Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Hepsor AS consolidated unaudited interim report for Q4 2025 and twelve months

18.02.2026 Adaur.ee

The Group’s consolidated revenue for the fourth quarter of 2025 amounted to 4.5 million euros (Q4 2024: 10.5 million euros), while the consolidated revenue for the reporting year was 35.4 million euros (2024: 38.4 million euros).

The Group recorded a net loss of 0.5 million euros for the fourth quarter (Q4 2024: net profit of 1.0 million euros), of which the net loss attributable to the owners of the parent company was 0.5 million euros (Q4 2024: net profit of 1.0 million euros). The Group’s net profit for 2025 was 1.0 million euros (2024: 2.1 million euros). The net profit attributable to the owners of the parent company for the reporting year was 0.4 million euros (2024: 0.4 million euros).

Compared with the previous year, the Group’s revenue and profitability in 2025 were affected by a decrease in the number of apartments handed over to customers – 141 apartments (2024: 194). Profitability was negatively impacted by lower profit margins of the development projects sold, which in 2025 stood at 16.9% (2024: 17.8%) and an increase in marketing expenses. Marketing expenses amounted to 1,3 million euros in 2025 (2024: 0.9 million euros). The increase in expenses was primarily driven by the growth in the number and scale of projects on sale, which led to more intensive sales and marketing activities. The Group’s finance costs and personnel expenses remained at the same level as in the previous year.

On 21 November 2025, the public offering of the first series under the bond programme of Hepsor AS was successfully completed. The initial issue volume was 6 million euros; however, the offering was 1.4 times oversubscribed and due to strong investor demand, the volume was increased to 8 million euros. A total of 1,079 investors from Estonia, Latvia and Lithuania participated in the offering. The bonds carry a fixed annual interest rate of 9.50%, and the first interest payment will be made on 26 February 2026.

In 2025, we expanded the Group’s development portfolio with three new plots of land, with development activities planned in multiple phases to include a total of approximately 700 apartments and around 2,500 m² of commercial space. In the fourth quarter of 2025, the development portfolio was further expanded with a plot at Manufaktuuri 3, Tallinn, where approximately 300 apartments are planned to be constructed in three phases. According to the detailed plan, the plot allows for the construction of a high-rise building of up to 60 floors.

Development projects under construction and for sale

During the reporting year, the Group concluded primary sales agreements for 185 homes under the law of obligations contracts or real rights contracts, with a total value of 36.1 million euros, which is nearly twice as much as in 2024 (109 homes and 19.8 million euros). The growth was supported by a stable financial environment with stabilised interest rates and a positive economic growth outlook according to both the Estonian and Latvian central banks. In addition, several projects that had previously been in the preparation phase entered the construction stage, increasing supply volumes and expanding options for different customer segments.

As at 31 December 2025, the Group had a total of 10 residential development projects on sale, of which five had been completed and five were under construction. In completed projects, a total of 355 new homes and 453 m² of commercial space have been built. As at the reporting date, 92% of these, or 327 apartments, have been sold under real rights contracts. As at the end of the reporting year, the inventory of completed unsold apartments amounted to 28 units.

In 2025, we handed over 141 homes to customers (2024: 194 homes), including 22 homes in the fourth quarter (Q4 2024: 52 homes). In Tallinn, we handed over 91 homes to customers (2024: 165 homes) and in Riga, 50 homes (2024: 29 homes).

As at 31 December 2025, the Group had 428 new homes under construction (31 December 2024: 192) representing a 223% increase compared with the corresponding period. In Latvia 227 (31 December 2024: 40) homes were under construction and in Estonia, 201 (31 December 2024: 152).

In 2025, we commenced construction of four new development projects. In addition, the Manufaktuuri Vabriku development progressed from preparatory works to the conclusion of a construction contract, with a total value of 33.3 million euros.

In Riga, construction commenced on three separate residential development projects. At Dzelzavas iela 74C, an apartment building comprising 103 homes is under development. At Braila iela 23, a total of 105 new homes are planned across two phases, and at Eiženija iela 18, construction has begun on 54 new homes.

In Tallinn, the next phase of the Manufaktuuri quarter at Manufaktuuri 12 has started, involving the construction of two apartment buildings with a total of 49 new homes, scheduled for completion by the end of the year.

Hepsor in Canada

Hepsor’s Canadian operations focus on supporting detailed land-use planning for development projects, thereby securing increased building rights. As at 31 December 2025, the Group has invested in five development projects. In August 2025, a decision by the Toronto City Council came into effect, granting building rights for Hepsor’s first Weston Road development project. The City Council’s decision provides for the construction of two residential towers of 35 and 39 storeys. During the detailed planning process, the building volume was successfully increased from 27,000 m² to 62,000 m².

Future outlook

In 2026, the Group plans to launch construction of five new development projects – two residential and one commercial real estate project in Estonia, and one residential and one commercial real estate project in Latvia:

V7 residential development project, located at Võistluse 7, Tallinn – Hepsor’s first residential building with a timber frame structure, comprising eight apartments;
Paevälja quarter, stage I – construction of 93 apartments and 918 m² of commercial space at Paevälja 5, 7 and 9 is scheduled to begin in the second quarter of 2026;
Peetri business centre, located at Vana-Tartu mnt 49, Rae Parish – the building will include 3,551 m² of leasable area, 88% of which is already covered by lease agreements;
Veidema quarter, stage I, located at Ganību dambis 17a, Riga – a stock-office type development project combining office and warehouse functions;
Starta 17 residential development project in Riga – construction will begin in stages, with a total of 255 new homes to be completed.

The full consolidated unaudited interim report for the IV quarter and twelve months of 2025 can be found on the Hepsor website:

https://hepsor.ee/en/for-investors/stock/reports-2/

Consolidated statement of financial position

in thousands of euros	31 December 2025	31 December 2024

Assets
Current assets
Cash and cash equivalents	3,821	6,249
Trade and other receivables	1,807	761
Current loan receivables	0	200
Inventories	58,938	64,141
Total current assets	64,566	71,351
Non-current assets
Property, plant and equipment	260	288
Intangible assets	0	2
Investment properties	11,820	7,980
Financial investments	7,837	6,424
Investments in joint ventures	26	0
Non-current loan receivables	6,521	2,428
Other non-current receivables	805	340
Total non-current assets	27,269	17,462
Total assets	91,835	88,813
Liabilities and equity
Current liabilities
Loans and borrowings	5,687	23,336
Current lease liabilities	50	52
Prepayments from customers	1,544	724
Trade and other payables	6,832	6,542
Total current liabilities	14,113	30,654
Non-current liabilities
Loans and borrowings	42,060	31,352
Non-current lease liabilities	112	162
Other non-current liabilities	8,472	4,635
Total non-current liabilities	50,644	36,149
Total liabilities	64,757	66,803
Equity
Share capital	3,913	3,855
Share premium	8,917	8,917
Reserves	385	385
Retained earnings	13,863	8,853
Total equity	27,078	22,010
incl. total equity attributable to owners of the parent	20,858	20,912
incl. non-controlling interest	6,220	1,098
Total liabilities and equity	91,835	88,813

Consolidated statement of profit and loss and other comprehensive income

in thousands of euros	12M 2025	12M 2024	Q4 2025	Q4 2024

Revenue	35,414	38,397	4,526	10,542
Cost of sales (-)	-29,778	-31,635	-3,832	-8,011
Gross profit	5,636	6,762	694	2,531
Marketing expenses (-)	-1,334	-898	-658	-295
Administrative expenses (-)	-1,828	-1,802	-472	-460
Other operating income	1,155	449	841	365
Other operating expenses (-)	-270	-179	-59	-143
Operating profit (-loss) of the year	3,359	4,332	346	1,998
Financial income	712	421	390	159
Financial expenses (-)	-2,685	-2,578	-1,158	-1,159
Profit before tax	1,386	2,175	-422	998
Corporate income tax	-347	-41	-64	-41
Net profit (-loss) for the year	1,039	2,134	-486	957
Attributable to owners of the parent	399	423	-538	578
Non-controlling interest	640	1,711	52	379

Other comprehensive income (-loss)
Changes related to change of ownership	-81	-313	0	-389
Changes in the equity of subsidiaries	249	0	249	0
Change in value of embedded derivatives with minority shareholders	-714	-1,874	-180	-671
The effects of changes in foreign exchange rates	-302	-103	73	27
Other comprehensive income (-loss) for the period	-848	-2,290	142	-1,033
Attributable to owners of the parent	491	-504	72	-330
Non-controlling interest	-1,339	-1,786	69	-703

Comprehensive income (-loss) for the period	191	-156	-344	-76
Attributable to owners of the parent	889	-81	-466	248
Non-controlling interest	-699	-75	121	-324

Earnings per share
Basic (euros per share)	0,10	0,11	-0,14	0,15
Diluted (euros per share)	0,10	0,11	-0,14	0,15

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

EfTEN: Summary of the EfTEN United Property Fund webinar

18.02.2026 Adaur.ee

On 17 February 2026, a webinar of EfTEN United Property Fund was held, where Kristjan Tamla, the managing director of EfTEN Capital AS, introduced the unaudited 2025 results of EfTEN United Property Fund and discussed the plans of the fund.

Summary of the webinar:

In 2025, the risks of European and Scandinavian real estate companies stabilized in the bond markets. The risk margins of corporate bonds are only slightly higher than the level achieved in the so-called zero interest rate environment;
In the Baltics, the availability of bank financing and financing conditions in the real estate sector have further improved. Banks offer more leverage, lower interest margins and longer payment schedules;
For EfTEN United Property Fund, 2025 was the first full year when the fund’s portfolio was fully invested in real estate.
The fund achieved a record profit of 3.57 million euros and distributed to investors more than 9% of the fund’s market capitalization;
One investor who uring the previous years kept the fund’s unit price under pressure on the Tallinn stock exchange, fully liquidated his position in the autumn of 2025;
In 2026, the fund will receive record payouts from the underlying funds, which it plans to distribute fully to investors. In addition, the fund will make ongoing distributions to investors from the pay outs received from the Uus-Järveküla development project;
Before raising new capital, the fund plans to fully distribute proceeds from the Uus-Järveküla development project to investors and find new development projects for investment.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Volta SKAI OÜ Progress Report of the Development Project as of 18th February 2026

18.02.2026 Adaur.ee

Bonds

Volta SKAI bonds are a secured bond programme of 30 million euros to finance the Volta SKAI development. In the second half of 2025, the first two series of the programme were carried out, with the total volume of 12 million euros. The nominal value of the bonds is 1,000 euros and the coupon interest rate is 10%. Interest is paid quarterly: on 1 April, 1 July, 1 September and 1 January. The maturity date of the bonds is 1 October 2027. Since December 2025, Volta SKAI bonds are traded on the Nasdaq Baltic First North market. More detailed terms and conditions of the bonds and additional information are available at investor.endover.ee.

Overview of the sales process

The second half of 2025 was devoted in full to preparing for the launch of presales. All sales materials were prepared, including the necessary presentations. The sales team with sufficient capacity was trained and got ready to meet the planned presales volumes.

At the beginning of October, the non-public presales was launched. On 23 January 2026, the public sale has also started and the price list is available on the company’s website voltaskai.endover.ee.

Professional preparation made it possible to offer high-quality materials when introducing and presenting the product and to meet presales expectations.

As at the date of publication of the report, 920 m2, i.e. 12% of the total area to be sold in the first tower, are covered by contracts of sale under the law of obligations. Pre-sales account for 12% of the estimated sales revenue of the project. The deals include both smaller investment apartments and large units intended as homes, which shows that the product appeals to a broad target group. The forecast sales period of the project is 5 years.

Planned sales activities for 2026:

Informing market participants about the project and expanding the pool of interested prospects. Cooperation and presentations with various brokerage firms.
Completion of a dedicated Endover sales lounge to actively showcase Volta SKAI.
Measuring and optimizing public sales activities to stay on track with targets.
Marketing activities through content creation
Investor events and customer days to reach a wider target audience

Overview of construction

In the second half of 2025, building design documentation was prepared and the site was prepared for construction activities. In the last week of November 2025, excavation work began, marking the start of construction activities.

The action plan for the first half of 2026 is as follows:

completion of the basement excavation and pile work,
construction of underground basement structures,
construction of monolithic structures of floors -2 and -1,
construction of monolithic and prefabricated structures of floors 1–3.

As at the publication of the report, we are on schedule with all construction works, despite the severe cold.

The first 12-storey tower of Volta SKAI will be completed according to the construction schedule in 2027.

Summary progress of the Development Project, including on timing and schedule, sales, works done, costs and projections

The project is progressing as planned and remains on schedule and within budget for activities and costs.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Bigbank: 3,7% on jätkuvalt väga kõrge hinnatõus

17.02.2026 Raul Eamets

Täna avaldas Statistikaamet kauaoodatud tarbijahinnaindeksi info. Vastavalt värskelt avaldatud andmetele kasvasid hinnad aasta võrdluses jaanuaris 3,7%. Peamiselt vedas hinnatõusu elektri kallinemine, seda tajusid oma rahakoti peal ilmselt kõik, kes kasutavad börsihindu. Toidukaupade hinnatõus jäi tavapärasest tagasihoidlikumaks, eks osaliselt on selle taga ka täpsem hinnainfo. Kokkuvõttes on hinnatõus siiski kõrge ja loodame, et aasta teises pooles näeme madalamaid näitajaid. EL liikmesriikide seas on meiega samaväärne hinnatõus ainult Horvaatias ja Slovakkias, mujal on madalam ja jäi alla 3%. EL keskmine hinnatõus oli jaanuaris 1,7%, mis oli madalam kui oodati. Tegelikult on päris huvitav jälgida, kuidas ühest majandusindikaatorist on saanud meediastaar, millest räägitakse terve nädal pea iga päev.

Olulisim muutus, mis hindade mõõtmisel toimus on kassainfo kasutamine hindade muutuste seiramisel. See tähendab, et enam ei pea Statistikameti inimesed käima füüsiliselt mööda poode ja hinnainfot üles kirjutama, vaid nad kasutavad automaatseid süsteeme, mis annavad ülevaate sellest, mida inimesed reaalselt ostavad ning mis hinda nad kauba eest maksavad. Miks see on oluline? Oluline on see sellpärast, et nüüd me näeme, kui palju inimesed ostavad kampaaniatooteid ja kasutavad individuaalseid pakkumisi, mida poed teevad oma lojaalsuskaardi klientidele. Väidetavalt üle poole kaupadest ostetakse täna poest kampaaniahindadega. Nüüd peaks see pilt palju selgemaks saama.

Teine oluline muutus, mis hindade mõõtmisel tehti, on elektrihindade täpsem arvestamine. Kui varem võeti arvesse ainult börsihind, siis nüüd peaks elektrihinna arvestus arvestama ka fikseeritud hinnaga hinnapakette.

Need kaks muutust on oluliselt juba seetõttu, et elamise kulud pluss toidukaubad ja mittealkohoolsed joogid moodustavad meie ostukorvist 40% ehk väga suure osa.

Selle aasta lõpuks peaks meie hinnastatistika veelgi paremaks muutuma, sest selleks ajaks saab läbi ka leibkondade uuring, kus täpsustakse üle kui palju tegelikult inimesed erinevatele asjadele raha kulutavad. Suures plaanis me seda muidugi teame. Mida ma aga täpselt ei tea, on välismaal veebikaubamajadesse jäetud raha osakaal meie pere eelarves. See või olla palju suurem kui me oskame arvata. Olen isegi ostnud vannitoa peegli kümme korda odavamalt kui analoogne peegel Eestis maksis. Otse loomulikult oli ka Eestis müüdud peegel Hiinas toodetud.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2026. aasta jaanuari seisuga

17.02.2026 Adaur.ee

Baltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2026. aasta jaanuari lõpu seisuga jäi samale tasemele ja oli 0,5450 eurot osaku kohta (31. detsember 2025: 0,5451). Fondi aasta lõpu kogu puhasväärtus on 78,2 miljonit eurot (31. detsember 2025: 78,2 eurot).

2026. aasta jaanuaris Fondi konsolideeritud puhas renditulu oli 0,9 miljonit eurot (31. detsember 2025: 1,0 miljonit eurot).

2026. aasta jaanuari lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 5,8 miljonit eurot (31. detsember 2025: 5,4 miljonit eurot), millest 4,1 miljonit eurot on piiratud kasutamiseks vastavalt laenulepingutes sätestatule. Rahavoo kasv tulenes peamiselt BH Northstar UAB-le laekunud 0,7 miljoni euro suurusest laenust.

31. jaanuar 2026 seisuga Fondi konsolideeritud varade kogumaht on 217,3 miljonit eurot (31. detsember 2025: 216,6 miljonit eurot).

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Rahandusministeerium: Tänavu hinnatõus aeglustub

17.02.2026 Kristjan Pungas

Jaanuaris aeglustus hinnatõus Eestis 3,7 ja euroalal 1,7 protsendini, olles madalaim alates 2024. aasta sügisest. Kuises võrdluses mõjutas tarbijahindu peamiselt toidu hinnatõus ja elektri hind, mis kasvas kuuga pea viiendiku külma ilmaga kaasnenud kõrge börsihinna tõttu.

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad jaanuaris võrreldes eelmise kuuga 1 protsendi ja aasta varasemaga võrreldes aeglustus hinnatõus 3,7 protsendini. Euroalal aeglustus hinnatõus esialgsel hinnangul 1,7 protsendini, seda energiahindade languse süvenemise ja teenuste mõõdukama hinnatõusu tõttu. Nii Eestis kui ka euroalal oli nii madal aastane hinnatõus viimati 2024. aasta sügisel.

Kuises võrdluses mõjutas tarbijahindu peamiselt toidu ja elektri hinnatõus. Toidu kallinemine tulenes aastalõpu allahindluste lõppemisest ja aiasaaduste hinnatõusust. Kuigi toiduhinnad tõusid jaanuaris 6 protsenti, on toormehinnad välisturgudel olnud sügisest alates languses ja see soodustab edaspidi ka meie hinnatõusu aeglustumist. Osa toormehindu on viimastel aastatel olnud üsna kõikuvad. Näiteks on piimatoorme hind suviselt kõrgtasemelt taandunud pea 15 protsenti, mis mõningase viitajaga kandub ka siinsetesse letihindadesse.

Energiahinnad pöördusid jaanuaris külma ilma mõjul tõusule. Pingeline olukord Lähis-Idas on nafta hinda aasta alguses veidi kergitanud, kuid on jätkuvalt madal. See hoiab kütuste hinnataset soodsana ka siinsetes tanklates – mootorikütus oli jaanuaris pea 13 protsenti odavam kui aasta tagasi. Tavapäratult külm aasta algus kergitas Baltikumis ja Soomes märkimisväärselt börsielektri hinda. Eestis oli börsihind viimaste aastate kõrgeim ning uue metoodikaga koostatud elektrihinnaindeks tõusis kuuga pea viiendiku.

Veebruari esimese poole andmed viitavad, et börsihinna kõrgtase võib jääda käesolevasse kuusse. Tuntavat hinnalangust võrreldes võib oodata kevadel, kui soojemate ilmadega energiatarve väheneb ja taastuvelektri tootmine suureneb. Keskmisest külmemad ilmad on põhjustanud ka gaasi turuhindade tõusu Euroopas, kuid need jäävad siiski madalamaks võrreldes aastataguse perioodiga.

Teenuste hinnatõus pidurdus ootuspäraselt mootorsõidukimaksu väljalangemise tõttu aastasest inflatsiooniarvestusest. Toiduainete hinnatõusu aeglustumine ja maksumeetmete mõju vähenemine võimaldab inflatsioonil tänavu aeglustuda. See loob soodsa pinnase ka majanduse oodatavale elavnemisele, millele annab oma panuse tulumaksureformiga kaasnev positiivne efekt.

Bigbank: Aasta lõpu töötuse määr langes, majanduse kui terviku vaates ei pruugi põhjused olla rõõmustavad

17.02.2026 Raul Eamets

Statistikaamet avaldas täna tööturu IV kvartali näitajad. Kui aasta keskmise näitaja võrdluses tööpuudus väga ei erinenud aasta varem olnud töötusest, siis kvartaalses võrdluses olid töötuse trendid pigem positiivsed.

Aasta keskmine töötus oli eelmisel aastal 7,5%, sellele eelnenud aastal 7,6%. Kvartaalses võrdluses langes töötus terve aasta jooksul ja aasta lõpus oli töötuse määr 6,4%, võrdluseks eelmise aasta neljandas kvartalis oli töötuse määr 7,4%. Langus on märgatav kui arvestada, et eelmise aasta I kvartalis oli töötuse määr veel 8,6%. On reegel, et aasta alguses töötus tavapäraselt kasvab natuke. Selle aasta I kvartali näitajad, mis avaldatakse mais, näitavad meile selle aasta alguse pilti. Arvuliselt oli töötuid IV kvartalis vastavalt tööjõu uuringu tulemustele 47 100, mis on kooskõlas registreeritud töötute arvuga. Neid oli neljandas kvartalis keskmiselt 44 700. Kaks näitajat mõõdavad natuke erinevaid asju, sellest on ka Statistikaameti portaalis pikemalt kirjutatud, ehk need arvud ei peagi olema identsed.

Töötuse languse kõrval tekitab muret, et mitteaktiivsete arv kasvas päris palju IV kvartalis ja hõivatute arv langes. Mitteaktiivsed on need inimesed, kes ei tööta ja kes ka ei otsi enam tööd. See tähendab, et tööpuuduse vähenemise taga ei olnud see, et inimesed leidsid töö, vaid pigem, et nad loobusid töö otsimisest ja see ei ole hea märk majanduse kui terviku tervisliku seisundist.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majanduskommentaar: 2025. aastal töötus vähenes, kuid muret tekitab noorte töötuse kõrge tase

17.02.2026 Adaur.ee

Statistikaameti andmetel on 2025. aastal tööturg stabiliseerunud ja töötus vähenenud, kuid muret tekitab noorte töötuse kõrge tase. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Kirsti Meleski sõnul on Eesti majanduse eeliseks tööturul motiveeritud ja aktiivne tööjõud, teisalt on väljakutseteks kõigile töötada soovivatele inimestele sobiva ja kvaliteetse töö leidmine ning tööandjatele vajalike oskustega tööjõu tagamine.

Eesti tugevus on tööturul aktiivne osalemine

Eesti on jätkuvalt ühe kõrgeima tööjõu aktiivsusega riik Euroopas. 2025. aastal oli tööturul aktiivne 74,1% 15-74-aastasest rahvastikust. Kuigi võrreldes 2024. aastaga on märgata tagasihoidlikku langust, siis on näitaja siiski varasemalt olnud stabiilselt tõusutrendis. III kvartalis püsisime 75,1%-ga Hollandi ja Rootsi järel kolmanda riigina Euroopas. See loob tugeva aluse majanduskasvuks, kuna suur osa tööjõust osaleb tööturul või on valmis seda tegema ja otsib aktiivselt tööd.

Hoolimata majanduslikust ja geopoliitilisest ebakindlusest on tööturg püsinud tugev ja vastupidav muutustele. Peale pikemat tõusuperioodi vähenes eelmisel aastal veidi 15-74-aastaste hõivatute arv – võrreldes 2024. aastaga 5500 inimese võrra. 20-64-aastase rahvastiku hõivemäär oli eelmisel aastal 81,7%, mis on palju kõrgem Euroopa Liidus seatud 78% eesmärgist 2030. aastaks ja ületab ka Eestis seatud ambitsioonikamat 81,3% eesmärki.

Kiiret tööhõive kasvu oodata ei ole, kuid tööturg püsib stabiilselt kasvusuunal

Statistikaameti andmetel on püsinud vabade ametikohtade arv suhteliselt stabiilne ja vabade ametikohtade määr ei ole oluliselt kasvanud. Kiiret hõive kasvu lähitulevikus oodata ei ole ja tööturg püsib pigem stabiilne. Küll aga väheneb tööealine elanikkond, mistõttu tuleb samas mahus tööjõu tagamiseks Eesti majanduses tööjõus osalemise määra ja tööhõivet stabiilselt kasvatada.

Meie võimalus majandusse vajalikku tööjõudu juurde saada peitub tööturul aktiivselt osaleva rahvastiku arvu kasvus ja töötuse vähendamises. Statistikaameti andmetel oli 20-64-aastaste töötuse määr 7,1%, mis on võrreldes 2024. aastaga veidi langenud. Kui veel I kvartalis oli teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes Eesti töötus neljas kõrgeim, siis töötuse languse tulemusel oli III kvartaliks Eesti langenud järjekorras seitsmendaks. Ka Töötukassas registreeritud töötute arv on näidanud stabiilset langustrendi ja selle aasta jaanuaris oli töötuna arvel ligi 4800 inimest vähem kui aasta tagasi. Töötukassa teenused toetavad tööd otsivate inimeste tööle asumist, sh läbi nõustamise, täiend- või ümberõppe toetamise või terviseprobleemide korral tööle asumist toetavate teenuste pakkumise.

Eesti tööturu väljakutsed on noorte töötus, sooline lõhe ning piirkondlikud erinevused

Kõrge tööturul osalemise aktiivsuse juures muutub oluliseks küsimus, kelle tööturule jõudmist saame täiendavalt toetada. Eriti jäi mullu silma noorte töötuse kõrge tase. Kui 2025. aasta üldine töötuse määr püsis stabiilne (-0,1 protsendipunkti), siis noorte töötuse määr tõusis 1,6 protsendipunkti. Üha olulisem on võimaldada ja toetada noorte tööturule sisenemist ja karjääri alustamist, et ennetada pikaajalise ebavõrdsuse kujunemist.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab noortegarantii tugisüsteemi rakendamist, et kohalikul tasandil oleks võimalik tuvastada abi vajavaid noori ja toetada nende jõudmist vajalike teenusteni, mis aitavad naasta katkenud hariduse juurde või toetada töötukassa teenusteni ja seeläbi tööturule. Samuti on 2026. aastal töötukassa võtnud fookusse just noorte tööturule jõudmise toetamise ja lastele esimese töökogemuse andmise.

Tööjõus osalemises on endiselt ka sooline lõhe – mehed osalevad tööturul suuremas määras kui naised. Aastatega on sooline erinevus tööturul osalemises küll vähenenud, kuid 2025. aastal erinevus mõnevõrra süvenes, sest meeste tööturu aktiivsus kasvas ja naiste aktiivsus langes. Ka meeste ja naiste töötuse lõhe suurenes – naiste seas töötus vähenes, meeste seas suurenes. Põhjus on meeste suurem osakaal tsüklilistes või majanduslanguse suhtes tundlikes sektorites (ehitus, tööstus). Eesti tööturgu kirjeldab suur sooline segregatsioon – meeste ja naiste koondumine erinevatele tegevusaladele ja ametikohtadele ja seetõttu reageerivad mehed ja naised majanduskeskkonna muutustele erinevalt.

Samuti on tööjõus osalemises piirkondlikud erinevused – tööjõus osalemine on kõige madalam Kirde-Eestis (67,6% 2025. aastal). MKM otsib uusi viise mitteaktiivse rahvastiku toomiseks tagasi tööturule, üks osa sellest on Ida-Virumaal naiste tööturule kaasamise programmi katsetamine.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Swedbank: Inflatsiooni aeglustumine jätkub

17.02.2026 Tõnu Mertsina

Tarbijahinnad saavutasid Eestis tipu möödunud aasta augustis ja on sealt alates allapoole liikunud. Kuigi tänavu jaanuaris tegi hinnakasv kuises võrdluses 1% tõusu, jätkus aastases võrdluses selle aeglustumine (3,7%).

Jaanuari inflatsiooni kergitas peamiselt kallinenud elekter

Kuises võrdluses mõjutasid hinnakasvu enim kallinenud elektriga kerkinud eluasemehinnad, kuid ka toiduhindade tõus andis suurema panuse. Need kaks komponenti moodustasid üle 40% kogu tarbimiskorvi kuisest kallinemisest.

Aastases võrdluses oli suurim mõju toiduhindade 6% kasvul, millele järgnesid eluasemega seotud hindade 5,6% ja tervishoiuhindade 11,7% tõus. Tervishoiuhindade kiire kasvu taga oli möödunud aasta kevadest jõustunud uus teenuste hinnakiri, mille mõju taandub hinnaindeksist välja tänavu aprillis. Nii toidu- kui energiahinnad on arvestatud uue metoodika järgi, mis peaks varasemaga võrreldes tegelikku tarbimist paremini näitama. Samuti on iga-aastase regulaarse tegevusena uuendatud tarbimiskorvis kaupade ja teenuste kaalusid.

Hinnakasvuootused on vähenenud

Tarbijate inflatsiooniootused püsisid möödunud aasta novembrist kuni tänavu jaanuarini üsna muutumatuna, kuid võrreldes möödunud aasta juuliga on need siiski tugeva languse teinud. Jaekaubandusettevõtete osakaal, kes plaanivad hindu tõsta, on küll viimastel kuudel veidi kerkinud, kuid ka seal on möödunud aasta keskpaigaga võrreldes toimunud järsk vähenemine.

Aasta algusest kaotatud maksuküür suurendab tänavu oluliselt netopalka, mis omakorda parandab majapidamiste ostujõudu. Suurenev nõudlus võib ahvatleda küll erasektorit hindu tõstma, kuid inflatsiooni aeglustumisele on siiski rohkem tingimusi tekkimas.

Jaanuaris tõstetud alkoholi ja tubaka aktsiisid ning mai alguses ees ootavad mootorikütuse ja elektri aktsiisitõusud kergitavad küll mitmete kaupade hindu, kuid hinnasurvet leevendavad möödunud aastal kehtestatud maksutõusude mõju väljataandumine.

Lisaks aitavad inflatsiooni aeglustumisele kaasa madalamad energiahinnad maailmaturul ning euro tugevnemine dollari suhtes. Koos naftahinna langusega on Eestis vähenenud ka eurodes müüdav bensiinihind. Tänavu jaanuaris oli näiteks bensiin aastatagusega võrreldes 13% odavam.

Tarbijahinnaindeksi arvestuse uuendamine võib muuta avaldatud SKP-d

Kuna eratarbimise püsivhinna arvestamiseks kasutatakse tarbijahinnaindeksit, siis selle indeksi muutmine mõjutab ka sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja selle muutust. Praegu on veel vara öelda, kui palju SKP tulevase revisjoniga täpsemalt majanduskasvud ja -langused peaksid muutuma, kuid kuna eratarbimine on ligi pool SKP-st, siis on ka selle väiksemal muutusel oluline mõju.

Eelmise aasta tarbijahinnaindeksiga indekseeritakse küll pensione, miinimumelatist ja kõrgete riigiteenistujate palkasid, kuid kuna see muudatus toimub alles alates 1. aprillist, siis rahandusministeeriumi hinnangul selle indeksi avaldamisega hilinemine riigipoolseid teenuseid ei mõjuta. Samas kasutatakse tarbijahinnaindeksi muutust ka erinevates lepingutes ja kokkulepetes – näiteks äripindade üürilepingute muutmisel.

Tallinna südalinna kerkiv 54 miljonit maksev Stellar jõudis maapealse ehituse faasi

17.02.2026 Adaur.ee

Tallinna südalinna Kompassi asumisse kerkiva 16-korruselise eluhoone Stellar arenduses lõpetati edukalt 0-tsükli ehitustööd ning projekt liigub edasi maapealsesse ehitusfaasi. Novira Capitali ja Evernordi poolt 54 miljoni euroga rajatav modernne eluhoone valmib 2027. aasta suvel.

Kõrghoone 0-tsükli ehitustööde teostamine kestis kokku 12 kuud, mille jooksul valmis kolm maa-alust korrust. “Stellarist saab Tallinna kõige innovaatilisem eluhoone, mis eeldab samas eriti täpset planeerimist ja head koostööd kõigi osapoolte vahel. Maa-alune ehitusetapp oli kesklinna aktiivses elu- ja äripiirkonnas aeganõudvaim ning siit edasi peaks areng olema ka igapäevaselt nii-öelda palja silmaga nähtav,” räägib Novira Capitali tegevjuht Nikolay Kryzhanovskiy ja lisab, et projekti järgmine oluline verstapost on maja lõpliku kõrguse saavutamine, mis on planeeritud 2026. aasta septembrisse.

Kokku rajati maa alla 125 parkimiskohta, tehnoruumid, panipaigad, trepikojad, liftišahti põhi ja rattaparkla koos jalgrataste pesu- ja hooldusruumiga. Ehituse käigus kasutati ligikaudu 3500 kuupmeetrit betooni ja paigaldati kokku 1,7 kilomeetri ulatuses vaiu. “Stellari asukoht südalinnas tähendab, et ehitus toimus väga piiratud tingimustes. 0-tsükli tööd on kõige keerukamad ja seotud kõige suuremate riskidega, seetõttu on hea meel tõdeda, et kõik on toimunud plaanipäraselt ja oleme püsinud ehitustöödega graafikus.,” räägib ehituse peatöövõtja Oma Ehitaja juht Indrek Moorats.

Tartu maantee 15 aadressile rajatavasse kõrghoonesse on kavandatud 152 ühe- kuni viietoalist 30–160 ruutmeetri suurust valgusküllast ja avarat korterit, millele lisavad iseloomu kõrged laed ja lükandsüsteemiga maast laeni aknad. Lisaks korteritele rajatakse ka roheline sisehoov puhkealade ja mänguväljakutega, pakkudes hubast elukeskkonda nii lastele kui täiskasvanutele. Projekteerimisel on keskendutud tänapäevastele ja keskkonnasõbralikele lahendustele ning maja vastab A-energiaklassi nõuetele.

Novira Capitali ja Evernordi viimatine silmapaistev ühisprojekt oli Riia südalinnas eelmisel aastal valminud A-klassi ärikvartal Novira Plaza Riga, mis valiti Lätis aasta kinnisvaraprojektiks ning Novira Capital samas aasta arendajaks.

Eestis, Lätis ja Leedus investeeringute haldamisega tegelev Evernord Group pakub varahalduse ja ettevõtete finantseerimise teenuseid, nõustab vara- ja finantsjuhtimise küsimustes ning haldab hetkel viit investeerimisfondi. Grupi hallatavate varade maht ületab 350 miljonit eurot.

Novira Capital tegeleb suuremahuliste kinnisvaraprojektide arendamisega, millest tuntumad on Novira Plaza, Das Haus, Büroo 31, Büroo 83, Merirahu Villad ja Kalaranna Kodu Eestis ning Novira Plaza Riga ärikvartal Lätis.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Eesti Pank: Elektrihinna heitlikkus ei muuda hinnakasvu aeglustumise trendi

17.02.2026 Sulev Pert

Statistikaameti teatel ulatus tarbijahinnaindeksi aastakasv jaanuaris 3,7%ni. Hinnakasvu mõjutas peamiselt elektri kallinemine. Kui jätta elektri hinnatõus kõrvale, kallines ülejäänud tarbijakorv aastaga 2,9%.

Külm ilm viis jaanuaris elektri börsihinna võrreldes eelnenud kuuga ligikaudu kaks korda kõrgemale tasemele. Kui detsembris oli ilm tavapärasest märksa soojem, siis jaanuar kujunes viimaste aegade üheks külmemaks aasta alguseks. Arvestades, et elektri osakaal tarbijakorvis on ligi 5%, mõjutavad nii suured kõikumised märgatavalt ka inflatsiooni koondnäitajat. Elektri kallinemise mõju tarbijahindadele ulatus jaanuaris ühe protsendipunktini. Kuna ka veebruar tuleb prognooside kohaselt tavapärasest külmem, tõusevad ka gaasi ja hakkepuidu hinnad, suurendades lähikuudel küttearveid.

Toiduainete hinnakasv püsis jaanuaris kiire, ulatudes aastavõrdluses 6%ni. Hooajalistel põhjustel kallinesid värske köögivili ja kalatooted. Alkohoolsete jookide hinnad tõusid pärast detsembri sooduskampaaniate lõppemist 5% ja hinnakasvu toetasid ka aktsiisimäärade tõusud. Samal ajal hoiavad toidutoormete madalamad hinnad tänavu toiduainete üldist hinnakasvu tagasi. Euroopa Liidu turul on või hind langenud aastaga 43%, mis kandub tavaliselt edasi ka teistesse piimatoodetesse. Maailmaturul odavnesid eelmisel aastal suhkur ja kakao, kuid kohvi hinnasuund on endiselt ebakindel.

Elektrihinna ajutine heitlikkus ei muuda siiski hinnatõusu aeglustumise üldist trendi. Impordihinnad hoiavad tänavu hinnatõusu tagasi ja riigisisest kulusurvet tasakaalustab ka tootlikkuse kasv. Maksutõusude mõju on tänavu samuti väiksem kui eelmisel aastal, panustades hinnakasvu ligikaudu ühe protsendipunkti. Eesti Panga prognoosi kohaselt ulatub aasta keskmine hinnakasv 3% lähedusse.

Saa & Partnerid Kinnisvara: Tallinna korteriturg – jaanuar 2026

17.02.2026 Adaur.ee

Maa- ja Ruumiameti andmetel tehti Tallinnas 2026. aasta jaanuaris 625 korteriomandi müügitehingut. Võrreldes 2025. aasta jaanuariga ning 2025. aasta detsembriga on tehingute arv ligikaudu 11% madalam. Samas on aktiivsus selgelt kõrgem kui kahel varasemal aastal – 2024. aasta jaanuaris sõlmiti 540 ning 2023. aasta jaanuaris 457 korteritehingut.

Seega, kuigi aastases ja kuises võrdluses on näha teatav korrektsioon, püsib turuaktiivsus viimaste aastate kontekstis tugevamal tasemel.

Korterite müügitehingute keskmine ruutmeetrihind tõusis jaanuaris 3196 euroni/m². Tegemist on viimase kahe ja poole aasta kõrgeima tasemega. Hinnakasv viitab nõudluse püsimisele, kuid lähikuud näitavad, kas tegemist on ajutise tipuga või kujuneb sellest uus hinnatase.

Allpool toodud graafikult on näha, et tehingute arv püsis 2025. aasta jooksul suhteliselt stabiilsena, kõrgeim aktiivsus saavutati varasügisel ning aasta lõpus toimus mõõdukas taandumine. Suurima osakaaluga linnaosadeks tehingute arvult olid jätkuvalt Kesklinn, Lasnamäe ja Mustamäe, mis moodustasid kogumahust selgelt suurima osa. 2026. aasta jaanuar näitab võrreldes detsembriga mõningast langust, kuid püsib siiski kõrgemal tasemel kui mitmel varasemal aasta alguse perioodil.

Keskmise müügihinna tabelist linnaosade kaupa nähtub, et 2025. aasta jooksul liikus tehinguaktiivsus mõõdukas vahemikus, saavutades tipu kolmandas kvartalis ning taandudes aasta lõpus hooajaliselt madalamale tasemele. Linnaosade lõikes püsis suurim tehingumaht stabiilselt Kesklinnas, Lasnamäel ja Mustamäel, samas kui väiksema mahuga piirkondades olid kõikumised proportsionaalselt suuremad. 2026. aasta jaanuari näitajad kinnitavad, et turg alustas aastat küll veidi rahulikumalt kui detsembris, kuid üldine aktiivsus püsib viimaste aastate võrdluses tugev.

Kokkuvõttes on aasta alanud korteriturul pigem aktiivselt. Seda kinnitavad ka turuosaliste hinnangud – jaanuaris 2026 oli nii ostuhuvi kui ka reaalseid tehinguid võrreldes eelmise aasta lõpu perioodiga rohkem. Traditsiooniline aasta alguse elavnemine on selgelt tuntav ning ostjate otsustusprotsess näib olevat muutunud varasemast kindlamaks.

Järgnevad kuud annavad parema indikatsiooni, kas turuaktiivsus stabiliseerub praegusel tasemel või näeme kevadhooajale omast täiendavat kasvu.

Kliimaministeerium: Euroopa Investeerimispank aitab kujundada uue ärimudeli ettevõtetele Eesti üürituru arendamiseks

17.02.2026 Adaur.ee

Kliimaministeerium ja Euroopa Investeerimispank (EIB) alustasid koostööd taskukohaste ja kvaliteetsete elamispindade kättesaadavuse suurendamiseks. Eesmärk on välja töötada finantseerimislahendus, mis aitab maandada erasektori arendajate riske ka väljaspool suuremaid linnu.

„Eesti ei ole ainult Tallinn. Väljaspool Harju-, Tartu- ja Pärnumaad elab umbes kolmandik Eesti elanikest, kuid seal valmib vaid kuni kaks protsenti uutest korteritest. Arendajate jaoks on riskid lihtsalt liiga kõrged. See pärsib tööjõu liikumist ja regionaalset arengut. Koostöö Euroopa Investeerimispangaga aitab tuua kaasaegseid üürikodusid ka väiksematesse keskustesse. Eesmärk on jõuda lahenduseni, kus riigi sekkumine oleks minimaalne ning elamuarendus saaks toimida võimalikult turupõhiselt,“ ütles taristuminister Kuldar Leis.

EIB viib läbi turuanalüüsi, pakub välja jätkusuutliku rahastamismudeli ja pikaajalise strateegia üürielamuturu arendamiseks. Nõustamispartnerlus kestab 13 kuud. Projekti pikem eesmärk on käivitada konkreetsed investeerimisprojektid koostöös erasektori ja kohalike omavalitsustega ning pakkuda selleks sihtrühmale kohandatud rahastamisvõimalusi.

„Taskukohane ja kvaliteetne eluase on Eesti regionaalarengu jaoks eluliselt tähtis. Väiksematel linnadel ja tõmbekeskustel on suur potentsiaal, kuid arendajad seisavad sageli silmitsi riskidega, mis takistavad investeeringuid. Meie eesmärk on aidata Eestil luua jätkusuutlik ja turupõhine mudel, mis meelitab ligi erasektori partnereid ja pakub kaasaegseid üürikodusid sinna, kus inimesed neid kõige rohkem vajavad,“ ütles EIB asepresident Karl Nehammer.

Eesti eluasemeturu kitsaskohtade kaardistamiseks valmis möödunud aastal ka Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia koostatud „Eesti taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika võimaluste analüüs avaneb uues vahekaardis“. Analüüs juhtis muu hulgas tähelepanu, et regionaalsed käärid eluasemeturul vähendavad pikas perspektiivis riigi konkurentsivõimet, piiravad majanduslikku arengut ja kvalifitseeritud tööjõu olemasolu.

EIB on toetanud taskukohaste elamispindade programme paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides ning neid läbiproovitud lahendusi saab Eesti vastavalt vajadusele kohandada. Pank suurendab uue tegevuskava ja algatustega tuge elamuvaldkonna arendamisele kogu Euroopas, sealhulgas näiteks 400 miljoni euro suuruse HousingTechEU programmiga. Rohkem infot selle kohta leiab EIB kodulehelt avaneb uues vahekaardis.

EIB Grupp: Euroopa Investeerimispanga (EIB) Grupp on Euroopa Liidu pikaajaline finantseerimisasutus, mis kuulub EL liikmesriikidele. 2025. aastal sõlmis EIB Grupp rohkem kui 870 ELi poliitikaeesmärke toetavale projektile 100 miljardi euro ulatuses rahastamislepinguid, millest 336 miljonit eurot Eesti projektidele. EIB Grupp pakub lisaks rahastusele ka nõustamisteenuseid, mis aitavad avaliku ja erasektori klientidel arendada turge, kasvatada võimekust ning toetada suure mõjuga investeerimisprojekte.

Talsinki kvartal sai ehitusloa – Golden Line’i järgmine peatükk toob südalinna 138 uut kodu ja üle 32 000 m² äripinda

17.02.2026 Adaur.ee

Tallinna südalinna, Admiraliteedi basseini äärde rajatav elamu- ja ärikvartal Talsinki sai ehitusloa. Kvartalit arendab Urmas Sõõrumaa ettevõte US Real Estate. Valmimine on kavandatud etapiliselt aastatel 2028-2029.

US Investi nõukogu esimehe Urmas Sõõrumaa sõnul rajatakse Talsinkisse uued korterid ja büroopinnad tervikliku linnaruumi osana, millel on julge identiteet ja selge ambitsioon. „Loome tuleviku elu- ja ärikeskkonda Tallinna hinnatuimas asukohas. Esmaklassiline kinnisvara peab olema sisult sama kõrgetasemeline – panustame arhitektuuri, planeeringutesse ja teenustesse, mis toetavad kaasaegset ja mugavat elustiili. Nii suuremahulist ja tervikliku lisandväärtusega elamuarendust pole Eestis varem ellu viidud – Talsinki on selles osas esimene,“ ütles Sõõrumaa.

Uude elu- ja ärikvartalisse on kavandatud 138 eksklusiivset mereäärset kodu ning üle 32 000 m² üüritavat pinda. Sellest 3200 m² on planeeritud kaubanduse, teeninduse ja toitlustuse jaoks ning ligi 20 000 m² A-klassi büroopindadeks. Talsinki ankurüürnikuks on SEB Baltimaade peakontor, mis kinnitab arenduse kujunemist targa kapitali ja rahvusvahelise ettevõtluse keskuseks.

Tegu on Eesti esimese longevity-kvartaliga, mille arenduse keskmes on pikaealisust, tervist ja heaolu toetav elu- ja töökeskkond. Talsinkist kujuneb autovaba linnaruum, kus sõidukitele rajatakse maa-alune parkimine kahe parkimiskorruse ning ligi 400 parkimiskohaga.

Kvartali eesmärk on tugevdada Tallinna kui merelinna identiteeti ning siduda Tallinn ja Helsingi üheks toimivaks, üle mere ulatuvaks elukeskkonnaks. Talsinki on osa US Real Estate’i pikaajalisest arenduskooslusest Golden Line, kuhu kuuluvad Artius, Rotermann, Golden Gate, La Marina, Merekindlus, Park Tondi Residentsid ja teised projektid. Golden Line kujundab Tallinna südalinna ja sadamaala ühtseks, rahvusvahelise mõõtmega linnaruumiks.

Talsinki arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt 11 ja HGA, maastikuarhitektuuri autor on TajuRuum. Sisearhitektuuri kujundavad studio ARGUS (kodud) ja LÄVI (bürood). Ehitab Bildgren Ehitus.

Büroohooned ehitatakse vastavalt LEED Platinum sertifikaadi ning elamud LEED Gold sertifikaadi nõuetele, tagades kõrgeima taseme energiatõhususes, keskkonnasõbralikkuses ja sotsiaalses vastutuses.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Merko: Tartu endise katlamaja alale kerkib Uus-Karlowa kvartal

17.02.2026 Adaur.ee

Tartu kesklinnas Emajõe kaldal asuvale Turu 18 kinnistule ehitavad Giga ja Merko kolm äripindadega kortermaja, naaberkinnistule on plaanitud hotelli- ja büroohoone rajamine. Uus linnakvartal hakkab kandma Uus-Karlowa nime.

Varem Tartu linnale sooja tootnud katlamaja industriaalne territoorium muutub lähiaastatel kaasaegseks elu- ja töökeskkonnaks ning väärt avalikuks linnaruumiks. Paiknedes pika ajalooga Karlova serval, ühendab Uus-Karlowa naabruskonna parimad elemendid lisavõimalustega, mida pakub kesklinna lähedus ja hoonete paiknemine vahetult jõe ääres.

„Paik, kus kunagi toodeti linlastele vajalikku energiat, saab Uus-Karlowa nime all piirkonnaks, kus energia voolab läbi inimeste, kogukonna ja moodsa elu. Kvartal on Karlova pikendus tuleviku suunas, mis pakub kõige kvaliteetsemaid ja kaasaegsemaid lahendusi,“ ütles kinnistu omaniku OÜ Giga Investeeringud tegevjuht Indrek Jakobsoo.

Uus-Karlowa kvartal on mõeldud neile, kes tahavad kogeda Tartu linnasüdame lähedust, igapäevast mugavust ja inspireerivat elukeskkonda Emajõe kaldal. Kvartalisse rajatakse kolm kuuekorruselist hoonet, milles on lisaks 2–5-toalistele korteritele ka esimese korruse äripinnad. Kvartali arhitektuurse lahenduse on loonud Kadarik Tüür Arhitektid. Kortermajad rajab OÜ Giga Investeeringud ja OÜ Merko Kodud ühisettevõtte Turu 18 Kodud OÜ.

„Kvartali hoonete projekteerimistööd on kulgenud tempokalt. Plaanime kortermajade ehitusloa taotluse esitada Tartu linnale lähiajal. Sõltuvalt ehitusloa väljastamise ajast ning klientide ootustest on võimalik alustada ehitust 2026. aasta jooksul. Kortermajade valmimine võiks jääda sel juhul 2028. aastasse,“ sõnas OÜ Merko Kodud juht Indrek Tarto.

Ühise parkimiskorrusega kortermaju hakkab ümbritsema kaasaegne ja mitmekülgne linnaruum, mis muudab kodu ümbruse meeldivaks elanikele ja võimaldab avada jõeäärse ala linlastele. Kaldapromenaadi rajamine uue kvartali kõrvale pikendab aktiivses kasutuses Tartu jõeäärset linnaruumi kuni Sõpruse sillani.

Arvestades Turu 18 eluhoonete ning naaberkinnistule plaanitava hotelli- ja büroohoone mahtu, on Uus-Karlowa üks suurimaid arendusprojekte Tartu kesklinnas. Planeeringu alusel on piirkonna arendusmahuks kavandatud kokku ligikaudu 40 000 m². See hõlmab umbes 200 rajatava korteri pinda, äripindu ligikaudu 15 000 m² ning maa-aluseid parkimispindu ligikaudu 10 000 m² mahus.