Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Tartu: Siuru detailplaneering läheb avalikustamisele

Volikogu saatis avalikule väljapanekule kultuurikeskuse Siuru ehitamiseks vajaliku Uueturu tn 1 krundi ja lähiala detailplaneeringu.

Detailplaneeringu eesmärk on anda ehitusõigus kultuurikeskuse rajamiseks ning kujundada Uueturu, Küüni ja Poe tänava ning Emajõega piirnev planeeringuala kvaliteetseks ja inimsõbralikuks avalikuks ruumiks.

Planeeringus on määratud nii maapealne hoonestusala, kuhu tuleb kultuurikeskus Siuru, kui ka maa-alune hoonestusala, mis võimaldab kuni kahe maa-aluse korruse ehitamist. Siuru ehitusõiguse määramisel on lähtutud 2023. aastal toimunud rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võidutööst „Paabel“ (3+1 arhitektid ja Kino maastikuarhitektid).

Vähemalt pool Uueturu tn 1 krundil asuvast pargist jääb rohealaks. Täiendavat haljastust on planeeritud nii Vabaduse puiesteele kui ka Uueturu tänavale.

Kogu planeeringuala väliruum, sealhulgas haljastus, mängu- ja tänavainventar jms tuleb lahendada tervikliku maastikuarhitektuuriprojektiga.

Emajõe-äärsele alale annab detailplaneering võimaluse nii olemasolevate kohvikute säilimiseks kui ka lisanduvate toitlustuskohtade rajamiseks. Emajõe kaldaalale saab rajada veepiirini langeva trepistiku, samas võib ka praeguse kaldakindlustuse säilitada.

Vabaduse puiestee kavandatakse planeeringuala ulatuses tänavana, kus on kõnniteed, rattateed ja kahesuunaline rahustatud liiklusega sõidutee (üks sõidurada kummaski suunas). Poe tänav on planeeritud jalakäija ja jalgratturi eelistusega jagatud tänavaruumi alana, kus on tagatud autodega juurdepääsud Poe tänava kruntidele. Uueturu tänavale on planeeritud valdavalt jalakäijate ja ratturite ala, samas tagatakse autoliiklus kultuurikeskuse ja kaubamaja teenindamiseks. Säilivad kaubamaja olemasolevad sisse- ja väljapääsud.

Rattaparklad on kavandatud võimalikult kultuurikeskuse sissepääsude lähedusse ja hoone mahtu. Turuhoone ees olevas parklas muutub parkimislahendus, kuna läbi ala kavandatakse jalakäijatele mugav ja turvaline otsetee jõekaldale. Autode parkimine on kavandatud kultuurikeskuse maa-alusele korrusele.

Planeeringu vastuvõtmist ja avalikule väljapanekule saatmist toetas 28, selle vastu oli 4 volikogu liiget.

Detailplaneeringu avalik väljapanek on 3. jaanuarist kuni 3. veebruarini 2025. a Tartu kodulehel ja raekoja infokeskuses.

Foto: arhitektuurivõistluse võidutöö “Paabel”

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Luminor: Euribor muudkui langeb, kuid minu laenumakse veel mitte. Ekspert selgitab, miks

Luminor BankKuue kuu euribori määrast räägitakse viimase aasta-pooleteistkümne jooksul uudistes pea sama sageli kui ilmast. Viimastel kuudel valdavalt languse võtmes ning alles äsja, 12. detsembril langetas Euroopa Keskpank taas keskseid intressimäärasid. Miks aga intresside langus kohe laenumakses kajastuda ei pruugi, räägib Luminori laenude kompetentsikeskuse juht Helina Kikas.

Euroopa Keskpanga läinudnädalased intressilangetused olid turgude poolt oodatud ning kajastuvad tegelikult juba kuue kuu euribori määras, mis on lõviosa Eesti koduostjate laenuintressi referentsiks. Laenuintress võib olla seotud ka veel 3 või 12 kuu euribori määraga.

„Näiteks kui klient on võtnud kodulaenu, mis on panga poolt välja makstud tänavu 10. novembril ja see on seotud 6 kuu euriboriga, siis euribori fikseerimine toimus kolm tööpäeva enne laenu väljamakset ehk 6. novembril, mil see oli 2,916%. Järgmine euribori fikseerimine toimub juba poole aasta pärast ehk 2025. aasta mai alguses kaks tööpäeva enne laenumakse päeva. Kui euribor jätkab vahepealsel ajal analüütikute prognoositud langust, peegeldub madalam intress ka järgnevates laenumaksetes,“ kirjeldas Helina Kikas.

Laenudel, mis on seotud 3 kuu euriboriga, vaadatakse intressimakse üle iga kolme kuu tagant ehk intressimuudatused nii alla- kui ka ülespoole kajastuvad igakuiselt tagasimakstavas summas kiiremini. 12 kuu euriboriga seotud laenudel vaadatakse intressimäär üle omakorda korra aastas.

„Mida pikema perioodi euribori kasutada, seda pikema kindluse stabiilsuse osas see laenuvõtjale annab. On tõsi, et üheltpoolt ei kajastu iga 0,25- või isegi 0,5-protsendipunktiline langus sellisel juhul kohe tagasimaksetes, ent samamoodi on laenuvõtja pikemal perioodil kaitstud ka intressimäära tõusu eest,“ märkis Luminori laenude kompetentsikeskuse juht.

Kikase sõnul on pikemaks perioodiks fikseeritud intressimäär klientide poolt eelistatud pigem tõusvate intresside keskkonnas ning lühemat perioodi eelistatakse omakorda langevate intresside tingimustes, et võimalikult kiiresti intressimaksetelt võita.

Paljude analüütikute konsensus on, et kuue kuu euribori määr võiks järgmise aasta jooksul langeda kahe protsendi peale. „Kui inflatsioon peaks langema püsivalt alla inflatsioonieesmärgi, siis teatud hetkel on võimalikud ka nullilähedased intressimäärad, samas turud ei pea selle realiseerumist lähiajal liiga tõenäoliseks,“ lisas Helina Kikas.

17. detsembri seisuga on kuue kuu euribori määr 2,664%.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

1Partner: Tallinna kinnisvaraturul tuleb kasvuaasta

Pärast kahte aastat vindumist on kinnisvaraturu aktiivsus taas tõusuteel ning läbi käesoleva aasta toimunud järjepidev tehingute arvu kasv jätkub ka 2025. aastal, prognoosib 1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter.

“Pärast paari aastat, kus raha kinnisvarast eemaldus, hakkab see järgmisel aastal uuesti tagasi liikuma. Lõppeval aastal oli kinnisvaraturul näha tõusutrendi ja nii saavutas tehingute koguväärtus juba novembriks eelnenud 2023. aasta mahu,” kirjeldab Martin Vahter lõppevat kinnisvara-aastat, tuues välja ka konkreetsed numbrid: möödunud aasta kinnisvaratehingute koguväärtus Tallinnas oli 1,9 miljardit eurot ja sel aastal on see hinnanguliselt 2,1 miljardit eurot. Võrdluseks, et aastatel 2021 ja 2022 olid need mahud vastavalt 2,4- ja 2,3 miljardit eurot.

Tallinna korteriturul tehti esimeses kvartalis 1729, teises 1900, kolmandas 2134 ning aasta viimase kvartali esimese kahe kuuga juba 1623 korteritehingut. “Kuigi praegune tehinguaktiivsus jääb endiselt veel umbes veerandi võrra alla kolme aasta tagusele tippajale, on kasv olnud stabiilne ja Tallinna korterite müüginumbrid on suurenenud iga kvartal vähemalt kümnendiku võrra,” räägib Vahter.

1Partneri juhi hinnangul on läbi aasta kasvu soodustanud eelkõige Euribori langus ja reaalpalga mõõdukas kasv. “Kuna keskmine ruutmeetri hind tõusnud ei ole, siis ongi kinnisvara taas inimestele kättesaadavamaks muutunud,” selgitab Vahter.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Statistikaamet: Töötlevas tööstuses tõusid hinnad mitmendat kuud järjest

StatistikaametStatistikaameti andmetel langes tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, 2024. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta novembriga 0,1%.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuht Eveli Šokman sõnas, et tootjahinnaindeksit mõjutas võrreldes 2023. aasta novembriga enim hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises ning kütteõlide ja metalltoodete tootmises. „Vastupidist mõju avaldas puidutöötlemise ja puittoodete tootmise, masinate ja seadmete remondi ning toiduainete tootmise hinnatõus, mille tulemusena tõusid töötleva tööstuse hinnad novembris kokku 1,1%. Töötlevas tööstuses tõusid hinnad juba mitmendat kuud järjest – novembris 1,1%, oktoobris 0,7% ja septembris 0,8%,“ selgitas Šokman.

Võrreldes selle aasta oktoobriga mõjutas indeksit novembris eelkõige hinnalangus elektrienergiaga varustamises, puidutöötlemises ja puittoodete ning plasttoodete tootmises. Veel mõjutas indeksit masinate ja seadmete remondi, toiduainete tootmise ning metallitootmise hinnatõus.

Ekspordihinnaindeks vähenes novembris võrreldes oktoobriga 0,9%. Kõige rohkem langesid hinnad elektrienergial, põllumajandussaadustel ning paberil ja pabertoodetel. Enim tõusid hinnad mäetööstuses, toiduainetel ja elektroonikaseadmetel. Võrreldes 2023. aasta novembriga kasvas ekspordihinnaindeks 0,8%.

Impordihinnaindeks suurenes novembris võrreldes oktoobriga 0,2%. Enim tõusid hinnad põllumajandussaadustel, nahktoodetel ja jalanõudel ning kemikaalidel ja keemiatoodetel. Kõige rohkem langesid hinnad elektrienergial, ehitusmaterjalidel ning kummi- ja plasttoodetel. Võrreldes 2023. aasta novembriga vähenes impordihinnaindeks 0,2%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi ning ekspordi- ja impordihinnaindeksi andmeid kogub ning analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Koolitus “Kinnisvaraturundus” toimub 22.01.2025

Koolitus “Kinnisvaraturundus” toimub Kinnisvarakoolis 22.01.2025. Kaisa Marissa Aduson ja Evelin Org annavad osalejatele teadmised ja oskused enda isiku ning oma objektide turundusliku sõnumi edastamiseks.

Koolitus annab Sulle:

  • nõuanded, kuidas oma objekti müügiks ette valmistada;
  • teadmisi turundusnippidest, mida kasutades on võimalik saada oma objektile suuremat tähelepanu;
  • oskuse luua virtuaaltuuri;
  • süstematiseeritud teadmised persoonibrändingust;
  • oskuse teadlikult kujundada oma imagot;
  • praktilised juhised kuidas panna turundus enda heaks tööle.

Koolitus “Kinnisvaraturundus” toimub 22.01.2025 kell 10.00-15.00 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Kaamos Ehituse juht Keit Paal: Ehitusturg on muutuses ja ilmutab positiivseid märke

Kuigi ehitusturgu varjutavad mitmed riskid, on lähitulevikus lootust kasvule. Tänased muutused ning väljakutsed sillutavad teed turuosalistele, kes suudavad pakkuda sektoris teistest enamat, leiab Kaamos Ehituse juht Keit Paal.

Eesti ja Läti ehitusturud on madalseisus, kuid Kaamos Ehituse juhi Keit Paali sõnul on põhjust optimismiks. “Ehitusturul on ruumi neile, kes suudavad leida keerulistes oludes lahendusi ning pakkuda tellijale enamat, olles valmis panustama kvaliteeti ja keskkonnasõbralikesse lahendustesse,” rääkis Paal.

Statistikaameti andmetel on ehitusmaht 2024. aastal kukkunud Eestis 4 % ja Lätis 6%. Enim on sektorile avaldanud mõju ehitushindade ja intressimäärade tõus ning tarbijate kindlustunde vähenemine.

Kuigi viimasel aastal on hinnatõus olnud mõõdukas – Statistikaameti andmetel on ehitushinna indeks kerkinud 2024. aasta kolmandas kvartalis aastataguse perioodiga võrreldes Eestis 1,8% ja Lätis 2,1% –, on sektori väljakutseks jätkuvalt kallinevad ehitusmaterjalid ja kõrged intressimäärad, mis pidurdavad investeeringuid. “Mahupõhiste materjalide hinnad stabiliseeruvad, aga teiste ehitusteenuste ja -materjalide hinnad jätkuvalt kerkivad,” prognoosis Paal.

2025. aastast jõustuvad Eestis mitmed maksumuudatused, sealhulgas tulumaksu tõus ja käibemaksu muudatused, mis suurendavad ettevõtete kulubaasi. Lisaks tõusevad notaritasud ja kütuseaktsiis, mis mõjutavad logistikakulusid. Paali sõnul sunnib see ettevõtteid otsima efektiivsemaid ja nutikaid lahendusi, et säilitada konkurentsivõime.

Kaamos Ehituse juhi sõnul mõjutab hinnatõus eeskätt spetsiifilisemaid ja keerukamaid objekte, kus kvaliteetsest oskustööjõust on juba täna puudus. „Lihtsamate ehitustööde puhul on konkurents tihe ja tööjõudu leidub, kuid nõudlikumate projektide puhul hakkab esile kerkima puudus professionaalidest, kes suudavad pakkuda keskkonnatõhusat ja kõrget insenertehnilist kvaliteeti“ tõdeb Paal.

Ehkki väljakutseid jagub, näeb Paal ka rohkelt võimalusi. „Kui ettevõtted suudavad olla paindlikud ja avatud koostööle, siis on võimalik kasvatada usaldusväärsust ja pakkuda klientidele lahendusi, mis vastavad tänapäeva vajadustele. Lõpuks sõltub edu sellest, kuidas suudame kriisidest õppida ja kohaneda,“ räägib ta.

Nutikatest ja tänapäevastest lahendustest, mis tagavad konkurentsivõime ehituses, toob Paal näiteid Kaamose viimase aasta projektidest. “Oleme teinud koostööd Fammiga ja kasutanud betoonelementide mooduleid, mis võimaldavad ehitusel hoida kokku nii aega kui keskkonnakoormust. VEHO raskesõidukite keskuse ehitusel kasutasime aga uusi töövõtteid varjatud tööde skanneerimiseks, millest saadud kogemusi plaanime rakendada ka tulevates projektides,” selgitas Paal.

Kuigi erasektori ja avaliku sektori nõudluse kasv sõltub suuresti üldisest majanduskeskkonnast, on Paal kindel, et kohusetundlikud ja tulevikkuvaatavad ettevõtted leiavad turul oma koha. “Märgid näitavad, et intresside langus sillutab juba teed uutele investeeringutele ja 2025. aastal pakub uut hingamist ka ehitusturule.“

Seda toetavad Statistikaameti andmed, mis näitavad, et vaatamata keerulistele majandusoludele on ehitussektori kindlustunne mõlemas riigis pisut paranemas.

Kaamos Ehituse juht lisas, et tulevikuplaanides peab ehitussektor vaatama kaugemale traditsioonilistest meetoditest. „Alliansi põhimõtetel põhinev koostöö ja varajane planeerimine võivad tuua vastastikust kasu. Vaja on leida partnereid, kes jagavad ühiseid eesmärke ja väärtusi,“ rõhutas Paal.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Tallinn: Kivimäe põhikool saab uue kaasaegse õppehoone

TallinnTallinna linnavalitsus algatas detailplaneeringu, mille eesmärk on rajada Nõmme linnaosas asuvale Kivimäe põhikoolile uus kuni kolmekorruseline õppehoone ja spordikompleks, millega lahendatakse 5.-9. klasside praegune ruumipuudus. Kavandatav hoone peab arhitektuurselt suhestuma olemasoleva ajalooliselt väärtusliku koolimajaga.

Abilinnapea Madle Lippus märkis, et tegemist on järgmise olulise sammuga 15-minuti linna kavandamisel, millega muutuvad põhiteenused tallinlastele kättesaadavaks kodu lähedalt. „Esimese ja teise kooliastme kodulähedane paiknemine lihtsustab laste iseseisvat liikumist kooli ja kodu vahel. See on oluline laste vaimse ja füüsilise tervise, aga ka terve pere ajakasutuse seisukohast. Samast eesmärgist lähtub näiteks ka äsja käima lükatud Kalamaja põhikooli juurdeehituse kavandamine,” selgitas Lippus.

Lippuse sõnul on iga koolihoone puhul oluline ka selle ruumiline kvaliteet, mis toetaks õppimist ning lisaks sobituks ka Nõmme miljööga. „Kivimäe põhikooli juurdeehituse idee on leida Nõmmele iseloomulike väiksemate hoonete mahtudest koosnev ansambel, mis ühelt poolt hoiaks ja säilitaks Nõmme kõrghaljastust ning teiselt poolt sobituks ka arhitektuurselt olemasoleva hoonega. Selle eesmärgi saavutamiseks kuulutatakse parima lahenduse leidmiseks välja arhitektuurikonkurss.”

Kinnistul paikneb 1932. aastal ehitatud kahekorruseline väärtuslik koolimaja ning 1960. aastal ehitatud ühekorruseline õppehoone, mille asemele on planeeritud uus juurdeehitis. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata Leegi 14 kinnistule ehitusõigus senise ühekorruselise hoone asendamiseks suurema ja kaasaegsema juurdeehitusega.

Tallinna linnaplaneerimise ameti detailplaneeringute teenistuse juhi Kristi Grišakovi sõnul on planeeringu algatamise jaoks vajaliku ettevalmistava töö ära teinud amet ise. Arhitekt ja linnaplaneerimise ameti juhataja asetäitja Oliver Alver lisas, et tegemist on olulise uuendusega töökorralduses, kus menetlusliku bürokraatia vähendamiseks ja protsesside kiirendamiseks koostatakse planeering linna enda arhitektide poolt.

Kavandatavad hooned peavad sobituma Nõmmele iseloomuliku miljööväärtusliku elamualaga ning moodustama arhitektuuriliselt ja funktsionaalselt tervikliku lahenduse. Uushooned peavad olema madalamad kui ajalooline koolihoone ning nende arhitektuuriline liigendatus peab tagama, et vana maja jääb vaadeldavaks kõikidest külgedest.

Hoonete välisviimistluses tuleb kasutada naturaalseid ja kvaliteetseid materjale. Ei ole lubatud kasutada materjale, mis imiteerivad traditsioonilisi ehitus- ja viimistlusmaterjale või mõjuvad arhitektuurilises kontekstis sobimatuna, näiteks tsementkiudplaadid, kiviimitatsiooniga või trapetsprofiiliga plekk, plastikust avatäited jms.

Arhitektuurse lahenduse täpne arhitektoonika ja viimistlusmaterjalid täpsustatakse ehitusprojektis või arhitektuurivõistluse lähteülesandes.

Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP046140.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kaanon Kinnisvara alustab Nõmmeveere Kodude eelmüügiga

Kaanon KinnisvaraKaanon Kinnisvara alustab Tallinnas Nõmmeveere Kodude eelmüügiga. Rabaveere tn 3 ja Kalda tn 3 kinnistutele ehitatakse viis kolmekorruselist kortermaja. Arhitektuuribüroo Luhse ja Tuhal arhitektid Angela Talumets ja Ra Luhse poolt projekteeritud funktsionalistlikus stiilis majades on 2- kuni 4-toalised korterid.

Nõmmeveere Kodude arendus asub Tallinnas Nõmme linnaosas, Pääskülas, Harku metsa kaitseala ja Kalda tn vahelisel alal. Kodud on kavandatud asukohast tulenevalt loodust ja liikumist hindavatele peredele. Nõmme-Harku tervise- ja matkarajad jäävad vaid 100 meetri kaugusele, koolid, lasteaiad ja Nõmme turg aga rattasõidu kaugusele.

Kõigis korterites on saun, majandus ja/või tehniline ruum, lisaks kuulub iga korteri juurde suur rõdu(d) või terrass(id). Elamud monteeritakse r/b paneelidest, puitalumiinium akendega, katusele paigaldatakse päikesepaneelid. Elamute arvutuslik energiaklass on A.

Kruntide läbimõeldud õueala planeeris ja haljastuse projekteeris maastikuarhitekt Piret Müüripeal. Krundid piiratakse aiaga, haljastatakse Nõmmele omaste puude ja põõsastega. Õuealal on mänguväljak lastele, koht peenarde rajamiseks, puhkekohad pinkide ning lauaga ning väike spordinurk.

Täpsemat teavet leiab arenduse kodulehelt: https://nommeveere.ee/

Lisainformatsioon:

Kaanon Kinnisvara on Eesti üks staažikamaid kinnisvarabüroosid, olles turul tegutsenud üle 29 aasta. Ettevõte tegeleb aktiivselt kinnisvara arendamise, vahendamise, hindamise ja nõustamisega. Kaanon Kinnisvara kontorid asuvad Tartus ja Tallinnas ning koos tütarettevõtetega annab Kaanon tööd ca 30 inimesele.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Favorte laiendab 55-miljonilist Tähetorni Tehnoparki

Kinnisvaraarendaja Favorte ja Mitt&Perlebach sõlmisid ehituslepingu 3600 m2 suuruse laohoone rajamiseks Paldiski maantee äärsesse Tähetorni Tehnoparki. Äripargi kuues Favorte Stock hoone valmib Härgmäe 20 kinnistul 2025. aasta lõpus.

Favorte juhatuse liikme Rainer Hinno sõnul liigub laopindade stock-office turunišis alati huvilisi. „Kui majandusel läheb hästi, on ettevõtetel ruumi juurde vaja. Keerulisematel aegadel on prioriteediks protsesside tõhustamine, mis võib tähendada ka väiksemale pinnale kolimist,“ ütles Hinno. Igal aastal lisandub turule kümmekond stock-office hoonet, millest kolm-neli on reeglina Favorte arendatud.

Tallinna suurima kaasaegse äripargi järgmise hoone puhul on eelkõige mõeldud madalatele kõrvalkuludele ja paindlikele ruumilahendustele. „Saame pinda pakkuda nii 200 kui ka 3000 ruutmeetrit otsivale ettevõttele. Seejuures on äripargi üürnike kõrvalkulud ajalooliselt keskmiselt 1,8 eur/m2 kuus, mis võib vanemate pindadega võrreldes tuua kuni 65%-lise kokkuhoiu,“ selgitas Favorte juht.

Härgmäe 20 ärihoonet ehitab Mitt&Perlebach, mille asutaja ja kaasomaniku Kristjan Miti sõnul on ettevalmistused ehitusega alustamiseks täies hoos. „Käima on lükatud juubelivääriline ehk juba kümnes ühine projekt Favortega. Aastate jooksul välja kujunenud usaldus annab märku sellest, et koostöö kannab vilja ja kliendid saavad lõpptulemusega rahule jääda,“ lausus Mitt.

Arhitektuuribüroo Novarc Group AS esindaja Tõnis Sootsi sõnul sai hoonet projekteerima asudes peagi selgeks, et tellija jaoks on lisaks esinduslikkusele ja funktsionaalsusele oluline märksõna ka paindlikkus. „Hoone välisilmet kirjeldades võib tuua paralleele ülikonnaga – hoone sai vormilt lihtne ja tonaalsuselt pigem tagasihoidlik, ent samas šikk ja stiililt aegumatu,“ lisas Soots.

Kõigis äriarenduse hoonetes on kasutusel kolm-ühes ruumikontseptsioon, mis toob ühe katuse alla lao, kontori ja müügisaali. Lisaks tekib ärilinnakus pidevalt pinnavalikut juurde ja kõrvalhoonesse kolimise praktikat on mitmed üürnikud ka juba kasutanud. „Üürnikele vastu tulles on meie portfelli raames võimalik ümber kolida väga headel tingimustel. Nii ei pea muretsema esialgse pinnavajaduse muutumise, kolimisaja ja eri asukohtade vahel pendeldamise pärast,“ märkis Hinno.

Tähetorni Tehnopargi arendusmaht ulatub 60 000 ruutmeetrini, millest pool on juba valminud. Ehitusluba on lisaks Härgmäe 20 hoonele väljastatud veel kolmele laohoonele. Äripargis on tänaseks sõlmitud üürileping 32 äriga. Favorte investeerib projekti kokku 55 miljonit eurot.

Hoonete katusele on rajatud 600 kW võimsusega päikesepark, mis katab umbes poole üürnike aastasest elektrivajadusest. Kõrvalkulusid aitavad kontrolli alla hoida kaasaegne hooneautomaatika ja distantsjuhtimine. Lisainfot arenduse kohta leiab https://tahetornitehnopark.ee/

Kõik Tähetorni Tehnopargi hooned kuuluvad Favorte Stock kaubamärgi alla. Favorte on Eesti stock-office turusegmendi juhtiv ekspert. 30-aastase kogemusega arendaja on rajanud 80 000 m2 äripindu ja aidanud energiatõhusamale pinnale kolida enam kui 130 ärikliendil. Favorte ärikinnisvara üüriportfelli suurus on 2024. aasta lõpuks 66 900 m2 (mh Tähetorni Tehnopark ja Väo Äripark).

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

KV.EE Indeks: Järelturule liikuvad koduostjad kergitavad elamispindade tehingute arvu

Eesti elamispindade müügipakkumiste keskmise hinna liikumist peegeldav KV.EE Indeks on 178,8 punkti peal ja jätkab kevadest alanud mõõna tasemest trügimist ülespoole. Aastatagusega võrreldes on indeks 2% kõrgemal, ühe kuuga on indeks kerkinud 0,6%.

KV.EE Indeksil on aidanud ülespoole minna augustist kestev trend elamispindade müügipakkumiste vähenemise osas. KV.EE objektide arvu indeks on 71,7 punkti tasemel. Seda on eelmise aastaga võrreldes 22,8% rohkem, kuid nelja kuu tagusega võrrelduna 8,9% vähem. Ühe kuuga on KV.EE objektide arvu indeks libisenud 3,5% allamäge.

Elamispindade müügipakkumisi jääb kinnisvaraportaalis KV.EE vähemaks aktiivse elamispindade turu tõttu. Turu aktiivsus väljendub suures tehingute arvus. Suurt tehingute arvu oleme näinud kogu 2024. a teise poole jooksul.

Positiivsete teguritena on elamispindade tehingute arvu tõstnud allapoole liikuv Euribor, mis teeb laenuvõtmist ja seeläbi koduostu odavamaks. Lisaks teevad turul tehinguid inimesed, kes aasta alguse ebakindluses tehingud ajaliselt edasi lükkasid.

Negatiivsest vaatest peab tõdema, et tehingute suure arvu taga on asjaolu, et inimesed on liikunud uute korterite turult järelturule. Uue korteri ostuotsuse langetamise asemel järelturukorteri ostmine kergitab tehingute arvu kõverat täna, kuid seda tuleviku tehingute arvelt.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tallinn: Linn ootab tagasisidet Petrooleumi tänava uuendamise plaanidele

TallinnTallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ja Tallinna Kesklinna Valitsus tutvustavad Petrooleumi tänava ümberehituse plaane. 

Kesklinnas asuv Petrooleumi tänav on kavas ümber ehitada: rajatakse uus sademeveekanalisatsioon, ohutud kõnniteed, uuendatakse sõidutee katet ja tänavavalgustust ning ehitatakse ümber tehnorajatised. Petrooleumi tänava äärde istutatakse ka hulk puid ja põõsaid. Haljastus eraldab sõiduteest kõnniteed, mis jätkuvad loogiliselt ja tagavad hea ühenduse magistraalteede vahel. Lisaks muutub ühistranspordipeatuse asukoht Narva maanteel ning luuakse rattatee, mis ühendab juba olemasolevaid Narva maanteel ja Reidi teel asuvaid rattateid.

“Me vähendame üleujutuste riski kohas, kus see on pealinna üks suurimaid. Sademeveekollektori rajamise järel saame ette võtta ka Tina ja Vase tänava kaua-kaua oodatud ümberehituse, sest nende sademevee juhtimine on omavahel seotud,“ lausus Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere.

Reidi tee ja Tuukri tänava vahelises lõigus muudetakse Petrooleumi tänava liikluskorraldus kahesuunaliseks. Tuukri tänava ja Narva maantee vahelises lõigus muutub Petrooleumi tänav 1+1 sõiduteeks, mis annab võimaluse oluliselt laiendada haljasala mahtu ning kavandada sinna väiksem pargiala koos istumis- ja puhkevõimalustega.

“Reidi tee valmimise tõttu on sadamat teenindav liiklus valdavalt Reidi teel, mistõttu Petrooleumi tänaval pole enam senises mahus sõiduteed vaja. Küll aga on vajalik tagada jalakäijatele ja ratturitele ohutum liiklemine, mistõttu Narva maantee ja Petrooleumi tänava ristmik muutub kompaktsemaks. Narva maanteelt kaob ära parempööre Kadrioru suunas, et jalakäijad ja ratturid saaksid ohutumalt ristmikku ületada,” selgitas Aksel Johannes Part, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti linnakeskkonna kavandamise osakonna juhataja. “Narva maantee ristmiku ümberehitus on oluline muutus, kuna praegu on sealne ristmik keeruline kõigile liiklejatele ja seetõttu ka ebaturvaline. Muudatuste eesmärk on seega suurendada ristmiku turvalisust ja arusaadavust kõigile osapooltele,” lisas Part.

Petrooleumi tänava ääres asuv kõrghaljastus säilib maksimaalselt ning lisaks istutab linn tänavaruumi olulisel määral väiksemaid ja suuremaid põõsaid ning muid taimi. Lisaks rajab linn tänava äärde allee ja istutab puid ka haljasalade vahele. Rajatav haljasala pikeneb ka Tuukri tänavat pidi südalinna poole muutes linnaruumi rohelisemaks ja meeldivamaks.

“Rohealasid ei looda ainult ilu pärast – need parandavad ka õhukvaliteeti, vähendavad müra ja pakuvad elanikele meeldivaid kohti ajaveetmiseks. Petrooleumi tänava projekt on hea näide sellest, et ka tihedalt asustatud linnades on võimalik leida tasakaal tänapäevaste lahenduste ja looduse hoidmise vahel,” lausus Kesklinna linnaosa vanem Sander Andla.

Projekti kaasrahastab osaliselt Euroopa Liit.

Projekteerimistingimuste ja lisamaterjalidega on võimalik tutvuda tööpäeviti vahemikus 16.12.2024−08.01.2025 Tallinna Kesklinna Valitsuses (Nunne tänav 18, Tallinn) või veebilehel https://tallinn.ee/petrooleumi.

Projekteerimistingimuste eelnõu avalik tutvustus toimub 6. jaanuaril 2025 algusega kell 17.30 Tallinna Kesklinna Valitsuse saalis.

Tagasisidet ja ettepanekuid saab esitada kuni 8. jaanuar 2025 e-posti aadressil kesklinn@tallinnlv.ee, veebilehel asuva tagasiside vormi kaudu või projekteerimistingimuste eelnõu avalikul tutvustamisel.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

EfTEN: EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 30.11.2024

EfTEN United Property FundEfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli novembri lõpus 10,73 eurot, kasvades kuuga 0,3%. Kui fondi investeeringut EfTEN Real Estate Fund AS-i aktsiasse kajastada selle puhasväärtuse alusel, oleks EfTEN United Property Fund’i NAV 10,86 eurot, kasvades kuuga 0,4%. Fond teenis novembris 84 tuhat eurot puhaskasumit ning alates aasta algusest on fond teeninud puhaskasumit 808 tuhat eurot (eelmisel aastal samal ajal 30 tuhat eurot).

Detsembri alguses investeeris fond pea 70 tuhat eurot institutsionaalsetele investoritele suunatud usaldusfondi EfTEN Special Opportunities Fund, mis finantseerib kortermaja ja bürookompleksi arendusprojekte Vilniuses. Bürookompleksi finantseeringu tähtaeg on 48 kuud ning kortermajal 42 kuud. Mõlema laenu intressimäär on üle 12%. See on EfTEN United Property Fund’i teine investeering antud fondi. Kokku investeerib EfTEN United Property Fund sellesse fondi kuni 300 tuhat eurot (ca 1,2% fondi omakapitalist), millest tänaseks on pea kolmandik investeeritud.

EUPF_dashboard_112024

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

EfTEN: Net asset value of the EfTEN United Property Fund as of 30.11.2024

EfTEN United Property FundThe net asset value (NAV) of EfTEN United Property Fund unit was 10.73 euros at the end of November, increasing by 0.3% over the month. If the fund’s investment in EfTEN Real Estate Fund AS shares were to be recorded on the basis of net asset value, the EfTEN United Property Fund NAV would be 10.86 euros, up 0.4% month-on-month. The fund earned 84 thousand euros net profit in November and since the beginning of the year the fund has earned 808 thousand euros in net profit (30 thousand euros during the same period last year).

At the beginning of December, the fund invested almost 70 thousand euros in the EfTEN Special Opportunities Fund, aimed at institutional investors. The investment is used to finance the development projects of an apartment building and an office complex in Vilnius. The term of financing for the office complex is 48 months and the term of financing for the apartment building is 42 months. The interest rate on both loans is over 12%. This is EfTEN United Property Fund’s second investment in this fund. In total, EfTEN United Property Fund will invest up to 300 thousand euros (approx. 1.2% of the fund’s equity), of which almost a third has been invested to date.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Eesti Pank: riigi tugi majandusele vajab põhjalikku kaalumist

Eesti PankKui vaadata ülemaailmseid suundumusi, võib Eestiski mõnes sektoris olla riigi tugi teatud tüüpi investeeringutele vajalik, sõnas Eesti Panga president Madis Müller täna keskpanga seminaril „Kas ja kuidas peaks riik majandust suunama?“ Mülleri sõnul tuleks aga eeliseid ja soodustusi pakkuda ettevõtetele hästi läbimõeldult, et toetuste kulud ei kujuneks suuremaks kui sellest ühiskonnale ja majandusele tervikuna saadav kasu.

„Lihtsasti võib juhtuda, et korralikult läbi mõtlemata toetuste korral on nende tegelik koondmõju negatiivne, isegi kui toetused aitavad majandusse tuua uusi investeeringuid,“ ütles Müller. Ta tõi näiteid olukordadest, kus riik võib toetuse saaja valikul ebaõnnestuda või panna õla alla ettevõttele, mis oleks olnud edukas ka ilma maksumaksja raha kulutamata. Või kui toetatud suurinvesteeringuga loodud töökohtadele värvatakse inimesed, kes oleks sarnast tööd leidnud ka mõnes teises ettevõttes, mis riigi abi ei vajanud. „Sellisel juhul ei ole tegemist maksumaksjate raha targa kasutamisega,“ osutas Müller.

Omad piirid riiklikuks sekkumiseks seab riigi suurus. Eesti siseturu väiksusest tingituna võib suurinvesteeringu positiivne mõju teistele sektoritele jääda piiratuks. Toetusega saavutatud madalam müügihind võib ergutada vaid eksporti, samas kui laiem mõju läbi nõudluse kasvu, innovatsiooni leviku või koostöövõrgustike tekkimise jääb piiratumaks. Samuti on selge, et väikeriigil nagu Eesti ei ole võimalik ega ka mõistlik suunata riigieelarvest miljardeid eurosid ettevõtete toetuseks nagu seda saavad teha suured riigid. „Me ei saa väga suurte investeerimisprojektide puhul konkureerida rahaliste väärtuspakkumistega,“ ütles Müller, lisades, et väärtuspakkumisel on muidki komponente kui raha, näiteks ettevõtjasõbralik riiklik asjaajamine, paindlik suhtumine nii riigi kui ettevõtjate poolt ning vajalike oskustega tööjõud.

Eestis on Mülleri sõnul edulooks kindlasti iduettevõtete sektor, kuid kui võrrelda Eesti ettevõtete innovatsiooninäitajaid teiste Euroopa Liidu riikidega, tekitab ka Eesti digivaldkonna toetusmeetmete tõhusus küsimusi. Samuti torkab silma, et valdavalt on toetused antud soodustuste või tagastamatu abina ning vähem on ära kasutatud muid võimalusi projektide rahastamise toetamiseks, nagu näiteks laenud ja käendused.

Eesti Panga president avas oma kõnes laiemat tausta, miks riiklik sekkumine majandusse on maailmas praegu kasvavas trendis. Eelkõige on koroonapandeemia ja Venemaa Ukraina vastu vallandatud täiemahulise sõja kogemus ajendanud riike oma sõltuvussuhteid teiste riikidega ümber vaatama, et suurendada tarnekindlust ja oma majandusjulgeolekut. Rohetehnoloogiate eelisarendamine suurendab energiasõltumatust ning majanduse kasvuväljavaateid tulevikus.

Müller kutsus üles arutlema, kuidas peaks muutunud ettevõtluskeskkonnaga kohanema Eesti, sest riikide toetusmeetmete järgi kujundavad oma strateegiad ja investeerimisotsused paljud ettevõtted. „Teadvustades poliitika võimalusi ja riske, saame teha paremaid otsuseid. Seetõttu oleme täna kokku kutsunud poliitikakujundajad, eksperdid ja ettevõtjad, et ühiselt arutada ja kaaluda just Eestile sobivaid lahendusi,“ ütles Müller.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Uus Maa: kodu kättesaadavus on tänavu vaikselt paremaks läinud

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse liikme Igor Habali sõnul on paigal püsinud kinnisvarahinnad ja kasvanud keskmine palk kodu ostmise soodsamaks teinud.

„Kui mullu kolmanda kvartali seisuga sai Tallinnas ühe kuupalga eest 0,54 ruutmeetrit kinnisvara, siis tänavu samal ajal 0,59 ruutmeetrit. Statistiliselt kulub keskmise netopalgaga inimesel 50-ruutmeetrise Tallinna korteri väljaostmiseks seitse aastat. Mullu samal ajal kulus selleks 7,7 ning 2022. aasta kolmandas kvartalis näiteks 8,1 aastat, mis on juba päris suur vahe,“ rääkis Habal.

„Kui kinnisvarahinnad pole palgatõusu ja inflatsiooni taustal tõusnud, siis tegelikult tähendab see kättesaadavuse paranemist. Näiteks kui viimase kahe aasta inflatsioon on 9,2% ja kinnisvarahinnad on samal ajal paigal püsinud, siis tähendab see sisuliselt, et kinnisvara on inflatsioonimäära võrra odavamaks läinud,“ rääkis Habal.

„Praegu oleme kodu kättesaadavuselt samal tasemel 2021. aasta teise kvartaliga, enne kinnisvara hüppelist hinnatõusu ja kiiret inflatsiooni, kui sai samuti kuupalgaga osta 0,6 Tallinna korteri ruutmeetrit. Samas on praegu kallim raha laenamise hind ehk intressikulu – 2021. aasta teises kvartalis oli euribor ja panga marginaal kokku keskmiselt 2,1%, aga tänavu samal ajal aga 4,8%,“ rääkis Habal.

„Kuna majanduskasv ei vasta USAs ega Euroopas ootustele, siis on selle turgutamiseks oodata jätkuvat keskpanga intressimäärade langetamist. Samuti võitlevad pangad klientide nimel ja pakuvad varasemast paremaid tingimusi, mis kõik muudab koduostmise järk-järgult kättesaadavamaks,“ rääkis Habal.

„Viimasel aastal probleeme tekitanud kõrge euriboriga ollakse juba harjunud ja peamine probleem on Eestis pigem tarbijakindlus. Inimesed kardavad maksutõusude mõju ja segaseid aegasid. Majanduse baasnäitajad on aga põhjas ära käinud ja pigem liigume vaikselt paranemise suunas,“ lisas Habal.

„Majandus on tsükliline ja 20-30-aastase laenuperioodi jooksul tuleb paratamatult ette nii raha hinna kallinemist kui majanduslanguseid, aga ka vastupidi. Kui vaadata kinnisvaraturgu näiteks viimase kümne aasta perspektiivis, siis kaheksal aastal kümnest on vara väärtus ikkagi kasvanud,“ rääkis Habal.

„Praegu on inimesed aga hinnatundlikud ning valdavalt toimib kinnisvara ostja-turg. Raha pole otsa saanud, aga seda lihtsalt kardetakse välja anda. Samas on viimase pooleteise aastaga toimunud kinnisvara hinnalangus tõenäoliselt juba põhjas ära käinud või selle lähedal,“ lisas Habal.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus