The management board of Northern Horizon Capital AS submitted today, 8 July 2025, an application to Nasdaq Stockholm for the delisting of the SDRs. The application was submitted in connection with the planned delisting of SDRs from Nasdaq Stockholm (notice of termination https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=1354309&lang=en) in accordance with the resolution of the fund manager dated 13 February 2025.
The last day of trading in the SDR on Nasdaq Stockholm is planned to be on 8 October 2025.
Elamispindade kättesaadavuse analüüsi valmistab meid ette elamispindade hindade reguleerimise osas. Elamispindade hinnaregulatsioonid omavad pikemas vaates turule sama efekti, kui sund pakkuda elamispindu soodushinnaga või tuua turule soodsat munitsipaalelamufondi. Sellised tegevused vähendavad elamispindade pakkumist ja seega ka kättesaadavust.
Hinnaregulatsioonidel ja pakkumise piiramisel on turule umbes-täpselt sama efekt. Siin vähesest ei piisa. Piirangute mõju mõistmiseks on vaja majandusharidust omandada juba vähemalt 2-3 loengut.
Eeldame, et turg toimib tasakaaluhinna ja -koguse tasemel. Kui avalik sektor surub õilsatel eesmärkidel tasakaalutasemelt hinnad alla hinnalae tasemele, saavad ostjad lühikeses vaates nautida soodushindu. Kinnisvaraturu pikaldase toimise vaates on lühike periood siin 1-2 aastat.
Järgmiste projektide turule pakkumisse toomisel peavad arendajad arvesse võtma muutunud tingimusi. Madal hind on ära võtnud kasumi teenimise võimalusest tuleneva motivatsiooni. Seega uusi projekte turule ei juurde tooda.
Nii tekkib turule defitsiit. N-ö normaaloludes ajaks defitsiit hindu üles. Administratiivne hinnalae piirang seda aga ei võimalda.
Konkreetne praktiline hinnaregulatsiooni tulemus väljendub üsna mitmemõõtmelisena.
Eeldusel, et enne hinnaregulatsiooni oli hind nõudluse vaatest kõrge (kuid nõudluse vaatest on kinnisvara ostu- või üürihind alati liiga kõrge) saavad osad turuosalised nautida sooduspakkumist. See võiks justkui olla hea.
Sooduspakkumine ehk turutasemest administratiivjõuga allapoole surutud hind ei ole ühiskonna vaatest hea, sest tekkib oluline küsimus, kes saab soodushinnast osa? Siin on oluline korruptsioonioht. Korruptsioonioht nõuab avalikult sektorit ressursse sellega tegelemiseks.
Eeldades jätkuvalt, et enne regulatsioone oli hind kõrge ehk kättesaadavuse probleem seisnes kõrges hinnas, tuuakse hinnaregulatsioonide kehtestamisega juurde eluruumide arvulise puudujäägi probleemiga.
Nii on tehtud näiteks Saksamaal, Hollandis, Austrias – neis samades riikides, millest elamispindade kättesaadavuse linnale tehtud analüüsi koostajad malli võtavad. (Ei tea, miks nad meid nii tahavad karistada…?)
Arendajatel jääb vähema kasumi teenimise võimaluse tõttu tööd vähemaks. Vähem tööd tähendab vähemat inimeste vajadust selles sektori. Vähem tööd arendajatel tähendab elamispindade arvulise puudujäägi ehk kättesaadavuse probleemi süvenemist.
Omaette probleemid tekitab üürihinna taseme ja üüri tõstmise reguleerimine üüriturul. Lääne-Euroopa praktikas reguleeritakse üürihinna tõstmist selliselt, et olemasoleva üürniku üürihinda tohib küll tõsta, kuid oluliselt aeglasemalt, kui kerkib turuüür.
Inimene, kes on saanud üüripinna soodushinnaga ja üüri tõstmise piiranguga, ei ole valmis pinnalt edasi kolima, sest uue elamispinna üürimisel tuleb tasuda turuüüri, mis on olemasolevast reguleeritud üürihinnast kõrgem või isegi oluliselt kõrgem. Moel või teisel muudab see inimesed sunnismaiseks.
Konflikt kehtiva üürihinna ja turuüüri vahel kandub edasi üürnike ja üürileandjate suhetesse. Analüüsis idealiseeritud Saksamaa või Holland on jõudnud olukorda, kus üürnikud ja üürileandjad on omavahel sisuliselt sõjas. Üürileandjate eesmärk on suuresti paar-kolm aastat korteris elanud üürniku väljaviskamine, sest mõistlikku üürihinda saab ainult uuelt üürnikult.
Võrdlusena olustikupilt Eestist. Üürileandja teeb kõik endast oleneva, et üürnik ära ei läheks, sest meil on – üllatus-üllatus – üüripindade ülepakkumine.
Madal üüritootlus, mis on tingitud hinna alla reguleerimisest, viib üüriturult ära erasektori pakkumist, kes ei saa-taha-suuda regulatiivset madalat tootluse määra taluda ja leiavad, et parem on ärist väljuda. Uusi üürihooneid ei rajata. Elamisindade kättesaadavus väheneb. Nii kaaperdab avalik sektor samm-sammult elamispindade üüripakkumist.
Elamispindade müügi- ja üürihindade reguleerimine on kõige halvem, mis Eesti elamispindade turul juhtuda saab. See vähendab elamispindade arendamise kaudu uue vara pakkumist ja halvendab seeläbi elamispindade kättesaadavust.
Hinnaregulatsioonid ja avalik elamufondi ning arendamise regulatsioon viib meid tagasi nõukogude aega. Siis saab meid eluruumidega olema nagu nõukogude ajal apelsinidega – väga odavad, aga saada pole üldse.
Tegemist on elamispindade kättesaadavuse temaatikat puudutava kommentaaride seeriaga. Varem ilmunud kommentaarid:
Septembris avaneb uus korterelamute renoveerimise toetusvoor, kus muinsuskaitsealuste ja miljööväärtuslike hoonete omanikele on mitmeid olulisi leevendusi ja lisasoodustusi.
Taristuministri allkirjastatud tingimused annavad senisest rohkem võimalusi muinsuskaitsealuste hoonete energiatõhususe parandamiseks tegemata liigseid järeleandmisi hoonete kultuuriväärtusele.
Toome välja olulisemad muudatused muinsus- ja miljööväärtuslikele hoonetele:
Renoveerimistoetus on oluline tugi ajalooliste hoonete kestlikuks kasutamiseks ja energiaefektiivsemaks muutmiseks, säilitades samal ajal nende arhitektuurse ja kultuurilise väärtuse.
Statistikaameti andmetel peatus 2025. aasta mais majutusettevõtetes 304 000 turisti, mida on 4% rohkem kui aasta varem samal ajal. Nii välis- kui ka siseturiste oli mulluse maiga võrreldes 4% rohkem.
Mais külastas Eesti majutusettevõtteid 169 300 välis- ja 134 900 siseturisti. Nii nagu eelmise aasta mais, peatus siin rohkem välisturiste kui siseturiste: külastajatest 56% olid välis- ja 44% siseturistid.
Statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa tõi välja, et välisturistide arv on selle aasta enamikel kuudel suurenenud. „Välisturiste oli aastases võrdluses 4% rohkem, kuid nende arv ei ole veel täielikult taastunud varasemast madalseisust,“ täpsustas ta. „Siseturism on taastunud ja ületanud pandeemiaeelse taseme. Siseturiste oli majutusettevõtetes võrreldes mulluse maiga 4% rohkem ja nende arv ületas ka 2019. aasta mai taset 22% võrra,“ märkis Laurmaa.
Eestisse saabus 58 200 turisti Soomest, kes moodustasid 34% kõigist majutuskohtades peatunud välisturistidest. Läti turiste oli 22 800 (13%), Saksamaalt saabus 12 000 (7%), Leedust ligi 7000 (4%), Suurbritanniast ligi 6700 (4%), Aasia riikidest 6700 (4%), Ameerika Ühendriikidest 6500 (4%) ja Rootsist 5900 (4%) turisti. Aastases võrdluses vähenes majutusettevõtetes peatunud Soome turistide arv 5% ja Leedu turistide arv 3%. Läti, Saksamaa, Suurbritannia, Aasia riikide, Ameerika Ühendriikide ja Rootsi turiste peatus siin mullusest rohkem.
Majutatud välisturistidest 78% olid mais Eestis puhkusereisil ning 17% tööreisil. Välisturistidest 72% eelistas ööbida Harju maakonnas, järgnesid Pärnu (11%), Tartu (7%) ja Saare maakond (3%) ning Ida-Viru maakond (2%). Lääne, Lääne-Viru, Valga ja Võru maakonnas peatus igaühes 1% välisturistidest.
Majutuskohtades ööbinud siseturistidest olid 69% puhkuse- ja 22% tööreisil. Kõige enam peatus siseturiste Harju maakonnas (32%), järgnesid Pärnu (13%), Tartu (10%), Ida-Viru (10%) ja Saare maakond (7%). Lääne ja Valga maakonnas peatus kummaski 6% siseturistidest.
Turistid jäid majutusettevõtetesse kokku 552 000 ööks, neist 330 000 olid välisturistide ja 222 000 siseturistide ööbimised.
Mais oli võimalik peatuda 1038 majutuskohas. Turistide kasutuses oli ligi 24 000 tuba ja 55 000 voodikohta, täidetud oli 46% tubadest. Ööpäev maksis majutusettevõttes keskmiselt 54 eurot inimese kohta, mis oli 10% kallim kui 2024. aasta mais ning 26% kallim kui 2019. aasta samas kuus. Harjumaal maksis üks ööpäev inimese kohta 60 eurot, Lääne-Virumaal 54 eurot, Ida-Virumaal 49 eurot, Lääne- ja Saaremaal 47 eurot, Tartumaal 46 eurot ning Pärnumaal 45 eurot.
Pakkumismaht on turul visa taanduma, kuid ostuhuvi on selgelt suurenenud
Tänavu maikuus tehti Eesti korteriturul kokku 1836 ostu-müügitehingut, mida oli hooajaliselt 1,8% enam kui veel aprillis ning omakorda 3,7% rohkem kui aasta tagasi samal perioodil. Turuaktiivsus on sealjuures võrreldes aastatagusega suurenenud juba 9 kuud järjest. Kuigi tehingute arv on püsivalt kasvanud, on paralleelselt hooajaliselt endiselt suurenenud ka pakkumismaht, kuid selle edasine tõus on siiski piirkonniti ja eeskätt järelturul üsna limiteeritud.
Kui 2024. aasta mais oli aastatagusega võrreldes Eesti korteriturul pakkumismaht koguni 32% võrra laialdasem, siis tänavu samaks kuuks oli küll pakkumiste arv endiselt suurenenud, kuid seda pelgalt 4,6% ulatuses. Ühalt piirab pakkumismahu edasist kasvu just suurenenud ostuhuvi ja selle taustal kasvanud tehingute arv, kuid teisalt soodustab eeskätt järelturul pakkumise lisandumise peatumist asjaolu, et uute korterite paberil ettemüük on endiselt kehv ja seetõttu on elanikkonnal vähem põhjust ka oma juba olemasolevaid varasid võõrandada.
Mõneti erisuunaliselt käituvad siiski mõned Eesti väikelinnad eesotsas Lääne-Viru maakonna keskuseks oleva Rakverega, kus tänavu on järelturul pakkumismaht endiselt äärmiselt tempokalt suurenenud ning seda hoopiski põhjusel, et alternatiivina järelturukorteritele soetatakse suuresti hiljuti valminud või ka hetkel ehituses olevaid uusi kortereid. Teisisõnu, väikelinnade varasemad turutrendid on kasvanud uusehitus segamini löönud, mille juures uute korterelamute kortereid müüakse suuresti järelturuaktiivsuse arvelt ning isikud, kes on omale uue korteri soetanud, soovivad omakorda sageli oma eelneva elamispinna võõrandada. Väikelinnu iseloomustab erinevalt Tallinnast aga pidev elanikkonna väljaränne, negatiivne iive kui ka vananev elanikkond, mis üheskoos soodustab vähemalt ajutiselt laialdase pakkumismahu püsimist. Ulatuslikud valikuvõimalused aga omakorda viitavad keerakamale müügiprotsessile ning piiratud hinnatõusule.
2022. aasta maist 2025. aasta maini on vahepeal avaldunud 19,7% tarbijahindade tõus, paralleelselt on aga elamispindade hinnad olnud sisuliselt muutumatud või ka struktuurselt teatud tüüpi varadel koguni langenud. Laialdane pakkumismaht nii Tallinnas kui ka mujal Eestis ei indikeeri hetkel küll veel olulisi hinnadünaamika muutusi just lähikuudel, kuid turuaktiivsuse täiendava mõningase suurenemise taustal asub siiski olemasolev pakkumismaht järk-järgult turul neelduma ning 2025. aasta IV kvartalist või üldisemalt 2026. aastast võiks siiski mõningate turusegmentide puhul juba oodata taaskordset võimalikku hinnatõusu. Elamispindade hinnakasv jääb aga ka tänavu tarbijahindade kasvule selgelt alla, mille juures mõnevõrra paranev elamispinna kättesaadavus üheskoos laenuraha täiendava odavnemisega võimaldab kinnisvaraturul laiapõhjaliselt siiski langustsüklist väljuda.
Kuigi 6-kuu Euribori osas oodatakse hetkeseisuga 2025. aasta lõpuks selle taandumist ligi 1,8% tasemele, peegeldavad finantsturud siiski laenuraha taaskordset võimalikku kallinemist juba järgneval aastal. Iseasi, kas see taoliselt ka realiseerub, mille juures väliskeskkond on endiselt heitliku olemusega ning pikaajaliste prognooside koostamine on raskendatud. Finantsturgude peegeldus võimalikust laenuraha kallinemisest võib suuresti olla pigem seotud asjaoluga, et riskide maandamiseks võidakse täna maksta suuremate laenuprojektide puhul nn riskipreemiat, et laenuraha hind tänasel või sellest mõnevõrra kõrgemal tasemel igaks juhuks fikseerida. Siinkohal peab aga tõdema, et kui turuosalised on lähituleviku vaates ebakindlalt meelestatud, ei peaks ka kinnisvaraturul selle taustal mingisuguseid järske positiivseid muutusi ootama ning seda ei elamispindade või ka äriotstarbelise kasutusega varade turul.
Kui Eesti korteriturul üldiselt kujunes 2025. aasta mais mediaankeskmiseks hinnatasemeks 2128 €/m2, mida oli 1,7% vähem kui eelneval kuul ning omakorda 1,7% rohkem kui aasta varasemalt, siis Tallinnas alanes hinnatase aga aastases võrdluses ajutiselt koguni 6,9% ja Tartus 3,7% ulatuses. Taoliste muutuste taga on aga peamiselt olnud uute korterite asjaõiguslepingute arvu vähenemine. Kui uute korterite turgu aga üldiselt vaadata, siis inflatsioonilisele keskkonnale omaselt vaatab sealt vastu aga eelolev võimalik hinnatõus.
Turul leiab aset kõikvõimalike sisendite pidev kallinemine ning siinkohal ei maksaks üle tähtsustada ehk niivõrd peatset 24%list käibemaksu, sest turul dikteerib hinnatasemeid tänases keskkonnas ikkagi pigem ostja kui müüja ning niivõrd tihedas konkurentsis nagu seda on täheldada Tallinnas, ei erine tõenäoliselt uute korterite pakkumis- ja tehinguhinnad võrreldes esimese juuniga ei esimeseks juuliks ega ka esimeseks augustiks. Uute korterite pakkumishindade kasvu veavad muud regulatiivsed otsesed ja kaudsed kulud ning ehitusplatsiga seotud kulutused, Tallinna uute korterite keskmine pakkumishind ei ole aga veebruarist sisuliselt grammigi muutunud.
Kinnisvarauudiseid jälgivate lugejate jaoks on kindlasti silma jäänud, et avalikkuseni jõuab infot üha suurematest arendusaladest (nt viimati Arco Vara AS ostu-müügitehing Lutheri kvartali osas, Tallinna sadamaala osas kavandatu) ning meediakünnise on ületanud mitmed arendusprojektidega seotud edukad võlakirjaemissioonid. Sellest saab järeldada ainult ühte, mille juures turg on uue pakkumise turuletoomise soovide osas võrdlemisi aktiivne ning seetõttu pole lähituleviku vaates ka põhjust kuidagi eeldada, et analoogselt 2021. aastale võiks lähitulevikus kusagil avalduda elamispindade laialdane defitsiit ning kinnisvarade hinnad peaksid järsult tõusma asuma. Vähemalt tänases keskkonnas oleks seda keeruline kuidagi põhjendatult eeldada.
Eesti finantssektori seosed siinse kinnisvaraturuga on aga ehk liialt laialdased, mille juures laenuturg ja pankade varad on suuresti seotud just elamispindade turu käekäiguga. Teisalt, olulisi süsteemseid riske ei ole siinkohal ehk täheldada, kuid laialdane võlakirjade abil suhteliselt kalli omakapitali kaasamine võib siiski tuua teatud arendusprojektidesse raskusi. Eestlaste riskiisu kinnisvaraga seotud investeeringute järgi näib olevat aga ehk lõputu, mille juures näiteks Merko aktsia hinna näol on tugevalt üles ostetud ka ehitussektori esindajaid. Kui veidi vähem kui kümnend tagasi oli eestlaste investeeringute seas popp ühisrahastus ja seda just kinnisvaralaenudega seoses, siis täna näib arendajatel olevat võimalus kaasata laialdaselt kapitali just võlakirjaemissioonide näol ning seda mitte ainult kinnisvarasektoris.
Üüriturgu iseloomustab hetkel jätkuvalt madal tulumäär, mis omakorda põhjendab ka eestlaste laialdast osalemishuvi just piirkondlike võlakirjaemissioonide puhul. Tallinnas oli juuni alguses keskmine üüritootlus pelgalt 4,6% ja Tartus 5,2% juures. Üürihindade kasv on olnud üheskoos ostu-müügihindade kasvuga viimase paari aasta vältel ligi nullilähedane või on ka kohati hinnatasemed taandunud, mille juures sarnaselt ostu-müügiturule on ka üüriturul olnud põhjuseks suuresti laialdane pakkumismaht.
Üüriinvesteeringute ebaatraktiivne olemus on aga lõpuks ootuspäraselt asunud üüripakkumist vähemalt hooajaliselt järsult vähendama, mille juures juuni alguses oli Tallinnas 2022. aasta sügisest vaadatuna kõige vähem üüripakkumist. Järgmisena jääb oodata, et tänavu sügisese perioodi eelselt kiireneks ka üürihindade kasv, mille juures esimene indikatsioon üüri pakkumishindade kasvust on avaldunud juba aprillis-mais. Üürihindade mõningane tõus võiks parandada ka üüriinvesteeringute atraktiivsust, millele teatava ajalise viitega võiks järgneda ka ostu-müügihindade tõus.
Kui ostu-müügihindade märkimisväärset kasvu oleks täna elanikkonna sissetulekute taset või ka muid turuga otseselt või kaudselt seotud näitajaid vaadates keeruline prognoosida, siis üürihindade puhul peab paraku nentima, et siinkohal võib lähima kuni 24 kuu vältel avalduda sarnaselt 2009. aasta kriisist taastumisele 2011. aastaga analoogselt suhteliselt tempokas ajutine kasv (vähemalt 10%).
Allikas: Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaas, kinnisvaraportaal kv.ee, Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ statistika
Kinnisvarakoolis toimub 08.-11.09.2025 koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“. Koolitusel annavad kinnisvaravaldkonna baasteadmised Tõnu Toompark, Kristjan Lood, Evi Hindpere ja Kaido Kaljuste.
Koolitus annab:
Koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ toimub 08.–11.09.2025 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad saavad valida, kas nad osalevad kontaktõppes klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.
Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tallinnas, Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.
Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.
Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.
| Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee |
|
2024. a korteritehingute keskmine hind oli maa- ja ruumiameti andmetel 118 400 €, mis on 125% rohkem kui 10 aastat tagasi 2014. a, mil keskmine korteritehing tehti hinnaga 52 700 €.
Eesti keskmisena kerkisid 10 aastaga kõige enam 41-55 m² suurusega korterite tehinguhinnad, mis kasvasid 123%. Sama palju ehk 114,4% kasvasid 10 aastaga nii 10-30 ja 70-250 m² suurusega korterite Eesti keskmised tehinguhinnad.
Tallinnas oli 10 aasta korteritehingu keskmise koguhinna kallinemine 108%. Kiiremini suurenes väiksemate korterite hind ja aeglasemalt paisus suuremate korterite hind. Väikeste korterite hind kasvas kiiremini, sest nende nõudlust hoogustasid üüriinvestorid, kes valdavalt eelistavad üürileandmiseks soetada väiksemaid kortereid.
Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!
Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).
Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.
|
|
|
|
|
Juunis kiirenes tarbijahindade kasv aastavõrdluses 5%ni peamiselt toiduainete, aga ka teenuste kallinemise tõttu.
Piima ja liha hinnad hakkasid kiiresti tõusma juba eelmisel aastal, samas on rahvusvahelisel toormeturul nii toorpiima kui ka loomaliha hinnatõus viimastel kuudel peatunud ning võib oodata, et see hoiab tagasi ka jaehindade kasvu. Teenuste hinda lükkasid enim tagant pakettreisid ja majutusteenused.
Märkimisväärselt mõjutab hinnakasvu sõidukite registreerimistasu, mis kogu käesoleva aasta hinnatõusule lisab arvestuslikult 1,2 protsendipunkti. Selline panus hinnaindeksi kasvu paistab üle hindavat tarbijate tegelikku kulutuste ja elukalliduse tõusu, sest kuue kuuga on tarbijahinnaindeksi koostamisel arvesse minevat sõidukite esmaste registreerimiste maksu kogutud veidi enam kui 14 miljonit eurot ehk ümmarguselt 0,14% poole aasta eratarbimise kulutustest. Kuna registreerimistasu maksavad ka juriidilised isikud, siis majapidamiste kulu on veelgi väiksem. Praeguse trendi järgi jääb sel aastal laekuv sõidukite registreerimistasu tõenäoliselt madalamaks ka algselt plaanitud 137 miljonist.
Juunis pidurdas hinnakasvu energia odavnemine. Elektrienergia börsihind oli juunis aastavõrdluses 55% odavam. Kuu lõpupoole aitas sellele kaasa ka Estlink 2 kaabli taas kasutusse võtmine, mis võimaldab importida rohkem elektrit Soomest. Eelmise aasta suvel Estlink 2 kaabel ei töötanud. Ka on Eestis tuule- ja päikeseenergia tootmisvõimsust eelmise aastaga võrreldes 600 MW võrra rohkem, mis soodsa ilma korral viib omakorda elektrihinna alla. Kuna Iisraeli ja Iraani sõjategevuse ägenemisest tingitud naftahinna hüpe juunis jäi lühiajaliseks, siis ka vedelkütuste hinnad jäid aastatagusega sarnasele tasemele.
Ka alanud poolaastal kujundab hindu maksupoliitika. Juuli alguses tõusis käibemaks 24%le, mis kergitab hindu käesoleval aastal kokkuvõttes ligikaudu 0,7 protsendipunkti. Lisaks tõusis bensiiniaktsiis, mis koos käibemaksutõusuga võib kergitada liitri hinda ligikaudu 6 sendi võrra.
Euroala hinnakasv oli juunis 2% ning see on kooskõlas Euroopa Keskpanga rahapoliitika pikaajalise eesmärgiga. Kuigi Eestis kujundavad sel aastal hinnakasvu erinevad maksutõusud, siis on ka maksutõuse arvestamata inflatsioon Eestis olnud esimesel poolaastal euroala kiiremate seas, edestades ka näiteks Lätit ja Leedut. Käesoleva aasta kokkuvõtteks prognoosib Eesti Pank 5,4% suurust hinnakasvu.
Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.
Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.
Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!
Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.
Hoolimata suve algusest oli kodulaenulepingute arv juunis suurem kui mais ning 136 tuhande euro piiri ületanud keskmine laenusumma oli koguni 12% suurem kui mais, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist.
Bigbank Eesti juhi kohusetäitja Arthur Taaveti sõnul oli juuni aktiivne hoolimata pühadenädalast, mil paljud eelistasid pikemalt puhata ja argiseid toimetusi pigem vältida. “Uusarenduste kodude müüjatel ja ostjatel oli juunis veidi kiire kokkuleppele jõuda. Samas, kuigi oma roll juulist kehtima hakanud kõrgemal käibemaksumääral kindlasti oli, siis suures plaanis on tunnetatav, et turg on lihtsalt üldiselt aktiivne,” kommenteeris Arthur Taavet kinnitades, et uusarenduste koduostud juuni lepingutes tavapärasega võrreldes oluliselt silma ei paistnud.
Keskmine laenusumma oli juunis 136 571 eurot, mis oli küll mai keskmisest 12% suurem, kuid jääb siiski viimase aasta nii-öelda tavapärasesse laenusumma koridori. “Rohkem lepinguid ja kõrgem laenusumma kergitasid ühiselt ka Bigbanki kodulaenude müügimahtu eelnenud kuuga võrreldes veidi enam kui 13% võrra,” võttis Arthur Taavet panga jaoks eduka kodulaenukuu tulemused kokku.
Pangajuhi hinnangul on üldise aktiivsuse taga omajagu neid, kes eri põhjustel on tänaseks koduostu juba 2-3 aastat edasi lükanud. “Tänaseks on selge, et miski odavamaks ei lähe ning lõputult oodata ka keegi ei taha,” viitas Arthur Taavet, kelle sõnul on vähemalt uute korterite turul pigem oodata hinnatõusu, sest sisendihinnad on oluliselt kasvanud ja nii ei saa ka uusehitiste arendajad tänast hinda tulevikus pakkuda.
Bigbanki juhi sõnul on turu aktiivsusele aidanud kaasa nii Euribori langus kui palgakasv, kuid samas on pärssivaks jõuks igapäevaste elamiskulude jätkuv kasv. “Kuigi juulis tõusnud käibemaksumäär mõjutab inimeste jooksvaid kulutusi esmapilgul vähem kui 2% võrra, siis samal ajal on viimastel kuudel mitmetes sektorites hinnatõus olnud sellest oluliselt kiirem ja summeeritult on kulude kasvu mõju pere-eelarvele ning investeerimisvõimekusele paraku olemas,” kommenteeris Arthur Taavet.
Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalil põhinev era- ja äriklientide laenudele ja hoiustele keskendunud pank, millel on lisaks tegevusele Eestis filiaalid Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Bulgaarias ning mis pakub piiriülese teenusena oma tooteid ka Austrias, Saksamaal ja Hollandis. Bigbanki bilansimaht on üle 2,9 miljardi euro, millest ärilaenude portfell moodustab ligi 700 miljonit eurot.
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 0,9% ning 2024. aasta sama kuuga võrreldes 5%. Eelmise aasta juuniga võrreldes olid kaubad 2,8% ja teenused 8,4% kallimad.
Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul tõusis tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 0,9% ning aastases võrdluses 5%. „Võrreldes mulluse juuniga mõjutasid indeksit enim 8,4% kallinenud toidukaubad. Transpordi 7,5% hinnatõus on seotud peamiselt aasta alguses kehtima hakanud automaksuga ning reisijateveo hindadega. Mais kehtima hakanud uued tervishoiuteenuste hinnakirjad, näiteks eriarstiabi visiiditasu tõus, avaldasid samuti aastases võrdluses mõju (10,1%). Odavnenud on riided ja jalatsid (4,1%) ning eluasemega seotud hinnad (0,6%). Võrreldes aastatagusega on elekter 16,7% odavam,“ ütles Veski.
Võrreldes maiga mõjutasid juuni indeksit kõige rohkem toidu ja mittealkohoolsete jookide (1,2%), puhkusereiside (27,7%) ning majutusteenuste (27,3%) hinnatõusud. „Viimased kaks on ilmselt ajutised hinnatõusud. Vastupidist mõju avaldasid odavnenud eluasemekulud (1,3%), kuid peamiselt siiski elektri (6,4%) ja gaasi (9,3%) hinnalangus. Ka alkohoolsete jookide (2,9%) ning riiete ja jalatsite (1,4%) hinnalangus hoidsid indeksit madalamal,“ selgitas analüütik.
Toidukaubad kallinesid juunis võrreldes maiga 1,2%. Toidu hinnatõusu panustasid enim köögiviljade (2,7%), loomaliha (5,7%), linnuliha (4,8%) ning piima, piimatoodete ja munade (1,3%) hinnatõus. Vastupidist mõju avaldasid juustu (1,7%), sealiha (2,8%) ning kala ja kalatoodete (1,4%) hinnalangus.
Bensiin oli juunis võrreldes maiga 1,6% ja diislikütus 3,1% kallim.
|
Kaubagrupp |
mai 2025 – juuni 2025, % |
juuni 2024 – juuni 2025, % |
|---|---|---|
|
KOKKU |
0,9 |
5,0 |
|
Toit ja mittealkohoolsed joogid |
1,2 |
8,4 |
|
Alkohoolsed joogid ja tubakas |
-2,0 |
2,9 |
|
Riietus ja jalatsid |
-1,4 |
-4,1 |
|
Eluase |
-1,3 |
-0,6 |
|
Majapidamine |
1,4 |
3,1 |
|
Tervishoid |
0,2 |
10,1 |
|
Transport |
0,9 |
7,5 |
|
Side |
1,0 |
0,7 |
|
Vaba aeg |
5,1 |
7,4 |
|
Haridus ja lasteasutused |
0,1 |
2,2 |
|
Söömine väljaspool kodu, majutus |
5,6 |
8,7 |
|
Mitmesugused kaubad ja teenused |
-0,6 |
5,2 |
Mustamäe kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Mustamäe linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.
Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.
Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:
Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.
Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.
Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.
Statistikaameti poolt täna avaldatud tööstuse maikuu tulemused näitavad, et kuigi töötleva tööstuse mahud kasvasid 1,4%, siis müügiindeks langes 1,5%. Numbrid näitavad, et kuigi tootmismahud natuke kasvasid eelmise aasta sama perioodiga võrreldes, siis müük on natuke langenud. Tootmine nagu taastub, aga nõudlus ei tule järgi ehk müük ei kasva samas mahus nagu tootmine. See annab tunnistust, et meie ekspordipartneritel kõige paremad ajad ei ole, sest valdav osa (65,5%) tööstustoodangust läheb ju ekspordiks.
Kui vaadata suuremate tööstusharude sisse, siis toidutööstuses näeme 0,5% müügimahtude kasvu, mäetööstuses 1% langus, puidutööstuses 4,8% müügimahtude kasvu, elektriseadmete tootmises 4% langust, elektroonikaseadmete tootmises 9% langust ning mööblitootmises 2,2% langust. Tootmise mahud mööblitootmises samal ajal kasvasid 4,9%.
Juba pikemat aega on keerulised olud olnud jalatsitööstusel, kus nii müügi- kui tootmismahud on oluliselt langenud (müük võrreldes eelmise aastaga langenud -71%). Suuremad müügimahtude kukkumised kuu lõikes on veel arvutite ja nende lisaseadmete tootmisel ning paberitööstuses. Müügimahud on kasvanud eelmise aastaga võrreldes kõige rohkem elektritootmisel ja transpordivahendite tootmisel (siia alla käivad näiteks haagised ja väikelaevad).
Elamispindade kättesaadavuse analüüsi toob välja, et kohalik omavalitsus peaks arenduses võtma suuremat rolli. Munitsipaalil olevat müstiline võimekus arendada odavamalt kui seda suudab kasumit taotlev erasektor teha.
Kiire vastus: mitte millegi arvelt. Aga läheme siiski detailidesse.
Omavalitsusel on tühja maad, mida arendada. Jätta maa arenduskuludest välja on asjatundmatu ja manipulatiivne. Maal on igal juhul väärtus ja alternatiivkulu. Selle eiramine ei ole asjakohane.
Omavalitsus võiks enda projektide planeeringuid ja ehituslubasid kiiremini menetleda. Selline lähenemine on juba kriminaalne. Omavalitsus ei tohiks projekti järjekorras ettepoole tõsta tuginedes ainuüksi asjaolule, et see on tema enda projekt. Veelgi enam – kui selline projekt on loodud konkureerima erasektoriga.
Omavalitsus ei taotle kasumit. Kasumist loobumine justkui võiski äkki olla tegur, mis annaks võimaluse müügihinna aluseks olevate tootmiskulude vähendamiseks.
Omavalitsused paraku on aga aeglased ja ebaefektiivsed. Neil puudub praktiline teadmine turu vajadustest. Üsna veendunult võib väita, et Eestis ei ole ühtegi omavalitsust, kes suudab erasektorist odavamalt arendada isegi kasumirida arvesse võtmata.
Erasektori arendajad on efektiivsed. Nad riskivad iseenda rahaga ja ainuüksi see fakt sunnib eraarendajaid rumalatest otsustest hoiduma. Kasumi teenimise motivatsioon ei tohiks meie ühiskonnas taunimist väärida.
Erasektoril on praktiline tunnetus, mis kaup läheb müügiks ja mis mitte ehk mis on konkreetne praktiline turunõudlus.
Esiteks. Tallinna linnale esitatud elamispindade kättesaadavuse analüüsis puudub kriitiline vaade, kas omavalitsuse poolt elamispindade pakkumine saab olla soodsama hinnaga kui erasektori pakutav. Puudub argumentatsioon, mis põhistaks väite, et omavalitsus suudab arendusprotsessis pikaajaliselt olla efektiivne, säilitada kvaliteedi ja olla innovatiivne.
Teiseks. Vaataks aga, mis päris elus toimub. Viimase 2-3 aasta jooksul on arendusturg olnud üsna verises konkurentsis – pakkumist on väga-väga palju, ostjad on mõni üksik. Kinnisvarasektorile omaselt on konkurents muutunud hinnakonkurentsiks.
Nii võib väga-väga julgelt väita, et 2025. a müügihinnad on absoluutne miinimum, mida praeguses majanduskeskkonnas ja praeguste sisendite juures on võimalik pakkuda. Seda võttes arvesse ehitusõiguse menetlusperioode, ehitushindu, finantseerimistingimusi ja müügiperioode, lisaks muid vähem olulisemaid detaile.
Tegemist on elamispindade kättesaadavuse temaatikat puudutava kommentaaride seeriaga. Varem ilmunud kommentaarid:
Jätkusuutlikkus ja energiatõhusus on ajapikku muutunud üha olulisemaks nii koduostjate kui ka pankade jaoks. Klientide vaatest on üks põhjus kindlasti see, et energiamärgis mõjutab nii kodulaenu tingimusi kui ka igakuiseid kommunaalkulusid. Luminori kodulaenude valdkonnajuhi Helina Kikase sõnul tasub enne kodu soetamist hoone energiaklassiga kindlasti tutvuda, et vältida ootamatuid üllatusi.
Energiamärgis annab hinnangu hoone energiatõhususele – see arvestab kogu energiakulu, mis läheb kütteks, jahutuseks, tarbevee soojendamiseks ja elektriseadmete kasutamiseks. Hoonele väljastatav energiamärgis võib varieeruda A-st H-ni ning mida kõrgem klass, seda energiasäästlikum on ehitis ja seda väiksemad elektri- ja soojusenergia arved.
„Energiamärgis võib mõjutada näiteks laenuperioodi pikkust või intressimarginaali, sest mida väiksemad on tulevased kulud, seda väiksem on ka risk panga jaoks,“ selgitas Helina Kikas. „See ei tähenda, et kehvema energiaklassiga kinnisvarale enam laenu ei saa, kuid tuleb arvestada, et hoone kehv seisukord või lähitulevikus eesootav rekonstrueerimine võib mõjutada tingimusi, mille alusel kodulaenu väljastatakse.“
Energiasäästlik kodu ei ole kasulik ainult laenutingimuste seisukohast, vaid annab ostjale ka parema ülevaate tulevastest kõrvalkuludest. „Mida madalam on energiaklass, seda suuremad võivad olla igakuised arved – see on lihtsalt midagi, millega tasub pikemas plaanis arvestada,“ lisas Luminori kodulaenude valdkonnajuht.
Helina Kikase sõnul loetakse heaks energiaklassiks A ja B klassi. C-energiaklass võib sobida näiteks rekonstrueeritud hoonetele, kuid D- ja E-energiaklassi puhul tasub arvestada juba märgatavalt kõrgemate kommunaalkuludega.
Kodulaenu intressi kujundavad mitmed tegurid, sealhulgas kliendi maksevõime ja tagatisvara omadused. „Luminoris algab kodulaenu marginaal alates 1,35%-st ning kuigi see pole seotud konkreetse energiamärgisega, vaadatakse alati tervikpilti. Parema energiaklassiga kodu võib igal juhul toetada soodsama intressi kujunemist,“ selgitas Kikas.
