Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Invego 9,5% võlakirjade märkimisaeg lõpeb reedel

19.03.2026 Adaur.ee

Kinnisvaraarendaja Invego Group OÜ kontserni tasandi 9,5% intressimääraga võlakirjade märkimisperiood lõpeb reedel, 20. märtsil kell 15:30.

Pakkumise maht on kuni 4000 võlakirja nimiväärtusega 1000 eurot, ülemärkimise korral on ettevõttel õigus suurendada pakkumist kuni 8000 võlakirjani. Võlakirjade tähtaeg on neli aastat, fikseeritud intressimäär 9,5% aastas ning intressi makstakse kord kvartalis. Võlakirjad on kavas viia kauplemisele Nasdaq Baltic First North võlakirjanimekirja.

“Kontserni võlakirjade emiteerimine toetab kogu meie strateegilise rahvusvahelise arendusportfelli stabiilset kasvu. Käesoleva aasta kahe esimese kuuga oleme alustanud Eestis Verve ning Lätis Tornakalna Terases ja Nordale elurajoonide rajamist. Kokku on Invegol täna aktiivses arenduses ja avalikus müügis 13 erinevat elurajooni kolmes riigis,” kommenteerib Invego juht Kristjan-Thor Vähi. Invego müüs eelmisel aastal 183 uut kodu kokku 48 miljoni euro väärtuses. Lisaks edule elukondliku kinnisvara valdkonnas on Invegol arendustena viimase aasta jooksul valminud Tallinna kaasaegseim ärikvartal Krulli Park ning uus ärihoone Telliskivi asumis.

Baltimaade jae- ja institutsionaalsetel investoritel on võimalik märkimiskorraldusi esitada kõigis Balti riikide investeerimisteenuseid pakkuvates pankades. Märkimiseks on vaja aktiivset väärtpaberikontot ja minimaalne märkimissumma on 1000 eurot. Kuna pangad võivad lõpetada internetipangas märkimiskorralduste vastuvõtmise varasemal kellaajal, on soovitatav oma elektrooniline korraldus esitada hiljemalt 20. märtsi lõunaks. Pakkumise tulemused avalikustatakse 23. märtsil ning võlakirjade esimene kauplemispäev on kavandatud 30. märtsil või sellele lähedasel kuupäeval.

Pakkumise täpsemad tingimused on kättesaadavad ettevõtte kodulehel aadressil: https://invego.ee/investor/volakiri2026/

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku, kokku 1500 kodu ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 500 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas.

Invego on Tallinnas ja selle lähiümbruses viimastel aastatel rajanud uued kodud enam kui tuhandele perele. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla, Keila Pargikodude ja Verve elurajoonid.

Läti pealinnas arendab Invego elurajoone Nordale, Tornakalna Terases ja Vitolu Parks ning koos arenduspartner Reterraga elurajoone Parka Kvartals, Skanstes Rezidences ja Miera Rezidences Riia vahetus läheduses on Invego arendamas mahukat elurajooni Marupes Sirds ja vaid ridamajadest koosnevat Vide Adaži elamupiirkonda. Lõuna-Portugalis on hetkel arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga, mis on sobilikud nii aastaringseks elamiseks kui hooajaliseks kasutamiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Swedbank: Kodulaen 30 aastat tagasi: ulmeline intress ja laen vaid kümneks aastaks

18.03.2026 Anne Pärgma

Kolm aastakümmet tagasi ehk 1996. aasta märtsis hakkasid Eesti pangad esimest korda pakkuma pikaajalisi kodulaene. Seejuures tähendas pikaajalisus vaid kümmet aastat ning laenuintressid olid kõrged – ulatudes üle 12%.

Avalike arhiiviallikate põhjal saab üsna selge pildi, millised olid esimeste pikemaajaliste kodulaenude tingimused pärast taasiseseisvumist. Kuigi tollase kodulaenu sihtrühm oli tänasest märksa kitsam, pani see samm aluse praegusele kodulaenuturule.

Esimese kodulaenu tingimused

Kuigi erinevaid laene kinnisvara soetamiseks pakuti ka varem, siis pikemaajalise eluasemelaenuga tulid 1996. aasta kevadel esimestena välja Hoiupank ja Hansapank – pangad, mille baasil kujunes hilisem Swedbanki tegevus Eestis.

Esimeste kodulaenude laenuperiood oli 5–10 aastat ning sissemakse pidi olema vähemalt 40% kinnisvara väärtusest. Laen ei olnud seotud ainult ostetava koduga – sageli sooviti lisatagatist, milleks võisid olla garantiikirjad, muu kinnisvara või isegi väärtpaberid.

Intressimäärad olid praegustega võrreldes väga kõrged, ulatudes 12–13 protsendini. Kui tänapäeval on kodulaenud seotud euriboriga, siis sel ajal seoti need Saksa marga intressi ehk LIBORiga.

Kuigi laenumaksed olid tingimuste tõttu suured, kallines elu tervikuna hoogsalt, mistõttu laenu tegelik väärtus vähenes ajas kiiresti. Koos kinnisvara hinnatõusuga osutus kodu ostmine paljudel juhtudel eriti heaks tehinguks.

Esimene kodulaen ei olnud aga sugugi massitoode. See oli mõeldud pigem inimestele, kelle sissetulek oli keskmisest mitu korda kõrgem. Sellegipoolest oli inimestel laenu vastu huvi ja üks eespool nimetatud pankadest teatas juba paar kuud pärast laenutootega turule tulekut, et sõlmitud on ligi sada kodulaenulepingut.

Ruutmeeter ja palk: ootamatu võrdlus

Sageli arvatakse, et 1990. aastatel oli kinnisvara praegusega võrreldes väga odav. Kui võrrelda kinnisvarahindu tänases kontekstis, siis see tõesti paistab nii. Kui aga analüüsida hindu palkade suhtes, ei ole pilt sugugi nii ühene.

1996. aastal sai Tallinna kesklinnas keskmise palga eest osta umbes 0,4 ruutmeetrit elamispinda, Mustamäel kaks korda rohkem ehk 0,8 ruutmeetrit ning Tartus ja Pärnus umbes 1,3 ruutmeetrit. Praeguse keskmise palga eest saab Tallinna kesklinnas osta umbes 0,46 ruutmeetrit ning Mustamäel 0,67 ruutmeetrit. Tartus ja Pärnus jääb see keskmiselt 0,7 ruutmeetri juurde.

Seega on Tallinnas kinnisvara ja palkade suhe viimase 30 aasta jooksul püsinud üsna sarnases suurusjärgus. Tartus ja Pärnus on aga keskmise palga eest võimalik osta ligikaudu poole võrra vähem elamispinda kui kolm kümnendit tagasi.

Tänase kodulaenu kuumakse 1996. aasta tingimustel

Swedbankis on kodulaenuklientide keskmine laenusumma praegu ligikaudu 140 000 eurot. Praeguste intressimäärade ja 30-aastase laenuperioodi juures kujuneb sellise kodulaenu igakuiseks makseks üle 600 euro.

Kui väga lihtsustatult panna sama laenusumma 1996. aasta tingimustesse, kus intress oli umbes 12% ja laenuperiood 10 aastat, kujuneks sel juhul igakuiseks laenumakseks rohkem kui 2000 eurot.

Seejuures olid laenu saamise tingimused toona oluliselt rangemad, sest inimese sissetulek pidi olema keskmisest oluliselt suurem. Üksiku taotleja palk pidi olema ligi kaks tollast keskmist palka. Võrdluseks võib tuua, et praegu on minimaalne nõutav sissetulek umbes 1000 eurot kuus, mis on veidi üle poole keskmisest netopalgast.

Väheste privileegist kujunes tänane normaalsus

Kuigi kinnisvarahinnad on ajaga palju muutunud, on näiteks Tallinnas ruutmeetrihinna ja palkade suhe püsinud üsna sarnases suurusjärgus. Märksa suurem muutus on toimunud aga kodulaenu tingimustes ja selle kättesaadavuses.

1996. aastal olid laenutingimused oluliselt rangemad ning kuumaksed suured, mistõttu oli kodulaen kättesaadav pigem jõukamatele inimestele. Praeguseks on laenutingimused muutunud paindlikumaks, tagasimaksmise periood pikemaks ja intressid madalamaks, mistõttu on kodu ostmine muutunud võimalikuks märksa laiemale ringile, sh noortele. Seda ilmestab ka fakt, et Swedbankis on umbes veerand kodulaenuklientidest alla 30-aastased. Kolme kümnendi jooksul ei ole kodu ostmine muutunud tingimata odavamaks, kuid see on muutunud paljudele inimestele kättesaadavamaks. Määravam on sissetuleku stabiilsus ja läbimõeldud plaan. Kodu ostmine ei ole enam üksikute privileeg, vaid võimalus paljudele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Tallinn: Linnamuuseumi Avatud Kogude hoone arhitektuurikonkursi võitis Kavakava OÜ

18.03.2026 Tallinn.ee

Tallinna linna korraldatud Avatud Kogude hoone arhitektuurivõistluse võitis arhitektuuribüroo Kavakava OÜ kavandiga „Sissevaade“, mille autorid on Siiri Vallner, Indrek Peil ja Ko Ai.

„Tallinna Avatud Kogude kontseptsioon on sündinud soovist tuua pealinna ajalugu keldritest inimestele lähemale. See on visioon kaasaegsest mäluasutusest, mis koondaks seitsmel eri aadressil asuvad ja täna peidus olevad varad ühte ruumilisse tervikusse,“ sõnas kultuuri- ja spordivaldkonna abilinnapea Monika Haukanõmm. „Praegu on Tallinna Linnamuuseumi kogudest eksponeeritud vaid kolm protsenti. Avahoidla võimaldab eksponeerida kuni 60% muuseumi varast ning tutvustada seejuures nii hoiustamistingimusi kui ka konserveerimise ja restaureerimise protsesse.“

Haukanõmm lisas, et Tallinna teeb maailmalinnaks see, kui väärtustame oma juuri ja identiteeti – seda, mis teeb meid ainulaadseks nii iseendale kui ka külalistele. „Meie eesmärk on, et 2027. aastal teeme Linnamuuseumi 90. juubeli puhul kingituse nii muuseumile kui ka kogu linnale, alustades Avatud Kogude hoone projekteerimist.“

Linnavara valdkonna abilinnapea Tiit Teriku sõnul on tegu olulise ja mahuka investeeringuga, mis eeldab linnaeelarves vahendite planeerimist. „Avatud Kogude hoone on Tallinna eelarvestrateegiasse kavandatud märgilise tähtsusega investeering, mis aitab muuta linna kultuuripärandi senisest nähtavamaks ja loob selle säilitamiseks paremad tingimused. Arhitektuurivõistluse tulemus annab meile tugeva lähtekoha, et liikuda lähiaastatel edasi järgmiste sammudega,” rääkis Terik.

Arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida nii linnaehituslikult kui ka funktsionaalselt sobivaim lahendus Kultuurikilomeetri äärde plaanitavale enam kui 12 000 m2 suurusele muuseumikompleksile, mis saaks tulevikus koduks Linnamuuseumi museaalidele, Fotomuuseumile ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumile.

„Avatud Kogude hoone avab inimestele Tallinna pärandi ning muudab muuseumid hoidlatest elavaks loovuse, innovatsiooni ja dialoogi paigaks, kus sünnivad uued näituse-, haridus- ja koostöövormid,” kommenteeris Tallinna Linnamuuseumi direktor ja arhitektuurivõistluse žürii esimees Heli Nurger.

Teise koha pälvis ideekavand „Kogu kvartal“, mille esitas konkursile OÜ Raev (autor Mihkel Raev) ning kolmanda koha Processoffice UAB kavandiga „Museoteek“ (autorid Vytautas Biekša, Valdas Razma, Rūta Aleksejienė ja Kipras Mockevičius).

Ergutuspreemiad anti Arpana Architects OÜ kavandile „Laegas” (autorid Elina Liiva, Anna Riin Velner Nunes, Mari-Liis Vunder, Marc Fischer, Karl Pops ja Sten Vendik) ning Lunden Architecture Company / Arhitekt 11 OÜ kavandile „Laegas” (autorid Maija Parviainen, Ron Aasholm ja Eero Lundén).

Arhitektuurivõistluse algatas Tallinna linnavaraamet eelmise aasta septembris. Ideekonkursi preemiafond oli kokku 87 000 eurot. Riigihankele „Avatud Kogude hoone ideekonkurss“ esitati 26 ideekavandit, mis kõik kvalifitseerusid hindamisele.

Žürii esimees oli Tallinna Linnamuuseumi direktor Heli Nurger ning liikmed Tallinna kultuuri- ja spordiameti juhataja Hillar Sein, Tallinna linnavaraameti ehitus- ja hankeosakonna projektijuht Martin Siimer, Tallinna linnaplaneerimise ameti detailplaneeringute teenistuse planeeringute osakonna juhataja Kristjan Männigo ning Arhitektide Liidu esindajad arhitekt-eksperdid Tiit Trummal ja Toomas Adrikorn ning volitatud arhitekt Sille Pihlak.

Luminor: majanduskasvu varjutab ebakindlus, kasvutempo määravad tarbijate otsused ja hinnasurve

18.03.2026 Adaur.ee

Eesti majandus on küll tagasihoidlikule kasvule pöördunud, kuid taastumine püsib habras ning kasvutempo sõltub mitmest ebakindlast tegurist, selgub Luminori värskest majandusprognoosist. Käesolevaks aastaks prognoosib pank jätkuvalt umbes 2% majanduskasvu, ent seda väljavaadet varjutavad nii geopoliitilised pinged, energiahindade võimalik tõus kui ka sisemised tegurid – sealhulgas kaitsekulutuste suurus, Eesti majanduspoliitika ebamäärasus ja tarbijate ettevaatlikkus.

„Kuigi majandus näitas eelmisel aastal kasvumärke, ei saa me sellegipoolest veel rääkida selgest kasvutsükli algusest. Kasvu on vedanud üksikud sektorid ja laiapõhjalist paranemist majanduses kahjuks jätkuvalt ei ole,“ ütles Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

Uusküla sõnul näitab majanduse üldist haprust ka see, et 2025. aasta lõpus pöördus SKP kvartalivõrdluses taas kergesse langusesse.

Kas pered suunavad lisaraha majandusse?

Üheks oluliseks määravaks teguriks majanduse elavnemise vaatest kujunevad Lenno Uusküla sõnul tänavu majapidamiste otsused. Tänu aasta alguse maksumuudatustele jääb umbes pooltele töötajatest igakuiselt varasemast enam kui 90 eurot rohkem kätte ja see võiks tähendada kokku kuni 500 miljoni euro lisandumist majandusse.

„Põhiküsimus on aga, kas see raha kulutatakse või säästetakse. Kui tuleviku suhtes on palju küsimärke, ei ole ootamatu, et inimesed on suuremate otsuste osas kõhklevad ja lükkavad neid pigem edasi,“ märkis Luminori peaökonomist.

Jätkuv ebamäärasus mõjutab otseselt ka ettevõtteid. Investeeringud kinnisvarasse on küll kasvanud, kuid teisalt masinatesse ja seadmetesse märgatavalt vähenenud, mis piirab majanduse tootlikkuse kasvu ja pikemat potentsiaali.

Eesti majanduskasv on viimastel aastatel jäänud märkimisväärselt alla lõunanaabritele, kuid sellest hoolimata on Lenno Uusküla sõnul meie tööturg püsinud stabiilsena ning eelmise aasta lõpus tööpuudus ka taas langes. Samas ei ole see kaasa toonud olulist paranemist inimeste reaalses toimetulekus, sest hõive ja reaalpalk on langenud.

„Viimase viie aasta jooksul on meie palgad kasvanud ligi 50 protsenti, kuid ka hinnad sisuliselt sama palju. See tähendab, et inimeste ostujõud on kasvanud vaid marginaalselt,“ selgitas Uusküla.

Hinnasurve pole kadunud

Aastaid kõrge püsinud inflatsioon on küll aeglustunud, ent hinnasurve püsib. Kui suur osa näiteks eelmise aasta hinnatõusust tulenes uutest maksudest ja maksumäärade muutustest, siis edaspidi mõjutavad hindu enam teenuste kallinemine, palgakasv ja praegusel hetkel Lähis-Idas toimuv.

„Selle aasta kolmeprotsendise inflatsiooni eeldus on see, et nafta hind normaliseerub taas varasema keskmise juurde pärast maksimaalselt paari kuud kestvat hinna kerkimist,“ rääkis Luminori peaökonomist. „Samas on aasta alguskuud juba näidanud kiiret hinnakasvu ning kui geopoliitilised pinged kestavad kauem, võib kaasnev energiahindade tõus inflatsiooni uuesti kiirendada.“

Kinnisvara ostujõud on hinnaindeksi järgi koroonaeelse ajaga võrreldes vähenenud veidi enam kui 15%. Samas konkreetsete korterite hinnamuutusi arvestades on langus olnud väiksem, kuna ostetakse rohkem linnades asuvat ja kallimat kinnisvara.

„Mõnevõrra kammitseb kinnisvaraturgu euribori märksa kõrgem tase kui koroona eel ja ajal ning kinnisvara hinna kasvu väiksem ootus järgnevate aastate jooksul,“ rääkis Uusküla. „Samas on intressimäärad tiputasemetelt alla tulnud ja stabiliseerunud, mis andis mullu laenukasvule hoogu ning mõningast elavnemist võib kinnisvaraturul jätkuvalt prognoosida. Eesti majanduse jaoks oleks tervislik, kui kinnisvara hinnad kasvaksid vähem kui palgad.“

Eesti enda valikud määravad edasise

Lenno Uusküla toob ühtlasi välja, et Eesti majanduse edasine käekäik ei sõltu ainult välistest teguritest, mida otsustajad on avalikus ruumis aastaid armastanud kasutada kehva majandusseisu põhjendamiseks.

„Viimased aastad kasvõi naabrite suunas vaadates näitavad, et majanduse areng sõltub suuresti ka meie enda valikutest. Seetõttu on ka Eesti tuleviku kasvu seisukohalt võtmetähtsusega suuna seadmine ja investeeringute kasv,“ rõhutas Uusküla. „Majandus ei ole seisakus, kuid ta ei liigu ka kindlalt edasi. Meie järgmistest sammudest sõltub, kas suudame ebakindlust vähendada ja potentsiaali paremini ära kasutada.“

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Swedbank: Euroopa Keskpangal on veel vara intressimäärasid muuta

18.03.2026 Tõnu Mertsina

Sel nädalal teevad mitmed keskpangad üle maailma oma rahapoliitikat puudutavad otsused, mille mõju ulatub kokku ligi kahe kolmandikuni maailmamajandusest. Teiste hulgas koguneb ka Euroopa Keskpanga nõukogu, et otsustada, kuidas käituda muutunud geopoliitilises olukorras ja mida teha kõrgemale tõusnud energiahindade juures intressimääradega.

Toormeturud peavad nafta pakkumisšokki ajutiseks

Paraku sõltub keskpanga otsus suuresti sellest, kui kaua kestab sõda Lähis-Idas, kui kaua hoiab Iraan Hormuzi väina kinni ja kui kaua energiahinnad seetõttu kõrgel püsivad. Mida kauemaks need kõrgeks jäävad, seda suuremat kahju see majandusele teeb.

Kuigi naftahinnad on kiiresti tõusnud, peavad toormeturud nafta pakkumisšokki siiski ajutiseks ja usuvad, et sõda ei kesta kaua ja nafta pakkumine taastub. Samas on sõja kestvust praegu veel keeruline hinnata, kuna Washingtonil ja Teheranil paistab selle lõpust olema erinev arusaam.

Nii ongi Euroopa Keskpangal veel liiga vara intressimäärasid muutma hakata. Seda enam, et inflatsiooni kiirendada võivate energiahindade langetamine ei ole nende kontrolli all. Samas on kaalul keskpanga usaldusväärsus ja võimekus inflatsiooni juhtida.

Finantsturgude arvates on keskpangal peagi tarvis intressimäärasid tõsta

Ökonomistidel, finantsturgudel ja keskpankuritel endil on ootuspäraselt erinev arvamus keskpanga intressimäärade väljavaate kohta. Kui Euroopa Keskpank tõenäoliselt jälgib lähiajal olukorda ja on valmis vajadusel tegutsema ning paljud ökonomistid sel aastal veel intressimäärade tõstmist ei oota, siis finantsturgude arvates võidakse raha hinda tänavu kergitada isegi 1-2 korral, kokku 0,5 protsendipunkti. See näitab, et finantsturud on toormeturgudest naftahinna ja inflatsiooni osas pessimistlikumad.

Küll on aga Bloombergi viimases küsitluses osalenud ökonomistidest 60% arvamusel, et risk inflatsiooni kiirenemiseks on suurenenud ja 80% vastanutest arvas, et Euroopa Keskpanga järgmine intressimäärade otsus tehakse nende tõstmiseks (varem arvas nii 59%).

Kuue kuu euribor on viimase pooleteise nädalaga kiiresti ülespoole liikunud, mis näitabki, et finantsturud arvestavad lähikuudel inflatsiooni kiirenemise ja keskpanga intressimäärade võimaliku tõusuga. Kui pool aastat tagasi oodati kolme kuu euribori jõudmist tänavu detsembriks 2 protsendini, siis nüüd (18. märtsil) juba 2,5 protsendini. Kuue kuu euribori korral võib see aga tähendada ligi 2,7 protsenti, ehk umbes 0,7 protsendipunkti võrra kallimat rahahinda võrreldes möödunud aasta keskpaigaga, mil see turuintressimäär madalaim oli. Kindlasti tuleks aga arvestada, et tegemist on vaid praeguste teadmiste järgi kujundatud turuootustega, mis sõja väljavaate selginedes muutuvad.

Eesti majapidamiste ostujõud ei lange

Vaatamata turuintressimäärade tõusule, on Eestis nõudlus eluasemelaenude järgi kasvanud. Oodatust kiirem inflatsioon võib küll pidurdada Eesti majapidamiste ostujõu paranemist, kuid tõenäoliselt ei vähenda seda. Maksuküüru kaotamisega peaks majapidamiste kaalutud netopalk suurenema tänavu nominaalselt ligi 10%, mis praeguste kõrgemate energiahindade juures tagab ikkagi netopalga korraliku reaalkasvu ja ostujõu paranemise. Praeguste kütusehindade juures peaks keskmise netopalgaga saama tänavu osta kuus ligikaudu sama palju autobensiini, nagu möödunud aastal – vahed on üsna väikesed.

Eestis mõjutavad kõrgemad energiahinnad majapidamiste kõrval rohkem transpordisektorit ning põllu- ja metsamajandust. Töötlevas tööstuses aga enim paberi- ja keemiatööstust ning tööstuslike õlide ja ehitusmaterjalide tootmist. Veel veebruaris olid maailmaturu toidutoormehinnad allpool möödunud aasta suvesse jäänud tipust. Samas, kui energiahinnad püsivad kaua kõrgel, kanduvad suuremad kulud põllumajanduses, transpordis ja toiduainetööstuses rohkem ka toiduainete hindadesse.

Tallinn: Linn algatas detailplaneeringu Eesti Kunstiakadeemia loomemaja rajamiseks

18.03.2026 Tallinn.ee

Tallinna linnaplaneerimise amet algatas detailplaneeringu, mille eesmärk on luua võimalus Eesti Kunstiakadeemia loomemaja rajamiseks Põhja puiestee ja Kotzebue tänava nurgale ning kujundada piirkonnast kaasaegne ja mitmekesine linnaruum.

3,1 hektari suurune planeeringuala hõlmab kinnistuid aadressidel Põhja pst 11 ja Kotzebue 2. Planeeringuga luuakse Põhja pst 11 kinnistule võimalus rajada äripindadega korterelamu ning Kotzebue 2 kinnistule kuni viiekorruseline haridus- ja teadushoone – Eesti Kunstiakadeemia loomemaja.

„Eesti Kunstiakadeemia loomemaja on oluline täiendus Põhja Tallinna linnaruumile. See toob piirkonda rohkem loovust ja avalikke tegevusi, mis seob omavahel paremini kunstiakadeemia, ümbritseva elukeskkonna ja avaliku ruumi ning loob Kalamajja uusi võimalusi õppimiseks, tegutsemiseks ja kogukondlikuks koostööks,“ ütles linnaplaneerimise abilinnapea Tiit Terik.

Planeeringus täpsustatakse hoonestuse paiknemine, kõrgus ja mahud, samuti avaliku ruumi, haljastuse ning liikumisvõimaluste lahendused. Kotzebue 2 kinnistule rajatava kunstiakadeemia loomemaja arhitektuurse ja linnaruumilise lahenduse leidmiseks korraldatakse arhitektuurivõistlus.

Põhja pst 11 krundi maakasutuse juhtotstarve muudetakse elamumaast elamu ja ärimaaks. Kotzebue tn 2 krundi sihtotstarve vastab vastu võetud Põhja-Tallinna üldplaneeringule ning on määratud ühiskondlikele ehitistele. Mõlemale krundile lubatakse kuni viiekorruselised hooned, mille kavandamisel tuleb arvestada ka konsoolsete osadega ning avada vaated Eesti Kunstiakadeemia peahoonele.

Eesti Kunstiakadeemia soovib Kalamajja rajada professionaalse kunstivaldkonna loomekeskuse, mis pakub linlastele ja külastajatele loovtegevusi ning toetab Tallinna arengustrateegias kirjeldatud kunsti- ja disainivaldkonna arengut. Kalamaja loome- ja tegevuskeskus saab olema Tallinna kultuurielu oluline täiendus, pakkudes uusi võimalusi loovtegevuseks, hariduseks ja kogukondlikuks koostööks.

Planeeringu koostamisel pööratakse tähelepanu turvalistele ja toimivatele liikumisvõimalustele. Põhja puiesteele kavandatakse jalgtee laiendus, mis lähtuks kõrvalkinnistute hoonestusjoonest. Juurdepääsud Põhja puiesteelt ja Kotzebue tänavalt lahendatakse nii, et vältida autode ootejärjekordi ja liiklustakistusi. Parkimine ja teeninduskorraldus lahendatakse krundi piires.

Detailplaneeringu täpne lahendus selgub selle koostamise käigus. Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP047850.

Põhja-Tallinna valitsus korraldab detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks avaliku väljapaneku ja arutelu pärast arhitektuurivõistluse läbiviimist.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Invego Group OÜ võlakirjade tingimuslik kauplemisele võtmine Nasdaq Balti First North võlakirjade nimekirjas

18.03.2026 Adaur.ee

Nasdaq Tallinna börsi Noteerimis- ja Järelevalvekomisjon otsustas 18. märtsil 2026. a. rahuldada Invego Group OÜ taotluse ning võtta tema poolt kuni 8000 emiteeritavat võlakirja kauplemisele Nasdaq Tallinn AS-i poolt korraldatavas mitmepoolses kauplemissüsteemis First North järgmiste tingimuste täitmisel:

Pakkumine on toimunud vastavalt Teabedokumendis toodud tingimustel ja pakkumistulemused on avalikustatud;
Pakkumise õnnestumise korral on võlakirjad kantud investorite väärtpaberikontodele Eesti Väärtpaberite Registris;
Emitent on pärast ülalnimetatud tingimuste täitmist esitanud Börsile tingimuste täitmise aruande.

Loetud tingimuste täitmisel teavitab Börs Invego Group OÜ võlakirjade esimesest kauplemispäevast eraldi.

Invego Group OÜ nõustaja on advokaadibüroo TEGOS AS.

Swedbank: Swedbank toetab uue Maxima kaupluse rajamist Pärnus

18.03.2026 Volli Soasepp

Pärnu kaubandusmaastik saab juba lähikuudel täiendust – Tallinna maantee äärde kerkiv uus Maxima XX kauplus on jõudnud ehitusetappi, kus põhirõhk on sisetöödel. Kaasaegne, ligi 2100-ruutmeetrise müügisaaliga kauplus avab uksed suvehooajaks ning loob piirkonda ka kuni 40 uut töökohta.

Tänaseks on uue kaupluse majakarp täielikult valmis ning fookus on suunatud sisetöödele. Projekti elluviimiseks on Swedbank alustanud värsket koostööd Maximaga, finantseerides ehitust 3,5 miljoni euroga.

Investeering, mis toetab piirkonna arengut

Swedbanki kaubandussektori juhi Maie Savtšenko sõnul sünnivad tugevad äriprojektid seal, kus kohtuvad nõudlus, toimiv taristu ja ettevõtlik kogukond.

„Inimesed ja ettevõtted liiguvad sinna, kus on kvaliteetne elukeskkond ja head võimalused ettevõtluse arenguks. Kui piirkonnas on toimiv logistika, piisav nõudlus ja toetav kogukond, tekib ettevõtjal motivatsioon investeerida ning pangal võimalus selliseid algatusi toetada,“ ütles Savtšenko.

Savtšenko sõnul on selliste projektide mõju laiem kui üksnes uus kaubanduspind. „Meil on rõõm teha koostööd tugeva partneriga ning anda oma panus uue kaupluse rajamisse Pärnus. Need investeeringud loovad uusi töökohti, elavdavad kohalikku majandust ja aitavad kaasa kogukonna arengule.“

Koostöö, mis annab kindluse

Maxima Eesti kinnisvaraosakonna juhi Toomas Veskimäe sõnul on suuremahulise arenduse juures oluline tugev finantspartner.

„Sellise mastaabiga arenduse puhul on kriitiline tegutseda koos usaldusväärse finantspartneriga, kes mõistab jaekaubanduse strateegilist väärtust. Swedbanki tugi on andnud meile kindlustunde viia projekt ellu kõrgeimaid standardeid järgides ning panustada pikaajaliselt Pärnu majanduskeskkonna arengusse,“ sõnas Veskimäe.

Kaasaegne ostukeskkond ja uued võimalused

Valmiv Maxima XX kujuneb multifunktsionaalseks ostukeskkonnaks, kus lisaks toidukauplusele leiavad koha ka apteek, lemmikloomapood ning mitmed teised teenusepakkujad.

Ehitustööd kulgevad plaanipäraselt – hoone karkass on valmis ning hetkel tegeletakse tehnovõrkude ja siseviimistlusega. Peagi alustatakse ka välitöödega, sealhulgas uue Lubja tänava lõigu rajamisega, mis parandab ligipääsu keskusele.

Tallinn: Tallinn pakub korteriühistutele toetuseid hoonete ja hoovide korda tegemiseks

18.03.2026 Tallinn.ee

Tallinn jätkab ka sel aastal korteriühistute toetamist, et parandada elamute energiatõhusust, suurendada turvalisust ja korrastada hoovialasid. Toetusi saab taotleda aastaringselt kuni meetmete eelarves jätkub vahendeid.

„Korterelamute uuendamine ja hoovide korrastamine on oluline nii energiasäästu, turvalisuse tagamise kui ka elukvaliteedi seisukohalt. Toetuste abiga saavad linlased parandada oma elutingimusi ja investeerida kodude kaasajastamisse,“ lausus Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan.

„Hooned korda“ toetused keskenduvad eelkõige korterelamute energiatõhususe parandamisele ja küttesüsteemide töökindluse suurendamisele. Ühistud saavad toetust näiteks kaugküttega liitumiseks, heitevabale kütteviisile üleminekuks, soojussõlme uuendamiseks ning kortermaja tervikliku rekonstrueerimise projekteerimiseks. Samuti saab toetust liftide rajamiseks vähemalt neljakorruselistes elamutes, mis parandab hoonete ligipääsetavust.

„Hoovid korda“ meetmete eesmärk on muuta kortermajade õuealad turvalisemaks ja rohelisemaks. Toetust saab kasutada rattamajade ja -parklate rajamiseks, turvakaamerate paigaldamiseks ning haljastus- ja maastikuarhitektuurilisteks lahendusteks. Toetuse abil saab rajada vett läbilaskva katendiga teid ja platse, paigaldada jäätmemaju või süvamahuteid, lammutada amortiseerunud abihooneid ning ehitada avalikult ligipääsetavaid mänguväljakuid.

Enamiku toetuste puhul saab taotluse esitada pärast tööde valmimist ja vajalike lubade saamist. Korteriühistu omaosalus on vähemalt 50 protsenti. Liftide rajamise toetuse puhul saab taotluse esitada juba pärast eelprojekti valmimist ja ehitusteatise esitamist, kuid enne ehitustööde algust.

Taotlusi saab esitada Tallinna projekti- ja tegevustoetuste infosüsteemi iseteenindus-keskkonnas aastaringselt kuni meetmete eelarve lõppemiseni.

Lisainfo Tallinna korteriühistute toetuste kohta on leitav veebilehelt https://www.tallinn.ee/et/korteriuhistu.

Liven AS aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

18.03.2026 Adaur.ee

Liven AS (registrikood 12619609; asukoht Telliskivi 60/5, 10412, Tallinn) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku 9.04.2026 algusega kell 10:00. Koosolek toimub Liven AS-i salongkontoris aadressil Telliskivi 60/5, 10412, Tallinn (I korrus).

Koosolekust osavõtjate registreerimine algab 9. aprillil 2026 kell 9:30 koosoleku toimumiskohas. Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride nimekiri fikseeritakse seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o 2. aprill 2026 Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Aktsionärid, kes ei saa üldkoosolekust osa võtta, saavad üldkoosoleku päevakorras olevate otsuse eelnõude osas hääletada enne üldkoosolekut perioodil üldkoosoleku kokkukutsumise teate avalikustamisest (s.t alates 18.03.2026) kuni 07.04.2026 kell 17:00, edastades digiallkirjastatud hääletussedeli e-posti aadressile investor@liven.ee. Hääl peab olema antud Liven AS-i veebilehel https://liven.ee/investor/uldkoosolek (edaspidi: Liveni üldkoosoleku veebileht) korrektselt täidetud hääletussedelil. Juhul kui aktsionäri esindab hääletussedeli esitamisel volitatud esindaja, tuleb koos digiallkirjastatud hääletusedeli edastamisega või enne seda edastada e-posti aadressil investor@liven.ee ka esindusõigust tõendav volikiri. Aktsionär, kes on nõuetekohaselt hääletanud hiljemalt 07.04.2026 kell 17:00, loetakse üldkoosolekul osalevaks ja talle kuuluvate aktsiatega esindatud hääled arvestatakse üldkoosoleku kvoorumi hulka, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Liven AS nõukogu määras korralise üldkoosoleku alljärgneva päevakorra ja esitab aktsionäridele järgmised ettepanekud päevakorrapunktide osas:

1. 2025. a majandusaasta aruande kinnitamine
1.1. Kinnitada Liven AS-i juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud 2025. a konsolideeritud majandusaasta aruanne üldkoosolekule esitatud kujul.

2. Kasumi jaotamise otsustamine
Kinnitada alljärgnev Liven AS-i juhatuse esitatud kasumi jaotamise ettepanek:
2.1. Kinnitada 2025. majandusaasta puhaskasum summas 5 414 tuhat eurot.
2.2. Maksta aktsionäridele dividendi kokku summas 1 362 tuhat eurot.
2.3. Kanda 4 052 tuhat eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumisse.
2.4. Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 16.04.2026 Nasdaq CSD arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.
2.5. Dividendide väljamakse toimub 20.04.2026 või selle lähedasel kuupäeval.

3. Aktsiate esmase avaliku pakkumise läbiviimise ettevalmistamise ja aktsiate kauplemisele võtmise kinnitamine
Seoses Liven AS-i kavandatud aktsiate esmase avaliku pakkumise ja kauplemisele võtmisega:
3.1. Kiita heaks pakkumise läbiviimise ettevalmistamine ning volitada Liven AS-i nõukogu tegema vajalikke ettevalmistusi pakkumise läbiviimiseks, sealhulgas Finantsinspektsioonis prospekti kinnitamiseks;
3.2. Kiita heaks Liven AS-i kõikide aktsiate kauplemisele võtmine Nasdaq Tallinna Börsi Balti põhinimekirjas ning volitada Liven AS-i nõukogu esitama Nasdaq Tallinna Börsi operaatorile Nasdaq Tallinn Aktsiaseltsile taotlust kõikide Liven AS-i aktsiate kauplemisele võtmiseks Nasdaq Tallinna Börsi Balti põhinimekirjas.

4. Aktsionäride eesõiguse välistamine
4.1. Seoses Liven AS-i kavandatud aktsiate esmase avaliku pakkumise ja kauplemisele võtmisega välistada vastavalt äriseadustiku §-le 345 Liven AS-i olemasolevate aktsionäride eesõigus uute aktsiate märkimiseks avaliku pakkumise raames läbiviidava aktsiakapitali suurendamise korral.

5. Põhikirja muutmine
5.1. Muuta Liven AS-i põhikirja punkti 2.2 ja sõnastada see alljärgnevalt:
„Nõukogul on õigus suurendada seltsi aktsiakapitali kuni poole käesoleva põhikirja redaktsiooni jõustumise kuupäeval kehtinud aktsiakapitali suuruse võrra 3 aasta jooksul alates käesoleva põhikirja redaktsiooni jõustumisest. Aktsiakapitali suurendamise otsustamisel vastavalt käesolevale punktile on nõukogul kõik üldkoosoleku õigused. Nõukogul on õigus suurendada aktsiakapitali nii rahaliste kui ka mitterahaliste sissemaksetega.“
5.2. Kinnitada põhikirja uus redaktsioon aktsionäride üldkoosolekule esitatud kujul.

Korralduslikud küsimused

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult 15 päeva enne üldkoosolekut (s.o. 25.03.2026). Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad kirjalikult esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu hiljemalt 06.04.2026.

Liveni aktsionäride üldkoosolekuga seotud dokumendid ja muud üldkoosolekuga seotud olulised andmed, sealhulgas otsuste eelnõud, Liveni auditeeritud 2025 konsolideeritud majandusaasta aruanne, nõukogu aruanne ning hääletussedelid on kättesaadavad Liveni üldkoosoleku veebilehel või äriühingu asukohas tööpäevadel kell 10:00 kuni 16:00, kuni 08.04.2026, Telliskivi 60/5, Tallinnas.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet seltsi tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju seltsi huvidele. Juhul kui seltsi juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle, või esitada kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Kui laekub aktsionäride poolt esitatud otsuste eelnõusid ja põhjendusi avaldatakse need Liveni üldkoosoleku veebilehel. Pärast üldkoosoleku päevakorra, sh täiendavate punktide ammendamist, saavad aktsionärid küsida juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta.

Küsimusi üldkoosoleku päevakorras olevate teemade kohta saab esitada e-posti aadressil: investor@liven.ee. Info üldkoosoleku videoülekande jälgimiseks on esitatud Liveni üldkoosoleku veebilehel.

Üldkoosolekul osalejate registreerimiseks palume esitada:

füüsilisest isikust aktsionäril isikut tõendav dokument. Aktsionäri esindaja peab lisaks esitama ka kehtiva kirjaliku volikirja;
juriidilisest isikust aktsionäri seadusjärgsel esindajal isikut tõendav dokument; volitatud esindajal lisaks kehtiv kirjalik volikiri.

Isikut tõendava dokumendina palume esitada pass või ID-kaart.

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teatada esindaja määramisest ja esindatava poolt volituse tagasivõtmisest e-posti aadressil investor@liven.ee või üle andes nimetatud dokumendi(d) tööpäevadel kell 10:00 kuni 16:00, hiljemalt 08.04.2026 äriühingu asukohas, Telliskivi 60/5, Tallinnas.

Noukogu aruanne_2025

Liven AS 2026 aktsionaride korralise uldkoosoleku otsuste eelnoud

Haaletussedel 2026

Volikiri 2026 korralisel uldkoosolekul aktsionari oiguste teostamiseks

Liven: Notice convening the annual general meeting of shareholders of Liven AS

18.03.2026 Adaur.ee

The management board of Liven AS (registration code 12619609; registered office Telliskivi 60/5, 10412, Tallinn) is calling the annual general meeting of shareholders on 9 April 2026 at 10:00 a.m. EEST. The meeting will be held at the salon office of Liven AS, Telliskivi 60/5, 10412, Tallinn (ground floor).

Registration for the meeting will start on 9 April 2026 at 9:30 a.m. at the meeting venue. The list of shareholders entitled to attend the general meeting will be fixed seven days prior to the general meeting, i.e. as at the close of business on 2 April 2026 in the Nasdaq CSD Estonian settlement system.

Shareholders who cannot attend the general meeting may vote on the draft resolutions on the agenda of the general meeting before the general meeting during the period from the publication of the notice calling the general meeting (i.e. from 18.03.2026) until 07.04.2026 at 17:00 EEST by sending a digitally signed voting ballot to investor@liven.ee. The vote must be cast on a correctly completed voting ballot available on the website of Liven AS at https://liven.ee/en/investor/agm (hereinafter the Liven AGM website). If a shareholder is represented by an authorised proxy when submitting the voting ballot, a power of attorney evidencing the right of representation must also be submitted to investor@liven.ee together with or prior to the submission of the digitally signed voting ballot. A shareholder who has duly voted by 07.04.2026 at 17:00 EEST at the latest shall be deemed to be present at the general meeting and the votes represented by the shares held by such shareholder shall be counted towards the quorum of the general meeting, unless otherwise provided by law.

The supervisory board of Liven AS has determined the following agenda for the annual general meeting and submits the following proposals to the shareholders regarding the agenda items:

1. Approval of the annual report for 2025
1.1. To approve the consolidated annual report for the year 2025 prepared by the management board of Liven AS and approved by the supervisory board as submitted to the general meeting.

2. Distribution of profits
To approve the following profit distribution proposal submitted by the management board of Liven AS:
2.1. To approve the net profit for the financial year 2025 in the amount of EUR 5,414 thousand.
2.2. To pay a total dividend to shareholders in the amount of EUR 1,362 thousand.
2.3. To transfer EUR 4,052 thousand to retained earnings from previous periods.
2.4. The list of shareholders entitled to dividends will be fixed as at the close of business on 16.04.2026 in the Nasdaq CSD settlement system.
2.5. Dividends will be paid on 20.04.2026 or on a date close to that date.

3. Approval of preparations for the initial public offering and admission of shares to trading
In connection with the planned initial public offering and admission to trading of Liven AS shares:
3.1 To approve the preparation of the offering and to authorise the supervisory board of Liven AS to make the necessary preparations for carrying out the offering, including obtaining approval of the prospectus from the Estonian Financial Supervision and Resolution Authority;
3.2 To approve the admission to trading of all shares of Liven AS on the Baltic Main List of Nasdaq Tallinn Stock Exchange and to authorise the supervisory board of Liven AS to submit an application to Nasdaq Tallinn AS, the operator of Nasdaq Tallinn Stock Exchange, for the admission to trading of all shares of Liven AS on the Baltic Main List of Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

4. Exclusion of pre-emptive subscription rights
4.1. In connection with the planned initial public offering, listing and admission to trading of Liven AS shares, to exclude, pursuant to Section 345 of the Commercial Code, the pre-emptive right of the existing shareholders of Liven AS to subscribe for new shares in the event of an increase of share capital carried out within the framework of the public offering.

5. Amendment of the articles of association
5.1. To amend clause 2.2 of the articles of association of Liven AS and word it as follows:
“The supervisory board shall have the right, within 3 years as of the entry into force of this version of the articles of association, to increase the share capital of the company by up to one-half of the amount of the share capital in force as at the date of entry into force of this version of the articles of association. When resolving on an increase of share capital pursuant to this clause, the supervisory board shall have all the rights of the general meeting. The supervisory board shall have the right to increase the share capital both by monetary and non-monetary contributions.”
5.2. To approve the new version of the articles of association as submitted to the general meeting of shareholders.

Procedural matters

Shareholders whose shares represent at least 1/10 of the share capital may request the inclusion of additional items on the agenda of the general meeting, provided that the relevant request is submitted in writing 15 days before the general meeting (i.e. by 25.03.2026). Shareholders whose shares represent at least 1/10 of the share capital may submit in writing a draft resolution on each agenda item no later than 06.04.2026.

The documents relating to the general meeting of shareholders of Liven and other important information related to the general meeting, including draft resolutions, Liven’s audited 2025 consolidated annual report, the report of the supervisory board and voting ballots, are available on the Liven AGM website or at the registered office of the company on business days from 10:00 to 16:00, until 08.04.2026, at Telliskivi 60/5, Tallinn.

A shareholder has the right to receive information from the management board at the general meeting on the activities of the company. The management board may refuse to provide information if there are grounds to presume that this may cause significant damage to the interests of the company. If the management board refuses to provide information, a shareholder may request that the general meeting decide on the lawfulness of the shareholder’s request or may, within two weeks, submit a petition to a court in non-contentious proceedings to oblige the management board to provide the information.

If draft resolutions and statements of reasons submitted by shareholders are received, they will be published on the Liven AGM website. After the agenda of the general meeting, including any additional items, has been exhausted, shareholders may ask the management board for information regarding the activities of the public limited company.

Questions regarding the items on the agenda of the general meeting may be sent by e-mail to investor@liven.ee. Information on how to follow the video webcast of the general meeting is available on the Liven AGM website.

For registration of participants attending the general meeting, we kindly ask the following documents to be submitted:

in the case of a shareholder who is a natural person, an identity document. A representative of a shareholder must additionally submit a valid written power of attorney;
in the case of the legal representative of a shareholder that is a legal person, an identity document; an authorised representative must additionally submit a valid written power of attorney.

As proof of identity, we kindly ask you to present a passport or ID card.

Prior to the general meeting, a shareholder may notify the appointment of a representative and the withdrawal of the authority granted by the represented person by e-mail to investor@liven.ee or by delivering the relevant document(s) on business days from 10:00 to 16:00, no later than 08.04.2026, to the registered office of the company at Telliskivi 60/5, Tallinn.

Supervisory Board Report 2025

Draft Resolutions of the 2026 AGM of shareholders of Liven AS

Voting ballot 2026

Power of Attorney for Exercising Shareholder Rights at the 2026 Annual General Meeting

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Nordecon: Swencn AB õigusvaidluse lõpetamise kokkulepe

17.03.2026 Adaur.ee

Nordecon AS kontserni kuuluv ettevõte Swencn AB sõlmis 2018. aasta augustis lepingu elamuarendusprojekti ehitustööde teostamiseks Stockholmi piirkonnas (börsiteade). Seoses projekti teostuse käigus tekkinud erimeelsustega lõpetas Swencn AB lepingu ühepoolselt juunis 2020. a, millele on järgnenud pikk õigusvaidlus ja läbirääkimised tellijaga.

Kuivõrd tellija on eraisik, on tema õiguslik kaitse Rootsis märksa tugevam äriühingu omast, andes Swencn AB’le kohtuvaidluseks nõrga lähtepositsiooni. Pikaaegse kohtuvaidluse vältimiseks ja toetudes kohalike õigusnõustajate soovitustele, on Swencn AB koos Nordecon AS’iga sõlminud tellijaga kompromissi.

Kompromissi kohaselt makstakse tellijale 70,330 miljonit Rootsi krooni (hetkekursiga ligikaudu 6,5 miljonit eurot). Summa makstakse välja pikaajalise graafiku alusel ning ei mõjuta kontserni likviidsust. Tehing mõjutab negatiivselt kontserni 2026. aasta majandustulemust.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2025. aasta konsolideeritud müügitulu oli 208 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 430 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Invego sõlmis 29,8 miljoni euro suuruse ehituslepingu ettevõttega Aimasa SIA Nordale arenduse esimese etapi rajamiseks

17.03.2026 Adaur.ee

Eesti kinnisvaraarendaja Invego sõlmis 29,8 miljoni euro (24,6 miljonit eurot ilma käibemaksuta) suuruse ehituslepingu Läti ehitusettevõttega Aimasa SIA Riias asuva suuremahulise Nordale elurajooni esimese ehitusetapi teostamiseks.

Mitmest etapist koosneva Nordale elurajooni arenduse käigus kujundatakse Mežciemsi linnaosas Biķernieki metsas asuv vana tööstuspiirkond, sealhulgas ajaloolise Riia Kinostuudio territoorium, kaasaegseks linnaruumiks. Arendust iseloomustab kaasaegne Põhjamaadest inspireeritud arhitektuur, mis on põimitud piirkonda ümbritsevate männimetsade ja looduslike liivaluidetega. Esimeses ehitusetapis rajatakse 159 uut kodu ja äripinnad kogupindalaga 19 500 ruutmeetrit.

Aimasa SIA on kogenud Läti ehitusettevõte, mille portfelli kuuluvad mahukad elamu- ja äriprojektid. Invego sõnul peegeldab Aimasa valik arendaja pühendumust pikaajalisele kvaliteedile, usaldusväärsusele ning võimekusele viia keerukaid projekte ellu õigeaegselt. “Õige ehituspartneri valimine on üks olulisemaid otsuseid igas arenduses. Aimasa on tõestanud, et neil on niivõrd ulatusliku projekti läbiviimiseks vajalik võimekus ja kogemused ning oleme kindlad, et suudame üheskoos Nordale esimese etapi kõrgeimate standardite järgi ellu viia. Ehituslepingu sõlmimine viib meid sammu võrra lähemale uue elukvartali loomisele, mis teenib Riia linna veel aastakümneid,” räägib Invego tegevjuht Kristjan-Thor Vähi.

“Meie ülesanne projekti peatöövõtjana on tagada kvaliteetne ja läbimõeldud ehitusprotsess alates projekteerimisest kuni hoonete valmimiseni. Koostöös Invegoga luuakse Riiga korterelamud, kus on ühendatud funktsionaalsed arhitektuursed lahendused, kvaliteetsed materjalid ja kestlik ehitusviis,” märgib Aimasa SIA juhatuse esimees Sandris Apsīts.

Nordale paistab silma ka oma arhitektuurse kontseptsiooni poolest. Arenduse erinevaid etappe kavandavad erinevad rahvusvahelised arhitektide meeskonnad, mis annab kvartali igale osale oma arhitektuurse identiteedi ning aitab kujundada mitmekesise ja elava kogukonna. Esimese etapi arhitektuurne kontseptsioon on välja töötatud Läti tipparhitektide SIA Zenico Projekts poolt ning ehitus algab pärast ettevalmistustööde lõpetamist territooriumil.

Nordale esimeses etapis valmivad kahe- kuni viietoalised funktsionaalsed tulevikukodud, millel on avarad rõdud ja terrassid, rohelised sisehoovid ning loomulikku valgust väärtustavad planeeringud. Elurajooni asukoht tagab mugava ligipääsu igapäevastele teenustele, spordirajatistele, looduslikele puhkealadele ja haridusasutustele, säilitades samal ajal hea ühenduse Riia kesklinnaga.

Liven AS – 2025. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne

17.03.2026 Adaur.ee

Liven AS-i (Selts) juhatus on koostanud 2025. aasta konsolideeritud auditeeritud majandusaasta aruande, Seltsi nõukogu on selle heaks kiitnud ning otsustanud selle esitada kinnitamiseks aktsionäride üldkoosolekule. Võrreldes 29. jaanuaril 2026 avaldatud auditeerimata vahearuandega ei ole finantstulemustes erinevusi. Seltsi 2025. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne on lisatud käesolevale teatele ning tehakse kättesaadavaks Liven AS-i kodulehel aadressil https://liven.ee/investor/aruanded/.

2025. aastat iseloomustas nõudluse taastumine, varasemate strateegiliste valikute realiseerumine rekordilistes majandustulemustes ning aluse loomine kasvu jätkumiseks. Aasta jooksul alustas Selts ligi 300 uue pinna ehitusega, sõlmis 176 uut võlaõiguslepingut ning 139 asjaõiguslepingut. Seltsi 2025. aasta konsolideeritud auditeeritud müügitulu oli 49,3 miljonit eurot, ärikasum 5,5 miljonit eurot ja puhaskasum 5,4 miljonit eurot. 31.12.2025 seisuga oli Seltsi konsolideeritud auditeeritud varade maht 86,5 miljonit eurot ning omakapital 23,6 miljonit eurot.

Liven AS 2025 auditeeritud aruanne

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Nordecon: Muudatus kontserni tütarettevõtte juhatuses

17.03.2026 Adaur.ee

Nordecon ASi 100%‑lise tütarettevõtte Tariston ASi nõukogu otsustas 16.03.2026 toimunud koosolekul kutsuda Argo Kotsari alates 21.03.2026 tagasi ettevõtte juhatuse liikme kohalt.

Tariston ASi juhatus jätkab üheliikmelisena, juhatuse liikmeks on Kaspar Kaldjärv.