Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Luminor: Kodulaenu taotlemisel tasub alustada pangast, mitte kinnisvaraportaalist

Luminor BankSageli on kodulaenu taotlemine inimese esimene kokkupuude laenu kui finantsteenusega ning pangaga võetakse ühendust alles siis, kui kindel kinnisvara on juba välja valitud. Luminori kodulaenude valdkonnajuhi Helina Kikase sõnul on siiski kõige mõistlikum esmalt pöörduda panga poole, et seada kinnisvara valimisele realistlikumad piirid.

Kikase sõnul juhtub sageli, et inimene leiab kuulutuste seast omale ideaalse kodu, kuid pangas selgub, et hinnaklass ületab laenutaotleja võimekuse. „Pangaga võiks ühendust võtta juba siis, kui mõte koduostmisest alles tekib. Esmane nõustamine aitab välja selgitada maksimaalse laenusumma ja tegeliku laenuvõimekuse, mis muudab edasise koduotsingu palju sihipärasemaks,“ selgitas ta.

Niisiis ei pea kodulaenu taotluse esitamiseks konkreetne kinnisvara veel silmapiiril olema. „Laenuvõimekust saab hinnata sissetulekute, kohustuste ja maksekäitumise põhjal, mis annab esmase ettekujutuse võimalustest. Selle info põhjal saab teha juba personaalse pakkumise. Lisaks on pankadel kinnisvaraturul mitmeid koostööpartnereid, kes saavad sobiva kodu leidmisel abiks olla,“ märkis Kikas.

Kodu otsimisel saab kiirelt selgeks, et kinnisvaraturg on väga kirju ning kuulutusi lisandub iga päev. Eksperdi sõnul on kodulaen küll suur vastutus, kuid 30-aastast laenuperioodi karta ei tohiks, sest tegelikult saab alati laenu ennetähtaegselt tagastada või uue kodulaenu vastu välja vahetada.

„Ühe valikuga ei pea olema seotud igaveseks. Keskmiselt on ühe kodulaenu pikkus 10 aastat, mis tähendab, et enamasti vahetatakse kinnisvara märksa varem välja, kui laenuperiood läbi saab. Kui täna ei võimalda sissetulek osta oma unistuste kodu, võib alustada tagasihoidlikuma lahendusega ning hiljem edasi liikuda,“ sõnas Kikas.

Esimese kodu ostmisel tasub tähelepanu pöörata nii oma vajadustele, võimalustele kui ka kinnisvara ja hoone seisukorrale. „Kui plaan on osta põhjalikku remonti vajav korter, siis tuleb eelarvesse arvestada mitmeid lisaväljaminekuid. Kindlasti on vanemate kortermajade puhul mõistlik uurida ka seda, et milliseid renoveerimistöid on juba tehtud ja millised on veel ees: see puudutab nii kanalisatsiooni, elektrijuhtmestikku ja kõike muud.“

Samuti ei tohiks kogu vaba raha kasutada üksnes sissemakseks, rõhutas Kikas, sest tuleb arvestada notaritasude, lepingutasude, sisustuse ja muude vältimatute kuludega. Seetõttu on rahaline puhver väga oluline, et vältida ebameeldivaid üllatusi.

Finantskohustustega, nagu näiteks kodulaen, tuleb aegsasti mõelda ka kindlustuse peale. Lisaks kohustuslikule kodukindlustusele tasub kaaluda elu- ja laenumaksekindlustust, mis pakuvad lisakaitset ootamatute olukordade vastu. „Kodulaenutaotlejad võiks oma laenunõustajalt kindlasti kõigi kindlustusvõimaluste kohta küsida, et otsus oleks põhjalikult läbi mõeldud. Oluline on tunda ennast laenu võtmisel kindlalt ja teha seda läbimõeldult ehk panga silmis pole rumalaid küsimusi olemas,“ sõnas Kikas.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Statistikaamet: Tööstusettevõtted tootsid novembris 3,4% rohkem

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta novembris püsivhindades 3,4% rohkem toodangut kui 2024. aasta samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 10% ja töötlevas tööstuses 4,5%, kuid kahanes energeetikas 8,7%.

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder selgitas, et pärast kahte kuud vähenemist hakkas novembris töötleva tööstuse toodang taas kasvama. „Suure panuse selleks andis mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine, mis kasvas suuresti kaitsetööstuse tõttu enam kui poole võrra. Samuti suurenes märkimisväärselt muude transpordivahendite tootmine, kuhu paigutub ka väikelaevaehitajate toodang,“ kommenteeris Bunder.

Novembris kasvas tööstustoodangu maht rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Suurematest tegevusaladest kasvas arvutite ja elektroonikaseadmete tootmine (4,4%) ja puidutöötlemine (1%). Märkimisväärselt suurenes mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine (57,7%). Pea samale tasemele jäi elektriseadmete (0,1%) tootmine. Olulisematest tööstusharudest kahanes toiduainete (4,1%), metalltoodete (0,7%) ja mööblitootmine (4,3%).

Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2025. aasta novembris 66,7% välisturule.

Võrreldes 2024. aasta novembriga kasvas töötlevas tööstuses toodangu müük jooksevhindades 3,9% (kalendaarselt korrigeeritud andmetel). Toodangu müük siseturule suurenes 8,2% ning müük ekspordiks 1,7%.

250106 Tööstusettevõtted tootsid novembris 3,4% rohkem 1

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti novembris võrreldes oktoobriga tööstuses kokku 6% ning töötlevas tööstuses 7,5% rohkem toodangut.

Energeetika valdkonnas vähenes novembris elektri tootmine koguseliselt (MWh) 2,2% ja soojuse tootmine 12,9%.

250106 Tööstusettevõtted tootsid novembris 3,4% rohkem 2

Tööstustoodangu mahuindeks – indeks, mis näitab toodetud tööstustoodangu mahu muutust püsivhindades võrreldes baasperioodiga. Toodangu arvutamiseks püsivhindadesse kasutatakse tootjahinnaindeksit.

Tööstustoodangu müügiindeks – indeks, mis näitab müüdud tööstustoodangu maksumuse muutust jooksevhindades võrreldes baasperioodiga.

Tööstus on suurim majandussektor ja majanduskasvu oluline vedaja. Tööstustoodangu indeks hõlmab kolme valdkonna ehk mäetööstuse, energeetika ja töötleva tööstuse majandusnäitajaid.

Tööstustoodangu indeksi koostamiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Andmed on avaldatud 6.01 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub 04.02.2026

Andres TederKinnisvarakool korraldab 04.02.2026 koolituse „Kinnisvara hindamise ABC“, mis pakub selge ja tervikliku ülevaate kinnisvara hindamise eesmärkidest, põhimõtetest ning kasutatavatest meetoditest. Koolitust viib läbi kutseline vara hindaja Andres Teder, kes käsitleb hindamise praktilist poolt ning tutvustab erinevaid hindamisaruannete vorme.

Koolitus on mõeldud

  • kinnisvaraspetsialistidele, kes soovivad paremini mõista väärtuse kujunemist;
  • maakleritele, kelle töö hõlmab hindamisaktidega tegelemist;
  • arendajatele ja investoritele, keda huvitavad kinnisvara väärtust mõjutavad tegurid;
  • tulevastele kinnisvarahindajatele;
  • kõigile eraisikutele, kes soovivad oma teadmisi kinnisvarast täiendada.

Koolituse tulemusena saavad osalejad

  • ülevaate hindamise eesmärkidest ja meetoditest;
  • teadmised hindamisprotsessist ning kasutatavatest mõistetest;
  • arusaama hindaja kutsesüsteemist ja pädevusnõuetest;
  • oskuse lugeda ja mõista kinnisvara hindamisaruandeid.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub 04.02.2026 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Statistika: Tallinna uute korterite pakkumiste koguhind on 984 miljonit eurot

Tõnu Toompark, Kinnisvarakooli konsultant ja koolitaja12.2025 seisuga oli Adaur Grupp OÜ uute korterite monitooringu alusel Tallinnas pakkumisel olevate uute korterite hinnakirjade järgne koguhind 984 miljonit eurot. Seda on 8% rohkem kui aasta tagasi, mil pakkumises olevate korterite hindade summa oli 911 miljonit eurot.

Tallinna uute korterite pakkumise rahalisest mahust suurim osa asub Tallinna kesklinna linnaosas. Kesklinna korteripakkumiste rahaline vääring on 12.2025 seisuga kokku 328 miljonit eurot. Kesklinnale järgne Põhja-Tallinna linnaosa 261 miljoni euroga.

Kesklinna korterite müügipakkumiste maht kasvas aastaga 8% ehk müüki tuli hulk uhkemaid ja kallimaid kortereid. Põhja-Tallinna linnaosa (sh Kalamaja) korterid pole ka kehvakesed, kuid sealne pakkumiste rahaline maht on aastaga vähenenud 2%.

Põhja-Tallinna korteripakkumiste rahalise mahu kasv on toimunud Kalamaja asumi arvelt. Põhja-Tallinnas Kalamajas suurenes uute korterite rahaline pakkumiste maht aastaga 11%. Väljaspool Kalamaja asumit on pakkumiste maht aastaga vähenenud 17%.

Lasnamäe kui Tallinna suurima linnaosa, kus elab ligi veerand tallinlastest, korteripakkumiste hinnakirjajärgne koguhind on 58 miljonit eurot ehk 6% Tallinna pakkumiste summast.

Tallinna uute korterite müügipakkumiste rahalise mahu muutused on eelkõige tingitud pakkumisel olevate korterite arvu suurenemisest või vähenemisest. Korterite ruutmeetrihinna muutus ei ole siin liialt oluline tegur, sest hinnamuutused linnaosade ja asumiste põhiselt on pigem paari protsendi suurused, st mitteolulised.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 12-2025

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute käive (€) ja keskmine koguhind (€) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute kogupindala (m²) ja keskmine tehingus oleva korteri suurus (m²) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Maakondade korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute arvu jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute käibe jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute keskmine koguhind (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute arvu jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute käibe jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute keskmine koguhind (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

1Partner: Kuuülevaade: pikkadele pühadele vaatamata kinnisvaratehingute arv detsembris tõusis

1PartnerDetsembris tehti Tallinnas kinnisvaraga 928 ostu-müügitehingut, mis peegeldab turu toimimist stabiilses rütmis ka aasta lõpu perioodil, kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri. Kalleim korter müüdi pealinnas 1 111 111 euroga.

Aasta viimasel kuul sõlmiti Tallinnas kinnisvaraga 928 ostu-müügitehingut, mida on 6% võrra rohkem kui novembris ning tehingute koguväärtus kasvas miljoni euro võrra, kokku 176 miljoni euroni. “Detsember oli aktiivne ja tulemus korralik, kuigi aasta viimased kaks nädalat olid sel aastal eriti puhkepäevade rohked,” märgib Elia Vääri.

Korteritehinguid toimus detsembris 703, mis oli praktiliselt samas mahus novembriga, keskmine ruutmeetrihind oli 3081 eurot (novembris 3077€). Korteri ruutmeetri mediaanhind tõusis 2891 euroni (novembris 2854€). “Tallinna kinnisvaraturul näitas lõppenud aasta tehinguaktiivsuse poolest eelnevaga võrreldes stabiilset kasvu. Kui üldiselt andsid turul tooni järelturu korterid, siis mediaanhinna kasv detsembris viitab aasta viimasel kuul ka kallimate korterite müügi mõningasele elavnemisele,” kommenteerib 1Partneri analüütik.

Kalleim korter müüdi detsembris Tallinnas 1 111 111 miljoni euroga. Lisaks müüdi Tallinnas 27 hoonestatud elamumaa kinnistut ja 9 elamumaa krunti, kalleim kinnistu vahetas omanikku 1 240 000 euroga.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu alguses värskeima kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest ka linnaosade kaupa.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

SEB: Müüt või tegelikkus: Kas ettevõtjana on keeruline pangast kodulaenu saada?

SEBPaljud ettevõtjad ning projektipõhiselt töötavad inimesed unistavad oma kodust, kuid tunnevad sageli muret, et nende töösuhe võib raskendada kodulaenu saamist. Kas see hirm on põhjendatud või on tegu pigem levinud müüdiga?

Kodulaenu taotlemisel on panga jaoks kõige olulisem, et ettevõte, mille omanik laenu taotleb, oleks edukalt tegutsenud vähemalt kaks aastat ning firma majandustegevus oleks juhitud läbipaistvalt ja vastavalt kehtivatele seadustele. Laenusaamisel on lisaargumendiks, kui ettevõtte tulemused on jätkusuutlikud ehk toetavad palga ja dividendide maksmise võimekust ka tulevikus. Mõlema juhul peavad olema korrektselt tasutud ka maksud.

“Juhul, kui klient on ettevõtjana maksnud endale regulaarselt töötasu ja seda kinnitab ka maksuandmete tõend, saab pank seda sissetulekuna arvestada. Samuti saab arvestada sissetulekuna dividende, kui ettevõte on neid omanikule tasunud. Oma rolli mängib mõneti ka ettevõtte tegevusvaldkond, mis delegeerib sissetuleku regulaarsuse. Näiteks turismi- ja toitlustusvaldkonda kuuluvad firmad teenivad tihti tulu sesoonselt, erinevalt näiteks tehnoloogiaettevõtetest,” selgitas SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.

Projektipõhiselt töötavate inimeste puhul, kelle sissetulek kuupõhiselt varieerub, võetakse arvesse keskmist tulu kuus. Seejuures on oluline, et sissetulek laekuks regulaarselt ja oleks niisamuti jätkusuutlik ka tulevikus.

“Igakuiste laenumaksete suurus võib moodustada maksimaalselt 40-50% laenusaaja sissetulekust, et jääks rahalisi vahendeid ka muude elamiseks vajalikele kulude tasumiseks. Kui see ja muud aspektid on korras, siis pank ka laenu väljastab,” lisas Hallang.

Laenutaotlejate seas on üha enam ettevõtjaid

Ettevõtjate osakaal laenutaotlejate seas on läbi aastate kasvanud, sest üha rohkem inimesi tegutseb ettevõtluses – seda nii täiskohaga või palgatöö kõrvalt lisasissetuleku teenimiseks.

“Ettevõtjate nimetaja all ei räägi me ainuüksi inimestest, kes oma firma läbi põhipalka teenivad, vaid ka mikro- ja väikeettevõtjatest, kes teenivadki palgatööle mõningast lisa. Just viimaseid laenutaotlejaid on üha rohkem, sest elukalliduse kasvades otsivad inimesed lisateenimise võimalusi,” avas Hallang.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Uus Maa ekspert: üüriturg on madalseisus, aga seda tüüpi korteri eest saab kaks korda parema tootluse

Uus MaaEesti suurima kinnisvarabüroo juhatuse liikme ning hindamisvaldkonna juhi Argo Pillessoni sõnul on Tallinna korterite üüritootlus viimaste kümnendite madalaimal tasemel – erandiks on mikrokorterid, millelt on võimalik teenida 7–8-protsendilist tootlust.

„Võib tunduda üllatav, aga sissetulekutega võrreldes pole üürimine olnud viimased 15 aastat nii soodne kui praegu. Üürikorterite tootlus on hetkel keskmiselt 3–4%, mis pigem ei kata omaniku laenukulusid ära. Selline olukord ei jää aga pikalt püsima – kui kinnisvarahinnad on tõusnud ja üürid mitte, siis on vaid aja küsimus, mil ka üürid järgi tulevad. Seega on lähiaastate perspektiivis nii üürihindade kui ka tootluse kasvu oodata,“ ütles Pillesson.

„Praegu on üüriturul üks varaklass, mille üüritootlus on teistest märksa parem – Tallinna kõrgkoolide ümbruse ning Kesklinna ja Kalamaja 10-16-ruutmeetrised mikrokorterid, mis sobivad tudengitele ja üksi elavatele inimestele. Kuna lõpphind on soodne, siis on selliste üürikorterite vastu igal ajal suur nõudlus ning omanikul on praegu võimalik teenida isegi 7–8% üüritootlust. Tallinnas alla 200 euro eest üürikorterit ei leia. Heas asukohas on mikrokorterite hinnad 300 eurot kuus ja üles,“ lisas Pillesson.

„Mikrokorterite ostu-müügihinnad on viimasel kolmel aastal püsinud küllaltki stabiilsel tasemel. Kui mikrokorterite üüriturg on mõnevõrra sesoonne, aktiveerudes enne kooliaasta algust, siis ostu-müügitehingute statistika sarnast sesoonsust pigem ei näita. Tehinguid tehakse sarnase aktiivsusega aasta läbi. Selgelt eelistatakse sellised mikrokortereid, kuhu saab kohe ise kolida või üürniku sisse võtta,“ rääkis Pillesson.

„Kuna üürikorterisse investeerimise trend pole laiemalt taastunud, on praegu valik hea ja pakkumistel tasub silma peal hoida. Kui kõik otsivad ja ostavad, siis on parim investeerimise aeg juba möödas. Seetõttu soetasin sügisel ka enda portfelli ühe mikrokorteri Telliskivi piirkonnas,“ nentis Pillesson.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

EfTEN Capitali investeerimisvaade – 10 teemat, mida jälgida majanduses ja Balti kinnisvaraturul 2026. aastal

EftenMAJANDUSKESKKOND

Majandustsükkel ja finantsturud

Maailma suuremad majandused ei pakkunud 2025. aastal märkimisväärseid üllatusi – majanduskasv aeglustus natuke USA-s ning Euroopas stabiliseerus madalal tasemel. Ebakindlus USA tollipoliitika ümber tõi endaga kaasa aktsiaturgude heitlikkuse ning avaldas mõningast negatiivset mõju Euroopa töötleva tööstuse kindlustundele, kuid avaldas (vähemalt seni) üllatavalt väikest mõju globaalsele majanduskasvule.

Oluline osa Balti riikide ekspordisektorist sõltub allhankest Euroopa tööstusele, samal ajal kui kolmandik maailma tööstuse lisandväärtusest luuakse Hiinas. Seetõttu on Baltikumi vaates järgmisel aastal peamiseks küsimuseks see, kas Saksamaa töötlev tööstus, mis on aastaid olnud kõrgete energiahindade, Hiina konkurentsi ja kasvavate USA tollide tõttu surve all, on jõudmas oma madalpunkti ning hakkab näitama esimesi taastumise märke. Saksamaa uus algatus käivitada 500 miljardi euro suurune kaitse- ja taristuprogrammil on potentsiaali oluliselt suurendada euroala sisenõudlust. Keskpikas perspektiivis võivad sellega aga kaasneda kõrgemad inflatsiooniootused, eriti olukorras kui neid kulutusi tehakse riigieelarve kasvava puudujäägi arvelt.

Börsiväliste investeeringute tootlus on viimase nelja aasta jooksul jäänud alla noteeritud aktsiaturgudele. Investeeringute juurdevool börsivälistesse fondidesse on oluliselt vähenenud. Finantsturgudel on täna keskseks küsimuseks, kas 2026. aasta toob endaga kaasa tehisaru mulli lõhkemise või mitte? Hetkel ei tea sellele vastust keegi, kuid kuidagi ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et USA aktsiaturg oli mitmete näitajate alusel viimati nii kallis vahetult enne internetimulli lõhkemist aastatuhande alguses. Kui aktsiaturgude mull peaks lõhkema, toob see esimese hooga endaga kaasa investeeringute suunamise kõrge likviidsusega ja vähese riskiga instrumentidesse (eelkõige riiklikud võlakirjad). Pikemas vaates muudab mulli lõhkemine börsivälised investeeringud taas konkurentsivõimelisemaks ja sinna suundub taas rohkem vahendeid.

Intressimäärad ja inflatsioon

Euroopas 2024. aastal alanud hinnakasvu aeglustumine jätkus ka 2025. aastal. Ühelt poolt surusid hindu allapoole euro tugevnemine ning odavnenud nafta. Seda tasakaalustus aga teenuste hinnakasvu püsimine oodtust kõrgemana. Euroala inflatsioon langes 2,4%-lt 2024. aastal pea 2%ni 2025. aastal. See võimaldas Euroopa Keskpangal langetada intressimäärasid neljal korral (vs aasta tagasi oodatud kuue korraga), mille tulemusena alanes 3 kuu EURIBOR 2025. aasta alguse 2,9%-lt ligi 2%-ni detsembriks.

Tugevam euro kandub hindadesse edasi ka 2026. aastal ning euroalal ei ole lähikvartalites oodata majanduskasvu märkimisväärset kiirenemist. Seetõttu püsib inflatsioon ka järgmisel aastal ligikaudu 2% juures. Finantsturgude hinnangu kohaselt jääb EURIBOR 2026. aastal sisuliselt muutumatuks, jäädes 2,1% ja 2,4% vahemikku. Ca 2% suuruse inflatsiooni juures tähendab see napilt positiivseid reaalintresse, mistõttu ei paku pangahoiused investeeringutele atraktiivset alternatiivi ka eeloleval aastal.

Põhjamaade kinnisvaraturg

Skandinaavias ei toimunud 2025. aastal majandusaktiivsuse oodatud elavnemist – Rootsis jäi majanduskasv alla 2% ning Soomes isegi alla 1%. Viimane on ka üheks põhjuseks, miks me pole näinud majanduskasvu oodatud kiirenemist Eestis. Positiivse aspektina hakkas põhjamaade tarbijate kindlustunne tasapisi paranema, kuid ehitussektor ja eluasemeturg jäid endiselt nõrgaks. Soomele ennustatakse 2026. aastaks 1,5%…1,8% suurust majanduskasvu, mis arvestamata Covidi järgset ühekordset taastumist 2021. aastal, oleks viimase kaheksa aasta parim tulemus.

Põhjamaade ärikinnisvara tehinguaktiivsus elavnes juba teist aastat järjest – tehingute maht ulatub aasta kokkuvõttes tõenäoliselt 30 miljardi euroni. Seda on ligikaudu 10 miljardit eurot rohkem kui 2023. aasta põhjas, kuid samas umbes 10 miljardit eurot vähem kui viimase 10 aasta keskmine näitaja.

Hoolimata pikast piirist Venemaaga, tajuvad välisinvestorid Soome olukorda märkimisväärselt erinevana Balti riikidega võrreldes. Soome ärikinnnisvara turule leidis 2025. aastal aset väliskapitali sissevool, samal ajal kui Baltikumis otsivad välisinvestorid endiselt lahkumisvõimalusi. Sellel on ilmselt mitmeid erinevaid põhjuseid. Esiteks on Soome kinnisvaraturg palju likviidsem kui Baltimaades. Lisaks on Soome ajalugu vastasseisudest Venemaaga täiesti erinev meie omast ning lisaks mängivad välisinvestorite usalduses kindlasti rolli ka Soome hästi treenitud kaitsejõud. Lisaks on Soome juba aastasadu paljudele rootslastele otseses mõttes koduturuks, kuhu investeerimist ei peetagi sageli n.ö raha välismaale paigutamiseks (kuigi Soome statistikas kajastub see enesest mõista riiki saabunud välisinvesteeringuna).

KINNISVARATURG BALTI RIIKIDES

Pangafinantseerimine

Teist aastat järjest oli laenude kättesaadavus Baltikumis ajalooliselt üks parimaid. EfTEN Capitali 18 aastase tegevusajaloo vältel pole kunagi varem pankadest kinnisvarasektorisse olnud võimalik nii soodsatel tingimustel raha laenata. Pangandussektori hoiused ületavad nende laenuportfelli ning puuduvad märgid, et pankadele kehtestatud kasumimaks oleks Lätis ja Leedus laenutingimusi halvendanud. Lisaks madalates intressimääradele, on pangad üha enam on valmis valitud ärikinnisvara objektide suurendama finantsvõimendust viimase kümnendi n.ö tavapäraseks muutunud tasemetest kõrgemale. Ajalooliselt on pangad rahastanud ärikinnisvara objekte Baltikumis ligikaudu 60% ulatuses kinnisvara väärtusest. Viimasel ajal on aga tugevamad objektid saanud pakkumisi ka üle 70% taseme kinnisvara väärtusest.

Eeloleval aastal püsib EURIBOR tõenäoliselt ligikaudu 2% juures ning Balti riikides ei ole oodata ärilaenude nõudluse hüppelist kasvu. Seetõttu jääb pangafinantseerimine väga soodsaks ka 2026. aastal. Samal ajal käriseb vahe tugevate ja stabiilse rahavooga objektide ning nõrgemate ja spekulatiivsemate objektide rahastamise tingimustes.

Võlakirjaturg

2025. aastal kujunes Baltikumi kinnisvarasektori uueks ja kasvavaks trendiks raha kaasamine jaeinvestoritelt läbi võlakirja emissioonide. Üha rohkem elukondliku- ja ärikinnisvara arendajaid kasutas seda täiendava finantsvõimenduse kaasamiseks. Korraldatud emissioonide mahud olid üldjuhul siiski suhteliselt väikesed, jäädes alla 10 miljoni euro. Samuti ei ole märke, et kinnisvarasektori rahastamisel hakkaks võlakirjaturg asendama pangandussektorit. Seetõttu ei kujuta jaeinvestoritele suunatud võlakirjad oma piiratud mahu tõttu tõenäoliselt süsteemse riski ohtu Balti riikide majandustele või kinnisvaraturule. Siiski on vaid aja küsimus, millal esimesed jaeinvestoritele suunatud võlakirjaemissioonid vajavad restruktureerimist, kuna mõnel juhul on nende riskid märkimisväärselt kõrgemad võrreldes sellega, mida teised laenuandjad oleksid nõus aktsepteerima. Suurima riskiga on mõne üksiku kinnisvaraprojekti põhised võlakirjad.

Enamike Baltikumi jaeinvestoritele suunatud kinnisvarasektori võlakirjaemissioonide puhul võtavad investorid aktsiatega sarnast riski. Erinevalt aktsiainvesteeringutest on neil aga tootluse piiratud – võlakirjade intressimäär on fikseeritud. Samal ajal pole aga kaotuse risk võlakirjadesse investeerimisel kuidagi piiratud. Esimese paari võlakirja restruktureerimise järel muutuvad ka Baltikumi võlakirjainvestorid palju ettevaatlikumaks. See tekitab emitentidele probleeme aeguvate võlakirjade refinantseerimisel, mida parimal juhul saab siis teha oluliselt kõrgemate intressimääradega. Baltikumi ärikinnisvaraturul on teada üks juhtum, kus võlakirjaemissioon refinantseeriti 2,5 korda kõrgema intressimääraga kui esialgne emissioon. Läbi ajaloo on kõrge ja kallis finantsvõimendus üks peamisi probleemide tekitajaid kinnisvarasektoris.

Omakapitali kättesaadavus

Omakapitali investeeringute lisandumine Baltikumi kinnisvaraturul on sisuliselt kokku kuivanud. Välisinvestorid on jätkuvalt müügipoolel, kus sageli on põhjuseks sisemised ümberkorraldused, mitte aga niivõrd Baltikumi julgeolekupoliitiline keskkond. Kohalikud pensionifondid vähendavad kinnisvarapositsioone seoses 2021. aasta II samba reformidega Eestis ja 2026. aastal algava reformiga Leedus. Samal ajal saabub aastatel 2026–2027 mitmel Baltikumi suunalisel kinnisvarafondil lõpptähtaeg, mille jooksul tuleks varad realiseerida. See suurendab omakapitali puudujääki sektoris veelgi. Omakapitali peamisteks investoriteks on kohalikud väiksemad investeerimisettevõtted (family office) ja jõukad eraisikud, kelle investeerimisvõimekus on siiski välisinvestorite ja pensionifondidega võrreldes oluliselt väiksem.

Omakapitali puudus jääb 2026. aastal kummitama Baltikumi ärikinnisvara sektorit tõenäoliselt ka 2026. aastal. Muuhulgas tähendab see, et suuremate objektide müügiks sobivate ostjate leidmine jääb endiselt keeruliseks. Suuremaid tehinguid on võimalik teostada vaid mitme erineva kohaliku erainvestori vahendite ühildamisel, nagu näiteks demonstreeris Kristiine keskuse tehing Tallinnas.

Tehinguaktiivsus ja ärikinnisvara tootlus

Kolmandat aastat järjest on Balti ärikinnisvara tehinguturg suuremate, üle 50 miljoni euro väärtusega, objektide osas sisuliselt külmunud. Enamik tehinguid tehakse alla 10 miljoni euro suuruses mahus. Selle tulemusena on ka suuremate tehingute tootluse ootused kasvanud (ärikinnisvara hinnaootused langenud) – tugevate üürnikega objektid leidsid 2024. ja 2025. aastal ostjad ligikaudu 8,5% tootluse (arvestamata finantsvõimenduse positiivset mõju) taseme juures.

Erinevalt laiemalt Kesk- ja Ida-Euroopa regioonist, kus ärikinnisvara hinnad on tõusule pöördunud, püsib uue omakapitali nappuse tõttu surve Baltikumi ärikinnisvara hindadele ka 2026. aastal. Samal ajal on pankade laenutingimused väga soodsad, mis annab kinnisvarainvesteeringute omakapitali tootlusele tugeva tõuke. Kokkuvõttes, 2026. aasta kujuneb Balti riikide ärikinnisvaraturul taas täielikult n.n ostjate turuks, kus objekte on võimalik osta enam kui 15% suuruse omakapitali tootlusega (finantsvõimenduse positiivset mõju arvestades).

Üürnike käitumine ja üürihinnad

Uute üüripindade nõudlus on ärikinnisvara erinevates segmentides väga erinev. Kõige nõrgem on olukord jätkuvalt büroode turul. Uute büroopindade lisandumine (eriti Vilniuses) surub üürihindu allapoole ja tõstab büroohoonete vakantsust. Tugevaima surve all on n.n. B-klassi bürood, kus mõne hoone puhul on täituvus langenud juba alla 50% taseme ning üürihinnad on enam kui 30% madalamad võrreldes COVIDi eelse perioodiga. Büroode turul tiheneb konkurents üürnike pärast edasi, mis sunnib omanikke vanemaid hooneid moderniseerima või kaaluma nende funktsiooni muutmist.

Uueks trendiks on kujunemas vanade kontoripindade muutmine elukondlikuks kinnisvaraks. Selle protsessi sujuvaks muutmisel on suur rolli mängida kohalikel omavalitsustel. Eluaseme hindade taskukohasema taseme saavutamiseks peavad omavalitsused muutma oma senist ranget poliitikat võimaldama vanemate kontorite ümberehitamist kortermajadeks.

Kaubanduspindade turul püsib olukord seevastu kõige tugevam. Pikka aega populaarsed ennustused, et suurte kaubanduskeskuste aeg on möödas, on osutunud täiesti valeks. Pigem isegi vastupidi – EfTEN Capitali 14 kaubanduskeskust, mille koguväärtus ületab 500 miljonit eurot, näitasid 2025. aastal ajalooliselt parimaid majandustulemusi. Jaekaubanduse sektori kasv püsib tõenäoliselt ka 2026. aastal. Eestis toetab seda eraisikute maksuvaba tulu kasv ning Leedus lubatakse inimestel välja võtta II pensionisamba säästud, mis tõenäoliselt tähendab väga lühiajalist, kuid jõulist jaekaubanduse kasvu. Samas kõrgemapalgaliste tulumaksu määr Leedus tõuseb.

Viimastel aastatel on kasvavaks trendiks kujunemas uute elamuarenduste läheduses paiknevad kaubanduspargid. Need on mitme üürnikuga objektid, kus on mugavad parkimisvõimaluse ja iga üürnikul hoonesse eraldi sissepääs. Taoliste kaubandusparkide lisandumist Balti riikide pealinnade äärealadel olevatesse uusarendustesse on oodata ka 2026. aastal.

Balti riikide logistika- ja tööstuskinnisvara turg püsib aktiivne, kuid näitab esimesi jahtumise märke. Eestis kasvab n.n stock-office tüüpi pindade vakantsus ning Leedus on arendus liikumas konkreetsele üürnikule suunatud logistikapindade suunas. Lätis suureneb uute logistika pindade pakkumine, mis tekitab küsimusi nende tulevase täituvuse osas, kuna uusi üürnikke pole turule sisenemas ning praegune aktiivsus rajaneb eelkõige olemasolevate üürnike laienemistele ja kolimisele. Kõigis kolmes riigis võib kasvav laopindade vakantsus hakata sarnaselt büroode sektorile avaldama survet ka logistika sektori üüritasemetele. Suurema riski all on vanemad ja madalama energiaefektiivsusega hooned.

Eluasemeturg

Elukondliku kinnisvara turg oli kõigis Balti riikides 2025. aastal oodatust aktiivsem. Tallinnas kasvas uusarenduste tehingute arv ligikaudu 20% ning Riias ja Vilniuses veelgi enam. Elaniku kohta arvestatuna on Vilnius selgelt aktiivseim Balti pealinn – 2025. aastal tehti seal keskmiselt üle 450 uusarenduste tehingut kuus, samal ajal kui Tallinnas ja Riias oli vastav näitajad veidi üle 100.

Eelolevaks aastaks võib oodata, et eluasemeturu aktiivsus püsib ligikaudu 2025. aasta tasemel. Nõudlust eluasemete järele toetavad suhteliselt madalal tasemel püsivad laenuintressid ning elanike sissetulekute jätkuv kasv. Leedus saab turg täiendavat tuge keskpanga poolsest omafinantseeringu nõuete leevenemisest. Kolme Balti riigi võrdluses on kõige kõrgem eluasemelaenude koormus Eestis, millele järgnevad Leedu ja Läti. Kuna peamised laenuandjad (pangad) on kolmes riigis sisuliselt kattuvad, näitab see, et pikemas ettevaates võiks eluasemeturu potentsiaal olla suurem Lätis ja Leedus.

Demograafia ja eluasemete taskukohasus

Nõrgenev demograafia ja eluasemete taskukohasuse halvenemine avaldavad Balti riikide kinnisvaraturule üha selgemat mõju. Kõigis kolmes riigis on elanikkonna suurim vanuserühm n.n laulva revolutsiooni ajal sündinud 30–40-aastaste põlvkond, samas kui 20–30-aasta vanuseid inimesi on juba ligi kolmandiku võrra väiksem. Näiteks Eestis on see juba vähendanud nõudlust väiksemate (kahe toaliste) korterite vastu ning suurendab nõudlust suuremate korterite ja ridaelamute vastu.

Kinnisvara hindade tõus ja uusarenduste taskukohasuse halvenemine suunab üha enam elanikke Balti riikide pealinnade keskelt nende äärealadele. Kõigis kolmes Balti riigis muutuvad pealinnade ümbruses asuvad uued elamuarendused järjest populaarsemaks.

Läti majandus on muutumas üha enam ühe n.ö pealinna-keskseks majanduseks. Riia ja selle ümbrus annavad juba ligikaudu 70% Läti SKP-st. Sama trend on näha ka Eestis, kus Tallinn ja selle ümbruse omavalitsused annavad 65% Eesti SKP-st. Seevastu Leedus, kus on viis suuremat piirkondlikku keskust, annab Vilnius „vaid“ 45% Leedu SKP-st. Kõige selle tulemusena koondub kinnisvaraalane tegevus Lätis ja Eestis üha enam pealinnadesse ja nende ümbrusesse.

KOKKUVÕTE

Balti riikide kinnisvaraturg ei paku 2026. aastal tõenäoliselt suuri üllatusi. Eluasemeturg püsib tugev, kuna madalad intressimäärad ja kasvavad sissetulekud toetavad uusarenduste nõudlust. Eestis on oodata teiste Balti riikidega võrreldes jõulisemat majanduskasvu kiirenemist, mille tuules võib kasvav optimism üle kanduda ka kinnisvaraturule. Leedus annab täiendava tõuke pensionireform ja omafinantseeringu nõuete leevenemine kinnisvara soetamisel. Sarnaselt Eesti teise pensionisamba reformi kogemusega, ootavad Leedu jaekaubandust 2026. aastal ees n.ö mitmed jõulud. Samas on oht, et niigi väga tugev Leedu majandus võib hakata näitama ülekuumenemise märke kui ebaproportsionaalselt suur osa pensionivaradest suunatakse kohalikku majandusse ja eluasemeturule. See risk on siiski aktuaalsem 2026. aasta II poolel ja 2027. aastal, mitte niivõrd veel järgmisel aasta alguses.

Balti riikide ärikinnisvara turul jääb tehinguaktiivsus väga tagasihoidlikuks. Suuremaid tehinguid ei ole oodata, kuna selleks puudub regioonis piisav omakapital. Seetõttu koondub aktiivsus peamiselt väiksematele, alla 20 miljoni euro suurustele tehingutele. Suuremaid tehinguid on võimalik teostada vaid mitme erineva omakapitaliinvestori ühinemisel. Selline olukord on kohalikele investoritele hästi teada, mistõttu püütakse võimalikke müügitehinguid edasi lükata. Ainsateks suuremateks müüjateks on endiselt välismaise taustaga investorid.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

12.-15.01.2026 toimub koolitus “Kinnisvaramaakleri ABC”

Kinnisvaramaakleri ABCSoovid paremini hallata oma kinnisvara, mõista turu toimimist või alustada tööd kinnisvaramaaklerina? „Kinnisvaramaakleri ABC“ on praktiline ja sisukas koolitus kõigile, kes soovivad saada kindla baasi kinnisvaravaldkonnas tegutsemiseks. Koolitajad on Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Kristjan Lood ja Kaido Kaljuste.

Kellele koolitus sobib?

  • tulevastele ja tegutsevatele kinnisvaramaakleritele;
  • kõigile, kes on seotud kinnisvaraga oma töös või investeerimistegevuses;
  • spetsialistidele ja ametnikele, kelle töö puudutab kinnisvara;
  • kõigile, kes soovivad mõista kinnisvaraturgu ja õigusakte.

Koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ toimub 12.–15.01.2026 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad saavad valida, kas nad osalevad kontaktõppes klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tallinnas, Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

KV.EE: Majade müügipakkumiste hind kerkis aastaga 2%

Kinnisvaraportaal KV.EEKinnisvaraportaali KV.EE vahendusel pakuti 11.2025 üle Eesti müügiks 4751 maja, mida on 2% vähem kui aasta tagasi, mil ostjat otsis 4863 maja. Majade eest küsitud Eesti keskmine hind oli 1763 €/m² ehk aastatagusest hinnast 1726 €/m² 2% rohkem.

Ligi pooled ehk 46% portaali KV.EE majade müügipakkumiste koguarvust asusid Harju maakonnas, sh Tallinnas. Harjumaa majade müügipakkumiste arv oli 2196 ehk eelmisest aastast 3% vähem. Harjumaa majade müügipakkumiste hind oli novembris 2358 €/m² ehk eelmisest aastast 3% rohkem.

Harju maakonnale järgnevad pakkumiste arvuga Tartu ja Pärnu maakonnad, kus oli vastavalt 545 ja 491 majade müügipakkumist ehk Eesti pakkumise koguarvust vastavalt 11 ja 10%. Tartumaa majade keskmine pakkumishind oli portaalis KV.EE novembris 1692 ja Pärnumaal 1349 €/m².

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maja / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Maja / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
11.2024 11.2025 Muutus, % 11.2024 11.2025 Muutus, %
Eesti 4 863 4 751 -2% 1 726 1 763 2%
Harjumaa 2 273 2 196 -3% 2 287 2 358 3%
Hiiumaa 28 26 -7% 2 139 1 854 -13%
Ida-Virumaa 195 165 -15% 860 780 -9%
Jõgevamaa 102 105 3% 594 664 12%
Järvamaa 88 88 0% 620 720 16%
Läänemaa 126 119 -6% 1 743 1 911 10%
Lääne-Virumaa 174 160 -8% 928 860 -7%
Põlvamaa 74 85 15% 842 766 -9%
Pärnumaa 489 491 0% 1 367 1 349 -1%
Raplamaa 179 195 9% 1 327 1 296 -2%
Saaremaa 136 155 14% 1 252 1 341 7%
Tartumaa 600 545 -9% 1 596 1 692 6%
Valgamaa 98 104 6% 952 958 1%
Viljandimaa 170 176 4% 918 791 -14%
Võrumaa 131 141 8% 687 859 25%
Tallinn 705 618 -12% 2 246 2 409 7%
Narva 34 14 -59% 624 440 -29%
Rakvere 51 36 -29% 1 170 1 249 7%
Pärnu 234 233 0% 1 649 1 649 0%
Tartu 202 187 -7% 1 664 1 867 12%
Andmete allikas: portaal KV.EE

2025-12-31 Majande müügipakkumiste keskmine hind kinnisvaraportaalis KV.EE

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Hepsor AS-i kontserni ettevõte SIA Hepsor E18 sõlmis ehituslepingu elamuarendusprojekti „Ķiršu kalna mājas“ ehitamiseks Riias

HepsorHepsor AS-i kontserni ettevõte SIA Hepsor E18 ja ehitusettevõte Mitt & Perlebach allkirjastasid 30. detsembril 2025 lepingu „Ķiršu kalna mājas“ nimelise elamuarendusprojekti ehitamiseks Riias Dzirciemsi linnaosas. Ehituslepingu maht on 5,25 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Arendus koosneb kahest elamust, millest kummaski on kolm maapealset ja üks maa-alune korrus ning kokku 54 korterit. Korterid on 1- kuni 4-toalised, pindaladega vahemikus 37,3 m² kuni 79,7 m². Projekti kogu suletud brutopind (GBA) on 4 040 m². Arenduse juurde kuulub 46 parkimiskohta, sealhulgas 22 maa-alust parkimiskohta, ning 35 panipaika.

Projekt on kavandatud Hepsori kestlikku ja energiatõhusat arenduspõhimõtet silmas pidades ning hooned vastavad A+ energiaklassi nõuetele. Korterid on varustatud soojustagastusega ventilatsioonisüsteemide ja põrandaküttega.

Arenduse juurde rajatakse aiaga piiratud ja haljastatud hooviala koos laste mänguväljaku ja välitreeningu alaga. Esimese korruse korteritel on eraldi terrassid. Lisaks on projektis ette nähtud jalgrattahoiukohad, ühine lapsevankrite hoiuruum, elektriautode laadimistaristu valmidus ning vaatepaviljon.

Ehituslepingu sõlmimise hetkeks on 38% projekti korteritest reserveeritud või eelmüüdud.

Rohkem infot „Ķiršu kalna mājas“ projekti kohta leiab aadressilt https://hepsor.lv/kirsukalnamajas/

Tänaseks on Hepsoril Lätis valminud kokku 404 kodu, millest 98% on müüdud. Järgnevatel aastatel on oodata enam kui 500 uue kodu valmimist.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

SIA Hepsor E18, a subsidiary of Hepsor AS Group, enters into a construction contract for the residential development project “Ķiršu kalna mājas” in Riga

HepsorSIA Hepsor E18, a subsidiary of Hepsor AS Group, and construction company Mitt & Perlebach signed a contract on 30 December 2025 for the construction of the residential development project “Ķiršu kalna mājas” in the Dzirciems neighbourhood of Riga. The value of the construction contract amounts to EUR 5.25 million, plus value-added tax.

The development consists of two residential buildings, each with three above-ground floors and one underground floor, comprising a total of 54 apartments. The apartments range from one-room to four-room units, with sizes from 37.3 m² to 79.7 m². The total gross building area (GBA) of the project is 4,040 m². The development includes 46 parking spaces, including 22 underground parking spaces, as well as 35 storage rooms.

The project has been designed in accordance with Hepsor’s sustainable and energy-efficient development principles, and the buildings will meet the requirements of energy efficiency class A+. The apartments will be equipped with heat recovery ventilation systems and underfloor heating.

The development will include a fenced and landscaped courtyard with a children’s playground and an outdoor fitness area. Ground-floor apartments will have private terraces. In addition, the project provides bicycle parking facilities, a shared pram storage room, readiness for electric vehicle charging infrastructure, and a viewing pavilion.

As of the signing of the construction contract, 38% of the apartments in the project have been reserved or pre-sold.

More information about the “Ķiršu kalna mājas” project is available at: https://hepsor.lv/kirsukalnamajas/

To date, Hepsor has completed a total of 404 homes in Latvia, of which 98% have been sold. Over the coming years, the completion of more than 500 new homes is expected.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Avala kvartalis valmib 2027. aastal uus hoone, kuhu kolib Enefiti peakontor

251230 Avala kvartalis valmib 2027. aastal uus hoone, kuhu kolib Enefiti peakontor 1Kaamos Kinnisvara arendatavas Avala ärikvartalis käivad täies hoos ehitustööd, mis jõuavad lõpule 2027. aasta kevadeks, mil valmib 10-korruseline Sirius. Hoone saab ühtlasi uueks Enefiti peakontoriks, kes kolib majja kohe pärast selle valmimist.

„Sirius lõpetab Avala ärikvartali arenduse ning toob järgmisel aastal piirkonda veel ühe kaasaegse ja ajatu ärihoone. Meie eesmärk on luua hooneid, mis toetaks ettevõtete kasvu ja töötajate heaolu ning meil on siiras heameel, et Enefit on otsustanud oma ärikodu kolida just Avalasse,” sõnas Kaamos Kinnisvara tegevjuht Taimo Murer.

Kuigi Siriusest saab Enefitile uus peakontor, võtab see enda alla ligikaudu 80% hoonest. Ülemisel kahel korrusel on veel saadaval ligi 1600 ruutmeetrit suurepäraste vaadetega äripinda, mis on veel lepinguga katmata.

„Enefiti uus kontoripind büroohoones Sirius on senisest palju energiatõhusam ja keskkonnasäästlikum ning võimaldab meil ruume kuluefektiivsemalt kasutada. Oluline on see, et saame pakkuda oma töötajatele kaasaegseid ja tervist toetavaid töötingimusi. Samas Avala ärikvartalis asub ka meie teine Tallinna kontor,” ütles Eesti Energia töökeskkonna ja heaolu valdkonna juht Urmas Uiboaid.

Hoone arhitektuuri on loonud PIN Arhitektid, kelle käekiri seob Siriuse sujuvalt juba valminud Electra ja Polarise büroohoonetega. Koos moodustavad need Avala ärikvartali eristuva ja omanäolise silueti, mis on kaasaegse linnaruumi head näited Tallinnas.

Kaamos taotleb Siriusele LEED Gold sertifikaati, mis kinnitaks hoone kõrget keskkonnasäästlikkuse taset ja vastutustundlikku ehituspraktikat.

Hoone koguinvesteering on 26 miljonit eurot. Siseruumidesse on kavandatud kaasaegsed töö- ja puhkealad, mugavad ühiskasutusruumid ning töötajate heaolu toetavad lahendused. Maja esimesel korrusel avab uksed lõunarestoran, mis muudab tööpäevad mugavamaks nii töötajate kui külastajate jaoks.

Siriuse juurde on loodud terviklik liikumiskeskkond, mis koosneb hoone all ning kõrvalolevas parkimismajas olevatest parkimiskohtadest, sh võimalused elektriautode laadimiseks; mugavad jalgrattahoiukohad ja pesuruumid ning hea ühistranspordiühendus ja kesklinnalähedane asukoht.

251230 Avala kvartalis valmib 2027. aastal uus hoone, kuhu kolib Enefiti peakontor 2

251230 Avala kvartalis valmib 2027. aastal uus hoone, kuhu kolib Enefiti peakontor 3

251230 Avala kvartalis valmib 2027. aastal uus hoone, kuhu kolib Enefiti peakontor 4

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Nordecon: Ehituslepingu sõlmimine (Võru eriettevalmistuse taristu)

NordeconNordecon AS koos tütarettevõttega Embach Ehitus OÜ ühispakkujatena ja Riigi Kinnisvara AS sõlmisid allianssi hankemudelit järgiva lepingu Võru eriettevalmistuse taristu rajamise projekteerimis- ja ehitustöödeks. Projekti põhiosa, mille käigus rajatakse lasketiir-taktikamaja, hinnanguliseks kogumaksumuseks on arvestatud 8,05 miljonit eurot ilma käibemaksuta. Tööd valmivad detsembris 2027.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2024. aasta konsolideeritud müügitulu oli 224 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 425 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt