Koduostjate ootused on viimastel aastatel kiiresti muutunud ning käesoleval aastal on kinnisvaraturul välja kujunenud selge suund: hinnatakse kompaktseid, energiatõhusaid ja läbimõeldud planeeringuga kodusid. Kinnisvaraarendaja Arco Vara müügidirektor Elari Tamm kinnitab, et ostjad on muutunud väga teadlikuks ja maksta soovitakse vaid selle eest, mis igapäevaelu päriselt toetab.
Kui veel mõni aasta tagasi domineeris ostuotsustes energiatõhusus, siis nüüd on esikohale tõusnud hoopis madal müratase. „Kodu puhul hinnatakse üle kõige head helipidavust. Vaikus ja rahu on saanud väga oluliseks,“ ütleb Tamm. Seda kinnitab ka Kantar Emori värske uuring, mille järgi on vähene müratase saanud Tallinna ja selle lähiala uusarenduste ostjate jaoks üheks tähtsaimaks kriteeriumiks.
Energiatõhususe olulisus pole siiski kuhugi kadunud. Pigem on sellest saanud loomulik ja ootuspärane standard. „Kodud peavad olema energiatõhusad, sest kallite energiahindade juures soovitakse hoida oma kulud võimalikult etteaimatavad ja kontrolli all,“ selgitab Tamm. Küsimused koduostjatelt tulevaste kommunaalkulude kohta esitatakse tema sõnul juba väga varajases etapis.
Suurima muutuse kodu valikul on toonud hinnasurve, mis on suunanud ostjad väiksemate, kuid sisukamate korterite poole. „Eelistatakse pigem väiksemaid pindu, kuid funktsionaalse planeeringuga,“ ütleb Tamm. Ühetoalised on tihti ligikaudu 25 ruutmeetrit, kahetoalised 40 ruutmeetri ringis ning kolmetoalised jäävad enamasti 60 ruutmeetri kanti. Neljatoaliste tavapärane suurus on ligikaudu 80 ruutmeetrit. Inimesed ei soovi enam ruumi, mida nad tegelikult ei kasuta, vaid otsivad kodu, mis on hästi läbimõeldud ja vastab täpselt vajadustele.
Planeering ise on muutunud üheks olulisemaks valikukriteeriumiks. Kantar Emori uuring kinnitab, et korteri sisemine loogika on ostjate jaoks vähemalt sama tähtis kui asukoht ja seda kinnitab ka Tamm. „Ostjad mõtlevad väga täpselt läbi, kuidas nad ruumi kasutama hakkavad. Läbimõeldud planeeringut hinnatakse kõrgelt, ebapraktiline lahendus jääb pikemalt turule,“ ütleb ta. Kodukontori vajadus ei ole samuti kuhugi kadunud ning Tamme sõnul eelistatakse järjest enam kodusid, kus ruume saab paindlikult ümber mängida – näiteks muuta kolmetoaline vajadusel neljatoaliseks, ilma et see nõuaks keerukaid ümberehitusi.
Hea asukoht ja läbimõeldud elukeskkond loevad endiselt kõige rohkem
Kuigi ruutmeetrites ollakse valmis kompromisse tegema, ei taheta seda teha asukoha arvelt. „Prioriteedid on selged: asukoht ja eelarve,“ ütleb Tamm. Koduostjad soovivad, et töökoht, koolid, lasteaiad ja poed oleksid mõistlikus kauguses ning et liikumine oleks mugav nii auto kui ka ühistranspordiga. Kantar Emori uuring näitab samuti, et heale taristule ja transpordiühendusele pööratakse isegi rohkem tähelepanu kui mõne aasta eest.
Oluliseks on muutunud ka arenduse üldine kvaliteet ja terviklikkus. Ostjad soovivad, et elukeskkond oleks läbi mõeldud alates korteriuksest kuni õuealani välja. „Inimestele meeldib, kui arenduses on läbi mõeldud nii korterite planeeringud, fuajee ja koridorid kui ka väliala,“ ütleb Tamm. “Üha populaarsemaks muutuvad ühiskasutuse ruumid – saunad, väiksemad wellness- ja rohealad –, mis loovad lisaväärtust ja parandavad kogukonnatunnet,” lisab ta.
Vanusegrupiti on küll ootused veidi erinevad, kuid üldpilt sarnane. “Noored esmakodu ostjad eelistavad kulutõhusust ja väiksemaid pindu ning peavad oluliseks võimalust kodus töötada. Pered ja vanemaealised vaatavad järjest enam mitmeotstarbeliste ruumide, terrassi ja loodusläheduse poole, kuid ka nemad hindavad väga madalaid püsikulusid,” sõnab Arco Vara müügidirektor.
Tamm soovitab piiratud eelarvega koduotsijatel alustada piirkonna valikust. „Kui eelarve on kindel, tasub kaardistada piirkonnad, kus sellega midagi sobivat pakkuda on. Vajadusel tasub vaadata veidi laiemalt,“ ütleb ta.
Kinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 10.2025 müügiks 634 maja Tallinnas, mida on 9% vähem kui aasta varasemalt. Majade müügipakkumiste keskmine hind oli 2385 €/m² ehk eelmisest aastast 6% rohkem.
Merko Kodud alustavad Tartu linna ja valla piiril Raadil Leedri elukvartali ehitust. Uude kvartalisse kerkib kuus kortermaja kokku 144 korteriga.
Hoonete pindade arvestus on kinnisvara hindamise, müügi ja ehituslubade menetlemise üks olulisemaid aluseid. Kuigi igapäevases suhtluses kasutatakse sageli mõisteid nagu “üldpind” või “elamispind”, on nende tähendus ja arvutamise alused erinevad ning osaliselt reguleeritud õigusaktidega. Selguse huvides tasub teada, millised pindade liigid on ametlikult määratletud, kuidas neid arvutatakse ning miks kuulutustes esitatud pind ei pruugi alati vastata ehitisregistri andmetele. Sellest räägib lähemalt Uus Maa kohtuekspertiiside ja hüvitamise kaasuste juhtiv hindaja Kerli Koha.
The main business activity of Trigon Property Development AS is real estate development. As at 30.09.2025, AS Trigon Property Development owned one development project with an area of 13.2 hectares in the City of Pärnu, Estonia. A commercial, industrial and logistics park is planned on this area. The Company’s objective is to find companies willing to bring their business activities (industry, logistics) to the development project area of AS Trigon Property Development in Pärnu, which would add value to the land plots owned by the Company. As the main purpose of the company is to sell existing land plots, investment property was recognized as inventories.
Previously (10.11.2025), the fund has notified the stock exchange, based on the authorizations received from the General Meeting of the Shareholders, of conducting a directed offering of the fund’s shares and increasing the share capital by issuing 84,506 new ordinary shares. All new shares issued based on the resolution of the supervisory board were subscribed, and the new share capital was entered in the Commercial Register on 27.11.2025.
Eesti majandus on tasapisi elavnemas ja koos sellega paraneb ehitussektori väljavaade. Järgmisel aastal toetavad sektorit valituse taristuinvesteeringud ning elukondliku kinnisvara nõudlust suurendab maksuküüru kaotamine.
Eesti Panga värske finantsstabiilsuse ülevaate kohaselt on finantssektor üldiselt tugevas seisus ja riske aitab maandada majanduse tasapisi paranev olukord. Sellega koos on hoogustunud ka laenuvõtmine, eelkõige ärikinnisvara ja eluasemete ostmisel. Ettevaates on oluline jälgida, et juba mõnda aega kestnud kiire laenukasvu käigus ei toimuks finantssektoris erinevate riskide kuhjumist ja pangad säilitaksid võime pakkuda laene ka siis, kui millalgi tulevikus peaks majandusolukord halvenema.
Riikliku kultuuripärandi andmed on tänasest ehitisregistriga seotud ja registrist leiab nüüdsest teavet ka selle kohta, millised ehitised on muinsuskaitse all. Muudatus lihtsustab ehitamisega seotud info koondamist ja menetlusi, tagab õigete osapoolte õigeaegse kaasamise ning võimaldab paremini sobitada toetusmeetmeid, arvestades kultuuripärandi hoonete erisusi.
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2025. aasta kolmandas kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 0,6% vähem kui aasta varem samal ajal. Kohalikul ehitusturul suurenes maht aga 0,4%.
Korterite hinnad on salamisi kerkima hakanud. Tehingute osakaalud uute ja järelturukorterite vahel on muutunud. See on hinnatõusu pealiskaudsete vaatlejate ja stabiilsest hinnast kirjutavate turukommentaatorite silme eest peitu jätnud. Hinnatõus on selge märk, et koduostjatel ei ole mõtet kodu ostmise otsust edasi lükata. Kes korteri eest kõrgemat hinda maksta ei taha, peab tegutsema juba täna.
Tallinna linnavaraamet sõlmis lepingu Jakob Westholmi gümnaasiumi peahoone renoveerimiseks ja juurdeehituse rajamiseks hankel parima pakkumise teinud OÜ-ga Nordlin Ehitus. Tööde maksumus on ligi 22,6 miljonit eurot ilma käibemaksuta ning need valmivad 2027. aasta lõpuks.
