkuludele ja vaatavad seda koos üürihinnaga ning otsustavaks saab üürilepingu sõlmimisel eluasemele kuluv terviklik kulutus, üürimakse koos kommunaalkuludega.

Prognoosime lähiperspektiivis mõningast üüripakkumiste hulga kasvu ja üürihindade jätkuvat diferentseerumist asukohast ja eluaseme sundkulutustest lähtuvalt.

Marge Kikas ja Julia Juurik
Ober-Hausi Kinnisvara maaklerid

Üüriäri KKK: Kas tähtajaline või tähtajatu üürileping?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Tähtajalise ja tähtajatu üürilepingu puhul väga olulist majanduslikku vahet ei ole, miks ühte peaks kindlasti teisele eelistama. Pigem võib üürileandja siin lähtuda üürniku soovist.

Üürileandja huvi peaks olema pikk ja katkematu üürileping. See võimaldab hoida vakantsuse madala ja teenida maksimaalse üüritulu.

Tasub jälgida, et tähtajatust lepingust, mille kestvuseks üürileandja salamisi eeldab aastat või pikemat perioodi, ei kujuneks tegelikkuses kuuekuulised üürilepingud.

Lühemad lepingud tekitavad paratamatult vakantsuse, mis äriplaani tasuvusele halvasti mõjub. Meeles tasub pidada, et vakantsuseperioodil peab kõrvalkulud (kommunaalkulud) katma üürileandja ise.

Üürileandja võiks uue üürniku puhul kaaluda tähtajalise lepingu sõlmimist üheks aastaks. Kui selle aja jooksul selgub, et üürnik on hea maksedistsipliiniga korralik inimene, siis võib lasta tähtajalisel lepingul automaatselt tähtajatuks muutuda.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Uus Maa Kinnisvarabüroo 2012. aasta oktoobri kinnisvaraturu ülevaade

EESTI

Oktoober oli Eesti kinnisvaraturul rekordiline, sest nimetatud kuul  toimus käesoleva aasta lõikes kõige rohkem kinnisvara ostu-müügitehinguid. Kas tegu on lõpuks ka aasta parima tulemusega, on veel raske hinnata, sest aasta lõpp on tavapäraselt alati kiire olnud.

Kuigi Euribor on praegu rekordiliselt madal, ei ole see siiski eriti märkimisväärne tehingutehulga kergitaja. Pigem on põhjusteks sesoonsusest tulenev aktiivsuse kasv, aga ka enam investoreid nii meilt kui ka mujalt ja hoogsam uusarendusteturg. Mõneti mõjutavad turgu ka odavamad tehingud korteritega väiksemates linnades, kus enne kütteperioodi algust soovitakse oma kinnisvarast vabaneda.

Maa-ameti andmetel toimus oktoobris Eestis kokku 3505 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on septembrist täpsustatud andmetel 10,2% enam. Võrreldes aga mulluse oktoobriga, on tehingute arv kerkinud 13,4%.

Allikas: Maa-amet

Tehingute rahaline kogumaht oli oktoobris veidi kõrgem tavapärasest keskmisest ning ka septembriga võrreldes kerkis näitaja pisut. Kinnisvara müüdi ja osteti oktoobris kokku 158,2 miljoni euro väärtuses, mis on septembrist 3,9% enam.

Allikas: Maa-amet

Oktoobris kerkis korterite ruutmeetri keskmine mediaanhind vaadeldud linnadest Tartus, Pärnus, Jõhvis, Rakveres ja Haapsalus ning langes Tallinnas, Narvas, Kohtla-Järvel, Kuressaares ja Viljandis.

Tallinn

Sarnaselt kogu Eestiga on olnud ka Tallinnas oktoober tehingute arvult siiani käesoleva aasta aktiivseim kuu. Samas jäi rahaline kogumaht aasta keskmisele tasemele.

Maa-ameti andmetel toimus Tallinnas kokku 959 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on septembriga võrreldes 3,6% enam. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on tehingute hulk kerkinud aga 18,2%.
Müüdud kinnisvara rahaline kogumaht oli oktoobris 73,16 miljonit eurot, mis on septembriga võrreldes 3,6% vähem.

Allikas: Maa-amet

Ka korteriturg oli väga hoogne, kokku vahetas omanikku 659 objekti (septembrist 1,4% enam). Ruutmeetri keskmine mediaanhind langes 1,4%, 976 eurole, samas kui aastaga on näitaja tõusnud 4,9%.

Tabel 1. Septembriga võrreldes olid ruutmeetri keskmise mediaanhinna kõikumised linnaosade kaupa järgmised:

Linnaosa €/m² Muutus*
Haabersti 971 +0,7%
Kesklinn 1532 +0,7%
Kristiine 1170 +14%
Lasnamäe 838 -2,3%
Mustamäe 935 -2,4%
Nõmme 1027 +5,8%
Pirita 1253 -7,6%
Põhja-Tallinn 877 -8,9%
Kadriorg 1759 -7,5%
Kalamaja 1345 -10,6%

Allikas: Maa-amet

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi korterite hulk tehingute koguarvust.

Kuigi korteriturg säilitas oktoobris suve lõpule ja sügisele iseloomuliku aktiivsema taseme, on üha järjekindlamalt vähenenud müügipakkumiste koguarv (sh ka korduvpakkumised). Näiteks juuli algusest oktoobri lõpuni on City24 keskkonnas vähenenud müügiks pakutavate korterite hulk ca 25%.

Müügiobjektide vähenemisel mängivad rolli kaks peamist tegurit. Ühelt poolt on tegu sügis-talvisele hooajale iseloomuliku müüjatepoolse otsusega pakkumine peatada, et kevadel müüki taas jätkata. Teisalt on ebakindlus rahaturgudel pannud müüjaid kahtlema võimalustes, mida saadud rahaga edasi teha ning isegi ostuhuvi korral on kinnisvara müügist loobutud.

Üüriturg muutus oktoobris rahulikuks ning korteritele tormi enam ei joosta. Samas on hinnatase jäänud kohati sarnaseks kahe kuu taguse tipphooajaga ja seetõttu pole niisuguste korterite vastu enam huvi. Alanud kütteperiood aga sunnib hinnaootustes pigem korrektuure tegema.

Oktoobris hakati aktiivsemalt pakkuma ka mitmeid arendatavaid kortermaju. Näiteks võib välja tuua Kristiine linnaossa ehitatava 20 korteriga neljakorruselise elamu aadressil Räägu 9 ning samuti neljakorruselise 24 korteriga hoone Rocca Al Mares Kärneri tänaval.

Maade- ja majadeturg oli tehinguaktiivsuselt oktoobris aasta keskmisel tasemel, kuigi veidi hakkas tunda andma lähenev talv, mis tähendab osade objektide müügist eemaldamist kuni kevadeni. Kokku müüdi 32 eramut ja suvilat ning 22 elamukrunti.

Kallinenud korterite üürihinnad on veidi hakanud mõju avaldama ka eramuturule. Praegu madal Euribor on toonud ostuhuvilisi, kes on hakanud võrdlema igakuiseid tasusid üürikorteris ning võimalikku laenumakset näiteks majaosa ostu puhul. Sama võrdlusmomenti on enam hakatud tähtsustama ka korteriturul.

Allikas: Maa-amet

Allikas: Maa-amet

 

Tartu

Tartu kinnisvaraturg oli oktoobris jälle rahulikum, maabudes tehingute arvuga kevadisele tasemele. Maa-ameti statistika kohaselt teostati Tartus oktoobrikuus 164 ostu-müügitehingut, mis on septembrist 10,4% vähem. 2011. aasta oktoobriga võrreldes on üldist kinnisvaraturu arengut silmas pidades toimunud loomulikult kasv – 31,2%.

Vaiksema kinnisvaraturu taustal langes ka müüdud korterite hulk. Kui septembris müüdi 132 korterit, siis oktoobris 119. Ruutmeetri keskmine mediaanhind platseerus 917 euro tasemele, mis septembriga võrreldes tähendab 1,5-protsendilist tõusu ja mulluse oktoobriga võrreldes suisa 18,2% kõrgemat hinda. Paljuski on kasvanud keskmise hinna taga uusarendused ning renoveeritud kvaliteetsed korterid kesklinnas ja selle lähipiirkonnas.

Just kvaliteetsete uusarendusprojektide korterite müük on edukas, kohati isegi hoolimata kõrgest hinnatasemest, näiteks juulikuust pakkumisel olnud Haava tänava arenduses, mille korterite ruutmeetri maksumus on vahemikus 1800-2000 eurot. Oktoobri lõpu seisuga on 27 korterist võlaõiguslike lepingutega müüdud 23, sh ka kolm kõige suuremat, mille absoluuthind oli 229 000 eurot. Maja valmib 2013. aasta suveks.

Allikas: Maa-amet

Pakkumisse tulid mõned uued arendusprojektid. Näiteks nelja korteriga elamu Kauna tänav 40 ja kolmekorruseline 15 korteriga elamu Vaarika tänaval, mis on olnud ka edukas eelkõige soodsate müügihindade tõttu (keskmine ruutmeetrihind 1500 eurot).

Allikas: Maa-amet

Üüriturul on mõneti üllatav see, et ühe- ja kahetoaliste kesklinnas või selle lähedal asuvate korterite vastu on nõudlus jätkuvalt suur, sest tavaliselt on selleks ajaks turg juba mõnevõrra rahunenud. Pakkumisi on aga väga vähe, mistõttu tuntakse üha enam huvi arenduste vastu, mille puhul uuritakse, kas arendajad sooviks kortereid välja üürida.

Maade- ja majadeturul suuri uudiseid pole. Eramuid ja suvilaid müüdi 12 ja elamukrunte 3, mis on keskmisest tasemest mõneti madalam näitaja. Tõenäoliselt on tegu hooajalise langusega, mis sügis-talveperioodile üsna iseloomulik.

Ida-Virumaa

Ida-Virumaa kinnisvaraturg oli oktoobris taas aktiivsemate killast. Maa-ameti andmetel toimus maakonnas kokku 340 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis septembriga võrreldes tähendab 13,7% ja mulluse oktoobriga võrreldes 38,2% tõusu. Tehingute hulga kasvu taga on ilmselt odavamate korterite aktiivsem müük, sest paljud omanikud sooviksid enne kütteperioodi algust oma tühjana seisva kinnisvara realiseerida.

Suurem müük avaldus kõige enam just korteriturul. Näiteks Narvas kerkis müüdud objektide hulk oktoobris 68-le (septembris 58 korterit) ning ruutmeetri hind langes 1,3%, 335 eurole.

Jõhvis müüdi aga 23 korterit, mis on viimase kahe aasta kõrgeim tulemus. Ruutmeetri mediaanhind kerkis kuuga aga 50,6%, 200 eurole. Suured kõikumised on väikestel turgudel aga üsna tavapärased ning seetõttu ei saa veel laiemaid järeldusi teha.

Allikas: Maa-amet

Kohtla-Järvel toimus 68 korterimüüki, mis on septembrist mõnevõrra vähem, kuid aasta keskmisest enam. Siin linnas avaldus aga enim talvele eelnev korterite odavam müük, mistõttu langes ka keskmine ruutmeetri mediaanhind kuuga 40,4%, 62 eurole.

Allikas: Maa-amet

Maakonna kinnisvaraarendus toimub praegusel ajal enamasti Narva-Jõesuus, mis on populaarne idanaabritest suvitajate seas. Näiteks 12. oktoobril toimus linna hetke suurimal elamuarendusel, kuuekorruselisel 67 korteriga Sunset Residence, sarikapidu. Hoone kerkib endise Karjakajaka hotelli kohale. Praeguse seisuga on elamu peaaegu välja müüdud.

Pärnu

Oktoober oli Pärnu kinnisvaraturul aasta aktiivseim, mil maa-ameti andmetel toimus 93 ostu-müügitehingut. Võrreldes septembriga kerkis tehingute hulk 5,7% ja mulluse oktoobriga 55%.

Kortereid müüdi 67, mis on aasta teine tulemus. Ruutmeetri eest maksti oktoobris mediaankeskmiselt 754 eurot, mis on septembriga võrreldes 10,7% ja mullusest oktoobrist 21,2% enam.

Allikas: Maa-amet

Eramuturg oli oktoobris aasta keskmisest aktiivsem – müüdi 10 elamut ja 2 krunti. Ka  linnalähedaste uute ja pooleliolevate eramute osas on näha suuremat ostuhuvi.

Allikas: Maa-amet

Viljandi

Viljandi kinnisvaraturg oli sarnaselt mitme teisegi vaadeldud linnaga oktoobris eelnevatest kuudest aktiivsem. Maa-ameti info kohaselt toimus linnas 39 kinnisvara ostu-müügitehingut. Selle tulemusega oli oktoober septembrist 50% ning mullusest oktoobrist 44,4% aktiivsem. Samas ei saa niisugustest numbritest veel laiemaid järeldusi teha, sest väikestel kinnisvaraturgudel on suured kõikumised siiski täiesti tavapärased.

Kortereid müüdi oktoobris 18, mis on kahe võrra septembrist enam. Ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 425 eurot, mis on septembrist 3,8% ja aastatagusest oktoobrist 0,7% madalam.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 4, mis on aasta keskmist arvestades hea tulemus. Samas ei müüdud ühtegi elamukrunti.

Allikas: Maa-amet

Oktoobri tähtsaim kinnisvarasündmus Viljandis oli kuu lõpus valminud linna suurim kaubanduskeskus Uku Keskus, kus on kokku ca 7000 ruutmeetrit kauplemispinda, mille hulka kuulub ka 6 büroopinda.

Rakvere

Oktoober oli Rakvere kinnisvaraturul üsna tavaline kuu, seda just aasta lõikes. Maa-ameti andmetel toimus 24 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 20% septembrist vähem, aga 33,3% enam kui mullu samal ajal.

Kortereid müüdi 15, mis on möödunud kuuga sarnane. Ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes aga 374 eurot, mis on septembrist 29,6% enam, kuid 8,6% vähem kui mullu oktoobris.Eramuid müüdi 3, mis on tavapärane tulemus.

Allikas: Maa-amet

Allikas: Maa-amet

Viimase aja kinnisvaraturgu iseloomustab müüjate ostuhuvilistest suurem hulk. Seetõttu on populaarne anda tühjalt seisev kinnisvara üürile. Sageli on korter antud üürile samaaegselt müügipakkumisega. Sel juhul teavitatakse üürnikku müügiprotsessist.

Kuressaare

Kui üldiselt on oktoober olnud Eestis väga aktiivne kuu, siis Kuressaare kinnisvaraturg oli aasta keskmisest hoopis vaiksem. Maa-ameti andmetel toimus 12 ostu-müügitehingut, mis on septembrist 40% vähem. Möödunud aasta oktoobriga võrreldes langes tehingute hulk aga 42,9%.

Kortereid müüdi 4, mis on käesoleva aasta madalaim tulemus. Nii väikese hulga puhul on keskmine ruutmeetrihind äärmiselt mõjutatav ning seetõttu me seda ka välja ei too. Hinnadünaamika on siiski kõrvaloleval graafikul olemas.

Eramuid müüdi 5, mis on käesoleva aastal aga selles segmendis Kuressaare suurim tulemus.

Allikas: Maa-amet

Allikas: Maa-amet

Haapsalu

Haapsalu kinnisvaraturg oli oktoobris suhteliselt rahulik. Maa-ameti andmetel toimus 15 ostu-müügitehingut, mis septembriga võrreldes tähendab 28,6-protsendilist langust. Mulluse oktoobriga võrreldes on aga tehinguaktiivsus sarnane.

Kortereid müüdi 9, mis on aasta lõikes üsna keskmine tulemus. Ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 478 eurot, mis võrreldes septembriga on 35,4% ja 2011. aasta oktoobriga võrreldes 48,9% kõrgem hind. Müüdi 4 eramut, mis on aasta lõikes hea tulemus.

Haapsalus on aktiivseim endiselt üüriturg ja kortereid otsitakse pidevalt. Nende puudumise tõttu on enam hakatud mõtlema ka laenu abil korteri ostmisele.

Allikas: Maa-amet

Allikas: Maa-amet

Tallinna äripindade turuülevaade

Tabel 2. Enimnõutud äripindade hinnavahemik Tallinnas.

Äripind Hinnavahemik
A klassi büroopinnad 9-16 €/m²
B klassi büroopinnad 3,2-9 €/m²
Kaubanduskeskused 14-32 €/m²
Kaubanduspinnad tänaval 8-22 €/m²
Vanalinn 18-30 €/m²
Tootmis- ja laopinnad 3-5,2 €/m²

Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo

Sisuliselt oli turg sarnane eelnevate kuudega, kus uue pinna otsinguil on hulk kohalikke ja välismaiseid ettevõtteid, kes uurivad igas segmendis (büroo, kaubandus, ladu) turuvõimalusi ning perspektiivis plaanivad Eestisse tuua oma back office’id ja tootmisettevõtted. Kliente tuleb jätkuvalt Skandinaaviast, aga enam ka Saksamaalt ja Venemaalt.

Kaubanduspindadeturul paistab endiselt olevat kasvuruumi, sest mitmed keskuste omanikud ja arendajad plaanivad laienemisi või uute hoonete rajamist. Näiteks kinnitati lõplikult Ülemiste kaubanduskeskuse laienduse rajamine, mis algab tuleva aasta märtsis ja läheb maksma 30 miljonit eurot. 2014. aastal valmivate pindade osas on sõlmitud juba lepinguid, mh ka kauplusteketiga H&M.

Praegu on keskusel pinda 47 000 ruutmeetrit, millele lisandub 53 300 ruutmeetrit. Üüri- ja muud pinnad moodustavad lõplikust mahust 78 000 ruutmeetrit ja parkimismaja 22 000 ruutmeetrit. Laienenud keskusesse tuleb kokku 210 poodi.Samuti läheb hästi laieneval Rotermanni kvartalil, kus rajatavatest büroo- ja kaubanduspindadest on lepingutega kaetud 100%.

Niine 11 büroo- ja loomekeskus saavutas kuu ajaga aga 90% täituvuse. Lepingud sõlmiti suurtele pindadele. Eeliseks on soodne hind, aga  ka tasuta parkimine.

Buumiajal sõlmitud üürilepingud hakkavad tõenäoliselt lõppema ning ankurüürnikud on hakanud vaatama turul pakutavaid büroopindu ja küsima ka hinnapakkumisi. Tõenäoliselt astutakse ka olemasolevate üürilepingute osas läbirääkimistesse.

Lao- ja tootmispindade segmendis on aina olulisem ligipääs, et oleks olemas laadimissillad, väliplatsid. Kallimaid soojustatud pindu otsitakse suuruses 2000 ja enam ruutmeetrit. Vanad külmlaod pakuvad rohkem huvi väikeettevõtetele.

Mäepealse asumisse kavandatakse korterelamuid ja büroohoonet

Tallinna linnavalitsus kavatseb esitada linnavolikogule Mäepealse piirkonda 7-9-korruselised elu- ja ärihooned rajada võimaldava detailplaneeringu kehtestamise otsuse eelnõu.

Kadaka pst 142 // 144 ning Kadaka pst 138 ja 140a kruntide detailplaneering näeb ette võimaluse rajada 2,85 ha suurusele maa-alale kaks kuni 7 maapealse korrusega korterelamut, kaks kuni 9 maapealse korrusega korterelamut ning ühe kuni 8 maapealse korrusega ärihoone.

Planeeritav maa-ala asub Mustamäe linnaosas Mäepealse tänava, Kadaka puiestee ja Mäealuse tänava vahelises kvartalis. Planeeringuala on peaaegu hoonestamata, alal asub üksnes üks amortiseerunud elamu koos abihoonetega.

Territooriumi põhjaosas paikneb paeklint, mis kulgeb paralleelselt Mäealuse tänavaga ja tekitab kõrguste vahe kuni 8 meetrit, planeeringuala edelapoolses osas paikneb loodusobjekt – Kadaka puiestee Suurkivi.

Planeeritava ala kontaktvöönd on polüfunktsionaalne, siin on nii korterelamuid, kui ka äri- ja tootmishooneid. Viimaste aastate ehitustegevuse käigus on senised peamiselt tootmishoonete alad asendatud äri- ja elamufunktsiooniga ning tühjana seisnud krundid võetakse kasutusse – senised amortiseerunud hooned lammutatakse ning kasutuseta seisnud ja seetõttu tihtilugu olmeprügi mahapaneku kohaks muutunud alad likvideeritakse.

Teisel pool Kadaka puiesteed paiknevad hiljuti ehitatud kolm 7-korruselist korterelamut ning Mäepealse tänava äärde on rajatud 6- ja 4-korruselised korterelamud. Planeeringuala kontaktvööndis on kehtestatud detailplaneeringud, mis annavad õiguse nelja 9-korruselise korterelamu ja kolme 7-korruselise korterelamu, üheksa 4-6-korruselise korterelamu ja kolme 8 korruselise korterelamu ning 4-korruselise kaupluse ehitamiseks, samuti spordi- ja mänguväljakute rajamiseks.

„Arvestades piirkonnas olevat hoonestust ning menetluses olevaid ning kehtestatud detailplaneeringuid sobib planeeringuga kavandatu sealsesse linnaruumi ja arvestab ümbrusega,“ ütles abilinnapea Taavi Aas.

Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 19. märtsi 2008 korraldusega. Detailplaneeringu koostas OÜ Puusepp & Mänd.

Detailplaneeringualale jäävate kinnistute omanik OÜ Fund Ehitus võttis 25. juunil 2012 sõlmitud lepinguga kohustuse tagada oma vahendite arvelt detailplaneeringu kohaste teede, üldkasutatava haljastuse ning vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamine.

Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 22. augusti 2012 korraldusega ning oli 17. – 30. septembrini 2012 avalikul väljapanekul. Avaliku väljapaneku kestel detailplaneeringu lahenduse kohta ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud.

III kvartalis töötus vähenes

2012. aasta III kvartalis vähenes töötute arv 68 000-ni ja töötuse määr 9,7%-ni, teatab Statistikaamet. Üle kolmandiku töötutest on tööta olnud kaks aastat või kauem.

Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötute hinnanguline arv, mis tänavu II kvartalis oli 71 000, vähenes III kvartalis 3000 võrra. Töötuse määr oli III kvartalis 9,7%, mis on väiksem nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes (siis oli töötuse määr vastavalt 10,2% ja 10,9%). Alla 10% oli töötuse määr viimati 2008. aastal.

Aasta või kauem tööd otsinuid ehk pikaajalisi töötuid oli tänavu III kvartalis 36 000, neist 23 000 oli tööd otsinud kaks aastat või kauem (väga pikaajalised töötud). Pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas on eelmise aasta III kvartaliga võrreldes vähenenud, kuid eelmise kvartaliga võrreldes veidi kasvanud. Kui II kvartalis oli aasta või kauem tööta olnud 52% töötutest, siis III kvartalis kasvas nende osatähtsus 53%-ni. Väga pikaajaliste töötute osatähtsus oli 34%, mis on samuti suurem kui eelmises kvartalis (33%).

Tööga hõivatuid oli tänavu III kvartalis 634 000, mis on 10 000 ehk 1,6% rohkem kui eelmises kvartalis. Tegevusaladest mõjutasid hõive kasvu kõige rohkem ehitus ja töötlev tööstus. Osaliselt kasvas tööhõive ka III kvartalile iseloomulike hooaja- ja juhutööde suurenemise tõttu. Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oli hõivatuid 1,1% rohkem ja tööhõive kasvas ainult teenindavas sektoris.

Tööhõive kasvu tõttu vähenes nii töötute kui ka majanduslikult mitteaktiivsete inimeste arv.

15–74-aastasi mitteaktiivseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) oli III kvartalis 322 000, mis on 7000 vähem kui eelmises kvartalis ja 3000 vähem kui aasta tagasi. Aastaga on kõige rohkem vähenenud pensioniealiste mitteaktiivsete arv. Tööotsingutest loobunuid ehk heitunuid oli III kvartalis ligi 7000, mis on vähem kui aasta tagasi, kuid veidi rohkem kui eelmises kvartalis.

Kinnisvara Guru 2012 on Andrus Kõresaar ja Raivo Kotov

9.novembril üheteistkümnendat korda toimunud rahvusvahelisel kinnisvarakonverentsil pärjati KOKO arhitektuuribüroo arhitektid Andrus Kõresaar ja Raivo Kotov Lennusadama rekonstrueerimise eest tiitliga Kinnisvara Guru 2012.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektori Tõnis Rüütli sõnul valisid kinnisvaraliidud Kinnisvara Guru 2012 sel aastal ühehäälselt. „Lennusadama lennuangaarid on Euroopas ja maailmas ainulaadsed ning suure ajaloolise ja arhitektuurilise väärtusega. Žürii valik langes arhitektide kasuks, kelle silmapaistvat projekteerimistööd on saanud juba nautida sajad tuhanded inimesed,“ ütles Rüütel.

„Me oleme väga tänulikud selle au ja tunnustuse eest. Tegu on väärika tiitliga, millel on pikaajaline traditsioon. Meil on väga hea meel kuuluda nende tunnustatud professionaalide hulka, kes on pärjatud Kinnisvara Guru tiitliga“, lisas värske Kinnisvara Guru 2012 Raivo Kotov.

Ühist rahvusvahelist kinnisvarakonverentsi korraldavad Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvarafirmade Liit ning Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda juba alates 2002. aastast.
Kinnisvara guru 2012: Andrus Kõresaar ja Raivo Kotov