Eesti majandus on küll tagasihoidlikule kasvule pöördunud, kuid taastumine püsib habras ning kasvutempo sõltub mitmest ebakindlast tegurist, selgub Luminori värskest majandusprognoosist. Käesolevaks aastaks prognoosib pank jätkuvalt umbes 2% majanduskasvu, ent seda väljavaadet varjutavad nii geopoliitilised pinged, energiahindade võimalik tõus kui ka sisemised tegurid – sealhulgas kaitsekulutuste suurus, Eesti majanduspoliitika ebamäärasus ja tarbijate ettevaatlikkus.
„Kuigi majandus näitas eelmisel aastal kasvumärke, ei saa me sellegipoolest veel rääkida selgest kasvutsükli algusest. Kasvu on vedanud üksikud sektorid ja laiapõhjalist paranemist majanduses kahjuks jätkuvalt ei ole,“ ütles Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.
Uusküla sõnul näitab majanduse üldist haprust ka see, et 2025. aasta lõpus pöördus SKP kvartalivõrdluses taas kergesse langusesse.
Kas pered suunavad lisaraha majandusse?
Üheks oluliseks määravaks teguriks majanduse elavnemise vaatest kujunevad Lenno Uusküla sõnul tänavu majapidamiste otsused. Tänu aasta alguse maksumuudatustele jääb umbes pooltele töötajatest igakuiselt varasemast enam kui 90 eurot rohkem kätte ja see võiks tähendada kokku kuni 500 miljoni euro lisandumist majandusse.
„Põhiküsimus on aga, kas see raha kulutatakse või säästetakse. Kui tuleviku suhtes on palju küsimärke, ei ole ootamatu, et inimesed on suuremate otsuste osas kõhklevad ja lükkavad neid pigem edasi,“ märkis Luminori peaökonomist.
Jätkuv ebamäärasus mõjutab otseselt ka ettevõtteid. Investeeringud kinnisvarasse on küll kasvanud, kuid teisalt masinatesse ja seadmetesse märgatavalt vähenenud, mis piirab majanduse tootlikkuse kasvu ja pikemat potentsiaali.
Eesti majanduskasv on viimastel aastatel jäänud märkimisväärselt alla lõunanaabritele, kuid sellest hoolimata on Lenno Uusküla sõnul meie tööturg püsinud stabiilsena ning eelmise aasta lõpus tööpuudus ka taas langes. Samas ei ole see kaasa toonud olulist paranemist inimeste reaalses toimetulekus, sest hõive ja reaalpalk on langenud.
„Viimase viie aasta jooksul on meie palgad kasvanud ligi 50 protsenti, kuid ka hinnad sisuliselt sama palju. See tähendab, et inimeste ostujõud on kasvanud vaid marginaalselt,“ selgitas Uusküla.
Hinnasurve pole kadunud
Aastaid kõrge püsinud inflatsioon on küll aeglustunud, ent hinnasurve püsib. Kui suur osa näiteks eelmise aasta hinnatõusust tulenes uutest maksudest ja maksumäärade muutustest, siis edaspidi mõjutavad hindu enam teenuste kallinemine, palgakasv ja praegusel hetkel Lähis-Idas toimuv.
„Selle aasta kolmeprotsendise inflatsiooni eeldus on see, et nafta hind normaliseerub taas varasema keskmise juurde pärast maksimaalselt paari kuud kestvat hinna kerkimist,“ rääkis Luminori peaökonomist. „Samas on aasta alguskuud juba näidanud kiiret hinnakasvu ning kui geopoliitilised pinged kestavad kauem, võib kaasnev energiahindade tõus inflatsiooni uuesti kiirendada.“
Kinnisvara ostujõud on hinnaindeksi järgi koroonaeelse ajaga võrreldes vähenenud veidi enam kui 15%. Samas konkreetsete korterite hinnamuutusi arvestades on langus olnud väiksem, kuna ostetakse rohkem linnades asuvat ja kallimat kinnisvara.
„Mõnevõrra kammitseb kinnisvaraturgu euribori märksa kõrgem tase kui koroona eel ja ajal ning kinnisvara hinna kasvu väiksem ootus järgnevate aastate jooksul,“ rääkis Uusküla. „Samas on intressimäärad tiputasemetelt alla tulnud ja stabiliseerunud, mis andis mullu laenukasvule hoogu ning mõningast elavnemist võib kinnisvaraturul jätkuvalt prognoosida. Eesti majanduse jaoks oleks tervislik, kui kinnisvara hinnad kasvaksid vähem kui palgad.“
Eesti enda valikud määravad edasise
Lenno Uusküla toob ühtlasi välja, et Eesti majanduse edasine käekäik ei sõltu ainult välistest teguritest, mida otsustajad on avalikus ruumis aastaid armastanud kasutada kehva majandusseisu põhjendamiseks.
„Viimased aastad kasvõi naabrite suunas vaadates näitavad, et majanduse areng sõltub suuresti ka meie enda valikutest. Seetõttu on ka Eesti tuleviku kasvu seisukohalt võtmetähtsusega suuna seadmine ja investeeringute kasv,“ rõhutas Uusküla. „Majandus ei ole seisakus, kuid ta ei liigu ka kindlalt edasi. Meie järgmistest sammudest sõltub, kas suudame ebakindlust vähendada ja potentsiaali paremini ära kasutada.“
