Maailmamajanduse kiiremale kasvule pandud ootused on taas põrmustatud
2025. aasta algas maailmamajanduse jaoks üsna lootusrikkalt – suuremad kriisid näisid olevat ületatud, inflatsioon oli taandunud ja intressid tegemas kiiret käiku allapoole. USA ootamatud sammud välis- ja kaubanduspoliitikas on need lootused aga kiirelt põrmustanud. Sellest tekkinud üldine ebakindlus on tekitanud suure languse finantsturgudel, nõrgendanud dollari positsiooni ja muutnud nii ettevõtted kui majapidamised ebakindlaks kulutuste ja investeeringute tegemisel.
Suurim kaotaja on USA
SEB hinnangul on kaubandussõja suurimaks kaotajaks USA ise, kelle SKP prognoosi oleme nende muutuste valguses kärpinud varasemaga võrreldes enam kui poole võrra varem oodatust madalamaks. Otseste tollitariifide mõju ei ole seejuures peamine. USA suurimaks probleemiks on usalduse kadumine, seda mitte ainult kaubanduspartnerite, vaid ka finantsturgude ja riigi enda kodanike silmis. Reaalsuses kajastub see tegemata jäänud investeeringutes, kallimas laenu- ja omakapitali hinnas ja madalamates kulutustes. Usalduse tagasi võitmiseks ei piisa tollitariifide kaotamisest, vaid radikaalset muutust poliitikas, mida Trumpi ametiajal ilmselt ei sünni. SEB prognoosi põhjal piirdub varasema 2,8% asemel USA majanduskasv tänavu kõigest 1%ga ja ei ole sellest oluliselt kõrgem ka 2026. aastal.
Kaubandussõjas kaotab ka Hiina, kuid negatiivne mõju SKP-le on USA kaotusest umbes poole väiksem. Keskpikas plaanis on Hiinal võimalik müüa rohkem teistele turgudele ja kompenseerida kaotusi ka siseturu elavdamise teel. Hiina 5% majanduskasvu eesmärgi täitmine praeguses keskkonnas küll ei õnnestu ja SKP tõus piirdub sel aastal 4,2%ga.
Euroopale on vastutuuled maailmakaubanduses andnud uut indu
Euroopa kaotused kaubandussõjas piirduvad vaid mõne kümnendikuga SKP kasvust. Euroala riikide sõltuvus USA turust ei ole väike, kuid oluliselt madalam mitmete Aasia riikide, sh Hiina omast. Positiivse poole pealt on Euroopa suurim majandus Saksamaa loobunud eelarvepuudujäägile seatud piirangust ja käivitanud triljoni euro suuruse investeeringutepaketi infrastruktuuri ja kaitsevõime tugevdamisse. Seda protsessi toetab alanev inflatsioon ja intressimäärad – SEB prognoosi põhjal langeb Euroopa Keskpanga hoiuseintress juba selle aasta teises pooles 1,5%ni, tuues kaasa oluliselt soodsamad laenuintressid. Äraspidiselt võib poliitiline ebakindlus investeeringutele hoopis positiivselt mõjuda – kapitali on Euroopas alati jagunud, kuid see on otsinud kiiremat kasvu USAs ja Aasias. Uutes oludes tundub mõistlikum teha investeeringuid kodule lähemal. Kiirema majanduskasvu saavutamine võtab sellegipoolest aega: 2025. aastal kasvab Euroala SKP kõigest 1%, 2026. aastal 1,2%.
Eesti majandus paraneb kõige kiuste
Hoolimata negatiivsetest uudistest välispoliitikas, kaubandussõjast ja maksutõusudest on Eesti majandus pärast pea kolm aastat väldanud langust nüüd taas kindlalt kasvu teel. Kosumas on nii tööstustoodang, jaemüük, kinnisvaraturg kui ettevõtete investeeringud. Tõsi – see kasv ei ole kiire. SEB prognoosi põhjal kasvab Eesti majandus tänavu napi 1,8% jagu. Peamiseks takistuseks kasvu teel on sisemajandus. Majapidamiste tarbimist piiravad nii maksutõusud, inflatsioon kui suur ebakindlus tuleviku osas. Teisalt püsib tööhõive väga kõrgel tasemel ja palgad kasvavad endiselt. Ühel hetkel majandus kõrgema maksumääraga kohaneb ja positiivsemate majandusuudiste valguses taastub ehk ka inimeste usk helgemasse tulevikku. Tõehetk ootab eksportivat tööstust. Madala võrdlusbaasi pealt on suuri kasvunumbreid lihtne näidata, ent kiire palgatõus on meie hinnapõhise konkurentsivõime välisturgudel lihvinud juba väga õhukeseks. Järgmise käigu andmine ekspordi kasvule eeldab ettevõtetelt suuri jõupingutusi, kõigi jaoks ei pruugi see olla jõukohane. Õnneks aitab meid siinsete tehnoloogiaettevõtete jätkuv esiletõus, mille najal ootame järgmiseks aastaks juba 3% lähedale küündivat majanduskasvu.
Eestlased tunnevad end oma kodus üldiselt hästi, kuid Balti riikide võrdluses paistavad kõige enam rahulolevatena silma hoopis leedukad. Mis võiks sellise erinevuse taga olla? Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas toob välja ühe huvitava eripära Leedu kinnisvaraturul, mis võib rahulolutunnet omal moel mõjutada.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juht Kaspar Peeki sõnul näitasid Eesti töötleva tööstuse ettevõtted märtsis tugevat tegutsemist, tootes ligi 4 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Osaliselt toetas kasvu suurem tööpäevade arv, kuid ka kalendaarselt korrigeeritud näitajad viitavad jätkuvale kasvule – tootmismahud suurenesid enam kui 1 protsendi võrra, mis on kooskõlas viimaste kuude positiivse arenguga.
Viimasel ajal räägitakse palju büroopindade kasvavast vakantsusest, kuid on teinegi probleemne segment: tänavatasandi äripinnad. Sellest räägib lähemalt Uus Maa Ärikinnisvara maakler Aira Veelmaa.
Kultuuriministeerium kutsus koos Rahvusooper Estoniaga kokku töögrupi, mille eesmärk on jõuda muinsuskaitselisi ja linnaruumilisi vajadusi arvestava ooperimaja juurdeehituse arhitektuurikonkursini. Töögruppi on kutsutud osalema Tallinna linna, Eesti Arhitektide Liidu, Muinsuskaitseameti ning Kultuuriministeeriumi esindajad.
Alates maikuust kuulub Mainor Ülemiste AS-i juhatusse Tanel Olek, kes täitis varem Mainor Ülemiste müügidirektori rolli.
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta märtsis püsivhindades 0,5% rohkem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang töötlevas tööstuses 1,2%, kahanes aga energeetikas 1,7% ja mäetööstuses 6,1%.
Kinnisvaraarendaja Invego investeerib enam kui 50 miljonit eurot Riia lähistel 12 hektari suuruse Mārupes Sirds elurajooni rajamisse, kus esimeses etapis valmib 2027. aasta esimeses pooles 50 ridamajakodu.
Baltic Horizon Fond avaldab intressimäära, mis kohaldub fondi 5-aastastele võlakirjadele (ISIN: EE3300003235) järgmisel 3-kuulisel intressiperioodil, mis algab 8. mail 2025.
EfTEN United Property Fund (edaspidi „Fond“) vabad vahendid said lõplikult investeeritud 2024. aasta detsembris ning käesoleva aasta algusest alates rajanevad fondi tulemused esmakordselt täies mahus kinnisvarasse investeeritud portfellil.
USA tollimaksud ja nendest tulenev ebakindlus annavad Ühendriikide majandusele tugevama löögi, kuid paratamatult mõjutab see ka maailmamajandust. Me vähendasime oluliselt USA majanduskasvu prognoosi ning kärpisime teatud määral ka teiste riikide majanduse väljavaateid. Keskpankade rahapoliitika lõdvendamist jätkatakse, mis pehmendab majandusaktiivsuse langust. Euroopas ja Hiinas toetab majandust ka eelarvepoliitika.
Tartu Linnavalitsus suunas avalikule väljapanekule Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu (algatamisel Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu) eelnõu.
Kodulaenulepingute arv püsis aprillis eelneva kuuga samal tasemel, kuid rahaline kogumaht kasvas keskmise laenusumma enam kui 10-protsendilise tõusu toel, selgub Bigbanki laenuportfelli analüüsist.
Koolitus „
