Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Üürikoolitus
 

Allan Parik: laenunõudluse kasv näitab optimismi taastumist

30.01.2026

SEBSEB Grupp avaldas täna 2025. aasta majandustulemused. SEB Panga juhatuse esimees Allan Parik kommenteeris SEB üksuste tulemust Eestis järgmiselt: SEB Eesti üksuste 2025. aasta kasum oli 166,9 miljonit eurot ja pank maksis Eesti riigi tuludesse 102,6 miljonit eurot. Pangandust mõjutas eelmisel aastal stabiliseerunud Euribor ja turud eeldavad, et 6-kuu Euribor jääb tänavu 2,1–2,5 protsendi vahele. See tähendab, et oleme naasnud majanduskeskkonda, kus laenamine on muutunud soodsamaks ja hoiustamise kõrval kaalutakse üha enam investeerimist.

Vaatamata erinevatele maksutõusudele, taastus eraisikute majandusaktiivsus. Rekordarv SEB kliente alustas eelmisel aastal raha kogumisega, et kindlustada oma finantsiline heaolu. SEB kogumishoiuste maht kasvas aastaga ligi 54 protsenti. Rekordiline oli ka uute investorite lisandumine, eelmisel aastal alustas oma investeerimisteekonda rekordarv uusi investoreid, lausa 45 protsenti rohkem kui varasemalt. Kogumise ja investeerimise kõrval kasvasid ka meie klientide pensionivarad, aastaga 11,3 protsenti. Aasta lõpu seisuga oli SEB eraklientide deposiitide maht 3 miljardit eurot ning investeeringute ja pensionivarade maht 1,9 miljardit eurot.

SEB andis Eestis eelmisel aastal ligi 2,1 miljardi euro eest uusi laene ja liisinguid. Neist 1,3 miljardit äriettevõtetele ja ligi 800 miljonit eraisikutele. SEB finantseeris 5129 kodu ostu ja 5510 ettevõtte äriplaani. Ettevõtete laenuportfell kasvas aastaga 9,5 protsenti ja eraisikutel 7,2 protsenti. Laenunõudluse kasv näitab ettevõtete julguse taastumist. Eelkõige on aktiivne kodumaine kapital, kuid ka väliskapital tegi eelmisel aastal Eestisse olulisi investeeringuid.

Alanud aastal soovib SEB ette valmistada SEB Eesti, Läti ja Leedu pankade ühinemise, et 2027. aastast toetada suurema, tugevama ja tõhusama pangana klientide kasvuplaane. Ühinemise tulemusena tekib Baltimaade kõige suurema kapitalibaasi ning rahastamisvõimekusega pank. See võimaldab senisest rohkem toetada SEB klientide kasvuambitsioone. Samuti lihtsustuvad oluliselt järelevalve ja aruandluse protsessid. SEB regionaalne peakontor hakkab paiknema Tallinnas.

Eelmisel aastal jätkusid mitmed ühiskonnas kaalu omavad algatused ja lisandusid uued. SEB Heategevusfond kogus annetajate toel 2025. aastal 365 756 eurot laste heaks, kes ei saa elada koos oma perega. Alanud aastal tähistab SEB Heategevusfond oma 20. tegevusaastat. Selle aja jooksul on fond kogunud 6,1 miljonit eurot ning toetanud noori enam kui 3500 stipendiumiga, viinud ellu ligi 2000 sündmust, teinud lastele 16 000 jõulukingitust ja palju muud.

Oktoobris allkirjastasime Eesti Loodusmuuseumiga koostööleppe, millega toetame uue Loodusmaja avanäituse valmimist nii rahaliselt kui ka erialateadmistega. SEB panus projekti on aegade üks suurimaid erasektori toetusi muuseumitele.

SEB Pank Grupp (Grupp) lõpetas 2025. aasta 166,9 miljoni euro suuruse kasumiga (2024. aasta kasum oli 175,0 miljonit eurot). Grupi tegevustulud ulatusid 293,3 miljoni euroni (2024. aastal 352,7 miljoni euroni) ning tegevuskulud 90,9 miljoni euroni (2024. aastal 85,0 miljoni euroni). Neto eeldatavaid krediidikahjumeid suurendas Grupp 1,5 miljoni euro ulatuses (2024. aastal vähendati 5,6 miljonit eurot). Grupp maksis 2025. aastal Eesti riigi tuludesse kokku 102,6 miljonit eurot (2024. aastal 108,0 miljonit eurot) erinevaid makse.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Statistikaamet: Jaekaubandusettevõtete müügimaht suurenes mullu 2%

30.01.2026

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti esialgsetel andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2025. aastal kokku 10,8 miljardit eurot. Võrreldes 2024. aastaga suurenes müügimaht eelmisel aastal 2%.

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et kõige enam suurenes müügimaht mullu mootorikütuse jaemüügiga tegelevates ettevõtetes, kus aastane müügimahu kasv oli 14%. „Tööstuskaupade kauplustes oli kasv 4%, müügimaht vähenes aga 4% toidukaupade kauplustes,“ lisas Pihlak.

Pihlak selgitas, et mootorikütuste jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimahu suurenemisele avaldas mõju ülemöödunud aasta madalam võrdlusbaas ning ka mootorikütuste hindade odavnemine. Pihlak täpsustas, et mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu ei hõlma ainult mootorikütuste müüki, vaid kogumüüki, kuhu kuulub ka näiteks toitlustusest ja muudelt kaupadelt ning teenustelt saadud tulu. „Toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemist mõjutas aga toidukaupade hinnatõus,“ märkis ta.

Detsembris jätkus toidukaupluste müügimahu kahanemine

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli eelmise aasta detsembris 1 miljard eurot ning müügimaht jäi 2024. aasta sama kuu tasemele. Detsembris suurenes 2024. aasta sama ajaga võrreldes tööstuskaupade kaupluste müügimaht 1% ja mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht 10%. „Toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemine jätkus ka detsembris ning müügimaht kahanes aastaga 5%,“ kommenteeris Pihlak.

Tööstuskaupade kaupluste müügimaht hakkas detsembris taas kasvama ning suurenes 2024. aasta sama ajaga võrreldes 1%. Kõige rohkem ehk 9% kasvas müügimaht muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga. Müügimaht suurenes veel 2% apteekide ja kosmeetikatarvete kauplustes. Tööstuskaupadest vähenes müügimaht 6% kasutatud asjade kauplustes ja väljaspool kauplusi ehk kioskites, turgudel ning otsemüügil ning 5% majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes. Samuti kahanes müügimaht 4% nii posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes kui ka muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (kaubamajad). Tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes vähenes müügimaht 2024. aasta detsembriga võrreldes 2%.

„Novembriga võrreldes suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht detsembris 13%, mis on tavapärane hüpe, kuna detsembris toimuvad jõulude ja aastavahetuse suurmüügid,“ selgitas Pihlak. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmetel jäi müügimaht eelmise kuu tasemele.

260130 Jaekaubandusettevõtete müügimaht suurenes mullu 2%

Jaekaubanduse andmed avaldatakse Eestis registreeritud ettevõtete põhitegevusala järgi. Näiteks posti või interneti teel kaupu müüvate kaupluste all kajastuvad vaid nende ettevõtete andmed, mille põhitegevusala on Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) järgi jaemüük posti või interneti teel (EMTAK 4791). Kui ettevõtte põhitegevusala on näiteks jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted (EMTAK 4711), aga lisaks müüakse kaupu ka e-poes, siis kajastatakse nii tavakaupluse kui ka e-poe müügi andmed toidukaupade kaupluste all.

Müügitulu mahuindeks – indeks, mis iseloomustab kaupade müügi mahu muutust püsivhindades võrreldes mingi eelmise perioodi müügiga. Indeksi arvutamisel on kasutatud kaupade hinnaindekseid.

Statistika aluseks on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikatööd „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ teeb statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Fahle puidust kõrghoone eksklusiivsemad pinnad püstitasid üürihinna rekordeid

30.01.2026

260130 Fahle puidust kõrghoone eksklusiivsemad pinnad püstitasid üürihinna rekordeid 1Tallinnas Fahle linnakus aasta lõpuks valmiva Eesti esimese puitkonstruktsiooniga kõrghoone üüripindadest on tänaseks juba 83% kaetud sõlmitud lepingutega. Fahle Terrassid nimelise hoone eksklusiivsematel pindadel saavutati Eesti ärikinnisvara rekordhinnad ehk ligi 30 eurot ruutmeetri eest, samas kui tavapindade hinnad jäävad uusarenduste turu keskmisele tasemele.

Neutra Capitali arendatava kaheksakorruselise büroohoone vastu on üürnike huvi olnud märkimisväärselt suur. Ankurüürnikuks on If Kindlustus, kuid puidust kõrghoone pakutava lisandväärtuse on avastanud ka teised tuntud ettevõtted nagu Akzo Nobel, Uus Maa Pro, Mediserv jne.

“Oleme turu tagasisidega väga rahul. Hoone eksklusiivsematel pindadel, kus on juurdepääs roheterrassidele ja parimad vaated kesklinnale, Ülemiste järvele ning merele, oleme saavutanud üürihinnaks ligi 30 eurot ruutmeetri eest – see on Eesti ärikinnisvara tänane tipptase. Tavapindade hinnad jäävad uusarenduste turu keskmisele tasemele,” selgitas Neutra Capitali nõukogu esimees Kenneth Karpov.

Karpov lisas, et üürnike tagasiside nii hoone kontseptsiooni kui tänaseks valminud kinnise karbi vastu on olnud väga positiivne. „Nagu prognoosisime, pakub puidust kõrghoone klientidele lisandväärtust, mis on toonud äripindade vastu suure huvi. Puidust hoone pakub töötajatele tervislikumat ja mugavamat töökeskkonda ning ettevõtetele võimaluse oma jätkusuutlikkuse eesmärke reaalselt ellu viia. Need pole lihtsalt loosungid – esimesed üürnikud kinnitavad, et need väärtused on neile olulised ja mõjutavad otseselt nende valikut,” märkis ta. Eriti kõrgelt hindavad üürnikud paremat sisekliimat, head akustikat ja keskkonnasõbralikkust.

Hoone esimesed pinnad antakse üürnikele üle 2026. aasta sügisel ning hoone valmib täielikult aasta lõpuks. Kolm büroopinda on veel saadaval.

Fahle Terrassid büroohoone

Tartu maantee 84B kinnistul asuv hoone on Eesti esimene puitkonstruktsiooniga kõrghoone. Kaheksakorruselises hoones on kokku 6 920 ruutmeetrit A-klassi büroopinda. Hoone eripäraks on alates neljandast korrusest algavad astmeliselt suurenevad roheterrassid, mis pakuvad vaadet kesklinnale ja merele.

Hoone järgib kaasaegse ehituse põhimõtteid ja trende. Suured aknad tagavad rohke päevavalguse, tervislikkust lisavad naturaalsed materjalid ja tõhus ventilatsioon. Liigutatavad vaheseinad annavad paindlikkuse pindade kujundamisel.

A-energiaklassiga hoone vastab kõrgeimatele energiatõhususe standarditele. Ristkihtpuidust (CLT) konstruktsioonid on ökoloogiliselt väikese jalajäljega, kuna taastuva toorainena on puit suurepärane süsiniku ladestaja. Hoones rakendatakse ka muid keskkonnasäästlikke lahendusi, sealhulgas päikeseenergia kasutamist ja vihmavee kogumist. Tänu puidust konstruktsioonidele ja spetsiaalsetele summutuspaneelidele pakub hoone üht parimat akustikat Eesti büroohoonete seas.

Neutra Capital investeerib Fahle Terrassid büroohoone ehitamisse 13,4 miljonit eurot. Maja kavandas Lumia arhitektuuribüroo arhitektid Margit Aule ja Kristo Põlluaas. Kuna Eestis pole varem nii kõrget puitmaja ehitatud, tehti projekteerimisel koostööd TalTechi ning ETH Zürichi ülikoolide teadlastega.

Neutra Capital AS on 2004. aastal asutatud ja tänaseks Eesti üheks suuremaks ärikinnisvara arendajaks kasvanud ettevõte, mis tegutses eelmise aasta sügiseni nime all Fausto Capital AS. Ettevõtte portfelli väärtus ulatub 232,4 miljoni euroni, hõlmates üle 60 000 ruutmeetri üüripindu. 13-liikmelise meeskonnaga ettevõtte kinnisvaraportfelli kuuluvad muuhulgas Fahle linnak, Kompassi maja, Neutra Torn ärimaja Maakri tänaval, Tartu Telia ärihoone ja mitmed muud ärihooned.

260130 Fahle puidust kõrghoone eksklusiivsemad pinnad püstitasid üürihinna rekordeid 2

260130 Fahle puidust kõrghoone eksklusiivsemad pinnad püstitasid üürihinna rekordeid 3

Fotode autor: Rasmus Kooskora

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Luminor: Ekspert: Tallinna korterite hinnad kasvavad mõõdukas tempos

30.01.2026

Luminor BankMaa- ja Ruumiameti kinnisvaraturu kvartaliülevaade näitab, et Tallinna korterite hinnad on kerkinud nii uute kui ka järelturu elamute puhul, kasvades aastaga veidi üle 5%. Luminori partnersuhete juhi Elar Olliku sõnul liigub turg küll ülespoole, kuid hinnakasvu potentsiaal on uute ning vanemate korterite puhul erinev.

„Uute ja järelturu korterite hinnad on aastaga kasvanud üsna sarnases rütmis, kuid tulevase hinnakasvu osas on turuloogika järelturu poole kaldu,“ ütles Ollik. Ta märkis, et Tallinna uute korterite ruutmeetri hind kerkis 2025. aasta neljandas kvartalis 4591 euroni, mis on 5,3% rohkem kui aasta varem. Järelturul tõusid hinnad samal perioodil 5,2% ning keskmine ruutmeetrihind ulatus 2945 euroni.

Olliku sõnul on pikemas vaates hinnavahe uusarenduste ja järelturu vahel muutunud liiga suureks. „Viimase nelja aastaga on uusarenduste hinnad kasvanud 47%, samas kui järelturul on hinnatõus piirdunud 28%. Just hinnakäärid avavad järelturule rohkem ruumi edasiseks kasvuks, samal ajal kui uusarenduste hindu kergitada on juba märgatavalt keerulisem.“

Erinevus kajastub selgelt ka tehingute aktiivsuses. Olliku sõnul müüdi Maa- ja Ruumiameti asjaõigustehingute järgi Tallinnas detsembris järelturul 635 korterit, mis on viimaste aastate detsembrite võrdluses üle keskmise hea tulemus. „Uusarenduste puhul oli pilt vastupidine – vaid 72 tehingut, mis on viimaste aastate võrdluses väga madal näitaja ja kinnitab ostjate hinnatundlikkust,“ ütles ta.

Maa- ja Ruumiameti kvartalistatistika keskendub kahetoaliste korterite hinnatasemele. Selle kohaselt maksis Tallinnas 2025. aasta neljandas kvartalis keskmine uus kahetoaline korter 220 636 eurot. Ollik märkis, et kõrgeim hinnatase oli aga Põhja-Tallinnas, kus uue kahetoalise korteri keskmine hind ulatus vastavalt 257 011 euroni. Kõige madalam oli hind Haaberstis, kus sai kahetoalise korteri keskmiselt 182 970 euro eest.

Järelturu puhul kujunes Tallinna kahetoalise korteri keskmiseks hinnaks 136 213 eurot. Ollik märkis, et järelturu puhul oli kalleimaks piirkonnaks Kesklinn, kus kahetoaline korter maksis 2025. aasta neljandas kvartalis keskmiselt 178 662 eurot. Kõige soodsamalt sai järelturu kahetoalise korteri Mustamäel, kus hinnaks oli keskmiselt 115 027 eurot.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Invego: Ongi kõik! 58 miljonit eurot maksnud Tiskreoja elurajoonis müüdi maha viimane kodu

30.01.2026

InvegoJaanuaris müüdi viimane Tiskreoja elurajooni 501 kodust ja edaspidi saab sinna Invego rajatud kodusid osta vaid järelturult. Tallinna linna ja Harku valla piiril valminud elurajoon on hinnatud oma mastaapsuse, tervikliku kontseptsiooni ja mitmekülgsete vaba aja veetmise võimaluste poolest.

Invego juhi Kristjan-Thor Vähi sõnul on Tiskreoja olnud omamoodi suunanäitaja väga mitmes mõttes. “Tegemist on piirkonna esimese nii terviklikult ja mitmekülgselt lahendatud elurajooniga. Tänu sellele on ka viie aasta eest valminud esimeste kodude väärtus ajas üha kasvanud,” rõhutab Vähi ja loetleb mitmeid Tiskreoja kodude olulisi tugevusi, mis tänaseks on paljude jaoks muutunud standardiks: tänu avaratele rõdudele-terrassidele ja suurtele aknapindadele on kodud valgusküllased, koduseintel on normidest tugevam heliisolatsioon ja ka kolmekorruselistes kortermajades on liftid.

Unikaalne on Tiskeoja veel rohkete sportimise ja vaba aja veetmise võimaluste poolest, millesse arendaja investeeris enam kui miljon eurot. “Lisaks suurele laste mänguväljakule on kvartalis nii täismõõdus korvpalliplats, välijõusaal, venitusala kui isegi rulapark,” kirjeldab Invgeo juht. Vähi on kindel, et terviklikud ja inimkesksed arendused lisavad väärtust kogu piirkonna linnaruumile.

Kokku kuuele hektarile rajatud Tiskreoja elurajooni arhitektuurse lahenduse autorid on PIN Arhitektid ning ehitajaks NOBE.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku (kokku 1500 kodu) ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 450 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas.

260130 Ongi kõik! 58 miljonit eurot maksnud Tiskreoja elurajoonis müüdi maha viimane kodu

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Siseministeerium: Siseminister algatab seadusemuudatuse keelamaks kinnisvara ostmise pikaajalise elamisloata Vene ja Valgevene kodanikele

30.01.2026

SiseministeeriumSiseministeerium hakkab kiireloomulisena ette valmistama kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muudatusi, mis võtaks õiguse Eestis kinnisvara osta neilt Venemaa ja Valgevene kodanikelt, kellel ei ole siin pikaajalist elamisluba ning ettevõtetelt, mille tegelikud kasusaajad nad on.

Siseminister algatab seadusemuudatuse keelamaks kinnisvara ostmise pikaajalise elamisloata Vene ja Valgevene kodanikele

Siseminister Igor Taro ütles, et teadmata taustaga, nö korraks või alles hiljuti Eestisse sattunud Venemaa ja Valgevene kodanike kinnisvara omandamine kujutab Kremli ja tema satelliitide jätkuva agressiooni taustal julgeolekuohtu.

„Me oleme üksikute eranditega keelanud neil Eestisse tulla ja siin olla ning on loogiline, et neil puuduks ka õigus siin kinnisvara osta, kuna seda saab kasutada luure- ja sabotaažioperatsioonideks, sealhulgas näiteks positsioonide ettevalmistamiseks, mida oleks võimalik meie vastu kasutada kriisiolukordades,” sõnas Taro. “See on tegelik julgeolekuoht ning me peame piirangutelt üle minema keeldudele nagu on teinud mitmed lähiümbruse Euroopa Liidu ja NATO liikmesmaad. Me teame, kuidas sarnased tehingud on pannud muretsema Soome, Norra, Rootsi, Leedu, Läti ja teistegi riikide ametivõime, kes püüavad näha nende tehingute taha, ja meie probleem on samasugune,” rääkis Eesti siseminister.

Kuigi praegugi kehtivad Eesti-Vene piiriäärsetel aladel ja väikesaartel kinnisvara soetamisel teatavad kitsendused, ei piisa neist, sest pole siseministri sõnul tõhusad.

“Eestis pikaajalise elamisloaga viibivatele Venemaa ja Valgevene kodanikele jääb kinnisvara ostmise, müümise, pärandamise või kinkimise võimalus alles, sest me teame, kes need inimesed on, kuna oleme kontrollinud nende tausta nn pika elamisloa andmise eel ning keelu kehtestamine neile pole praegu põhjendatud,” ütles Taro.

9. jaanuari seisuga elab Eestis 1476 tähtajalise elamisloa ja 1190 pikaajalise elaniku elamisloaga Valgevene kodanikku ning 7797 tähtajalise elamisloa ja 70 237 pikaajalise elaniku elamisloaga Venemaa kodanikku.

Pärast Venemaa täiemahulise sõja algust Ukraina vastu on kinnistusraamatu andmete põhjal Eestis kinnisvara omandamistehinguid teinud ligikaudu 1000 Venemaa kodanikku, kelle seosed Eestiga on teadmata, kuivõrd neil puudub Eesti isikukood, mis väljastatakse tavapäraselt elamisloa andmisega.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Statistikaamet: SKP kiirhinnang: eelmise aasta neljandas kvartalis kasvas majandus 1%

30.01.2026

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti esialgsel hinnangul suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2025. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga 1%.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuht Robert Müürsepp sõnas, et kiirhinnangu põhjal võis Eesti majanduses aastases võrdluses märgata mõningast paranemist, kuid võrreldes 2025. aasta kolmanda kvartaliga oli trend sarnane. „Võrreldes kolmanda kvartaliga jäi sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP samale tasemele,“ täpsustas Müürsepp.

250130 SKP kiirhinnang eelmise aasta neljandas kvartalis kasvas majandus 1%

Mis on SKP kiirhinnang?

Ametlikud andmed SKP 2025. aasta neljanda kvartali kohta avaldatab statistikaamet 2. märtsil, kuid juba praegu teadaoleva info põhjal saab hinnata majanduse üldist kulgu. Selleks kasutatakse näiteks kaubanduse näitajaid, transpordi ja töötleva tööstuse statistikat, maksudeklaratsioone, energiatootmise näitajaid ning hinnaandmeid, mille alusel luuakse Eesti majandusest mitmeid mudeleid. Seda protsessi nimetatakse ökonomeetriliseks mudeldamiseks, mis püüab siduda majanduse hooajalisust ja trende indikaatoritega, mis omakorda võiksid kirjeldada majanduse käekäiku.

Kiirhinnang eeldab aga majanduse trendide ja struktuuri püsimist. Samuti ei pruugi esmased mudelitesse läinud andmed kajastada üksikuid suuri tehinguid, mis võivad Eesti majanduse väiksuse tõttu omada üldistele näitajatele olulist mõju.

Kuna SKP kiirhinnang koostatakse statistiliste mudelitega, ei ole see metoodiliselt võrreldav ametliku SKP-ga, mille arvutamisel arvestatakse kõiki majandustehinguid.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

10.02.2026 toimub koolitus “Üüriinvesteeringute finantsanalüüs”

30.01.2026

Tõnu ToomparkKinnisvarakoolis toimub 10.02.2026 koolitus “Üüriinvesteeringute finantsanalüüs“. Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark avab eluruumide üüriinvesteeringu olemuse ja eripärad ning toob välja võimalused elamispindade üüriinvesteeringu finantsanalüüsiks.

Koolitusele on oodatud:

  • eluruumide üüriinvestorid – olemasolevate ja uute investeeringute tasuvuse mõõtmiseks;
  • kinnisvaramaaklerid – klientide üüriinvesteeringute teemadel nõustamiseks;
  • kinnisvaraarendajad ja -müüjad – üürileandjate mõttemaailma mõistmiseks

Koolitus “Üüriinvesteeringute finantsanalüüs” toimub 10.02.2026 kell 10.00-13.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Swedbank: Estonian economic growth to accelerate in 2026

30.01.2026

SwedbankIn Q4 2025, Estonia’s real GDP increased by 1% y/y and remained unchanged over the quarter (seasonally and working day adjusted – swda), according to the flash estimate from Statistics Estonia.

The Estonian economy emerged from the downturn last year, with GDP growth reaching 0.5% in 2025 (swda), indicating a modest recovery that was close to our expectations (0.6%). Growth should accelerate in 2026 on government investment and stronger private consumption. We forecast Estonian economy to grow by 2.3% this and by 2.6% next year.

Private consumption remained subdued last year. Swedbank card payments statistics indicate that consumer spending was still weak toward the end of the year. Retail trade, which accounts for nearly one-third of private consumption, showed only marginal expansion from a low base, with growth of around 2% in 2025.

The personal income tax reform and lower inflation will boost households’ purchasing power and support consumption this year. Consumer confidence, a key prerequisite for consumption, improved in the second half of 2025, supported by expectations of lower inflation and taxes.
The government will swiftly boost public investments, especially in defence and infrastructure. This will be an additional stimulus to the economy in 2026.

Export growth slowed at the end of the year, but strengthening foreign demand is expected to improve export opportunities in 2026. The export sector will have to improve its competitiveness to take full advantage of foreign demand. However, uncertainties and risks in the external environment persist.

260130 Estonian economic growth to accelerate in 2026

Full report

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Endoveri finantsdirektori ametikohale naaseb Kadri Koplimäe

29.01.2026

Alates 1. veebruarist 2026 naaseb Endover OÜ finantsdirektori ametikohale Kadri Koplimäe, kes võtab positsiooni üle mullu liitunud Tiina Malmilt.

Endoveri tegevjuhi Roul Tutt`i sõnul sündis otsus kõigi osapoolte ühises äratundmises, millise sünergiaga juhtkonda Endover tuleviku vaatest vajab. „Täname Tiinat tema pühendumise ja erakordse energia eest ning soovime talle edasiseks edu. Samal ajal tervitame taas meeskonna varasemat liiget Kadrit, kellele me uueks sisseelamiseks palju aega ei saa anda, sest järgmine kasvuperiood on ees ootamas. Kadri tugevusteks on nii varasem kogemus ettevõttes ja valdkonnas kui ka tugev pühendumine digipädevusele ja tehnoloogilisele arengule,“ märkis Tutt.

Kadri Koplimäe sõnas, et sai eelmisel aastal tehtud põikest energeetikamaailma endas selgust, et kinnisvaravaldkonna finantsjuhtimine on tema esimene kutsumus. „Endoveri sidusettevõtte Volta SKAI OÜ võlakirjaemissioon, börsiga liitumine, Volta kvartali kiire arendustempo ning silmapiiril olevad uued projektid on märgiks, et ettevõte tempot maha ei ole võtnud ja finantsjuhtimisel on senisest veelgi kaalukam roll. Mulle see sobib,“ lisas ta.

Aastatel 2015-2025 Endoveri finantsdirektorina töötanud Kadri Koplimäe oli eelnevalt tegev Trigon Agri finantsjuhina ning liikus Endoverist mullu augustis Alexelasse. Tal on magistrikraad EBS-ist ja bakalaureusekraad Tallinna Tehnikaülikoolist.

Septembris alustas Endover OÜ sidusettevõte Volta SKAI OÜ kokku 30-miljoni eurost tagatud võlakirjaemissiooni, mille esimesed kaks seeriat märgiti Baltikumi era- ja institutsionaalsete investorite poolt üle. Detsembris alustati Volta SKAI võlakirjadega kauplemist Nasdaq First North nimekirjas. Emissiooni vältel juba kaasatud kapital suunatakse Põhja-Tallinnasse kerkiva kõrghooneduo Volta SKAI esimese etapi ehitamiseks.

1997. aastal tegevust alustanud Endover OÜ on 100% Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mille portfellis on üle 70 projekti. Viimaste aastate olulisemate arenduste alla kuuluvad Volta kvartal, Rocca Towers, Ambassador ja Torn.

Ettevõte juhib kogu kinnisvaraarenduse väärtusahelat ning omab kompetentsi kõigis ahela osades alates investeeringute juhtimisest, tootearendusest ja ehitusest kuni müügi, turunduse ja järelteeninduseni.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

EfTEN Real Estate Fund AS 2025. aasta IV kvartali ja 12 kuu auditeerimata majandustulemused

29.01.2026

EfTEN Real Estate FundFondijuhi kommentaar

Vaatamata väljakutseid pakkuvale majanduskeskkonnale, õnnestus EfTEN Real Estate Fund AS-il 2025. aastal suurendada nii kogu konsolideeritud üüritulu (+3%) kui ka portfelli EBITDA’d (+1,3%). Fondi tütarettevõtted tegid 2025. aastal uusi investeeringuid hooldekodude segmendis kokku 6,6 miljoni euro ning logistika segmendis 5,3 miljoni euro ulatuses. Ülejäänud kinnisvaraportfelli tegi kontsern investeeringuid kokku 2,3 miljonit eurot.

EfTEN Real Estate Fund AS-i aktsia on eelkõige dividendiaktsia. Fond teenis 2025. aastal vaba rahavoogu 13,088 miljonit eurot, mis on 18% rohkem kui eelmisel aastal. Teenitud rahavoost saaks fond vastavalt dividendipoliitikale maksta brutodividende 10,5 miljonit eurot. Arvestades fondi konservatiivset finantseerimispoliitikat ning laenude annuiteetmakseid, saavad fondi tütarettevõtted oma dividendivõimekust suurendada, refinantseerides laene, mille LTV (Loan-to-Value) on langenud alla fondi kapitalijuhtimise põhimõtete ning mille äritegevuse rahavood ületavad laenu- ja intressimakseid enam kui kaks korda. Arvestades laenude refinantseerimisest saadavaid lisavahendeid, teeb fondi juhatus nõukogule ning üldkoosolekule ettepaneku maksta 2026. aasta kevadel jaotamata kasumist netodividende kokku 13,8 miljonit eurot (1,2 eurot aktsia kohta), s.o 8,1% rohkem kui eelmisel aastal.

Pikalt kestnud madala majandusaktiivsuse tingimustes pöörab kontsern suurt tähelepanu hoonete kõrge täituvuse säilitamisele. 2025. aasta lõpus oli kogu kontserni kinnisvaraportfelli täituvus 96,8% (31.12.2024: 97,4%). Madalaim on endiselt büroosegmendi täituvus (85,6%), kus fond teeb jätkuvalt investeeringuid, et vastata turuootustele väiksemate büroopindade nõudluse osas.

2025. aasta suvel valmis Tartu vallas asuva ERMi hooldekodu teine etapp, millelt saadav üüritulu tõusis järk-järgult lepingujärgsele tasemele augustiks. Koos aprillis lisandunud Hiiu hooldekodu ning Valkla hooldekodu uue etapi valmimisega kasvas hooldekodude segmendi üüritulu 2025. aastal 1,4 miljoni euroni, s.o 74%.

Arvestamata mitterahalisi kasumeid / kahjumeid ning tulumaksukulu, teenis kontsern 2025. aastal oma tegevusajaloo kõrgeima kasumi – 20,24 miljonit eurot, mis on 12,5% rohkem kui 2024. aastal. Olulise osa suuremas kasumis andis peamiselt EURIBORi langusest tulenev intressikulu vähenemine. Kui 2024. aastal oli fondi laenuportfelli kaalutud keskmine intressimäär 5,82%, siis 2025. aastal oli see 4,35%. 2025. aasta lõpus oli fondi laenude kaalutud keskmine intressimäär 3,99%.

Majandustulemuste ülevaade

EfTEN Real Estate Fund AS-i konsolideeritud 2025. aasta IV kvartali müügitulu oli 8,656 miljonit eurot (2024. aasta IV kvartal: 8,314 miljonit eurot) ning 12 kuu müügitulu 33,083 miljonit eurot (2024. aasta 12 kuud: 32,238 miljonit eurot). Neljanda kvartali müügitulu kasvas aastataguse perioodiga võrreldes 4,1% ning 12 kuu müügitulu 2,6%. Müügitulu kasvu toetasid eelkõige uued investeeringud logistika- ja hooldekodude sektoris.

Fondi konsolideeritud neto üüritulu (NOI) oli 2025. aasta 12 kuuga kokku 30,685 miljonit eurot (2024. aasta 12 kuud: 29,977 miljonit eurot), kasvades 2,4%. Neto üüritulu 12 kuu marginaal püsis 93% tasemel (2024: sama), mis tähendab, et kinnistute haldamisega otseselt seotud kulud (sh maamaks, kindlustus, hooldus- ja parendustööd) ning turunduskulud moodustasid 7% fondi müügitulust.

2025. aasta IV kvartalis teenis fond konsolideeritud puhaskahjumit 1,208 miljonit eurot (2024. aasta IV kvartal: puhaskasum 3,460 miljonit eurot), millest  4,005 miljonit eurot moodustas kahjum kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse muutusest (2024. aasta IV kvartal: kasum 0,831 miljonit eurot).

Fondi 2025. aasta 12 kuu konsolideeritud puhaskasum oli 12,235 miljonit eurot (2024. aasta 12 kuud: 13,564 miljonit eurot). Kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse muutusest teenis fond 2025. aastal kokku 3,459 miljonit eurot kahjumit (2024. aasta: 1,080 miljonit eurot kahjumit). Intressikulu vähenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 1,996 miljoni euro ehk 23% võrra.

Kontserni varade maht oli 31.12.2025 seisuga 405,851 miljonit eurot (31.12.2024: 398,763 miljonit eurot), s.h moodustas kinnisvarainvesteeringute õiglane väärtus varade mahust 93,9% (31.12.2024: 93,7%).

Kinnisvaraportfell

Seisuga 31.12.2025 oli kontsernil 37 (31.12.2024: 36) ärikinnisvarainvesteeringut, mille õiglane väärtus bilansipäeval oli 381,032 miljonit eurot (31.12.2024: 373,815 miljonit eurot) ning soetusmaksumus 381,235 miljonit eurot (31.12.2024: 370,561 miljonit eurot). Lisaks fondi tütarettevõtetele kuuluvatele kinnisvarainvesteeringutele kuulub kontserni 50%-osalusega ühisettevõttele hotell Palace Tallinnas, mille õiglane väärtus 31.12.2025 seisuga oli 8,680 miljonit eurot (31.12.2024: 8,630 miljonit eurot).

Investeeringud 2025. aastal

Kontsern investeeris 2025. aasta 12 kuuga kokku 10,676 miljonit eurot nii uutesse kinnisvarainvesteeringutesse kui ka olemasoleva kinnisvaraportfelli arendamisse.

Kontserni tütarettevõte EfTEN Hiiu OÜ soetas märtsis kinnistu Tallinnas, Hiiu tn 42, makstes selle eest 4 miljonit eurot. Kehtiva üürilepingu alusel jätkab kinnistu osalist kasutamist Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla, ülejäänud pindadele sõlmiti pikaajaline (10 + 10 aastat) üürileping ettevõttega Hiiu Südamekodu OÜ, mis kuulub Südamekodud AS-i kontserni. Koostöös üürniku ja Südamekodud AS-iga ehitatakse hoone osaliselt ümber üldhooldekoduks “Nõmme Südamekodu”, mis tulevikus mahutab kuni 170 hooldekodu klienti.

2025. aasta I poolaastal lõpetati Valkla hooldekodu C-korpuse ehitustööd ning kolmandas kvartalis valmis Tartus Ermi hooldekodu II etapp.

2025. aasta aprillis valmis eelmise aasta sügisel soetatud Paemurru logistikakeskus, kuhu investeeriti aruandeaastal kokku 1,746 miljonit eurot.

Üüritulu

2025. aasta 12 kuuga teenis kontsern kokku 32,013 miljonit eurot üüritulu, mis on 3% rohkem kui 2024. aastal samal perioodil.

Kontsernile kuuluvate kinnisvarainvesteeringute vakantsus portfelli kohta oli 31.12.2025 seisuga 3,2% (31.12.2024: 2,6%). Suurim oli vakantsus büroohoonete segmendis (14,4%), kus vakantsete üüripindade täitmine on võtnud varasemast rohkem aega.

Finantseerimine

EfTEN Real Estate Fund AS tütarettevõtted suurendasid seoses parema finantsvõimekusega oma pangalaenude kogusummat 2025. aasta aprillis 7,32 miljoni euro võrra. Lisaks rahastati 2025. aastal pangalaenudega Valkla ja Ermi hooldekodude ning Paemurru logistikakeskuse ehitustöid kogusummas 3,184 miljonit eurot. Fondi tütarettevõte EfTEN Hiiu OÜ sõlmis laenulepingu Hiiu tn. 42 hoone ümberehitustööde finantseerimiseks summas 3,650 miljonit eurot, millest seisuga 31.12.2025 on kasutusse võetud 0,7 miljonit eurot.

Järgmise 12 kuu jooksul lõppevad kontserni kümne tütarettevõtte laenulepingud, mille jääk oli 31.12.2025 seisuga kokku 37,057 miljonit eurot. Lõppevate laenulepingute LTV (Loan-to-Value) on 34% – 60% ning  kinnisvarainvesteeringud omavad stabiilselt üürirahavoogu, mistõttu kontserni juhtkonna hinnangul ei teki laenulepingute pikendamisel takistusi.

Kontserni laenulepingute kaalutud keskmine intressimäär oli 31.12.2025 seisuga 3,99% (31.12.2024: 4,89%) ning LTV (Loan to Value) 41% (31.12.2024: 40%). Kõik fondi tütarettevõtete laenulepingud on seotud ujuva intressimääraga. Intressiriski maandamiseks sõlmisid kontserni kaks tütarettevõtet intressimäära vahetuslepingud kokku nominaalsummas 22,6 miljonit eurot, millega fikseeriti ujuv intressimäär (1 kuu EURIBOR) tasemel 1,995% ja 2,2%.

Fondi laenude intresside kattekordaja (ICR) oli 2025. aastal 4,0 (2024: 3,0). ICR kasvas peamiselt madalama EURIBOR’i toel.

Seoses kontserni kinnisvarainvesteeringute tagatisel võetud laenude perioodiliste tagasimaksetega ning finantsvõimenduse madala tasemega plaanib fondi juhtkond ka 2026. aasta alguses laene refinantseerida ning suurendada sellega dividendide maksmise võimekust.

Aktsiainfo

2025. aasta novembris emiteeris fond 84 506 uut aktsiat väljalaskehinnaga 19,11 eurot, millest nimiväärtus oli 10 eurot ning ülekurss 9,11 eurot. Emissiooni tulemusena suurenes fondi aktsiakapital 845 tuhande euro võrra ning ülekurss 770 tuhande euro võrra (kokku 1 615 tuhat eurot). Emissiooniga otseselt seotud kulutusi oli kokku 20 tuhat eurot. Aktsiakapitali suurendamine registreeriti Äriregistris 27.11.2025.a.

EfTEN Real Estate Fund AS-i registreeritud aktsiakapitali suurus seisuga 31.12.2025 on 115 248 tuhat eurot (31.12.2024: 114 403). Aktsiakapital koosnes 11 524 846   aktsiast (31.12.2024: 11 440 340 aktsiat) nimiväärtusega 10 eurot (31.12.2024: sama).

EfTEN Real Estate Fund AS-i aktsia puhasväärtus (NAV) oli seisuga 31.12.2025 20,32 eurot (31.12.2024: 20,37 eurot). EfTEN Real Estate Fund ASi aktsia puhasväärtus vähenes 2025. aastal 0,25%. Ilma dividende jaotamata oleks fondi NAV aastaga kasvanud 4,7%.

EfTEN Real Estate Fund AS-i aktsia 2025. Aasta käive oli Tallinna väärtpaberibörsil 6,16 miljonit eurot, kasvades aastaga kaks korda.

2025. aasta jooksul on kontsern teeninud korrigeeritud rahavoogu (EBITDA miinus laenude tagasimaksed miinus intressikulud) 13,088 miljonit eurot (2024: 11,109 miljonit eurot), mis on 18% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Seda eelkõige tänu uutest soetustest ja arendustest lisandunud rahavoole ning madalamatele intressikuludele tulenevalt EURIBOR’i langusest. Teenitud rahavoost saaks fond vastavalt dividendipoliitikale maksta brutodividende 10,5 miljonit eurot. Tulenevalt fondi konservatiivsest finantseerimispoliitikast ning laenude annuiteetmaksetest, saavad fondi tütarettevõtted oma dividendivõimekust suurendada, refinantseerides laene, mille LTV (Loan-to-Value) on langenud alla fondi kapitalijuhtimise põhimõtete ning mille äritegevuse rahavood ületavad laenu- ja intressimakseid enam kui kaks korda. Arvestades laenude refinantseerimisest saadavaid lisavahendeid, teeb fondi juhatus nõukogule ning üldkoosolekule ettepaneku maksta 2026. aasta kevadel jaotamata kasumist netodividende kokku 13,8 miljonit eurot (1,2 eurot aktsia kohta), s.o 8,1% rohkem kui eelmisel aastal.

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

 

IV kvartal 12 kuud
  2025 2024 2025 2024
€ tuhandetes
Müügitulu 8 656 8 314 33 083 32 238
Müüdud teenuste kulu -399 -337 -1 677 -1 569
Brutokasum 8 257 7 977 31 406 30 669
Turustuskulud -250 -203 -721 -692
Üldhalduskulud -1 138 -987 -3 982 -3 666
Kasum / kahjum kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse muutusest -4 005 831 -3 459 -1 080
Muud äritulud ja -kulud 31 1 50 88
Ärikasum 2 895 7 619 23 294 25 319
Kasum/-kahjum ühisettevõtetest 55 53 222 -118
Intressitulud 45 62 185 278
Muud finantstulud ja -kulud -1 521 -2 052 -6 693 -8 696
Kasum enne tulumaksu 1 474 5 682 17 008 16 783
Tulumaksukulu -2 682 -2 222 -4 773 -3 219
Aruandeperioodi puhaskasum -1 208 3 460 12 235 13 564
Aruandeperioodi koondkasum kokku -1 208 3 460 12 235 13 564
Kasum aktsia kohta
– tava -0,11 0,32 1,07 1,25
– lahustatud -0,11 0,32 1,07 1,25

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

 

  31.12.2025 31.12.2024
€ tuhandetes
VARAD
Raha ja raha ekvivalendid 19 957 18 415
Lühiajalised hoiused 320 2 092
Tuletisinstrumendid 13 0
Nõuded ja viitlaekumised 1 697 2 055
Ettemakstud kulud 293 138
Käibevara kokku 22 280 22 700
Pikaajalised nõuded 164 154
Ühisettevõtete osad 2 182 1 960
Kinnisvarainvesteeringud 381 032 373 815
Materiaalne põhivara 193 134
Põhivara kokku 383 571 376 063
VARAD KOKKU 405 851 398 763
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL
Laenukohustised 42 261 30 300
Tuletisinstrumendid 6 0
Võlad ja ettemaksed 2 913 3 245
Lühiajalised kohustised kokku 45 180 33 545
Laenukohustised 111 727 119 120
Muud pikaajalised võlad 1 992 1 928
Edasilükkunud tulumaksukohustus 12 748 11 097
Pikaajalised kohustised kokku 126 467 132 145
KOHUSTISED KOKKU 171 647 165 690
Aktsiakapital 115 248 114 403
Ülekurss 91 076 90 306
Kohustuslik reservkapital 4 156 2 799
Jaotamata kasum 23 724 25 565
OMAKAPITAL KOKKU 234 204 233 073
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 405 851 398 763

EREF_12kuud_vahearuanne_2025 1

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Liven AS – 2025. aasta ja IV kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

29.01.2026

LivenSarnaselt eelnevale kvartalile püsis ka 2025. aasta IV kvartalis turg aktiivne. Kokku sõlmisime kvartali jooksul 60 müügilepingut (VÕL; 2025 III kvartal: 60; 2024 IV kvartal: 34). Kogu 2025. aasta jooksul sõlmisime kokku 176 VÕL müügilepingut, mis ületab eelmise aasta tulemust 36% võrra (2024: 129), sisaldab ka esimest nelja müügilepingut Berliinis ning on taas Liveni senine kõrgeim aastane tulemus.

Suurima panuse kvartali jooksul sõlmitud uutesse lepingutesse andsid müügid Iseära ning Peakorteri projektides. Kogu aasta jooksul sõlmitud müügilepingutesse andis kõige suurema panuse Iseära projekt ning ülejäänud müügid jagunesid ühtlasemalt erinevate projektide vahel.

Nädalane müügi suhtarv, mis peegeldab pakkumisest nii VÕL kui tasulise broneeringu alusel välja minevaid kodusid, oli IV kvartali jooksul küll madalam kui 2025. aasta esimese poole tipud, kuid stabiliseerus valdavalt pikaajalise keskmise (1,5-2,0%) taseme alumise piiri lähedal. Suhtarv kõigub ajas projektide müügi- ja pakkumistsüklite mõjul. IV kvartalis tõusis pakkumiste arv kolme uue projekti lisandumise toel kõrgemale tasemele.

Hinnanguliselt oli 2025. aastal Liveni uute müügitehingute turuosa Suur-Tallinnas (Tallinn ning ümbritsevad omavalitsused) ca 7-8%, mis on küll madalam, kui möödunud aasta ca 10%-line turuosa hinnang, kuid jätkuvalt kõrgeim tulemus turul.

Kvartali ja aasta müügitulule avaldas suurimat mõju kodude valmimine ja üleandmine Regati projekti I etapis. Olulist mõju avaldas ka, samuti nii kvartali kui aasta müügitulule, Iseära projekt. Kvartali jooksul müüsime ka kaks varem valminud kodu Luuslangi projektis ning viimase kodu Magdaleena projektis, millega on projekt täielikult realiseeritud.

Perioodi jooksul sõlmitud müügilepinguid, kus kodu ei anta sama perioodi jooksul asjaõiguslepingu alusel üle, käsitleme ettemüügina. Kvartali alguse seisuga oli varasemalt tehtud ettemüügi hinnanguline rahaline maht 55 miljonit eurot (2025. aasta algus: 35 miljonit eurot).

Seoses ehituse valmimise ja kodude üleandmisega realiseerus oluline osa varasemast ettemüügist müügituluks nii Regati kui Iseära projektides. Kvartali jooksul sõlmisime uusi müügilepinguid 14,7 miljoni euro müügitulu mahus, millest ettemüük moodustas 9,7 miljonit eurot (neto 8,7 miljonit eurot). 2026. aastale läheme vastu 101 kodu suuruse ettemüügiportfelliga, mille lepinguline müügitulu maht on 33,7 miljon eurot. Ettemüügid ei sisalda Peakorteri I etappi kuna 50/50 ühisettevõte tulemusi rida-realt ei konsolideeri ning müügitulu konsolideeritud tulemustes ei kajastu.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

(tuhandetes eurodes)       31.12.2025 31.12.2024
Käibevarad          
Raha ja raha ekvivalendid 8 553 5 905
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 1 456 1 270
Ettemaksed 531 385
Varud 71 009 67 902
Käibevarad kokku       81 549 75 462
Põhivarad          
Ettemaksed 44 44
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 1 535 0
Kinnisvarainvesteering 1 960 1 350
Põhivara 296 423
Immateriaalne põhivara 467 401
Vara kasutusõigus 606 618
Põhivarad kokku       4 908 2 836
VARAD KOKKU       86 457 78 298
Lühiajalised kohustised          
Laenukohustised 11 882 6 405
Võlad tarnijatele ja muud võlad 13 822 11 234
Eraldised 97 99
Lühiajalised kohustised kokku       25 801 17 739
Pikaajalised kohustised          
Laenukohustised 34 850 40 851
Võlad tarnijatele ja muud võlad 2 065 1 398
Eraldised 151 72
Pikaajalised kohustised kokku       37 066 42 322
Kohustised kokku       62 867 60 061
OMAKAPITAL
Aktsiakapital 1 200 1 200
Ülekurss 9 586 9 562
Optsioonireserv 262 317
Omaaktsiad -4 -9
Kohustuslik reservkapital 120 118
Eelmiste perioodide jaotamata kasum /-kahjum 7 012 6 491
Aruandeaasta kasum /-kahjum 5 414 558
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 23 590 18 237
Omakapital kokku       23 590 18 237
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU       86 457 78 298


Konsolideeritud koondkasumiaruanne

(tuhandetes eurodes)   2025 IV kvartal
(oktoober- detsember)		 2024 IV kvartal
(oktoober- detsember)		 2025 12 kuud
(jaanuar- detsember)		 2024 12 kuud
(jaanuar-detsember)
Müügitulu 34 888 8 164 49 287 27 266
Müüdud kaupade ja teenuste kulu -28 937 -7 477 -40 540 -23 429
Brutokasum   5 951 687 8 747 3 837
Turustuskulud -471 -439 -1 881 -1 418
Üldhalduskulud -447 -426 -1 613 -1 419
Muud äritulud 18 279 272 312
Muud ärikulud -13 -10 -42 -26
Ärikasum   5 038 91 5 483 1 287
Finantstulu 72 23 148 79
Finantskulu -90 -199 -184 -647
Finantstulud ja –kulud kokku -18 -177 -36 -568
Kasum enne tulumaksu   5 020 -86 5 447 719
Tulumaksukulu -5 8 -34 -162
Aruandeperioodi puhaskasum /-kahjum   5 014 -78 5 414 558
Emaettevõtte omanike osa 5 014 -78 5 414 558
 
Aruandeperioodi koondkasum /-kahjum 5 014 -78 5 414 558
Emaettevõtte omanike osa 5 014 -78 5 414 558
Tavakasum /-kahjum aktsia kohta 0,418 -0,007 0,451 0,047
Lahustatud kasum /-kahjum aktsia kohta 0,411 -0,006 0,444 0,046

Kliendi teekonna erinevates etappides kogutav kliendirahulolu tagasiside viimase 12-kuu hinnang püsis ka neljanda kvartali lõpus stabiilselt kõrgel – 9,6 punktil 10-st (2025 III kvartal: 9,5; 2024 IV kvartal: 9,2).

Olulisemad sündmused

Kvartali jooksul valmisid esimesed kodud Regati I etapis ning algasid kodude üleandmised. Kvartali lõpuks andsime üle 57% etapis valminud kodudest. Detsembris väljastati projekti II etapile ehitusluba. Eelmüügi ja ehitusega plaanime alustada 2026. aasta jooksul. Kvartali jooksul andsime kodusid üle ka värskelt valminud Iseära teise etapi viimastes ridamajades ning ka viimase kodu Magdaleena projektis.

Oktoobris algasid ehitustööd Virmalise projektis, kus aadressil Virmalise tn 3 valmib 2026. aasta lõpuks neljakorruseline suletud hoovialaga eluhoone 28 uue koduga. Ehitustööde peatöövõtja on Bildgren Ehitus OÜ ning arhitektuurse lahenduse autorid on Liven ja Arhitektuuribüroo Kuup Ruut OÜ. Ehitust rahastab Bigbank AS.

Oktoobris alustasime ka Iseära uute kortermajade (Lutsu tn 2, 4 ja 6) ehitustöödega, kus 2026. aasta sügisel valmib 36 uut kodu. Kortermajade ehituse peatöövõtja on Oma Ehitaja AS ning ehitust rahastab Bigbank AS.

Kvartali jooksul lisandusid müüki uued kodud Olemuse projektis ning eelmüüki Luuslangi ja Iseära projektide järgmistes etappides. Kokku 79 uut kodu.

Soetasime enampakkumise teel arenduskinnistu Tallinnas, Haabersti linnaosas, Järveotsa tee 16c. Ligi 13 300 m² suurusele kinnistule on kavandatud eluhoonete kompleks koos piirkonna elukeskkonda väärtustavate äripindadega. Tehingu väärtus on 1,1 miljonit eurot ning kogu projekti hinnanguline investeeringumaht on ligikaudu 20 miljonit eurot.

Kvartali jooksul rahastasime nii Järveotsa tee 16c kinnistu kui eelneval kvartalil omandatud Linnamäe tee 21a kinnistud pikaajaliste tagatud laenudega. Samuti refinantseerisime eelneval kvartalil toimunud detailplaneeringu kehtestamise järgselt Juhkentali projekti tagatud pangalaenuga. Nimetatud uute laenude kogumaht 4 195 tuhat eurot.

Neljandas kvartalis avalikustatud Kantar Emori uuringu kohaselt jagas kinnisvaraarendajate mainekuse edetabelis Liven seekord esimest kohta. Jätkuvalt on Liven tuntud kõige atraktiivsemate arenduste poolest.

Aasta jooksul sõlmisime koostöölepingu Oma Grupp OÜ-ga Peakorteri I etapi projekti arendamiseks (50/50 ühisettevõte), sõlmisime müügilepingu Kadaka tee 88 kinnistul asuva äripinna osa võõrandamiseks, alustasime veel kuue ehitusega erinevates arendusprojektides, maksime 180 tuhat eurot dividende ning emiteerisime teise seeria rohevõlakirju summas 6 200 tuhat eurot.

Aruandekuupäeva järgsed sündmused

Jaanuaris refinantseerisime Regati projekti varasema rahastajaga valminud kodude tagatisel laenukohustised ning ehituslikest lisa- ja muudatustöödest tulenevad kulud.

2026. aasta jaanuaris sõlmisime Luuslangi projekti II etapi järgmiste eluhoonete ehituse peatöövõtulepingu Mitt & Perlebach OÜ-ga, kes on ka arendusprojekti varasemate eluhoonete ehituse peatöövõtja. Jalami tn 4 eluhoonetes valmib 2027. aasta esimeses pooles 39 kodu.

Tallinna Linnavalitsus kiitis heaks Kadakadabra arendusprojekti detailplaneeringu, mille kehtestamist Tallinna Linnavolikogu poolt ootame lähiajal.

Olulisemad arengud majanduskeskkonnas aruandeperioodil


Pärast varasemat langustrendi stabiliseerus 6 kuu Euribor 2025. aasta III kvartalis ning näitas IV kvartalis vaid kerget tõusu, ulatudes kvartali lõpuks 2,14% tasemele (30.09.2025: 2,10%; 31.12.2024: 2,57%). Euroala inflatsioon on säilinud Euroopa Keskpanga (EKP) pikaajalise eesmärgi (2%) lähedal. Pärast mitut baasintressimäärade langetust (kokku 100 baaspunkti võrra neljas etapis) 2025. aasta esimesel poolel jättis EKP nii septembri kui ka detsembri istungil intressimäärad muutumatuks, viidates vajadusele hinnata varasemate otsuste mõju majandusele. EKP prognoosib 2025–2027. aasta inflatsiooniks vastavalt 2,1%, 1,7% ja 1,9%, mis viitab, et rahapoliitika suund jääb lähiajal tõenäoliselt stabiilseks.

Eestis oli 2025. aasta IV kvartalis aastane tarbijahindade kasv Euroalast jätkuvalt kiirem ning hinnad kasvasid eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 4,1% (2025 III kvartal: 5,2%; 2024 IV kvartal: 3,9%). Eesti Panga värskeima prognoosi kohaselt kujuneb 2025. aasta keskmine inflatsioon tootmiskulude, maksutõusude ja jätkuva palgatõusu mõjul ligikaudu 4,9%. Aasta keskmine tarbijahinnaindeksi kasv 2025. aastal oli 4,8%, mida mõjutasid eelkõige toidu ja teenuste hinnatõus ning maksumuudatused.

Kõige viimaste kättesaadavate Statistikaameti andmete ning meie hinnangu põhjal kasvas keskmine brutopalk IV kvartalis aastases võrdluses ligi 6,0%, ületades tarbijahindade kasvu. Hoolimata palgatõusust on tarbijate kindlustunne püsinud juba pikemat aega madal, mida kinnitavad ka majandusekspertide hinnangud, isegi kui olukord ei ole objektiivselt võrreldav ajalooliselt nähtud madalpunktidega nagu Konjunktuuriinstituudi poolt koostatud andmed osundavad.

Vaadates 2026. aastasse, on oodata majapidamiste ostujõu märgatavat taastumist. Kui brutopalkade kasvutempo on stabiliseerumas, siis 1. jaanuaril 2026 jõustuvad tulumaksumuudatused suurendavad inimeste netosissetulekuid Eesti Panga prognooside kohaselt ligikaudu 10%, ületades sellega oluliselt oodatavat hinnatõusu. See parandab reaalset ostujõudu ja suurendab kinnisvara kättesaadavust.

Maa- ja Ruumiameti ostu-müügistatistika põhjal kahanes korterite (eluruumide) tehingute arv Tallinnas 2025. aasta IV kvartalis 6,9% võrreldes eelneva kvartaliga (2025 IV kvartal: 2 193; 2025 III kvartal: 2 356 tehingut). Tehingute arv 2025. aasta jooksul ulatus 9 020-ni, ületades eelmist aastat 7,5% võrra (2024: 8 387 tehingut). Tehingute aktiivsus aasta jooksul kasvas eeskätt järelturul, kuid mõõdukat elavnemist oli märgata ka uusarenduste segmendis, viidates turu järkjärgulisele taastumisele.

Võrreldes 2025. aasta kolmanda kvartaliga püsisid uusarenduste pakkumised ja keskmine müügihind neljandas kvartalis üldjoontes stabiilsed, kuid aasta jooksul toimus mõõdukas pakkumiste ja hinnatasemete kasv. Aastases võrdluses suurenes keskmine uute korterite müügipakkumiste arv Citify andmetel 8,7% (2025: 2 760 tk; 2024: 2 523 tk) sealjuures lisandus aasta jooksul Tallinna uusarenduste turule kokku 1 752 uut korterit. Samuti suurenes keskmine ruutmeetri hind 4,3% võrreldes eelmise aastaga (2025 keskmine: 4 987 €/m²; 2024 keskmine: 4 782 €/m²).

Citify andmetel sõlmiti IV kvartalis 368 müügilepingut, mida on 12,8% vähem võrreldes eelneva kvartaliga (III kvartal: 422) ning 18,8% vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (2024. aasta IV kvartal: 453). 2025. aastal müüdi Tallinnas kokku 1 515 korterit, mida on 23,1% rohkem kui eelneval aastal (2024: 1 229). Sellele lisaks müüdi Tallinna lähiümbruses aasta jooksul kokku 809 korterit, mida oli Citify andmetel 49,8% rohkem kui eelneval aastal (2024: 540), mis näitab suuremat nõudluse taastumist just väljas pool Tallinna.

Viimase kolme aasta jooksul on turul selgelt kasvanud valmis korterite jääk. 2025. aasta keskmine valmis korterite arv kasvas 2024. aasta keskmisega võrreldes 12,9% (2025: 988 korterit; 2024: 875 korterit). Läbi kogu aasta oli valmis korterite arv oli suhteliselt kõrge moodustades keskmiselt 36,1% kogu pakkumisest (2024. aastal: 34,5%).

Tuleviku väljavaade


2026. aastalt ootame uusarenduste turu kasvu. Eelnevatel aastatel turgu kõige enam mõjutanud tegur, Euribor, normaliseerus 2025. aasta jooksul ning 2026. aastal peame selle mõju neutraalseks. Kui eelnevatel aastatel omasid maksupoliitilised otsused nõudlusele pärssivat mõju ning suurendasid ebakindlust, siis 2026. aastal asenduvad need majapidamiste sissetulekutele positiivset mõju avaldava muutusega. Ühtse tulumaksuvaba miinimumi kehtestamine, jätkuv reaalpalga kasv ning prognoositav majanduskeskkonna paranemine parandavad märgatavalt majapidamiste rahanduslikku seisu ning loovad kindlama aluse ostuotsuste tegemiseks. Nende tegurite koostoimel prognoosime nõudluse kasvu ja kinnisvaraturu edasist normaliseerumist.

Laiemalt sõltub turu areng jätkuvalt paljuski ka välisteguritest, eelkõige geopoliitilise olukorrast ja üldisest tarbijakindlusest. Viimaste aastate tulemused on kinnitanud, et nõudlus meie kodude järele on olemas ka väljakutsete rohkes keskkonnas.

Lõppenud 2025. aastal andsime üle 139 pinda võimalikust 194-st ning realiseerisime ligi 66% maksimaalsest võimalikust müügitulust ehk 49,3 miljonit eurot võimalikust 75 miljonist eurost. Tulemus on kooskõlas sügisel korrigeeritud prognoosivahemikuga (45–50 miljonit eurot), kuid peegeldades ehituse valmimise ja kodude üleandmise ajastusi jäi see madalamaks võrreldes aasta alguses seatud ambitsioonikama ootusega (55 miljonit eurot).

Alanud 2026. aastale läheme vastu oluliselt suurema mahuga. Valminud ja aasta jooksul valmivates hoonetes on meil potentsiaali üle anda kuni 268 kodu ja äripinda hinnangulises müügitulu mahus 86 miljonit eurot. Prognoosime eelnevale aastale sarnast, suurusjärgus 2/3 võimaliku mahu realiseerimise dünaamikat, mis tähendaks ca 20% müügitulu kasvu võrreldes 2025. tulemusega.

Aasta alguses on meil 101 kodu ning 33,7 miljoni euro suurune ettemüügiportfell kuues erinevas projektis. Lisaks turunõudlusele sõltub aasta jooksul saavutatav müügitulu ka ehituste aegsast valmimisest ja üleandmistest enne aasta lõppu.

2025. aasta puhaskasum 5,4 miljon eurot ning 28,1% suuruseks kujunenud omakapitali puhasrentaablus ületasid oodatult meie pikaajalist puhasrentaabluse 20%-list eesmärki. Koos müügitulu kasvuga ootame ka 2026. aastal puhaskasumi kasvu ning 20% omakapitali puhasrentaabluse eesmärgi ületamist.

Ehituslaenude maht on Liveni ärimudelile omaselt tsükliline ning sõltub suurel määral arendusportfelli koosseisust. Seoses käimasolevate ehitustöödega eeldame ehituslaenude mahu kasvu 2026. aasta keskpaigani. Aasta teises pooles, eelkõige viimases kvartalis, ootame kodude üleandmistest tulenevat laenujäägi kiiret vähenemist.

Kinnisvaraarendusele on iseloomulik tulemuste pikk viitaeg ning turunduskulude ja müügitulude ajaline nihe. 2026. aasta heale tulemusele panime aluse lõppenud aastal alustatud müükide ja ehitustega ning jätkame tööd nii 2027. kui järgnevate aastate tulemuste nimel. Hetkel ehituses olevatest projektidest valmivad 2027. aastal Peakorter I etapp ning Wohngarten Saksamaal, Berliinis. Lähitulevikus loodame pikaleveninud planeeringu menetluste lõpule jõudmist Kadaka tee 88 kinnistu osas ning hiljem 2026. aasta jooksul ka Erika 12 kinnistu osas.

Lõppenud 2025. aasta teises pooles tehtud uute kinnistute ostud lisavad arendusportfelli nii uue piirkonna kui ajalist jätkuvust. Liveni arendusportfellis on jätkuvalt piisavalt mahtu järgnevaks 4–5 aastaks, kuid arendusportfelli suurendamiseks otsime aktiivselt uusi kinnistuid ning peame läbirääkimisi nende omandamiseks või arendamiseks koostöös maaomanikega.

Liven-2025-Q4-vahearuanne

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Kui ees ootab kortermaja renoveerimine

29.01.2026

Evi HindpereKorteriomanikud otsustavad kaasomandi eseme parenduste ja muudatuste üle üldjuhul korteriühistu kaudu, otsustades kaasomandi eseme muudatuste tegemise kas häälteenamuse alusel või kokkuleppega.

Hiljuti ühe kohtuasja raames selgitas Riigikohus, et ehitustööd võivad tähendada kas kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu või remonti, ajakohastamist või ulatuslikumaid ümberkorraldusi.

  • Kui kavandatav muudatus jääb tavapärase valitsemise piiresse, võivad korteriomanikud selle üle otsustada ka häälteenamuse alusel.
  • Tavapärase valitsemise piirest väljuva, kuid kaasomandi eseme ajakohastamiseks vajaliku muudatuse üle saavad korteriomanikud erandkorras otsustada ka kvalifitseeritud häälteenamusega.
  • Ulatuslikumad ümberehitused aga vajavad kokkulepet.

Riigikohus: „Kaasomandi eseme ajakohastamise all tuleb eelkõige mõista neid uuendusi, mis lähevad kaugemale tavapärasest korrashoiust ja remondist, kuid mis mõistliku korteriomaniku seisukohalt suurendavad korteriomandite turuatraktiivsust, parandavad elamistingimusi või võimaldavad ressursse tõhusamalt kasutada.

Ressursside tõhusamat kasutamist võimaldavateks uuendusteks loetakse muudatusi, mille tulemusel väheneb oluliselt korterelamus tarbitavate ressursside, eelkõige vee, elektri- või soojusenergia hulk. Elektri- ja soojusenergia puhul on seejuures määrav eelkõige lõppenergia sääst, mitte rahaline kokkuhoid, kuigi lõppenergia säästuga kaasneb praktikas sageli ka kulude vähenemine.“

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
evihindpere@gmail.com
www.kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

 Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

KV.EE: Maade müügipakkumiste arv püsis aastatagusel tasemel

29.01.2026

Kinnisvaraportaal KV.EEKinnisvaraportaalis KV.EE oli 12.2025 pakkumisel keskmiselt 3158 maatükki keskmise hinnaga 35 €/m². Aastatagusega võrreldes suurenes maade müügipakkumiste arv 1% ja nende hind kerkis 3% võrra.

Harjumaal oli portaali KV.EE vahendusel 12.2025 pakkumisel 1184 maatükki, mis Eesti kogupakkumisest moodustab 37%. Harjumaa maade müügipakkumine püsis sisuliselt aastatagusel tasemel. Harju hinnamuutust -2% võib pidada ebaoluliseks.

Tartu maakonna maade müügipakkumiste arv 359 oli eelmisest aastast 6% vähem ja hind 33 €/m² aasta varasemast 10% kõrgem. Pärnumaal jäi kinnisvaraportaalis KV.EE maade müügipakkumisi aastaga 16% vähemaks ja hind kasvas 8%. Pärnumaa 341 maa 12.2025 müügipakkumise keskmine hind oli 26 €/m².

Tartu ja Pärnu maakondade maade müügipakkumised moodustasid mõlemad 11% kogu Eesti maade müügipakkumisest. Koos Harjumaaga on kolme maakonna osakaal 60%, mis jätab ülejäänud 12 maakonna turuosaks 40% maade müügipakkumisest.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maa / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Maa / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
12.2024 12.2025 Muutus, % 12.2024 12.2025 Muutus, %
Eesti 3 112 3 158 1% 34 35 3%
Harjumaa 1 179 1 184 0% 63 62 -2%
Hiiumaa 58 41 -29% 4 7 56%
Ida-Virumaa 144 138 -4% 18 15 -13%
Jõgevamaa 59 61 3% 5 12 142%
Järvamaa 65 77 18% 5 7 43%
Läänemaa 148 192 30% 10 9 -13%
Lääne-Virumaa 124 119 -4% 12 9 -20%
Põlvamaa 53 74 40% 5 4 -33%
Pärnumaa 407 341 -16% 24 26 8%
Raplamaa 109 125 15% 14 15 5%
Saaremaa 198 199 1% 5 6 20%
Tartumaa 339 359 6% 30 33 10%
Valgamaa 72 68 -6% 7 70 937%
Viljandimaa 47 61 30% 10 15 48%
Võrumaa 110 119 8% 6 5 -16%
Tallinn 162 123 -24% 263 304 16%
Narva 21 14 -33% 33 39 20%
Rakvere 17 12 -29% 65 49 -25%
Pärnu 211 179 -15% 38 42 12%
Tartu 66 52 -21% 109 106 -2%
Andmete allikas: portaal KV.EE

2026-01-28 Maade müügipakkumiste keskmine hind maakondades kinnisvaraportaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

1Partner: Ekspert: paljude büroohoonete omanikel saabub sel aastal karm tõehetk

29.01.2026

1PartnerValminud uute büroohoonete maht ning sellega koos kasvanud vakantsus panevad paljud B- ja C-klassi ärihoonete omanikud sel aastal raskete valikute ette, prognoosib 1Partner Kommertskinnisvara juht Kirill Vigul.

Ennekõike on keerulisse seisu sattumas vanemad ja osalt amortiseerunud büroohooned, mis ei vasta enam tänaste üürnike ootustele. “Uute pindade valmimine ja muutunud nõudlus paneb üha enamad vanemate objektide omanikud valiku ette, kas langetada järsult hinda või teha märkimisväärseid investeeringuid, et hoonele värske funktsioon ja uus elu anda,” selgitab Vigul, kelle sõnul on turul hooneid, mis pingutustest hoolimata on peagi muutumas tondilossiks.

Ainuüksi eelmisel aastal lisandus Tallinna ärikinnisvara turule ligi 100 000 ruutmeetrit uusi tipptasemel pindu, ennekõike suure mahuga Arteri ja Krulli Pargi kvartalid ning sellest tekkiva ahelreaktsiooni mõju üürihindadele on selgelt näha. “Edukad ettevõtted liiguvad parematele pindadele ja alumises otsas kasvab ülejääk. Turul on juba kuulda tehinguid, kus madalama klassi büroopinnad jõuavad tehingusse hinnaga 5 eurot ruutmeetri kohta, kusjuures veel aasta tagasi oli nende tavapärane hinnatase ligikaudu 8 eurot,” kirjeldab Vigul muutusi ja lisab, et paljud omanikud peavad kasulikumaks langetada hinda ja hoida hoone täituvus kõrge, mitte pidada üleval pooltühja maja ja loota väikesele imele.

Omaniku vaates tekib eriti tugev surve hinna langetamisele ajal, mil olemasoleva üürniku leping hakkab lõppema. “See periood, kus tänasel üürnikul on tekkimas kohustustevaba valik, avab rohkelt alternatiive ning muudab hinnaläbirääkimiste tasakaalu,” märgib Vigul, kuid meenutab samas, et iga kolimine on ka üürniku jaoks paratamatult seotud kulude ja ebamugavusega, mistõttu on kompromissi leidmine senise koostöö jätkamiseks reeglina ikkagi mõlema poole huvides.

Viguli hinnangul ei puuduta hinnalanguse surve kuigivõrd uusi ja atraktiivsetes piirkondades büroopindu, mis vastavad tänapäevastele ootustele kvaliteedist, energiasäästust ja paindlikest kasutusvõimalustest. “Usutavasti on mitmed arendajadki viimasel paaril aastal oma värskelt valminud hoonete äriplaanides pidanud väikeseid korrektsioone tegema, aga enamjaolt on A-klassi büroode täituvus korralik ja senise ärimudeli peavad paratamatult ümber vaatama just vanemate majade omanikud,” sõnastab ekspert alanud aasta büroopindade turu peamise trendi.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused
1 2 3 … 1,640 1,641 1,642