Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine
 

Ajaloorubriik: Pelgulinna Taime tänava lugu

Pelgulinnas asuv umbes 300 meetri pikkuse Taime tänava sünnipäevaks loetakse 26. oktoobrit 1932. Enne sõda jõuti heinamaale rajatud tänav suues osas ka hoonestada. Nõukogude okupatsiooni alguses tähistas Taime tänav Pelgulinna hoonestatud ala piir.

Taime tänav saab alguse raudteeäärsest ristmikust Heina tänavaga. Taime 2 juures hargneb Taime tänavast sellega paralleelne Orase tänav. Edasi ületab Taime tänav Ristiku tänava ning lõpeb ristudes Aru tänavaga.

Taime tänava paaritut aadressnumbrit kandvate majade ehituslood on järgmised:

  • Taime 1 – 1939. aastal. Aleksander Haug võitis õnneloteriiga miljon senti ehk toona mitme aasta palga ja ehitas koos sõbraga kortermaja. Hoone renoveeriti 2005. aastal.
  • Taime 5 – 1937. aastal.
  • Taime 9 – 1939. aastal.
  • Taime 11 – 1938. aastal.
  • Taime 13 – 1930. aastate teine pool.
  • Taime 15 – 1930. aastate lõpp.
  • Taime 17 – 1939. aastal.
  • Taime 19 – 1934. aastal.
  • Taime 21 – 1934. aasta paiku.
  • Taime 27 – 1957. aastal. Lasteaed.
  • Taime tänava paaris aadressnumbrit kandvate majade ehituslood on järgmised:
  • Taime 2 – 1939. aastal.
  • Taime 4 – 1937. aastal.
  • Taime 8 – 1937. aastal.
  • Taime 10 . 1938. aastal.
  • Taime 10a – 1963. aastal.
  • Taime 12 – 1930. aastate teine pool.
  • Taime 14 – 1937. aastal.
  • Taime 16 – 1930. aastate teine pool.
  • Taime 18 – 1930. aastate teine pool.
  • Taime 20 – 1982. aastal. Seal on asunud baar ja toidupood, täna trükikoda.
  • Taime 24 – 1937. aastal. Arhitekt Karl Tarvas.
  • Taime 26 – umbes 1970. aastatel ehitatud garaaźid.
  • Taime 28 – 1938. aasta paiku.
  • Taime 30 – 1938. aastal.
  • Taime 32 – 1939. aasta paiku.
  • Taime 34 – 1939. aasta paiku.
  • Taime 36 – 1939. aastal.
  • Taime 38 – 1939. aasta paiku.

Taime 24
Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Ajaloorubriik: Pelgulinna Orase tänava lugu

150 meetri pikkune lühike Orase tänav märgiti maha 1932. aasta oktoobris. Tänav saab alguse Ristiku (endisest Oskari) tänavast ja lõpeb Taime tänavas.

Orase tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:

  • Orase 1 – 1930. aastate lõpus.
  • Orase 3 – 1930. aastate keskpaigas.
  • Orase 5 – 1961. aastal.
  • Orase 5a – 1976. aastal.
  • Orase 7 – 1930. aastate keskpaigas.
  • Orase 9 – 1938. aastal.
  • Orase 11 – 1930. aastate keskpaigas.
  • Orase 13 – detailplaneering kehtestatud kortermaja ehituseks.
  • Orase tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:
  • Orase 2 – kinnistul asus vanasti mereväe autobaas. Täna on seal 1969. aastal ehitatud kõrge kortermaja.
  • Orase 4 – algselt elamu. Nõukogude ajal majavalitsus. Täna taas elamu.
  • Orase 4a – 2013. aastal.
  • Orase 6 – 1960. aastatel.
  • Orase 8 – 1930. aastate keskpaigas.
  • Orase 10 – 1930. aastate keskpaigas.
  • Orase 12 – 1960. aastatel.
  • Orase 14 – 1937. aastal.
  • Orase 16 – 1939. aastal.
  • Orase 18 – 1950. aastate alguses.
Vaade Ristiku tänavalt koolimaja juurest Orase tänava nurgale 1950. aastatel.

Vaade Ristiku tänavalt koolimaja juurest Orase tänava nurgale 1950. aastatel.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Nelja ministeeriumi jätkamine olemasolevates hoonetes ei ole majanduslikult mõttekas

Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Justiitsministeeriumi olemasolevad hooned on suure energiakuluga, ebaefektiivse ruumiprogrammiga ning vajaksid seetõttu järgnevatel aastatel kasutuskõlbulikkuse säilitamiseks mahukaid investeeringuid.

Ministeeriumide ühishoone rajamisel jääksid ära täiendavad investeeringud olemasolevatesse hoonetesse vähemalt 10 miljoni euro ulatuses. Need ei mõjutaks majade pikaajalist väärtust, kuid võimaldaksid üksnes hoida hooneid kasutuskõlbulikus seisukorras. Samas tähendaks see  jooksvate kinnisvara kogukulude tõusu võrreldes tänase olukorraga.

Ministeeriumide vanade majade ja uue ühishoone üürikulud pole omavahel otseselt võrreldavad. Nende vahe tuleneb peamiselt sellest, et praegu üürib RKAS riigile turutingimustest soodsamalt ehk tasu on kunstlikult madalal hoitud.

Üürihind tõuseks ka olemasolevates hoonetes jätkamisel, sest järgnevatel aastatel tuleks teha hädavajalikke investeeringuid ning seetõttu üüri oluliselt tõsta. Seega lisandub üürile juba järgmisel aastal kapitali- ja remondikulu, mis on seotud riigi kinnisvarapoliitika põhimõttega minna riigi büroodel järk-järgult üle turuüürile.

Ministeeriumide ühishoone valmimise järel 2016. aastal oleksid ministeeriumide aastased eelarvekulud uues hoones 4,4 mln eurot, olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel 5,4 mln eurot.

„Täna on nelja ministeeriumi kasutuses kokku 20 735 ruutmeetrit büroopinda, mille pinnakasutus ei ole efektiivne ning mille energiatarve on suur. Nelja ministeeriumi kolimine madala energiatarbega ja efektiivse pinnakasutusega ühishoonesse võimaldab hakkama saada 14 420 ruutmeetri büroopinnaga. See fakt kinnitab üheselt, et avaliku sektori büroopinna kasutamist on võimalik optimeerida ja seeläbi maksumaksja raha tulevikus säästa,“ ütles Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimees Jaak Saarniit. „Ühishoone ehitamise majanduslikku põhjendatust tuleb vaadelda pikaajaliselt nii nagu iga investeeringut kinnisvarasse,“ lisas ta.

Taust

RKAS kuulutas välja ehitustööde kontsessiooni, millega soovitakse leida arendaja nelja ministeeriumi ühise hoonekompleksi rajamiseks. Tegemist on unikaalse projektiga, kus ühte asukohta kolivad neli ministeeriumit. Ühine hoonekompleks võimaldab kümne aasta jooksul kokku hoida ligi 8 miljonit eurot. Ühine hoonekompleks koos kahe maa-aluse parkimiskorrusega on kavas ehitada Tallinnasse Suur-Ameerika 1 ja Väike-Ameerika 2 kinnistule. Hoone valmib 2016. aastal.

Kontsessiooni valimine lähtub riigi kinnisvarastrateegia põhimõttest minna büroopindadel üle üürimudelile, et maksimaalselt ära kasutada turu konkurentsi. Kuna sarnaste valmis üüripindade turul pakkumine puudub, siis on ainus võimalus lasta need ehitada.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

II kvartalis keskmise kuupalga tõus veidi kiirenes

Keskmine brutokuupalk oli 2013. aasta II kvartalis 976 eurot ja brutotunnipalk 5,71 eurot, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 8,5% ja brutotunnipalk 8,1%. Keskmise kuupalga aastakasv oli II kvartalis veidi kiirem kui I kvartalis.

Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 7,9%. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2013. aasta II kvartalis 4,9%. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kaheksandat kvartalit järjest.

Palgastatistika uuringu alusel oli juuni lõpu seisuga töötajaid 0,6% vähem kui 2012. aasta samal ajal.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2012. aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam mäetööstuse palgatöötajatel (20,0%) ja brutotunnipalk põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala palgatöötajatel (19,8%).

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk langes 2012. aasta II kvartaliga võrreldes ainult kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusala palgatöötajatel (vastavalt 5,9% ning 6,1%).

Keskmine brutopalk oli aprillis 957 eurot, mais 954 eurot ja juunis 1014 eurot.

2013. aasta II kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1320 eurot ja tunnis 8,66 eurot. Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis tõusis vastavalt 8,4% ja 8,2% võrreldes 2012. aasta II kvartaliga.

Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus tõusis 2012. aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam mäetööstuses (20,8%) ning tunnis põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (19,6%).

Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis langes 2012. aasta II kvartaliga võrreldes ainult kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal vastavalt 5,2% ning 3,0%.

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2013. aastal on valimis 11 592 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Keskmine brutokuupalk, I kvartal 2009 – II kvartal 2013 (eurot)

Aasta I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal
2009 784 776 813 752 783
2010 792 758 822 759 814
2011 839 792 857 809 865
2012 887 847 900 855 916
2013 900 976

Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu kuus, II kvartal 2013

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

MTA andmetel oli 2013. aasta II kvartali mediaanväljamakse 705 eurot kuus

Selle aasta teises kvartalis töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku üle 1,4 miljardi (1 440 407 442) euro ja see maksti välja 545 059 inimesele. II kvartali mediaanväljamakse oli 2115 eurot ehk 705 eurot kuus.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.

2012. aasta II kvartalis tehti väljamakseid kokku 541 627 inimesele ja väljamaksete summa oli kokku 1 337 271 396 eurot. Mediaanväljamakse oli 2012. aasta II kvartalis 655 eurot kuus. 2012. aasta kohta tervikuna oli väljamaksete summa üle 5,1 miljardi (5 106 319 429) euro ja seda maksti 626 344 inimesele. Kuu keskmine brutoväljamakse 2012. aasta kohta oli 680 eurot ja mediaanväljamakse ligi 535 eurot (kokku 6419 eurot aastas).

MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodiga 01. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Oluline on tähele panna, et statistikaameti (SA) ja MTA andmed väljamaksete kohta ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:

1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.

2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.

3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 01), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Tööstuspargid majanduskasvu ootel

Valdav osa majandusbuumi harjal arendama hakatud tööstusparkidest on täna veel detailplaneeringu tasemel ning ootab vaikselt Euroopa majanduse elavnemist.

Osades tööstusparkides on ostetud vaid üksikuid maatükke. Sellistele pargialadele on püstitatud ka üksikuid hooeid, kuid need ei moodusta kaugeltki veel tööstusparki. Äri elavnedes tekib ettevõtetel esmalt vajadus tootmismahtu suurendada ning läbi Eesti veetava kauba maht kasvab, seejärel on oodata ka huvi kasvu tööstusparkide kinnistute vastu ning nende aktiivset müüki kinnisvaraportaalides.

Tööstusparkide puhul on majanduskasv ning hind pooleaastases kuni aastases nihkes. Pärnus näiteks pigem aastases nihkes, räägib Arco Vara Pärnu piirkonna juht Maido Sein. Huvi ja nõudluse kasvades müüvad tööstusparkide arendajad esmalt maha nn laojäägid, seejärel hakkab hind tõusma.

Ehkki kinnisvara hind sõltub paljuski piirkonnast, ei saa tööstuskinnisvara hinna kujunemisel vaid piirkonna järgi ühtset reeglit välja tuua. Lõpliku hinna määrab siiski pigem äriettevõtte vajadus spetsiifilise transpordiliigi, elektrienergia, vee, stabiilse sisekliima ja muu sarnase järele.

Kui tootmisettevõte vajab hoones eritingimusi, nagu näiteks elektroonikatööstus, on rendihind tavapärasest samuti kõrgem. Hoone omanikule on erilahendusi ning lisainvesteeringuid vajav tootja suurem risk, kuna tema lahkudes ei pruugi majja sama tüüpi tootjat üldse leida ning tuleb teha ümberehitusi või seisavad konkreetsele tööstusharule kohandatud ruumid vahepeal isegi kuni paar aastat tühjad.

Arco Vara äripindade osakonna juhi Priit-Martti Ojari sõnul on praegu pakkuda päris palju nõukogude ajal ehitatud ja suurte kommunaalkuludega kinnisvara, kuid täna tööstuspindu otsivatel ettevõtetel on hoopis teistsugused vajadused. Uued üürilepingud on kallimad eelkõige ehitushinna tõusu tõttu.

Lao- ja tootmishoonete ehitushind on enam-vähem sama, või on tootmishooned kasutajate spetsiifiliste nõudmiste tõttu universaalsetest laopindadest kallimad. Tootmispinnad on investorile suurema riskiga ja seetõttu ehitavad tootmisettevõtted neid enamasti enda tarbeks ise.

Ojari sõnul on uutel laopindadel enamasti kliendid 90% ulatuses juba enne ehitamise algust olemas. Ülejäänud osa pinda jõuab vabale üüriturule.

Erko Närska, Arco Vara lao- ja tootmispindade maakler

Täna valitseb Tallinna lao – ja tootmispindade turul korralike 100–400 ruutmeetriste ja kompaktsemate laoruumide puudus. See annab vanemate hoonete omanikele võimaluse üürihindu tõsta. Hinnatõus tekitab aga üürnikes nõutust, kuna hinna ja kvaliteedi suhe ei vasta seetõttu soovitule.

Köetavate vanemate hoonete eest küsitakse täna umbes 2,5–4 €/m2 ning nõudlus on sildkraanaga ruumide järele, mille valik meil on suhteliselt kesine.

Samas on valmimas mõned uued lao– ja tootmishooned, kuigi nende võimalikud üüritavad ruumid algavad samuti umbes 1000 ruutmeetrist ja ruumi kõrgused umbes 8–10 meetrist. Uute lao– ja tootmisruumide hinnad jäävad täna umbes 4,5–5 €/m2 vahele.

Täna on palju ka selliseid arendajaid, kes ootavad potentsiaalseid üürnike ja on valmis vastavalt nende soovile hoone ehitama. Selliste hoonete suuru salgab reeglina umbes 2000 ruutmeetrist.

Samas saavad need arendajad täna kindlasti eelise, kes on valmis hoone reaalse tellijata valmis ehitama. Kui hinnatase ning tingimused jäävad mõistlikuks, leitakse reeglina vähemalt suuremale osale ruumidele üürnikud juba hoone valmimise ajaks.

Müügitehingutest pole ärikinnisvaras viimasel ajal samuti puudust olnud. Ostjad on leidnud endale nii suuremad kaubanduskeskused, büroohooned kui ka lao, tootmis- ja logistikahooned. Uuemad lao– ja tootmispinnad on suhteliselt stabiilse rahavoo tekitajatena head investeeringuobjektid.

Maa hind

Kommunikatsioonidega kinnistute hinnad algavad Tallinna piirkonnas 58-120 €/m2 ning lisaks tuleb maksta ainult liitumistasud. Kindlasti on ka kallimaid kinnistuid.

Harju maakonnas algavad kommunikatsioonideta kinnistute hinnad 25-50 €/m2. Sellisel kinnistul peab ostja kõik ise välja arendama. Odavama hinnaga kinnistud asuvad Tallinnast kaugemal ja reeglina on seal bussiliiklusega probleeme. Kindlasti müüakse kuskil kinnistuid ka hinnaga 15 €/m2, kuid see on pigem erand.

Üürihinnad

Suvi on ärikinnisvara üüriturul vaiksem aeg, kus on tegevad peamiselt rahavoo objekte otsivad investorid. Mis teevad hinnad aasta teisel poolel, selgub alles septembris-oktoobris.

Allikas:

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Swedbanki tütarfirma müüs 50%lise osaluse kinnisvaraarendajas AS Arealis

28. augustil 2013 kirjutasid Nordic Contractors AS, Swedbank AB tütarfirma FR&R Nemo B.V. ja Elle Capital OÜ alla lepingule, millega FR&R Nemo B.V. müüs oma 50%lise osaluse Eesti juhtivas kinnisvaraarendajas ASis Arealis Nordic Contractors ASile, misjärel omandas Elle Capital OÜ omakorda 50% miinus ühe aktsia suuruse osaluse ASis Arealis. Samaaegselt soetas AS Arealis seni Elle Capital OÜle kuulunud vähemusosalused Arealise grupi ettevõtetes Shnelli Ärimaja AS, Liivalaia Arenduse AS ja Tehnopolis Kinnisvara AS.

„Mõlemat investorit seob Arealisega aastatepikkune koostöö,” märkis Nordic Contractors ASi juhatuse esimees Toomas Luman. „FR&R Nemo B.V. asus ettevõtte aktsionäriks 2011. aasta kevadel investeerimisperioodiga 3 aastat, osaledes seejärel aktiivse finantsinvestorina ettevõtte nõukogu töös. Nelja-aastane koostöö Elle Capitaliga üksikute projektide tasandil jätkub edaspidi Arealise kontsernis.”

„Tehing võimaldab meil luua vundamendi uute arenduste alustamiseks, kindlustamaks Arealise positsiooni Eesti juhtiva A-klassi bürookinnisvara omaniku ja haldajana Tallinnas,” selgitas Toomas Luman. „Tänan FR&R Nemot senise konstruktiivse koostöö ja panuse eest Arealise kontserni arengusse. Täna toimunud aktsiate tagasiost FR&R Nemolt toimus kuus kuud enne kokkulepitud täheaega, mis kinnitab, et Arealis on arenenud kavandatust kiiremini.“

Elle Capital OÜga on Arealis alates 2009. aasta sügisest teinud koostööd läbi oma tütarettevõtete. Arealise omanduses ja hallata on teiste seas Shnelli Ärimaja (Eesti Raudtee peamaja), Liivalaia Arenduse ärihoone, tuntud ka kui Nordea Maja, Tehnopolis Kinnisvara ehk Skype Eesti peamaja ja ECE Ärimaja, kus asub praegu ka Arealise kontor. Arealise A-klassi büroohoonete rendipind on Eesti üks suuremaid – 40 800 ruutmeetrit.

AS Arealis (www.arealis.com) on Nordic Contractors ASi kinnisvara arendusele keskendunud tütarettevõte. Arealis alustas tegevust 2005. aastal ning tänaseks on ettevõtte varade maht kasvanud 114 miljoni euroni ja omakapital 46 miljoni euroni. Arealis koondab investeeringuid ning arendusprojekte peamiselt ärihoonetesse, kuid ka korterelamutesse. Arealise ärihoonetes on rendipinda 40 819 m² ning täituvus 96,3%. Ettevõtte sihtturgudeks on Eesti ja Leedu.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Ehitusmahud jäid II kvartalis mullusele tasemele

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2013. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 0,4% rohkem, teatab Statistikaamet. Eestis suurenes ehitustegevus 4%, ent välisriikides ehitati ligi kolmandiku võrra vähem.

II kvartalis ehitati omal jõul 557 miljoni euro eest, sellest hooneid 326 miljoni ja rajatisi 231 miljoni euro eest. 2012. aasta II kvartaliga võrreldes jäi hoonete ehitamine samale tasemele, rajatiste ehitamine aga suurenes 2%.

Ehitusmahtude kasv kohalikul ehitusturul tulenes põhiliselt hoonete uusehituse elavnemisest, mida toetas ka taristuobjektide ehitus. Hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd jäid eelmise aasta tasemele.

Teist kvartalit järjest on võrdluses eelneva aasta sama perioodiga vähenenud välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht, vähenenud on nii hoonete kui ka rajatiste ehitustööd. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli 2013. aasta II kvartalis 8% (2012. aasta II kvartalis 11%).

Ehitisregistri andmetel lubati 2013. aasta II kvartalis kasutusse 475 uut eluruumi. Sama palju uusi eluruume valmis ka aasta varem samal ajal. Üle poole valminud eluruumidest asus ühepere-, kahepere või ridaelamus, mistõttu oli suur ka eluruumide keskmine pind – ulatudes 137 ruutmeetrini. Enim valmis uusi eluruume Tallinna lähiümbruse valdades. Nõudlus uutele hea asukohaga kvaliteetsetele elamispindadele püsib. 2013. aasta II kvartalis väljastati ehitusluba 834 eluruumi ehitamiseks, s.o 100 eluruumi rohkem kui mullu II kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli ühepereelamu.

Kasutusse lubati 186 mitteelamut kasuliku pinnaga 124 600 ruutmeetrit. Enim lisandus uut tööstus-, lao- ja kaubanduspinda. 2012. aasta II kvartaliga võrreldes suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka kubatuur.

Ehitusmahuindeks ja selle trend, I kvartal 2000 – II kvartal 2013 (2010. aasta kvartalite keskmine = 100)
Ehitusmaht

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

EBS liigub uue õppehoone ehitamise protsessiga edasi

EBS Campus OÜ viis edukalt läbi ideekonkursi EBSi A. Lauteri tn 3 kinnistule määratud ehitusõiguse ulatuse ja hoonestusala kuju täpsustamiseks ning planeeritava kõrghoone projekteerimiseks ja arhitektuurinõuete määramiseks. Konkursi korraldas Tallinna Linnavalitsus Maakri kõrghoonete kvartalis algatatud A. Lauteri tn 3 detailplaneeringu eskiisi raames.

EBSi asutaja Madis Habakuke sõnul tuleb planeeritavasse EBSi uude 25-korruselisse hoonesse lisaks ülikooli ruumidele ja auditooriumitele ka hostel kohalike ja välisüliõpilaste majutamiseks. Ideekonkursi tulemus kinnitas, et kõik eeldused kaasaegse õppe- ja majutuskompleksi planeerimise ja projekteerimise protsessi aktiivseks jätkamiseks on EBSil olemas.

Konkursil osales 3 arhitektuuribürood. Žürii, mille koosseisu kuulusid lisaks EBSi esindajatele arhitektid Ike Volkov ja Martti Preem ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti esindajad Jaak-Adam Looveer ning Arvo Rikkinen, hindas igakülgselt võistlustöödes esitatud linnaehituslikke analüüse ja arhitektuurseid lahendusi. Töödes esitatud ideid võetakse edasises planeerimisprotsessis arvesse.

Ideekonkursil on oluline osa detailplaneeringu menetlemise protsessis, see annab ideid, näitab kätte liikumissuunad ja pidepunktid hoone edasisel planeerimisel. EBSi A. Lauteri tn 3 detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata ehitusõigus praeguse koolihoone rekonstrueerimiseks ning kuni 25 maapealse ja kuni kolme maa-aluse korrusega õppe-, büroo- ja eluruumidega juurdeehituse rajamiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kinnisvarakool sel sügisel: Kinnisvaratehingute õiguslikud alused

Kinnisvarakool: kinnisvaratehingute õiguslikud alused30/09/2013 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaratehingute õiguslikud alused”, mida viib läbi jurist ja koolitaja Evi Hindpere.

Koolitus “Kinnisvaratehingute õiguslikud alused” on suunatud kõikidele, kes teevad või plaanivad teha kinnisvaratehinguid.

Oodatud on nii igapäevaselt selles vallas tegutsevad maaklerid, kui ka eraisikud, kes plaanivad oma kodu osta või müüa.

Koolitus annab terviklikud üldteadmised kinnisvaravaldkonda reguleerivatest seadustest. Need aitavad viia kinnisvaratehingu läbi turvalisemalt ja odavamalt.

Koolitus “Kinnisvaratehingute õiguslikud alused” toimub esmaspäeval 30/09/2013.

Registreeru koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Tule Kinnisvarakooli, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru seminarile: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Rikkaks üüriäris: Kas üüriraha küsida üürnikult sularahas või ülekandega?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Üüri sularahas vastuvõtmine annab üürileandjale võimaluse igakuiselt vähemalt ukse vahelt oma varale pilk peale visata. See on võimalus saada kindlustunne, et üürnik on varaga käitunud heaperemehelikult ning sellele kahjustusi tekitamata.

Ülekandega raha tasumine on aga rohkem tänase päeva norm. See on ka märksa lihtsam ning odavam.

Üüri sularahas kogumine ei tähenda automaatselt selle deklareerimata jätmist. Kindlasti ei soovita üüritulu deklareerimata jätta.

Maksude mittetasumine võib väga valusalt kätte maksta. Seda näiteks olukorras, kus üürileandjal tekivad üürnikuga probleemid ja viimane kas või kättemaksuks üürileandja maksuametile maksudest kõrvalehoidjana üles annab.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Lõunakeskuses avatakse näitus puitehitise konkursi võidutöödest

Laupäeval kell 13 avatakse Lõunakeskuses Aasta puitehitise konkursi võidutööde näitus, mis tutvustab viimase kümne aasta puitarhitektuuri paremikku.

Näituse installatsiooni autor on EKA arhitektuuritudeng Annika Valkna, fotode autor Liina Soosaar.

Näituse korraldajad on Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ning Puuinfo ning seda toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Puuinfo programm on oma kümneaastase tegutsemise jooksul pidevalt meelde tuletanud puidu voorusi ning selles peituvaid võimalusi ning jaganud teadmisi ja inspiratsiooni, et puidust ehitamisest saaks eestlaste loomulik elamise viis.

Näitust saab vaadata septembri lõpuni Lõunakeskuse infopunkti ja jäähalli vahelisel alal.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tallinnas nõutakse aina enam detailplaneeringuga ärimaad

Arendajad ja investorid on aina enam hakanud otsima Tallinna süda- ja kesklinna piirkonnas asuvaid detailplaneeringuga ärimaid. Häid objekte ei ole ka varem ära põlatud, kuid nüüd on huvi läinud tunduvalt intensiivsemaks.

Olulised märksõnad on nähtavus linnapildis, parkimine ja väljakujunenud taristu, seda eelkõige ühistranspordi näol. Piirkonnana eelistatakse kesklinna ja selle ümbrust lääne-Tallinna suunas. Huvi on taastunud ka unustustehõlma vajunud linnast väljuvate trasside ääres asuvate ärikinnistute vastu. See on selge märk, et ärikinnisvaraturul nähakse võimalusi ja tunnetatakse nõudlust.

Nii nagu elukondliku kinnisvara sektoris, on ka ärisektoris kindlustunne taastumas. Sellest hoolimata ollakse plaanides äärmiselt ratsionaalsed ja otsuseid tehakse konservatiivsemate arvutuste põhjal.

Reeglina otsitakse kinnistuid eesmärgiga rajada hoone, mida on võimalik välja üürida. Hiljem jäädakse kas selle omanikuks või realiseeritakse hoone rahavoona. Kinnistute hinnad sõltuvad potentsiaalist, mida on võimalik sellele rajada ning hinnaarvutustes lähtutakse võimalikust üürivoo tasemest.

Eelkõige soovitakse rajada vähemalt 5000-ruutmeetrise üldpinnaga büroohooneid või kaubanduspindu. Just viimaste sektor on olnud väga elav ja see tendents on ikka veel jätkumas. Kinnistuid, kuhu on võimalik rajada väiksemaid büroohooneid, vaadatakse eelkõige ühe konkreetse üürniku tarvis.

Tanel Olek
Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade tegevjuht

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Тоомпарк: низкий Euribor приводит к росту цен на недвижимость

По словам члена правления Школы недвижимости Тыну Тоомпарка, поскольку низкий Euribor стимулирует оборот кредитов, то в результате этого неизбежно растут и цены на недвижимость.

Еuribor, который является основой при определении процентных ставок по жилищным кредитам, продолжает оставаться на очень низком уровне, передает Postimees. «Это одна из причин нынешней активности рынка недвижимости, так как низкий Euribor делает жилищные кредиты более доступными», – отметил он.

Эксперт отметил, что выросший оборот неизбежно влияет на цены на недвижимость. «В Таллинне цена сделки с недвижимостью на 18 процентов выше, чем годом ранее», – отметил Тоомпарк.

Ирина Киреева
Редактор

http://rus.err.ee/v/topnews/62c06c64-04b8-420f-a53c-6c9dedbf587f

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Arhitektide ja planeerijate arvates pole uued planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku eelnõud vastuvõtmiseks küpsed

Justiitsministeeriumi poolt viie aasta jooksul läbi viidud planeerimis- ja ehitusõiguse kodifitseerimine pole täitnud oma eesmärki kaitsta senisest paremini avalikke huve ja isikute õigusi ning lihtsustada regulatsiooni, leiavad erialaühendused ja valdkonna spetsialistid. Rõhudes asja tõsidusele on justiitsministeeriumile saadetud ka ühispöördumine, kus tuuakse välja mitmed vastuolud ning probleemsed kohad ja soovitatakse tungivalt neid eelnõusid praegusel kujul mitte vastu võtta.

Eesti Arhitektide Liidu esimees Peeter Pere sõnul on justiitsministeeriumi poolt seatud suunas liikumine luua õiguskindlust ja -selgust väga vajalik, kuid valminud eelnõud ei vasta sellele eesmärgile ja tekitavad sama palju probleeme kui täna kehtivad seadused.

Valdkonna erialaühenduste hinnangul on justiitsministeerium teinud olulise vea, käsitledes valdkonna spetsialiste kodifitseerimisprotsessis huvigruppidena, mitte asjatundjatena.

Sama kinnitab ka Eesti Planeerijate Ühingu esimees Johann-Aksel Tarbe, kes toob markantse näitena välja veel ühe asjaolu: “Planeerimisseaduse eelnõu järgi viiakse küll olulise ruumilise mõjuga objektile (prügila või ohtlik ettevõte vms) sobivaima asukoha leidmiseks läbi eelvalik, kuid see võib toimuda sisuliselt kabinetivaikuses, avalikku arutelu ei peeta vajalikuks.”

Üks suur viga on läbivate põhimõtete ja eesmärkide puudumine kogu valdkonnas, nii planeerimises kui ka projekteerimises ja ehituses. Planeerimisseaduse eelnõus on näiteks toodud välja hulgaliselt positiivseid eesmärke (elukeskkonna parendamise põhimõte, otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõte jne), kuid ehitusseadustiku eelnõus pole arvestatud. Uue ehitusseadustiku järgi peetakse oluliseks peamiselt ehitiste ohutust. Sellised põimimata seadused üheskoos loovad kodanikele ootusi terviklikust elukeskkonnast planeerimisseaduse alusel, kuid mida pole võimalik õiguspäraselt ellu viia ehitusseadustiku alusel.

Teise suure puudusena näevad erialaühendused seda, et planeerimisseaduse eelnõu kohaselt hakkab kogu valdkonnas riigi või riigipoolse nõustamisega tegelema siseministeeriumi juhend. Tekib küsimus, kuidas saab juhendi käest küsimusi küsida või kuidas staatiline juhend saab jooksvaid probleeme lahendada. Arhitektide ja planeerijate arvates tuleb luua valdkonda koordineeriv institutsioon, kus probleeme lahendab piisav hulk erialaspetsialiste. See loob võimaluse riigi, kohalike omavalitsuste ja kodanike vaheliseks infovahetuseks ning vähendab ülemäärast bürokraatiat ja ebapädevaid otsuseid.

Esitatud eelnõus ei ole ka paljud mõisted arusaadavad ja ühtsed (näiteks pole “ehitise” definitsioonist võimalik üheselt aru saada – sellest võib välja lugeda, et ehitis on ka auto või puuriit).

Eesti Arhitektide Liit, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Linnalabor, Eesti Arhitektuurikeskus, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri teaduskond ning Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond pole praegusel kujul esitatud planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku vastuvõtmise poolt ja soovitavad korraldada eelnõu terviktekstide kirjutamise ja üldmõistete defineerimise nii, et selles töös osaleksid juristide kõrval ka valdkonna asjatundjad.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus