Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused
Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Arco Vara: 2025. aasta III kvartali konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

Arco VaraTEGEVJUHI ARUANNE

Eesti kinnisvaraturgu iseloomustas 2025. aasta kolmandas kvartalis stabiilne ja mõõdukalt taastuv aktiivsus. Tehingute arv püsis võrreldaval tasemel eelmise kvartaliga, viidates turu kohanemisele pärast viimaste aastate jahtumist. Korterite keskmised ruutmeetrihinnad näitasid kerget tõusutrendi, eriti Tallinna aktiivsemates piirkondades, kus kvaliteetse elamispinna nõudlus püsib jätkuvalt tugev.

Turgu mõjutasid endiselt kõrged intressimäärad ja ostjate ettevaatlikkus, mis hoidsid tehinguaktiivsust kontrolli all. Samas toetasid nõudluse püsimist paranenud kindlustunne ning stabiliseerunud majandusootused. Üldine turuolukord viitab sellele, et Eesti kinnisvaraturg on jõudnud tasakaalufaasi, kiire kasvu- ja järsu langusperioodi järel on hinnad ja tehingute mahud stabiliseerunud. Kui makromajanduslik keskkond püsib stabiilne ning intressimäärad hakkavad alanema, on 2026. aasta esimeses pooles oodata turu mõõdukat elavnemist, eriti uusarenduste segmendis.

Üheks kvartali olulisemaks sündmuseks oli Arco Vara jaoks esimene avalik võlakirjapakkumine, mis pälvis oli erakordselt suure investorite huvi ning mille tulemusena märgiti emissioon enam kui kahekordselt üle. Tegemist on seni suurima üksikvõlakirja emissiooniga Balti börsil tegutsevate kinnisvaraarendajate seas.

Võlakirjaemissiooni eesmärk oli rahastada Tallinna kesklinna ühe suurima arendusprojekti – Lutheri kvartali – kujunemist kaasaegseks elu- ja ärikeskkonnaks ajaloolisel tööstusalal. Arco Vara visioon Lutheri kvartali puhul on luua tasakaalustatud ja inimmõõtmeline linnaruum, mis ühendab elamispinnad, töökohad, kohvikud, kultuuri ning kvaliteetse avaliku ruumi. Kvartali keskmesse on kavandatud roheala, mis on mõeldud avalikuks kasutuseks ja toetab tervikliku elukeskkonna kujunemist.

Meie eesmärk ei ole pelgalt uute hoonete rajamine, vaid luua „linna linnas”, mis kujutab endast elavat ja mitmekülgset kvartalit, kus elu toimub ööpäevaringselt ning kus on hea elada, töötada ja puhata. Tallinn vajab rohkem terviklikke linnaruumilisi lahendusi – elukvartaleid, mis toimivad iseseisvate keskkondadena, ent on samal ajal orgaaniliselt seotud ümbritseva linnastruktuuriga.

Rannakalda arendus: Kolmandas kvartalis müüdi viis korterit, mis näitab jätkuvat huvi kesklinnalähedaste kvaliteetsete elamispindade vastu. Kvartali lõpuks oli projektist müüdud 101 korterit/äripinda 113-st. Müügieesmärk on 2025. aasta lõpuks realiseerida järelejäänud ühikud.

Soodi 6 arendus: Ehitustööd algasid 30. juunil. Kolmanda kvartali lõpuks oli võlaõigusliku lepinguga müüdud 19 korterit/äripinda 66-st. Projekt on atraktiivne noortele peredele, investoritele ning nõudlikumale kliendile tänu selle arenduse heale asukohale ja läbimõeldud planeeringutele.

Spordi arendus: Ehitusega alustati samuti juunis. Kvartali lõpus oli võlaõigusliku lepinguga müüdud 12 korterit 56-st. Vaid nelja kuuga saavutati juba märkimisväärne müügitulemus. Spordi arendus täiendab Arco Vara portfelli suurepärase asukohaga Kristiine elamurajoonis – piirkonnas, kus uusarendusi on vähe, kuid nõudlus elamiskohtade järele kõrge. Projektis rakendatakse kaasaegseid ja nutikaid lahendusi.

Arcojärve arendus: Detailplaneering võeti vastu pärast aruandeperioodi lõppu, 15. oktoobril. Tegemist on strateegiliselt olulise projektiga, mis loob eeldused edasisteks investeeringuteks uutesse linnasisestesse arendustesse.

Bulgaaria arendus: Bulgaaria tütarettevõtte osas jätkuvad läbirääkimised, mille osas tehakse lähiajal otsused nõukogu kooskõlastusel.

Kuldlehe arendus: Kolmandas kvartalis broneeriti üks korter ning üks korter müüdi augusti lõpus. Projektis on alles jäänud viimane korter, mille eksklusiivne iseloom ja piiratud saadavus hoiavad arenduse tugeval positsioonil Tallinna premium-segmendis.

Neljanda kvartali peamised eesmärgid keskenduvad aktiivsele müügitegevusele ja arendusprojektide järjepidevale edenemisele. Fookuses on Kuldlehe arenduse viimase korteri müük ning vähemalt kuue korteri realiseerimine Rannakalda projektis. Samuti on kavas alustada Lutheri arenduse esimese etapi eelmüügiga. Spordi ja Soodi 6 arendustes jätkatakse ehitustöödega ning aktiivse müügitegevusega, eesmärgiga sõlmida aasta lõpuks igas projektis täiendavalt vähemalt kuus võlaõiguslikku lepingut.

Kokkuvõttes kujunes 2025. aasta kolmas kvartal Arco Vara jaoks stabiilse arengu ja oluliste saavutuste perioodiks. Kvartalit iseloomustasid edukas esimene avalik võlakirjaemissioon, ehitustööde jätkamine mitmes arendusprojektis ning müügitegevuse hoogustumine. Lutheri kvartali arenduse ettevalmistuste edenemine ja Arcojärve detailplaneeringu vastuvõtmine loovad tugeva aluse ettevõtte järgmiste strateegiliste sammude elluviimiseks. Arco Vara positsioon Eesti kinnisvaraturul on püsib kindlana ning tugineb läbimõeldud arendustele, kvaliteedile ja jätkusuutlikule kasvule.

PÕHILISED NÄITAJAD

Grupi 2025. aasta 9 kuu müügitulu oli 5 624 tuhat eurot, mis on 1 537 tuhat eurot rohkem kui 2024. aasta 9 kuu müügitulu. 2025. aasta 9 kuu ärikasumiks (=EBIT) kujunes 622 tuhat eurot ja puhaskasumiks 214 tuhat eurot. 2024. aasta 9 kuuga sai grupp ärikahjumit 158 tuhat eurot ja puhaskahjumit 845 tuhat eurot.

2025. aasta III kvartalis müüdi grupi poolt arendatavates projektides 25 korterit, millest 20 võlaõigusliku lepinguga ja 5 asjaõiguslepinguga. 2025. aasta 9 kuuga on müüdud 35 korterit, millest 21 võlaõiguslepinguga ja 14 asjaõiguslepinguga. Võrdluseks 2024. aasta III kvartalis müüdi grupi poolt arendatavates projektides 10 korterit ja 2 äripinda (7 korterit asjaõiguslepinguga, 3 korterit ja 2 äripinda võlaõiguslepinguga), 2024. aasta 9 kuuga müüdi kokku 17 korterit ja 2 äripinda (14 korterit asjaõiguslepinguga, 3 korterit ja 2 äripinda võlaõiguslepinguga).

30.09.2025 seisuga oli laos valmis 12 korterit ja 1 äripind. 30.09.2024 seisuga oli laos valmis 37 korterit ja 1 äripind.

Grupi varade maht 30.09.2025 seisuga enam kui kahekordistus võrreldes 30.09.2024. Varade mahu suurenemise peamine põhjus on uute arendusprojektide ost, sh. Luhteri kvartali ja Spordi 3a/3b arendusprojekti soetamine.

Grupi laenukoormus (netolaenud) oli 2025. aasta esimese üheksa kuu lõpu seisuga 47 407 tuhat eurot, mis on 31 585 tuhat eurot rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodi lõpuga. Laenukoormuse suurenemise peamine põhjus on Luhteri kvartali soetamine, mis finantseeriti osaliselt pangalaenuga. Lisaks emiteeriti 2025. aasta kolmandas kvartalis 15 000 tuhande euro eest võlakirju. Grupi intressikandvate kohustuste kaalutud keskmine intressimäär oli 30.09.2025 seisuga 9.09%.

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

EUR tuhandetes 9 kuud 2025 9 kuud 2024 III kv 2025 III kv 2024
Müügitulu enda kinnisvara müügist 5 260 3 872 2 407 2 075
Müügitulu teenuste müügist 365 214 124 78
Müügitulu kokku 5 624 4 087 2 531 2 154
Müüdud kinnisvara ja teenuste kulu -3 953 -2 850 -1 884 -1 474
Brutokasum 1 672 1 237 647 680
Muud äritulud 2 0 2 0
Turustuskulud -328 -405 -135 -186
Üldhalduskulud -718 -971 -156 -340
Muud ärikulud -5 -18 -1 -2
Ärikasum (-kahjum) 622 -158 357 152
Finantstulud ja -kulud -396 -687 -101 -309
Kasum/kahjum enne tulumaksu 226 -845 256 -157
Tulumaksukulu -13 0 0 0
Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum 214 -845 256 -157
Aruandeperioodi koondkasum/-kahjum 214 -845 256 -157
Emaettevõtte omanike osa koondkasumis (-kahjumis) 214 -845 256 -157

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

EUR tuhandetes 30.09.2025 31.12.2024
Raha ja raha ekvivalendid 13 106 1 720
Nõuded ja ettemaksed 7 176 5 690
Varud 70 721 29 170
Käibevara kokku 91 003 36 580
Nõuded ja ettemaksed 18 18
Kinnisvarainvesteeringud 2 296 2 296
Materiaalne põhivara 570 622
Immateriaalne põhivara 46 52
Põhivara kokku 2 930 2 988
VARAD KOKKU 93 933 39 568
Laenukohustused 235 234
Võlad ja saadud ettemaksed 8 894 4 487
Garantiieraldised 345 127
Lühiajalised kohustused kokku 9 475 4 848
Laenukohustused 47 056 14 981
Pikaajalised kohustused kokku 47 056 14 981
KOHUSTUSED KOKKU 56 531 19 829
 
Aktsiakapital 12 158 7 272
Ülekurss 16 399 3 835
Kohustuslik reservkapital 2 011 2 011
Muud reservid 28 27
Jaotamata kasum 6 807 6 594
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital 37 402 19 739
OMAKAPITAL KOKKU 37 402 19 739
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 93 933 39 568

ArcoVara_aruanne 2025 Q3 EST

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Arco Vara: Interim report for the third quarter of 2025 (unaudited)

Arco VaraGROUP CEO’S REVIEW

The Estonian real estate market in the third quarter of 2025 was characterized by stable and moderately recovering activity. The number of transactions remained at a comparable level to the previous quarter, indicating that the market is adapting after the cooling of recent years. The average price per square meter of apartments showed a slight upward trend, particularly in the more active areas of Tallinn, where demand for high-quality residential space remains strong.

The market continued to be influenced by high interest rates and buyer caution, which kept transaction activity under control. At the same time, improved confidence and stabilized economic expectations supported steady demand. Overall, the situation suggests that the Estonian real estate market has reached a phase of balance — following periods of rapid growth and sharp decline, both prices and transaction volumes have stabilized. Provided the macroeconomic environment remains stable and interest rates begin to decline, moderate market recovery can be expected in the first half of 2026, particularly in the new development segment.

One of the most notable events of the quarter for Arco Vara was its first public bond offering, which attracted exceptionally strong investor interest and was oversubscribed more than twofold. This marks the largest single bond issue among real estate developers listed on the Baltic stock exchanges to date.

The purpose of the bond issue was to finance the development of the Luther Quarter — one of the largest urban projects in central Tallinn — transforming a historic industrial area into a modern residential and business environment. Arco Vara’s vision for the Luther Quarter is to create a balanced and human-scale urban space that combines homes, workplaces, cafés, culture, and high-quality public areas. At the heart of the quarter, a green area is planned for public use, supporting the creation of an integrated living environment.

Our goal is not merely to construct new buildings, but to create a “city within a city” — a vibrant and versatile quarter where life unfolds around the clock, offering a pleasant environment for living, working, and leisure. Tallinn needs more comprehensive urban solutions — residential quarters that function as independent environments while remaining organically connected to the surrounding city structure.

Rannakalda development: Five apartments were sold in the third quarter, reflecting continued interest in high-quality residential properties near the city center. By the end of the quarter, 101 out of 113 apartments/commercial units had been sold. The sales target is to complete the sale of the remaining units by the end of 2025.

Soodi 6 development: Construction works began on 30 June. By the end of the quarter, 19 out of 66 apartments/commercial units had been sold under binding preliminary agreements. The project is attractive to young families, investors, and more demanding clients thanks to its excellent location and well-thought-out layouts.

Spordi development: Construction also began in June. By the end of the quarter, 12 out of 56 apartments had been sold under preliminary agreements — a significant sales result achieved within just four months. The Spordi project enhances Arco Vara’s portfolio with a development in a highly desirable Kristiine district location, where new projects are scarce but housing demand remains high. The project features modern and smart solutions.

Arcojärve development: The detailed spatial plan was approved after the reporting period, on 15 October. This is a strategically important project that lays the foundation for further investments in new inner-city developments.

Bulgarian development: Arco Vara initiated a strategic exit from the Bulgarian market to focus on development projects in Estonia and enhance operational efficiency and value creation. Negotiations regarding the Bulgarian subsidiary are ongoing, and decisions will be made shortly in coordination with the Supervisory Board.

Kuldlehe development: One apartment was reserved and one sold at the end of August. Only one apartment remains available, whose exclusive character and limited availability keep the project well-positioned in Tallinn’s premium segment.

The main objectives for the fourth quarter focus on active sales efforts and the steady progress of development projects. Priorities include selling the final apartment in the Kuldlehe development and realizing at least six additional units in the Rannakalda project. Preparations will also begin for the presale of the first phase of the Luther development. Construction and active sales will continue at the Spordi and Soodi 6 developments, with the goal of signing at least six additional preliminary agreements for each project by the end of the year.

In summary, the third quarter of 2025 was a period of stable progress and key achievements for Arco Vara. The quarter was marked by a successful first public bond issue, ongoing construction across several developments, and accelerated sales activity. The advancement of preparations for the Luther Quarter and the approval of the Arcojärve detailed plan provide a strong foundation for the company’s next strategic steps. Arco Vara’s position in the Estonian real estate market remains solid, built on well-considered developments, quality, and sustainable growth.

KEY PERFORMANCE INDICATORS

The Group’s sales revenue for the first nine months of 2025 amounted to EUR 5,624 thousand, which is EUR 1,537 thousand more than in the same period of 2024. For the first nine months of 2025, the Group recorded an operating profit (=EBIT) of EUR 622 thousand and a net profit of EUR 214 thousand. In comparison, during the first nine months of 2024, the Group incurred an operating loss (=EBIT) of EUR 158 thousand and a net loss of EUR 845 thousand.

In Q3 2025, a total of 25 apartments were sold in the Group’s development projects, including 20 under preliminary purchase agreements and 5 under real right contracts. During the first nine months of 2025, 35 apartments were sold, 21 under preliminary purchase agreements and 14 under real right contracts. For comparison, in Q3 2024, 10 apartments and 2 commercial units were sold in the Group’s development projects (7 apartments under real right contracts, 3 apartments, and 2 commercial units under preliminary purchase agreements). A total of 17 apartments and 2 commercial units were sold during the first nine months of 2024 (14 apartments under real right contracts, 3 apartments, and 2 commercial units under preliminary purchase agreements).

As of 30 September 2025, the inventory included 12 completed apartments and 1 commercial unit, compared to 37 completed apartments and 1 commercial unit as of 30 September 2024.

As of 30 September 2025, the Group’s total assets had more than doubled compared to 30 September 2024. The main reason for the increase in assets was the acquisition of new development projects, including the Luther Quarter and Spordi 3a/3b development projects.

As of the end of the first nine months of 2025, the Group’s net debt amounted to EUR 47,407 thousand, which is EUR 31,585 thousand higher than at the end of the same period in the previous year. The increase in net debt was mainly due to the acquisition of the Luther Quarter, which was partially financed with a bank loan. In addition, during the third quarter of 2025, the Group issued bonds totaling EUR 15,000 thousand. The weighted average interest rate on the Group’s interest-bearing liabilities was 9.09% as of 30 September 2025.

CONSOLIDATED STATEMENT OF COMPREHENSIVE INCOME

In thousands of euros 9 months 2025 9 months 2024 Q3 2025 Q3 2024
Revenue from sale of own real estate 5,260 3,872 2,407 2,075
Revenue from rendering of services 365 214 124 78
Total revenue 5,624 4,087 2,531 2,154
Cost of sales -3,953 -2,850 -1,884 -1,474
Gross profit 1,672 1,237 647 680
Other income 2 0 2 0
Marketing and distribution expenses -328 -405 -135 -186
Administrative expenses -718 -971 -156 -340
Other expenses -5 -18 -1 -2
Operating profit 622 -158 357 152
Financial costs -396 -687 -101 -309
Profit/ loss before tax 226 -845 256 -157
Income tax -13 0 0 0
Net profit/ loss for the period 214 -845 256 -157
Total comprehensive profit/ loss for the period 214 -845 256 -157
Attributable to owners of the parent 214 -845 256 -157

CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION 

 In thousands of euros 30 September 2025 31 December 2024
Cash and cash equivalents 13,106 1,720
Receivables and prepayments 7,176 5,690
Inventories 70,721 29,170
Total current assets 91,003 36,580
Receivables and prepayments 18 18
Investment property 2,296 2,296
Property, plant and equipment 570 622
Intangible assets 46 52
Total non-current assets 2,930 2,988
TOTAL ASSETS 93,933 39,568
Loans and borrowings 235 234
Payables and deferred income 8,894 4,487
Warranty provisions 345 127
Total current liabilities 9,475 4,848
Loans and borrowings 47,056 14,981
Total non-current liabilities 47,056 14,981
TOTAL LIABILITIES 56,531 19,829
 
Share capital 12,158 7,272
Share premium 16,399 3,835
Statutory capital reserve 2,011 2,011
Other reserves 28 27
Retained earnings 6,807 6,594
Total equity attributable to owners of the parent 37,402 19,739
TOTAL EQUITY 37,402 19,739
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 93,933 39,568

ArcoVara_aruanne 2025 Q3 ENG

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Pindi Kinnisvara: Populaarne minimaja – kiire lahendus, aga kas ka riskivaba?

Pindi KinnisvaraPindi Kinnisvara juhatuse liikme ja hindamisvaldkonna juhi Andres Tederi sõnul on populaarsete minimajade ehk hoonete, mille ehitisealune pind on alla 20 m², üheks oluliseks müügiargumendiks nende ehitamise lihtsus – täpsemalt asjaolu, et selline hoone ei vaja ehitusluba. Minimaju pakutakse sageli valmislahendusena, kas paigaldatuna ostja maatükile või juba kohapeal ehitatuna.

„Levinud on arusaam, et kuna ehitusluba pole vaja, võib minimaja püstitada täpselt sinna, kuhu omanik soovib,“ rääkis Teder. „Tegemist on aga eksliku arusaamaga, sest nagu iga ehitustegevuse puhul, tuleb ka minimaja ehitamisel järgida kehtivaid ehitusreegleid.“

Minimaja ei tohi ehitada:

  • ehituskeelualasse;
  • kitsenduste alasse (näiteks teekaitse või tehnovõrkude vööndisse);
  • maatüki piirile – tuleb järgida minimaalset ehitistevahelist kaugust ja hoonestusala tingimusi;
  • nii, et hoone ehitusega ületatakse krundi maksimaalset lubatud ehitusalust pinda või hoonete arvu kokku;
  • miljööväärtuslikule alale, kus võivad kehtida piirangud näiteks kasutatavate materjalide osas.

Kõige rohkem probleeme on tekkinud just ehituskeelualadega, kust hooned on hiljem tulnud eemaldada. Samuti on esinenud juhtumeid, kus on ületatud lubatud ehitusalune pind, mis võib takistada teistele samal krundil olevatele hoonetele kasutusloa saamist.

„Sageli planeeritakse hoone valmis enne, kui on läbi mõeldud tehnovõrkude asukohad ja kaitsevööndid,“ tõdes Teder. „Oluline on meeles pidada, et hoonet teenindavate tehnovõrkude – näiteks puurkaevu – rajamine on endiselt loakohustuslik ehitustegevus.“

Kokkuvõttes on minimaja ehitamine suvemajaks võrreldes loakohustusliku väikemajaga tõepoolest kiirem ja mugavam lahendus, kuid see õigus ei ole piiramatu. „Mõistlik on juba alguses kõik kitsendused ja nõuded üle kontrollida, et vältida hilisemaid lisakulusid või isegi juba tehtud investeeringu kaotamist,“ lisas Teder.

Populaarne minimaja – kiire lahendus, aga kas ka riskivaba?

 

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

EfTEN: EfTEN United Property Fund teeb investoritele väljamakse summas ligikaudu 420 000 eurot

EfTEN United Property FundEfTEN Capital AS kui EfTEN United Property Fund (väärtpaberi lühinimi EFCUPFFT, ISIN kood EE3500001609) fondivalitseja võttis vastu otsuse teha fondi osakuomanikele rahaline väljamakse 16,900 eurosenti osaku kohta, kokku 419 772 eurot. Väljamakse suurus moodustab ligikaudu 2% fondi osaku viimasest sulgemishinnast.

See on EfTEN United Property Fund’i teine rahaline väljamakse 2025. aastal ning koos tänavu mais tehtud väljamaksega, moodustavad 2025. aasta väljamaksed üle 9% fondi osaku turukapitalisatsioonist. Alates EfTEN United Property Fund’i osakute noteerimisest Nasdaq Tallinna väärtpaberiturul 2022. a mais, on fond teinud investoritele väljamakseid 1,4 euro ulatuses osaku kohta.

Väljamakse aluseks on tulu laekumine usaldusfondidest EfTEN Real Estate Fund 5 ja EfTEN Special Opportunities Fund ning omaniklaenu intressid arendusettevõttest Invego Uus-Järveküla OÜ.

Väljamakseid on õigus saada osakuomanikel, kes on kantud osakuomanike nimekirja 31. oktoobril 2025. a fondi väärtpaberite registripidaja arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga (record date). Seega on fondi osakutega seotud õiguste muutmise päev (ex-date) 30. oktoober 2025. a. Alates sellest kuupäevast ei ole fondi osakuid omandanud isik õigustatud saama käesolevas teates avaldatud väljamakset.

Väljamaksed osakuomanikele tehakse 14. novembril 2025. a ülekandega osakuomaniku arveldusarvele. Seadusega ettenähtud juhtudel peetakse väljamakselt kinni tulumaks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Bigbank: Ehitussektori hinnatõusu toetab üldine majanduse elavnemine ning kättesaadavam laenuraha

BigbankTäna avaldas statistikaamet andmed ehitushinnaindeksi kohta III kvartalis. Viimane näitab kui palju on kasvanud hinnad erinevate kuluartiklite lõikes, eelkõige siis kui palju on kallinenud materjalid, mehhanismide kasutamine ning tööjõud. Kokkuvõttes kasvasid hinnad ehituses III kvartalis 1,7% (aasta võrdluses).

Rohkem kallinesid materjalid (2%), tööjõu kulude kasv oli 1,2%. Kuises võrdluses näeme, et septembris on tööjõu kulude kasv 0,9%, samas kui juunis kasvasid tööjõukulud 2,5%. See on ka oodatud, sest eks suve alguses ole ka ehitustegevuse kasv intensiivsem ja tööjõu vajadus suurem. Ka eile avaldatud tootjahinnaindeksi statistika toetab eelpool kirjeldatud andmeid, sest nägime, et puidutööstuse tootjahinnaindeks oli septembris aasta võrdluses kasvanud 5,2%. Puit on teatavasti üks olulisemaid ehitusmaterjale.

Ehitussektori hinnatõusu toetab üldine majanduse elavnemine ning kättesaadavam laenuraha, sest intressid on aastataguse ajaga võrreldes oluliselt langenud. Kõik see omakorda kandub lõpuks üle ka kinnisvara hinnatõusu. Arvata võib, et sarnane trend jätkub ka lähitulevikus.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Pindi Kinnisvara: Vaikne revolutsioon: miks Harjumaa äärealad on uued ärikeskused

Pindi KinnisvaraHarjumaa ümber toimub praegu midagi, mida võiks võrrelda 1990. aastate turumajanduse plahvatusega – ainult et seekord ei ole see poliitiline ega tehnoloogiline, vaid ruumiline. Pindi Kinnisvara äripindade juhatuse liige Kristen Oliver Rattasepp nimetab seda “majanduse pehmeks nihkeks”: Tallinn ei ole enam majanduslik tuum, vaid muutumas gravitatsiooniliseks punktiks, mille ümber tekivad uued mikrotuumad – Rae, Saue, Peetri, Viimsi. See transformatsioon ei sünni ühe hiigelarenduse kaudu, vaid sadade väikeste otsuste tulemusel – iga kord, kui ettevõte otsustab, et tema järgmine pind ei ole enam “linna sees”, vaid “linna ümber”.

Rattasepa sõnul meenutab toimuv omamoodi majanduslikku detsentraliseerumist. Kui varem võrdus edu südalinna postiaadressiga, siis nüüd defineeritakse väärtus hoopis aja ja efektiivsuse kaudu – kui kiiresti töötaja jõuab tööle, kaup liigub kliendini ja otsus jõuab Excelisse. „Äärealad ei ole enam madalama hinnataseme kompromiss, vaid uue efektiivsuse keskpunkt,“ märgib ta.

Viimastel aastatel on Rae, Saue ja Peetri piirkonnad kasvanud välja iseseisvateks majandusüksusteks, mitte lihtsalt Tallinna satelliitideks. Uued äripargid ja stock-office’i tüüpi hooned pole enam pelgalt kinnisvaraobjektid, vaid mikroökosüsteemid, kus majandus toimib iseseisvalt: müük, teenindus, ladu ja tootmine on samas rütmis. Kui kesklinn toidab prestiiži, siis äärelinna ärikvartalid toodavad kapitali. See on kapitali uus füüsika – ruutmeetrist saab protsess, mitte pind.

See muutus on sügavam kui lihtsalt kinnisvaraarendus. Töö liigub inimese juurde, mitte vastupidi. Rae ja Saue ei ole enam “odavad alternatiivid Tallinnale”, vaid tööturu uued tuumad – paigad, kus ettevõtte väärtus tekib mitte kulude kokkuhoiust, vaid sellest, et inimesed tahavad seal elada, töötada ja jääda. See vähendab pendelrännet, tõstab töörahulolu ja kasvatab ettevõtte tootlikkust.

Harjumaa uue ärilise DNA keskmes ei ole mitte hiilgus, vaid funktsionaalsus, energiakasutus ja eluringlus. Need piirkonnad on nagu majanduslikud organismid, mis kasvavad mitte reklaami, vaid sisemise loogika kaudu. „Kui sõita hommikul mööda Peetri, Jüri või Laagri tööstusalasid, on tunda, et seal on elu – liikumine, tehingud, ideed,“ kirjeldab Rattasepp. „See on majanduse uus hingamine, mida kesklinn enam ei tekita.“

Kesklinna suurlinlik glamuur hakkab tasapisi asenduma äärelinna pragmaatilise loovusega. Seal ei otsita fassaadi, vaid funktsiooni. Mitte ilu, vaid tulu. Ja seda mõistavad esimesena need, kes oskavad lugeda mitte ainult ruutmeetreid, vaid ka majanduse rütmi – seda, kus toimub elu.

Vaikne revolutsioon: miks Harjumaa äärealad on uued ärikeskused

 

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Everaus Kinnisvara AS tütarettevõte omandas uued kinnistud Tartumaal

EverausEveraus Kinnisvara AS-i tütarettevõte Kõrveringi Kodud OÜ omandas 21. oktoobril 2025 kinnistud Tartumaal Kõrvekülas aadressidel Kõrveringi tee 6 ja 8, kokku ligi 7200 m2.

Kinnistutele arendatakse kolm kortermaja kokku 54 korteriga.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

EfTEN: EfTEN United Property Fund distributes approximately 420 000 euros to investors

EfTEN United Property FundEfTEN Capital AS, as the management company of the EfTEN United Property Fund (stock market ticker EFCUPFFT, ISIN code EE3500001609) decided to make a cash distribution of 16,900 euro cents per unit, totalling 419 772 euros. The distribution constitutes approximately 2% of the fund’s latest closing price.

This is the second distribution of the EfTEN United Property Fund in 2025 and together with the distribution in May, the fund has distributed over 9% of the market cap in 2025. Since the listing of EfTEN United Property Fund units on the Nasdaq Tallinn stock market in May 2022, the fund has made distributions in the amount of 1,4 euros per unit.

The distribution is based on income from the EfTEN Real Estate Fund 5 and EfTEN Special Opportunities Fund as well as owner loan interests from the development company Invego Uus-Järveküla OÜ.

The list of unitholders eligible for distribution will be fixed as of the end of the business day of the settlement system of the securities registry (record date) on October 31, 2025. Based on the above, the day of changing the rights related to the units of the fund (ex-date) is October 30, 2025. Starting from that date, the person acquiring the units of the fund does not participate in this distribution.

The distribution to unitholders will be made on November 14, 2025 via cash transfer to unitholder’s bank account and is subject to taxation according to the law.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Hepsor AS-i kontserni ettevõte Hepsor Jugla SIA sõlmis Zaļā Jugla projekti ehituse finantseerimiseks laenulepingu summas 8,4 miljonit eurot

Hepsor20. oktoobril 2025. aastal allkirjastasid Hepsor AS kontserni kuuluv ettevõte Hepsor Jugla SIA ja BluOr Bank AS laenulepingu summas 8,4 miljonit eurot. Laenu eesmärgiks on finantseerida elamuarendusprojekti Zaļā Jugla esimese etapi ehitust ning taristu rajamist aadressil Braila iela 23, Jugla, Riias.

Arendusprojekti esimeses etapis ehitatakse kaks kortermaja, kokku 70 korteri ehk 4 262 m² müüdava pinnaga. Ehitustööde valmimine on kavandatud 2026. aasta neljandasse kvartalisse.

Kogu Zaļā Jugla elamuarendusprojekti raames on plaanis rajada kolm kortermaja, milles saab olema kokku 105 korterit ja 6 393 m² müüdavat pinda. Kahe etapi eeldatav kogumaksumus ulatub 15 miljoni euroni.

Tänaseks on Hepsoril Lätis valminud kokku 404 kodu, millest 97% on müüdud. Järgnevatel aastatel on oodata enam kui 500 uue kodu valmimist.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Liven: Tallinnas, Haaberstis asuva uue arenduskinnistu soetus

LivenLiven AS kontserni (Liven) kuuluv Liven Kodu 24 OÜ võitis 2025. aasta oktoobris toimunud Maa- ja Ruumiameti korraldatud enampakkumise Tallinnas, Haabersti linnaosas, Väike-Õismäe asumis, Järveotsa tee 16c asuva arenduskinnistu soetamiseks.

Ligi 13 300 m² suurusele kinnistule on kavas rajada eluhoonete kompleks koos elukeskkonnale väärtust lisavate äripindadega. Täpne ehitusmaht selgub algatatava detailplaneeringu menetluse käigus.

„Uue kinnistu soetamine on Liveni jaoks strateegiline samm, mis kindlustab pikaajalise arendusmahu ühes Tallinna kiiremini arenevas piirkonnas“ kommenteeris Liveni nõukogu esimees Andres Aavik. „Haabersti linnaosa on tuntud aktiivse uusarendusturu ja tiheda konkurentsi poolest, kus ka Livenil endal on arenduses mitu projekti. Järveotsa tee 16c kinnistu arenduse ajaline perspektiiv võimaldab meil tagada järjepidevuse ja Liveni võimekuse pakkuda piirkonnas uusi kodusid ka hetkel käimas olevate ja planeeritud arendusprojektide lõppemise järgselt“ lisas Aavik.

„Meie usku piirkonna potentsiaali kinnitab Liveni Luuslangi arendusprojekt, kus käimasoleva teise etapi esimestes eluhoonetes on aasta enne ehituse valmimist omaniku leidnud juba üle poole kodudest. Usume, et kõik piirkonna uusarendused suurendavad valmides piirkonna üldist atraktiivsust ja väärtust“ täiendas Aavik.

Tehingu väärtus on 1,1 miljonit eurot ja kogu projekti hinnanguline investeeringu maht on 20 miljonit eurot. Kinnistu omandamise tehing viiakse läbi kahe kuu jooksul ning tehingu finantseerimisel kasutatakse Liveni rohevõlakirjadest kaasatud vahendeid.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Domus Kinnisvara: Kinnisvara hindamisteenuse odav pakkumine võib kliendile hiljem kalliks maksma minna

Domus KinnisvaraDomus Kinnisvara kutseline hindaja Merelle Sein selgitab, miks erinevat tüüpi kinnisvara eksperthinnangu (rahvakeeles hindamisakti) koostamise tasu on väga erinev ning millest üldse sõltub eksperthinnangu maksumus.

Kinnisvara hindamist vajavad inimesed küsivad minult üsna sageli esimese asjana: „Mis see maksab?“. Mõistetav küsimus, aga sellele pole võimalik vastata ilma teatud nüansse arvesse võtmata. Hindaja ei kirjelda eksperthinnangus oma isiklikku arvamust, vaid hindaja töö on põhjalik analüüs, mille põhjal pank või kohus langetab väga kaalukaid otsuseid. Ja nagu arvata võib – kõik objektid ei ole võrdsed.

Detailidesse süvenemata tehtud hinnapakkumine eksperthinnangule võib tuua hilisemaid lisakulusid tellijale

Kui hindaja on eksperthinnangule hinnapakkumist tehes põhjalik, võib pakutud maksumus esmapilgul tunduda kõrge. Samas võib kiiresti ja pinnapealselt tehtud hinnapakkumine soovitud tööle tunduda esmapilgul hea ja odav, kuid hiljem võib lisanduda täpsustuste ja töö käigus selguv täiendav ajakulu, millega eksperthinnangu tellija arvestanud ei ole.

Mis mõjutab eksperthinnangu tellimise maksumust?

  • Hindamise eesmärk. Kõige sagedamini vajatakse hinnangut pangale, kuid kui eesmärk on näiteks kohtuvaidlus, vara jagamine või finantsaruandlus, võib töömaht ja hind olla suurem.
  • Kinnisvara tüüp ja suurus. Korteri hindamine on üldjuhul lihtsam ja kiirem kui eramaja, tootmishoone või maatüki hindamine. Elamute puhul tuleb arvesse võtta rohkem unikaalseid asjaolusid (krundi suurus, hoone eripärad, tehniline seisukord).
  • Asukoht ja turuaktiivsus. Linnades on turuinfo rikkalikum, kuid ka turg mitmekesisem ja keerukam, mistõttu võib analüüs võtta rohkem aega. Väiksemates kohtades võib aga probleem olla hoopis võrdlusobjektide nappus.
  • Objekti eripärad. Eriprojektiga kodud, luksuslikud korterid, penthouse’id või väga vanad majad nõuavad sageli eraldi lisaanalüüse, millega selgitada välja lisaväärtuste mõju vara turuhinnale.
  • Dokumentide olemasolu. Kui kõik vajalikud andmed on hindajale kiiresti kättesaadavad, on töö lihtsam ja soodsam. Kui aga dokumendid on puudulikud või raskesti leitavad, suurendab see ajakulu ja hinda.

Korter versus elamu

Korterite hindamine on üldjuhul odavam, sest:

  • turul on rohkem võrdlusobjekte,
  • korterelamud on sarnasemad ja standardiseeritumad,
  • analüüs on kiirem ja ühtlasem.

Elamute puhul on iga maja erinev. Oluline on arvesse võtta:

  • krundi suurust ja planeeringut,
  • hoone ehituslikku eripära, seisukorda, kaasaegsust,
  • infrastruktuuri lähedust ja ligipääsetavust,
  • täiendavate lisaväärtuste mõju (kõrvalhooned).

See tähendab, et elamute hindamine on alati mahukam ja nõuab pikemat analüüsi.

Miks kõigi korterite eksperthinnang ei maksa sama palju?

Ka korterid ei mahu ühe konkreetse teenusehinna sisse. Tallinna kesklinna luksuskorteri ja väikelinna tüüpkorteri hindamise töömaht ja turuanalüüsi keerukus on väga erinevad. Eriliste arhitektuuriliste lahendustega korter võib vajada detailsemat hindamist. Samuti tuleb lähtuda korterelamu eripäradest.

Paljud arvavad, et uue või äsja renoveeritud korteri hindamine on lihtne, sest kõik on ju värske ja ilus. Tegelikkuses lisandub hindajale siinkohal hoopis teine töömaht. Võrdlusvarade hindade puhul tuleb väga täpselt üle kontrollida, millist mõju avaldavad lisaväärtused, nagu näiteks panipaigad või parkimiskohad. Ja just parkimiskohtade juures lähevad asjad keerukaks. Turul on nende hinnad väga erinevad. Garaažikoht, katusealune parkla või lihtsalt hoovikoht võivad maksta täiesti erinevaid summasid. Lisaks on ka omandivormid väga erinevad: mõnikord on parkimiskoht korteriomandi osa, mõnikord erikasutusõigusega seotud, vahel notariaalselt kokkulepitud kasutuskorraga jne.

Hindaja peab kõigi nende nüansside analüüsimisel väga hoolikalt läbi vaatama võrdlusvarad, et mitte tehingu lõpphindadega eksida. See tähendab, et uus või renoveeritud korter ei ole sugugi alati „lihtne töö“, pigem vastupidi, sest detailide rohkus nõuab hindajalt rohkem aega ja täpsust.

Eksperthinnangu maksumus ei ole lihtsalt üks kindel ja muutumatu teenustasu, vaid peegeldab hindaja töömahtu, aega ja vastutust, et anda objektiivne, sõltumatu ja professionaalne hinnang vara turuväärtusele.

Usun, et kinnisvara hindamine on valdkond, kus usaldusväärsus on märksa olulisem kui teenuse (esialgu pakutud) madalaim hind. Seetõttu on alati mõistlik küsida hindajalt personaalset pakkumist, ainult nii saab arvesse võtta konkreetse objekti ja olukorra eripära. Hindamisteenuse päringut tehes soovitan jätta ka oma telefoninumbri, et hindaja saaks vajadusel võimalikult kiiresti üle küsida pakkumise tegemiseks olulised detailid. Nii saab klient täpse ja realistliku hinnapakkumine, mis aitab vältida hilisemaid “üllatusi”.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

SEB: Ehitusturg kogub hoogu

SEBVärske statistika ehitus- ja kasutuslubade kohta näitab, et ehitusturg on Eestis hoogu kogumas. Statistikaameti värsketele andmetel suurenes kasutusse lubatud uute kodude pindala selle aasta kolmandas kvartalis mullusega võrreldes 15%. Oluliselt optimistlikumaks on muutunud kinnisvaraarendajate edasised plaanid. Nimelt väljastati ehituslubasid 187 000 m2 elukondlike pindade ehituseks ehk 65% rohkem kui aasta aega tagasi.

Ehitusturu oluline kiirenemine oli märgatav ka mitte-eluruumide ehituse puhul. Büroopindasid, ladusid jt selliseid hooneid valmis kolmandas kvartalis pindala järgi arvestades 80% rohkem kui mullu. Uute ehituslubade arv kasvas põrandapindala põhjal samal ajal 60%.

Elukondliku kinnisvara senisest suuremas mahus rajamist toetab üllatavalt kõrge nõudlus. Näiteks on tänavu suurenenud Tallinnas korterite müük eelmise aastaga võrreldes 14%. Suuresti on kinnisvaraturu aktiivsuse kasv seotud intressimääradega, mis on muutnud laenumaksed inimeste jaoks oluliselt taskukohasemaks, kui need olid eelmisel aastal. Kasvuteele pöördunud on ka kinnisvarahinnad, ent õnneks liiguvad need käsikäes keskmise palga suurenemisega.

Suure tõenäosusega saab olukord kinnisvaraturul olema suhteliselt soodne ka 2026. aastal. Intressimäärade edasisile langusele enam panustada ei tasu, ent küll paraneb inimeste ostujõud. Eriti märkimisväärne on tulumaksumuudatustega seotud netopalga tõus kõrgemapalgaliste seas, mis potentsiaalselt ka kinnisvaraturule suurimat mõju omab.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kutse EKFLi konverentsile “Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”

250909 Mis saab edasi (olukord kinnisvaraturul) päis5. novembril 2025 ootavad Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja LHV Pank sind Park Inn by Radisson Meriton Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Paldiski mnt. 4) toimuvale traditsioonilisele sügiskonverentsile

“Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”

Kinnisvarasektori tervis pankuri pilgu läbi
Mihkel Torim, LHV Groupi juhatuse esimees

Kas kaitsetööstuse buum muudab kinnisvara?
Moderaator Ardi Roosimaa, Restate nõukogu liige
Diskussioonipaneelis Rauno Oja, Jaak Tarien

Kas oleme mõnusalt kriitilised?
Rait Videvik, müügikultuuriedendaja

Kinnisvaravahendus 3.0
Moderaator Ingvar Allekand, Domus Kinnisvara juhatuse liige
Diskussioonipaneelis Piret Kergandberg, Urmas Uibomäe, Tarmo Kase

Büroopindade sektor – elevant toas?
Moderaator Tanel Olek, Mainor Ülemiste AS juhatuse liige
Diskussioonipaneelis Aira Veelmaa, Keir Hildebrand

Kinnisvaraarenduse rahastamise tööriistakast 2026
Moderaator Hannes Roosaar, Elon OÜ partner
Diskussioonipaneelis Valeria Kiisk, Jürgen Raag, Sander Lõhmus

Elamispindade turu hetkeseis ja tuleviku väljavaade ning olulised tegurid
Moderaator Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige
Diskussioonipaneelis Catlin Vatsel, Tanel Tarum, Jaanus Bõstrov

Päeva juhivad Tõnis Rüütel ja Mika Sucksdorff

Tõusev kinisvaratäht 2025“ ja „Säravaim kinnisvaratäht 2025“ laureaatide väljakuulutamine

Konverentsile registreerimine hiljemalt 31. oktoobriks või kuni kohti jätkub aadressil ekfl@ekfl.ee

Konverentsi kava ja täpsema info leiate SIIT

Kohtumiseni konverentsil!
Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja LHV Pank

250909 Mis saab edasi (olukord kinnisvaraturul) jalus

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Tööstustoodangu hinnad püsivad stabiilsed

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumStatistikaameti värsketel andmetel püsivad töötleva tööstuse hinnad jätkuvalt üsna stabiilsel tasemel, harude lõikes on siiski erinevusi. Septembris tõusid hinnad võrreldes eelmise aastaga 0,6 protsenti. Ekspordi- ja impordihinnad tõusid mõnevõrra rohkem, kuid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi peaanalüütik Mario Lambingu sõnul on nende hinnatase kolm aastat sisuliselt paigal püsinud.

Tööstusharude lõikes on arengud olnud siiski mitmekesisemad. Puidutööstuse hinnad tõusid aastaga umbes 5 protsenti. Paari aasta tagusest madalseisust on tootjahinnad kerkinud sarnaselt importtoodete kallinemisega, ka ekspordihinnad on nendega sama sammu käinud. Eesti toodete tootmise kasv on siiski veel tagasihoidlik, seega müügitulu suurenemine tulenebki peamiselt hinnatõusust.

Toiduainetööstuse tootjahinnad olid septembris üle 3 protsendi kõrgemad kui aasta tagasi samal ajal, kuid võrreldes varasemate kuudega on hinnatõus aeglustunud ning aasta keskpaigaga võrreldes on hinnad mõnevõrra alla tulnud. Sama suunda näitavad ka impordihinnad, mis osaliselt mõjutab ka tootmist Eestis, kuid samuti Eesti tarbijate väljaminekuid. Samas ekspordis oli hinnatõus jätkuvalt kiire (ligi 10%), mis näitab, et välisturgudele on suudetud müüa kallimalt või kallimaid tooteid.

Nafta hinna langus maailmaturul peegeldub põlevkiviõli tootja- ja ekspordihindades, samuti naftatoodete (sh kütused) sisseveo hindades. Septembris olid tootjahinnad 14 protsenti madalamad kui aasta tagasi. Kuigi viimastel kuudel on hindade langus aeglustunud, siis oktoobri esimesel poolel jätkus maailmaturul nafta odavnemine, mis mõjutab ka Eesti tootjaid.

Ka paberitööstuses on pärast järsku energia kallinemist 2021–2022 hinnad viimastel aastatel langenud. Septembris langesid tootjahinnad ligi 9 protsenti. Viimastel kuudel on impordihinnad hakanud taas tõusma, mis näitab turu üldisi arenguid ning see võiks viidata ka Eesti tootjahindade väljavaadetele.

Teistes harudes olid tootjahindade muutused pigem tagasihoidlikud, jäädes üldiselt paari protsendi piiresse. Ka ettevõtjad ei prognoosi lähikuudel olulisi muutusi.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Statistikaamet: Ehitushinnaindeks tõusis eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 1,7%

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks, mis väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust, kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 0,2% ja võrreldes 2024. aasta sama ajaga 1,7%. Aasta võrdluses mõjutasid ehitushinnaindeksi tõusu enim kerkima hakanud ehitusmaterjalide hinnad.

„Kolmandas kvartalis mõjutas ehitushinnaindeksit võrreldes mullu sama ajaga eelkõige materjalide 2%-line hinnatõus. Tööjõu ja ehitusmasinate hinnad tõusid aga mõlemal juhul 1,2%,“ ütles statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus.

Selle aasta teise kvartaliga võrreldes suurenesid kulutused tööjõule 0,4%, materjalid kallinesid 0,3% ja mehhanismide kasutamiskulud vähenesid 0,6%. „Masinate kasutamise hinnalanguse taga oli eelkõige kütusehindade korrektsioonist tulenev kokkuhoid ja materjalide hinnatõusu toetas enim betoon- ja puittoodete kallinemine,“ selgitas Paulus.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis selle aasta kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga 1,9%.

väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust otsekulude tasemel ja see jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Ehitushinnaindeksi arvutamisel võetakse arvesse eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned.

251021 Ehitushinnaindeks tõusis eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 1,7%

Ehitushinnaindeksi muutus, III kvartal 2025

II kvartal 2025 –
III kvartal 2025, %
III kvartal 2024 –
III kvartal 2025, %
KOKKU 0,2 1,7
tööjõud 0,4 1,2
ehitusmasinad -0,6 1,2
ehitusmaterjal 0,3 2,0
Eramuindeks 0,1 1,7
Korruselamuindeks 0,1 1,5
Tööstushooneindeks 0,7 1,4
Ametihooneindeks 0,0 1,5

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, III kvartal 2025

II kvartal 2025 –
III kvartal 2025, %
III kvartal 2024 –
III kvartal 2025, %
KOKKU 0,3 1,9
tööjõud 0,1 0,9
ehitusmasinad -0,5 2,0
ehitusmaterjal 0,4 2,4

Ehitushinnaindeksi andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Andmed on avaldatud 21.10 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused