Domus Kinnisvara: Korteritehingute arv ületas aastatagust müügitulemust

Domus KinnisvaraMaa-ameti tehingustatistika andmetel sooritati tänavu septembris Eestis kokku 5017 ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 356 miljonit eurot. Tehingute arv tõusis augustiga võrreldes 26% ja eelmise aasta septembriga võrreldes 18%. Käesoleva aasta septembrikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 26% kõrgem.

Korterite müügitehingute arv Eestis tõusis septembris 18%, olles 3% kõrgem 2019. aasta septembrikuu müügitulemustest. Septembris hüppeliselt tõusnud korteritehingute arvu taga on peamiselt Tallinnas ja Harju maakonnas müüdud korterite arvu tõus, kus kokku müüdi ligi 300 korterit rohkem kui augustis. Tõusis nii uute kui ka järelturu korterite tehingute arv.

Aastatagusega võrreldes on enamikus ülevaates toodud linnades korterite müügitehingute arv tõusnud (v.a Pärnus). Korterite keskmine hind on augustiga võrreldes langenud ainult Tartus ja Pärnus. Võrreldes aastatagusega on keskmine hind langenud Pärnus ja Kuressaares.

Maa-ameti andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta septembris 2003 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ligi 224 miljonit eurot. Augustiga võrreldes tõusis tehingute arv 36% ja tehingute koguväärtus 33%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 8% ja tehingute koguväärtus 9%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati septembris ca 25% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 2826 €/m². Kuu varem oli uute korterite osakaal 31% keskmise hinnaga 2629 €/m².

Tartu maakonnas teostati septembris 588 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 53 miljonit eurot. Augustiga võrreldes tõusis tehingute arv 17% ja koguväärtus 38%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute aktiivsus  12% ja tehingute koguväärtus 16%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu linnas teostati septembris (01-23.09.2020) ca 22% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 2159 €/m². Augustis oli uute korterite osakaal 34% keskmise hinnaga 2096 €/m².

Pärnu maakonnas teostati septembris 341 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 18 miljonit eurot. Võrreldes augustiga tõusis tehinguaktiivsus 28% ja tehingute koguväärtus 52%. Aastataguse ajaga võrreldes tehingute arv tõusis 20% ja koguväärtus 17%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Pärnu linnas teostati septembris ca 9% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 1774 €/m2. Kuu varem oli uute korterite osakaal 12% keskmise hinnaga 2371 €/m².

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta septembris 166 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 7 miljonit eurot. Tehingute arv tõusis augustiga võrreldes 19% ja tehingute koguväärtus 131%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 36% ja tehingute koguväärtus 65%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Viljandi linnas müüdi septembris üks uus korter. 2020. aasta esimese üheksa kuuga on Viljandi linnas kokku müüdud 7 uut korterit keskmise hinnaga 1994 €/m2.

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta septembris 299 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 8 miljonit eurot. Võrreldes augustiga tõusis tehinguaktiivsus 59% ja tehingute koguväärtus 48%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 202% ja tehingute koguväärtus 187%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Kuressaares müüdi septembris kaks uut korterit. 2020. aasta esimese üheksa kuuga on Kuressaares kokku müüdud 13 uut korterit keskmise hinnaga 1631 €/m2.

Ida-Viru maakonnas teostati septembris 385 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 7 miljonit eurot. Võrreldes augustiga tõusis tehinguaktiivsus 21% ja tehingute koguväärtus 27%. Aastataguse ajaga võrreldes tehingute arv tõusis 19% ja koguväärtus 44%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

10-12/11/2020 toimub koolitus “Kinnisvara ABC”

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 10-12/11/2020 Kinnisvarakoolis. Koolitusel antakse osalejatele baasteadmised ja ülevaade kinnisvara valdkonnast ning tutvustatakse õigusakte, mis reguleerivad kinnisvaraga tehtavaid tehinguid.

Koolituse sihtrühm:

  • kõik inimesed, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvarast ja oma vara paremini hallata;
  • kõik inimesed, kellel on soov oma tulevik siduda kinnisvara valdkonnaga ning hakata maakleriks;
  • kõik maaklerid, kes tunnevad, et oleks vaja värskendada kinnisvara baasteadmisi;
  • kõik spetsialistid ja ametnikud, kelle igapäeva töö hõlmab kinnisvara valdkonda;
  • kõik investorid, kes peavad vajalikuks õppida tundma kinnisvaraga seotud põhimõisteid ja õigusakte.

Koolitus annab:

  • ülevaate kinnisvaraturust ja selle arengusuundadest;
  • teadmised kinnisvaraalasest seadusandlusest;
  • info pangalaenudest ja notariaalsetest toimingutest;
  • baasteadmisi kinnisvaramaakleri tööst;
  • oskuse teha kinnisvara ostu-müügitehingut või -tehinguid.

Kinnisvara ABC” toimub  10-12/11/2020 kell 13.00-18.00 Tallinna kesklinnas. Lektorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Marko Sula Noblessner Arendusest ja Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: aasta esimese 9 kuu korteritehingute arv ei vähenenud ainult kahes Tallinna linnaosas

Tõnu Toompark2020. a esimese 9 kuu jooksul tehti maa-ameti andmetel Tallinnas kokku 6021 korteritehingut. Eelmise aasta sama perioodiga tehti tehinguid 7133. Nii võib öelda, et aasta esimese kvartali lõpus saabunud koroona puhang pühkis turult minema 16% tehinguid.

Tehingute arvu langusest pääsesid ainult kaks linnaosa. Haaberstis kerkis 9 kuu jooksul tehtud tehingute arv 11 tehingu ehk 2% võrra. Piritale tuli juurde 5 tehingut ehk korteritehingute arv  kerkis 3% võrra.

Kõige enam kaotas proportsionaalselt tehinguid Kristiine linnaosa, kus kadus iga kolmas tehing. Kristiine 9 kuu korteritehingute arv vähenes aastataguse 603 pealt tänavuseks 391 tehingule ehk 35%. Proportsionaalselt enam-vähem sama suur ehk -32% oli ka Põhja-Tallinna tehingute arv. Põhja-Tallinnas tehti tänavu 877 korteritehingut.

Ülejäänud Tallinna linnaosades vähenes tehingute arv mõõdukamalt ehk 10-14%.

Tallinna linnaosa korteritehingute arv 2019. ja 2020. a 9 kuu jooksul (tk, vasak) ning selle muutus (%, parem)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Baltic Horizon Fund declares quarterly cash distribution of EUR 0.026 per unit to investors

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS as the management company of Baltic Horizon Fund (the Fund) has approved a cash distribution of EUR 0.026 per unit to its unitholders. The cash distribution will be made to all current unitholders and new unitholders who subscribe units in the offering of new Baltic Horizon Fund units between 8 October 2020 and 22 October 2020.

The cash distribution equals to approx. 2.14% of the Fund‘s Q3 2020 weighted average net asset value based on the total amount of currently outstanding Fund units. Depending on the results of the offering, cash distribution might increase up to 2.79% of the Fund‘s Q3 2020 weighted average net asset value. The pay-out also represents a 7.5% rolling distribution yield for the past 12 months based on the closing unit price of the last day of Q3 2020 on Nasdaq Tallinn stock exchange.

In Q3 2020, the Fund generated an unaudited Generated Net Cash Flow from operations of approx. EUR 2.68 million and EUR 0.024 per outstanding unit. In total, the Fund‘s distributions from the operating results of the last twelve months would be equal to EUR 9.53 million based on the currently outstanding Fund units (EUR 3.18 million from Q4 2019, EUR 1.70 million from Q1 2020, EUR 1.70 million from Q2 2020 and EUR 2.95 million from Q3 2020).

Payments will be distributed from the Fund on 6 November 2020. Unitholders entitled to receive distributions will be determined according to a unitholders list as of 4 November 2020 end of the business day in T2S settlement system (Record date).

Statistikaamet: Ehitusmahtude viis aastat kestnud kasv sai läbi

StatistikaametEhitusvaldkonna areng on kogu Euroopa Liidus (ELis) olnud kiire. Seda on soodustanud uute materjalide ja tehnoloogiate kasutuselevõtt ning struktuurifondidest saadavate vahendite tõhus kasutamine. Viimased viis aastat ehitusmahud aina kasvasid, kuid eriolukord tegi oma korrektuurid siingi. Esimesel poolaastal vähenesid Eestis ehitusmahud 2% ja ELis kokku 8%.

Selle aasta esimeses kvartalis ehitati ELis hooneid 3,4% ja rajatisi (teid, sildu, sadamaid, magistraaltorustikke, side- ja elektriliine, spordiväljakuid jms) 1,5% vähem, teises kvartalis olid vastavad näitajad 12,5% ja 9,4%. Ajas tagasi vaadates võis sellist kahanemist viimati täheldada 2009. aasta alguses, kui Euroopa ehitusturg oli oma sügavaimas kriisis. Tookord vähenesid ehitusmahud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kümnendiku võrra.

Ehitusmahud kasvasid enim Rumeenias ja kahanesid Iirimaal

Kui esimeses kvartalis kasvasid ehitusmahud veel enamikus ELi riikides, siis teises kvartalis vaid kuues riigis: 10,4% Rumeenias; 5,8% Taanis; 2,4% Soomes; 1,3% Maltal; 0,9% Saksamaal ja 0,2% Horvaatias. Enim vähenesid ehitusmahud Iirimaal (36,1%), Prantsusmaal (31,3%) ja Hispaanias (23,5%). Kahe viimase tõttu oli ELi ehitusmahtude kahanemine teises kvartalis just nii suur, sest need riigid annavad pea kolmandiku kogu ELi ehitusmahust.

Kõige raskem oli ehitusturul aprillis, mil koroonaviiruse leviku tõkestamiseks välja töötatud meetmed hakkasid otseselt mõjutama ehitustööde tegemist. Euroopa ehitusturg langes madalaimale tasemele, mis on registreeritud alates 1995. aastast. Ehitusmahud vähenesid aprillis 26%, sh Prantsusmaal 64,5%, Luksemburgis 50,6% ja Hispaanias 32,5%. Ainsana kasvasid mahud Soomes – 3%. Mais ja juunis, kui viiruse leviku tõkestamise meetmed leevenesid, hakkas ka ehitajatel veidi paremini minema.

Kuidas läks Eestil ja lähinaabritel

ELis vähenes ehitustegevus lähiajaloo madalaimale tasemele, kuid lähinaabrite ehitusturu arengute kohta seda öelda ei saa. Kuna Põhja-Euroopasse jõudis koroonaviirus hiljem, siis esimese kvartali ehitusmahtudele see mõju veel ei avaldanud. Ehitusmahud kasvasid pea kõigis naaberriikides – neist enim 14,8% Lätis ja 9,6% Leedus. Ehitati rohkem nii hooneid kui ka rajatisi, mahud vähenesid vaid Rootsis (4,2%).

Teises kvartalis pilt muutus ja ehitusmahud kahanesid pea kõikides riikides, neist enim 8,4% Eestis. Vaid Soome suutis mahtusid kasvatada. Kuigi ehitusmahtude kasv hakkas tasapisi vähenema juba 2019. aastal, võib teise kvartalis mahtude vähenemise üheks põhjuseks pidada märtsis alanud koroonaviiruse levikut ja sellega võitlemiseks kehtestatud majanduspiiranguid ja piiride sulgemist. Lätis, Leedus ja Rootsis ehitati vähem nii hooneid kui ka rajatisi. Eesti ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehituse vähenemine, rajatiste ehitusmahud jäid väikesesse plussi. Soomes suurenes nii hoonete kui ka rajatiste ehitamine.

Tavapäraselt jõuavad kriisi suuremad mõjud ehitussektorisse viitajaga. Kuidas läks ehitussektoril kolmandas kvartalis, näeme õige pea.

Ehitusmahuindeks iseloomustab omal jõul tehtud ehitustööde maksumuse muutust võrreldes mistahes perioodiga. Muutused eelmise aasta sama perioodiga on kalendaarselt korrigeeritud (eemaldatud on tööpäevade mõju) ja püsivhindades (eemaldatud on hinnamuutustest tulenev mõju). Andmed blogiloo kirjutamiseks on võetud Eurostati andmebaasist seisuga 16.09.2020.

Operatiivne info Tallinna uusarenduste sektoris toimuva kohta

Harjumaa (va Tallinn): Korterite pakkumiste arvu jagunemine hinna alusel, tkTallinna uute korterite turul on pakkumises üle 2600 korteri. Kriitilised arengud majanduses on ühel või teisel moel üle kandumas kinnisvaraturule. See sunnib turuosalisi tegema targemaid otsuseid, mis baseeruvad faktidel.

Olen kokku kogunud Tallinna uusarenduste turu detailse info. Hoian igakuiselt silmas peal:

  • millised on uued turule tulnud projektid ja pakkumised;
  • millised projektid müüvad ja millised mitte nii hästi;
  • kuidas liiguvad hinnatrendid.

Lisaks jälgin uusarenduste sektori suundumusi nii piirkondade, arendajate kui üksikute projektide lõikes. Mul on hea kogemus, kuidas kombineerida erinevaid andmeid selliselt, et see annaks arendajatele, finantseerijatele või teistele turuosalistele baasi kaalutletud otsuste tegemiseks.

Kas tundub huvitav? Võta ühendust ja räägime.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

A. Lauteri tänavale kavandatakse kõrghoonet

TallinnTallinna linnavolikogu kehtestas tänasel istungil A. Lauteri tänav 3 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu. 1,19 hektari suuruse maa-ala kohta koostatud planeeringu kohaselt on võimalik kinnistul asuv Estonian Business Schooli õppehoone rekonstrueerida ning ehitada kuni 30-korruseline juurdeehitus, kuhu tuleksid õppe-, äri- ja eluruumid.

Istungil linnamajanduskomisjoni poolt kaasettekande teinud Enno Tamm ütles, et kehtestatud planeering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringu ning kõrghoonete paiknemise teemaplaneeringuga. „Tallinna Manhattan saab täiendust. Planeeritud ala jääb Maakri kõrghoonete piirkonna 4. kvartalisse, kus hoonete kõrgus merepinnast tohib olla kuni 130 meetrit,“ lisas ta.

Vastavalt linnavolikogu otsusele on ette nähtud A. Lauteri 3 krundil olev 4-korruseline koolihoone rekonstrueerida. Krundil olevale koolihoonele on kavandatud kuni 30 maapealse ja 3 maa-aluse korrusega õppe-, äri- ja eluruumidega juurdeehitis või täiendav hoone, et parandada ülikooli õppe-, teadustöö ja olmetingimusi ning suurendada ülikooli võimalusi rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks. Kavandatud hoone on planeeritud erineva korruselisusega hooneosadest koosnevana. Liigendus mahendab olemasolevate hoonete ja kavandatud hoone vahelist kontrasti.

Uushoonestus on planeeritud Lennuki tänava poole krundil asuva parkla asemele. Lennuki tänava poolne hoonestusala piir on määratud Lennuki tn 14 ja Lennuki tn 16 hoonete järgi, mis loob korrastatud tänavaruumi ja parandab avaliku ruumi kvaliteeti. Kuke tänava poolne hoonestusala piir on määratud olemasoleva koolihoone järgi. Kuni 30-korruselise hooneosa hoonestusala on kavandatud Tornimäe tänava pikenduse sihile, tähistades nii perspektiivset ja olulist kergliiklejate kulgemise suunda.

K-Projekt AS-i koostatud detailplaneeringus on määratud olulisemad arhitektuurinõuded piirkonda sobiva hoone kavandamiseks.

Riigi Kinnisvara: Stipendiumikonkursile on kandideerimine avatud

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara kuulutas välja stipendiumikonkursi „Tuleviku tipud“, et Eesti suurima kinnisvaraettevõttena märgata,  tunnustada ja toetada uut andekat kinnisvara- ja ehitussektori innovatsiooni vedavat põlvkonda.

Stipendiumile saavad kandideerida kõik bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõppe, inseneri- või magistriõppe ning doktoriõppe tudengid Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Tehnikakõrgkoolist, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist ja Eesti Maaülikoolist, kelle teadustöö suund on seotud Riigi Kinnisvara tegevuseesmärkidega.

Kinnisvaravaldkonna eksperdina läheb Riigi Kinnisvarale korda, et kogu ruumi- ja töökeskkonna loome, projekteerimise, ehituse ja kinnisvaravaldkonna tippspetsialistidele oleks Eestis järelkasv. „Peame oluliseks, et meie valdkonna erialad oleksid noorte seas atraktiivsed. Näeme võimalusi nii tippteadlaste kui ka alustava põlvkonna kaasamises, sest uute ideede ja teadmistega saame luua innovaatilisi lahendusi ruumiloome valdkonnas eri sektorite ja paljude valdkondade ning osaliste koosmõjus,“ ütles Riigi Kinnisvara juht Kati Kusmin ja lisas, et  homse loovad tänased talendid, mistõttu soovib Riigi Kinnisvara kui Eesti suurim kinnisvaraettevõte märgata, tunnustada ja toetada uut andekat põlvkonda.

Valdkonnad, mille uurimisel on tudengid oodatud kandideerima hõlmavad järgmisi teemasid:

  • teadmispõhine ja digitaalne ehitus ning selle juhtimine;
  • hoonete keskkonnamõju ja jätkusuutlikkus;
  • hoonete energiatõhusus, sisekliima ja tehnosüsteemid;
  • kinnisvara korrashoid ja digitaliseerimine;
  • avaliku ruumi loomine ja kujundamine;
  • töökeskkonna disain.

Ühe stipendiumi suurus bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppes on 1500 eurot, inseneri- ja magistriõppes 2000 eurot ning doktoriõppes 3000 eurot, millest kõrgkoolide sihtasutustel on lubatud kuni 10% sihtasutuste halduskuludeks maha arvata. Lisaks tekib stipendiumi saajatel võimalus tulla Riigi Kinnisvarasse tasustatud praktikale.

Stipendiumile kandideerimiseks tuleb ühendust võtta oma ülikooliga ning esitada statuudis nõutud dokumendid – motivatsioonikiri, kus taotleja põhjendab oma vastavust esitatud eeldustele, CV ning õpingutulemuste väljatrükk. Lisaks peab stipendiumile kandideerija olema valmis kohtuma Riigi Kinnisvaraga, et teha 5 minutiline liftikõne, mille käigus tutvustada oma bakalaureuse-, magistri- või doktoritöö projekti. Kandideerimise tähtaeg sügisesel stipendiumikonkursil on Tallinna Tehnikaülikoolis 25. oktoober 2020, teistes ülikoolides 1. november 2020.

Elamispindade ülevaade sügis 2020: mis toimub elamispindade turul?

Tõnu ToomparkSuur sügisene elamispindade turuülevaade vaatab, milline on koroona-kriis lähem ja kaugem mõju elamispindade turule? Mis saab tehingute arvust? Kuidas liiguvad hinnad? Kas arendustegevus jätkub? Kui jah, siis millises mahus? Milline on turu liikumiste ajaline perspektiiv?

Turuülevaade võtab aluseks kõige värskema ja asjakohasema  info ja statistika. Ülevaade sisaldab nii fakte kui hinnanguid.

Arvestades, et uusarenduse pakkumine on märgatav ja mõjutab oluliselt hinnatrende, on oluline rõhk uusarenduse pakkumise ja müügi analüüsil.

Turuülevaade teeb prognoosid poole-pooleteise aasta perspektiivis.

Ülevaate esitluseks kontakteeru: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Alternatiivina on võimalus osaleda 27.01.2021 Kinnisvarakooli veebiseminaril Kinnisvaraturu ülevaade 2021 I kvartal. Lähem info ja registreerumine Kinnisvarakooli kodulehel.

Tallinna elamispindade turu trendid sügis 2020

Baltic Horizon Fond: Osaku puhasväärtuse 2020. aasta septembri seisuga ja muudatuse finantskalendris

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2020. aasta septembri lõpu seisuga on 1,2247 eurot osaku kohta.

Fondi kogu puhasväärtus tõusis kuuga 138,9 miljoni euroni. Fondi osaku puhasväärtuse muutus võrreldes eelneva kuu lõpu seisuga on +0.54%. Fondi puhasväärtust mõjutas positiivselt renditegevusest teenitud rahavoog ja negatiivselt muutus rahavoogude riskimaandamisinstrumendi reservis. EPRA NAV, EPRA NRV ja EPRA NTA kasvas 2020. aasta septembri lõpu seisuga 1,3137 euroni osaku kohta, mis tähendab +0.59% kasvu võrreldes eelmise kuuga.

Aasta esimese 9 kuu konsolideeritud puhas renditulu ulatus 15,2 miljoni euroni, ületades eelmise aasta sama perioodi renditulu 1,6 miljoni euro ehk +11,8% võrra (13,6 miljonit eurot 30. septembril 2019. aastal lõppenud üheksa kuu jooksul). Tugeva kasvu taga olid Galerija Centrs`i ja North Star`i omandamised, millel oli positiivne mõju Fondi renditulu kasvule 2020. aastal (võrreldes 2019. aastaga), ehkki renditulu kasv 2020. aastal aeglustus üürnikele pakutud abistamismeetmete tõttu COVID-19 pandeemia ajal. COVID-19 kriisi otsene mõju 2020. aasta septembri puhtale renditulule piirdus enim kannatanud üürnike ajutise üürisoodustusega 0,1 miljoni euro ulatuses, mis on oluliselt vähem võrreldes teise kvartaliga 2020. Fond teenis 2020. aasta septembris auditeerimata konsolideeritud puhaskasumit 0,8 miljonit eurot.

2020. aasta septembri lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 8,4 miljonit eurot (31. detsember 2019: 9,8 miljonit eurot), mis näitab tugevat likviidsuspositsiooni. Üüri kogumismäärade paranemine mõjutas positiivselt Fondi sularahajääki septembris 2020. Kokku kasvasid Fondi sularaha ja raha ekvivalendid septembri 2020 jooksul 1,3 miljoni euro võrra. Pärast edukaid läbirääkimisi üürnikega on Fondi juhtkond suutnud vähendada nõudeid üürnike vastu 3,3 miljonilt eurolt 2020. aasta mai lõpus 1,4 miljoni euroni 2020. aasta septembri lõpu seisuga, mis on tavapärane määr.

30. septembri 2020. aasta seisuga oli Fondi portfelli õiglane väärtus kokku 347,2 miljonit eurot (31. detsember 2019: 358,9 miljonit eurot), samas kui üüritav netopind oli 153 351 ruutmeetrit. Fond on investeerinud täiendavad 0,4 miljonit eurot Meraki büroohoonete käimasolevatesse ehitustöödesse 2020. aasta septembris.

Finantskalendri muudatus:

Baltic Horizon Fondi 2020. aasta III kvartali vahearuanne (auditeerimata konsolideeritud) avalikustatakse 49. nädalal. Varasemalt oli aruande avaldamise ajaks planeeritud 46. nädal. Uuendatud finantskalender on saadaval Baltic Horizon Fondi kodulehel.

28/10/2020 toimub koolitus “DiSC müügipsühholoogia kinnisvaramaakleritele”

DiSC müügipsühholoogiaKoolitus “DiSC müügipsühholoogia kinnisvaramaakleritele” toimub 28/10/2020 Tallinna kesklinnas. Lektorid on Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor turunduse õppejõud ja DiSC konsultant Aet Kull ja kinnisvaramaakler Andreas Jupits.

Koolituse “DiSC müügipsühholoogia kinnisvaramaakleritele. Kinnisvaratehingute closing ja kliendi vastuväidete ületamine” sihtrühm on:

  • kinnisvaramaaklerid, kes tegelevad kinnisvara müümisega igapäevaselt või soovivad alustada tööd kinnisvaramaaklerina;
  • kinnisvara spetsialistid, kes tegelevad kinnisvara müügiga;
  • müügijuhid, kes vastutavad kinnisvara objektide müügi eest;
  • eraisikud, kes soovivad müüa/üürile anda endale kuuluvat elamispinda ja saada eelnevalt infot, kuidas sellises olukorras käituda.

Koolitusel saad teada:

  • kuidas planeerida efektiivselt müügiprotsessi vastavalt erinevatele klientidele;
  • kuidas lõpetada müüki ehk mida teha siis, kui klient ütleb “ei” – tegelikult alles siis müük algab.

Koolitus “DiSC müügipsühholoogia kinnisvaramaakleritele” toimub 28/10/2020 kell 10.00-15.30 Tallinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655

Baltic Horizon Fund publishes its NAV for September 2020 and a change in the financial calendar

Baltic Horizon FundNet asset value (NAV) of Baltic Horizon Fund (the Fund) unit at end of September 2020 amounted to EUR 1.2247 per unit. The total net asset value of the Fund rose to EUR 138.9 million over the month. Compared to the previous month, NAV increased by +0.54%. The NAV was affected positively by the operating performance of properties and negatively by cash flow hedge movement during the month. EPRA NAV, EPRA NRV and EPRA NTA as at the end of September 2020 increased to EUR 1.3137 per unit, corresponding to an increase of +0.59% over the last month.

Consolidated net rental income for the first 9 months of the year amounted to EUR 15.2 million, exceeding the previous year’s net rental income for the same period by EUR 1.6 million or +11.8% (EUR 13.6 million during the nine months ended 30 September 2019). The strong growth was driven by the acquisitions of Galerija Centrs and North Star, which had a positive effect on the Group’s net rental income growth in 2020 as compared to 2019, albeit rental income growth in 2020 slowed down due to relief measures granted to tenants during the COVID-19 pandemic. The direct impact of the COVID-19 health crisis on the net rental income in September 2020 was limited to temporary rent reductions for the most affected tenants in the amount of EUR 0.1 million, which is significantly lower compared to Q2 2020. The Fund earned an unaudited consolidated net profit of EUR 0.8 million in September 2020.

At the end of September 2020, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 8.4 million (31 December 2019: EUR 9.8 million) which demonstrates a strong liquidity position. Improving rent collection rates had a positive impact on the Fund’s cash balance during September 2020. In total, the Fund’s cash and cash equivalents increased by EUR 1.3 million during September 2020. After successful negotiations with the tenants, the Fund’s management team has managed to reduce the trade receivables from EUR 3.3 million as at the end of May 2020 to a standard level of EUR 1.4 million as at the end of September 2020.

As of 30 September 2020, the total fair value of Fund’s portfolio stood at EUR 347.2 million (31 December 2019: EUR 358.9 million), while the total net leasable area was 153,351 sq. m. The Fund has invested an additional EUR 0.4 million into ongoing constructions of Meraki office buildings during September 2020.

Change in the financial calendar:

The Q3 2020 interim report (unaudited consolidated) of Baltic Horizon Fund will be disclosed on week 49. Previously the planned disclosure time of the report was week 46. Updated financial calendar is available on Baltic Horizon Fund webpage.

Käsiraamat “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus” 25% soodsam

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadusTelli käsiraamat “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamistKinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

  • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “bqec97” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
  • Pakkumine kehtib kuni 18.10.2020.

Käsiraamat “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus” selgitab, millised on korteriomaniku õigused ja kohustused ning kuidas toimub korteriühistu juhtimine alates 01.01.2018. Käsiraamat on suunatud nii korteriomanikele kui ühistu juhtidele, et anda nii seaduseparagrahvidel kui praktilistel näidetel baseeruv teave ühistu elu korraldamisest. Käsiraamatu autor on Evi Hindpere.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Riigi Kinnisvara: Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse ehitamisleping sõlmitud

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara ning Viljandi Haigla SA sõlmisid koostöölepingu, millega Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitustööde, omanikujärelevalve, tavasisustuse ja kunstiteose tellimise riigihangete korraldamise ja täitmise eest vastutab Riigi Kinnisvara. Viljandi kesklinna rajatav 23 000 m² suuruse netopinnaga innovaatiline tervishoiukompleks valmib 2023. aastal.

Riigi Kinnisvara juhatuse esimehe Kati Kusmini sõnul on koostöö Viljandi Haiglaga olnud hea. „Kuigi haigla ehitusprojekti juhtimine ei ole küll Riigi Kinnisvara tavapärane valdkond, oleme suutnud edukalt varasema kogemuse suurprojektide juhtimisel üle tuua ka Viljandisse. Usun, et leiame läbi riigihangete head koostööpartnerid, et Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse ehitus edukalt lõpuni viia,“ lisas Kusmin.

SA Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere: „Uue maja planeerimise protsess on tegelikult meie enda muutumise protsess. Me ei ole rääkinud ainult betoonist vaid ka sellest, kuidas me seal toimetama hakkame. RKAS on olnud väga tubli partner, kes läbi valu ja vaeva ning vastastikkuse õppimise on kogu pildi endale selgeks saanud. Haiglal endal ei ole sellise suuremahulise ehituse planeerimise kompetentsi ja meil on rõõm, et oleme Eesti turul nii usaldusväärse partneri leidnud, kellega on kindel edasi minna“.

Viljandi haigla- ja tervisekeskusega ehitatakse ümber kogu maakonna tervise- ja sotsiaalsüsteem, mis on ainulaadne projekt kogu Baltikumi regioonis ning mille eesmärk on tuua sümbioosina ühte hoonesse kokku kogu ravi- ja sotsiaalteenuste pika ahela kõik lülid ning panna nad kiiresti ja paindlikult ühtse meeskonnana koos tööle. 19. sajandi keskel loodud Viljandi haigla luuakse uueks tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna innovatsiooni teeviidaks kogu lähiregiooni haiglavõrgu arengule.

Viljandi Haigla koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Riigi Kinnisvaraga korraldatud Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse arhitektuurivõistluse võitis DAGOpen arhitektid Jose A Pavón Gonzalez, Jaan Kuusemets ja Enrique Vallecillos Segovia võistlustööga “Elu”. Projekteerimistöödeks planeeriti 15 kuud, kuhu mahuks neli etappi: eskiisprojekt, eelprojekt, põhi-ja tööprojekt. Juunis sellel aastal sai valmis eelprojekt ning olenemata vahepeal tekkinud eriolukorrale, ollakse töödega graafikus. Viljandi maakonna uue haigla ja tervisekeskuse ehituse algus on planeeritud 2021. esimesse poolde.

Vabariigi Valitsus kinnitas Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi vabatahtlikuks keskseks hankijaks kinnisvara arendus- ja korrashoiuvaldkonna riigihangetes. Uus roll võimaldab Riigi Kinnisvara kompetentsi kasutada ka teistel avaliku sektori hankijatel, mitte ainult ministeeriumitel ja nende allasutustel. See on ka Viljandi Haigla ja Riigi Kinnisvara koostöö aluseks.

Uue Viljandi haigla ja tervisekeskusele nime leidmiseks korraldatud konkursi võitis Hanno Matto ning uueks nimeks sai Tervikum. Rohkem informatsiooni uue haigla ja tervisekeskuse kohta leiate kodulehelt https://newviljandihospital.ee.

Aastal 2024 kolib Swedbanki peakontor nn Hipodroomi kvartalisse

SwedbankSwedbank AS ja EKE AS sõlmisid lepingu, mille kohaselt kolib aastal 2024 Swedbank AS oma peakontori Tallinnas Liivalaia tänavalt nn Hipodroomi kvartalisse.

Swedbank AS-i juht Olavi Lepp ütles, et Liivalaia tänava hooned on jäänud pangale väikeseks ning on oma aja ära elanud. „Mul on äärmiselt hea meel, et aastaid mõtetes ja paberil olnud projekt saab lõpus tegelikuks ning juba mõne aasta pärast kolivad kõik meie Tallinna erinevates paikades tegutsevad üksused ühise katuse alla. Uues peamajas saavad olema suurepärased tingimused töö tegemiseks, sest arvestatud on nii ergonoomika, mobiilsuse kui ka jätkusuutlikkuse põhimõtetega. Olen kindel, et meie kollektiiv võtab uue peahoone vastu positiivsete emotsioonidega,“ sõnas Lepp.

Hipodroomi kvartali arendaja EKE AS kontserni arendusjuht Karl Ader sõnas, et on suur rõõm olla osaline Tallinna kinnisvara turu mitmekesistumises ning täname Swedbank AS-i väljakutse ja usalduse eest oma uue peamaja arendamisel. „Kuigi kvartal valmib alles aastate pärast, saan kinnitada, et see tuleb kaasaegne, põhjalikult läbimõeldud ja tuleviku vajadusi arvestav. Piirkonnast on saamas uus tuiksoon. “

Swedbanki uus peahoone on plaanitud ligi 2000 töötajale ning lepingu kohaselt valmib 2024 aastal, misjärel kolitakse kõik Tallinnas erinevates hoonetes olevad üksused ühte hoonesse.

https://www.swedbank.ee/business#news=20201014094636824

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!