Tänasest on võimalik taotleda toetust hajaasustuse programmist. Toetust saavad taotleda hajaasustusega piirkondades elavad pered nii vee- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamiseks kui ka koduõuele viiva juurdepääsutee või autonoomse elektrisüsteemi jaoks.
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase sõnul on programm jätkuvalt väga vajalik.
„Üle Eesti on veel palju peresid, kes elavad majapidamistes, kus puuduvad kaasaegsed vee- ja kanalisatsioonilahendused ning ligipääs kinnistule on raskendatud. Hajaasustuse programm on üks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi edukamaid, aga ka vajalikumaid meetmeid – selleks, et tagada elamisvõimalus igas Eesti külas ja pakkuda tuge maal elavatele peredele. Maapiirkondade elanike arvu püsimisele kaasa aitamiseks suuname tänavu riigieelarvest programmi 2,4 miljonit eurot,“ lausus minister.
Vähemalt sama suure summa eraldavad oma eelarvest programmi täiendavalt kohalikud omavalitsused, samuti peab iga taotleja omafinantseering moodustama vähemalt 33 protsenti projekti maksumusest.
Riigi Tugiteenuste Keskuse sotsiaal- ja regionaalarengu talituse juhataja Ülle Luide sõnul on hajaasustuse programm olnud läbi aastate taotlejate hulgas väga populaarne. „Eelmisel aastal osales programmis 67 omavalitsust ning programmi abiga toetati 444 veesüsteemi ja 531 kanalisatsioonisüsteemi rajamist, lisaks tehakse programmi abil korda 113 juurdepääsuteed ja kolm majapidamist saab autonoomse elektrisüsteemi,“ selgitas ta.
Taotleja peab olema hiljemalt 1. jaanuari 2026 seisuga rahvastikuregistri andmetel majapidamisse sisse kirjutatud ja lisaks peab see olema tema alaline elukoht. Programmist on võimalik toetust saada kuni 6500 eurot majapidamise kohta. Kohalikud omavalitsused otsustavad programmis osalemise ise ning taotlusvoor avatakse nendes omavalitsustes, kes on valmis osalema programmi rahastamises ja rakendamises.
Hajaasustuse programmi taotlusvoor on avatud 2. veebruarist kuni 2. aprillini 2026. Taotlused tuleb esitada kohalikule omavalitsusele. Täpsemat teavet saab kohalike omavalitsuste kodulehtedelt.
Programmi elluviimist korraldab ja kohalikke omavalitsusi nõustab Riigi Tugiteenuste Keskus.
Tallinna korteritehingute arv jaanuaris langes, kuid keskmine ruutmeetri hind kasvas 3193 euroni, mis on kõrgeim alates 2023. detsembrist, mil hind kerkis seni rekordilise 3353 euroni, kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri.
Varjatud puudused on kinnisvaratehingutes sage vaidluste allikas ning võivad kaasa tuua vastutuse nii müüjale kui ka maaklerile. 18.02.2026 toimub koolitus „
Nordecon AS ja East Capital Park Rae OÜ sõlmisid peatöövõtulepingu Rae valda planeeritud logistika- ja kergetööstuspargi Park Rae esimese hoone ja sellega kaasnevate välialade rajamiseks aadressil Pähklimäe tee 11. Lepingu maksumus on 15,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks, ning ehitusperiood kestab 13 kuud.
2025. aasta oli EfTEN United Property Fund’i tegevusajaloo esimene täisaasta, mil fond ei teinud uusi suuremaid investeeringuid ning majandustulemused kajastasid täiel määral investeeritud portfelli tootlust. Fond teenis aasta jooksul senise suurima puhaskasumi, mis kasvas võrreldes 2024. aastaga 2,2 korda. EfTEN United Property Fund teenis 2025. aastal 3,57 miljonit eurot puhaskasumit (2024: 1,62 miljonit eurot), mis moodustab ligikaudu 14% fondi investeeritud kapitalist ning umbes 17% fondi turukapitalisatsioonist. Fondi tulud suurenesid aastaga 1,82 miljonilt eurolt 3,78 miljoni euroni ning 2025. aastal tegi fond investoritele väljamakseid enam kui 9% ulatuses fondi turukapitalisatsioonist.
SEB Grupp avaldas täna 2025. aasta majandustulemused. SEB Panga juhatuse esimees Allan Parik kommenteeris SEB üksuste tulemust Eestis järgmiselt: SEB Eesti üksuste 2025. aasta kasum oli 166,9 miljonit eurot ja pank maksis Eesti riigi tuludesse 102,6 miljonit eurot. Pangandust mõjutas eelmisel aastal stabiliseerunud Euribor ja turud eeldavad, et 6-kuu Euribor jääb tänavu 2,1–2,5 protsendi vahele. See tähendab, et oleme naasnud majanduskeskkonda, kus laenamine on muutunud soodsamaks ja hoiustamise kõrval kaalutakse üha enam investeerimist.
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2025. aastal kokku 10,8 miljardit eurot. Võrreldes 2024. aastaga suurenes müügimaht eelmisel aastal 2%.
Tallinnas Fahle linnakus aasta lõpuks valmiva Eesti esimese puitkonstruktsiooniga kõrghoone üüripindadest on tänaseks juba 83% kaetud sõlmitud lepingutega. Fahle Terrassid nimelise hoone eksklusiivsematel pindadel saavutati Eesti ärikinnisvara rekordhinnad ehk ligi 30 eurot ruutmeetri eest, samas kui tavapindade hinnad jäävad uusarenduste turu keskmisele tasemele.
Maa- ja Ruumiameti kinnisvaraturu kvartaliülevaade näitab, et Tallinna korterite hinnad on kerkinud nii uute kui ka järelturu elamute puhul, kasvades aastaga veidi üle 5%. Luminori partnersuhete juhi Elar Olliku sõnul liigub turg küll ülespoole, kuid hinnakasvu potentsiaal on uute ning vanemate korterite puhul erinev.
Jaanuaris müüdi viimane Tiskreoja elurajooni 501 kodust ja edaspidi saab sinna Invego rajatud kodusid osta vaid järelturult. Tallinna linna ja Harku valla piiril valminud elurajoon on hinnatud oma mastaapsuse, tervikliku kontseptsiooni ja mitmekülgsete vaba aja veetmise võimaluste poolest.
Siseministeerium hakkab kiireloomulisena ette valmistama kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muudatusi, mis võtaks õiguse Eestis kinnisvara osta neilt Venemaa ja Valgevene kodanikelt, kellel ei ole siin pikaajalist elamisluba ning ettevõtetelt, mille tegelikud kasusaajad nad on.
