Avalikule sektorile on ette söödetud analüüsid, mis käivad välja ettepaneku, et elamispindade turgu ja kättesaadavust tuleb reguleerima ja korraldama asuda. Tallinna linna puhul on koguni jõutud tulemuseni, et üle 10% tallinlastest vajab abi ja tuge elamispindade osas.
Tuvastame probleemi olemuse
Esmalt peaks selgeks tegema, kas elamispindade kättesaadavus on üldse probleem? Kas elamispinnad on kättesaadavad või mitte?
Kättesaadavuse problemaatika
Ostja vaatest on kaup alati kallis või isegi liiga kallis. Eluase on enamiku inimeste jaoks elu rahaliselt kõige kallim ost, seega kõige tähtsam ost.
Näide elust. Lihtsustades ja üldistades võib öelda, et Tallinna Mustamäe keskmine kahetoaline korter on läbi aja maksnud keskeltläbi neli keskmist tallinlase aasta brutopalka. Neli aastapalka on igal juhul väga suur summa, mida tahaks odavamaks saada.
Inimeste soovid on piiramatud – alati tahaks rohkem ja kiiremini. Samaväärselt võiks ihaldada, et toit oleks odavam, transport oleks soodsam ja Rahamaa või laulupeo piletid kättesaadavamad. Ressursside piiratuse tõdemine piiramatute soovide keskkonnas on majandusvaldkonna baasteadmine.
Seega – tahtmine on taevariik, saamine on iseasi.
Praktilised järeldused
Absoluutsummas suurest hinnast tulenevalt on eluaseme kulud (ostuhind, laenukulud, kõrvalkulud) pere-eelarves enamasti kõige tähtsamal kohal. Nii on loomulik maksja soovida neid kulusid alla suruda. Seda eriti keerulistel aegadel, kus maksude kerkimine ja inflatsioon minevikus tavapäraseks saanud heaolu kasvule pidurid peale on pannud.
Järeldusena võib tõdeda, et elamispindade kättesaadavus on problemaatika, mil tasub silm peal hoida. Küll ei tasu meelest lasta minna, et kaupade-teenuste tootmisel on kulu., mille juurde käib kauba-teenuse pakkuja mõistlik kasum. Kaupu teenuseid ei ole pikaajaliselt võimalik pakkuda kuludest odavamalt.
Igal juhul tuleb elamispindade kättesaadavuse teemal silma peal hoides hoiduda tegevustest, mis vähendavad elamispindade kättesaadavust. Avalik sektor peaks soosima tegevusi, mis on suunatud elamispindade kättesaadavuse parandamisele.
Liigsest turule sekkumisest tuleb hoiduda, sest turule sekkumine on ebaefektiivsust loov. Samuti on sekkumise mehhanismi ülalpidamine ühiskonna jaoks täiendav kulu ja korruptsiooniallikas.
Lisajäreldused: konteksti tuleb silmas pidada
Üsna asjatundmatu oleks tegutseda silmaklappidega ja unustada kontekst, kus toimetame. Eesti majandus on olnud pikas languses. Eesti viimaste ja järgmiste pikkade aastate esimene prioriteet on julgeolek ehk kestma jäämine.
Arvestama peame elanikkonna vähenemise ehk maksumaksjate arvu ja nii ka maksutulude kokkukuivamisega. Eesti sündide arv on teinud 2025. a negatiivse rekordi. Maksumaksjaid juurde ei tule, maksutulust osasaajaid lisandub kulusid kasvatama kiiresti.
Eesti riigil ei ole ressursse elamispindade turu riigistamiseks ja maksutulude arvelt hakata olulise osa Eesti elanike eluasemekulusid maksma. Elamispindade pakkumine peab jääma erasektorile ja turupõhiseks, sest erasektor on paindlik ja suunatud tarbijate vajaduste rahuldamisele kõige efektiivsemal moel.
Turupõhisusest eemale kaldumine süvendab elamispindade kättesaadavuse probleeme, mitte ei lahenda neid.
Järeldused
Elamispindade kättesaadavuse teema kaaperdamine erakondlikes huvides on häbiväärne. Lääne-Euroopa praktika on olnud, kus avaliku sektori (hinna-)regulatsioonidega kinnistatakse reguleeritud või doteeritud elamispindadel elavate inimeste valijategrupp mõne erakonna külge. Sisuliselt on see kõrgema taseme poliitiline korruptsioon, mille kohta kriminaalmenetluse seadustikus paragrahvi ei leia.
Tallinna linna kinnismakstud elamispindade kättesaadavuse analüüsis on malli võetud Lääne-Euroopast, kust ei ole kaasa võtta edulugusid. Need on näited, kus riik ja omavalitsused on kukkunud sügavasse regulatsioonide kaevu ja ei pääse sealt lõksust enam välja. Selliseid mittekonstruktiivseid ja ühiskonnale kulukaid lahendusi mitte kaasa toovaid praktikaid Eestisse kopeerida on vastutustundetu.
Elamispindade kättesaadavus on siiski temaatika, mil tasub silm peal hoida ja sellega tegeleda. Tegelemine tähendab eelkõige elamispindade turuosalistele täiendavate takistuste mitteseadmises ja olemasolevate kõrvaldamises. Erasektor on kiirem ja efektiivsem ning mõistab turu vajadusi. Avalik sektor on aeglane ja ebaefektiivne ning ei tea, mida inimestel tegelikult on vaja – eriti, kui lähtutakse ühepoolsest analüüsist, mis väänab tegelikkust.
Tegemist on elamispindade kättesaadavuse temaatikat puudutava kommentaaride seeriaga.