Domus Kinnisvara: Väikeinvestori piinad

Domus KinnisvaraArvestades viimaste aegade ülimat tähelepanu investeerimisele, pole ka kinnisvaraäri sellest puutumata jäänud. Pigem vastupidi, korteri ostmine üürimiseks tundub olema paljude inimeste meelel, kellel on tekkinud mingidki vabad vahendid. Seetõttu uuritakse Domus Kinnisvara spetsialistidelt pidevalt, kuhu ja kuidas oma väikeseid või suuremaid vahendeid kinnisvaraturul paigutada. Kuna ühest võluvitsa pole olemas, püüaksin siinkohal katta mõnda enamlevinut investeerimise teesi ning arutleda nende sobivuse üle väikeinvestori vaatevinklist.

Regioonid – madal likviidsus

Kes ütles, et maaelu on surnud? Nii palju päringuid pole kunagi enne kuuldud, vähemalt Domus Kinnisvaras ja umbes järgnevas sõnastuses: “Äkki peaksin investeeringuks korteri ostma hoopis kuskile ääremaale, kuhu noored kuuldavasti tagasi kolivad?” Emotsionaalset poolt kõrvale heites, tuleb taoliste rahapaigutustega olla selgelt ettevaatlik tänu reeglina väga puudulikule likviidsusele. Viimane on oluline põhjusel, et alati tekib tulevikus vajadus kinnisvara taas maha müüa. Külmalt kalkuleeriva investori vaatevinklist võib olla teatud asukohtades hetkel viisakamatest üürikorteritest puudus ning tänu sellele tootluse numbrid Excel`is atraktiivsed. Kuid igal investeeringul on oma aeg ja koht ning väljumise ehk müümise perspektiive ei tohi kunagi unustada. Ehk selge soovitus oleks omada siiski regiooniga palju lähedasemat suhet, kui vaid üldine usk maaelu taastumisse. Kui piirkonnas elavad majanduslikult aktiivsed sugulased või head tuttavad, kes teavad ja tunnevad turgu ning nendega konsulteerimine võimaldaks olla keskmisest informeeritum, tasuks ostu edasi kaaluda.

Erinevad kinnisvarasse laenavad portaalid

Tegelikult on tegemist mitte niivõrd kinnisvara, kuivõrd laenuäriga. See allub jällegi hoopis teistele printsiipidele ning ei oma sageli liiga tugevat seost objektiga, mille tagatisel on laenuprojekt portaali ülespandud. Ka hilisem järelturul oma minipaigutuse müümise vajadus tekib sageli juhul, kui halb informatsioon konkreetse projekti osas on juba konkureerivate investeeringu müüjateni jõudnud ning hind järelturul lootusetult põrandasse langenud. Selgelt ei sobi antud rahapaigutus ka inimestele, kes eelistavad oma raha aktiivselt juhtida, kuna nad on taustal sõlmitavate lepingutega üheselt passiivse investori rolli jäetud. Lisaks ei armasta portaalid ka ülemäära rääkida oma laenukahjumitest nii eelmistel kuudel-aastatel kui ka keskmistena üle majandustsükli, kuna nende enda ajalugu polegi tihtipeale nii pikk. Need laenukahjumid tulevad aga üheselt investori tasku arvelt ühel või teisel moel, sest ka n-ö garantiidega laenamise maksab investor kinni läbi portaali poolt küsitavate kõrgemate teenustasude jms. Väga positiivne n aga asjaolu, et saab startida väiksemate summadega ning ehitada niiviisi üles nii enda kompetentsi kui ka võrdlust erinevate teenuseosutajate vahel.

Fondid – näiliselt keeruline ning igav, kuid paljude positiivsete aspektidega

Kinnisvarafonde tuleb vaikselt aga kindlalt turule kogu aeg juurde, sest vahendeid liites on investoritel läbi fondijuhtide võimalik paigutada turule oma vabanevaid vahendeid ka väikestes summades. Lisaks annavad fondid juurdepääsu just kommertskinnisvara turule, millele jaeinvestoril reeglina enda käe peal asja pole tänu summade suurusele. Kuna läbipaistvus ning infonõuded on reguleeritava kinnisvarafondi äri puhul kõrged, ongi jaeinvestorile tihti hirmutav just pakutava informatsiooni rohkus ning keeruliste terminite kasutamine erinevates aruannetes ning prospektides. Sellest saab reeglina üle pärast paar korda kvartaliaruannetega põhjalikumalt tutvumist, mille järel enam see ei tundugi hiina keelena. Kuigi nii riskide kui ka likviidsuse osas on reeglina tegemist mõistliku passiivse rahapaigutusega, tuleks hoolega vaadata otsa ka konkreetsetele objektidele kui fondijuhtide senisele referentsile. Kas inimesel on usku on rohkem laonduse ning tootmise suunal või hoopis näeb taastuvat büroo- ning majutushoonete turgu ning selle alusel saab ka konkreetse fondiosakute ostu kaaluda.

Üürikorteri ostmine – kas Sul on selleks piisavalt aega ning närvi?

Kõige tüüpilisem kinnisvarainvesteering paremal järjel investori jaoks on eraldi üürikorteri ostmine, mille osas nähekse tulevikuvariantidena lisaks üürimisele ka kui ostu (tulevikus) oma käe peale koliva lapse jaoks või lausa endale pensionipõlveks väiksema pinnana. Kuna võimaliku üüri osas on informatsioon vähemalt suurtes keskustes mõistlikult kättesaadav, pole ka potentsiaalse tootluse arvestamine ülemäära keeruline. Millest aga vähem räägitakse, on üürikorteri investori hall argipäev. Pinnaga tuleb tegeleda, kui eelmine üürnik lahkub ning lisaks uue üürnike leidmise ehk vakantsiga tegelemisele, võib värskendamist ja vahetamist vajada nii interjöör kui mööblitükid. Seda kulu äriplaani sisse panna alguses aga miinusmärgiga keegi väga ei taha ning kuigi üürikorterite valitsejate värbamine on kasvav trend, pole see hetkel veel valdav. Kõige olulisem aspekt on aga kogu projektile kuluv inimese enda vaba aeg. Kui ikka suvisel laupäeva lõunal Tallinnast Pärnusse sõites Sinu Õismäe korteri üürnik helistab ning teatab veeavariist, tuleb ots ümber pöörata ning kallile objektile tagasi sõita. Ehk kui Sul on tõeliselt aega ning kannatust see teekond ette võtta, on üürikorter hea algus oma aktiivse kinnisvara investeerimisportfelli mõttes.

Kokkuvõttes pole õiget või valet lähenemist, lihtsalt igale inimesele on sobiv investeering tulenevalt tema võimalustest ning tulevikuväljavaadetest. Peamised aspektid, mida tasuks meeles pidada, on seotud enne kõike jooksva opereerimise ajamahukusega ehk kas selleks omatakse reaalselt aega, rääkimata realistlikust kulude eelarvestamisest algajate poolt. Teine kriitiline aspekt on potentsiaalne vajadus tulevikus mingil hetkel investeering taas rahaks muuta ning siis on oluline tehtud ostu likviidsus tolle hetke turul. Kui kahe eelnimetatud aspekti osas on pilt ees, on mõtet juba hakata nii investeeringu formaadi kui pakutavate objektide poole lisaks arvutuste tegemiseks konkreetse tootluse leidmiseks.

Head läbimõtlemist ning sobivate investeeringute teostamist kinnisvaraturul!

Korralda oma koolitus või koosolek Kinnisvarakooli hubases koolitusklassis

Kinnisvarakooli koolitusklass pakub suurepärast võimalust erinevate seminaride, koolituste, koosolekute ja õpitubade korraldamiseks. Avaras koolitusruumis on 12 lauda, mis mahutavad istuma 24 inimest. Teatristiilis paigutusega mahub osalema kuni 36 inimest.

Koolitusruumi põhivarustuses on konverentsiseade Konftel, ekraan 86″ UHD TV (projektoriga võrreldes teravam ja kontrastsem pilt), tahvel koos markeritega, veeautomaat topsidega (külma ja kuuma vee võimalus). Võimalus tellida ka kohvipause ja lõunat.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tallinnas Kristiine linnaosas aadressil Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel ruumis number 138 (sissepääs sisehoovist). Flora Maja sisehoovis on tasuline parkla, kuid parkimine ümberkaudsetel tänavatel on tasuta.

  • Minimaalne rentimise aeg on 3 tundi, maksumus 40 €, hinnale lisandub käibemaks.
  • Iga järgnev tund on 10 € + käibemaks.
  • Päeva rent (8 tundi) on 60 € + käibemaks.

Koolitusklassi rentimiseks helista +372 525 6655 (Margot Toompark) või kirjuta kool@kinnisvarakool.ee.

 

Turuülevaade 2021: Tallinna elamispindade turu suur sügisene ülevaade

Tõnu ToomparkTallinna elamispindade turu suur sügisene ülevaade vaatab korterituru viimase aja arenguid. 

Traditsiooniliselt on pilt järgneval:

  • elamispindade turgu mõjutav majanduskeskkond;
  • üldine korteriturg ja selle suundumused;
  • uute korterite sektori trendid;
  • põgus vaade üüriturule ja üüriinvesteeringutele;
  • järeldused ja prognoosid.

Muuhulgas puudutab ülevaade hetkevaates ja perspektiivis järgmisi küsimusi:

  • mis toimub tehingute arvuga – kas jätkub kasv või pöördumine langusesse;
  • kuidas areneb pakkumine – kas defitsiit saab ületatud;
  • kuidas liiguvad hinnad – kas kevadisele äkilisele hinnatõusule järgneb langus või stabiliseerumine;
  • kas arendajad toovad uusi projekte turule, millise tempoga;
  • kuidas mõjutab turgu üüriinvestorite poolt tulenev ostunõudlus;
  • kuidas liigub üüriinvesteeringute tootlus;
  • mida teevad üüripakkumine ja üürihinnad;
  • millised võiksid olla ootused eelolevale poolele-pooleteisele aastale?

Turuülevaate esitlus toimub tellija juures või veebis (Zoom vms rakendused). Ajaliselt on esitluse pikkus enamasti ca 1,5 tundi.

Kui oled huvitatud elamispindade turuülevaate esitlusest, kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee.

Tallinna elamispindade turu trendid sügis 2021

1Partner: IT-miljonärid on Tallinna turu suurtest ja kallitest korteritest puhtaks teinud

1Partner1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul on Eesti IT-sektori eduloost teenitud raha jõudnud kinnisvaraturule, mille tulemusena on linnast praktiliselt ära ostetud 4-5-toalised kallid katusekorterid.

Martin Vahteri sõnul ehitatakse suuri ja kalleid kortereid traditsiooniliselt vähe, sest nende klientuur on piiratud ning ka müügiaeg pikk.

„See aasta on aga teistsugune – väga palju on tekkinud uut rikkust, mis täna kanaliseerub kinnisvarasse. Paljud IT-valdkonna ettevõtted on teinud aktsiaoptsioonidega jõukaks ja ostuvõimekaks ka oma töötajad. Seni helgema tuleviku lootuses kitsalt elanud inimesed parandavad esimese asjana oma elutingimusi ning arendajad polnud selliseks ülikallite korterite nõudluseks valmis,“ ütles Vahter.

„Uus raha otsib penthouse ehk katusekortereid ning viimastel kuudel on ridamisi tehinguid, millega krüptoraha kaevandamise ja IT-ettevõtluse taustaga väga jõukad inimesed pakuvad üksteist üle ja soetavad ülikalleid kortereid isegi ilma kohale minemata,“ ütles Vahter ja lisas, et tihti hinda ei vaadata ja ostetakse lihtsalt, mis meeldib.

„Võiks arvata, et rikkad ostavad endale elamiseks eramu, aga kosmopoliitsed noored sellisest romantikast üldiselt ei unista. Suured ja kallid korterid ei jõuagi turule, vaid ostetakse leti alt enne avalikku müüki ära,“ lisas Vahter.

„Mitmed tuntud IT-ettevõtjad on uusarendusi ka kortermajade kaupa investeeringuks kokku ostnud,“ sõnas Vahter.

1Partner Kinnisvara juhi sõnul mõjutab IT-sektori buum ka nii-öelda tavainimesi, kelle palk pole samas tempos tõusnud. „Ruutmeetri hind tõuseb ning ka keskklassi hammas ei hakka enam tihti oma kodule peale ja minnakse elupõliseks üürnikuks,“ nentis Vahter.

Omanike Keskliidu volikogu: vajame pikaajalisi lahendusi energiajulgeoleku saavutamiseks

Eesti Omanike Keskliit / EOKLEesti Omanike Keskliit saatis valitsusele oma ettepanekud, et tagada riigi energiavarustatus, aga eelkõige leevendada omanikele põhjustatud elektri ja gaasi kallinemist. Igaüks võib jälgida elektrihinna statistikat Nord Pooli turul, mis näitab, et elektrienergia hinnatase on võrreldes käesoleva aasta algusest tänaseni võrreldes eelmise aasta sama perioodiga tõusnud 2,5 korda, maagaasi hind üle kolme korra.

Omanikke paneb see keerulisse olukorda, sest algamas on suurenev tarbimisperiood. 2020 aasta valitsuse otsusel, langetada diislikütuse, gaasi ja elektrienergia aktsiisimäära, oli positiivne mõju omanikele ja see aitas kodukulusid leevendada. Näeme, et ainult sellest täna enam ei piisa ning rakendada tuleks lisameetmeid, näiteks mitte nõuda tarbijalt taastuvenergiatasu ning töötada välja vähekindlustatud leibkondadele kompensatsioonimehhanismid, mis aitaks talveperioodil omanikel kallinevate energiahindadega toime tulla, lausus Omanike Keskliidu juht Priidu Pärna.

Omanike Keskliidu volikogu aseesimees ja tehnikateaduste doktor Arvi Hamburg tõdeb, et tänane energiapoliitika on vastuoluline ning põhjustab ka ettevõtetele ebakindlust investeeringute tegemiseks. Olemasoleva (põlevkivi)tehnoloogia väljasuretmine CO2 kvoodimaksuga, ilma konkreetsete asendusteta on lühinägelik. Meie kliimas kahjuks ainuüksi tuule- ja päikeseenergiaga ei taga stabiilset enegiavarustust. Oluline on vaadata Eesti energiapoliitikas suuremat pilti ning võtta lauale kõik variandid energia tootmiseks, sh tuumajaama rajamine.

Hamburg lisab, et üle Euroopa on täna olukord energiavaldkonnas kriitiline. Mitmed Euroopa riigid otsivad lahendusi energiadefitsiidi vähendamiseks. Viimane hetk tegutseda, et tagada elanikkonnale pikaaegne energiavarustus, selleks tuleks valitsusel taotleda Euroopa Komisjonilt tasuta CO2 lisakvooti ja pikemat üleminekuaega süsinikuneutraalsuse saavutamisel ning vaadata üle põlevkivienergeetika sulgemisotsus.

Omanike Keskliit on äraootaval seisukohal elektrituruseaduse arutelude osas Riigikogus, mille muudatused peaksid soodustama energiaühistute, kogukonna energiaettevõtete asutamist ja toimimist, et muuta paindlikumaks võimalusi tarbida, jaotada ja müüa omatoodetud elektrienergiat. Oluline on analüüsida ka võrgutasude põhjendatust leidmaks investeeringute ajatamise ajutisi võimalusi, teostada vaid hädavajalikke investeeringud võrkude töökindluse tagamiseks. Samuti loodame, et valitsus leiab lisavahendeid Kredexile, selleks et oluliselt suurendada toetusi ja lihtsustada toetusmehhanisme elamufondi sh eramute energiatõhususe suurendamiseks ning päikesepaneelide soetamiseks, ütles Priidu Pärna.

Merko Ehitus: Käivitatakse Uus-Veerenni korteriarendusprojekti viies etapp

ASi Merko Ehitus kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti on otsustanud käivitada Tallinna kesklinnas asuva Uus-Veerenni korteriarendusprojekti viienda etapi, mille raames valmib 2023. aasta alguses 12 kortermaja kokku 137 korteri ja 8 äripinnaga.

Aadressidele Veerenni 36b ja Pille 11 (merko.ee/veerenni/) kerkivate kolme-, nelja- ja kuuekorruseliste B-energiaklassiga hoonete korterite suurused jäävad vahemikku 34–118 ruutmeetrit ja ruutmeetrihinnad algavad 3228 eurost. Parkimiskohad asuvad hoone maa-aluses parklas, haljastatud sisehoovis on puhke- ja mängualad. Uue arendusetapi arhitektuuri on loonud Tõnis Tarbe ja Johann-Aksel Tarbe ning see sarnaneb Veerenni tänava ääres asuvate varasemate etappide omaga.

Kolme etapi jooksul on alates 2019. aastast Uus-Veerennis valminud 23 hoonet 283 korteri ja 12 äripinnaga. Hoonete vahele rajatud sisehoov pälvis 2020. aastal Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia hooviruumi kategoorias. Neljas etapp, Tiiu 12 majad kokku 88 korteriga on sissekolimiseks valmis 2022. aastal. Arendusprojekti kogumahus rajatakse aastate jooksul umbes 50 korterelamut ligi 1400 uue koduga. Samuti kerkivad piirkonda lasteaed ja ärihoone.

AS Merko Ehitus Eesti (merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri- ja elamuehituse töid ning arendab elukondlikku kinnisvara. Parima kvaliteedi tagamiseks haldab Merko korteriarenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” toimub 28/09/2021

28/09/2021 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC“. Lektor Evi Hindpere toob välja ja seletab lahti olulised õigusaktid, mis on vajalikud kõigile kinnisvarasektoris tegutsejatele.

Koolitus „Kinnisvaraõiguse ABC“ annab Sulle:

  • põhjaliku ülevaate tsiviilseadistiku üldosa seadusest;
  • läbilõike perekonnaseadusest;
  • kokkuvõtte pärimisseadusest;
  • teadmised asjaõigusseadusest;
  • ülevaate võlaõigusseadusest;
  • oskuse koostada üürilepingut;
  • infot ehitusõigusest.

Koolitus toimub 28/09/2021 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Valitsuse korraldusest lähtuvalt võime klassiruumi oodata inimesi, kes on valmis kandma kaitsemaski ja suudavad tõestada oma nakkusohustust. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Merko Ehitus: Launch of the fifth stage of the Uus-Veerenni residential project (Tallinn, Estonia)

Merko EhitusAS Merko Ehitus Eesti, part of AS Merko Ehitus group, has decided to launch the fifth stage of the Uus-Veerenni residential development project in the city centre of Tallinn. The new stage includes 12 buildings with 137 apartments and 8 commercial premises, which are to be completed at the beginning of 2023.

The 3-, 4- and 6-storey residential buildings located at Veerenni 36b and Pille 11 (merko.ee/veerenni/) will have the energy class rating B and the size of the apartments will range between 34–118, price per square metre starting from 3,228 euros. Parking spaces will be located under the building and there will be a courtyard with recreational areas and playgrounds. The architectural solution of the buildings has been designed by Tõnis Tarbe and Johann-Aksel Tarbe and it is similar to the architecture of the earlier stages situated along Veerenni Street.

Since 2019, 23 buildings with 283 apartments and 12 commercial premises have been completed in three stages in Uus-Veerenni. The courtyard between the buildings won the 2020 annual award of the Association of Landscape Architects in the courtyard category. The fourth stage, Tiiu 12 buildings with a total of 88 apartments will be move-in ready in 2022. As part of the development project, approximately 50 apartment buildings with nearly 1,400 new homes will be built over the years. There will also be a kindergarten and a commercial building in the area.

AS Merko Ehitus Eesti (merko.ee) is an Estonian leading construction company which offers construction services in general construction, civil engineering, electrical and residential construction and develops residential real estate. To ensure the best quality and convenience for home buyers Merko manages all phases of the development: planning, design, construction, sales and service during the warranty period.

Statistika: korterite arendusturu liikumised on rahulikud

Tõnu Toompark

2020. aastal tabas eluruumide arendamise turgu ajutine paanika. Koroonast põhjustatud teadmatus sundis mitmeid kinnisvaraarendajaid projektide ehitamisega alustamist edasi lükkama. Arendajad jäid ootama suuremat kindlust majandusarengute osas.

Juba suvel-sügisel vurasid mitmete ootele jäänud projektide platsidele ehitusmasinad ja hoonete ehitamine läks käima. Majandusse suunatud rahasüstid aktiveerisid nii koduostjad kui üüriinvestorid. Juba sügiseks 2020. a toimis kinnisvaraturg kui õlitatult.

2021.a suve lõpuks-sügiseks on elamispindade turg ajutisest meeltesegadusest rahunenud. Esialgu korterite defitsiit, seejärel materjalide kitsikus on korterite hindu üles ajanud. Elu on nagu nõukogude ajal, kus tuleb taga ajada letialust kaupa.

Korterituru mullune mõningane raputus on 2021. a sügiseks tagasi tehtud. Siit võib edasi prognoosida mõõdukamaid arenguid. Kortereid jätkub kõikidele, neist puudu ei jää. Kuniks majanduse trendid on positiivsed ja raha inimestele kättesaadav, ei ole elamispindade hinnalanguseks suurt ohtu.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Maa-amet: Augusti kinnisvaraturg näitas rahunemise märke

Maa-ametMaa-ameti andmetel toimus 2021. aasta augustis kinnisvaraturul ligi 4300 ostu-müügitehingut. Tehinguid oli 7 protsenti rohkem kui aasta tagasi augustis, kuid 9 protsenti vähem kui eelnenud kuul.

Augustis tehti kinnisvaraturul ligi 290 ostu-müügitehingut rohkem kui aasta tagasi, kuid eelnenud kuuga võrreldes oli tehinguid ligi 400 võrra vähem.

Suvel on ostu-müügitehingute arv näidanud turuaktiivsuse hooajalist taandumist, kuid siiski tehti kolmel suvekuul keskmiselt 8 protsenti rohkem tehinguid kui aasta tagasi samal ajal. Augusti ostu-müügitehingute arv oli suurem nii 2020. kui ka 2019. aasta augustiga võrreldes. 2021. aasta augustis tehti hoonestamata maadega 1054 tehingut, hoonestatud maadega 896 tehingut ning eluruumina müüdud korteriomanditega 2072 tehingut, mida on vastavalt 9 protsenti vähem ning 18 protsenti ja 12 protsenti rohkem kui aasta tagasi samal ajal.

Tavapäraselt oli kinnisvaraturg aktiivseim Harju maakonnas, kus toimus ligikaudu 39 protsenti kõikidest augusti tehingutest. Järgnesid Tartu, Ida-Viru ja Pärnu maakond. Ülejäänud maakondade osatähtsus jäi alla 5 protsendi.

Pealinnas tehti 721 korteritehingut, mis oli ligi 14 protsenti rohkem kui aasta tagasi augustis. Iga kümnes tehing tehti uue eluruumiga. Tartus tehti 229 ja Pärnus 86 korteritehingut, tehingute koguarv kasvas eelmise aasta augustiga võrreldes vastavalt 14 ja 48 protsenti.

Augustis maksis Tallinna korteri ruutmeeter keskmiselt 2337 eurot, mis on eelmise aasta augustiga võrreldes 10 protsenti rohkem. Tartus oli korteri ruutmeetri keskmine hind 1850 eurot ning Pärnus 1613 eurot, mis teeb aasta keskmiseks hinnakasvuks vastavalt 13 ja 22 protsenti.

Jooksvalt on võimalik statistikaga tutvuda kinnisvara hinnastatistika päringukeskkonnas.
Detailsemate turuülevaadetega saab tutvuda Maa-ameti kodulehel.

Arco Vara: Koduvahetuslaen kui võimalus uue kodu soetamiseks – millistel tingimustel pangad seda annavad?

Arco VaraPraeguse kinnisvarabuumi ajal on suur oht soovitud eluasemest ilma jääda, kui kiiresti ei tegutse. Kuidas aga osta uut, kui olemasolev kodu pole veel maha müüdud? Just sellises olukorras tulebki appi koduvahetuslaen, ma tahaksin öelda, et maakler, kuid paraku on selle artikli eesmärk tutvustada koduvahetuslaenu.

Niisiis, mis imeasi on koduvahetuslaen?

Koduvahetuslaen tuleb tavaliselt kõne alla siis, kui uus korter või maja soovitakse välja osta ajal, mil vana, laenuga soetatud eluaseme müügiga alles tegeletakse. Koduvahetuslaen on üks võimalus uue elukoha soetamiseks, kuid sellisel juhul peab arvestama päris mitme olulise aspektiga. Toon välja kaalukamad plussid ja miinused:

Plussid

Soovitud kodu saab soetada kohe

Saab mugavalt planeerida aega, millal kolida vanast eluasemest uude

Ei ole tehniliselt ega ajaliselt tavalisest kodulaenu taotlemisest keerulisem

Olemasoleva kodu müümise ajaks võimaldab pank kliendile üldjuhul laenu põhiosa maksepuhkust, tasuda tuleb vaid intressimakseid

Miinused

Vana eluaseme piiratud müügiaeg (üldiselt 6 kuud kuni aasta).

Risk, et olemasolevat eluaset ei õnnestu soovitud hinnaga müüa.

Laenu saamiseks peab mõlemad kodud – nii uue kui ka vana – pangale laenu tagatiseks seadma.

Kaasnevad suuremad kulud: tuleb tasuda mõlema eluaseme kindlustus ja kommunaalmaksed, kõrgem intress, laenulepingu sõlmimise tasu ning lisakulud, kui taotleda osalise laenu tagastamise tähtaja pikendamist ja maksepuhkust.

Mõni pank on nõus finantseerima uue kodu ostu ainult siis, kui kliendi maksevõime võimaldab mõlema kodu finantseerimist täissummas.

Alternatiivid

Müüa olemasolev eluase enne uue ostmist ja elada kuni uue eluaseme leidmiseni üüripinnal.

Broneerida juba leitud uus eluase ja vormistada uue kodu ost kui ka olemasoleva kodu müük samaaegselt ühe tehinguna.

Kindlasti on riskivabam vana eluase enne uue kodu ostmist maha müüa, kuid nagu ütleb tuntud vanasõna: kes ei riski, see šampust ei joo.

Statistikaamet: Tootjahinnaindeks tõusis augustis 15,5%

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta augustis võrreldes juuliga 1,7% ja võrreldes eelmise aasta sama kuuga 15,5%.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Eveli Šokmani sõnul mõjutas indeksit nii juuli kui ka eelmise aasta augustiga võrreldes enam hinnatõus puidutöötlemises ning puittoodete, elektrienergia ja metalltoodete tootmises. „Tootjahinnaindeksi muutusele avaldasid mõju ka elektroonikaseadmete hinnad, mis küll võrreldes juuliga langesid, aga võrreldes mulluse augustiga tõusid,“ täiendas Šokman.

Indeksit mõjutas juuliga võrreldes veel hindade langus tekstiili ja kütteõlide tootmises. Eelmise aasta augustiga võrreldes oli samuti mõjutajaks hinnalangus tekstiili tootmises ning ka mäetööstuses.

Ekspordihinnaindeks suurenes augustis võrreldes juuliga 1,1%. Hinnad tõusid enim põllumajandussaaduste ja puittoodete tootmises ning mäetööstuses. Hinnad langesid kõige rohkem naftatoodete-, tekstiilitoodete ning jalatsitootmises. Ekspordihinnaindeks kasvas üheteistkümnendat kuud järjest. Võrreldes 2020. aasta sama kuuga suurenes ekspordihinnaindeks 15,6%.

Impordihinnaindeks kasvas võrreldes eelneva kuuga 1,2%. Kõige rohkem tõusid hinnad mäetööstuses, puittoodete ja elektrienergia tootmises. Suurim hinnalangus sai osaks naftatoodete-, mööblitoodete ja tekstiilitoodete tootmisele. Impordihinnaindeks kasvas üheksandat kuud järjest. Võrreldes eelmise aasta augustiga suurenes impordihinnaindeks 15,2%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi ning ekspordi- ja impordihinnaindeksi andmeid kogub ning analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Majandus- ja kommunikatsiooniamet: Edaspidi tuleb riigiteede ehitusel planeerida sisse ka internetikaabel

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumEttevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ja majandus- ja taristuminister Taavi Aas leppisid omavahel kokku, et edaspidi tuleb riigiteede ehitamisel arvestada ka sidetrassidega ning need juba varajases planeerimisfaasis sisse arvestada. See kiirendaks oluliselt kiire interneti ühenduste rajamist.

„Kiire internetiühenduse omamine on täna elementaarne vajadus ja Eestis peab see asukohast sõltumata olema inimestele kättesaadav ja taskukohane. Kuigi riik on juba aastaid panustanud ja jätkab panustamist sidevõrgu taristu rajamisse ja viimase miili ehitamisse, võtab reaalse ühenduse ehitamine täna mitmel pool liiga kaua aega. Kui viiksime juba teede ehitamise käigus kas siis maa alla side kaablikanalisatsiooni, või looks sidemastide paigaldamiseks sobivad kohad teetrassidele, aitaks see olulisel määral kiirendada internetiühenduste rajamist,“ selgitas IT-minister Andres Sutt.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul ei ole täna teede ehitamisel kohustust sidetrasse sisse planeerida. „Kuigi suuremate maanteede ehitamisel arvestatakse sageli ka juba täna planeerimise ja rajamise etapis sidetrassidega, ei ole seaduses praegu sellist nõuet. Täna võib tekkida olukord, kus ehitatakse tee valmis, kuid paar kuud hiljem tuleb sideettevõtja ja kaevab tee kõrvalt jälle maa üles, et sinna paigaldada sidekaabel. Siin saaksime kindlasti asju tõhusamalt teha, kui sidetrassid juba tee ehituse varajastes faasides sisse planeerida,“ selgitas Aas, kelle sõnul vaatab Transpordiamet selle pilguga üle ka täna töös olevad projektid.

Ministrite hinnangul tuleks edaspidi õigusakti tasandil sätestada nõue, et uute teede (eelkõige suured maanteed) planeerimise ja rajamise etapis projekteeritakse ja paigaldatakse kohe ka kaablikanalisatsioon side jaoks koos vajalike väljavõtetega ning sidemastide kohad teetrassidel.

Suti sõnul jääks sideettevõtjatel hiljem võimalus olemasolevatesse kaablikanalisatsioonidesse oma valguskaabel sisse viia ning eraldi kaevetööde järele poleks enam vajadust. „Inimese jaoks muutuks kaabliühenduse saamise protsess kiiremaks ja sideettevõtjatel ühenduse loomine mugavamaks ja odavamaks,“ märkis ta. Ministri sõnul on see eriti oluline ka 5G kontekstis, kuna sisseehitatud kaablikanalisatsioon ja sidemastide kohad aitaksid kaasa ka intelligentsete transpordisüsteemide kasutusele võtmisele ja oleksid tulevikus üheks eelduseks isejuhtivate sõidukite liikumiseks.

Riigi Kinnisvara: Vastavatud Jõgeva riigimaja toob kokku 11 riigiasutust

Riigi Kinnisvara / RKASJõgeval avab uksed riigimaja, kuhu kolivad kokku 11 riigiasutust, et Jõgevamaa inimesed saaks paljud avalikud teenused mugavalt ühest kohast kätte. Jõgeva riigimajas alustavad tööd näiteks Maksu- ja Tolliamet, Sotsiaalkindlustusamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaamet ja mitmed muud asutused.

Riigimaja eesmärk on pakkuda inimestele võimalikult laia ringi avalikke teenuseid ning jagada teenuste kohta infot ja abi, et maakonnas oleks võimalikult kerge ametiasju ajada. Riigimaja toob ühe katuse alla riigiasutused, mis varem paiknesid Jõgeva linnas viies erinevas asukohas.

„Jõgevamaal elab üle 28 000 inimese ja just nende jaoks on riigimaja loodud. Koos on paljude riigiasutuste esindused, et lihtsustada asjaajamist ja teenuste kättesaadavust kohapeal. Siit majast saab head nõu ning vajalikku avalikku teenust iga piirkonna elanik ja ettevõtja,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Niisama oluline on võimaldada kohalikel riigitööd teha kodulähedaselt ning paindlikult. Jõgevamaalastele on nüüd kaugtöötamiseks tingimused loodud.“

Täieliku uuenduskuuri läbinud Jõgeva riigimaja asub aadressil Suur tn 3 endises maavalitsuse hoones. Uuenenud maja on neljakorruseline büroohoone koos kolmekorruselise juurdeehitusega. Riigimaja rekonstrueerimisprojekti koostas AS RTG Projektbüroo ning ehitustöid viis läbi AS Ehitustrust.

„Jõgeva riigimaja rajamisel pöörati kõrgendatud tähelepanu kõiki kaasavale disainile ja ligipääsetavusele. Eriliselt oluline on, et riigimaja oleks ligipääsetav kõigile – nii kodanikule kui ka riigimajas töötajale. Jõgeva riigimajas on võetud Eestis esmakordselt kasutusele mitmeid erilahendusi, mis muudavad avalike teenuste kättesaadavust kõigile, olenemata inimese erivajadusest,“ ütles Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees Kati Kusmin.

Rahandusministeeriumi riigimajade projektijuht Silver Salla märkis, et üle Eesti maakonnakeskustesse rajatavatest 18 riigimajast on Jõgeva järjekorras neljas. „See on esimene sellises mahus renoveeritud majadest ja siin saadud teadmised ning kogemused kuluvad marjaks ära järgmise aasta alguses valmivate Pärnu ja Rapla riigimajade juures. Ikka selleks, et luua parimad võimalused töötamiseks ja teenuste osutamiseks,“ rõhutas Salla.

Ehituse käigus uuenes hoone ruumiprogramm, mille tulemusel tekkisid majja kvaliteetsed tööalad, mugavad puhkeruumid ning funktsionaalne klienditeenindusala. Lisaks sai hoone endale kaasajastatud tehnosüsteemid, kütte- ja ventilatsioonisüsteemid, muuhulgas ka päikeseenergia tootmiseks. Ehitustööde käigus lammutati põhihoonele hilisemate juurdeehituste käigus rajatud viilkatus ning seeläbi taastati 1968. aastal Johannes Fuksi poolt projekteeritud hoone originaalilähedane modernistlik ilme.

Riigimajja on kavandatud töökohad kokku ca 95 töötajale ning lisaks avaliku sektori töötajatele mõeldud kaks kaugtöökohta. Jõgeva riigimaja rajamise maksumus on 2,9 miljonit eurot, millest 0,7 miljonit on saadud CO2 toetust. Riigimajade üheks eesmärgiks on vähendada riigil kasutuses olevat büroopinda. Riigimaja loomisega seati eesmärk, et riigiasutuste pinnakasutust tuleb vähendada 30 m² büroopinnalt 20 m² töötaja kohta. Jõgeva riigimaja rajamisega vähendati pinnakasutust koguni 16 m² inimese kohta, mis saavutati töökeskkonna muutmise ning ühisruumide ristkasutusele võtmisega.

Jõgeva riigimaja nõupidamisruume kaunistavad ainulaadsed, koostöö ja suhtluse olulisust rõhutavad Jõgevamaal sündinud kirjaniku Veiko Belialsi mõtted. Riigimajade dekoratiivgraafika koosneb inimesi sümboliseerivatest abstraktsetest kujunditest ja väljendab inimeste omavahelistest suhetest rääkivaid lugusid. Ühiskasutatavate ruumide dekoratiivgraafika on esitatud puhke- ja nõupidamisruumides. Graafilisi pindu seovad tervikuks iga piirkonnaga seotud eesti kirjanike originaaltekstid.

Lisaks kirjanike loomingu esitlemisele muudab riigimajad eristuvaks ning koduseks kohalike maamärkide kasutamine seinagraafika loomisel. Riigimajade kaugtööruumi kaunistavad kogukonna jaoks olulised kultuuriobjektid või tähenduslikud hooned. Kohalikud valisid Jõgevat iseloomustatavateks objektideks tuuleveski ja bussijaama.

Pindi Kinnisvara: September tõotab jääda kinnisvaraturul loiuks

Pindi KinnisvaraEesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi Indeks langes teist kuud järjest. Augustis kukkus indeks 3 % võrra ning jäi pidama hinnatasemel 1690 €/m², septembriks on oodata ka tehingute arvu langust.

Veel eelmise aasta detsembris oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks 1822 €/m² ja juulis korrigeeritud andmetel 1743 €/m². Kui juulis tehti indeksilinnades 1378 korteriomandi tehingut, siis augustis oli tehingute arv 1390. Võrdluseks – 2020. aasta juulis ehk peale suuremat „koroonaehmatust“ tehti indeksilinnades 1201 korteriomandi tehingut.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et mineviku andmeid on küll huvitav vaadata, kuid pigem teeb murelikuks jooksev info. „Pool kuud on läbi, kuid Maa-ameti andmebaasi on sisse kantud oluliselt vähem suuremate linnade korteritehinguid, kui tavapäraselt sel perioodil. Kevadine hinnaralli on läbi, pensionirahade pealevoolu keegi enam ei oota, ehitushindade kasv on peatumas. Hinnad on aga jätkuvalt kõrged ja tehingusse lähevad keskmisest jõukamad inimesed või need, kellel on pakiline vajadus – lihtne inimene, kes laenu abil oma perele suuremat elamispinda otsib, jääb suuremates linnades kõrgete hindade tõttu kukalt kratsima ja lükkab tehingu edasi või kolib linnast väljapoole,“ selgitas Sooman.

Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2020 on indeks 7 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 171 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi 18 aastase ajaloo.

https://www.pindi.ee/2021/09/17/september-tootab-jaada-kinnisvaraturul-loiuks/

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

28.09.2021 Kinnisvaraõiguse ABC