TEGEVJUHI ARUANNE
Eesti kinnisvaraturgu iseloomustas 2025. aasta kolmandas kvartalis stabiilne ja mõõdukalt taastuv aktiivsus. Tehingute arv püsis võrreldaval tasemel eelmise kvartaliga, viidates turu kohanemisele pärast viimaste aastate jahtumist. Korterite keskmised ruutmeetrihinnad näitasid kerget tõusutrendi, eriti Tallinna aktiivsemates piirkondades, kus kvaliteetse elamispinna nõudlus püsib jätkuvalt tugev.
Turgu mõjutasid endiselt kõrged intressimäärad ja ostjate ettevaatlikkus, mis hoidsid tehinguaktiivsust kontrolli all. Samas toetasid nõudluse püsimist paranenud kindlustunne ning stabiliseerunud majandusootused. Üldine turuolukord viitab sellele, et Eesti kinnisvaraturg on jõudnud tasakaalufaasi, kiire kasvu- ja järsu langusperioodi järel on hinnad ja tehingute mahud stabiliseerunud. Kui makromajanduslik keskkond püsib stabiilne ning intressimäärad hakkavad alanema, on 2026. aasta esimeses pooles oodata turu mõõdukat elavnemist, eriti uusarenduste segmendis.
Üheks kvartali olulisemaks sündmuseks oli Arco Vara jaoks esimene avalik võlakirjapakkumine, mis pälvis oli erakordselt suure investorite huvi ning mille tulemusena märgiti emissioon enam kui kahekordselt üle. Tegemist on seni suurima üksikvõlakirja emissiooniga Balti börsil tegutsevate kinnisvaraarendajate seas.
Võlakirjaemissiooni eesmärk oli rahastada Tallinna kesklinna ühe suurima arendusprojekti – Lutheri kvartali – kujunemist kaasaegseks elu- ja ärikeskkonnaks ajaloolisel tööstusalal. Arco Vara visioon Lutheri kvartali puhul on luua tasakaalustatud ja inimmõõtmeline linnaruum, mis ühendab elamispinnad, töökohad, kohvikud, kultuuri ning kvaliteetse avaliku ruumi. Kvartali keskmesse on kavandatud roheala, mis on mõeldud avalikuks kasutuseks ja toetab tervikliku elukeskkonna kujunemist.
Meie eesmärk ei ole pelgalt uute hoonete rajamine, vaid luua „linna linnas”, mis kujutab endast elavat ja mitmekülgset kvartalit, kus elu toimub ööpäevaringselt ning kus on hea elada, töötada ja puhata. Tallinn vajab rohkem terviklikke linnaruumilisi lahendusi – elukvartaleid, mis toimivad iseseisvate keskkondadena, ent on samal ajal orgaaniliselt seotud ümbritseva linnastruktuuriga.
Rannakalda arendus: Kolmandas kvartalis müüdi viis korterit, mis näitab jätkuvat huvi kesklinnalähedaste kvaliteetsete elamispindade vastu. Kvartali lõpuks oli projektist müüdud 101 korterit/äripinda 113-st. Müügieesmärk on 2025. aasta lõpuks realiseerida järelejäänud ühikud.
Soodi 6 arendus: Ehitustööd algasid 30. juunil. Kolmanda kvartali lõpuks oli võlaõigusliku lepinguga müüdud 19 korterit/äripinda 66-st. Projekt on atraktiivne noortele peredele, investoritele ning nõudlikumale kliendile tänu selle arenduse heale asukohale ja läbimõeldud planeeringutele.
Spordi arendus: Ehitusega alustati samuti juunis. Kvartali lõpus oli võlaõigusliku lepinguga müüdud 12 korterit 56-st. Vaid nelja kuuga saavutati juba märkimisväärne müügitulemus. Spordi arendus täiendab Arco Vara portfelli suurepärase asukohaga Kristiine elamurajoonis – piirkonnas, kus uusarendusi on vähe, kuid nõudlus elamiskohtade järele kõrge. Projektis rakendatakse kaasaegseid ja nutikaid lahendusi.
Arcojärve arendus: Detailplaneering võeti vastu pärast aruandeperioodi lõppu, 15. oktoobril. Tegemist on strateegiliselt olulise projektiga, mis loob eeldused edasisteks investeeringuteks uutesse linnasisestesse arendustesse.
Bulgaaria arendus: Bulgaaria tütarettevõtte osas jätkuvad läbirääkimised, mille osas tehakse lähiajal otsused nõukogu kooskõlastusel.
Kuldlehe arendus: Kolmandas kvartalis broneeriti üks korter ning üks korter müüdi augusti lõpus. Projektis on alles jäänud viimane korter, mille eksklusiivne iseloom ja piiratud saadavus hoiavad arenduse tugeval positsioonil Tallinna premium-segmendis.
Neljanda kvartali peamised eesmärgid keskenduvad aktiivsele müügitegevusele ja arendusprojektide järjepidevale edenemisele. Fookuses on Kuldlehe arenduse viimase korteri müük ning vähemalt kuue korteri realiseerimine Rannakalda projektis. Samuti on kavas alustada Lutheri arenduse esimese etapi eelmüügiga. Spordi ja Soodi 6 arendustes jätkatakse ehitustöödega ning aktiivse müügitegevusega, eesmärgiga sõlmida aasta lõpuks igas projektis täiendavalt vähemalt kuus võlaõiguslikku lepingut.
Kokkuvõttes kujunes 2025. aasta kolmas kvartal Arco Vara jaoks stabiilse arengu ja oluliste saavutuste perioodiks. Kvartalit iseloomustasid edukas esimene avalik võlakirjaemissioon, ehitustööde jätkamine mitmes arendusprojektis ning müügitegevuse hoogustumine. Lutheri kvartali arenduse ettevalmistuste edenemine ja Arcojärve detailplaneeringu vastuvõtmine loovad tugeva aluse ettevõtte järgmiste strateegiliste sammude elluviimiseks. Arco Vara positsioon Eesti kinnisvaraturul on püsib kindlana ning tugineb läbimõeldud arendustele, kvaliteedile ja jätkusuutlikule kasvule.
PÕHILISED NÄITAJAD
Grupi 2025. aasta 9 kuu müügitulu oli 5 624 tuhat eurot, mis on 1 537 tuhat eurot rohkem kui 2024. aasta 9 kuu müügitulu. 2025. aasta 9 kuu ärikasumiks (=EBIT) kujunes 622 tuhat eurot ja puhaskasumiks 214 tuhat eurot. 2024. aasta 9 kuuga sai grupp ärikahjumit 158 tuhat eurot ja puhaskahjumit 845 tuhat eurot.
2025. aasta III kvartalis müüdi grupi poolt arendatavates projektides 25 korterit, millest 20 võlaõigusliku lepinguga ja 5 asjaõiguslepinguga. 2025. aasta 9 kuuga on müüdud 35 korterit, millest 21 võlaõiguslepinguga ja 14 asjaõiguslepinguga. Võrdluseks 2024. aasta III kvartalis müüdi grupi poolt arendatavates projektides 10 korterit ja 2 äripinda (7 korterit asjaõiguslepinguga, 3 korterit ja 2 äripinda võlaõiguslepinguga), 2024. aasta 9 kuuga müüdi kokku 17 korterit ja 2 äripinda (14 korterit asjaõiguslepinguga, 3 korterit ja 2 äripinda võlaõiguslepinguga).
30.09.2025 seisuga oli laos valmis 12 korterit ja 1 äripind. 30.09.2024 seisuga oli laos valmis 37 korterit ja 1 äripind.
Grupi varade maht 30.09.2025 seisuga enam kui kahekordistus võrreldes 30.09.2024. Varade mahu suurenemise peamine põhjus on uute arendusprojektide ost, sh. Luhteri kvartali ja Spordi 3a/3b arendusprojekti soetamine.
Grupi laenukoormus (netolaenud) oli 2025. aasta esimese üheksa kuu lõpu seisuga 47 407 tuhat eurot, mis on 31 585 tuhat eurot rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodi lõpuga. Laenukoormuse suurenemise peamine põhjus on Luhteri kvartali soetamine, mis finantseeriti osaliselt pangalaenuga. Lisaks emiteeriti 2025. aasta kolmandas kvartalis 15 000 tuhande euro eest võlakirju. Grupi intressikandvate kohustuste kaalutud keskmine intressimäär oli 30.09.2025 seisuga 9.09%.
KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE
| EUR tuhandetes | 9 kuud 2025 | 9 kuud 2024 | III kv 2025 | III kv 2024 |
| Müügitulu enda kinnisvara müügist | 5 260 | 3 872 | 2 407 | 2 075 |
| Müügitulu teenuste müügist | 365 | 214 | 124 | 78 |
| Müügitulu kokku | 5 624 | 4 087 | 2 531 | 2 154 |
| Müüdud kinnisvara ja teenuste kulu | -3 953 | -2 850 | -1 884 | -1 474 |
| Brutokasum | 1 672 | 1 237 | 647 | 680 |
| Muud äritulud | 2 | 0 | 2 | 0 |
| Turustuskulud | -328 | -405 | -135 | -186 |
| Üldhalduskulud | -718 | -971 | -156 | -340 |
| Muud ärikulud | -5 | -18 | -1 | -2 |
| Ärikasum (-kahjum) | 622 | -158 | 357 | 152 |
| Finantstulud ja -kulud | -396 | -687 | -101 | -309 |
| Kasum/kahjum enne tulumaksu | 226 | -845 | 256 | -157 |
| Tulumaksukulu | -13 | 0 | 0 | 0 |
| Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum | 214 | -845 | 256 | -157 |
| Aruandeperioodi koondkasum/-kahjum | 214 | -845 | 256 | -157 |
| Emaettevõtte omanike osa koondkasumis (-kahjumis) | 214 | -845 | 256 | -157 |
KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
| EUR tuhandetes | 30.09.2025 | 31.12.2024 |
| Raha ja raha ekvivalendid | 13 106 | 1 720 |
| Nõuded ja ettemaksed | 7 176 | 5 690 |
| Varud | 70 721 | 29 170 |
| Käibevara kokku | 91 003 | 36 580 |
| Nõuded ja ettemaksed | 18 | 18 |
| Kinnisvarainvesteeringud | 2 296 | 2 296 |
| Materiaalne põhivara | 570 | 622 |
| Immateriaalne põhivara | 46 | 52 |
| Põhivara kokku | 2 930 | 2 988 |
| VARAD KOKKU | 93 933 | 39 568 |
| Laenukohustused | 235 | 234 |
| Võlad ja saadud ettemaksed | 8 894 | 4 487 |
| Garantiieraldised | 345 | 127 |
| Lühiajalised kohustused kokku | 9 475 | 4 848 |
| Laenukohustused | 47 056 | 14 981 |
| Pikaajalised kohustused kokku | 47 056 | 14 981 |
| KOHUSTUSED KOKKU | 56 531 | 19 829 |
| Aktsiakapital | 12 158 | 7 272 |
| Ülekurss | 16 399 | 3 835 |
| Kohustuslik reservkapital | 2 011 | 2 011 |
| Muud reservid | 28 | 27 |
| Jaotamata kasum | 6 807 | 6 594 |
| Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital | 37 402 | 19 739 |
| OMAKAPITAL KOKKU | 37 402 | 19 739 |
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU | 93 933 | 39 568 |




TEGEVJUHI ARUANNE

Pindi Kinnisvara juhatuse liikme ja hindamisvaldkonna juhi Andres Tederi sõnul on populaarsete minimajade ehk hoonete, mille ehitisealune pind on alla 20 m², üheks oluliseks müügiargumendiks nende ehitamise lihtsus – täpsemalt asjaolu, et selline hoone ei vaja ehitusluba. Minimaju pakutakse sageli valmislahendusena, kas paigaldatuna ostja maatükile või juba kohapeal ehitatuna.
EfTEN Capital AS kui EfTEN United Property Fund (väärtpaberi lühinimi EFCUPFFT, ISIN kood EE3500001609) fondivalitseja võttis vastu otsuse teha fondi osakuomanikele rahaline väljamakse 16,900 eurosenti osaku kohta, kokku 419 772 eurot. Väljamakse suurus moodustab ligikaudu 2% fondi osaku viimasest sulgemishinnast.
Täna avaldas statistikaamet andmed ehitushinnaindeksi kohta III kvartalis. Viimane näitab kui palju on kasvanud hinnad erinevate kuluartiklite lõikes, eelkõige siis kui palju on kallinenud materjalid, mehhanismide kasutamine ning tööjõud. Kokkuvõttes kasvasid hinnad ehituses III kvartalis 1,7% (aasta võrdluses).

Everaus Kinnisvara AS-i tütarettevõte Kõrveringi Kodud OÜ omandas 21. oktoobril 2025 kinnistud Tartumaal Kõrvekülas aadressidel Kõrveringi tee 6 ja 8, kokku ligi 7200 m2.
20. oktoobril 2025. aastal allkirjastasid Hepsor AS kontserni kuuluv ettevõte Hepsor Jugla SIA ja BluOr Bank AS laenulepingu summas 8,4 miljonit eurot. Laenu eesmärgiks on finantseerida elamuarendusprojekti Zaļā Jugla esimese etapi ehitust ning taristu rajamist aadressil Braila iela 23, Jugla, Riias.
Liven AS kontserni (Liven) kuuluv Liven Kodu 24 OÜ võitis 2025. aasta oktoobris toimunud Maa- ja Ruumiameti korraldatud enampakkumise Tallinnas, Haabersti linnaosas, Väike-Õismäe asumis, Järveotsa tee 16c asuva arenduskinnistu soetamiseks.
Domus Kinnisvara kutseline hindaja Merelle Sein selgitab, miks erinevat tüüpi kinnisvara eksperthinnangu (rahvakeeles hindamisakti) koostamise tasu on väga erinev ning millest üldse sõltub eksperthinnangu maksumus.
Värske statistika ehitus- ja kasutuslubade kohta näitab, et ehitusturg on Eestis hoogu kogumas. Statistikaameti värsketele andmetel suurenes kasutusse lubatud uute kodude pindala selle aasta kolmandas kvartalis mullusega võrreldes 15%. Oluliselt optimistlikumaks on muutunud kinnisvaraarendajate edasised plaanid. Nimelt väljastati ehituslubasid 187 000 m2 elukondlike pindade ehituseks ehk 65% rohkem kui aasta aega tagasi.


Statistikaameti värsketel andmetel püsivad töötleva tööstuse hinnad jätkuvalt üsna stabiilsel tasemel, harude lõikes on siiski erinevusi. Septembris tõusid hinnad võrreldes eelmise aastaga 0,6 protsenti. Ekspordi- ja impordihinnad tõusid mõnevõrra rohkem, kuid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi peaanalüütik Mario Lambingu sõnul on nende hinnatase kolm aastat sisuliselt paigal püsinud.
Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks, mis väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust, kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 0,2% ja võrreldes 2024. aasta sama ajaga 1,7%. Aasta võrdluses mõjutasid ehitushinnaindeksi tõusu enim kerkima hakanud ehitusmaterjalide hinnad.








