Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
 

Osta või üürida?

SEBOma tuba, oma luba, ütleb vanasõna. Olgu kodu üüritud või laenuga ostetud – mõlemal juhul kaasneb rahaline kulu.

Korteri või maja ostmine on tõenäoliselt elus üks suurimaid rahalisi väljaminekuid. Seetõttu tasub plussid-miinused enne hoolikalt järele kaaluda. Kuna kinnisvara maksab tavaliselt üsna palju, ei pruugi endal vajalikku summat varuks olla ning seetõttu ostetakse kinnisvara sageli laenuga.

Laenuga kodu ostmisele mõtlema hakkamise rahalisi eeldusi on kaks:

  • regulaarne ja piisava suurusega sissetulek, mis võimaldab laenumakseid tasuda ja ülejäänud rahaliste kohustustega (toit, kommunaalmaksed jne) hakkama saada.
  • omafinantseeringu olemasolu ehk sinu esmane sissemakse. Üldjuhul peab sul olema 10–15% ostetava kinnisvara turuväärtusest, kuid omafinantseering võib olla ka 20% või 30% – see sõltub konkreetse panga tingimustest. Kui kinnisvara turuväärtus on näiteks 40 000 eurot, on sellest 10% 4000 eurot ja 20% 8000 eurot – see on summa, mis sul endal peaks varuks olema.

Lisaks peab raha jaguma ka ostu-müügi tehinguga seotud kulude katteks: laenulepingu sõlmimise tasu, kinnisvara hindamisakt, notaritasu, riigilõiv, kinnisvara kindlustamine.

Üürimine tähendab samuti rahalist väljaminekut, kuid on vähem siduv kui laen, sest vajadusel saad kalli üüripinna suhteliselt hõlpsalt soodsama vastu vahetada. Üürilepingut sõlmides tuleb sul alguses korraga suurem summa välja käia (ettemaks + tagatisraha ja maaklerit kasutades vahendustasu), kuid tavaliselt on summa tunduvalt väiksem kui omafinantseeringuks vaja minev raha laenu võttes. Ka tasub üürida siis, kui sa pole kindel, kas tahad praeguse asupaigaga end pikemaks ajaks siduda.
Kui sul on kodu ostmiseks eelpool mainitud eeldused olemas, kuid kahtled, kas osta või üürida, tee plusside-miinuste tabel. Pane kirja nii majanduslikud (raha) kui ka emotsionaalsed argumendid.

Kas majanduslikult oleks mõttekam üürida või osta, sõltub lisaks su rahalistele võimalustele ka kinnisvaraturu olukorrast. Nn kinnisvarabuumi aastatel oli kinnisvara hind kõrge, mis tegi ostmise kalliks hoolimata suhteliselt headest laenutingimustest, üürihinnad olid aga mõõdukad. 2011-2012 aastal tõusid üürihinnad kiiresti ja kinnisvara müügihinnad tulid buumi tipuga võrreldes tublisti allapoole.

Allikas: http://www.seb.ee/infoportaal/2013-10-15/osta-voi-uurida

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Madalad hoiuseintressid võivad viia säästud finantssektorist välja

SEBEraisikute finantsvaradest moodustavad enamuse pangahoiused. Uus SEB Balti leibkondade majandusanalüüs näitab, et hoiuste osakaal finantssektori vahendusel paigutatud varadest on Eestis 65, Lätis 63 ja Leedus 76 protsenti, kuid samas otsitakse säästude paigutamiseks alternatiivseid võimalusi.

Eraisikud pelgavad riskantsemaid investeeringuid teha

Esimesel poolaastal vähenes kõigis kolmes Balti riigis tähtajaliste hoiuste maht – Eestis aastaarvestuses 5,3, Lätis 5,0 ja Leedus 3,4 protsendi võrra. Nõudmiseni hoiustel ehk arvelduskontodel hoitava raha maht suurenes vastavalt 11, 7 ja 2,3 protsendipunkti.

„Madalad intressimäärad ei soodusta arvelduskontodelt raha tähtajalistele hoiustele paigutama ja lõppenud tähtajalisi hoiuseid enam ei pikendata. Nii Euroopa kui USA finantsturud on suhteliselt ebakindlad ja seetõttu on üsna madal eraisikute valmisolek soetada potentsiaalselt kõrgemat tootlust pakkuvaid, kuid riskantsemaid finantsvarasid. Raha paigutamiseks otsitakse alternatiivseid võimalusi – näiteks kinnisvara,“ selgitas SEB Leedu kodumajapidamiste ekspert Julita Varanauskiene.

“Lätis ja Leedus SEB poolt läbi viidud küsitlused näitavad, et vastavalt 50 ja 40 protsenti vastanutest ootab kinnisvara hinnatõusu lähitulevikus. Aasta tagasi olid ootused märgatavalt tagasihoidlikumad – kinnisvara hinnatõusu pidas tõenäoliseks Lätis 39 ja Leedus 32 protsenti vastanutest,” selgitas Varnauskiene.

Pikemaajaliseks säästmiseks kasutatakse endiselt arvelduskontot

Tähtajalisi hoiuseid kasutatakse pigem raha kogumiseks, kusjuures hoiustaja loodab tähtajaliselt paigutatud rahalt arvestatavat intressi teenida, samal ajal kui nõudmiseni hoiustel hoitavad vahendid on mõeldud lähitulevikus kulutamiseks ja intressi lisandumist ei oodata. Täna on Balti riikides olukord, kus ka raha pikemaajaliseks säästmiseks kasutavad pered pigem tavalist arvelduskontot kui tähtajalist hoiust või muid pankade poolt pakutavaid säästmise ja investeerimise võimalusi.

“Võib arvata, et enamik peresid hoiab oma sääste jätkuvalt traditsioonilisel viisil – pangakontol või sularahas. Et pered oskaksid ja julgeksid valida keerukamaid finantslahendusi, on väga oluline üldise eraisikute finantskirjaoskuse taseme tõstmine,“  kommenteeris SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.

SEB Balti leibkondade majandusanalüüsiga on võimalik tutvuda aadressil www.seb.ee/BHO_oktoober_2013 (inglise keeles).

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Kodukindlustus on laenuga ostetud kodu puhul kohustuslik

SEBKui oled kodu ostnud laenuga, on kodu kindlustamine sinu jaoks kohustuslik. Muul juhul on kodukindlustuse lepingu sõlmimine vabatahtlik.

Kindlustamise vajaduse hindamisel võid lähtuda sellest, kas maja või korteri kahjustumise korral käiks selle taastamine või uue eluaseme ostmine üle jõu. Kui jah, võib olla mõistlik sõlmida kodukindlustuse leping.

Sama nimi, erinev sisu

Kodu kindlustamisel tuleb arvestada, et erinevad seltsid pakuvad kodukindlustuse või eluasemekindlustuse nime all erinevaid teenuseid, millel on erinev kindlustuskaitse ulatus. Seda ka siis, kui mitmes seltsis kannab kindlustus sama nime: näiteks koguriskikindlustus. Seetõttu võrdle vähemalt kolme seltsi tingimusi, et leida endale sobivaim.

Kindlustusseltsid pakuvad kodu kindlustamiseks võimalust valida erineva kindlustuskaitse ulatusega pakettide vahel. Näiteks on paljudel seltsidel olemas nn miinimumpakett, mis kaitseb tulekahju ja tormi põhjustatud tagajärgede eest. Kõige laiemat kaitset pakub üldjuhul koguriskikindlustus. Kuid ka selle puhul tasub teada, et hoolimata nimest – koguriskikindlustus – ei ole kodu kindlustatud siiski kõigi riskide vastu.

Eraldi tuleks mõelda sellele, kas kindlustad kodukindlustuslepinguga ainult oma maja/korteri ja selle siseviimistluse või oleks vaja kindlustada ka kodune vara. Selles tuleb üldjuhul seltsiga eraldi kokku leppida ning ka täiendav kindlustusmakse tasuda.

Mis vahet on kindlustusväärtusel ja turuväärtusel?

Kui kindlustamisega kokkupuudet varem olnud ei ole, arvatakse vahel, et maja või korter tuleks kindlustada turuväärtuse ulatuses. Maja ja korteri kindlustusväärtus ei ole aga turuhind! Kodu kindlustamisel võetakse tavaliselt aluseks elamu või korteri taastamisväärtus. Kindlustamist taastamisväärtuse ulatuses nõuavad reeglina ka pangad, kui nad eluaseme soetamiseks laenu annavad. Vanade ja renoveerimata hoonete kindlustamisel võib kindlustusselts aluseks võtta ka hoone jääkväärtuse.

Taastamisväärtus on eluaseme uuesti ülesehitamise või remondi maksumus tänaste ehitushindade juures. Kindlustusseltsi makstava hüvitise aluseks on reeglina taastamisväärtus, kui korter või elamu tegelikult taastatakse. Kui toimub kindlustusjuhtum, maksab kindlustusselts välja kahju suurusega võrduva hüvitise või korvab ehitusfirmale elamu taastamise kulud. Taastamisväärtuse suurus on oluline seetõttu, et muuhulgas ka selle alusel arvutatakse kindlustusmakse. Mida rohkem läheb eluaseme taastamine maksma, seda suurem on kindlustusmakse ja vastupidi.

Lisaks sellele, et elamispinna taastamisväärtuse pakub välja kindlustusselts, peaksid ka ise hindama, kui palju eluaseme taastamine maksma võib minna. Selleks võrdle kindlustusseltsi pakutud taastamisväärtust kehtivate ehitushindade vastu. Pärast sellise võrdluse tegemist saad hinnata, kas kindlustusseltsi pakutav hind ja seeläbi arvutatud kindlustusmakse on vastuvõetav. Alati tasub samasugustel tingimustel pakkumist küsida ka teistelt kindlustusseltsidelt.

Milline on hea kindlustusleping?

Hea leping on selline, kus kindlustatud on just see vara, mis võib saada kahjustatud või hävida. Hea kindlustuslepingu tunnuseks on ka see, et kindlustatud ei ole midagi ülearu, sest iga kindlustuskaitse maksab. Näiteks kas paneelmaja neljanda korruse elanikul on põhjust karta tormikahjusid või sisemaa elanikul üleujutust? Kui lepingus on riske, mille realiseerumine on ebatõenäoline või mille katmise suhtes sul huvi ei ole, siis asu seltsiga läbirääkimistesse.

Allikas: http://www.seb.ee/kodukindlustus-laenuga-ostetud-kodu-puhul-kohustuslik

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvara Guru 2013 on sihtasutus KredEx

8. novembril kaheteistkümnendat korda toimunud rahvusvahelisel kinnisvarakonverentsil pärjati sihtasutus KredEx ulatuslike kortermajade renoveerimistööde ja energiasäästlike hoonete arendamise eest tiitliga Kinnisvara Guru 2013.

Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu juhatuse esimehe Jüri Kröönströmi sõnul oli sel aastal konkurents tiitli nimel väga tihe, mistõttu on pikaajalise traditsiooniga tiitli pälvimine võitjale veelgi suurem tunnustus. „KredEx on teinud ära suure töö kinnisvarasektori majanduskeskkonna paremaks muutmisel ja ettevõtete tegevuse toetamisel. Sihtasutus on andnud olulise panuse energiasäästlike ehituslahenduste arendamisse, mida on tõstnud eeskujuks ja  tunnustanud ka teised Euroopa riigid,“ lisas Kröönström.

Värske Kinnisvara Guru 2013 esindaja ja KredExi juhataja Andrus Treier on väärika tiitli eest väga tänulik ja leiab, et läbi aastate rahastatud ligi 4000 kortermaja renoveerimise tulemusena on saavutatud märkimisväärne energiasääst ning paranenud enam kui 300 000 inimese elukeskkond.

Konverentsi korraldavad Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda ja Corpore Konverentsid. Liitude ühist kinnisvarakonverentsi on korraldatud alates 2002. aastast. See on traditsionaalne iga-aastane Baltikumi suurim ja vanim kinnisvarakonverents, kus nende aastate jooksul on osalenud üle 3000 inimese.

Kinnisvara Gurud läbi aegade on olnud:

  • Kinnisvara Gurud 2003 – asjaõigusseaduse loojad Priidu Pärna, Rein Tiivel, Villu Kõve ja Anre Zeno
  • Kinnisvara Guru 2004 – Nordea Panga juht Juhani Seilenthal
  • Kinnisvara Guru 2005 – Tallinna Tehnikaülikooli professor Ene Kolbre
  • Kinnisvara Guru 2006 – Eesti Kontserdi juht Aivar Mäe
  • Kinnisvara Guru 2007 – Tallinna Tehnikaülikooli professor Roode Liias
  • Kinnisvara Guru 2008 – ettevõtja Urmas Sõõrumaa
  • Kinnisvara Guru 2009 – SA Kutsekoda juhatuse liige Maaja-Katrin Kerem
  • Kinnisvara Guru 2010 – Ülemiste City AS
  • Kinnisvara Guru 2011 – Riigi Kinnisvara AS
  • Kinnisvara Guru 2012 – KOKO arhitektuuribüroo arhitektid Andrus Kõresaar ja Raivo Kotov

Uus Maa alustas Tallinna vanalinnas uute korterite müüki

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas koostöös Mitt & Perlebachiga korterite müüki Tallinna vanalinnas Vana-Posti 2 asuvas juugendlikus elumajas.

„Oleme alustanud eelmüügiga ning huvi on olnud suur, sest vanalinnas ei ole just palju müügil väiksema üldpinna ja ca 100 000 eurose hinnaga kortereid. Sellised korterid on väga head investeerimisobjektid,“ kommenteerib Uus Maa kesk- ja vanalinna kutseline maakler Margit Sild.

Viiekorruselises, kahe trepikojaga majas on müügis 16 ühe- kuni kolmetoalist korterit, mille üldpinnad on vahemikus 21,2 kuni 65,2 ruutmeetrit. Korterite hinnad algavad 99 000 eurost. Õige pea alustatakse hoone renoveerimistöödega, mis lõpetatakse 2014. aasta hilissuvel.

Vana-Posti 2 / Harju 3 asuv maja ehitati 1911. aastal algselt kolmekorruselisena. Hoone arhitektiks oli Peterburis õppinud kunstnik-arhitekt Gans (Hans) Schmidt. 1939. aastal toimusid suuremad ümberehtitustööd, mil Alfons Krusapi projekti järgi rajati hoonele uus juurdeehitus, mille fassaad lahendati analoogiliselt vanema majaosaga.

Järgmised muudatused hoone arhitektuuris toimusid 1945. aastal, sest Teise maailmasõja ajal sai maja pommitamistest kannatada – hävisid katus, mansardkorrus, uksed ja aknad. Taastamistööde käigus ühendati Vana-Posti 2 ruumid naaberhoonega Vana-Posti 4.

Oma praeguse väljanägemise sai hoone 1957. aastal, mil maja esimese korruse äriruumid kohandati kontoriteks ja aknad ehitati väiksemaks.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Veel viimane võimalus: Kinnisvarakoolitus Kinnisvara ABC toimub 11-14/11/2013

Kinnisvarakool: Kinnisvara ABCEsmaspäeval 11/11/2013 algab selle sügise koolitus “Kinnisvara ABC“. Kinnisvarakoolitus on suunatud kõikidele, kes soovivad laiapõhilist sissejuhatust kinnisvaravaldkonda.

Kinnisvara ABC raames tulevad käistlusele kinnisvaraturg, kinnisvarateenused, finantseerimine, hindamine ja kinnisvaravahenduse ja maakkleritegevuse valdkond. Eraldi heidamine pilgu projekteerimise ja ehituse teemadele.

Suur osa koolitusest on pühendatud juriidiliste teemade käsitlemisele.

Koolitust viivad läbi Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Maila Moor, kes on kõik pikaajalise kogemusega oma valdkonna praktikud.

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 11.-14.11.2013 kell 16:00-19:15.

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Arco Vara laiendab kinnisvara vahendustegevust nii ida kui lääne suunas

Alates 2013 a. oktoobrist laiendas Arco Vara kinnisvarabüroo kinnisvara vahendustegevust Eesti erinevates piirkondades, olles esmakordselt esindatud nüüd ka Hiiumaal ja Sankt Peterburgis.

Oktoobrikuust tegutseb Hiiumaal Arco Vara kinnisvaramaakler Ilvi Vilt. Ilvi tunneb kohalikku turgu ja tal on pikaajaline kogemus müügitöös.

„Pakume kinnisvara müüjatele-ostjatele ja üürileandjatele-võtjatele abi heade tehinguteni jõudmiseks. Rahulolev klient on meie suurim väärtus igas Eestimaa piirkonnas ja seetõttu püüame teha meie spetsialistide olemasolu kättesaadavaks ka pealinnast kaugemates linnades ja külades“, kommenteerib Arco Vara Eesti vahendusbüroode juht Maia Daljajev.

Arco Varal on esindused 14-s Eestimaa piirkonnas.

Samuti ei ole Arco Vara unustanud ka venekeelset klienti, kelle huvi oleks kinnisvara Eestis osta, müüa või üürida. Lisaks Ida-Virumaa esindusele on käesolevast sügisest Arco Vara kinnisvarabürool oma esindaja Sankt-Peterburgis – Anton Jakovlev. Praeguseks on sõlmitud koostöölepingud mitmete Peterburi kinnisvaraettevõtetega, kelle kliendid ja koostöö-partnerid on huvitatud Eestimaa kinnisvarasse investeerimisest. Maia Daljajevi sõnul on vene klient on Eestimaa kinnisvaraomanikule alati oodatud ostja ja investor olnud, kelle nimel on väärt üle riigipiiride minna.

Arco Vara alustas tegevust kinnisvarasektoris juba 1992. aastal. Pikaajalised kogemused kinnisvara valdkonnas, esindatus Ida-Euroopa kolmes riigis, Eestis, Lätis ja Bulgaarias, ning kinnisvara vahendusteenuste ja arenduse integreeritus on Arco Vara tegevuse alustalad.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Kes hüvitab tormi tekitatud kahju?

Alan BiinMöödunud nädalal üle Eesti liikunud sügistorm tõstatas taas küsimuse, kes vastutab tormi tõttu langenud puude ja hoonest eemaldunud tükkide poolt teis(t)ele isiku(te)le tekitatud kahju eest?

Tormi puhul on üsna tavapärane, et tugeva tuule tõttu murduvad puud ja oksad ning ehitistelt eemaldub tükke, mis kahjustavad teiste isikute vara (sõidukid ja kinnisvara). Peale iga tormi võime uudistest lugeda kuidas puu langes kusagil autole või tuul rebis majalt katuse ning kandis selle edasi teise hoone vastu või pargitud sõidukite peale.

Üldreeglina vastutab võlaõigusseaduse alusel kinnistust lähtunud kahju eest kinnistu omanik välja arvatud juhul kui ta tõendab, et kahju tekkis vääramatu jõu tagajärjel.

Ühest küljest võime väita, et tormi näol on tegemist vääramatu jõuga ning selle tekitatud kahju eest kinnistu omanik ei vastuta. Samas on Riigikohus lahendites nr 3-2-1-111-03 ja 3-2-1-64-06 asunud seisukohale, et vääramatu jõud võib muu hulgas olla ka erakordne loodusjõud, mida isik ei saa mingilgi viisil mõjutada ning võimalikke tagajärgi ette näha. Kohtupraktika kohaselt ei ole iga torm automaatselt vääramatu jõud, vaid peab hindama, kas kahju tekitaja sai kahju tekkimist ära hoida.

Tavakeelde tõlgituna tähendab eeltoodu seda, et kinnistu omanikul on hoolsuskohustus tema kinnisasjal asuvate puude ja ehitiste suhtes selliselt, et need peavad vastu pidama ka keskmisest tugevamale tuulele. Kohtupraktika järgi loetakse vääramatuks jõuks üksnes erakordselt tugevat tormi.

Tormid on Eestis tavapärane nähtus. Iga ehitise omanik peab arvestama sellega, et aegajalt puhub keskmisest kõvem tuul ning et ehitis peab sellele tuulele vastu pidama. Ehitis peab olema ehitatud ja hooldatud selliselt, et tavapärasest tugevama tuulega ei eralduks sellest tükke või konstruktsioone, mis võiks kahjustada kolmandaid isikuid või nende vara. Loomulikult võib esineda ka nii tugev torm, et hästi ehitatud ja hooldatud ehitis ei pea sellele vastu, kuid õnneks on sellised tormid meil väga harvad.

Eeltoodud hoolsuskohustuse täitmise põhimõte kehtib ka kinnistul kasvavate puude osas. Kinnistu omanik peab kas ise või spetsialisti abi kasutades tagama, et kinnistul kasvavad puud ei oleks ohtlikud kolmandatele isikutele. Kui puu on pehkinud või kuivanud, siis tuleb puu maha saagida, et vältida olukorda, kus ta tugevama tuulega murdub ning teistele isikutele kahju tekitab.

Seega peame tormi tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise juures kaaluma, kas torm oli erakordselt tugev või tavapärane torm ning kas kahju tekkimine oli põhjustatud erakordsest loodusnähtusest või kinnisasja omaniku hooletusest.

Kui kinnistu omanik tõendab, et tema kinnistu ja sellel asuvad puud ja ehitised olid korralikult hooldatud ning et tormi näol oli tegemist erakorraliselt tugeva tormiga, siis selle tagajärjel tekkinud kahjude eest kinnistu omanik ei vastuta.

Kui kinnistu omanik ei suuda tõendada, et ta oli kinnistul asuvat ehitist korralikult hooldanud ja selle tagajärjel eraldus tugeva tuulega hoonelt mingi osa, mis kahjustas kolmandale isikule kuuluvat vara, siis selliste asjaolude kokkusattumisel peab kinnistu omanik tekkinud kahju eest vastutama.

Alan Biin
Vandeadvokaat
Advokaadibüroo HETA Biin & Pihlakas

Artikli allikas: http://www.heta.ee/blogi/

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Rikkaks üüriäris: Kas hallata üürikorterit ise või tellida korteri haldamine?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Üürikorteri haldaja osas otsuste tegemisel tasub mõelda, kas endal on aega ja tahtmist sellega tegeleda. Kui ei, siis tasub teenus sisse osta.

Loomulikult ohverdab selline üürileandja osa oma tootlusest, mille ta maksab haldus- või valitsemisteenuse osutajale.

Professionaalse üürikorterite valitseja kasutamise poolt räägib tema tõenäoline võimekus hoida korteris madalat vakantsust ja seeläbi kaotatud tootlus tagasi võita.

Ühtki tootluse garantiid üürikorterite valitsejad üürileandjatele reeglina ei anna.

Iseenesest ei ole üürikorteri haldamisega loodetavasti palju probleeme. Tuleb üürnik leida ja selle järel makseid hallata.

Keerukam on siis, kui üürnikuga on probleeme – näiteks jääb üürnik maksetega viivitusse.

Nii peab üürileandja tegema valiku oma vaba aja ja iseseisva töö ja vaevanägemisega teenitava võimaliku lisakasumi vahel.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Suureneb inimeste kindlus kodu soetada

Kinnisvaraportaali KV.EE külastajate arv kasvab ja oli oktoobris 485 543. Samuti on kasvanud nädalane külastajate arv, oktoobri viimasel nädalal oli see veebide statistikaportaali METRIX.station andmetel rekordiline 184 670. KV.EE on Eesti kõige külastatavam kinnisvaraportaal.

Tarvo Teslon, kinnisvaraportaali KV.EE juht: “Oktoobri viimasel nädalal oli meil külastajaid 184 670, mis on Eesti kinnisvaraportaalide kõigi aegade rekord. Võrreldes möödunud aasta oktoobriga on portaali külastajate arv kasvanud kolmandiku võrra. Külastajate arvu kasvust näeme, et inimeste tarbimiskindlus suureneb ja kasvavad võimalused soetada esimene oma kodu või siis uus kodu senise asemele. Külastajate arv hakkas kasvama jälle 2011. aasta keskel, enne seda oli see paar aastat stabiilne. Oleme tõusnud käesoleva aastaga külastatavuse liidriks.”

Tarvo Tesloni hinnangul läheb tüüpkorter müügiks 1-2 kuuga. Nagu ikka, on määravaks hind ning väga kallid objektid võivad üleval olla ka kauem kui aasta. “Väga palju on inimesi, kellel ei ole kindlat ostu- või üürisoovi, vaid jälgivad hindu, sisekujundusi või lihtsalt uudishimust. Usun, et majandussurutisest pääsemine toob ostjaid juurde.”

Maa-ameti andmetel tehti 2013 III kvartalis 13801 kinnisvaratehingut. Nende tehingute käive oli 630 miljonit eurot. Aastataguse ajaga võrreldes kerkis kinnisvaratehingute arv 11% ja tehingute käive 16%. Kinnisvaratehingute kvartalikäive on viimase viie aasta rekord. Viimati oli see samal tasemel 2008. aastal. Sama kehtib ka kinnisvaratehingute arvu kohta, mis oli käesoleva aasta III kvartali näitajast viimati kõrgemal 2008. aasta II kvartalis.

Rääkides kinnisvaraportaali külastatavuse populaarsusest aasta ja nädala lõikes, ütleb Tarvo Teslon, et kõige külastajaterohkem kuu on olnud august, kui on üürikorterite otsimise aeg. Populaarsuselt järgmine kuu on jaanuar, kui esimesest tööpäevast tullakse portaali. Tööpäevadest on aktiivseim aeg esmaspäev kella 10-11 paiku, puhkepäeviti ollakse kinnisvaraportaalis pühapäeva õhtuti.

Novembri alguses oli portaalis müügil üle 11 000 korteri, üle 7000 maja, üle 8000 maatüki või krundi ja üle 1500 äripinna. Üürikortereid pakuti üle 1400 ja äripindasid üle 4000.

KV.EE on kinnisvaraportaal, mille külastajate arv kuus on üle 480 000. Portaalis on igakuiselt üleval umbes 35 000 kinnisvarakuulutust. Eesti suurim kinnisvaraportaal KV.EE kuulub koos ostu-müügikeskkonnaga Osta.ee ettevõttele Allegro Baltics.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kannapöörde ootel

Uudne majanduskeskkond loob erilaadse olukorra, kus samal stardijoonel on nii uued ja vanad kui ka suured ja väikesed turuosalised.

Klientide ootused kasvavad

Keerulised ajad ning situatsioonid on pannud kliente ümber hindama oma väärtusi ja arusaamu. Eelnev emotsionaalne, asukohta mittevaliv, võimalusi ülehindav ning kiirustav ostja on asendunud kaalutleva, põhjalikult valiva ja detailideni ostu kalkuleeriva kliendiga.

Endine kinnisvaramüüja, kes ootas kinnisvaramaaklerilt müügipakkumise lisamist kinnisvaraportaalidesse ning eelistas esindajat, kes sai pakkuda aega notaribüroos tehingu vormistamiseks, on asendunud maaklerilepingus kohustusi fikseeriva ja lisaväärtust ootava osapoolega.

Uus kvaliteet

Klientide valikud näitavad selgelt, et kinnisvarasektorilt oodatakse uut teeninduskvaliteeti. Kinnisvarafirmalt oodatakse samaväärset või paremat teenust nagu pangas, lennujaamas või restoranis.

Defineerimata ja reguleerimata kinnisvaramaakleriteenus on tänu standardile saanud selged raamid. Klient januneb kvaliteedi järele – selles, kui kiiresti temaga ühendust võetakse, mis tasemel on ettevalmistatud kokkulepped/lepingud, aga ka selles, millised on fotod müüdavast kinnisvaraobjektist või kui detailselt on kinnisvaramaakler informeeritud just temale kuuluva kinnisvara osas.

Uued teeninduskeskonnad

Kindlasti saavad lähitulevikus määravaks teeninduskeskkonnad, olgu siis tegemist füüsilise või virtuaalse ruumiga.

Klient ootab ilmselgelt esindusliku kontorivõrgustiku olemasolu, kui tema eelistuseks on külastada kinnisvarafirma esindust või internetipangale sarnase funktsionaalsusega kinnisvarafirma kodulehte, kui talle meeldib asju ajada virtuaalseid kanaleid kasutades.

Uued infosüsteemid

Eelnevate ootuste rahuldamiseks vajab kinnisvarasektor selgelt rohkem kui paberit ja pliiatsit, või, kui soovite, siis tabelarvutusprogrammi. Ootustele vastutulemiseks vajab sektor infosüsteemidega integreeritud veebipõhist kliendihaldustarkvara. Samuti annaks kinnisvaraturule arengueelise avaliku sektori kogutud andmete jagamine.

E-notariga sarnane e-kinnisvaramaakleri infosüsteem võimaldaks sõlmida kliendi ja maakleri vahel kokkuleppeid, mis sisaldaks nii võimalikke õigusi kui ka piiranguid.

Uued koostöövormid

Sarnaselt teiste sektoritega ootavad kliendid ka kinnisvara ostul turuosalistelt paindlikke finantseerimis-, mugavus-, ja turvalahendusi. Nii näiteks on võimalik end Skandinaavias kindlustada turuhinna vähenemise vastu, juhul kui käsil on koduvahetusprotsess, või sõlmida kokkulepe müüja müügijärgse vastutuse vähendamiseks.

Samuti peetakse igati normaalseks olukorda, et esialgse vastuse laenutaotlusele saab klient mõnekümne minutiga, sest finantseerijal on kasutada keskne inforegister, mille vahendusel on võimalik hinnata klientide maksevõimet.

 LVM Kinnisvara
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kuhu liigub Eesti Kinnisvaraturg? 2. osa

2. osa: Omanikud vs üürnikud!

Juba tasapisi unustusehõlma vajuva kinnisvarakriisi üks tulemus oli see, et paljud jäid ilma oma kodu omaniku staatusest ning veelgi enamad mõistsid teravalt, et kodu omamisega kaasnevad lisaks rõõmudele ka kohustused. Paljudel ei ole võimalik olla kodu omanik ning uus pealetulev põlvkond hindab tihti vabadust valida ülemaks omanikustaatusega kaasnevast stabiilsusest. Sovjeti aegne sissejuurdunud harjumus olla paikne annab noorte meeltes koha üle EL vaba tööjõu liikumise põhimõtetele. See kõik tähendab omaniku staatuse marginaliseerumist ning aktiivsemat üüriturgu.

Sisuliselt ei ole Eesti selleks täna valmis ning reaalses elus on kinnisvaraturu võimalused põhjendamatult piiratud. Kuigi üürimajade järele on selgelt nõudlus olemas, on saanud selle mõttega efektiivses mastaabis ent mõneski muus mõttes ebaefektiivselt mängida üksnes Tallinna Linnavalitsus Raadikul.

Üürisuhteid reguleeriv seadusandlus eksleb endiselt omandireformi aegses „metsikus läänes“, mistõttu seaduseandja hinnangul nõrgemaks peetav üürnik on tegelikult suhte tugevam pool ning üürileandja peab oma õiguseid ning majandustegevust kaitsma lubatud ja lubamatu piiril tegutsedes. Ent mida aeg edasi, seda teadlikumaks muutub Eesti inimene ning seda teravamaks tegelikult konflikt üürniku ja üürileandja vahel.

Üürisuhete ümberdefineerimise vajadus saab olema üks suurem muudatus pikas perspektiivis. See võimaldaks hakata kinnisvaraettevõtetel pakkuma teenuseid, mida täna juba vaja on.

Üürituru maht võiks kasvada kuni ca 3 korda, muutes majanduse ühest küljest paindlikumaks ja teisalt stabiilsemaks. Spekuleerime mõttega, et ca 1/3 kinnisvaraturust võiks olla üüriturg, mis on koondunud suurematesse portfellidesse, kus kõik investeerimisotsused on tehtud kainelt kaalutledes ning pikaajalist stabiilset rahavoogu silmas pidades.

Sellised portfellid on märksa immuunsemad turuhinna kõikumistele, mis omakorda osakaalu arvestades tasandab kogu turu kõikumisi. Ehk siis mõttetut rabelemist jääb elukondliku kinnisvara sektoris palju vähemaks.

Ja ilmselt pole vaja nimetada, et tõsiseltvõetavad kinnisvaraettevõtted ei saa lubada endale maksude „optimeerimist“ selliselt, nagu seda eraisikust üürileandjad tihtipeale kipuvad tegema. Mõni majandusliku mõtlemisega erakond võiks sellest teha oma valimisloosungi 2015 aasta Riigikogu valimistel.

Seejuures tahaksin juba eos hoiatada selle eest, et avalik sektor võtab endale peamise elluviija rolli. Avaliku sektori – olgu see siis riik või võimekas kohalik omavalitsus – ülesandeks on eelkõige luua tingimused selleks, et turg saaks normaalselt toimida.

Kui avalik sektor hakkab ise looma oma üürimajade portfelli (milleks nii Riigi Kinnisvara AS kui ka Tallinna linn kahtlemata võimelised oleks) saame näha kuidas maksumaksjal tuleb lõpuks kinni maksta nii tõelise peremehetunde puudumine kui ka läbimõtlemata investeerimisotsused.

Täna oleks vaja hakata ette valmistama motiveerivat investeerimiskeskkonda, mis annab võimaluse erainvestoritele turu ootustele vastavate üürimajade projektidega alustada. Toimiv turg ja konkurents suudab kindlasti paremini pakutavaid hindu ja kvaliteeti kontrollida, kui ametnikud.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Kinnisvaraliidud arutlevad homme kinnisvarasektori tuleviku üle

Homme, 8. novembril toimub Kumu auditooriumis rahvusvaheline konverents “Kinnisvara 2013”, kus sel aastal astuvad üles 30 omaala väga tunnustatud eksperti Soomest kuni Singapurini ning kuulutatakse välja „Kinnisvara Guru 2013“.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektori Tõnis Rüütli sõnul on tänavusel konverentsil huvitav ja sisutihe programm, kus räägitakse linnaruumi kujundamisest, maailmamajandusest, kaubandus- ja ärikinnisvara arengutest, ehitussektori väljakutsetest, pensionifondide strateegiast ning naaberriikide kinnisvaraturgude võimalustest. „Tänavuse konverentsi teema peegeldab olukorda kinnisvaraturul ning vajadust arutelu järele, missugune on reaalne kinnisvaraturu seis ning missugused on turuosaliste ootused,“ lisas Rüütel.

Konverentsi avab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske, peaesinejateks on Colliers International Ida–Euroopa piirkonna juht Hadley Dean ning professor Andres Sevtsuk, City Form Labi arhitektuuri- ja linnaplaneerimise valdkonna direktor Singapuri Tehnoloogia ja Disaini Ülikoolis.

„Kaheteistkümnendat aastat järjest toimuv konverents on kinnisvaraturul igasügisene oodatud suursündmus, mille peamine eesmärk on ühendada kõiki sektoris tegutsevaid ettevõtteid, organisatsioone ning inimesi,” selgitas Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu juhatuse esimees Jüri Kröönström.

Kinnisvaraliidud kuulutavad tänavusel konverentsil 11. korda välja Kinnisvara Guru 2013, mille eesmärk on tunnustada inimesi või organisatsioone, kes on positiivselt mõjutanud kinnisvarasektori arengut. Eelmisel aastal pälvisid auväärse tiitli KOKO arhitektid Andrus Kõresaar ja Raivo Kotov.

Konverentsi korraldavad Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda ja Corpore Konverentsid. Liitude ühist kinnisvarakonverentsi on korraldatud alates 2002. aastast. See on traditsionaalne iga-aastane Baltikumi suurim ja vanim kinnisvarakonverents, kus nende aastate jooksul on osalenud üle 3000 inimese.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Nordeconil valmisid Tallinna kesklinnas asuva Sakala Ärihoone ehitustööd

Nordecon AS andis oktoobris tellija Selvaag Sakala OÜle üle Tallinna kesklinnas asuva Sakala Ärihoone, mis eile õhtul pidulikult avati. Ärihoone ehitustööde maksumuseks oli ligikaudu 4,2 miljonit eurot ilma käibemaksuta.

„Sakala Ärihoone rikastab meeldivalt Tallinna kesklinna arhitektuurilist pilti ning ta sobitub hästi oma soliidsete naabritega,“ tõdes Nordecon ASi hoonete ehituse direktor Alo Tamm. „Juba eemalt torkab silma hoone klaasfassaadi lahendus, kus on kasutatud siiditrükiga kaetud unikaalsete tehniliste omadustega klaaspakette. Märkimist väärib fassaadil kasutatud mustri kordumine ka betoonseinte pinnas. Ärihooneidki saab muuta huvitavaks ning valminud lõpptulemusega  jäi rahule nii hoone tellija kui loodetavasti  ka hoone rentnikud ning linlased.“

Kentmanni tn 4/Sakala tn 10 asuv Sakala Ärihoone on jagatud funktsionaalselt kahte tiiba – Sakala tänava poolsel osal on kuus korrust, Kentmanni tänava poolsel osal viis korrust. Viienda korruse katusel asub ligi 143 ruutmeetri suurune klaaspiiretega katuseterrass. Keldrikorrusel paiknevad parkla 22 autole ning tehnilised ruumid. Hoone kogupindala on ligikaudu 4680 ruutmeetrit.

Hoone ehitustööd algasid 2012. aasta kevadel ning lõppesid tänavu oktoobris.

Selvaag Sakala OÜ kuulub norra Selvaagi perekonnale, kes tegeleb kinnisvaraarendusega lisaks Norrale ja Eestile ka Ameerika Ühendriikides, Lätis, Leedus ja Poolas.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Eluasemekulud kerkisid aastaga 8%

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta oktoobris võrreldes septembriga -0,3% ning võrreldes eelmise aasta oktoobriga 1,5%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2012. aasta oktoobriga võrreldes 0,8% ja teenused 2,9% kallimad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta oktoobriga võrreldes langenud 1,6% ja mittereguleeritavad hinnad tõusnud 2,6%.

2012. aasta oktoobriga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim elekter, transport ja toit, kusjuures poole elektri ja toidu põhjustatud tõusust nullis transpordi odavnemine. Aastataguse ajaga võrreldes jõudis elekter kodudesse 29,9% kallimana.

Toidu mõjust indeksile andsid kumbki ligi neljandiku 2,4% kallimad liha ja lihatooted ning 3,1% kallimad piim ja piimatooted, samuti kumbki kuuendiku 9,5% kallimad kala ja kalatooted ja 2,4% kallimad jahu ja jahutooted.

Mootorikütus oli 2013. aasta oktoobris 7,6% odavam kui aasta varem. Mullu sama ajaga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud kalakonservid (14%) ning odavnenud kohv (16%) ja suhkur (14%). Tarbijahinnaindeksi aastamuutus jäi viimati alla 1,6% 2010. aasta veebruaris, mil see oli -0,1%.

Septembriga võrreldes oli oktoobris tarbijahinnaindeksi peamiseks mõjutajaks mootorikütuse 2,9%-line hinnalangus, mis andis kogulangusest ligi poole. Suurem mõju indeksile oli veel soojusenergia 1,6%-lisel ja puuvilja 4,4%-lisel odavnemisel.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, oktoober 2013
Kaubagrupp Oktoober 2012 –
oktoober 2013, %
September 2013 –
oktoober 2013, %
KOKKU 1,5 -0,3
Toit ja mittealkohoolsed joogid 1,7 -0,2
Alkohoolsed joogid ja tubakas 4,4 -0,5
Riietus ja jalatsid 3,0 0,8
Eluase 8,0 -0,5
Majapidamine 0,7 0,1
Tervishoid 7,5 0,4
Transport -6,1 -1,7
Side -10,1 0,4
Vaba aeg 2,3 0,3
Haridus ja lasteasutused -14,9 0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus 7,7 -0,3
Mitmesugused kaubad ja teenused 2,7 -0,1

Allikas: Stat.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark