Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused
 

Rikkaks üüriäris: Kas väljaüürimiseks osta viis 1-toalist või üks 5-toaline üürikorter?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Väikeste korterite likviidsus on üüriturul kõrgem. Neid on enamasti võimalik kiiremini üürile anda. Seega on vakantsus madalam.

Samuti on reeglina väikese korteri ruutmeetri üürihind kõrgem, kui suurel korteril.

Suure korteri puhul on likviidsus madalam, st seda on kõrgema hinna tõttu raskem üürile anda.

Seega peab üürileandja suure korteri puhul arvestama suurema vakantsusega.

Samuti tuleb likviidsus mängu üüriärist väljumisel – väikseid kortereid on märksa lihtsam müüa.

Väikse korteri kõrgem üürihind ei tähenda üürileandja jaoks automaatselt kõrgemat tootlust, sest väikese korteri ostuhind on samuti enamasti kõrgem.

Suure korteri puhul tasub mõelda, kas korter on võimalik tubahaaval välja üürida. Tõenäoliselt tähendab see üürileandja jaoks täiendavat toimetamist üürilepingute haldamisel, kuid see peaks tasutud saama läbi suurema tootluse.

Väikese ühiselamukorteri üürnikud on enamasti ebastabiilsema eluviisiga inimesed. See võib üürileandja jaoks tähendada täiendavaid riske.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Vastus Arco Vara AS börsiteatele (30.09.2013) seoses nõude esitamisega Nordecon AS vastu

Tallinn, Eesti, 2013-10-02 08:15 CEST (GLOBE NEWSWIRE) — 30. septembril 2013. a teavitas Arco Vara AS börsiteates, et tema kontserni kuuluv Tivoli Arendus OÜ on esitanud Nordecon AS-i vastu nõude summas ligikaudu 1,9 miljonit eurot tulenevalt poolte vahel 21. mail 2012. a sõlmitud ja hilisemalt ka poolte poolt ennetähtaegselt lõpetatud projekteerimis- ja ehitustööde töövõtulepingust.

Nimetatud nõudekirjas teavitas Tivoli Arendus OÜ Nordecon AS-i, et nõudesumma mittetasumise korral hiljemalt 20. septembriks 2013. a kavatseb ta realiseerida Nordecon AS-i poolt ehituslepingu tagatiseks antud pangagarantii summas ligikaudu 1,3 miljonit eurot. Arvestades eelkõige, et Tivoli Arendus OÜ ei esitanud lepingu kehtivuse ajal ehitusluba, on tänaseks lepingu aluseks olevad kinnistud võõrandanud ning sisuliselt Tivoli projekti arendamisega enam ei tegele, esitas Nordecon AS 13. septembril 2013. a Harju Maakohtusse hagi, et peatada pangagarantii pahatahtlik realiseerimine. Harju Maakohus rahuldas Nordecon AS-i taotluse 16. septembril 2013. a ning keelas garantii väljastanud pangal garantiikirja alusel väljamaksete tegemise Tivoli Arendus OÜ-le.

Nordecon AS ei tunnista Tivoli Arendus OÜ poolt esitatud nõuet. Nordecon AS-i nõue Tivoli Arendus OÜ vastu summas ligikaudu 0,2 miljonit eurot on seotud peamiselt lepingu täitmise käigus teostatud tööde eest tasumata arvetega.

Varem avalikustatud seonduvad börsiteated:

  • 22.05.2012 – Ehituslepingu sõlmimine (Tivoli elamuarendus)
  • https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=507185&messageId=622520
  • 02.05.2013 – Vastus Arco Vara AS börsiteatele (04.02.2013) seoses Tivoli elamuarenduse lepingu lõpetamisega
  • https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=540034&messageId=665157
  • 13.06.2013 – Ehituslepingust taganemine (Tivoli elamuarendus)
  • https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=561511&messageId=693118

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2012. aasta konsolideeritud müügitulu oli 159,4 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd üle 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Kesklinn saab Luku ja Võtme tänava

Tallinna linnavalitsus otsustas määrata kahe Veerenni asumisse rajatava tänava nimedeks Luku tänav ja Võtme tänav.

Veereni asumisse uute tänavate rajamise näeb ette Magasini tn 35 kinnistu detailplaneering.

Tallinna Linnavalitsuse tegi ettepaneku nimetada tekkiv lühike tänav Luku tänavaks ning Luku tänavalt algav, läbi planeeritava kvartali kulgev ja Luku tänaval lõppev uus tänav Võtme tänavaks.

Tegemist on endise Tallinna Vangla territooriumiga ja mõlemal nimel on semantiline seos ala endise kasutusega.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Äripindade üüripakkumiste arv kasvas Tallinnas aastaga 13%

Portaali KV.EE andmetel pakutu septembri kuus Tallinnas üürile 3927 äripinda. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas üüripakkumiste arv 13%.

Suurim arv üüripakkumisi asub kesklinna linnaosas. Kesklinnas pakutu portaali KV.EE andmetel septembri kuus  üürile 1482 kinnisvaraobjekti. Suurem on üüripakkumiste arv ka Mustamäel ja Lasnamäel, kus äripindade üüripakkumisi oli vastavalt 665 ja 506.

Üüripakkumiste arv on ainsana vähenenud Tallinna vanalinnas, kus sel sügisel on pakkumisi isegi veerandi võrra vähem, kui aasta tagasi. Vanalinnas pakuti septembris üürile 122 äripinda.

Suurim äripindade üüripakkumiste lisandumine oli Kristiine linnaosas. Seal suurenes aastatagusese 310 üüripakkumisete arv 58% ja jõudis 490 pakkumiseni.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripindade üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk
09/2012 09/2013 Muutus, %
Haabersti 81 96 19%
Kesklinn 1 319 1 482 12%
Kristiine 310 490 58%
Lasnamäe 430 506 18%
Mustamäe 622 665 7%
Nõmme 114 152 33%
Pirita 32 NA
P-Tallinn 251 250 0%
Vanalinn 165 122 -26%
 
Tallinn 3 463 3 927 13%
 
Pärnu 257 213 -17%
Tartu 576 506 -12%
Eesti 4 753 5 200 9%

Äripindade üüripakkumiste arvu muutus Tallinnas

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Ober-Haus: Tallinnas keskmine korteri ruutmeetri hind septembris võrreldes augustiga ei muutunud

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks langes septembris võrreldes augustiga –0,3%. Võrreldes 2012. aasta septembriga on indeks 11,9% kõrgem.

Tallinnas tehti septembris korteriomanditega 697 tehingut, mida on 9,6% rohkem kui käesoleva aasta augustis ja 7,9% rohkem kui eelmise aasta septembris.

Tallinnas keskmine korteri pinnaühiku hind septembris võrreldes eelmise kuuga ei muutunud.

Linnaositi oli suurim pinnaühiku hinnatõus Kristiines +19,8% ja Nõmmel +12,8, põhjuseks keskmiselt enim tehinguid uute ja keskmisest kallimate korteritega. Võrreldes augustiga oli suurim hinnalangus Pirital –6,8%, Haaberstis –14,2% ja Kesklinnas –4,5%.

Võrreldes hindade tipuga 2007. aastal oli septembris Tallinna keskmine pinnaühiku hind 26,6% madalam ehk 1 254 eurot ruutmeeteri kohta, kuid võrreldes eelmise aasta septembriga 12,1% kõrgem.

Tartus tõusis keskmine pinnaühiku hind septembris võrreldes eelmise kuuga 7,1% 1 111-le eurole ja Pärnus langes -12,0% 754-le eurole.

Jõhvis ja Narvas liikusid keskmise pinnaühiku hinnad tõusutrendis ja olid vastavalt 257 ja 442 eurot ruutmeeter.

Rain Rätt
Analüütik

Lae ülevaade alla siit.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Pindi Kinnisvara: turuinfo 09/2013

Ilmunud on Pindi Kinnisvara 09/2013 turuinfo.

Ülevaade on võimalik alla laadida siit.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Korteriühistu viivisenõue

Alates 27. märtsist 1999. a kehtib korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 7 lõige 4, mis sätestab majandamiskulude maksmisega viivitamise korral viivise arvestamise õiguse ja kehtestab korteriühistu juhatuse õiguse nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast alates. Seega on seadusega sätestatud viivise ülemmäär ja seda ületav korteriühistu juhatuse otsustus on tühine.

Autor asub seisukohale, et viidatud sättega on soovitud piirata juhatuse õigust määrata ülemäära kõrgeid viiviseid. Juhul, kui korteriühistu juhatus soovib kehtestada seadusjärgsest viivisest kõrgemat viivise määra, on tal õigus seda teha korteriühistu üldkoosoleku nõusolekul.

Selline võimalus tuleneb korteriühistuseaduse § 13 lõikest 4, mis sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Järelikult on võimalik korteriühistu üldkoosoleku nõusolekul kokku leppida seadusjärgsest viivisest ka kõrgem viivis. Selleks, et vältida hilisemaid vaidlusi, tuleks muudatus kindlasti sisse viia ka korteriühistu põhikirja, kus see oleks kõigile nähtav. Juhul, kui otsus tundub ebaõiglane, on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.

Samuti tasub viivisemäära kokku leppimisel jälgida, et viivisemäär ei oleks ebamõistlikult suur, sest vastasel juhul võib kohus seda maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni. Kohus arvestab siinkohal eelkõige kohustuse täitmise ulatust kohustatud isiku poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Käesolevas artiklis esitatud lahendust toetab ka asjaolu, et hetkel riigikogus menetluses oleva uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu kohaselt ei ole selle jõustumisel enam ette nähtud KÜS § 7 lõikes 4 sätestatud piirangut ja viivise arvestamine toimuks sellisel juhul võlaõigusseaduses ettenähtud korras. Autori arvates on vastav lähenemine tänuväärne, sest võimaldab vältida erinevaid vaidlusi, mis on hetkel tõstatunud seoses KÜS § 7 lõike 4 tõlgendamisega.

Kaupo Kask
Jurist
Advokaadibüroo HETA Biin & Pihlakas

Artikli allikas:

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kinnisvara täiendkoolitus alustab esmaspäeval 07/10/2013

Kinnisvarakool: kinnisvara täiendkoolitusEsmaspäeval 07/10/2013 alustab “Kinnisvara täiendkoolitus“. Koolitus on suunatud kõikidele nö edasijõudnud maakleritele. Muuhulgas on koolitus mõeldud kinnisvaramaakleritele, kes soovivad minna kutseeksamile.

Kinnisvara täiendkoolitusel läbime kõik olulised kinnisvaravaldkonna teemad: kinnisvaraturg, turuanalüüs, finantseerimine, investeeringud, hindamine, kindlustamine, juriidika. Eraldi vaatleme kinnisvaramaakleri tegevust ja seda reguleerivaid standardeid.

Kaasa saad abimaterjalid oma teadmiste täiendamiseks.

Koolitust viivad läbi pikaajalise kogemusega spetsialistid ja koolitajad: Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Marko Sula, Urmas Tehver, Igor Fedotov.

Kinnisvara täiendkoolitus” toimub

  • E 07/10/2013  kl 09.00-16.15 kinnisvaraturg, hindamine, finantseerimine, kindlustus;
  • T 08/10/2013 kl 09.00-14.00 juriidika;
  • E 14/10/2013 kl 09.00-16.15 maakleritegevus, planeerimine, ehitus ja projekteerimine;
  • T 15/10/2013 kl 09.00-14.00 juriidika.

Registreeru koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Tule Kinnisvarakooli, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Milline on 2013. aasta parim betoonehitis?

Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit kuulutavad välja konkursi „Aasta betoonehitis 2013”. Konkursiga soovitakse kaasa aidata betoonarhitektuuri, betoonitehnoloogia ja betoonehituse arengule, tõsta betooni kui kodumaise ehitusmaterjali mainet.

„Eesti betoonehituses on vaikse kosumise aeg, kus on ehk rohkem aega ka veidi atra seada,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Vaido Leosk.

„Eesti betoontoodete tootmises on järjest olulisem toodete eksport. Viimastel aastatel on laienenud nii ekspordigeograafia, tootevalik, kui ka eksportijate arv,” lisas Leosk. Leoski sõnul on järjest kasvanud ka Eestist pärit betoonitööde teostajate tööd välisriikides, mis kinnitab taas kord Eesti erialainimeste kõrget professionaalsust.

Betoonehitise konkursile võib esitada ehitisi – hooneid ja rajatisi – mis antakse tellijale üle 2013. aasta jooksul ning mida ei ole antud konkursile varem esitatud. Esitada võib ka konstruktsioone ja menetlusi.

„Käesoleval aastal on valminud ja valmimas hulgaliselt ehitisi, mis võivad edukalt meie võistlusel konkureerida,” sõnas Eesti Betooniühingu tegevdirektor Peeter Kokk.

„Betoonehitise konkursi eesmärgiks on tutvustada ja tunnustada õnnestunud betoonehitisi ja nende loojaid laiemalt,” täiendas Kokk.

Võidab objekt või menetlus, kus oluline panus on olnud Eestis registreeritud ettevõtjate tööl ja Eestist tarnitud betoonmaterjalidel. Võidutöö valimisel arvestatakse ka objekti projekteerimise ja ehitamise professionaalsust ja nõudlikkusastet, kvaliteeti ja innovaatilisust.

Peaauhind kuulub võiduidee autorile. Äramärkimist leiavad võitnud objekti tellija, projekteerija, ehitaja ja betooni tarnija.

Žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Betooniühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Eesti Projektbüroode Liidu, Kunda Nordic Tsemendi ja ehitusajakirjanduse esindajad. Žürii kokkukutsujana toimib konkursi korraldaja.

Konkursile tööde esitamise tähtaeg on 1. detsember 2013. a. Võitja kuulutatakse välja üleriigilisel Betoonipäeval 2014. aasta märtsis.

Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on kolmteist aastat korraldanud aasta parimate betoonehitiste väljaselgitamise konkurssi.

2012. a. Betoonehitiseks tunnistati Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari betoonkonstruktsioonide rekonstrueerimine. Peaauhind – konstruktorid Karl Õiger ja Heiki Onton.

Tellija auhind – Eesti Meremuuseum, arhitektuuri auhind – KOKO Arhitektid OÜ: Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, konstruktori auhind (uued konstruktsioonid) – Neoprojekt OÜ: Priit Luure, Riho Märtson, ehitaja auhind – Nordecon AS, betoon – Sika Baltic SIA Eesti filiaal, Rudus AS.

Eesti Betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 49 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 64 ettevõtet.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Üks küsimus: kas maaklerid on kindlustatud juhuks, kui müüdud objektil ilmnevad varjatud puudused?

Kas maaklerid on kindlustatud juhuks, kui müüdud objektil ilmnevad varjatud puudused ja inimene tahab oma raha tagasi? Näiteks kui ilmnevad ehitusvead, mille parandamine maksab kümneid tuhandeid eurosid. Norras näiteks lasub vastutus maakleril, mitte müüjal ja selline kindlustus on elementaarne.

Vastab LVM Kinnisvara juhatuse liige, Eesti kinnisvaramaaklerite koja liige Ingmar Saksing:

“Tulenevalt VÕS § 658 lg 1 on maakleri ülesandeks vahendada müüjale ostjaga müügilepingu sõlmimist või osutada selle sõlmimise võimalusele.

Lihtsamalt öeldes – leida ostuhuviline müüja varale ja vahendada müügilepingu sõlmimiseks vajaminevat infot müüja ja ostja vahel. Maakler tulenevalt VÕS § 669 lg 1 ei vastuta tema vahendatud või osutatud lepingu täitmise eest, küll aga on maakleril lepingu puhul tegemist käsunduslepinguga, mis paneb VÕS § 620 kohaselt maaklerile hoolduskohustuse käsundi täitmisel, kohustuse toimida üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel ning ära hoida kahju tekkimise käsundiandja varale.

Müügilepinguga seonduvalt reguleerib VÕS 11 ptk, sealhulgas müüja vastutust asja puuduste eest § 218 ja järgnevad. Seega vastutab müüdud objektil ilmnevate puuduste ehk asja lepingutingimustele mittevastavuse eest müüja, ehitusvigade eest aga ka ehitusseaduse § 4-st tulenevalt ehitusettevõtja.”

 LVM Kinnisvara
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Emajõe Ärikeskuse arhitektuurse ideevõistluse tulemused avalikustatakse 3. oktoobril

Tänavu 26. augustil välja kuulutatud Emajõe Ärikeskuse ja bussijaama ümbruse linnaruumi arhitektuurne ideevõistlus päädis žürii otsusegaga möödunud nädalal.

Täname kõiki, kes tundsid huvi Emajõe Ärikeskuse ja bussijaama ümbruse linnaruumi arhitektuurse ideevõistluse vastu. Ideevõistlusele laekus üheksa tööd. Žürii luges võistluse kordaläinuks, esitatud tööd olid heatasemelised ning võistlustööde valik esinduslik.

Lõplik paremusjärjestus kolme esimese ideekavandi osas oli konsensuslik. Selgelt eristuvat parimat lahendust võistlusel polnud, mistõttu otsustati esimest preemiat mitte välja anda. Võistluse auhinnafond on 20 000 eurot. Auhinnatud tööde märgusõnad tähestikulises järjekorras on Linnamootor, Sadama värav ja Suhtlev ruum.

Žürii avaliku koosolek, kus avatakse võistlustööde märgusõnadele vastavate nimekaartide ümbrikud ja avalikustatakse autorid, toimub neljapäeval, 3. oktoobril kell 13 Dorpati konverentsikeskuses. 3. oktoobrist on Dorpati konverentsikeskuses avatud ka näitus, kus on eksponeeritud kõik võistlustööd.

Huvilised saavad näitust külastada kuni oktoobri lõpuni, tööpäeviti kell 10-17.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Aida 5 kortermaja – rekordprojekt Pärnu uusarenduste turul

Eelmisel nädalal vormistati viimase korteri müük Pärnu südalinna uues kortermajas aadressil Aida 5. Korterid leidsid uue omaniku Pärnu uusarenduste kontekstis märkimisväärse kiirusega – 40 korteri müügiks kulus vaid 18 kuud!

Aida 5 korterelamu asub Pärnu südalinnas, kus on kõik eluks vajalik mõnusalt lähedal. Kaheksakorruselises majas on kolmel esimesel korrusel äripinnad ja neljandast kaheksanda korruseni 1-, 2- ja 4-toalised korterid.

Seda, mis tegi selle maja korterid teistest uusarendustest erilisemaks, kommenteerib Arco Vara Pärnumaa piirkonna juht Maido Sein: „Eriti atraktiivne oli see, et iga korter omab kogu korteri laiuses päikesepoolset rõdu, millelt avaneb suurepärane vaade Pärnu linnale. Pikki maja kulgevast koridorist saab aga nautida vaadet  jõele. Need korterid olid kõik lõpuni viimistletud. Igas korteris paikneb vann, kliimaseade, paljudes ka saun. Ruumid on tänu suurtele klaaspindadele avarad ja valgusküllased. Kõik korterid said ka maitseka siseviimistluse. Seda kõike just klient hindabki – hästi läbimõeldud terviklahendust.“

Korterite ostjateks olid 35% ulatuses välismaalased ning suurem osa korteritest osteti nn “suvituskorteriks“. Seega võib järeldada, et üsna suur osa korteritest on elanike päralt vaid suvisel ajal.

Aida 5 omanik oli Ektornet ning korterite vahendamisega tegeles Arco Vara Pärnu esindus. Arco Vara alustas tegevust  kinnisvarasektoris  juba  1992. aastal. Pikaajalised kogemused kinnisvara valdkonnas, esindatus Ida-Euroopa kolmes riigis, Eestis, Lätis ja Bulgaarias, ning kinnisvara vahendusteenuste ja arenduse integreeritus on Arco Vara tegevuse alustalad.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Investeerimissoovitus: Muuda suur korter üüritubadeks

Nõudlus üüritubade järele on küllaltki suur, seda näitab igakuine tehingustatistika. Nende üürimisest on eriti huvitatud inimesed, kes liiguvad töö tõttu rohkem ringi, mõne projektiga seoses lühiajaliselt Eestisse saabunud välismaalased ning ka tudengid. Sõltuvalt asukohast maksavad korralikus seisukorras toad ühiskorteris 120-240 eurot.

Üüritubade pakkumisega on praegu hea aeg alustada, sest magalapiirkondades on suurte. kolme- ja neljatoaliste korterite pakkumine kasvanud ning seetõttu hinnatase ka soodsam.

Sellise üüriäri puhul peab silmas pidama aga kahte kinnisvaraturu kuldreeglit, milleks on ASUKOHT (hea ühendus ülikooli ja piirkonnaga, kus on rohkem ettevõtteid) ning HIND (konkurentsivõimeline hind võrreldes piirkonnas pakutavate ühetoaliste korteritega).

Arvestama peab sellega, et korter tuleb ilusti remontida ning toad ja ühisruum varustada elementaarse mööbli ja tehnikaga. Kööginurga saab rajada esikusse ja senise köögi samuti üüritoaks ümber ehitada.

Millised on üürihinnad ja millega võrrelda? Näiteks, kui muidu saab Lasnamäe neljatoalise korteri eest üüri küsida 300-350 eurot, siis viie üüritoa eest (kui toa hind on 120 eurot kuus) on sama kogusumma 600 eurot kuus.

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa
Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvara müügikoolitus toimub reedel 04/10/2013

Kinnisvara müügikoolitus: Anneli Salk ja Maria KopsoReedel 04/10/2013 toimub Kinnisvarakoolis Kinnisvara müügikoolitus. Koolitust viivad läbi psühholoog Anneli Salk ja kinnisvaramaakler Maria Kopso.

Koolituse esimene osa keskendub müügisuhtlusele, kliendisuhtlusele ja müügiprotsessile, millest räägib Anneli Salk.

Koolituse teises osas keskendume kinnisvaramaakleri igapäevastele praktilistele tegevustele, kus koolituse läbiviijaks on Maria Kopso.

Kinnisvara müügikoolitus on suunatud kinnisvaramaakleritele, kes tegelevad kinnisvara müümisega igapäevaselt võisoovivad alustada tööd kinnisvaramaaklerina.

Kinnisvara müügikoolitus” toimub reedel 04/10/2013 kell 10:00-13:30.

Registreeru koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Tule Kinnisvarakooli, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Statistika: 30 protsenti palkade kogusummast läheb elamispindade tehingute tegemiseks

Eelkõige just korterituru suur aktiivsus ja hindade kerkimine on ülespoole viinud ka elamispindade käibe. 2013 II kvartalis oli Eesti elamispindade käive 344 miljonit eurot. Nii suurt käivet nägime viimati viis aastat tagasi 2008. aastal.

Elamispindade käive netopalkade summa suhtes on viimastel aastatel püsinud üsna stabiilselt turvalises 20-30% vahemikus. See on igati jätkusuutlik tase, kus kinnisvaraturul on piisavalt likviidsust, kuid tegemist ei ole veel ülekuumenemisega.

Hetkel läheneb elamispindade käibe osakaal palkade kogusummast 30 protsendi piirile. See ei pruugi olla päris vastavuses Eesti majanduse üldise olukorraga ja faktiga, et Eesti ekspordipartnerite majandusega ei ole samuti lood kõige paremad.

Netopalkade summa ja elamispindade käive (vasak telg, mln €) ning nende osakaal (parem telg, %)

Netopalkade summa ja elamispindade käive (vasak telg, mln €) ning nende osakaal (parem telg, %)

Netopalkade summa ja elamispindade käive (vasak telg, mln €) ning nende osakaal (parem telg, %)

Netopalkade summa ja elamispindade käive (vasak telg, mln €) ning nende osakaal (parem telg, %)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus