Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Statistika: Eesti keskmise korteritehingu koguhind kasvas aastaga 2,8 protsenti

Tõnu Toompark, Kinnisvarakooli konsultant ja koolitaja

Maa- ja ruumiameti andmetel sõlmiti 2025. a Eestis kokku 21 562 korteritehingut. Korteritehingute keskmine hind oli ~125 000 eurot. Aastaga kerkis Eesti keskmine tehinguhind 2,8% võrra.

Maakondlikult on kõrgeimad korteritehingute hinnad Harju ja Tartu maakondades. Harjumaa 2025. a korteritehingute keskmine hind oli 2025. aastal ~171 000 ja Tartumaal ~135 000 eurot. Harjumaal vähenes keskmine tehinguhind aasta varasemaga võrreldes 0,5% ja Tartumaal kasvas 1,8%. Seega püsis keskmine tehinguhind sisuliselt paigal.

Kõige enam kasvas keskmise korteritehingu hind aastaga Rapla maakonnas. Raplamaa 2024. a keskmine korteritheingu hind ~42 500 € kasvas 2025. aastaks ~57 500 eurole ehk 35%.

Tartu maakonna kõrval vähenes keskmise korteritehingu hind täiendavalt Jõgeva ja Ida-Viru maakondades. Ida-Viru keskmine korteritehing 2025. a oli ~17 700 eurot ehk aastatagusest 1,7% odavam. Jõrgema maakonna solid vastavad näitajad ~22 100 eurot ja -6,6%.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Vamos! NREF 2026 Parallel Sessions Go South: Spain Beyond the Sun & Sea

image002Spain isn’t just about beaches and balconies. It’s about capital, growth corridors, urban regeneration — and smart cross-border investment.

At Nordic Real Estate Forum 2026, we’re turning the spotlight to Spain’s evolving real estate landscape and the opportunities that go far beyond the traditional “sunbelt” narrative.

🎤 Panel head: Gerdi Arst, Partner, MyHome Real Estate Agency
👥 On stage: Kian Bennani (Hi Homes), Arle Mölder (Novira Capital), Alex Petrov (Solvilla)

From Costa to capital cities, from lifestyle buyers to strategic investors — where is the real momentum?

📍 March 4, 2026 | Tallinn Creative Hub

Explore the full programme at www.nordicreforum.com

Confirmed speakers are:

  • Olof Sundblad, Swedbank
  • Päivi Tomula, Pontos Group
  • Olavi Lepp, Swedbank
  • Madis Raidma, East Capital Real Estate
  • Kristjan Tamla, EfTEN Capital
  • Roberto de Silvestri, Colonna Group
  • Gabrielė Gegevičiūtė, Capitalica Asset Management
  • Monika Nedzinskaitė, Newsec
  • Laurynas Kuzavas, SIRIN Development
  • Albin Rosengren, East Capital Real Estate
  • Risto Kukk, BOLT
  • Martin Otsa, East Capital Real Estate
  • Are Altraja, SPORTLAND
  • Ülo Kaasik, Eesti Pank
  • Kestutis Sasnauskas, Eastnine AB
  • Nicklas Lindberg, ECHO Investment
  • Adrian Karczewicz, Skanska
  • Kimmo Virtanen, Scandinavian & Baltic Hotel Consulting
  • Håkan Pehrsson, The Retail Headquarters AB
  • Arle Mölder, Novira Capital
  • Mika Sucksdorff, Uus Maa Real Estate Group
  • Piret Üts, Port of Tallinn
  • Kristi Hakkaja, Moderan
  • Rasmus Udde, Sunly
  • Brigita Aleksandraviciute, Apex Alliance Hotel Management
  • Olga Kozina, Zenith Family Office
  • Harri Palosaari, Evli-Rahastoyhtiö Oy
  • Tarmo Sumberg, Legendhotels
  • Pēteris Ratas, Chief Architect, City of Riga
  • MATTIAS LAMBERG, O’Learys Group
  • Raivo Vare, Expert
  • Markus Brugger, CC Real Group
  • Gerdi Arst, MyHome Real Estate Agancy
  • Joonas Rantala, Themo Nordic Oy
  • Martti Krass, Hepsor
  • Frank Reul, ACCOR
  • Bartłomiej Adamczyk, PANATTONI
  • Remigijus Pleteras, BONAVA
  • Andrius Barstys, Capitalica Asset Management
  • Kimmo Virtanen, Scandinavian & Baltic Hotel
  • Brigita Aleksandraviciute, Apex Alliance Hotel Management
  • Tarmo Sumberg, Legendhotels
  • Frank Reul, ACCOR
  • Albin Rosengren, East Capital Real Estate
  • Andrius Barštys, Capitalica Asset Management
  • Aivar Tomson, Member of the Board, Estonian Association of Appraisers
  • Argo Pillesson, Uus Maa Group
  • Tomas Sovijus Kvainickas, INREAL
  • Ero Viik, Swedbank
  • Ari Laitala, SYKLI Environmental College
  • Peep-Ain Saar, Estonian Chamber of Real Estate Brokers
  • Giorgio Emiliano Pinna, CEPI
  • Pēteris Ratas, City of Riga
  • Martti Krass, Hepsor
  • Reigo Randmets, Reterra
  • Remigijus Pleteras, Bonava Lietuva
  • Carolus Reincke, Titanium Oyj
  • Ahti Kuningas, Ministry of Economic Affairs and Communications
  • Margus Puusepp, Solarstone
  • Juuso Pelkonen, NEWSEC

🤝 Partners: Swedbank, Newsec, East Capital, Colonna Capital, SIRIN Development, UAB, Port of Tallinn, Law Firm GLIMSTEDT

📢 Organizers: The Association of Real Estate Companies of Estonia, The Estonian Association of Appraisers, The Estonian Chamber of Real Estate Brokers, Corpore Conferences

#NREF2026

Spanish panel

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Statistikaamet: Jaekaubandusettevõtete müügimaht kasvas jaanuaris 8%

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu jaanuaris 885 miljonit eurot. Võrreldes 2025. aasta sama kuuga suurenes müügimaht 8%.

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et kui detsembris jäi müügimaht 2024. aasta detsembriga võrreldes samaks, siis jaanuaris hakkas see kasvama. „Müügimahu suurenemist mõjutasid jaanuaris enim mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted, kus maht kasvas 2025. aasta sama kuuga võrreldes 24%. Selle taga oli peamiselt mootorikütuste hindade odavnemine,“ lisas Pihlak.

„Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu ei hõlma ainult mootorikütuste müüki, vaid kogumüüki, kuhu kuulub ka näiteks toitlustusest ja muudelt kaupadelt ning teenustelt saadud tulu,“ täpsustas Pihlak.

Tööstuskaupade kauplustes suurenes müügimaht 2025. aasta jaanuariga võrreldes 13%, toidukaupade kauplustes vähenes aga 2%. „Toidukaupade kaupluste müügimahu kahanemist mõjutas jätkuvalt toidukaupade hinnatõus,“ ütles Pihlak.

Detsembriga võrreldes vähenes jaekaubandusettevõtete müügimaht jaanuaris 14%. „Tegemist oli tavapärase kahanemisega, mis järgneb jõulude ja aastavahetuse suurmüükidele,“ selgitas Pihlak. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmetel suurenes müügimaht eelmise kuuga võrreldes 4%.

Jaekaubanduse andmete avaldamise jaotis muutus

Alates 2026. aastast ei avaldata enam mitmeid jaekaubanduse tegevusalasid, need avaldatakse nüüd üldisemate tegevusalade all (hetkel ei ole tabelis KM020 veel üldisemaid tegevusalasid, need lisatakse sinna esimesel võimalusel). See on seotud uue tegevusalade klassifikaatori EMTAK 2025 kasutuselevõtuga. Statistikaamet jätkab jaekaubanduse andmete avaldamist tegevusalade klassifikaatori EMTAK 2008 järgi kuni 2027. aasta lõpuni, kuid äriregister kasutab alates 2025. aastast üksnes EMTAK 2025 versiooni. EMTAK 2025 keskne põhimõte on, et klassifitseerimine toimub selle järgi, mida müüakse, kuid EMTAK 2008 põhineb sellel, millise müügikanali (kaupluse, turu või e-poe) kaudu müük toimub. Nii ei ole EMTAK 2008 ja EMTAK 2025 vahel alati võimalik luua üks-ühele vastavust ja andmed ei ole enam võrreldavad, sest puudub info ettevõtte müügikanali kohta. Näiteks võib EMTAK 2008 järgi posti või interneti teel kaupu müüv ettevõte EMTAK 2025 järgi kuuluda hoopis elektroonika, rõivaste või kodukaupade jaemüügi alla, sõltuvalt müüdavast kaubast. Kuna registrites puudub info müügikanali kohta, siis on keeruline ettevõtet klassifitseerida tegevusala „Jaemüük posti või interneti teel” järgi.

260302 Jaekaubandusettevõtete müügimaht kasvas jaanuaris 8%

Jaekaubanduse andmed avaldatakse Eestis registreeritud ettevõtete põhitegevusala järgi.

Müügitulu mahuindeks – indeks, mis iseloomustab kaupade müügi mahu muutust püsivhindades võrreldes mingi eelmise perioodi müügiga. Indeksi arvutamisel on kasutatud kaupade hinnaindekseid.

Statistika aluseks on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikatööd „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ teeb statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Andmed on avaldatud 02.03.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

VALMIS: 40 miljonit eurot maksma läinud Uus-Järveküla elurajoon on valmis ja kodud tellijale üle antud

InvegoEesti suurima vaid paaris- ja ridamajadest koosneva elurajooni Uus-Järveküla ehitus on lõppenud ja peatöövõtja NOBE on kõik kodud tellijale üle andnud. Kinnisvaraarendaja Invego ja EfTEN United Property Fundi koostööna valminud 165 koduga elurajooni rajamine läks maksma 40 miljonit eurot.

Invego juhi Kristjan-Thor Vähi sõnul on kindlaim tõend eduloost see, kui kogu projekti valmides on arendajal jäänud müüa alla viie protsendi kodudest. “Tänasel turul on selline müügiedu pigem harvaesinev. Retsept on pealtnäha muidugi lihtne – terviklik kontseptsioon ja õnnestunud arhitektuurne lahendus, kvaliteetne ehitus, hea asukoht ja korralikud ühendused ning muidugi tugev finantspartner ja kogenud arendaja,” loetleb Kristjan-Thor Vähi.

Invego ja EfTEN, sel korral EfTEN Special Opportunities Fundi kaudu, on juba asunud arendama järgmist ühisprojekti. Läti pealinna Riia vahetusse lähedusse rajatava Marupes Sirds elurajooni esimeses etapis rajatakse kokku 65 kodu, millest viiendik on eelmüügi käigus juba broneeritud.

Uus-Järveküla ridamajade elurajooni edu taga on ka hästi paigas hinna ja kvaliteedi suhe. “Uus-Järveküla ridamaja maksumus on turul algusest peale olnud väga konkurentsis ning hinnas võrreldav perekorteriga linnas. Samas saab siin koduga kaasa oma hoovi ja rohkem privaatsust, koolid-lasteaiad jalutuskäigu kaugusel ja ka Tallinngi vaid 10-minutilise autosõidu kaugusel,” kirjeldab Vähi veel Uus-Järveküla fenomeni lisades, et Invego pakub Eestis ainukesena uutele kodudele 5-aastast garantiiperioodi, et värske omanik ei peaks oma investeeringu pärast muretsema ning saab end uues kodus mugavalt sisse seada.

Uus-Järveküla projekteeris PIN Arhitektid ja ehitustööde eest vastutab NOBE. “Täna, mil kõik kodud on valmis, tuleb eraldi kiita NOBE meeskonda, kelle töö on olnud kogu projekti vältel kiire, täpne ja kvaliteetne,“ rõhutas Invego juht.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku, kokku 1500 kodu ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 500 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas.

260302 VALMIS 40 miljonit eurot maksma läinud Uus-Järveküla elurajoon on valmis ja kodud tellijale üle antud

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Pro Kapitali nõukogu kinnitas 2025. a IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuande (auditeerimata)

Pro KapitalTEGEVUSARUANNE

Kinnisvaraarendus

Tallinn

2025. aasta neljandas kvartalis viidi lõpule Uus-Kindrali arendusprojekti valge maja ehitustööd Tallinnas, Kristiine Citys.

Korterite ülevaatused ning notariaalsete asjaõiguslepingute allkirjastamine klientidega algasid novembris ning aasta lõpuks oli valges majas edukalt üle antud 39 korterit. Ülejäänud ostu-müügi eellepingutega kaetud korterite üleandmine on kavandatud 2026. aasta esimesse kvartalisse. Neljanda kvartali lõpuks, mil ehitustööd lõpetati, oli müügilepingutega kaetud ligikaudu 78% kõigist müüdavatest pindadest (m²).

Samal ajal jätkus ehitustegevus valge maja kõrval asuval kinnistul (aadressil Sammu tn 10 / Seebi tn 24a, Tallinn), kuhu rajatakse teine 7-korruseline, 90 korteriga eluhoone. Neljanda kvartali lõpu seisuga olid kõik aknad paigaldatud, vaheseinad peaaegu valmis ning peamised elektri- ja torutööd madalamatel korrustel valdavalt lõpetatud. Hoone valmimine on planeeritud 2026. aasta oktoobrisse–novembrisse.

Lisaks on Kristiine Citys aktiivselt ettevalmistamisel neli uut arendusprojekti, mille raames tegeletakse projekteerimise ning ehituslubade taotlemisega Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt. Kavandatavad arendused lisavad Kristiine Citysse ligikaudu 35 000 ruutmeetrit brutopinda, kuhu on planeeritud umbes 350 korterit, millest 95% on elamupinnad ja 5% äripinnad, tugevdades veelgi meie kohalolekut selles hästi arenenud linnapiirkonnas. Aruande avaldamise seisuga on Tondi 53 projektile (tuntud ka kui „Dunte“) väljastatud ehitusluba. Tondi tänaval paiknevas ajaloolises hoones arendatakse ligikaudu 160 korterit. Projekteerimistööd on aruande avaldamise hetkeks lõppjärgus ning plaanitakse lõpetada 2026. aasta veebruaris. Ülejäänud projektide ehituslubade väljastamist on oodata 2026 aasta kevadel.

2025. aasta neljanda kvartali lõpuks on Kalaranna Kvartalis ehitustegevus lõpetatud ning jätkub projekti aktiivne turundus ja müük. Käesoleva aruande avaldamise hetkeks on müügilepingutega kaetud ligikaudu 64% kogu korterite mahust.

Riia

Riias jätkas Grupp Klīversala kvartali järgmise arendusetapi – Blue Marine’i projekti – ehitustegevusega.
Ehitus algas 2025. aasta kolmandas kvartalis ning aruandeperioodi lõpuks oli projekt nulltsükli faasis. Terasest sulundsein oli paigaldatud ning ankurdatud, võimaldades kaevetööd lõpetada. Sõlmitud on lepingud monoliitbetoonitöödeks ning hoone maapealse osa monteeritavate raudbetoonelementide tootmiseks ja paigaldamiseks.
Neljandas kvartalis sõlmiti BluOr Bank’ga arenduslaenu leping, mille eeltingimused on täidetud ning projekti rahastamine on alanud.
Samaaegselt tegeleme aktiivselt turundus- ja müügitegevustega, et tõsta Klīversala kvartali atraktiivsust ning elavdada projekti müüki.

Vilnius

Neljandas kvartalis jõudis Vilniuses arendatava Šaltinių Namai Attico viimase etapi – City Villas’e ja ärihoone – ehitus lõppjärku ning on valmimas. 2025. aasta detsembris alustati asjaõiguslepingute sõlmimist ning esimeste korterite üleandmist klientidele. Ülejäänud eelmüügilepingutega kaetud korterite asjaõiguslepingute sõlmimine ja üleandmine on kavandatud 2026. aasta esimesele poolaastale.
Meie kõige hiljutisem investeering Naugarduko tänaval, mida arendatakse Borgo nime all, hõlmab ajaloolise, mäenõlval paikneva endise koolihoone ümberkujundamist eksklusiivseks elamuarenduseks. Projekti raames valmib ligikaudu 50 luksuslikku korterit vaadetega Vilniuse vanalinnale. Ehitusluba on väljastatud ja ehitustööde algus on planeeritud 2026. aasta teises pooles.

Hotellindus

Hotelli kaheteistkümne kuu majandustulemused jäid küll veidi alla eelarve, ent aasta jooksul esines mitmeid perioode, mil tulemused paranesid võrreldes eelneva aastaga. Aasta lõpu poole langes täituvus nii turismiklientide kui ka äriklientide seas, peegeldades üldist turuolukorda eelkõige turismisektoris. Samal ajal näitas toitlustusteenuste tulu aastavõrdluses tagasihoidlikku kasvu.

Muud projektid

2025. aasta jooksul tegutsesid Grupi Itaalia üksused – Preatoni Nuda Proprietà (PNP) ja Preatoni Intermediazioni Immobiliari (PII) – väljakutseid pakkuvas turuolukorras, mis peegeldab laiemat olukorda Itaalia kinnisvarasektoris. Perioodi jooksul püsis turuaktiivsus tagasihoidlik, mõjutades tehingumahtusid. Sellest hoolimata on PNP ärimudel – kinnisvara omandamine, mille puhul ostja saab omandiõiguse, samas kui müüja säilitab eluaegse kasutusõiguse – jätkuvalt tugev ning pälvib kasvavat huvi nii era- kui ka institutsionaalsete investorite seas.

Aasta jooksul keskendus PNP oma tegevusbaasi tugevdamisele ja partnerlussuhete arendamisele, näidates üles vastupidavust muutuvas keskkonnas. Kuigi turutingimused on endiselt ebakindlad, jälgib juhtkond arenguid tähelepanelikult ning usub, et tegevuskeskkonna järkjärguline stabiliseerumine võib tingimuste normaliseerudes toetada tulevast tehinguaktiivsust.

Kokkuvõte

2025. aasta kujunes Grupi jaoks edukaks ja kasumlikuks. Aastat iseloomustasid järjekindel tegutsemine, selge edasiminek ning positiivne areng kõigil meie turgudel. Meie meeskond keskendus kvaliteetsete projektide elluviimisele ja pikaajalise strateegia järjekindlale täitmisele, viies seatud eesmärgid konkreetsete tulemusteni ning tugevdades sellega Grupi tegevusvõimekust.

Tallinnas näitasid Kristiine City ehituse edenemine ja olulised planeerimisotsused selgelt, kuidas järjekindel töö ja pikaajaline vaade loovad püsivat väärtust. Riias jõudis Blue Marine’i arendus projekteerimisest ehitusfaasi, peegeldades meie praktilist lähenemist ning tugevat kontrolli nii kvaliteedi kui ka erialase pädevuse üle. Vilniuses saavutatud rekordilised müügihinnad kinnitasid tugevat turupositsiooni ja klientide usaldust meie brändi vastu.

Aastale tagasi vaadates olen eriti uhke kogu organisatsioonis üles näidatud professionaalsuse, pühendumuse ja ettevõtlikkuse üle. Tänu keskendunud ja tugevale meeskonnale, tugevale projektiportfellile ning toetavale turuolukorrale suutsime säilitada stabiilsuse ja saavutada jätkusuutliku kasvu. Meie senine töö on loonud kindla aluse edasiseks arenguks ning aasta jooksul saavutatud tulemused kinnitavad meie suutlikkust kasvada kasumlikult, säilitades seejuures distsipliini, loovuse ja selge sihi.

Soovin tänada kõiki meie kolleege, partnereid ja aktsionäre nende jätkuva usalduse ja pühendumuse eest. Iga samm edasi — olgu see suur või väike — tuleneb meie ühisest pühendumusest ja usust pikaajalisse visiooni.

Edoardo Preatoni
Ettevõtte juht

PEAMISED FINANTSNÄITAJAD

Grupi 2025. aasta kaheteistkümne kuu kogukäive oli 53,2 miljonit eurot (2024: 18,2 miljonit eurot) ning 2025. aasta neljanda kvartali kogukäive 18,9 miljonit eurot (2024. aasta neljandas kvartalis: 7,6 miljonit eurot).

Grupi käive kinnisvara müügist sõltub eelkõige elamuarenduste valmimise ajast, kuna müügitulu kajastatakse hetkel, mil sõlmitakse notariaalne müügileping ja ruumid antakse ostjale üle. Seetõttu on kinnisvara müügist saadavad tulud tihedalt seotud ehitustsükli ning projektide valmimise ajastusega.

Tulu kinnisvara müügist kasvas 2025. aastal võrreldes eelmise aastaga seoses valminud korterite üleandmisega Tallinnas Kalaranna ja Uus‑Kindrali ning Vilniuses City Villas projektides.
2024. aasta müügitulu jäi madalamale tasemele, kuna Kalaranna kvartali korterite üleandmised algasid alles 2024. aasta detsembris ning suurema osa aastast piirduti peamiselt allesjäänud varude müügiga Lätis ja Leedus.

Grupi brutokasum ulatus 2025. aastal 18,8 miljoni euroni (2024: 5,4 miljonit eurot) ning 2025. aasta neljanda kvartali brutokasum 6,9 miljoni euroni (2024. aasta neljandas kvartalis: 2,6 miljonit eurot).

Ärikasum oli 2025. aastal 14,7 miljonit eurot (2024: 0,1 miljonit eurot). 2025. aasta neljanda kvartali ärikasum oli 7,1 miljonit eurot (2024. aasta neljandas kvartalis: 1,9 miljonit eurot).

Grupi puhaskasum 2025. aasta kaheteistkümne kuu jooksul oli 12,0 miljonit eurot (2024: –3,9 miljonit eurot kahjum) ning 2025. aasta neljanda kvartali puhaskasum 6,0 miljonit eurot (2024. aasta neljandas kvartalis: 0,2 miljonit eurot).

Rahavood põhitegevusest olid 2025. aasta kaheteistkümne kuu jooksul positiivsed summas 10,8 miljonit eurot, võrreldes 2024. aasta sama perioodi negatiivse 10,4 miljoni euro suuruse rahavooga. Neljandas kvartalis olid rahavood positiivsed 4,0 miljonit eurot, võrreldes 2024. aasta neljanda kvartali negatiivse 0,4 miljoni euro suuruse rahavooga.

Aktsia puhasväärtus 31. detsembri 2025 seisuga oli 1,12 eurot (31. detsembril 2024:0,89 eurot).

PEAMISED TULEMUSNÄITAJAD

2025
12 kuud
2024
12 kuud
2025
IV kvartal
2024
IV kvartal
Käive (tuhat eurot) 53 162 18 158 18 897 7 554
Brutokasum (tuhat eurot) 18 795 5 423 6 861 2 567
Brutokasum, % 35% 30% 36% 34%
Ärikasum (tuhat eurot) 14 733 123 7 065 1 854
Ärikasum, % 28% 1% 37% 25%
Puhaskasum/ – kahjum (tuhat eurot) 12 041 -3 875 6 016 187
Puhaskasum/ – kahjum, % 23% -21% 32% 2%
Kasum/ – kahjum aktsia kohta (eurot) 0,22 -0,06 0,11 0,01
31.12.2025 31.12.2024
Varad kokku (tuhat eurot) 124 490 118 758
Kohustused kokku (tuhat eurot) 61 163 67 537
Omakapital kokku (tuhat eurot) 63 327 51 221
Võla / omakapitali suhe * 0,97 1,32
Varade tootlus, % ** 10,1% -3,4%
Omakapitali tootlus, % *** 21,0% -7,0%
Aktsia puhasväärtus, eurot **** 1,12 0,89


*võla / omakapitali suhe = kohustused kokku / omakapital kokku

**varade tootlus = puhaskasum/-kahjum / varad kokku (keskmine)
*** omakapitali tootlus = puhaskasum/-kahjum / omakapital kokku (keskmine)
**** aktsia puhasväärtus = omakapital kokku / aktsiate arv

KONSOLIDEERITUD FINANTSARUANDED

Konsolideeritud finantsseisundi vahearuanne

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024
VARAD
Käibevara
Raha 5 143 4 344
Lühiajalised nõuded 5 645 822
Ettemakstud kulud 287 422
Varud 57 503 56 951
Käibevara kokku 68 578 62 539
Põhivara
Pikaajalised nõuded 324 317
Materiaalne põhivara 7 836 7 595
Kasutusõigusega varad 781 513
Kinnisvarainvesteeringud 43 516 44 210
Firmaväärtus 0 863
Immateriaalne põhivara 1 555 2 721
Põhivara kokku 54 012 56 219
Müügiootel varad 1 900 0
Müügiootel varad kokku 1 900 0
VARAD KOKKU 124 490 118 758
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustused
Lühiajalised võlakohustused 18 833 21 893
Ostjate ettemaksed 5 888 9 618
Lühiajalised võlad tarnijatele 5 447 5 600
Maksukohustused 2 562 833
Lühiajalised eraldised 116 24
Lühiajalised kohustused kokku 32 846 37 968
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised võlakohustused 26 266 27 350
Muud pikaajalised kohustused 8 6
Edasilükkunud tulumaksukohustus 1 813 2 031
Pikaajalised eraldised 230 182
Pikaajalised kohustused kokku 28 317 29 569
KOHUSTUSED KOKKU 61 163 67 537
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital
Aktsiakapital nimiväärtuses 11 338 11 338
Ülekurss 5 661 5 661
Kohustuslik reservkapital 1 134 1 134
Ümberhindluse reserv 2 322 1 977
Eelmiste perioodide jaotamata kasum 42 691 30 523
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital kokku 63 146 50 633
Mittekontrolliv osalus 181 588
OMAKAPITAL KOKKU 63 327 51 221
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 124 490 118 758


Konsolideeritud kasumi- ja koondkasumi vahearuanne

tuhandetes eurodes 2025
12 kuud
2024
12 kuud
2025
IV kvartal
2024
IV kvartal
JÄTKUVAD TEGEVUSVALDKONNAD
Äritulud
Müügitulu 53 162 18 158 18 897 7 554
Müüdud toodete ja teenuste kulu -34 367 -12 735 -12 036 -4 987
Brutokasum 18 795 5 423 6 861 2 567
Turustuskulud -1 213 -1 136 -280 -363
Üldhalduskulud -5 659 -5 293 -1 434 -1 474
Muud äritulud 3 824 1 164 2 809 1 130
Muud ärikulud -1 014 -35 -891 -6
Ärikasum 14 733 123 7 065 1 854
Finantstulud 40 123 10 25
Finantskulud -2 615 -4 276 -701 -1 865
Kasum / -kahjum enne tulumaksu 12 158 -4 030 6 374 14
Tulumaks -117 155 -358 173
Perioodi puhaskasum / -kahjum 12 041 -3 875 6 016 187
Perioodi puhaskasumi/-kahjumi jaotus:
Emaettevõtte omanikele kuuluv osa 12 314 -3 675 6 022 337
Mittekontrolliv osalus -273 -200 -6 -150
Muu koondkasum
Muudatused kinnisvara ümberhindluse reservis 345 -115 345 -115
Aruandeperioodi koondkasum kokku 12 386 -3 990 6 361 72
Aruandeperioodi puhastulemi jaotus:
Emaettevõtte omanikele kuuluv osa 12 659 -3 675 6 022 337
Mittekontrolliv osalus -273 -200 -6 -150
Perioodi kasum / -kahjum aktsia kohta (euro) 0,22 -0,06 0,11 0,01

Aruande täisversiooni leiate juuresolevas failis.

PKG_Q4_2025_EST

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Eesti Pank: Ettevõtjate hinnangul on laenusaamise võimalused paranenud

Eesti PankEesti ettevõtete ja majapidamiste ligipääs pangalaenudele on valdavalt hea. Seda kinnitab Euroopa keskmisest tunduvalt kiirem laenukasv. Eesti ettevõtjate hinnangud laenukeskkonnale paranesid 2025. aastal veelgi ja olid Euroopa keskmisest paremad. Paranemist saab seos­tada eelkõige intressimäärade langetamise ja majanduse väljavaate tugevnemisega, aga ka pankade hea laenupakkumisvõimega. Hinnangud on paranenud kõigil tegevusaladel, kuid eriti kinnisvara- ja IKT-sektoris. Ehkki väikeettevõtetel on rahastust jätkuvalt mõne­võrra keerulisem saada kui suurettevõtetel, on nende ligipääs rahastusele samuti paranenud.

Konkurentsi survel on eluasemelaenude intressimarginaal kahanenud euroala keskmise lähedale, kuid ettevõtete laenuintressimäärad on rahvusvahelises võrdluses endiselt kõrged. Ettevaates sõltub ettevõtete laenude intressimarginaalide alanemine sellest, kas konkurentsisurve kandub senistelt muudelt laenutingimustelt tugevamalt edasi ka intressimarginaalile ja kuidas muutub üldine majanduskeskkonna riskisus.

Kiire laenukasvu jätkumist võib oodata ka lähiaastatel. Sellesse panustavad majanduskasvu kiirenemine ja maksuküüru kaotamine. Ettevõtete laenukasvu veavad kinnisvaraettevõtted, aga ka tööstus- ja põllumajandusettevõtete laenamine on hoogustunud. Kaubanduses on aga laenujääk vähenenud. Intressimäärade stabiliseerumine ja majanduse kasvule pöördumine lisavad ettevõtetele ja maja­pidamistele kindlust teha uusi investeeringuid ning kaasata uut oma- ja võlakapitali. Eesti Panga viimase majandus­prognoosi järgi kasvavad ettevõtete pangalaenud lähiaastatel aasta keskmisena ligikaudu 6% ja eluasemelaenud ligi 9%.

Pangad pakuvad varasemast hoogsamalt ja parematel tingimustel korterühistutele elamute renoveerimiseks laenu. Viimastel aastatel on pankade laenud korteriühistutele mitmekordistunud ja seda ennekõike intressimarginaalide alanemise, laenude kättesaadavuse paranemise ja suurenenud nõudluse tõttu. Riik on korterelamute renoveerimisse panustanud peamiselt toetuste ning väiksemas mahus ka käenduste ja otselaenude kaudu. Arvestades riigi vahendite piiratust, on tähtis, et elamufondi parenda­miseks kavandatav tugi oleks hästi sihitud ning toetaks tõhusalt erasektori pakutavaid rahastamisvõimalusi. Seeläbi saaks kiiremini ja rohkemate korterelamute renoveerimine rahastatud.

Riiklike toetusmeetmete otsene ja kaudne mõju ettevõtete laenuturule on alates koroo­nakriisist kasvanud. Viimasel paaril aastal on riik jõudsalt suurendanud otsetoetusi ettevõtlusesse, kuid ettevaates on riigil plaan otsetoetusi vähendada ja pakkuda rohkem laenutooteid. Riiklik ettevõtluspolii­tika peakski eelistama otsetoetustele laene ja eriti käendusi, sest nii säilib kasulik erasektori riskihin­nang, kahjustatakse vähem konkurentsi ja sama eesmärgi saavutamiseks tuleb kasutada vähem maksumaksja raha. Käenduste kasuks räägib ka asjaolu, et ettevõtted on varasemalt ühe peamise rahastuse kättesaadavust takistava probleemina esile toonud just piisava tagatise puudumist.

Era- ja riskikapitalifondid toetavad omakapitali pakkumise kaudu märkimisväärselt alustavate ettevõtete arengut. Kuigi pangandusvälise finantsvahenduse roll Eesti majanduse rahastamises on endiselt pigem väike, on tegu olulise rahastuskanaliga väikestele ja alustavatele või kasvufaasis olevatele ettevõtmistele. Neile pole pangalaen tihti sobiv või kättesaadav rahastamisviis. Kui investeerimisfondide kaudu jõuab Eesti majan­dusse üha enam raha, siis pensionifondide otseinvesteeringud Eesti ettevõtetesse on vähenenud pärast teise pensionisamba vabatahtlikuks tege­mist. Pensionifondid on siiski oluliseks ankurinvestoriks investeerimisfondidele.

Uued välismaised investeeringud Eesti mittefinantsettevõtetesse on püsinud viimastel aastatel ligikaudu samal tasemel. Ka juba varem tehtud välisinvesteeringute vähendamine on püsinud ligikaudu varasemate aastate tasemel. Seega ei nähtu andmetest, et julgeoleku­riskide või keerulise majandusolukorra tõttu oleks välisinvestorite lahkumine Eestist varasemaga võrreldes sagenenud. Välisomandis olevad ette­võtted suurendasid 2024. aastal märkimisväärselt dividendide maksmist enne tulumaksumäära tõusu, kuid 2025. aastal oli dividendide maks­mine ja kasumi reinvesteerimine taas tavapärane.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Swedbank: Ettevõtete majandusnäitajad on paranemas

SwedbankStatistikaameti täna avaldatud andmetel pöördus ettevõtete müügitulu möödunud aastal pärast kahe aasta pikkust langust taas kasvule, suurenedes esialgsetel andmetel ligi 4%. Kuna müügitulu kasv saavutati väiksema töötajate arvu ja nende töötatud tundidega, tegi tunnitootlikkus märgatava tõusu.

Ettevõtete müügitulu suurenes möödunud aastal küll 3 miljardi euro võrra, kuid seda mõjutas oluliselt varasem müügitulu langus, mis seda võrdlust segab. Kui vaadata kahte aastat koos (2024 ja 2025), on suurim kasv toimunud info ja side tegevusalal. Kui aga vaadata vaid eelmist aastat, tegid tugevaima kasvu hulgikaubandus ja alles siis IKT teenused. Enim vähenesid aga sõidukite müügiga tegelevate ettevõtete ja ehituse müügitulu.

Ettevõtete kasum suurenes

Ettevõtete kogukulud suurenesid müügituluga samas tempos ja kuna tööjõukulude kasv jäi neist veidi maha, näitas ka kogukasum tõusu – pärast kaheaastast langust suurenes see esialgsetel andmetel ligi 4%. Samas jäi kasumlikkus (kasumi osakaal müügitulus) eelmise aastaga samale tasemele ning see on pikemas vaates langenud.

Kindlasti tuleks arvestada, et täna avaldatud ettevõtete majandusnäitajad on esialgsed ja need võivad veel täpsustatud andmetega tublisti muutuda. Eriti puudutab see kasumi muutust ja kasumlikkust. Täpsustatud andmetel on ettevõtete sektori keskmine kasumlikkus olnud viimastel aastatel kõrgem. Näiteks kui 2023.-2024. aastatel oli see esialgsete arvestuste järgi 4-5%, siis täpsustatud andmetel 6-7%, sõltuvalt sellest, kas vaadata kasumit enne või pärast finants- ja maksukulude arvestamist.

Pankrottide arv vähenes

Ettevõtete majandusnäitajate parenemine vähendas möödunud aastal ka pankrottide arvu ligi 5% võrra. Samas tuli see langus 2024. aastaks tippu tõusnud pankrottide arvu pealt ning võrreldes ülejäänud koroonakriisi-järgsete aastatega oli see ikkagi suurem.

Müügitulu paranemine peaks jätkuma

Ettevõtete kindlustunne on tasapisi paranenud küll juba viimased paar aastat, kuid see pole veel pikaajalise keskmiseni jõudnud. Kui möödunud aastal näitas kindlustunne kiiremat kosumist jaekaubanduses, ehituses ja teenuste sektoris, siis tööstuses mitte.

Aasta teisel poolel tegi kiirema hüppe üles ka majapidamiste kindlustunne. Koos reaalmajanduses prognoositud muutustega – keskmise majapidamise ostujõu paranemine, avaliku ja erasektori investeeringute kasv ning välisnõudluse paranemine – peaks ettevõtete müügitulu paranemine sel aastal jätkuma. Selle mõju kasumile sõltub aga sellest, kui palju suudavad ettevõtted hoida kontrolli all oma kulude kasvu.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Statistikaamet: 2025. aasta oli Eesti majanduses viimase kolme aasta parim

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2025. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga 0,7% ja 2025. aastal kokku võrreldes aasta varasemaga 0,6%. Jooksevhindades moodustas SKP eelmise aasta viimases kvartalis 11 miljardit eurot ja 2025. aastal kokku 41,6 miljardit eurot.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuht Robert Müürsepp tõi välja, et 2025. aasta oli Eesti majanduses viimase kolme aasta parim. „SKP kasvas kolm viimast kvartalit järjest ja aastaga kokku 0,6%,“ lisas ta.

Neljanda kvartali majanduskasvu mõjutas enim töötlev tööstus

Sarnaselt kolmandale kvartalile püsis neljandas kvartalis enamiku tegevusalade mõju SKP-le väiksena. Suurim positiivne mõju oli töötleval tööstusel, mille lisandväärtus kasvas 13,3%. Tugevalt panustas ka info ja side tegevusala (9%), mis taastus tagasihoidlikust aasta keskpaigast.

Negatiivne mõju majandusele oli kolmandat kvartalit järjest kaubanduse tegevusalal, mille lisandväärtus vähenes 7,6%. Märgatava negatiivse mõjuga olid ka ehitus (-7,6%) ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (-7,1%).

260302 2025. aasta oli Eesti majanduses viimase kolme aasta parim 1

Lisandväärtus neljandas kvartalis veidi kasvas, eratarbimine jätkas vähenemist

Lisandväärtus kasvas neljandas kvartalis 0,4%. Lisandväärtus tekib, kui lahutada ettevõtete käibest (rahvamajanduse arvepidamise kontekstis toodangust) tootmissisenditele minevad kulud. „Mittefinantsettevõtete sektori lisandväärtus oli kolmandat kvartalit järjest positiivne, kuid finantsettevõtete lisandväärtus on nüüdseks vähenenud neli kvartalit järjest,“ selgitas Müürsepp ja lisas, et tagasihoidlikuks jäi ka valitsemissektori lisandväärtus, mis kasvas vaid 0,9%. „See on sektori nõrgim tulemus pärast 2022. aasta esimest kvartalit. Mittetulundussektori lisandväärtus vähenes teist kvartalit järjest (-1,8%), mis on sektori kehvim tulemus pärast 2023. aasta esimest kvartalit,“ lisas ta.

Netotootemaksud suurenesid neljandas kvartalis 3%, eelkõige käibemaksu laekumise tõttu. Nii lisandväärtus kui ka netotootemaksud moodustasid mõlemad umbes poole SKP kasvust.

Eratarbimine vähenes neljandas kvartalis 0,4%. Eelkõige mõjutasid tarbimise kahanemist kulutuste vähenemine transpordile ning alkoholile ja tubakale. Seevastu suurenesid kodumajapidamiste väljaminekud kindlustus- ja finantsteenustele, vabale ajale ning kodusisustusele. Mõningal määral kasvasid ka kulutused rõivastele ja jalatsitele ning infole ja sidele.

Investeeringud ja väliskaubandus kasvasid

Investeeringud kasvasid neljandas kvartalis 6,9%, mis oli aasta parim tulemus. Kasvu vedasid mittefinantsettevõtete investeeringud muudesse hoonetesse ja rajatistesse (42,8%) ja kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse (22,8%). Suurim negatiivne mõju tuli mittefinantsettevõtete investeeringutest masinatesse ja seadmetesse (-42%) ja valitsemissektori investeeringutest muudesse hoonetesse ja rajatistesse (-12,7%).

Väliskaubandus jätkas neljandas kvartalis kasvu, eksport suurenes 4,7% ja import 3,1%. „Netoeksport oli koguni 183,2 miljonit eurot, mis on tugevaim tulemus pärast 2023. aasta esimest kvartalit,“ tõi Müürsepp välja.

Kaupade väljavedu suurenes 4,1% ja sissevedu 2,3%. Märgatavalt suurenes koksi ja puhastatud naftatoodete, mitterahakulla, metallitoodete, arvutite ja elektroonika ning elektriseadmete kaubandus. Suurim negatiivne mõju tuli mootorsõidukite impordilt.

Teenuste eksport kasvas 5,6% ja import 4,8%. Kasvu mõjutas eelkõige reklaami ja uuringute ning muude äriteenuste ost ja müük.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kahanes võrreldes 2025. aasta kolmanda kvartaliga 0,1% ja kasvas võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga 0,8%.

260302 2025. aasta oli Eesti majanduses viimase kolme aasta parim 2

2025. aastal kokku näitas Eesti majandus positiivseid märke

Kokku kasvas lisandväärtus lõppenud aastal 0,3%. Mittefinantsettevõtete sektori lisandväärtus kahanes aastaga 0,2% ja finantssektori lisandväärtus 0,4%. Seevastu valitsemissektori lisandväärtus kasvas 2,3%. Esimest korda kolme aasta jooksul vähenes 2025. aastal mittetulundussektori lisandväärtus 0,4%.

Tegevusaladest olid 2025. aastal suurima positiivse mõjuga töötlev tööstus ning info ja side. „Kui jätta kõrvale erandlik 2024. aasta, siis on info ja side tegevusala Eesti majanduse mootorite seas püsinud ka viimastel rasketel aastatel. Töötlev tööstus panustas positiivselt viimati 2021. aastal,“ sõnas Müürsepp.

Suurematest tegevusaladest toetas majandust märgatavalt ka kinnisvaraalane tegevus. Majanduse suurimaks aeglustajaks oli lõppenud aastal kaubandus, samuti veondus ja laondus ning ehitus.

Eratarbimine on viimased kaks aastat püsinud 2023. aasta tasemel. Lõppenud aastal suurenesid eelkõige kodumajapidamiste kulutused finants- ja kindlustusteenustele. Samuti kasvasid märgatavalt väljaminekud kodusisustusele, vabale ajale, infole ja sidele ning haridusele. Enim vähenesid kulutused transpordile, alkoholile ja tubakale ning toitlustusele ja majutusele.

Netotootemaksud suurenesid aasta peale kokku 2,9%, investeeringud 3,2%. Investeeringute kasvu vedas valitsemissektor, mille investeeringud suurenesid 11,1%. Peamiselt suurenesid investeeringud muudesse masinatesse ja seadmetesse ning kaitseotstarbelisse põhivarasse (73,2%).

Nii eksport kui ka import kasvasid 2025. aastal 5%. Netoeksport moodustas aasta lõpuks 401,6 miljonit eurot, mis on Eestis suurim väliskaubanduse ülejääk pärast 2019. aastat.

Rahvamajanduse arvepidamise andmete põhjal saab teada, kuidas Eesti majandusel läheb. Majanduskasvu ja -langust mõõdetakse peamiselt SKP ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste majanduslik heaolu.

Statistikatööd „Rahvamajanduse arvepidamine“ teeb statistikaamet rahandusministeeriumi tellimusel, et saada teada, kuidas läheb Eesti majandusel.

Andmed on avaldatud 2.03.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Macroeconomics at NREF 2026: Global Shifts, Local Impact

image002

Real estate does not operate in isolation. It responds to interest rates, geopolitical developments, capital flows, and policy decisions that shape markets far beyond national borders.

At Nordic Real Estate Forum 2026, this high-level macroeconomics discussion will examine how global trends are influencing local real estate strategies across the Nordics and Baltics — and what leaders should be preparing for next.

The panel will be led by Raivo Vare, bringing together top voices from finance, central banking, investment, and government:

Olavi Lepp, CEO of Swedbank AS
Ülo Kaasik, Deputy Governor of Eesti Pank
Carolus Reincke, Chief Investment Officer at Titanium Oyj
Ahti Kuningas, Secretary General of the Ministry of Economic Affairs and Communications

📍 March 4, 2026 | Tallinn Creative Hub

If you want to understand the forces shaping tomorrow’s real estate landscape, this is a conversation not to miss.

Learn more at www.nordicreforum.com

Confirmed speakers are:

  • Olof Sundblad, Swedbank
  • Päivi Tomula, Pontos Group
  • Olavi Lepp, Swedbank
  • Madis Raidma, East Capital Real Estate
  • Kristjan Tamla, EfTEN Capital
  • Roberto de Silvestri, Colonna Group
  • Gabrielė Gegevičiūtė, Capitalica Asset Management
  • Monika Nedzinskaitė, Newsec
  • Laurynas Kuzavas, SIRIN Development
  • Albin Rosengren, East Capital Real Estate
  • Risto Kukk, BOLT
  • Martin Otsa, East Capital Real Estate
  • Are Altraja, SPORTLAND
  • Ülo Kaasik, Eesti Pank
  • Kestutis Sasnauskas, Eastnine AB
  • Nicklas Lindberg, ECHO Investment
  • Adrian Karczewicz, Skanska
  • Kimmo Virtanen, Scandinavian & Baltic Hotel Consulting
  • Håkan Pehrsson, The Retail Headquarters AB
  • Arle Mölder, Novira Capital
  • Mika Sucksdorff, Uus Maa Real Estate Group
  • Piret Üts, Port of Tallinn
  • Kristi Hakkaja, Moderan
  • Rasmus Udde, Sunly
  • Brigita Aleksandraviciute, Apex Alliance Hotel Management
  • Olga Kozina, Zenith Family Office
  • Harri Palosaari, Evli-Rahastoyhtiö Oy
  • Tarmo Sumberg, Legendhotels
  • Pēteris Ratas, Chief Architect, City of Riga
  • MATTIAS LAMBERG, O’Learys Group
  • Raivo Vare, Expert
  • Markus Brugger, CC Real Group
  • Gerdi Arst, MyHome Real Estate Agancy
  • Joonas Rantala, Themo Nordic Oy
  • Martti Krass, Hepsor
  • Frank Reul, ACCOR
  • Bartłomiej Adamczyk, PANATTONI
  • Remigijus Pleteras, BONAVA
  • Andrius Barstys, Capitalica Asset Management
  • Kimmo Virtanen, Scandinavian & Baltic Hotel
  • Brigita Aleksandraviciute, Apex Alliance Hotel Management
  • Tarmo Sumberg, Legendhotels
  • Frank Reul, ACCOR
  • Albin Rosengren, East Capital Real Estate
  • Andrius Barštys, Capitalica Asset Management
  • Aivar Tomson, Member of the Board, Estonian Association of Appraisers
  • Argo Pillesson, Uus Maa Group
  • Tomas Sovijus Kvainickas, INREAL
  • Ero Viik, Swedbank
  • Ari Laitala, SYKLI Environmental College
  • Peep-Ain Saar, Estonian Chamber of Real Estate Brokers
  • Giorgio Emiliano Pinna, CEPI
  • Pēteris Ratas, City of Riga
  • Martti Krass, Hepsor
  • Reigo Randmets, Reterra
  • Remigijus Pleteras, Bonava Lietuva
  • Carolus Reincke, Titanium Oyj
  • Ahti Kuningas, Ministry of Economic Affairs and Communications
  • Margus Puusepp, Solarstone

🤝 Partners: Swedbank, Newsec, East Capital, Colonna Capital, SIRIN Development, UAB, Port of Tallinn, Law Firm GLIMSTEDT

📢 Organizers: The Association of Real Estate Companies of Estonia, The Estonian Association of Appraisers, The Estonian Chamber of Real Estate Brokers, Corpore Conferences

#NREF2026

Macroeconomics panel

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Pro Kapital Council approved Consolidated Interim Report for IV Quarter and 12 Months of 2025 (Unaudited)

Pro KapitalMANAGEMENT REPORT

Real Estate Development

Tallinn

During the fourth quarter of 2025 we completed the construction of the white building in our Uus- Kindrali project, located in Kristiine City, Tallinn.

Client inspections and the signing of real rights agreements commenced in November, and by year-end, we had successfully closed 39 residential units in the white building. The remaining pre-sold units are scheduled to be closed during the first quarter of 2026.  By the end of the reporting period, corresponding with the completion of construction, 78% of the sellable area (m²) had been sold.

At the same time, the construction activities continued on a second seven-storey residential building with 90 units, located next to the white building at Sammu Street 10 / Seebi Street 24a, Tallinn. By the year end all the windows had been installed; partition walls’ installation was almost complete and electrical and plumbing works were mostly finished on floors two and three. The completion of this building is targeted for October–November 2026.

Within Kristiine City, we are continuing the design and building permit processes for four additional projects submitted to the Tallinn City Planning Department. These developments will add approximately 35,000 square metres of gross building area (GBA), comprising around 350 predominantly residential units (about 95% residential and 5% commercial), further strengthening our presence in this well-established urban area. To date, a building permit has been obtained for the Tondi 53 project, also known as “Dunte”, which comprises approximately 160 residential units located in one of the historic buildings along Tondi Street. The project design is currently in its final stage and will be completed by February 2026.

For the remaining projects, building permits are expected to be obtained in spring 2026.

In Kalaranna District the construction works have been completed, and we are continuing with sales and marketing activities for the remaining inventory. To date, we have sold 64% of the m²s.

Riga

In Riga, construction activities continued on the Blue Marine project within the Kliversala Quarter.

Construction works commenced in the third quarter of 2025, and by the end of the reporting period, the project was in the zero-cycle construction phase. The steel sheet pile retaining wall had been installed, and reinforcement works were completed shortly, enabling the excavation of the construction pit to be finalised. Construction contracts have been concluded for the in-situ reinforced concrete works, as well as for the production and installation of precast reinforced concrete elements for the above-ground structure of the building.

During the fourth quarter, a construction loan was closed with BluOr Bank, and financing has commenced following the fulfilment of all condition’s precedent under the loan agreement.

At the same time, we are actively engaged in sales and marketing activities with the aim to boost the attraction for the whole Kliversala Quarter.

Vilnius

During the fourth quarter, construction activity in the final stage of Šaltinių Namai Attico with City Villas and a commercial building, is nearing completion.  In December 2025, the first real rights agreements were signed, and the initial residential units were handed over to customers. The remaining pre-sold units are scheduled to be closed and delivered during the first six months of 2026.

Our latest investment on Naugarduko Street in Vilnius, to be developed under the name Borgo, will transform a former school building into a distinctive high-end residential complex comprising approximately 50 luxury apartments. As at the date of this report, the building permit has been issued, and construction is planned to commence in the second half of 2026.

Hotel operations

The twelve months performance remained slightly below budget; however, several periods demonstrated encouraging momentum and improvement compared to the previous year. Towards the end of the year, occupancy levels softened across both the leisure and corporate segments, reflecting broader market conditions, particularly in the leisure segment. Food and beverage revenue nevertheless achieved a modest year-on-year increase.

Other operations

Our Italian operations, led by Preatoni Nuda Proprietà (PNP) and Preatoni Intermediazioni Immobiliari (PII), operated in a challenging market environment, reflecting broader conditions in the Italian real estate sector. Market activity during the period remained subdued, affecting transaction volumes. Nevertheless, the underlying fundamentals of the bare ownership model remain intact, and the concept continues to gain traction among both private and institutional investors.

During the year, PNP focused on strengthening its operational foundation and developing partnerships, demonstrating resilience in a changing environment. While market conditions remain uncertain, management continues to monitor developments closely and believes that a gradual stabilisation of the operating environment may support future activity as conditions normalise.

Conclusion

2025 was a strong and profitable year for the Group, marked by consistent execution, tangible progress, and growing momentum across all our markets. Our teams remained focused on delivering high-quality projects and advancing our long-term strategy, translating vision into measurable results and reinforcing the strength of our operating platform.

In Tallinn, construction progress and key planning achievements at Kristiine City clearly demonstrated how disciplined execution and long-term thinking create enduring value. In Riga, the Blue Marine project advanced decisively, moving from planning into execution and reflecting our hands-on approach to development and full control over quality and know-how. In Vilnius, the achievement of record sales prices in our flagship development further confirmed our strong market positioning and the trust our clients place in our brand.

Looking back on the year, I am particularly proud of the professionalism, commitment, and entrepreneurial spirit shown across the organization. With a focused team, a solid and visible pipeline, and supportive market conditions, we successfully converted stability into sustainable growth. The foundations we have built are robust, and the results achieved during the year confirm our capacity to grow profitably while maintaining discipline, creativity, and a clear sense of purpose.

I would like to sincerely thank all our colleagues, partners, and shareholders for their continued trust and dedication. The achievements of 2025 are the result of a shared long-term vision and a collective commitment to building lasting value.

Edoardo Preatoni
CEO

KEY FINANCIALS

The total revenue of the Group in 2025 was EUR 53.2 million (2024: EUR 18.2 million), and the total revenue of the fourth quarter amounted to EUR 18.9 million (fourth quarter of 2024: EUR 7.6 million).

Revenue from real estate sales is recognised at the moment when the notarial sales agreement is signed and legal title to the property is transferred to the buyer. Therefore, revenue from real estate sales is closely linked to the construction cycle and the timing of project completions.

Revenue from the sale of real estate increased in 2025 compared with the previous year, primarily due to the handover of completed apartments in the Kalaranna and Uus‑Kindrali developments in Tallinn, as well as in the City Villas project in Vilnius. In contrast, revenue in 2024 remained at a lower level, as apartment handovers in the Kalaranna District commenced only in December 2024 and, for most of the year, sales were largely limited to remaining inventory units in Latvia and Lithuania.

The Group’s gross profit for 2025 amounted to EUR 18.8 million (2024: EUR 5.4 million), and the gross profit for the fourth quarter was EUR 6.9 million (fourth quarter of 2024: EUR 2.6 million).

Operating profit for 2025 was EUR 14.7 million (2024: EUR 0.1 million). Operating profit for the fourth quarter amounted to EUR 7.1 million (fourth quarter of 2024: EUR 1.9 million).

The Group’s net profit for the twelve months of 2025 was EUR 12.0 million (2024: EUR 3.9 million loss), and the net profit for the fourth quarter was EUR 6.0 million (fourth quarter of 2024: EUR 0.2 million).

Cash generated from operating activities during 2025 amounted to EUR 10.8 million, compared with cash used of EUR 10.4 million in the same period of 2024. In the fourth quarter, cash generated from operating activities totalled EUR 4.0 million, compared with cash used of EUR 0.4 million in the fourth quarter of 2024.

Net assets per share were EUR 1.12 as at 31 December 2025 (31 December 2024: EUR 0.89).

KEY PERFORMANCE INDICATORS

2025 12M 2024 12M 2025 Q4 2024 Q4
Revenue, th, EUR 53 162 18 158 18 897 7 554
Gross profit, th. EUR 18 795 5 423 6 861 2 567
Gross profit, % 35% 30% 36% 34%
Operating result, th. EUR 14 733 123 7 065 1 854
Operating result, % 28% 1% 37% 25%
Net result, th. EUR 12 041 -3 875 6 016 187
Net result, % 23% -21% 32% 2%
Earnings per share, EUR 0.22 -0.06 0.11 0.01
31.12.2025 31.12.2024
Total Assets, th. EUR 124 490 118 758
Total Liabilities, th. EUR 61 163 67 537
Total Equity, th. EUR 63 327 51 221
Debt/ Equity * 0.97 1.32
Return on Assets, % ** 10.1% -3.4%
Return on Equity, % *** 21.0% -7.0%
Net asset value per share, EUR **** 1.12 0.89


*debt / equity = total debt / total equity

   **return on assets = net profit/loss / total average assets
   ***return on equity = net profit/loss / total average equity
   ****net asset value per share = net equity / number of shares


 CONSOLIDATED FINANCIAL STATEMENTS

Consolidated interim statement of financial position

in thousands of euros   31.12.2025 31.12.2024
ASSETS  
Current assets
Cash 5 143 4 344
Current receivables 5 645 822
Prepaid expenses 287 422
Inventories 57 503 56 951
Total current assets   68 578 62 539
Non-current assets
Non-current receivables 324 317
Property, plant and equipment 7 836 7 595
Right-of-use-assets 781 513
Investment property 43 516 44 210
Goodwill 0 863
Intangible assets 1 555 2 721
Total non-current assets   54 012 56 219
Assets held for sale 1 900 0
Total assets held for sale   1 900 0
TOTAL ASSETS   124 490 118 758
LIABILITIES AND EQUITY  
Current liabilities
Current debt 18 833 21 893
Customer advances 5 888 9 618
Trade and other payables 5 447 5 600
Tax liabilities 2 562 833
Short-term provisions 116 24
Total current liabilities   32 846 37 968
Non-current liabilities
Non-current debt 26 266 27 350
Other long-term liabilities 8 6
Deferred income tax liabilities 1 813 2 031
Long-term provisions 230 182
Total non-current liabilities   28 317 29 569
TOTAL LIABILITIES   61 163 67 537
Equity
Share capital in nominal value 11 338 11 338
Share premium 5 661 5 661
Statutory reserve 1 134 1 134
Revaluation reserve 2 322 1 977
Retained earnings 42 691 30 523
Total equity attributable to owners of the Company 63 146 50 633
Non-controlling interest 181 588
TOTAL EQUITY 63 327 51 221
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 124 490 118 758


 Consolidated interim statements of comprehensive income

in thousands of euros   2025 12M 2024 12M 2025 Q4 2024 Q4
CONTINUING OPERATIONS  
Operating income  
Revenue 53 162 18 158 18 897 7 554
Cost of goods sold -34 367 -12 735 -12 036 -4 987
Gross profit 18 795 5 423 6 861 2 567
Marketing expenses -1 213 -1 136 -280 -363
Administrative expenses -5 659 -5 293 -1 434 -1 474
Other operating income 3 824 1 164 2 809 1 130
Other operating expenses -1 014 -35 -891 -6
Operating profit   14 733 123 7 065 1 854
Finance income 40 123 10 25
Finance cost -2 615 -4 276 -701 -1 865
Profit/ -loss before income tax   12 158 -4 030 6 374 14
Income tax -117 155 -358 173
Profit/ -loss for the period   12 041 -3 875 6 016 187
Attributable to:
Equity holders of the parent 12 314 -3 675 6 022 337
Non-controlling interest -273 -200 -6 -150
Total other comprehensive income  
Net change in asset revaluation reserve 345 -115 345 -115
  12 386 -3 990 6 361 72
Attributable to:
Equity holders of the parent 12 659 -3 675 6 022 337
Non-controlling interest -273 -200 -6 -150
Earnings per share (Basic) EUR 0.22 -0.06 0.11 0.01

The full report can be found in the file attached.

PKG_Q4_2025_ENG

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Uus Maa analüütik: languse asemel uute korterite hinnad hoopis tõusevad

Uus MaaEesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa analüüsijuhi Sten Renar Subatšjuse sõnul tõusevad tänavu kinnisvarahinnad 5-10 protsenti ning vastupidiselt oodatule kerkivad rohkem uute korterite hinnad.

„Eelmisel aastal tehti Tallinna korteriturul kuus keskmiselt 750 kinnisvaratehingut, mis ületab ligi 50ga pikaajalist keskmist. Kuigi tehinguid oli palju, siis hinnad püsisid pigem paigal. Arvestades, et tarbijakindlus ning palgad kerkivad, maksuküüru kaotamine jätab rohkem raha arvele ning ka üldised majandusnäitajad on tõusmas, siis kandub see tänavu ka kinnisvarahindadesse,“ ütles Subatšjus.

Sten Renar Subatšjuse sõnul tõusis keskmine Tallinna korteri pakkumishind aastaga ligi 8%, aga aktiivsete kuulutuste arv langes sama ajaga üle 5%. „Inimesed näevad, et odavamaks ei lähe ja teevad ostuotsuse ära. Seda näitas ka jaanuari rekordilähedane ruutmeetri mediaanhind. Keskmine kinnisvara hinnatõus tuleb 2026. aastal 5-10 protsendi vahemikus ning pigem kerkivad uute korterite hinnad,“ nentis Subatšjus.

„Kui eelmisel aastal kasvas järelturukorterite müük ja hind, siis tänavune toob uusarendustele leevendust. Mullu moodustasid järelturu korterid kohati 90% kogu müügist, aga viimaste kuudega on see osakaal langenud ning võiks tänavu jõuda 80/20 osakaaluni. Kuna uuest pealinna korterist on saanud sisuliselt luksuskaup, siis võibki hinnavahe järelturuga jääda ka tulevikus 30%-40% vahemikku,“ rääkis Subatšjus.

„Ostjad ootasid mitu aastat, et uute korterite hinnad alla tuleks, aga arendajad hoidsid taset ning viimaste kuude tehingud näitavad, et hinnad pigem tõusevad. Siiski on üks erinevus – kui seni arvestati uue korteri müügiperioodiks aasta, siis nüüd pigem kaks,“ ütles Uus Maa analüütik.

„Mullu oli keskmine uue korteri ruutmeetri müügihind 4500 euro juures ning aasta lõpus tuli hüpe 4800 euroni. Trendi näitab ka see, et uutes valmis majades on keskmine ruutmeetri müügihind 4400 euro ümber, aga ehitamisel olevates hoonetes juba pea 4800 eurot, mis näitab, et hinnad enam alla ei tulegi ning pigem hoopis tõusevad,“ rääkis analüütik.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Kinnisvaraettevõte Metro saab uue tegevjuhi

Kinnisvaraettevõtte Metro pikaaegne tegevjuht ja juhatuse liige Ain Kivisaar annab juhtimise üle Mait Allasele.

Alates märtsist asub Metro tegevjuhina ametisse Mait Allas, kes seni juhtis ettevõttes erinevaid arendusprojekte. Allasel on varasem kinnisvaraalane töökogemus ning lisaks on ta omandanud TalTechis magistrikraadi ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise erialal.

Metro praegune pikaaegne juht Ain Kivisaar on ettevõtte juhtkonnas olnud üle 18 aasta, millest viimased kaheksa aastat töötas tegevjuhina. Juhi vahetus on loomulik ja planeeritud samm ettevõtte arengus.

„Metro on aastatega kasvanud kinnisvaraturul tuntud ja eristuva käekirjaga arendajaks, kes on rikastanud linnaruumi läbimõeldud ja keskkonda sobivate hoonetega. Täna on meil tugev arendusportfell ning kompetentne ja mitmekesine meeskond. Siit on hea teatepulk Maidule usaldada,“ sõnas Ain Kivisaar. „Pärast tegevjuhi kohustuste sujuvat üleandmist ja enne uute väljakutsete vastuvõtmist plaanin veidi puhata ja aja maha võtta,“ avas Kivisaar enda tulevikuplaane.

Kivisaare juhtimisel on Metro viimastel aastatel ellu viinud mitmeid märgilisi arendusprojekte, sealhulgas auhinnatud Kiikri elukvartal Kadriorus ning värskeima projektina Maakri kvartalisse kerkiv Eedu haridus- ja ettevõtluslinnak.

Metro tulevane tegevjuht Mait Allas tänas Metro osanikke usalduse eest. „Ettevõttel on tugev positsioon Tallinna kinnisvaraturul ning tunnustan selle eest Aini tööd. Metro on olnud ja jääb ka edaspidi pakkuma kõrge kvaliteedi ja lisandväärtusega kodusid,“ ütles Allas.

Ta lisas, et soovib uue juhina tagada, et Metro oleks konkurentidest oma arendustega alati sammukese ees. „Kinnisvaraturg on muutunud järjest küpsemaks ning eelis on neil, kes suudavad pakkuda rohkem, kui kliendid ootavad. Kvaliteetsed kodud ei pea olema vaid kesklinnas, seetõttu oleme suunanud oma pilgud ka kaugemale ning juba kevadel alustame oma esimese projekti müügiga Kristiines,“ selgitas Allas järgmisi samme.

Metro meeskond tänab Ain Kivisaart pikaajalise ja pühendunud panuse eest ettevõtte arendamisse ja juhtimisse.

Metro (Metro Capital OÜ) on juhtiv kinnisvaraettevõte, mis on pühendunud moodsa ja kestliku elukeskkonna loomisele, vastates tänapäeva inimeste vajadustele ning olles alati sammukese ajast ees. Eesmärk on kujundada tulevikku vaatavat linnaruumi, mis inspireerib ja pakub elanikele unikaalset kogemust. Metro portfooliosse kuuluvad Tallinnas Kiikri elamurajoon ja Tivoli kodud Kadriorus, Meerhofi Residents ja Meerhof 2.0 Pirita teel ning Toom-Kuninga 15 Uues Maailmas. Ehitusfaasis on Eedu haridus- ja ettevõtluslinnak EBSi juures ning tulekul Marienbergi asum praegusel Eesti Näituste messikeskuse alal.

260227 Kinnisvaraettevõte Metro saab uue tegevjuhi

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

EfTEN Real Estate Fund AS 2025. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS-i nõukogu kiitis heaks fondi 2025. aasta auditeeritud majandusaasta aruande ja esitab selle kinnitamiseks aktsionäride üldkoosolekule. Auditeeritud aruandes ei ole fondi finantstulemused võrreldes 29.01.2026 avaldatud esialgsete majandustulemustega muutunud.

EfTEN Real Estate Fund AS-i konsolideeritud 2025. aasta müügitulu oli 33,083 miljonit eurot, kasvades eelmise aastaga võrreldes 845 tuhande euro võrra (2,6%). Kontserni puhaskasum oli 2025. aastal 12,235 miljonit eurot (2024: 13,564 miljonit eurot). EfTEN Real Estate Fund AS-i juhatus teeb fondi nõukogule ja üldkoosolekule ettepaneku maksta (neto)dividende 1,2 eurot aktsia kohta.

Fondi konsolideeritud aastaaruanne 2025 on lisatud teatele ja tehakse kättesaadavaks fondi veebilehel https://eref.ee/investorile/aruanded-ja-faktilehed-2/

EfTEN Real Estate Fund_2025_EST

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Üleriigiline planeering “Eesti 2050” ootab tutvuma

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumSellest nädalast on avalikul väljapanekul üleriigilise planeeringu eelnõu, millega kavandatakse Eesti ruumiplaani järgmiseks 25 aastaks. Planeeringu visioon toetab arengu suunamist läbi tugevate keskuste üle Eesti.

„Näeme, et inimesed soovivad tegelikult elada igal pool Eestis ja selle peab võimalikuks tegema. Me pole vaid kolme linna riik,“ märkis majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. “Planeeringu peamiseks sihiks on eneseteostusvõimaluste ühtlasem paiknemine – anda elanikele Eesti erinevates piirkondades kindlustunne, et töökohad, põhiteenused, ühendused ja hea elukeskkond on olemas ja säilivad. Riigi prioriteet on tugevate keskustega Eesti, kus ka aastal 2050 pakutakse kõike eluks vajalikku.”

Tema sõnul on seda võimalik mõjutada asustuse suunamise ja läbimõeldud maakasutusega. „Üleriigiline planeering ei ütle, kui lai tee kuhu viib või milline maja kuhu tuleb, ent annab ette põhimõtted, kuidas neid valdkonniti mingis piirkonnas paigutada. Elanikud saavad olla kindlad, et kodukoha arengul on vundament, millele rajatakse riigi investeeringud – teed, ehitised, tööstusalad jm,“ selgitas minister.

Planeeringu eesmärgiks on tasakaalustatud ruumiareng, mis pidurdab tänast iseeneslikku pea- ja valglinnastumist, kus Tallinn kasvab ja äärealad kahanevad. Teadlaste prognoosi järgi oleks tänaste trendide jätkudes aastaks 2050 enamikes omavalitsustes elanike arv vähenenud veerandi või poole võrra.

Ministeeriumi planeeringute asekantsleri Ivan Sergejevi sõnul on üleriigiline planeering hoob ruumiarenguid suunata, kuna on aluseks kõigile teistele planeeringutele nii avalikus kui erasektoris. „Kogu riiki hõlmav planeering on teejuht, mis paneb paika ühtsed põhimõtted, et piirkondades sünniksid läbimõeldud ruumilised otsused ja areng.“

Koostatud planeeringulahendus seab fookusesse ajalooliselt kujunenud ja majanduslikult tugevad keskused üle Eesti. „Oluline on suunata tähelepanu keskustele, kel on tugevust, et tõmmata kaasa ümbert väiksemaid kohti. See on potentsiaal – võimendus, mida ära kasutada,“ tõi Sergejev välja.

„Ajad on muutunud, inimeste elu ja tegutsemine ei piirdu enam ühe küla või omavalitsusega. Ent kõik eluks vajalik võiks kättesaadav olla oma kodupiirkonnas. Tugevad keskused koos ümbritsevate asulatega saaksid seda pakkuda.“

Üleriigiline planeering „Eesti 2050″ ja selle mõjude hindamise aruanne on avalikul väljapanekul 31. märtsini, mil kõigil on võimalik dokumentidega tutvuda ja arvamust avaldada. Eriti oodatud on ettepanekud, mis aitavad lahendust edasi arendada.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Bigbank: Intresside langus elavdab majandust

BigbankEesti Pank avaldas täna statistika hoiuste ja laenamise kohta jaanuaris. Hoiuste maht on aastaga korralikult kasvanud ja täna on Eesti elanike hoiuste kogumaht 13,9 miljardit, mis on 6,4% rohkem kui oli aasta tagasi. Hoiuste mahu kasvule jaanuaris (pluss 161 miljonit eurot) aitas kaasa ka maksuküüru kaotamine, sest sellest võitsid rohkem kõrgepalgalised, kes saadud täiendavat raha kohe ära ei kuluta.

Tähelepanuväärne on see, et tähtajaliste hoiuste maht vähenes 4,1%. See on loogiline tulemus, sest intressid on aastaga märkimisväärselt vähenenud. Jaanuaris oli keskmine tähtajalise hoiuse intress 1,98 ja aasta tagasi oli 2,75%. Nukker on see, et jätkuvalt hoiavad inimesed oma raha tavalistel arvelduskontodel, mille pealt pangad reeglina intressi ei maksa. Õnneks on täna tekkinud juba ka erandeid ja soovi korral on võimalik teenida ka arvelduskontol seisva raha pealt.

Intresside languse positiivne külg on see, et ka laenuintressid on langenud. Kui jaanuaris oli Eesti keskmine eluasemelaenu intress 3,62%, siis eelmisel aastal samal ajal oli see 4,04%. Vaadates üldist Euroopa majandusolukorda ja eriti inflatsiooninäitajaid, siis võib eeldada, et aasta jooksul mingeid olulisi muutusi keskpanga intressimäärades ei tule, ehk ei ole väga mõtet ka oodata, et intressid niipea edasi langeksid. Euroala keskmine inflatsioon oli jaanuaris 1,7%, mis on natuke madalam kui Euroopa Keskpanga sihttase ja sellisel juhul ei ole keskpangal ka põhjust intresse muuta.

Eluasemelaenude keskmine summa kasvas aastaga 9,7%. See kasv viitab tõenäoliselt kahele trendile, esiteks on kinnisvarahinnad hakanud vaikselt kasvama ja teiseks eelistab keskmine ostja varasemaga võrreldes natuke suuremat elamispinda, mis viib ka ostuks vajamineva laenusumma üles. Kinnisvaraturu elavnemisele viitab ka ettevõtete laenustatistika, sest kõige rohkem kasvas aastaga laenude maht ehitus- ja kinnisvara sektoris. Kui kasvab nõudlus, siis kasvab tavaliselt ka pakkumine.

Eestlane on usin laenude tagasimaksja. Kui me vaatame, kui palju siis eluaseme laenudest üle 60 päeva viivises oli, siis see summa oli 20 miljonit eurot, mis moodustab ainult 0,2% eluasemelaenude kogumahust. See on väga väike osakaal.

Kokkuvõttes on intresside langus majandusele kui tervikule väga positiivne. Elavneb kinnisvara- ja ehitusturg, sest eluasemelaen on muutunud odavamaks. Ettevõtetel on odavam investeeringuteks raha laenata ning kasvab ka tarbimine, sest langenud intresside tõttu hoitakse raha vähem tähtajalistel hoiustel.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni