Elamispindade kättesaadavusest (01). Kas elamispindade kättesaadavus on probleem?

25.06.2025

Tõnu ToomparkAvalikule sektorile on ette söödetud analüüsid, mis käivad välja ettepaneku, et elamispindade turgu ja kättesaadavust tuleb reguleerima ja korraldama asuda. Tallinna linna puhul on koguni jõutud tulemuseni, et üle 10% tallinlastest vajab abi ja tuge elamispindade osas.

Tuvastame probleemi olemuse

Esmalt peaks selgeks tegema, kas elamispindade kättesaadavus on üldse probleem? Kas elamispinnad on kättesaadavad või mitte?

Kättesaadavuse problemaatika

Ostja vaatest on kaup alati kallis või isegi liiga kallis. Eluase on enamiku inimeste jaoks elu rahaliselt kõige kallim ost, seega kõige tähtsam ost.

Näide elust. Lihtsustades ja üldistades võib öelda, et Tallinna Mustamäe keskmine kahetoaline korter on läbi aja maksnud keskeltläbi neli keskmist tallinlase aasta brutopalka. Neli aastapalka on igal juhul väga suur summa, mida tahaks odavamaks saada.

Mustamäe korteri hind keskmistes palkades

Inimeste soovid on piiramatud – alati tahaks rohkem ja kiiremini. Samaväärselt võiks ihaldada, et toit oleks odavam, transport oleks soodsam ja Rahamaa või laulupeo piletid kättesaadavamad. Ressursside piiratuse tõdemine piiramatute soovide keskkonnas on majandusvaldkonna baasteadmine.

Seega – tahtmine on taevariik, saamine on iseasi.

Praktilised järeldused

Absoluutsummas suurest hinnast tulenevalt on eluaseme kulud (ostuhind, laenukulud, kõrvalkulud) pere-eelarves enamasti kõige tähtsamal kohal. Nii on loomulik maksja soovida neid kulusid alla suruda. Seda eriti keerulistel aegadel, kus maksude kerkimine ja inflatsioon minevikus tavapäraseks saanud heaolu kasvule pidurid peale on pannud.

Järeldusena võib tõdeda, et elamispindade kättesaadavus on problemaatika, mil tasub silm peal hoida. Küll ei tasu meelest lasta minna, et kaupade-teenuste tootmisel on kulu., mille juurde käib kauba-teenuse pakkuja mõistlik kasum. Kaupu teenuseid ei ole pikaajaliselt võimalik pakkuda kuludest odavamalt.

Igal juhul tuleb elamispindade kättesaadavuse teemal silma peal hoides hoiduda tegevustest, mis vähendavad elamispindade kättesaadavust. Avalik sektor peaks soosima tegevusi, mis on suunatud elamispindade kättesaadavuse parandamisele.

Liigsest turule sekkumisest tuleb hoiduda, sest turule sekkumine on ebaefektiivsust loov. Samuti on sekkumise mehhanismi ülalpidamine ühiskonna jaoks täiendav kulu ja korruptsiooniallikas.

Lisajäreldused: konteksti tuleb silmas pidada

Üsna asjatundmatu oleks tegutseda silmaklappidega ja unustada kontekst, kus toimetame. Eesti majandus on olnud pikas languses. Eesti viimaste ja järgmiste pikkade aastate esimene prioriteet on julgeolek ehk kestma jäämine.

Arvestama peame elanikkonna vähenemise ehk maksumaksjate arvu ja nii ka maksutulude kokkukuivamisega. Eesti sündide arv on teinud 2025. a negatiivse rekordi. Maksumaksjaid juurde ei tule, maksutulust osasaajaid lisandub kulusid kasvatama kiiresti.

Eesti riigil ei ole ressursse elamispindade turu riigistamiseks ja maksutulude arvelt hakata olulise osa Eesti elanike eluasemekulusid maksma. Elamispindade pakkumine peab jääma erasektorile ja turupõhiseks, sest erasektor on paindlik ja suunatud tarbijate vajaduste rahuldamisele kõige efektiivsemal moel.

Turupõhisusest eemale kaldumine süvendab elamispindade kättesaadavuse probleeme, mitte ei lahenda neid.

Järeldused

Elamispindade kättesaadavuse teema kaaperdamine erakondlikes huvides on häbiväärne. Lääne-Euroopa praktika on olnud, kus avaliku sektori (hinna-)regulatsioonidega kinnistatakse reguleeritud või doteeritud elamispindadel elavate inimeste valijategrupp mõne erakonna külge. Sisuliselt on see kõrgema taseme poliitiline korruptsioon, mille kohta kriminaalmenetluse seadustikus paragrahvi ei leia.

Tallinna linna kinnismakstud elamispindade kättesaadavuse analüüsis on malli võetud Lääne-Euroopast, kust ei ole kaasa võtta edulugusid. Need on näited, kus riik ja omavalitsused on kukkunud sügavasse regulatsioonide kaevu ja ei pääse sealt lõksust enam välja. Selliseid mittekonstruktiivseid ja ühiskonnale kulukaid lahendusi mitte kaasa toovaid praktikaid Eestisse kopeerida on vastutustundetu.

Elamispindade kättesaadavus on siiski temaatika, mil tasub silm peal hoida ja sellega tegeleda. Tegelemine tähendab eelkõige elamispindade turuosalistele täiendavate takistuste mitteseadmises ja olemasolevate kõrvaldamises. Erasektor on kiirem ja efektiivsem ning mõistab turu vajadusi. Avalik sektor on aeglane ja ebaefektiivne ning ei tea, mida inimestel tegelikult on vaja – eriti, kui lähtutakse ühepoolsest analüüsist, mis väänab tegelikkust.

Tegemist on elamispindade kättesaadavuse temaatikat puudutava kommentaaride seeriaga.

Lasnamäe korterituru detailne ülevaade 06.2025

25.06.2025

Tõnu ToomparkLasnamäe kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Lasnamäe linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

  • korterituru tehingud ja hinnad;
  • korterite tehingute toalisus ja vanus;
  • uusarenduste pakkumine ja hinnad;
  • uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
  • uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
  • uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes;
  • üüriturg ja selle trendid.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Adaur Grupp OÜ: piirkonna detailanalüüs

Maa- ja Ruumiamet: Planeeringute digipööre: uus infosüsteem PLANIS muudab planeeringute koostamise läbipaistvaks ja kiiremaks

25.06.2025

Maa- ja RuumiametMaa- ja Ruumiamet koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga on käivitanud uue planeeringute infosüsteemi PLANIS arenduse, mis viib senise killustunud planeeringumenetluse täielikult digitaalseks. Loodav keskkond saab osaks e-ehituse platvormist ning selle esimene etapp valmib 2025. aasta lõpuks.

„Tänane olukord vajab muutust – planeerimisalane info on laiali erinevates süsteemides ja kodulehtedel ning planeeringu kulgu on keeruline jälgida. PLANIS koondab kõik planeeringuga seotud sammud ja osapooled ühte kohta, luues senisest palju selgema ja sujuvama menetluse,“ ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute asekantsler Ivan Sergejev.

Uus infosüsteem muudab kogu planeeringumenetluse – alates taotluse esitamisest kuni kehtestamiseni – läbipaistvaks, jälgitavaks ja lihtsamaks kõigile osapooltele. Igaühel, olgu ta omavalitsuse spetsialist, arendaja või kohalik elanik, on võimalik näha menetluse seisu reaalajas, anda õigel ajal oma arvamus ja näha, kuidas see arvesse on võetud.

Olulisemad uuendused:

  • Reaalajas menetlusinfo – igal kasutajal on isikupärastatud töölaud, kust näeb oma planeeringute seisu, toiminguid ja tähtaegu.
  • Lihtne kaasamine ja tagasiside – kogu suhtlus alates arvamustest kuni avalikustamistest teavitamiseni toimub ühes keskkonnas. Igaüks saab sisse logida, anda tagasisidet konkreetsete dokumentide kohta ning jälgida, kuidas tema seisukoht arvesse võetakse.
  • Visuaalne ja otsitav andmestik – kõik planeeringud on seotud kaardikihtidega ja masinloetavad, mis teeb info leidmise ja mõistmise lihtsaks.
  • Masskaasamise tööriist – kohalikel omavalitsustel on oluliselt lihtsam selgitada välja puudutatud isikud ning võimalus teavitada osapooli hetkega ning koguda arvamusi süsteemi sees, ilma eraldi kirjavahetuseta.
  • Andmete sujuv kasutamine – loodud andmestikku saab tulevikus kasutada ka ehituslubade ja teiste menetlusprotsesside juures, muutes kogu avaliku teenuse sujuvamaks ja tõhusamaks.

„Uue süsteemi suurim väärtus on kiirus ja usaldusväärsus – kogu planeerimisprotsess on digitaliseeritud ühes keskkonnas, iga ettepanek on dokumenteeritud, iga otsus jälgitav. Kõik jääb alles ka pärast planeeringu kehtestamist,“ rõhutas Maa- ja Ruumiameti peadirektor Kati Tamtik.

PLANIS-e esimene etapp valmib 2025.aasta lõpus. Uus digikeskkond hõlmab kogu planeeringu koostamise protsessi alates taotluse esitamisest kuni planeeringu kehtestamiseni. Selle kasutamine on kohalikele omavalitsustele esialgu vabatahtlik, kuid tulevikus on eesmärk koondada kõik planeeringud just sellesse süsteemi. Varajane liitumine annab võimaluse kujundada keskkonda vastavalt kasutajate vajadustele ja valmistuda muudatusteks sujuvalt.

Projekt on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest.

24.09.2025 toimub koolitus “Kinnisvara hindamise ABC”

24.06.2025

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub 24.09.2025. Kutseline hindaja Andres Teder selgitab koolitusel põhilisi aspekte kinnisvara hindamisest, selle eesmärkidest ja hindamise protsessist.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” on mõeldud:

  • kõikidele kinnisvaraspetsialistidele, kes soovivad paremini mõista, kuidas kujuneb kinnisvara väärtus;
  • kinnisvaramaakleritele, kes tahavad mõista kinnisvara hindamisakte;
  • kinnisvaraarendajatele, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvara väärtust mõjutavatest teguritest;
  • kinnisvarainvesteeringute tegijatele, kellel on huvi väärtuse kujunemise mehhanismide vastu;
  • tulevastele kinnisvara hindajatele;
  • kõigile eraisikutele, kellel on huvi kinnisvara vastu.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub 24.09.2025 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: 10 aastaga kallinesid Tallinnas kõige enam Põhja-Tallinna korteritehingute hinnad

24.06.2025

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

Tallinna korteritehingu keskmine hind 2024. a oli maa- ja ruumiameti andmetel 167 700 eurot. 10 aasta tagusega võrreldes kallines Tallinna keskmine korteritehing 108%.

Kõige kallima tehingu koguhinnaga korterid asusid Pirita linnaosas, kus tehingute keskmine hind oli 251 400 € ja kümne aasta hinnatõus 67%. Pirital on palju ridaelamukortereid, mis on teeb tehingute koguhinna suureks.

Kõige odavama hinnaga korteritehingud tehti 2024. a Lasnamäel ja Mustamäel, kus keskmine tehinguhind oli vastavalt 119 000 ja 119 500 eurot. Lasnamäe korteritehingute keskmine hind kasvas 10 aastaga 110% ja Mustamäel 97%.

Linnaosadest leidis 10 aastaga kõige kiirem hinnatõus aset Põhja-Tallinnas, kus 2024. a keskmine korteritehing 182 100 eurot oli 10 aastat varasemast 178% kallim. Põhja-Tallinnale järgnes Haabersti keskmise tehinguhinnaga 184 700 eurot ja Tallinna keskmist suurelt ületava hinnatõusuga 146%.

Nii Haabersti kui Põhja-Tallinna korterituru tormilise hinnatõusu tagamaa on aktiivne arendustegevus. Neis piirkondades on viimastel aastatel tehtud palju tehinguid uute ehk väga heade ja kvaliteetsete korteritega. Toodud hinnatõusumäärad ei tähenda kaugeltki seda, et iga piirkonna korteri eest oleks keegi valmis samaväärselt kõrgemat hinda maksma.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Head võidupüha ja meeleolukat jaanipäeva!

23.06.2025

Jaanipäev

Bigbank: Kinnisvara väärtus on suurenenud koos inflatsiooniga

20.06.2025

BigbankTäna avaldatud Statistikaameti värsked andmed eluaseme hinnaindeksile näitavad, et Euroopa Keskpanga intresside langetused ning sellega kaasas käiv euribori langus on hakanud tasapisi mõju avaldama eluasemeturule. Kui eelmise aasta teise ja kolmanda kvartali eluasemeindeksid võrreldes varasema kvartaliga natuke langesid, siis nüüd näeme tõusu. Eluasemeindeks tõusis selle aasta I kvartalis võrreldes 2024. a IV kvartaliga 3%.

Aastases võrdluses kasvasid korterite hinnad 2,7% ning majade hinnad 8,9%. Tuginedes Tallinna eluasemeturu andmetele võib väita, et see hinnatõus kajastab rohkem järelturu korterite hindade kasvu, sest kinnisvaraturu elavnemine algas järelturust. Uusi kortereid, mis olid juba algselt palju kallimad, osteti vähem ehk nende ostude osakaal kõigis eluasemeturu tehingutes langes.

Võrreldes majanduskriisi algusega (2022. a I kvartal) on korterid kallinenud 21,8% ning majad 26,2%. Üldine hinnatõus (THI) on samal perioodil olnud 27%. See näitab, et kinnisvara (eriti majad) on olnud enamvähem kaitstud hinnatõusu eest ehk inimesed, kes on investeerinud varasemal ajal kinnisvarasse, on suurendanud oma vara väärtust koos hinnatõusuga.

Luminor: Kodulaenu sõnaraamat: mis on hüpoteek, intress ja krediidikulukuse määr?

20.06.2025

Luminor BankKodulaenu võtmisega kaasnevad sageli terminid, mis esmapilgul võivad tunduda võõrad. Mis on hüpoteek? Milleks on vaja tagatist või lisatagatist? Ja mida tähendab krediidikulukuse määr? Luminori laenude kompetentsikeskuse juht Helina Kikas selgitab, mida need tegelikult tähendavad ja miks on oluline neist aru saada.

Kui astud kodulaenu protsessi esmakordselt, võib kogu teekond tunduda esialgu veidi harjumatu. Samas muutub kõik palju arusaadavamaks, kui mõistad, mis peitub sageli kasutatud terminite taga. Luminori laenude kompetentsikeskuse juht aitab avada kuut mõistet, millega kodulaenu taotledes suure tõenäosusega kokku puutud ning mille mõistmine teeb teekonna oma uue koduni oluliselt lihtsamaks ja selgemaks.

Hüpoteek

Hüpoteek on kanne kinnistusraamatus, mis näitab, et kinnisvara on seotud laenuga. See annab pangale õiguse kinnisvara kasutada antud laenu tagastamiseks, kui laenulepingut ei täideta. Oluline on mõista, et hüpoteek ei tee pangast kinnisvara omanikku – omanikuks jääb ikkagi ostja.

„Panga jaoks on hüpoteek kindlustunne – kui elu peaks ootamatult muutuma ja laenu ei saa enam maksta, on olemas mehhanism, mis aitab olukorda lahendada,“ selgitas Helina Kikas. „Keerulisematel juhtudel võib pank algatada vara müügi ja katta sellest maksmata jäänud laenu, ent see on alati äärmuslik samm ja seda juhtub pigem harva.“

Tagatis

Kui hüpoteek on õiguslik märge, siis tagatis on rahaline alus, mille põhjal saab pank määrata laenusumma. Tagatis on kinnisvara ise ehk see kodu, mille vastu laenu antakse. Tavaliselt annab pank laenu kuni 85% kinnisvara väärtusest. Kui kodu maksab 100 000 eurot, annab pank kuni 85 000 eurot laenu ja 15 000 eurot tuleb sellisel juhul ise sisse maksta.

Selline laenu ja vara väärtuse vahe annab pangale kindluse, et ka juhul, kui kinnisvara hind ajas veidi langema peaks, katab tagatis siiski laenujäägi.

Lisatagatis

Kui omafinantseering ehk sissemakse jääb alla vajaliku piiri, saab mõnikord kasutada lisatagatist – näiteks mõnda teist kinnisvara. „Lisatagatis aitab kaasa laenu saamisele olukorras, kus väljavalitud uue kodu sissemakseks vajalik summa on kas täielikult või osaliselt puudu,“ selgitab Kikas. See on paindlik lahendus, mida kasutatakse sageli noorte või esimese kodu ostjate puhul. Samas võib see olla hea võimalus ka siis, kui olemasolevat vaba raha soovitakse sissemaksu asemel kasutada näiteks kodu sisustamiseks või remondiks.

Intress

Kodulaenu intress on tasu selle eest, et saad kasutada panga raha omale uue kodu ostmiseks. See koosneb kahest osast: panga ehk riskimarginaalist ja baasintressimäärast. Riskimarginaali määrab pank vastavalt kliendi profiilile ja ostetavast kinnisvarast. Baasintressimäär on Eestis enamasti euribor, kuid see võib olla ka teatud perioodiks fikseeritud.

„Euribor on kõikidele pankadele ühine ega sõltu konkreetsest pangast. Küll aga määrab iga pank ise oma marginaali, mis arvestab laenuvõtja tausta ja laenu iseloomu,“ ütleb Kikas. Need kaks osa kokku moodustavadki igakuiselt tasutava intressimäära.

Krediidikulukuse määr

Lisaks intressile kaasnevad kodulaenuga muud kulud – näiteks lepingutasu, kontohaldus ja võimalikud muud taolised kulud. Kõik need kulud võetakse arvesse krediidikulukuse määra arvutamisel ning seda väljendatakse ühtse aastase intressina. See näitaja annab kõige selgema pildi laenu kogukulust ja võimaldab erinevaid laenupakkumisi objektiivselt võrrelda. Mida madalam on krediidikulukuse määr, seda odavam on sinu jaoks laen terviklikult.

Hindamisakt

Hindamisakt on dokument, mille koostab vajaliku kutsetunnistusega litsentseeritud hindaja. Eksperthinnang kirjeldab objekti seisukorda ja turuväärtust hindamise hetkel ning on kriitilise tähtsusega nii ostjale kui ka pangale, kes teeb selle põhjal otsuse laenu väljastamiseks.

„Kõige olulisem väärtus, mida hindamisakt loob, on sõltumatu hinnang kinnisvara turuväärtuse osas – see tähendab, et hindamisakti abil saab ka ostja veenduda, kas hind, mida kinnisvara eest küsitakse, on tegelikult ikka mõistlik. Lisaks pakub see kindlustunnet vara seisukorra kohta. Samuti on just hindamisakt aluseks panga laenuotsuse tegemisel, sest seeläbi on meil võimalik veenduda nii dokumentatsiooni paikapidavuses kui ka kinnisvara väärtuses,“ selgitas Helina Kikas dokumendi olulisust.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Valitsus kiitis heaks planeerimisseaduse muudatuste paketi 

20.06.2025

Seaduse muutmisega tehakse planeerimismenetlust lihtsamaks, arusaadavamaks ja tõhusamaks ning kiirendatakse menetlusprotsesse. Efektiivsem planeerimismenetlus aitab kaasa toomaks Eestisse uusi suurinvesteeringuid ning hoogustab majanduse arengut.

„Planeerimisseaduse muudatused on kantud soovist protsesse lihtsustada, vähendada bürokraatiat ja planeerimisprotsessile kuluvat aega. Näiteks kaotatakse selleks ära planeeringu liigina kohalike omavalitsuse eriplaneering. Selle asemel saab tulevikus kasutada kiirema ja selgema lahendusena detailplaneeringut,” nimetas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.

„Maakonnaplaneeringute puhul kaotatakse ära nende vastuvõtmise etapp, mis samuti lühendab planeerimisprotsessile kuluvat aega,“ lisas Keldo. „Muudame paindlikumaks ka planeeringu koostamisest teavitamist ja selle avalikustamist. Näiteks ei pea kohalik omavalitsus avaldama teateid maakonna ja üleriigilistes lehtedes. Piisab omavalitsuse lehest teavitamisest.“

Kohalikul omavalitsusel saab olema kaalutlusõigus otsustamaks, kus toimub planeeringu avaliku väljapanek ja arutelu. See tähendab, et avalik väljapanek ja arutelu võib põhjendatud juhul toimuda ka näiteks maakonna- või omavalitsuse keskuse asemel planeeringu alasse jäävas raamatukogus vms kohas.

Lisaks nähakse seadusemuudatusena ette detailplaneeringute kehtetuks muutumist kümme aastat pärast selle kehtestamist, kui planeeringu elluviimisega ei ole selleks ajaks alustatud. Küll aga tekib võimalus kehtivust pikendada kuni viis aastat. Sealhulgas täpsustatakse seaduses, millisel juhul loetakse planeeringu elluviimist alustatuks. Lisaks lihtsustatakse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist ja pooleliolevate detailplaneeringute koostamise lõpetamist.

Samuti täpsustatakse planeerimispõhimõtteid, sealhulgas on lisatud kliimamuutuste ja kvaliteetse ruumi põhimõtetega arvestamise nõue.

Lähtuvalt huvigruppide tagasisidest jäi praegu võrreldes esialgse eelnõuga välja ettepanek lühendada detailplaneeringute koostamise tähtaega kolmelt aastalt kahele ja poolele. Küll aga töötatakse detailplaneeringute menetlemise uus tähtaeg ning sanktsioonid selle mitte täitmise puhuks välja koos valdkonna ekspertide ja huvirühmadega edaspidises protsessi tõhustamise etapis. „Eesmärk on vähendada terviklikult detailplaneerimise vajadust ning asendada see sageli ajakulukas protsess võimalusel projekteerimistingimustega, mis on oluliselt kiirem,“ selgitas Keldo.

Lisaks praegustele muudatustele on kavas sügisel Riigikogule esitada täiendavaid ettepanekuid planeerimisseaduse korrigeerimiseks. „Oleme saanud erinevatelt huvigruppidelt palju tagasisidet, mis vajaks planeerimisprotsessis veel muutmist. Seda nii huvigruppidelt eelnõu kooskõlastusringil kui ka ettevõtjatelt Riigikantselei juures tegutseva efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojast,“ viitas Keldo. „ Peamiselt keskenduvad need lisaks  detailplaneeringu regulatsiooni ajakohastamisele, tähtaegade ja sanktsioonide kehtestamisele, strateegiliste projektide eelismenetlemisele ning digiarenduste edendamisele,“ selgitas Keldo.

Riigikohus: omavalitsus võib nõuda kinnisvaraarendajalt sotsiaalse taristu rajamist

20.06.2025

Riigikohus selgitas täna avaldatud otsuses, et kohalik omavalitsus võib uue elurajooni planeerimisel seada kinnisvaraarendajale tingimuseks ka sotsiaalse taristu rajamise, kui see käib linnale või vallale endale üle jõu.

Riigikohus jättis otsusega rahuldamata Kiili vallavolikogu taotluse, millega sooviti planeerimisseaduse osaliselt põhiseadusevastaseks tunnistamist.

Valla hinnangul ei võimaldanud praegu kehtiv seadus omavalitsusel sõlmida halduslepingut, millega saaks kinnisvaraarendaja võtta endale kohustuse ehitada välja ka sotsiaalne taristu – lasteaiad, koolid, raamatukogud, sotsiaalteenuste osutamiseks vajalikud hooned ja spordirajatised – või siis kanda osaliselt nende rajamise kulud.

Teiseks oli valla arvates ebamõistlikult keeruline keelduda detailplaneeringu kehtestamisest juhul, kui sellega kaasneksid omavalitsusele suured sotsiaalse taristu rajamise kulud. Valla hinnangul polnud keeldumine võimalik, kui üldplaneeringu järgi oli tegu elamumaaga või omavalitsus ei suutnud selgelt näidata arenduse seost elanike arvu kasvu ja sotsiaalse taristu väljaehitamise kuludega.

Omavalitsus võib elurajooni planeeringust keelduda

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis täna avaldatud otsuses, et omavalitsuste võimalused planeeringust keeldumisel ja sotsiaaltaristu rajamise kulude arendajate kanda jätmisel on märksa avaramad, kui vald oma taotluses kirjeldas.

Kolleegium selgitas, et üldplaneeringu juhtotstarbega ei määrata maakasutust veel täpselt ja lõplikult. Ülekaalukas avalik huvi detailplaneeringu kehtestamata jätmiseks võib esineda olukorras, kus sotsiaalne taristu on juba üle koormatud ning omavalitsus ei suuda või ei pea põhjendatuks järsult suurenevale elanike hulgale avalikke teenuseid pakkuda.

Riigikohus märkis, et eelkõige puudutab keeldumise võimalus suuri uute elamupiirkondade arendusprojekte. Sel juhul peab omavalitsus näitama ära ka prognoositavate kulude ja tulude ligikaudse suuruse ning põhjendama veenvalt oma rahanappust või kulude ebaotstarbekust.

Sotsiaalse taristu kulude prognoosimine võib küll olla keeruline, aga see on vajalik planeeringust huvitatud isikute õiguste kaitseks: alusetud piirangud ja keelud võivad rikkuda ettevõtlusvabadust ja omandiõigust.

Arendajalt saab nõuda mõistlikku panust

Samuti on Riigikohtu hinnangul omavalitsusel võimalik kehtestada planeeringule kõrvaltingimusi või sõlmida haldusleping, mis kohustab kinnisvaraarendajat rajama mõistlikus ulatuses sotsiaalset taristut või katma selle kulusid. Säärase kohustuse panemine on lubatav, kui vastasel juhuks võiks planeering üldse kinnitamata jääda.

Kulude jagamise kasuks räägib õigluse argument: õiglane poleks, kui kogu planeeringu elluviimisest teenitav kasu jääb arendaja käsutusse, aga arenduse tagajärjel ühiskonnale põhjustatavad kulud jäävad omavalitsuse ning kaudselt kõigi maksumaksjate kanda. Kui planeeringut ei viidaks üldse ellu, tähendaks see arendajale märksa suuremat põhiõiguste riivet.

Samas rõhutas kolleegium, et planeeringu sisu ja arendajale pandud sotsiaalse taristu rajamise kohustuse suuruse vahel peab olema tihe seos. Arendajalt võib nõuda vaid õiglast osa, mis on määratud läbipaistval, arusaadaval ja kontrollitaval moel. Arvesse tuleb võtta planeeringu elluviimise majanduslikku mõju nii omavalitsusele kui ka arendajale: muu hulgas kinnisvara väärtuse tõusu ning elanike arvu kasvu ja sellega kaasnevat omavalitsuse tulude suurenemist.

Riigikohtu hinnangul tasuks seadusandjal kaaluda sotsiaalset taristut puudutavatele halduslepingutele ka täpsemate tingimuste seadmist, et vältida arendajate ebavõrdset kohtlemist, kuritarvitusi ja korruptsiooniohtu.

Statistikaamet: Tootjahinnaindeksit mõjutas mais enim puidutöötlemise ja puittoodete tootmise hinnatõus

20.06.2025

Statistikaamet / Statistics EstoniaTööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2025. aasta mais võrreldes aprilliga 0,2% ja võrreldes eelmise aasta maiga 0,5%.

Mais mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2024. aasta maiga enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete ning toiduainete tootmises. Vastupidist mõju avaldas kütteõlide tootmise ja elektrienergiaga varustamise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 1,1%, sealhulgas toiduainete tootmises 4,4%.

„Pikema perioodi vaates ehk võrdluses 2023. aasta maiga kasvasid töötlevas tööstuses hinnad 0,4%, sealhulgas toiduainete tootmises 1,5% ning puidutöötlemises ja puittoodete tootmises 1,4%,“ selgitas statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuht Eveli Šokman.

Võrreldes aprilliga mõjutas mais tootjahinnaindeksit eelkõige hinnatõus toiduainete, metalltoodete ning puittoodete tootmises. Veel mõjutas indeksit hinnalangus elektrienergiaga varustamises, masinate ja seadmete remondis ning kütteõlide tootmises.

Ekspordihinnaindeks tõusis mais võrreldes aprilliga 0,4%. Kõige rohkem tõusid mäetööstuse, kemikaalide ja keemiatoodete ning elektroonikatoodete hinnad. Enim langesid elektrienergia, naftasaaduste ja mittemetalsetest mineraalidest toodete hinnad. Võrreldes 2024. aasta maiga tõusis ekspordihinnaindeks 2,1%.

Impordihinnaindeks langes mais võrreldes aprilliga 0,4%. Enim langesid kuuga naftasaaduste, põllumajandussaaduste ja elektrienergia hinnad. Kõige rohkem tõusid mäetööstuse, nahktoodete ja jalanõude ning tööstusmasinate ja seadmete hinnad. Võrreldes eelmise aasta maiga tõusis impordihinnaindeks 0,3%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi ning ekspordi- ja impordihinnaindeksi andmeid kogub ning analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Tartu: Siuru detailplaneering sai volikogu heakskiidu

20.06.2025

Volikogu kehtestas Uueturu tn 1 krundi ja lähiala detailplaneeringu, mis annab ehitusõiguse Siuru kultuurikeskuse rajamiseks.

2022. aasta detsembris algatatud planeering on olnud volikogu praeguse koosseisu üks olulisemaid teemasid, mille eri etappide käigus on põhjalikult läbi arutatud kultuurikeskuse asukoht, ala haljastus, liiklus, mänguväljaku tulevik, Emajõe-äärse ala lahendus ja paljud muud küsimused.

„Siuru kultuurikeskuse rajamine on kahtlemata väga ambitsioonikas ettevõtmine, mis mõjutab kogu linna arengut, “ütles linnavolikogu esimees Kaspar Kokk. „Mul on hea meel, et oleme ühe osa pikast protsessist lõpule viinud ning loonud aluse linlastele ja Tartu külalistele mõeldud kultuuriga sisustatud kvaliteetse avaliku ruumi tekkeks Tartu südames.”

Planeeringuala suurusega ligikaudu 4,5 hektarit piirneb Poe, Küüni ja Uueturu tänava ning Emajõega. Detailplaneering annab Uueturu tn 1 krundile ehitusõiguse kuni 10 666 m² ehitisealuse pinna ja 58,14 m absoluutkõrgusega hoone rajamiseks. Planeeringu alus on 2023. aastal toimunud rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võidutöö „Paabel“ (3+1 arhitektid ja Kino maastikuarhitektid).

Pool Uueturu tn 1 krundist on määratud haljasala ja vaba aja veetmise maaks ning kuni 50 protsenti võib olla hoonestatud. Pargi pindala vähenemise kompenseerimiseks on planeeringus ette nähtud mitmed meetmed nagu piirkonnas kõvakattega ala vähendamine, pargi kui ökosüsteemi toimimise parandamine ja mitmesuguste rohelahenduste kasutamine hoone projekteerimisel. Täiendavat haljastust on planeeritud nii Vabaduse puiesteele kui ka Uueturu tänavale.

Vabaduse puiestee kavandatakse planeeringuala ulatuses tänavana, kus on kõnniteed, rattateed ja kahesuunaline rahustatud liiklusega sõidutee (üks sõidurada kummaski suunas). Poe tänav on planeeritud jalakäija ja jalgratturi eelistusega jagatud tänavaruumi alana, kus on tagatud autodega juurdepääsud Poe tänava kruntidele. Uueturu tänavale on planeeritud valdavalt jalakäijate ja ratturite ala, kultuurikeskuse ja kaubamaja teenindamiseks on planeeritud sõidukitele ühine ramp.

Rattaparklad on kavandatud võimalikult kultuurikeskuse sissepääsude lähedusse ja hoone mahtu. Autode parkimine on on kultuurikeskuse maa-alusel korrusel (kuni 219 parkimiskohta). Turuhoone ees olevas parklas muutub parkimislahendus, kuna läbi ala kavandatakse jalakäijatele mugav ja turvaline otsetee jõekaldale.

Praegune mänguväljak on kavas ümber tõsta kaubamaja ja Vanemuise vahele Uueturu parki ning uus mänguväljak rajada kultuurikeskuse kõrvale, seega saab see piirkond ühe mänguväljaku juurde.

Emajõe-äärsele alale annab detailplaneering võimaluse nii olemasolevate kohvikute säilimiseks kui ka uute toitlustuskohtade rajamiseks. Emajõe kaldaalale saab rajada veepiirini langeva trepistiku, samas võib ka praeguse kaldakindlustuse säilitada.

Planeeringu vastuvõtmist ja avalikule väljapanekule saatmist toetas 30, selle vastu oli 2 volikogu liiget.

Hepsor: Hepsor alustab 13-korruselise eluhoone „360° Dzelzavas Residences“ ehitust Riias, Purvciemsis

20.06.2025

Hepsor19. juunil 2025 sõlmisid Hepsor AS tütarettevõte Hepsor Latvia OÜ ja INTH Vara OÜ (edaspidi Perton) osanikelepingu, mille eesmärk on alustada 13-korruselise eluhoone ehitust Riias, aadressil Dzelzavas iela 74C.

Osanikelepingu kohaselt omandab Hepsor Latvia OÜ 50% suuruse osaluse ettevõttes Laba māja centrā SIA (uue ärinimega Hepsor Dz74c SIA), mille eest tasutakse Pertonile 174 tuhat eurot. Projekti koguinvesteeringu mahuks on ligikaudu 15 miljonit eurot.

Planeeritav eluhoone saab olema kaasaegse arhitektuuriga 13-korruseline korterelamu, mille energiatõhususklass on A+. Hoonesse rajatakse 103 korterit suurusega 38–125 m². Enne ehitustööde algust on 12 korterit broneeritud.

Elamu juurde rajatakse on 76 parkimiskohta koos elektriautode laadimistaristuga, 54 panipaika, eraldi hoiuruumid jalgrataste ja lapsevankrite jaoks, laste mänguväljakud ja treeningväljak, esteetiliselt kujundatud haljastus ning elanikele ühiskasutuseks mõeldud katuseterrass, mis pakub 360 kraadi panoraam vaadet Riia linnale. Täpsem info: https://dzresidence.lv

Hepsor Latvia maajuht Martti Krass: „Purvciemsi linnaosas elab ligikaudu 52 000 inimest, mis teeb sellest Riia kõige tihedamalt asustatud piirkonna. Sellel piirkonnal on märkimisväärne arengupotentsiaal, kuna see ühendab endas meeldiva igapäevaelu kolm põhiväärtust: mugavus, taskukohasus ja kättesaadavus. Tänu suurepärasele infrastruktuurile ning lähedusele oluliste teenuste ja asutustega on see ideaalne elukeskkond nii peredele, noortele spetsialistidele kui ka eakatele.“

Hepsor on arendanud Lätis kokku ligikaudu 400 korterit, millest 95% on müüdud. Lähiaastatel valmib täiendavalt veel 262 korterit.

Koolitus “Kasutusluba ja selle taotlemine” toimub 23.09.2025

20.06.2025

Kinnisvarakoolis toimub 23.09.2025 koolitus “Kasutusluba ja selle taotlemine“. Jurist Martina Proosa annab koolitusel ülevaate kasutusloa olemusest, kasutusloa taotlemiseks vajalikest dokumentidest, kasutusloa andmise menetlusest ning nendega seotud probleemidest.

Koolituse sihtrühm on:

  • riigi- ja kohaliku omavalitsuste ametnikud, kes tegelevad planeerimise ja ehitamise valdkonnaga;
  • kinnisvara arendamisega tegelevate ettevõtete spetsialistid, sh maaklerid, hindajad jne;
  • ehitusettevõtete spetsialistid, kes tegelevad igapäevaselt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse küsimustega;
  • arhitektid ja projekteerijad;
  • muud valdkonnast huvitatud isikud.

Koolitus “Kasutusluba ja selle taotlemine” toimub 23.09.2025 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Hepsor: Hepsor to start construction of 13-storey residential building ‘360° Dzelzavas Residences’ in Purvciems, Riga

20.06.2025

HepsorOn 19 June 2025, Hepsor Latvia OÜ, a subsidiary of Hepsor AS, and INTH Vara OÜ (hereinafter Perton) signed a shareholder agreement to start the construction of a 13-storey residential building at Dzelzavas iela 74C, in Riga.

According to the shareholder agreement, Hepsor Latvia OÜ will acquire a 50% stake in Laba māja centrā SIA (new name Hepsor Dz74c SIA), for which Perton will be paid EUR 174,000. The total investment in the project is around EUR 15 million.

The planned residential building will be a 13-storey apartment building with modern architecture and an energy efficiency class of A+. The building will have 103 apartments, ranging in size from 38 to 125 m². A total of 12 apartments have been booked prior to the start of construction.

The building will have 76 parking spaces along with electric car charging infrastructure, 54 storage spaces, separate storage for bicycles and prams, children’s playgrounds and an exercise field, aesthetically designed landscaping, and a shared roof terrace offering 360-degree panoramic views of Riga. More detailed information: https://dzresidence.lv

Hepsor Latvia country manager Martti Krass: ‘Purvciems is home to around 52,000 people, making it the most densely populated area in Riga. This area has significant development potential as it combines the three core values of a pleasant everyday life: convenience, affordability and accessibility. Thanks to its excellent infrastructure and proximity to essential services and institutions, it is the ideal living environment for families, young professionals and the elderly.’

Hepsor has developed around 400 apartments in Latvia, 95% of which have been sold. A further 262 apartments will be completed in the coming years.

1 2 3 … 1,573 1,574 1,575