Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Mainor Ülemiste AS võlakirjade kauplemisele võtmine Balti First North võlakirjade nimekirjas

07.04.2026 Adaur.ee

Nasdaq Tallinna börsi juhatus on otsustanud rahuldada Mainor Ülemiste AS-i taotluse ja võtta kauplemisele 9614 tema poolt emiteeritud võlakirja nimiväärtusega 1000 eurot (Mainor Ülemiste tagamata võlakiri 26-2030, ISIN kood EE0000003507) Balti First North võlakirjade nimekirjas.

Mainor Ülemiste AS-i eelnimetatud võlakirjade esimene kauplemispäev on eelduslikult 10. aprill 2026 või sellele lähedane järgnev kuupäev.

Mainor Ülemiste AS on Mainor AS-i tütarettevõte, mille põhitegevus on Baltimaade suurima ärilinnaku Ülemiste City arendamine. Linnaku 30 hektaril on välja ehitatud 170 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda. Ülemiste City on koduks ligi 400 ettevõttele ning töö-, õpi- ja elukeskkond 18 000 inimesele.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Bigbank: kodulaenuturu kõik näitajad liikusid kuu jooksul kiiresti ülespoole, keskmine laenusumma isegi üle 147 tuhande euro

07.04.2026 Adaur.ee

Märtsis kasvas uute kodulaenu lepingute arv pea kümnendiku võrra, keskmine väljastatud kodulaen oli 147 204 eurot, mis ületab eelnenud kuud pea 23% võrra ning on märkimisväärselt suurem viimaste aastate tavapärasest tasemest, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist.

Bigbanki Eesti juht Arthur Taaveti kinnitusel on turu aktiivsuse kasv eriti tuntav just uute laenutaotluste poolest, mida veebruariga võrreldes laekus enam kui kolmandiku võrra rohkem. “Uute laenutaotluste arvu hüppeline kasv viitab sellele, et koduostuhuvi on selgelt suurem nii eelmiste kuude kui eelmise kevadega võrreldes. Suure tõenäosusega näeme ka aprillis ja mais koduostjate aktiivset tegutsemist,” kommenteerib Arthur Taavet.

Keskmine laenusumma oli 147 204, mis ületab oluliselt viimastele aastatele iseloomulikku 120-140 tuhande euro koridori. “Inimeste sissetulekud on ju viimastel aastatel vaikselt kasvanud, mistõttu on loogiline, et paljud kaaluvad ka koduostul suuremat investeeringut, millega koos liigub omakoda ülespoole keskmine laenusumma,” analüüsib Arthur Taavet, kelle sõnul on see viimastel poolaastal juba teine kord, kui kuu keskmine laenusumma on harjumuspärasest olulisest suurem. Veebruariga võrreldes kasvas Bigbanki poolt väljastatud kodulaenude kogumaht kuises lõikes pea viiendiku võrra.

Taavet peab keskmise laenusumma kiiret kasvu Bigbanki puhul eriti märkimisväärseks olukorras, kus pank pöörab palju tähelepanu ka neile inimestele, kes soovivad uue kodu soetada suurtest tõmbekeskustes väljaspoole. “Tahame, et uue kodu ostmiseks saaksid inimesed laenu võtta mistahes neile armsas Eestimaa nurgas. Kui suurpankade jäigad raamid seda alati ei võimalda, siis Bigbank vaatab nii kinnisvara asukohale kui inimese sissetulekule otsa eestlasliku tarmukuse ja arusaamisega,” lubab pangajuht ning rõhutab, et parema pakkumise saamisel tuleb kodulaenu taotlus alati teha mitmesse erinevasse panka ning ka mõni kiire ei-vastus pole veel põhjus koduostu plaanist loobumiseks.

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.eu) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 31.01.2026 seisuga oli panga bilansimaht kokku 3,4 miljardit eurot ning omakapital 303 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 190 000 aktiivse kliendi ning üle 650 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 03-2026

07.04.2026 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Luminor: Baltimaade eri teerajad: Leedu on kuumenemas, Läti tõuseb liidriks, Eesti taastub kõige aeglasemalt

07.04.2026 Adaur.ee

Balti riikide majandusväljavaade 2026.–2027. aastaks näitab naabrite juures kasvu jätkumist ja meil kasvu taastumist, ent seda mitte ühtlaselt. Kui sel aastal veab Baltikumi majandust veel Leedu, siis juba 2027. aastal liigub kasvuliidri roll Lätti. Eesti taastub naabritest aeglasemalt.

Luminori kevadise majandusprognoosi järgi kasvab Leedu majandus 2026. aastal 3,6%, Läti majandus 2,5% ja Eestis jääb kasv 2,0% juurde. 2027. aastal kerkib Läti kasv 3,2%ni, samal ajal kui Eesti jõuab 3% juurde ja Leedu kasv aeglustub 2,4% peale.

„Baltimaade majanduspilt on lähiaastatel märksa kirjumaks muutumas. Leedu liigub täna kõige kiirema, ent samas kõige suurema ülekuumenemisohuga kasvumudeliga, Läti seevastu kogub investeeringute toel hoogu. Eesti omakorda taastub aeglasemalt,“ ütles Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

Tänavu toetavad kasvu kogu Baltikumis eeskätt eratarbimine, soodsam eelarvekeskkond ja peamiste ekspordipartnerite, eelkõige Skandinaavia, paranevad väljavaated. Samal ajal ei kao kuhugi riskid: energiahindade tõus, märtsis järsult tõusnud ja jätkuv geopoliitiline ebakindlus ning väliskeskkonna haprus muudavad kasvutee konarlikumaks.

„Pikemas vaates sõltub Balti riikide majanduse edu üha enam investeeringutest kõrgtehnoloogilisse tootmisse ja teenustesse ning võimest meelitada ligi kõrgekvaliteedilisi teadmisi,“ lausus Uusküla.

Leedu energiajook ja Läti tõus

Kõige teravam kontrast joonistub Uusküla sõnul välja Leedu puhul. Sel aastal jätkab Leedu Baltikumi kasvuliidrina, kuid kasv muutub samal ajal vähem jätkusuutlikuks. Euroopa Liidu vahendite suur sissevool ja investeeringud kaitsetaristusse hoiavad majanduskasvu kiirelt, kuid teisest samba pensionist välja võetav ajutine rahavoog loob kasvu-languse tsükli.

„See tähendab, et tänane liidriroll võib Leedu jaoks osutuda ühtlasi ka kõige haavatavamaks,“ leiab Luminori peaökonomist.

Läti seevastu tõuseb 2027. aastal Luminori prognoosi kohaselt Baltikumi kasvuliidriks ning selle taga on investeeringute tugevnemine, tootmissektori elavnemine, kontoriteenuste sektori rolli kasv ja ekspordi taastumine.

„Läti eelisena võib täna välja tuua ka selle, et riik ei ole puutunud teist pensionisammast, mis toetab pikaajalisemat elanikkonna finantstervist,“ lausus Lenno Uusküla.

Eesti taastumine on Uusküla sõnul lõunanaabritest aeglasem, kuna seda on pidurdanud maksutõusud, tagasihoidlik kindlustunne ning põhiturgude ehk Soome ja Rootsi nõrk majanduskeskkond eriti just kinnisvara ja ehituse valdkonnas.

„Samas eeldame, et Eestigi taastub järk-järgult kindlamale pinnale ning majandusele võiks uut hoogu anda maksupoliitika korrigeerimised, eksporditurgude paranemine ja suurem rõhk tootlikkusele. See omakorda tähendab, et aastaks 2028 võib just Eestis majandus Baltimaadest kõige kiiremini kasvada,“ progoosib Lenno Uusküla.

Luminori prognoositav 2028. aasta kasv on Eestis 3%, Lätis 2,8% ning Leedu taandub veelgi – 1,2% peale.

Majanduskasvu teine pool on hinnasurve ning ehkki inflatsioonisurve on võrreldes viimaste aastate tipuga vähenenud, püsib see Baltikumis euroala keskmisest kõrgem. 2026. aastal on inflatsioon eeldatavalt kõrgeim Leedus, kus see tõuseb 5,0%ni. Lätis püsib hinnakasv 3,7% juures ja Eestis aeglustub see 3,0%ni. Nii toetab sisenõudlus küll majandust, kuid hoiab samal ajal eriti Leedus üleval ka hinnasurvet.

„Baltimaade jaoks pole järgmiste aastate suurim küsimus ainult see, kui kiiresti majandus kasvab, vaid millise hinnaga see kasv tuleb. Leedu puhul on näha täna kiiret hoogu ja seeläbi suuremat kuumenemisriski, Läti puhul tugevnevat ja tasakaalukamat tõusu ning Eesti puhul aeglasemat, kuid püsivamat taastumist,“ lausus Uusküla.

Uusküla lisas, et tänast väljavaadet eriti inflatsioonisurve osas mõjutavad oluliselt lähiaja arengud Pärsia lahe konflikti vallas. Hinnatõus võib osutuda märksa kõrgemaks prognoosis välja käidud numbritest sel ajal kui veel perspektiiv konflikti lõppemiseks oli optimistlikum. „Samas on viimased 4-5 aastat meile näidanud, et mingi uus kriis on kohe ukse taga, kui eelmine pole veel läbigi või on vaevalt lõppenud. See omakorda tähendab, et varasemast oluliselt suurem paindlikkus ja kiire reageerimisvõime omab majanduse kasvuteel hoidmise vaatest selliste väikeste majanduste jaoks, nagu Baltimaad, omandanud täiesti uue tähenduse,“ märkis Lenno Uusküla.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Eesti Pank: Praeguste energiahindade juures saavutab hinnakasv oma tipu aasta lõpus

07.04.2026 Sulev Pert

Statistikaameti andmetel tõusid tarbijahinnad märtsis aasta arvestuses 3,6%, kuid jäid veebruariga võrreldes samaks.

Eesti oli märtsis ainus euroala riik, kus energiahinnad eelmise kuuga võrreldes langesid. Eurostati andmetel odavnes energia Eestis 1,4%, samal ajal kui euroalal keskmiselt hinnad hoopis tõusid 6,8%. Peamine põhjus oli elekter, mille hind langes ja tasakaalustas kütuste hinnatõusu. Aasta alguses oli elekter Balti riikides väga kallis, kuid märtsis langes elektri börsihind 40%. Kesk-Euroopas oli elektrihind sellel talvel stabiilsem ja Balti hinnatasemest odavam.

Lähis-Ida kriisi tõttu kallinesid mootorikütused märtsis järsult. Diislikütus kallines kuuga 27% ja bensiin 14%. Alates kriisi algusest veebruari lõpus on vedelkütuste hind maailmaturul tõusnud naftahinnast kiiremini ja seda eeskätt diislikütuse rafineerimismarginaali suurenemise tõttu. Diislikütuse tootmine on praegu kallim kui 2025. aastal, ligikaudu 30 dollari võrra barreli eest. Gaas on seni mõnevõrra aeglasemalt kallinenud – selle hind tõusis märtsis eelneva kuuga võrreldes 9% –, kuid aasta arvestuses on gaas ikka veel 13% odavam. Erinevalt 2022. aasta energiakriisist, kus peamine roll oli gaasil ja elektril, on praegu suurem mõju naftal ja mootorikütustel. Energia kallinemine on praegusel juhul kitsama mõjuga kui toona.

Toidu maailmaturuhinnad eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses langesid. Selle mõju ülekandumise tõttu on toidu hinnatõus aeglustunud 4%ni. Samal ajal kandub energia kallinemine toiduhindadesse aeglaselt, väetiste, sööda ja tootmise hinna kaudu. Kui naftahind jääb kõrgeks, jõuab viitaegu arvestades suurem osa toidu hinnatõusust kohale alles 2026. aasta lõpukuudel.

Kui eelmisel aastal põhjustasid peamise osa hinnakasvust teenused, mis kallinesid 10%, siis selle aasta esimestel kuudel teenuste hinnakasv aeglustus ja ulatus märtsis 5%ni. Teenuste hinnakasvust taandus välja automaksu mõju, mistõttu on see nüüd palkade kasvuga paremas kooskõlas. Siiski võivad kallimad energiahinnad lähikuudel transpordihindu tõsta.

Eesti Panga prognoosi järgi kallinevad tarbijahinnad sel aastal 3,8%. Praeguste energiahindade ja nende turuootuste juures läbib hinnakasv oma tipu aasta lõpus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Statistikaamet: Märtsi tarbijahinnaindeksit mõjutas kütuste kallinemine

07.04.2026 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks märtsis võrreldes veebruariga samale tasemele ning võrreldes 2025. aasta sama kuuga tõusis 3,6%. Eelmise aasta märtsiga võrreldes olid kaubad 3,4% ja teenused 3,8% kallimad.

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuhi Lauri Veski sõnul on sõjalised konfliktid Lähis-Idas tõstnud diislikütuse ja bensiini hinna rekordtasemele, millel oli suur mõju ka märtsi tarbijahinnaindeksile.

Võrreldes eelmise aasta märtsiga mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu kõige rohkem toidukaupade 4,2%, transpordi 7% ja tervishoiu 11,7% kallinemine. „Transpordi hinnatõusu taga oli peamiselt diislikütuse ja bensiini kallinemine, tervishoius aga möödunud aasta aprillis toimunud tervisekassa hinnakirjade korrigeerimine. Indeksi tõusu pidurdasid riiete ja jalatsite hinnad, mis on aastaga 5,6% langenud,“ rääkis Veski.

Aastaga on värske või külmutatud liha hind tõusnud 9,2%, šokolaadil 12,2% ja kohvil 14,2%. Või hind on langenud viis kuud järjest, olles märtsis 24,9% odavam kui aasta tagasi samas kuus.

Võrreldes veebruariga mõjutas märtsis tarbijahinnaindeksit enim elektri 14,1% hinnalangus ning toidu ja mittealkohoolsete jookide 0,6% odavnemine. Vastupidist mõju avaldasid diislikütuse 26,8% ning bensiini 14,2% hinnatõus.

Toidukaupade kuise hinnalanguse taga on peamiselt köögivilja 2,6%, kohvi 6,1% ning või 13,3% odavnemine.

**Tarbijahinnaindeksi muutus tooterühmades, märts 2026**
Tooterühm	veebruar 2026 – märts 2026, %	märts 2025 – märts 2026, %
KÕIK KOKKU	0	3,6
Toit ja mittealkohoolsed joogid	-0,6	4,2
Alkohoolsed joogid ja tubakas	0,6	7,7
Riietus ja jalatsid	1,5	-5,6
Eluase	-3,8	2
Majapidamine	-0,4	1,7
Tervishoid	0	11,7
Transport	6,8	7
Info ja side	-0,2	0,2
Vaba aeg	-0,9	1,1
Haridus ja lasteasutused	0	0,9
Toitlustus ja majutus	0,1	4
Kindlustus- ja finantsteenused	1,7	-11,7
Mitmesugused kaubad ja teenused	-0,2	4,8

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Andmed on avaldatud 7.04.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Riigi Kinnisvara: Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekeskuse majutus- ja õppehoonele SKAY asetati nurgakivi

07.04.2026 Adaur.ee

6. aprillil asetati nurgakivi Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekeskuse majutus- ja õppehoonele SKAY, mis valmib 2027. aasta õppeaasta alguseks.

Uus hoone rajatakse kolme varasema 1987. aastal ehitatud ja tänaseks lammutatud ühiselamu asemele. Kaasaegne õppe- ja majutuskeskkond loob senisest märksa paremad tingimused nii õppuritele kui ka töötajatele. Hoone nimi SKAY moodustub Sisekaitseakadeemia lühendist SKA ja sõna „ühiselamu“ esitähest Y.

Uude viiekorruselisse hoonesse on planeeritud 834 majutuskohta, puhkeruumid ja ühiselamu kõikidele korrustele ühisköögid. Soklikorrusele on planeeritud 100–150 istekohaga söökla, mida teenindab täissuuruses kuumköök, kuus auditooriumit kokku 317 õppekohaga ning kolm varjendit.

„Sisekaitseakadeemia on igal aastal arengupartneriks ligi 1200 õppurile ja 8000 täiendusõppurile ning aastate jooksul on meil sündinud üle 200 teaduspublikatsiooni. Seetõttu on kaasaegse õppe- ja majutushoone rajamine mitte ainult põhjendatud, vaid möödapääsmatu samm kvaliteetse õpi- ja teaduskeskkonna tagamisel,“ ütles rektor Kuno Tammearu.

„Sisekaitseakadeemia on Eesti siseturvalisuse vundament ning selle tugevus peitub inimestes ning riigi roll on luua neile parim võimalik õpi- ja töökeskkond. Uus hoone kinnitab, et väärtustame siseturvalisuse haridust ja panustame selle tulevikku. Tänased kadetid kujundavad homse Eesti turvalisuse ning väärivad selleks kaasaegseid tingimusi,“ rääkis siseminister Igor Taro.

Riigi Kinnisvara juhatuse esimehe Tarmo Leppoja sõnul on tegu mitme funktsiooni nutika ühendamisega ühte tervikusse. „SKAY puhul on ühe katuse alla koondatud majutus, õpperuumid, puhkealad, söökla ja kolm varjendit. Selline lahendus teeb hoone kasutamise tõhusaks ning vastab hästi Tallinna õppekeskuse vajadustele. Rõõm on sellest, et koos Sisekaitseakadeemiaga sünnib keskkond, mis on ühtaegu funktsionaalne ja omanäoline,“ ütles Leppoja.

Arhitektuurselt on hoone lahendatud kuue ühesuuruse plokina, mis paiknevad üksteise suhtes kerges nihkes. Fassaadi ilmestavad telliskivi ja puitlaudis. Hoone ehitisealune pind on 3650 ruutmeetrit ning suletud netopind kokku 14 814,1 ruutmeetrit. Oma 238,5 meetrise kogupikkusega on hoone valmimisel tõenäoliselt Eesti pikim ühiselamu.

Arendusprojekti maksumus on 38,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Arendusprojekti rahastatakse 23,7 miljoni ulatuses kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise tulust ja ülejäänud osa riigieelarvest.

Projekti valmimist juhib Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ning tellijad on Sisekaitseakadeemia ja Siseministeerium. Hoone peaprojekteerija on QP Arhitektid OÜ, arhitektid Tõnu Laigu ja Kristjan Lind, sisearhitekt Andres Labi (Ruumilabor OÜ). Projekteerimist korraldab Margus Jaago (BCM Konsultandid OÜ). Majutus- ja õppehoone ehitab Ehitus5ECO OÜ. Omanikujärelvalvet teostab Projektibüroo Järelevalve OÜ.

Uue õppe- ja majutushoone valmimiseni kasutavad õppurid ja töötajad ajutisi moodulhooneid, mis avati Tallinna õppekeskuses 2025. aasta augustis. Pärast SKAY valmimist viiakse moodulhooned üle Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja õppekeskusesse.

Koolitus “Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni” toimub 14.04.2026

07.04.2026 Margot Toompark

Kas oled mõelnud kinnisvaraarenduse peale, kuid protsess tundub liiga keeruline ja riskantne? Tule koolitusele “Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni“, kus saad samm-sammult teadmised ja oskused, et oma arendusplaanid edukalt ellu viia.

Mida koolitus annab?

Terviklik ülevaade arenduse etappidest ja nendega seotud riskidest.
Praktiline tegevusplaan projekti juhtimiseks sujuvalt ja kulutõhusalt.
Oskus hinnata krundi potentsiaali, koostada äriplaan ja tasuvusarvutus.
Teadmised lepingute, hangete, eelarve ja ajagraafiku juhtimise kohta.
Nõuanded turundus- ja müügistrateegia loomiseks, et tagada kiire ja kasumlik müük.

Koolitus “Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni” toimub 14.04.2026 kell 10.00-17.00 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

EfTEN: Resolutions of the Annual General Meeting of shareholders of EfTEN Real Estate Fund AS on 7 April 2026

07.04.2026 Adaur.ee

The Annual General Meeting of shareholders of EfTEN Real Estate Fund AS was held on 7 April 2026 in the Radisson Collection Hotel Conference Center (2nd floor, Tallinn, Rävala 3).

A total of 133 shareholders attended the meeting representing 8,288,858 votes, i.e. 71.92 % of the total votes were represented. Of the participants, 3 shareholders representing 9,697 votes, i.e. 0.08 % of all votes attached to the shares, casted their votes electronically before the meeting in accordance with the electronic voting procedure announced in the invitation to the meeting. The meeting therefore had a quorum.

The Annual General Meeting of the Shareholders of the Fund adopted the following resolutions:

Approval of the Fund’s annual report for 2025
With 8,288,621 i.e. 100% votes in favour, the shareholders decided to approve the annual report of EfTEN Real Estate Fund AS for the financial year 2025 as submitted to the General Meeting. 1 vote i.e. 0.00 % was against, and 113 votes i.e. 0.00 % were neutral. 123 votes, i.e. 0.00 % did not participate in the voting.

Distribution of profit
With 8,288,622 i.e. 100 % votes in favour, the shareholders decided to approve the proposal for profit distribution proposal: The consolidated net profit of the 2025 financial year of the fund is 12 235 thousand euros. To distribute the undistributed profit as of 31 December 2025 in the total amount of 23 724 thousand euros as follows:

Transfers to the reserve capital: 1 224 thousand euros.
Profit to be distributed between the shareholders (net dividend): 13 830 thousand euros (1,20 euros per share).
Transfers to other reserves shall not be made and profit shall not be used for any other purposes.
Amount of undistributed profit after transfers is 8 670 thousand euros.
The list of shareholders entitled to dividends shall be fixed on 22.04.2026 (record date) as at the end of the working day of the registrar of the settlement system of the fund’s securities. Therefore, the date of change in the rights attaching to shares (ex-date) is 21.04.2026. As of this date a person who acquired shares is not entitled to dividends for the 2025 financial year. Dividend shall be distributed to the shareholders on 29.04.2026 by way of bank transfer to the shareholder’s bank account.
1 vote i.e. 0.00 % was against, and 113 votes i.e. 0.00 % were neutral. 122 votes, i.e. 0.00 % did not participate in the voting.

Remuneration Principles
With 8,284,242 i.e. 99.94 % votes in favour, the shareholders decided to approve the principles of remuneration of the members of the Management Board of the fund as submitted to the general meeting.
1 vote i.e. 0.00 % was against, and 4,167 votes i.e. 0.05 % were neutral. 448 votes, i.e. 0.01 % did not participate in the voting.

Purchase of Magistral Kaubanduskeskuse OÜ
With 6,989,628 i.e. 84.33 % votes in favour, the shareholders decided to authorize the management board to buy a share of Magistral Kaubanduskeskus OÜ (registration code 11228717) with a nominal value of 1,502,562 euros, which constitutes 100% of the subsidiary’s share capital, from EfTEN Kinnisvarafond II AS at a fair price based on the value of the real estate owned by the subsidiary. The fair price shall be determined by an independent appraiser in accordance with applicable law and approved by the Supervisory Board.
1,298,855 vote i.e. 15.67 % were against, and 253 votes i.e. 0.00 % were neutral. 122 votes, i.e. 0.00 % did not participate in the voting.

Increase of share capital and listing of new shares on the Main List of Nasdaq Tallinn Stock Exchange

With 6,967,714 i.e. 84.06 % votes in favour, the shareholders decided to delegate to the competence of the Supervisory Board the decision on the increase of share capital for a one-year period following this general meeting by public and/or private offering, excluding the pre-emptive right of existing shareholders to subscribe and taking into account that
(i) the number of shares to be issued additionally would not exceed 10% of the number of shares at the time of adoption of this resolution;
(ii) the minimum price of the shares to be offered (nominal value €10 and premium) per share shall be the average closing price of the fund’s share on the stock exchange for the 60 days preceding the resolution of the Supervisory Board,
and to apply for the listing and admission to trading of all newly issued shares on the Main List of Nasdaq Tallinn Stock Exchange.
To authorise the Supervisory Board and the Management Board of the fund to carry out all activities and conclude all agreements necessary for this purpose.
1,287,297 vote i.e. 15.53 % were against, and 22,167 votes i.e. 0.27 % were neutral. 11,680 votes, i.e. 0.14 % did not participate in the voting.

The minutes of the General Meeting shall be made available on the fund’s website (https://eref.ee/investorile/uldkoosolekud/) not later than 7 days after the meeting.

Statistika: Tallinna 2025. a tehingus olnud korteri keskmine pindala oli 54,8 ruutmeetrit

07.04.2026 Tõnu Toompark

Maa- ja ruumiameti andmetel sõlmiti 2025. a Tallinnas 8979 korteritehingut. Tehingutes olnud korterite kogupindala oli 492 049 m², mis tehingus olnud korterite keskmiseks pindalaks teeb 54,8 m².

Tallinna linnaosadest on tehingus olnud korterite pindala suurim Pirital. Pirital on tehingutes proportsionaalselt rohkem paaris- ja ridamajakortereid. See viib Pirita keskmise 85,7 ruutmeetrile.

Piritale järgnevad suuruselt Nõmme korterid keskmise pindalaga 61,9 m².

Väikseima pindalaga tehingus olnud korterid asuvad Põhja-Tallinnas, kus pindalade keskmine oli 48,2 m². Põhja-Tallinna järel tulevad suuruselt Mustamäe korterid 49,2 ruutmeetriga. Nii Põhja-Tallinna kui Mustamäe tehingutes olnud korterite suuruse põhjenduseks on korterite piirkondlikust struktuurist tulenevad tegurid.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Merko: ASi Merko Ehitus aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

06.04.2026 Adaur.ee

ASi Merko Ehitus, registrikood 11520257, asukoht Järvevana tee 9G, Tallinn, 11314, juhatus kutsub ASi Merko Ehitus aktsionäride korralise üldkoosoleku kokku teisipäeval, 28. aprillil 2026. aastal kell 10.00 Nordic Hotel Forum hotelli konverentsikeskuses (Viru väljak 3, Tallinn).

Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse kindlaks 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, st 20. aprillil 2026. aastal arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Koosolekust osavõtjate registreerimine algab 28. aprillil 2026. aastal kell 09.30.

Aktsiate ja aktsiatega seotud hääleõiguste koguarv üldkoosoleku kokkukutsumise teate avalikustamise päeval on 17 700 000.

Jätkusuutlikkuse edendamise eesmärgil on otstarbekas hääletada otsuste eelnõusid elektrooniliselt enne üldkoosolekut. Vältides koosolekule ja tagasi sõitu, säästate kütust ning vähendate jalajälge meie keskkonnas. Juhatus soovitab aktsionäridel käituda jätkusuutlikult.

Elektrooniliseks hääletamiseks tuleb aktsionäridel täita hääletussedel – see on lisatud üldkoosoleku kokkukutsumise teatele nii Nasdaq Balti börsi Merko Ehitust puudutaval lehel (https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100098328/news) kui Merko Ehituse kodulehel (https://group.merko.ee/investorile). Täidetud hääletussedel tuleb digitaalselt allkirjastada ning saata juhatusele e-kirjaga aadressil group@merko.ee hiljemalt 27. aprilliks 2026. aastal kella 16:00-ks. Täpne elektroonilise hääletamise korraldamise kord on samuti lisatud üldkoosoleku kokkukutsumise teatele eelnimetatud kodulehtedel.

ASi Merko Ehitus enamusaktsionär AS Riverito on juhatusele andnud teada oma kavatsusest hääletada üldkoosoleku päevakorras olevate punktide poolt vastavalt koostatud otsuste eelnõudele.

Üldkoosoleku päevakord ja ASi Merko Ehitus nõukogu ettepanekud päevakorrapunktide kohta:

1. 2025. aasta majandusaasta aruande kinnitamine
Nõukogu ettepanek on kinnitada ASi Merko Ehitus 2025. aasta majandusaasta aruanne.

2.     Kasumi jaotamine
Nõukogu ettepanek on:
(i)     kinnitada 2025. aasta majandusaasta puhaskasum 39 918 827 eurot;
(ii)     maksta eelnevate perioodide puhaskasumist aktsionäridele dividendidena välja kokku 22 125 000 eurot, mis on 1,25 eurot ühe aktsia kohta;
– õigus dividendidele on 13. mail 2026. aastal arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga ASi Merko Ehitus aktsiaraamatusse kantud aktsionäridel;
– eelnevast tulenevalt on aktsiatega seotud õiguste muutumise päev (ex-date) 12. mai 2026. aastal; alates sellest kuupäevast ei ole aktsiad omandanud isik õigustatud saama dividende 2025. aasta majandusaasta eest;
– dividendid makstakse aktsionäridele välja 14. mail 2026. aastal, kandes vastava summa aktsionäri väärtpaberikontoga seotud arvelduskontole;
(iii)     jätta ülejäänud puhaskasum jaotamata.

3. 2026.-2027. aasta majandusaastateks audiitori kinnitamine
Nõukogu ettepanek on kinnitada AS Merko Ehitus audiitoriks 2026. kuni 2027. aasta majandusaastateks audiitorühing Ernst & Young Baltic AS ning tasuda audiitorühingule auditeerimise eest vastavalt Ernst & Young Baltic ASiga sõlmitavale lepingule.

4.     Nõukogu liikmete valimine
Nõukogu ettepanek on:
(i)     kinnitada kuni 06.05.2028 nõukogu liikmete arvuks 4 (neli);
(ii)     valida nõukogu liikmeteks Toomas Annus, Indrek Neivelt ja Tõnu Toomik, ametiajaga alates 05. mai 2026 kuni 06. mai 2029 (kaasa arvatud), s.o kolmeks aastaks.

5. AS Merko Ehitus juhatuse liikmete tasustamise põhimõtete heakskiitmine
Nõukogu ettepanek on kiita heaks „AS Merko Ehitus juhatuse liikmete tasustamise põhimõtted ja kontrolli protseduur“.

6.   VPTS §135⁶ nõutud soolise tasakaalu eesmärgi kinnitamine
Nõukogu ettepanek on:
(i)     Seada vastavalt VPTS §135⁶ lõikele 1 AS Merko Ehitus eesmärgiks: nõukogu alaesindatud soost liikmete arv peab olema võimalikult lähedal 40 protsendile nõukogu liikmete koguarvust, aga mitte ületama 49 protsenti sellest, vastavuses väärtpaberituru seaduse lisas „Alaesindatud soost liikmete osakaalu arvulised eesmärgid Eestis registreeritud aktsiaemitendi juhtorganites“ nõukogu kohta selle liikmete koguarvust sõltuvalt sätestatuga.;
(ii)     Seada vastavalt VPTS §135⁶ lõikele 2 individuaalne kvantitatiivne eesmärk AS-i Merko Ehitus juhatuse soolise tasakaalu parandamiseks selliselt, et juhatuse alaesindatud soost liikmete arv peab olema võimalikult lähedal 40 protsendile juhatuse liikmete koguarvust, aga mitte ületama 49 protsenti sellest, vastavuses väärtpaberituru seaduse lisas „Alaesindatud soost liikmete osakaalu arvulised eesmärgid Eestis registreeritud aktsiaemitendi juhtorganites“ nõukogu kohta sätestatuga, kuid juhatuse liikmete koguarvust sõltuvalt.

Korralduslikud küsimused

Üldkoosolekul osalejate registreerimiseks palume esitada:
– Füüsilisest isikust aktsionäril isikut tõendava dokumendina isikutunnistus (ID-kaart) või pass, esindajal lisaks ka nõuetekohaselt vormistatud volikiri.
– Juriidilisest isikust aktsionäri esindajal väljavõte vastavast (äri)registrist, kus juriidiline isik on registreeritud, millest tuleneb isiku õigus aktsionäri esindada (seadusjärgne esindusõigus) ja esindaja pass või isikutunnistus (ID-kaart); juhul, kui tegemist ei ole seadusjärgse esindajaga, siis lisaks registriväljavõttele tuleb esitada nõuetekohaselt vormistatud volikiri (tehinguga antud volitus) ja esindaja isikutunnistus (ID-kaart) või pass. Välisriigis registreeritud juriidilise isiku registridokumendid (välja arvatud lihtkirjalik volikiri) palume eelnevalt legaliseerida või kinnitada apostilliga, kui välislepingust ei tulene teisiti. AS Merko Ehitus võib registreerida välisriigi juriidilisest isikust aktsionäri üldkoosolekul osalejana ka juhul, kui kõik nõutavad andmed juriidilise isiku ja esindaja kohta sisalduvad esindajale välisriigis väljastatud notariaalses volikirjas ja volikiri on Eestis aktsepteeritav.

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teavitada ASi Merko Ehitus esindaja määramisest ja esindatava poolt volituse tagasivõtmisest, esitades digitaalallkirjastatud volikirja ja muud nõuetekohased dokumendid e-posti teel aadressil group@merko.ee või edastades kirjaliku paberkandjal allkirjastatud volikirja ja muud nõuetekohased dokumendid ASi Merko Ehitus kontorisse, Pärnu mnt 141, Tallinnas (tööpäevadel alates kell 10.00 kuni 16.00) hiljemalt 27. aprilliks 2026. aastal kella 16.00-ks, kasutades selleks blankette, mis on lisatud üldkoosoleku kokkukutsumise teatele nii Nasdaq Balti börsi (https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100098328/news) kui Merko Ehituse kodulehel (https://group.merko.ee/investorile). Elektrooniliselt saab üldkoosolekul hääletada enne üldkoosoleku toimumist vastavalt juhatuse poolt kinnitatud elektroonilise hääletamise korraldamise korrale. Posti teel üldkoosolekul hääletada ei saa.

ASi Merko Ehitus 2025. aasta korralise üldkoosolekuga seotud dokumentidega, sealhulgas otsuste eelnõudega, 2025. aasta majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande, kasumi jaotamise ettepaneku, nõukogu aruandega tegevuse kohta 2025. aasta majandusaastal ning juhatuse poolt kinnitatud elektroonilise hääletamise korraldamise korraga on võimalik tutvuda Nasdaq Balti börsi kodulehel Merko Ehitust puudutaval lehel https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100098328/news ja kontserni kodulehel https://group.merko.ee/investorile.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet ASi Merko Ehitus tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Juhul kui ASi Merko Ehitus juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle, või esitada kahe nädala jooksul üldkoosoleku toimumisest arvates hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 ASi Merko Ehitus aktsiakapitalist, võivad esitada aktsiaseltsile iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu hiljemalt 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o kuni 24. aprillini 2026. aastal, esitades selle kirjalikult aadressil AS Merko Ehitus, Järvevana tee 9g, 11314 Tallinn.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 ASi Merko Ehitus aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o kuni 12. aprillini 2026. aastal, aadressil AS Merko Ehitus, Järvevana tee 9g, 11314 Tallinn.

2025 Merko Ehitus aastaaruanne

Merko Ehitus noukogu_otsused uldkoosolekuks ja 2025 aruanne

Merko Ehitus_2026 04 28 uldkoosoleku otsuste eelnoud

CV – Tonu Toomik EST

AS Merko Ehitus juhatuse liikmete tasustamise pohimotted ja kontrolli protseduur

2026 Volituse tagasivotmise teade

2026 Haaletussedel

2026 Volikiri

2026 Elektroonilise haaletamise kord

Swedbank: Üleujutatud keldriboksid ja rikkis fonolukud: korterelamu kindlustus aitab hoonet ootamatuste eest kaitsta

06.04.2026 Jaan Männik

Swedbanki andmetel registreeriti eelmisel aastal korterelamutes 400 kahjujuhtumit ning hüvitatud kahjude kogusumma ulatus ligi 650 000 euroni. Kevadine sula ja muutlik ilm võivad kortermajadele põhjustada ulatuslikke kahjustusi, mis võivad rikkuda nii korteri siseviimistlust kui ka hoone konstruktsioone. Seetõttu on oluline varakult selgeks teha, mis vahe on kodu- ja kortermaja kindlustusel ning kuidas ka ühistu vara võimalike kahjude eest kaitsta.

Enam kui pooled möödunud aastal korterelamutes registreeritud ja tänaseks hüvitatud kahjujuhtumitest olid seotud toruleketega. Keskmine veeõnnetuse hüvitis jäi umbes 3100 euro juurde, kuid suuremate juhtumite puhul võivad summad olla selgelt suuremad. Näitena saab tuua mulluse juhtumi, kus toruleke põhjustas kahju koguni 27 000 euro ulatuses.

Swedbanki kindlustuse valdkonnajuht Maria Lootsma märkis, et kui veeõnnetusi esineb korterelamutes enim, siis kõige ulatuslikumaid kahjusid põhjustab aga tuli. „Selliste õnnetuste korral ei kahjusta vara ainult leek, vaid sageli ka suits ja kustutusvesi, mis võivad rikkuda nii korterite siseviimistlust kui ka terve hoone konstruktsioone,“ selgitas ta. „Ühe hiljutise suurema juhtumi puhul hüvitas kindlustus tuleõnnetuse tagajärjel üle 80 000 euro.“

Kodukindlustus ei hõlma korterelamu kaasomandis olevat vara

Lootsma sõnas, et õnnetuse korral ei pruugi kortermajas olla alati selge, millised kahjud kuuluvad kodukindlustuse ja millised korterelamu kindlustuse alla. „Korteriomanikud eeldavad vahel, et nende kodukindlustus hüvitab ka kogu maja konstruktsioonide kahju, näiteks tulest kannatada saanud trepikoja või augu katuses,“ ütles ta. „Tegelikult kaitsevad kodu- ja korterelamu kindlustus erinevaid asju ja täiendavad teineteist.“

Eksperdi sõnul hõlmab kodukindlustus tavaliselt korteri siseviimistlust, sealhulgas sisseehitatud mööblit, aga ka väljaspool korterit hoonega samal kinnistul asuvat omanikule kuuluvat keldrit või panipaika ning seal asuvat vara. „Korterelamu kindlustus katab seevastu hoone kaasomandis olevad osad, näiteks katuse, sise- ja välisseinad, tehnosüsteemid, uksed ja aknad ning elanike ühiskasutuses olevad ruumid. Seetõttu aitab korterelamu kindlustus katta kahjusid, mis puudutavad kogu hoonet või ühistu vara,“ tõi ta välja.

Korterelamu kindlustuse puhul on kindlustusvõtja tavaliselt korteriühistu, hoone haldaja või muu isik, kes tegutseb kõigi korteriomanike nimel. Swedbanki korterelamu kindlustus on koguriskikindlustus, mis tähendab, et kaitse kehtib kõigi äkiliste ja ootamatute kahjujuhtumite korral, kui need ei ole tingimustes selgesõnaliselt välistatud.

Kindlustus ei nõua hingehinda

Lootsma lisas, et korterelamu kindlustus on omanike jaoks tavaliselt marginaalne kulu. „Näiteks 60 korteriga kivimajas on keskmine kuine kindlustusmakse ilma vastutuskindlustuseta ligikaudu 1,23 eurot korteri kohta. 100 000 euro suuruse vastutuskindlustuse lisamisel kasvab kuine makse umbes 1,58 euroni korteri kohta. Vastutuskindlustus aitab olukorras, kus kahju tekib kolmandatele isikutele, näiteks naabritele või naaberkinnistule,“ selgitas ekspert.

Tema sõnul juhtub kortermajades üsna sageli ettearvamatuid õnnetusi, mis võivad ühistule kaasa tuua ootamatuid kulusid – näiteid saab tuua üleujutusest elektri ülepingeni. „Ühes kortermajas kadus pärast äikesetormi elekter ning kõigi trepikodade fonolukud lakkasid töötamast,“ kirjeldas Lootsma. „Õnneks oli kortermajal kehtiv kindlustus ja elektri ülepingest tekkinud kahju kõrvaldamiseks maksti hüvitist ligi 2100 euro ulatuses.“

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

EIS: Riik aitas kodutoetusega parandada rohkem kui tuhande lapse elutingimusi

06.04.2026 Adaur.ee

2025. aasta lasterikaste perede kodutoetuse vooruga toetas riik ligi 3 miljoni euroga enam kui tuhande lapse elutingimuste parandamist üle Eesti. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt (EIS) sai toetuse ligi 300 lasterikast peret.

Kodutoetust saavad taotleda pered, kellel ei ole oma kodu või kelle kodu ei vasta tänapäevastele elamistingimustele. Näiteks kui kodus puudub pesuruum või see on amortiseerunud, maja fassaad vajab soojustamist, küttekolle ei taga piisavalt soojust või on süttimisohtlik.

„Kõige enam rahastasime perele eluruumi ehitamisega seotud tegevusi, neid projekte oli üle 200, oluliselt vähem ehk pisut üle 70 oli eluruumi ostmisega seotud projekte,“ ütles EISi teenuseomanik Kersti Saar. Keskmine toetuse suurus projekti kohta oli 10 545 eurot.

Toetust said pered kõigist Eesti piirkondadest. Kõige enam taotlesid ja said toetust Harju-, Ida-Viru, Tartu ja Pärnu maakonna lasterikkad pered, kõige vähem Järvamaa ja Hiiumaa pered.

Keskmiselt kasvab toetust saanud peredes neli last. Rahastatud projektide hulgas oli ka 73 üksikvanemaga pere taotlust.

Riik toetab lasterikaste perede elutingimuste parandamist kord aastas. Toetust määratakse eelarve ammendumiseni ja pingerea alusel vastavalt sellele, kui palju kasvab peres kuni 19-aastaseid lapsi, keda elamistingimuste parandamine mõjutab; kui suur on pere sissetulek; kui põhjalikke töid on elamistingimuste kaasajastamiseks vaja teha. Taotlusi võetakse vastu üle Eesti ja kõigi piirkondade taotlusi käsitletakse võrdselt, määrav on pere olukord.

Toetust saab taotleda kuni kaks korda. Esmakordsel taotlemisel on toetuse suurus 12 000, teistkordsel taotlemisel 6000 eurot. Varem toetust saanud pered peavad korduva toetuse taotlemise hetkeks olema eelmise toetuse sihtotstarbeliselt ja tähtaegselt ära kasutanud. Projekti elluviimise tähtaeg on kaks aastat alates taotluse rahastamise otsusest.

Järgmine taotlusvoor on plaanis avada selle aasta esimesel poolel.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Tallinna Sadam: Tallinna Linnavolikogu võttis vastu Tallinna Sadama kaks detailplaneeringut

06.04.2026 Adaur.ee

Tallinna Linnavolikogu võttis 2. aprillil 2026 vastu AS-le Tallinna Sadam (edaspidi Tallinna Sadam) kuuluvate alade – „A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala“ ning „D-terminali ja lähiala“ – kaks detailplaneeringut. Peale planeeringute vastuvõtmist korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Kesklinna Valitsus avaliku väljapaneku.

A-terminali ala hõlmab 66,14 hektari suurust maa- ja mereala ning D-terminali lähiala detailplaneering hõlmab 7,63 hektari suurust ala. Detailplaneeringute vastuvõtmine loob eelduse pärast avaliku väljapaneku lõppemist edasi liikuda uue A-terminali kvartali rajamisega ja D-terminali lähiala kinnisvara arendamisega. A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering hõlmab muuhulgas uue A-terminali, kontorihoone ja parkimismaja rajamist koos seda ümbritseva avaliku linnaruumiga. D-terminali ja lähiala planeeringuga kavandatakse varasem tootmis- ja ärimaa muuta segahoonestusega linnaruumiks, mis ühendab sadamataristu, kaasaegsed ärihooned ja kuni viiekorruselise elamuarenduse.

Lisaks ülalmainitule, on Tallinna linn menetlemas veel nelja detailplaneeringut. Detailplaneeringute alasid on võimalik vaadelda siin: https://www.vanasadam.ee/detailplaneeringud/

Tallinna Sadamale kuulub üks Läänemere suurimaid kauba- ja reisisadamate komplekse. Lisaks reisijate ja kaubavedude teenindamisele tegutseb ettevõte laevanduse ärivaldkonnas läbi oma tütarettevõtete – OÜ TS Laevad korraldab parvlaevaühendust Eesti mandri ja suursaarte vahel ning OÜ TS Shipping osutab multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica jäämurde ja konstruktsioonilaeva teenust Eestis ja offshore projektides. Tallinna Sadama gruppi kuulub ka jäätmekäitlusega tegelev sidusettevõte AS Green Marine.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Justiits- ja Digiministeerium: Kodulaenu teise panka viimine muutub kiiremaks ja odavamaks ning loob võimaluse soodsamateks eluasemelaenudeks

06.04.2026 Adaur.ee

Valitsus kiitis neljapäeval heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab paremini kasutada ära pankade konkurentsi, millega kodulaenu viimine teise panka muutub inimeste jaoks lihtsamaks, kiiremaks ja odavamaks ning loob seeläbi eelduse soodsamate eluasemelaenude saamiseks.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ütles, et edaspidi ei pea paremate laenutingimuste sõlmimiseks enam notarisse minema ega notaritasu maksma – vajalikud kokkulepped saab vormistada digitaalselt. “Muudatusega soodustame konkurentsi laenuturul ja see motiveerib pankasid pakkuma klientidele soodsamaid laenuvõimalusi. Kui kodulaenu teise panka viimine on lihtne ja kiire, saavad inimesed oma laenutingimusi senisest sagedamini üle vaadata. Just nii tekib olukord, kus inimesed saavad senise kodulaenu lihtsalt paremaid tingimusi pakkuvasse panka üle viia,“ ütles Pakosta.

„Inimese jaoks tähendab see otsest rahalist kokkuhoidu: näiteks 150 000 euro suuruse kodulaenu puhul jääb ära 275 euro suurune notaritasu, kui aga laen on 350 000 eurot, on kokkuhoid 653 eurot,“ tõi minister näite.

Muudatus puudutab olukordi, kus laenusaaja ja tagatisvara jäävad samaks – muutub vaid pank.

Seadusemuudatus on osa laiemast eesmärgist ärgitada pankadevahelist konkurentsi ja seeläbi pakkuda klientidele laiemaid valikuvõimalusi ja soodsamaid teenuseid, vähendada liigset bürokraatiat ja kasutada senisest paremini ära digiriigi võimalusi. Kodulaenu refinantseerimise protsess jääb sisuliselt samaks: inimene võrdleb erinevate pankade laenutingimusi, pank teeb uue laenuotsuse, kinnistusraamatu kanne muudetakse digitaalselt, riigilõiv muudatuse eest tuleb endiselt tasuda. Samal ajal kaob inimese jaoks ebavajalik aega ja kulu notariteenusele. Muudatus loob eeldused selleks, et kodulaenud muutuksid Eestis taskukohasemaks ning laenuturg toimiks õiglasemalt ja konkurentsivõimelisemalt.

Muudatuste elluviimiseks muudetakse asjaõigusseadust ja asjaõigusseaduse rakendamise seadust, et võimaldada eluasemelaenu refinantseerimisel loobuda notariaalse tõestamise kohustusest ning kasutada senisest laiemalt digitaalseid lahendusi. Valitsuses heaks kiidetud seadusemuudatused saadetakse edasi Riigikogu menetlusse.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 4 … 1,666 1,667 1,668 Vanemad uudised ››

Mainor Ülemiste AS võlakirjade kauplemisele võtmine Balti First North võlakirjade nimekirjas

Bigbank: kodulaenuturu kõik näitajad liikusid kuu jooksul kiiresti ülespoole, keskmine laenusumma isegi üle 147 tuhande euro

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 03-2026