Õppeaasta algusega elavneb traditsiooniliselt ka üüriturg, eriti Tallinnas ja Tartus, kuhu kolivad õppima tuhanded tudengid. Kinnisvaraportaal City24 augustikuise statistika kohaselt maksab Tartus üürikorteri ruutmeeter keskmiselt 12,5 eurot ja Tallinnas 14,5 eurot. See tähendab, et keskmisel üürnikul kulub eluasemele igakuiselt sadu eurosid. End üürikorteris sisse seades tasuks aga uurida, kas ja mil määral on korter kindlustatud. Ootamatu veeleke või ka näiteks triikrauast alguse saanud põleng võib tabada nii üüri- kui ka oma kodu ja tuua kaasa suure kahju ning keerulised vaidlused omaniku ja üürniku vahel.

Sageli arvatakse, et üürikodu kindlustamine on vaid omaniku mure, kuid tegelikult saab seda teha ka üürnik. Siinkohal on oluline enne üürilepingu sõlmimist omanikuga rääkida ning välja selgitada, kas korterile on sõlmitud kindlustus, milliseid riske see katab ning mõelda, milliseid kaitseid tuleks lisaks sõlmida, et ootamatuid kulusid vältida.

Millest koosneb kodukindlustus?

Kodukindlustus koosneb tavaliselt kolmest osast: ehitiskindlustusest, mis aitab taastada sinu kodu seest ja väljast sellisel kujul, nagu ta oli enne kindlustusjuhtumit; koduse vara kindlustusest, mis katab sinu varale tekkinud kahju, kui selle põhjustab õnnetus või vargus; ning vastutuskindlustusest, mis aitab juhul, kui kahju põhjustatakse kellelegi teisele, näiteks naaberkorterile. Rohkem infot leiad meie kodulehelt.

Swedbanki kodukindlustuse valdkonnajuht Sandra Dõba märkis, et kui kindlustus puudub ja kahju tekib üürniku tõttu, võib omanik kulud üürnikult sisse nõuda. „Korter tuleb üldjuhul tagastada samas seisukorras, nagu see üürile anti,“ selgitas ta. „Kui peaks juhtuma, et üürnik unustab näiteks triikraua vooluvõrku või toidu ahju ja sellest saab alguse tulekahju, võib omanik nõuda tekkinud kahju hüvitamist üürnikult.“

Kindlustust saab sõlmida ka üürnik

Olgugi et enamasti on just korteriomaniku huvi, et tema kinnisvara oleks ootamatuste vastu kindlustatud, ei tasu üürnikul selle peale pimesi lootma jääda. Just seetõttu tuleks veenduda kindlustuskaitse olemasolus ja ulatuses ning lähtuda eelkõige enda huvidest ja turvalisusest.

„Sageli arvatakse ekslikult, et üürnik ei saa ise üürikodu kindlustada, sest korter kuulub kellelegi teisele,“ ütles Sandra Dõba. „Tegelikult see nii ei ole ja kindlustuse puudumisel saab selle sõlmida ka üürnik. Aga jällegi – esmalt tuleb välja uurida, mis kaitse on juba korteril olemas. Sama kaitset, näiteks ehitiskindlustust, ei ole mõtet topelt sõlmida, sest kahju hüvitatakse alati ühe lepingu alusel, sõltumata sellest, kas selle on sõlminud omanik või üürnik,“ rääkis Dõba.

Arvesta ka isikliku varaga

Lisaks kindlustuskaitse olemasolule tasub üürnikul kindlasti hinnata ka korteris oleva vara tegelikku väärtust. Kui möbleeritud korteri puhul on omanikul sageli suurem huvi oma mööblit ja tehnikat kaitsta, siis üürniku isiklikud asjad, näiteks arvutid ja muud väiksemad sisustusasjad, ei pruugi sellesse lepingusse kuuluda.

„Koduse vara väärtust kiputakse sageli alahindama,“ nentis Dõba. „Lisaks suuremale tehnikale ja mööblile, moodustavad olulise osa ka riided, jalanõud, raamatud või spordivarustus. Kui vara tulekahjus hävib või näiteks varastatakse, võib asjade uuesti soetamine väga kalliks minna. Koduse vara kindlustamine aitab sellises olukorras säilitada rahalise turvatunde, lisaks võib antud kaitse aidata inimest ka kodust väljaspool. Näiteks juhul, kui spordiklubi eest varastatakse lukustatud jalgratas. Sõltuvalt kindlustusest võib kaitsealune vara nimekiri olla väga lai,“ lõpetas Dõba.

Viimase kuue kuu jooksul – tänavu märtsist augusti lõpuni – on Swedbank P&C Insurance hüvitanud enam kui 3800 kodukindlustuse juhtumit kogusummas üle 6 miljoni euro. Suurima osa kindlustusjuhtumitest on sealjuures moodustanud torustiku lekkega seotud olukorrad.

Faktikast: meelespea teadlikule üürnikule

1. Uuri enne üürilepingu sõlmimist, kas omanikul on kindlustus olemas ja milliseid riske see katab.
2. Kindlustuse saab sõlmida ka üürnik ise.
3. Hinda oma vara väärtust realistlikult. Lisaks mööblile ja tehnikale võta arvesse ka ehted, riided, jalanõud, raamatud ja köögitarbed.
4. Pea meeles, et kahju hüvitatakse alati ühe lepingu alusel. Seega väldi topeltkindlustust ja tee korteriomanikuga kindlaks, millised kindlustused on juba sõlmitud.