Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Pärnu: Avaldage arvamust uue üldplaneeringu lähteseisukohtade kohta

14.01.2022 parnu.ee

Sildid: Eesti, ERR, haldus, hind, linn, maa, õigus, omavalitsus, Pärnu, Pärnu linnavalitsus, planeering, rate, territoorium, üldplaneering, ülevaade, uuring, valitsus

Pärnu linnavalitsus ootab kuni selle aasta 31. jaanuarini linnakodanike ettepanekuid koostatava Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ lähteseisukohtade ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta.

Koostamisel on kogu omavalitsuse ehk Pärnu linna ning Tõstamaa, Audru ja Paikuse osavalla uus üldplaneering.

Pärnu linnast sai pärast kolme vallaga ühinemist üks suurema territooriumiga omavalitsusi Eestis (858,07 km2). Kogu omavalitsuse territooriumil kehtib kuus üldplaneeringut ja kolm teemaplaneeringut, mis on koostatud erineval ajal ning need sisaldavad ajastu vaimust ja kehtinud õigusruumist tulenevaid põhimõtteid ja tingimusi. Uue üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on kogu haldusterritooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine ning omavalitsuse sidumine üheks tervikuks.

Üldplaneeringu lähteseisukohad on planeeringu koostamise algusetapis koostatav dokument, milles käsitletakse üldplaneeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitatakse planeeringu koostamise eeldatav ajakava ning antakse ülevaade planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest.

Keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) väljatöötamise kavatsus on aluseks KSH aruande koostamisele. Kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendumisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave.

Eelmise aasta 18. jaanuarist 31. märtsini toimunud ideekorje ajal oli kõigil võimalik kaardirakenduse kaudu koostatavasse üldplaneeringusse asukohaga seotud ettepanekuid teha. Linnavalitsusele saadeti 455 ideed, mis olid abiks üldplaneeringu lähteseisukohtade väljatöötamisel.

Ettepanekud koos hinnanguga KSH välja töötamise kavatsuse asjakohasuse ja piisavuse kohta saata hiljemalt 31. jaanuaril e-posti aadressile linnavalitsus@parnu.ee

https://parnu.ee/uudised/uudised-koik/4800-avaldage-arvamust-uue-ueldplaneeringu-laehteseisukohtade-kohta

Uus Maa: Suur muutus: pensionireform ja maale kolimine tõstsid väikelinnade hindasid Tallinnast kordades kiiremini

14.01.2022 Adaur.ee

Sildid: Eesti, Harjumaa, Hiiumaa, hind, hinnad, hinnatõus, Ida-Virumaa, Igor Habal, Jõgeva, Jõgevamaa, kinnisvara, kinnisvaraturg, kodu, kontor, korter, kriis, linn, maa, maakond, maja, meelelahutus, nõudlus, pension, piirkond, plaan, rate, Tallinn, Tapa, tehing, turg, Uus Maa, Valga, Valgamaa, võrdlus

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa analüütiku Igor Habali sõnul oli mullu väga erandlik aasta, sest kinnisvara hinnad ja tehinguarvud tõusid kõige kiiremini maakondades ja linnades, kus pole aastakümneid suuremaid muutusi toimunud – näiteks Põltsamaal kasvas korterite ruutmeetri mediaanhind aastaga 56%, Jõgeval 38% ning Türil 36%.

Igor Habali sõnul kasvasid 2021. aastal kinnisvaratehingute arvud ning hinnad eranditult kõigis Eesti maakondades ja sisuliselt võttis turg varasemaga võrreldes täiesti uue suuna. „Kui siiani on aastaid räägitud, et elu on sisuliselt võimalik ainult Tallinnas, siis nüüd on see trend pöördunud. Inimesed on hakanud tõesti üle Eesti kinnisvara ostma ja ka tagasi kolima. Seda kinnitab fakt, et Harjumaa osakaal kõigist kinnisvaratehingutest mullu vähenes,“ lisas Habal.

„Kui Ida-Virumaa kinnisvaraturg kiratses eelmisest majanduskriisist saati, siis mullu kasvas seal tehingute arv tervelt 35%, mis on rohkem kui üheski teises maakonnas,“ rääkis Habal.

Igor Habali kinnitusel oli sellise muutuse peamine mõjutaja pensionireform. „Ida-Virumaal võttis iga kolmas inimene teisest pensionisambast raha välja ning oluline osa sellest rahast läks kinnisvarasse. Kuna Ida-Virumaa hinnad on suhteliselt madalad, siis võimaldas pensioniraha reaalselt kinnisvara osta, mis Tallinnas polnud suuresti võimalik,“ lisas Habal.

„Peale tehinguarvude kasvu pole ka nii kiiret hinnatõusu kui mullu paljud maakonnad kogu taasiseseisvumise aja näinud. Näiteks kasvas Valgamaal kinnisvara mediaanhind eelmisel aastal 44%, jõgevamaal 39% ja Hiiumaal 35%. Nendes kohtades on vähe pakkumisi ning madal võrdlusbaas ehk odavad hinnad, mis tähendab, et iga euro annab protsentuaalselt tuntava tõusu,“ selgitas Habal.

„Päris palju noori plaanib oma kodukohta tagasi minna ja soetada selleks kas suve- või päriskodu. Kui Tallinnas lähevad hinnad käest ära, siis kasvabki huvi eeslinnade ja maapiirkondade vastu, kus on head transpordiühendused. Sellised kohad olid mullu ka näiteks Türi, Tapa ja Põltsamaa,“ kommenteeris Habal ja lisas, et sarnane trend jätkub ka tänavu.

„Teine suur mõjutaja oli Covid, mille tõttu kulus vähem raha reisimisele ja muule meelelahutusele. Inimesed olid rohkem kodukontoris ja investeerisid oma elamistingimuste parendamisse,“ ütles Habal.

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütiku kinnitusel ootab tänavu ees tõenäoliselt eelmisega sarnane aasta. „Maakohtade populaarsus kasvab, nõudlus on kõrge üle Eesti ning ka hinnad jätkavad tõusmist,“ lisas Habal.

Pindi Kinnisvara: Põhja-Tallinna arendusprojektid ajasid hinnanumbrid lakke

14.01.2022 Pindi Kinnisvara

Sildid: arendus, Eesti, eluase, hind, hinnad, hinnaindeks, hinnatõus, indeks, Kalaranna Kvartal, kinnisvara, Kohtla-Järve, korter, korteriomand, kriis, Kvarta, kvartal, leping, linn, linnaosa, maa, Narva, õigus, Peep Sooman, Pindi Kinnisvara, Põhja-Tallinn, projekt, Tallinn, tehing, üür, uusarendus, väärtus, võrdlus

Eesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi Indeks tõusis detsembris 8 % võrra, ületades esmakordselt 2000 €/m² piiri.

Veel novembris oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 1857 €/m². Kui novembris tehti indeksilinnades kokku 1868 korteriomandi tehingut, siis detsembris oli tehingute arv 1760. Võrdluseks – 2020. aasta detsembris tehti indeksilinnades 1486 korteriomandi tehingut.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman sõnas, et esmapilgul üüratu hinnatõusu taga on ühe linnaosa väga suur arendusprojektide tehingute arv. „Põhja-Tallinnas tehti uusarendustes sadakond asjaõiguslepingut, lõviosa neist Kalaranna kvartalis ja Vabriku 59 arendusprojektis, mis mõlemad olid turu keskmisest märksa kõrgema hinnaga. On väga oluline erinevate hinnatõusude- ja languste põhjuseid välja tuua, sest vastasel juhul jääkski ühiskonnale mulje, nagu hoolimata energiakriisist sööstaksid kinnisvarahinnad raketina taevasse,“ selgitas Sooman.

Võrreldes varasema hinnatipuga on indeks 8 protsenti kõrgemal. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 222 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 18 aastase ajaloo.

https://www.pindi.ee/2022/01/13/pohja-tallinna-arendusprojektid-ajasid-hinnanumbrid-lakke/

Registreeru juba täna: koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub 18/01/2022

14.01.2022 Margot Toompark

Sildid: Andres Teder, arendaja, EKHÜ, hind, hindaja, investeering, keskkond, kinnisvara, Kinnisvarakool, kinnisvaraspetsialist, kodu, koolitus, kutseline, kutseline hindaja, linn, maa, maakler, maja, Margot Toompark, mõis, müük, Tallinn, väärtus, valitsus

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub 18/01/2022. Kutseline hindaja ja EKHÜ juhatuse liige Andres Teder tutvustab kinnisvara hindamise põhitõdesid, hindamise eesmärke ja kinnisvara hindamise toiminguid.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” on suunatud:

kõikidele kinnisvaraspetsialistidele, kes soovivad paremini mõista kinnisvara väärtuse kujunemise põhitõdesid;
kinnisvaramaakleritele, kes tahavad aru saada kinnisvara hindamisaktidest;
kinnisvara-arendajatele, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvara väärtust kujundavatest teguritest;
kinnisvarainvesteeringute tegijatele, kel on huvi väärtuse mehhanismide vastu;
tulevastele kinnisvara hindajatele;
kõigile eraisikutele, kel huvi kinnisvara vastu.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub 18/01/2022 kell 12.00-17.00 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Valitsuse korraldusest lähtuvalt võime klassiruumi oodata inimesi, kes on valmis kandma kaitsemaski ja suudavad tõestada oma nakkusohustust. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Abikaasade varasuhted Osa I

13.01.2022 Evi Hindpere

Sildid: elukoht, Evi Hindpere, hüpoteek, kinnisasi, kohus, kommentaar, leping, notar, õigus, pere, Raid & Ko, seadus, Tari, tehing

Vastavalt perekonnaseadusele on mehel ja naisel juba abiellumisavaldusega võimalik valida tulevikus nende vahel kehtima hakkama varasuhte liigi. Võimalusi, mille vahel valida on kolm:

varaühisus
juurdekasvuühisus
varalahusus

Valik ei ole kohustuslik. Kui abielluda soovijad ei vali varasuhteliiki, jääb nende vahel kehtima varaühisus. Varaühisuse korral muutub kogu abielu kestel soetatud vara abikaasade ühisvaraks. See tähendab, et nende soetatud asjadega tehingu tegemiseks on vajalik mõlema abikaasa nõusolek. Seega kinnisasja müügiks, aga ka piiratud asjaõigusega koormamiseks (nt hüpoteek), peavad mõlemad abikaasad ilmuma notarisse või siis volitama teist abikaasat tehingut tegema. Kui põhitehing peab seaduse kohaselt olema notariaalselt tõestatud, peab ka volikiri olema notariaalses vormis.

Kuid mitte kogu abielu kestel soetatud vara ei muutu abikaasade ühisvaraks. Kui üks abikaasadest saab kinnisasja pärijaks või omandab kinnisasja kinkelepingu alusel, on tegemist tema lahusvaraga. Lahusvaraga saab see abikaasa, kelle omandis see asi on, teha tehinguid iseseisvalt ehk ilma teise abikaasad nõusolekuta. Kuid siiski vaid sellisel juhul, kui see kinnisasi ei ole perekonna või teise abikaasa elukoht. Elukoha puhul on ikkagi vajalik teise abikaasa nõusolek.

Kokkuleppel võivad abikaasad iga kell valitud varasuhteliiki muuta. Selleks tuleb sõlmida notariaalne abieluvaraleping, millega valida muu varasuhe. Need abikaasad, kes abiellusid vana seaduse kehtivuse ajal ehk enne 2010. aastat, saavad abieluvaralepinguga muuta kehtivat varaühisust muuks varasuhte liigiks. Samuti on võimalik abieluvaralepinguga anda mingi konkreetse asja valitsemisõigus ühele abikaasale, muuta lahusvara ühisvaraks ja vastupidi.

Järgmisel korral tutvustan teile juurdekasvuühisuse varasuhet.

Minu blogilehelt https://raid.ee/blogi leiate kõik minu postitused lihtsalt ja korraga. Postitused ilmuvad regulaarselt üks kord nädalas. Ka teiepoolsed kommentaarid ja küsimused on oodatud.

Arco Vara: Arco Vara asutas ehitusettevõtte Arco Tarc OÜ

13.01.2022 Adaur.ee

Sildid: Arco Tarc, Arco Vara, arendus, ehitus, ehitusmahud, elamu, ettevõte, kasum, kodu, Kodulahe, leping, Miko-Ove Niinemäe, pere, projekt

Arco Vara AS asutas 100%-lise tütarettevõtte Arco Tarc OÜ, mis hakkab tegelema Arco Vara grupi arenduste ehituse peatöövõtuga.

Vajadus oma ehitusfirma järele tekkis arendusmahtude kasvamisest ja Arco Vara arenduste ajakavast, kus on tekkinud selged pikaaegsed ehitusmahud. “Jõudsime olukorda, kus mitmed ehitusettevõtted ei olnud valmis pikaajalisi ja mahukaid lepingud sõlmima, kuid Arco Vara soovib ise olla oma ärilise ajakava peremees,” ütles Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe.

Ehitusettevõtte marginaal Arco Vara arenduste ehitusel on piiratud, ehk et ehitusettevõte tegutseb kogu arenduse kasumlikkuse nimel ega ole iseseisev kasumiüksus.

Uue ehitusfirma esimene projekt on Stroomi ranna-äärne Kodulahe Rannakalda elamuarendus.

Hepsor: Hepsor ASi tütarettevõte omandab Lätis ärikondliku kinnisvaraarendusprojekti

13.01.2022 Adaur.ee

Sildid: arendus, ehitus, ettevõte, Henri Laks, Hepsor, Hepsor Latvia, hind, hoone, kaubandus, kaubanduspinnad, kinnistu, kinnisvara, kontor, korter, Kvarta, kvartal, Läti, leping, linn, maja, õigus, planeering, projekt, rate, Riia, strateegia, tehing

Hepsor ASi tütarettevõte Hepsor Latvia OÜ sõlmis 28. detsembril 2021 võlaõigusliku ostu-müügilepingu, millega omandab Riia linnas Ganibu Dambis 17A asuva kinnistu kogupindalaga 30 624 m2. Kokku on kinnistul 13 erineva ärikondliku funktsiooniga hoonet kogupindalaga 11 564 m2, millest on kehtivate rendilepingutega kaetud ligikaudu 70%. Tehingu hind ei kuulu osapoolte kokkuleppel avalikustamisele.

Hepsor AS-i juhatuse liige Henri Laks ütles: “Tegevusmahtude kasvatamine Läti kinnisvaraturul on osa meie kasvustrateegiast ning pole juhus, et ka teine detsembris sõlmitud tehing tuleb just sealt. Käesoleva tehingu eesmärk on omandatud kinnistule rajada laialdaste võimalustega ärikompleks, kust ei puuduks nii kontorid kui ka lao- ja kaubanduspinnad. Projekti kogumahuks on ligikaudu 25 000 m2, millest esimene osa peaks valmima 2024. aastal. Projekti lõplik valmimine jääb 2025. aastasse.“

Lisainfo:

Hepsoril on nüüdseks Lätis kolm ärikondliku ja kaheksa elukondlikku kinnisvara arendusprojekti, millest on valmis kaks elukondlikku arendusprojekti ning ehituses kolm elu- ja ärikondliku arendusprojekti.

Ehituses olevatest projektidest valmib 2022. aasta esimeses kvartalis Riias Balozu 9 elukondlik arendusprojekt. Kõigile 18 korterile on sõlmitud võlaõiguslepingud. 2022. aasta kolmandas kvartalis valmib Riias Ulbrokas 30 asuv stock-office, mille 3 645 m2 renditavast pinnast on rendilepingutega kaetud 72%. 2023. aasta teises kvartalis valmib Riias Gregora iela 2a kaks kortermaja, milles on kokku 116 korterit.

15. detsembril ostis Hepsor Latvia OÜ arendusprojekti aadressil Braila 23, Riia linnas. Vastavalt planeeringule võib kinnistule rajada ligikaudu 100 korterit ning projekt valmib eeldatavasti 2024. aastal.

Arco Vara: Kuidas olla panga silmis laenukõlblik?

13.01.2022 Mark Derbnev

Sildid: Arco Vara, ehitus, elamispind, ettevõte, hind, hüpoteek, intress, kinnisvara, kodu, kohus, kohustused, kontroll, laen, Mark Derbnev, Numai, objekt, pangad, pank, pankrot, plaan, poliitika, seadus, täitemenetlus, tööandja, tulu, võlg

Kui taotlete pangast kinnisvara ostmiseks laenu ja saate negatiivse vastuse, pole see kindlasti meeldiv, kuid see ei tähenda, et peaksite kodu ostmise plaanist loobuma. Pank ei tea teist kõike ja väga sageli tehakse otsus subjektiivsete tegurite põhjal, mida laenutaotleja saab mõjutada.

Pank vaatab alati laenutaotleja krediidiajalugu ning kui see ei ole puhas, on vastus laenutaotlusele tavaliselt negatiivne. Mis rikub täpsemalt krediidiajaloo ja kuidas olukorda parandada?

Tähtajaks tasumata maksed

Levinuim kodulaenust keeldumise põhjus on halb krediidivõime. Kui potentsiaalse laenuvõtja krediidiajaloos esineb laenu- või kommunaalmaksete hilinemist, võib finantsasutus pidada laenutaotlejat ebausaldusväärseks ja keelduda täiendavate riskide võtmisest. Kui pank siiski nõustub laenu andma, siis suurema intressiga.

Suur krediidikoormus

Pangad lähtuvad sellest, et potentsiaalne laenuvõtja peaks suutma regulaarselt laenu tagasimakseid teha – tema sissetuleku ja kulude tasakaal on väga oluline. Kui laenuvõtjal on aktiivsed laenud, mille igakuised tagasimaksed on jätavad kätte liiga vähe raha, siis võiks ta olla valmis selleks, et pank keeldub laenu andmast. Laenuvõimalustest ülevaate saamiseks tuleks välja selgitada oma krediidipotentsiaal, pöördudes kas otse panga krediidiosakonna poole või kasutades panga veebilehel olevat laenukalkulaatorit.

Probleemi lahenduseks võiks olla väikeste laenude tagasimaksmine.

Laenuvõtja on kellegi teise laenu käendaja

Olukord, kus potentsiaalne laenuvõtja on kellegi teise laenu käendaja või kaaslaenaja, on sarnane eelpool kirjeldatuga. Kuigi teie ei pea teise inimese laenu tagasi maksma, võetakse seda kui rahalist kohustust: kui laenuvõtja ei suuda laenu tagasi maksta, peab seda tegema käendaja.

Olukorra parandamiseks soovitavad eksperdid võimalusel laenu refinantseerida, et saada käendaja või kaaslaenaja staatusest vabaks.

Väikelaenude võtmine minevikus

Pangad suhtuvad krediidiajaloos näha olevatesse kiirlaenudesse äärmiselt negatiivselt. Kiirlaene võetakse enne palgapäeva või rasketes eluolukordades, kui raha on vaja kiiresti ja lühikeseks ajaks. Panga jaoks on see rahalise maksejõuetuse näitaja. Kui sa ei suuda rahuldada oma igapäevaseid rahalisi vajadusi, siis miks peaks pank uskuma, et saad hakkama suurema finantskoormusega?

Siit soovitus: makske tagasi kõik väikelaenud ja kui sellest ei piisa, oodake, kuni laenutähtajad ei mängi enam panga jaoks rolli. Ja mitte mingil juhul ärge võtke uusi väikelaene!

Tasumata trahvid või muud juriidilised kohustused

Laenuandmisest keeldumise põhjuseks võib olla ka trahvide, elatisvõlgnevuste või täitemenetluse olemasolu. Jällegi, kui te ei täida oma praeguseid rahalisi kohustusi, siis miks peaks pank uskuma, et käitute järgmisega kohusetundlikult?

Probleemi lahendamiseks tuleks enne kodulaenu taotlemist tasuda võlad ja täita kõik olemasolevad kohustused.

Ebapiisav sissetulek

Ebapiisav sissetulek on üks levinumaid kodulaenust keeldumise põhjuseid. Tulu ja kulu tasakaal on väga oluline: igakuised laenumaksed ei tohiks olla rohkem kui 45% sissetulekust. Sissetulekute hindamiseks on igal pangal aga oma võimalused, mõnes võib see näitaja tõusta kuni 80%-ni, olenevalt kliendi kuusissetulekust.

Probleemi lahendamiseks on mitu võimalust. Kui teil on oma ettevõte, siis on üks võimalus näidata suuremat tulu, makstes endale aasta jooksul enne laenutaotlemist rohkem dividende. Teine võimalus on võtta juurde osalise tööajaga töö. Võite proovida muuta ka hüpoteeklaenu andmeid: vähendage summat, suurendage tähtaega ja sissemakset. Samuti võib see aidata meelitada laenu võtma kaaslaenajat.

Ebatäpse teabe esitamine

Hüpoteeklaenu taotlemisel esitatav teave peab olema ajakohane ja usaldusväärne. Ärge luisake sissetulekute ja ametliku töökoha olemasolu kohta – pangal on kerge neid andmeid kontrollida.

Klient käitub kahtlaselt või ebaadekvaatselt

Laenu andmisel ei hinnata mitte ainult dokumente, vaid ka laenuvõtja isikut. Pangatöötaja esitab kliendile tema laenukõlblikkuse hindamiseks hulga küsimusi ning paneb tähele ka seda, kui avaldust vormistav potentsiaalne laenuvõtja on alkoholi- või narkojoobes, järgib kolmandate isikute juhiseid või käitub ebaadekvaatselt.

Objekt ei vasta panga nõuetele

Pank võib teha eitava otsuse, kui kinnisvara ei vasta panga nõuetele, näiteks kui on tehtud ebaseaduslikke ümberehitusi. Erinevate elamispindade puhul võib aga panga otsus erineda: sageli annab pank laenu ehitusjärgus või vastvalminud kinnisvara jaoks, isegi kui registreerimisega on probleeme.

Laenutaotleja tööandja võlad

Kui töötate ettevõttes, mis on riigile võlgu, siis olge valmis pangale selgitama, miks olete kindel, et ettevõtte pankroti väljakuulutamise korral jäävad teie tulud endiseks.

Probleemi lahendamiseks peate võib-olla töökohta vahetama.

Krediidiajaloo puudumine

Negatiivse otsuse põhjuseks võib olla ka krediidiajaloo puudumine. Kui te ei ole võtnud ega tagasi maksnud ühtki laenu, võib see tekitada pangas küsimusi. Tõsi, see on meie riigis harva takistuseks – peaasi, et teie sissetulekute suurus vastaks panga nõuetele.

Kokkuvõtlik soovitus: küsige teavet kõigist võimalikest pankadest! Igal pangal on laenuvõtjate hindamiseks oma kriteeriumid, lisaks võib rolli mängida finantsettevõtte hetkepoliitika. Seetõttu tasub avaldus esitada korraga mitmele pangale. Proovige ka endale välja kaubelda soodsam intress – sellega tulevad pangad klientidele tihti vastu. Olge julged ja küsige!

Domus Kinnisvara: Kas tellitud eksperthinnang valmistas Sulle pettumuse?

13.01.2022 Kädi Pant

Sildid: Domus Kinnisvara, eksperthinnang, elamu, hind, hindaja, hinnad, Kädi Pant, kinnisvara, kinnisvarahindaja, kodu, koostöö, korter, maa, maakler, mõis, müügiperiood, müüja, müük, nõudlus, omanik, ostja, portaal, tehing, turuväärtus, väärtus

Kinnisvaraportaalides näeme iga päev kuulutusi, mis lõppevad lausega „Maakleritel palun mitte tülitada“. Paljud omanikud, kes soovivad oma kodu ise müüa, kujundavad müügihinna aga kinnisvaraportaalides olevate müügihindade põhjal, mis ei ole otseselt vale, kuid portaalides olevad hinnad ei pruugi kajastada turul toimuvat olukorda: müügihind võib olla üks, kuid tehingus kajastuv number hoopis midagi muud.

Omanike poolt soovitud hind oma vara eest võib sisaldada näiteks emotsionaalset väärtust – enamjaolt on sellise väärtuse taga teatud tundmus oma vara suhtes, mis on kohati täiesti mõistetav. Ostja vaatenurgast aga võib see tekitada olukorra, kus inimene ei soovi seda vara soetada, sest tegemist on liiga kõrge müügihinnaga ja ostjal endal puudub selle vara suhtes emotsionaalne väärtus.

Lisaks kinnisvaraportaalide põhjal kujunenud müügihindadele, võivad kinnisvaraomanikud konsulteerida enne oma korteri või elamu müüki panemist asjatundmatute inimestega. Ise kinnisvarahindajana olen kokku puutunud klientidega, kes on nõu küsinud mõnelt sõbralt või tuttavalt. Kahjuks see sõber või tuttav ei tegele aga igapäevaselt kinnisvaraga ja ei ole teadlik turul toimuvast – selline olukord viib omaniku aga vale müügihinna määramiseni.

Mida need olukorrad meile kui kinnisvaras tegutsevatele inimestele näitavad?

Kinnisvarahindajad puutuvad ikka ja jälle kokku inimestega, kellele eksperthinnangus saadud turuväärtus pettumuse valmistab. Nagu eelnevalt välja toodud, põhjuseid võib olla mitmeid. Kinnisvarahindaja mitte ei leia turuväärtust portaalides olevate müügihindade põhjal, vaid leiab selle turul toimunud tehingute põhjal. Jällegi – kinnisvaraportaalides olevad müügihinnad võivad olla midagi muud kui turul toimunud tehinguhinnad.

Selliste juhtumite puhul, kus vara müügihind on tunduvalt kõrgem turuhinnast, tuleb ette olukordi, kus kinnisvarahindaja poolt koostatud eksperthinnang valmistab pettumuse nii müüjale kui ka ostjale. Müüjale võib eksperthinnang pettumuse valmistada seetõttu, et ta ei pruugi saada oma müüdava vara eest nii palju kui algselt lootis, ning ostjale seetõttu, et tal pole piisavalt vahendeid, et seda vara soetada.

Kui eksperthinnang valmistab kliendile pettumuse, leiavad kinnisvarahindajad ennast alatihti olukorrast, kus neil tuleb kliendile anda põhjalik tagasiside selle kohta, miks vara väärtus just selline on. Leidub kliente, kes mõistavad, et liiga kõrge müügihind võib kaasa tuua mitmeid probleeme (nt pikk müügiperiood, nõudluse puudumine), kuid leidub ka inimesi, kellele vahest „karm reaalsus“ kohale ei jõuagi.

Mida tuleks siiski teha, et taolisi olukordi vältida?

Et koostatud eksperthinnang ei valmistaks Sulle pettumust, konsulteeri enne vara müüki panemist või ostmist oma piirkonna kinnisvarahindaja või -konsultandiga. Nii saad välja selgitada oma võimalused ning tegutseda olukorrale vastavalt. Meie kui kinnisvaras tegutsevad inimesed näeme, mis iga päev turul toimub, ja saame omavahelise koostööna aidata Sind nõu ja jõuga: selgitame välja, kas Sinu müüdava või ostetava vara eest küsitud müügihind on võrdväärne turuhinnaga ning aitame Sind meeleldi kogu müügi- ja ostuprotsessi käigus.

Hepsor: Subsidiary of Hepsor AS to acquire 50% of Latvian residential property project of 116 apartments

13.01.2022 Adaur.ee

Sildid: Accor, Henri Laks, Hepsor, Hepsor Latvia, Kvarta, Kvarta Holding

Subject to an option agreement signed in 2021 Hepsor Latvia OÜ exercised an option to acquire 50% of Kvarta Holding OÜ. Kvarta Holding OÜ owns 100% of Kvarta SIA, which is developing a 116-apartment residential property at Gregora 2a, Riga.

According to Henri Laks, member of the Management Board of Hepsor AS, the transaction took place in accordance to the agreement and the Group had considered exercising the option in earlier published forecasts.

Additional information:

The construction of two residential properties for 116 apartments started at Gregora 2a, Riga in the third quarter 2021. As at 31 December 2021, a total of 20 apartments were sold under law of obligations. The expected completion of project is in 2023.

Swedbank: 2021. aasta kodulaenude suur ülevaade

12.01.2022 Adaur.ee

Sildid: Anne Pärgma, arendus, buum, Eesti, ehitus, eluase, eluasemelaen, energiamärgis, Harjumaa, hind, hinnad, hinnatõus, Ida-Virumaa, internet, käendus, keskkond, kinnisvara, kodu, kohus, koroona, korter, KredEx, laen, leping, linn, maa, maja, mõis, notar, omafinantseering, omanik, ostja, Pärnu, Pärnumaa, pension, pere, piirkond, Rapla, Raplamaa, regioon, Saaremaa, sissetulekud, Swedbank, Tallinn, Tari, Tartu, Tartumaa, tehing, turg, ülevaade, uusarendus

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma võttis kokku 2021. aasta kodulaenude trendid Swedbanki andmete põhjal.

Kinnisvara ja eluasemelaenuturg oli aktiivne

Tervet möödunud aastat iseloomustab erakordselt aktiivne kinnisvara- ja eluasemelaenuturg, mis sai hoo sisse juba 2020. aasta teises pooles. Uute eluasemelaenude kasv Eestis oli 2021. aastal 39%. Jutte oli nii buumist kui ka rallist, osaliselt püüti kinnisvarahindade tõusu kartuses kaua planeeritud kinnisvaraost kiiresti teoks teha. 2021. aastat kinnisvaraturul tehti tehinguid penisonisammastest välja võetud rahadega, kasutades raha eelkõige omafinantseeringuks. Välja võetud teise samba pensioniraha kasutati ka kodu väljaostuks, kuid seda pigem harvematel juhtudel.

Keskmine kodulaen

Kodulaenu keskmine summa kasvas 9000 eurot, jõudes 103 000 euroni. Keskmine laenusumma oli regiooniti erinev, sest ka kinnisvara hinnad on piirkonniti erinevad. Kui Tallinnas ja Harjumaal oli keskmine laenusumma suurim, 119 000 eurot, siis kõige väiksem keskmine oli Ida-Virumaal, 39 000 eurot. Keskmistelt laenusummadest teisel kohal oli Tartumaa 93 000 euroga, järgesid Raplamaa 76 000 euroga, Pärnumaa 74 000 euroga ja Saaremaa 72 000 euroga.

Keskmine laenuperiood laenu võtmisel oli lõppenud aastal 23,9 aastat. 2020. aastal oli see 22,4 aastat. Laenusumma kasvades on ootuspärane ka mõningane laenuperioodi pikenemine.

Uute varade keskmine laenusumma oli 139 000 eurot, sh korteritel 126 000 eurot ja majadel (sh rida- ja paarismajad) 164 000 eurot.

Keskmine laenuvõtja

63% meie väljastatud kodulaenudest võeti Tallinnas ja Harjumaal ning Harjumaa läbiümbruses. Teisel kohal oli Tartumaa 17 protsendiga, kolmandal Pärnumaa 5 protsendiga. Ülejäänud 15% jagunes kogu ülejäänud Eestile.

Enim laenuvõtjaid, 23% oli vanusegrupis 31-35 ning võrreldes 2020. aastaga kasvas 36+ vanuses laenuvõtjate osakaal. Suures pildis saab öelda, et 51% laenusaajatest olid kuni 35 aastased ja 49% üle 35 eluaasta.

Laenuvõtjate arv, kelle sissetulekud üksi ja koos kaaslaenajaga on kuni 1500 eurot kuus, on kahanemas ning üle 1500 sissetulekuga laenuvõtjate arv on kasvamas. 58% laenuvõtjatest oli netosissetulek (üksi ja koos kaaslaenajaga) üle 2000 euro. 27% laenuvõtjatest (üksi ja koos kaaslaenajaga) oli sissetulekuga üle 3000 euro kuus. Laenuvõtjate keskmine sissetulek (üksi ja koos kaaslaenajaga) oli 2600 eurot, mediaan 2200 eurot.

Kahasse võetud laenud

Teise laenusaajaga koos võetud laenude osakaal oli taas ühe protsendipunkti võrra langenud ning on lõppenud aastal 42%. Välja saab tuua, et korteriostjatest võeti laen 2/3 juhtudel ja majaostul 1/3 juhtudel üksinda.

Omafinantseering

Omafinantseeringu keskmine summa 2021. aastal oli 37 000 eurot, mida oli 3000 euro võrra rohkem kui 2020. aastal. Samaaegselt 77% laenudest oli omafinantseering summas kuni 30 000 eurot. KredExi käendusega laenudel oli keskmine omapanus 14 600 eurot, see oli 2600 eurot suurem, kui 2020. aastal.

34% laenudest jäi omafinantseeringu osakaal vahemikku 15–25%; ning 17% vahemikku 10- 15%, siin viimases grupis on KredExi käenduse kasutajad. 15% laenuvõtjatest kasutasid omafinantseeringu katteks olemasolevat kinnisvara.

Mida osteti?

Swedbanki väljastatud laenudest said unistused oma kodust tõeseks järgmiselt: 68% ostis korteri ja 30% maja. Ülejäänud osa moodustasid maa ostud jt tehingud. 2020. aastaga võrreldes oli maja (sh ka paaris- ja ridamajad) osakaal kasvanud kaks protsendipunkti.

Ostetud korteritest 56% oli ehitatud enne 2000. aastat ning 29% oli valminud aastatel 2020–2021.

Majadest vastavalt 42% oli ehitatud enne 2000. aastat ning 36% aastatel 2020-2021.

Uutest ostetud varadest korterid ja majad kokku vastasid 82% energiamärgisele A või B. Samas, uusarenduste osakaal langes, korterite osas -1% ja majadel (sh paaris ja ridamajad) -4%. 2021. aastal kahanes laenuga soetatud uute varade osakaal, mis oli tingitud sellest, et müügis olevate varade hulk lähenes hooga laojäägile, ehk ostjal oli vähem valikuid. Lisaks muidugi asjaolu, et ehitustähtajad pikenesid. See omakorda tõi kaasa ka teatava hinnatõusu.

KredExi käendusega laenuvõtja profiil

Laenusumma oli keskmiselt 109 000 eurot, keskmine omafinantseering 14 600 eurot. 47% laenuvõtjatest (üksi ja kaaslaenajaga) olid sissetulekuga vahemikus 1000–2000 eurot. 43% laenudest võeti koos kaaslaenajaga.

Koos teise laenusaajaga võetud laenude osakaal KredExi käendusega laenudel oli 43%, mis oli veidi kõrgem tavapärasest keskmisest. Enim laenuvõtjaid, 46% oli vanusegrupis 26-30 eluaastat.

Piirkondadest saab välja tuua, et eluasemelaenude geograafilises jaotuses eristub KredExi käendusega laenude osas Tartumaa. Tavapäraselt 17%, koos KredExi käendusega 22% osakaal.

Mida uut tõi 2021. aasta Swedbanki kodulaenudesse?

Swedbank hakkas 2020. aasta lõpus pakkuma kodu energiatõhususe laenu ning 2021. aastal väljastati 8,5 miljonit eurot Eesti era-, paaris- ja ridamajade energiatõhususe parendamiseks. Kodu energiatõhususe laenu keskmine summa oli 42 000 eurot. Enim kasutasid inimesed laenu kodu soojustamiseks. Selleks tehti akende, uste ja kütesüsteemide vahetamist ning paigaldati päikesepaneele, eesmärgiks vähendada küttekulusid.

Kodulaen täielikult kontaktivabalt

Juba aastaid tagasi valmis saanud arendused internetipangas võimaldavad taotluste esitamist ja laenulepingute sõlmimist digitaalselt. Lisaks oleme juba aastaid pakkunud laenusoovijatele nõustamist ka telefoni teel, ilma vajaduseta külastada pangaesindust. Koroonaviirusest tingitud olukorras on kodulaenu võtmine ilma halduriga näost näkku kohtumata ainuke võimalus. Halduritele oli töökeskkond tavapärane, kuid laenusoovijale võis isegi üllatav tunduda, kui sujuvalt laenuprotsess kulges. Saime palju kiidu- ja tänusõnu klientidelt kodulaenu võtmise kohta digikanalites.

Kaugtõestamine

2021. aastal lisandus suurepärane lahendus teha notariaalseid tehinguid kaugtõestuse teel. Aitäh notaritele selle kasutuselevõtmise eest! Swedbanki tehingutest tehakse nüüd juba üle 30% (2020. aasta lõpus 10%) kaugtõestuse teel ning trend on ikka selgelt kasvav.

Maksepuhkused

Keskmine laenuperiood laenulepingu sõlmimisel on 23 aastat, kuid tegelik keskmine laenuperiood on lühem. Laenuvõtjad tagastavad laenu ennetähtaegselt vara müügist, et osta uus kinnisvara värske laenuga. Olenemata sellest, mitmeks aastaks laenuleping sõlmitakse või kui kaua laenu tegelikult tasutakse, tuleb teada, et kui tekivad makseraskused, on mõistlik sellest pangale teada anda. Makserakustest teada andes saab laenuspetsialistiga tekkinud olukorra läbi arutada ja leida lühiajaline lahendus ja mõelda pikemaajalistele lahendustele.

Kõige levinum ajutine leevendus on põhiosamaksepuhkus

Tuleb mõista, et makseraskus ei ole häbiväärne olukord vaid pikaajalise laenu puhul reaalne oht, millele võiks, kui alati pole võimalik ette mõelda. Panga huvi on alati sellises olukorras olla kliendile toeks raskuste ületamisel ja maksevõimekuse taastamisel. Peamised põhjused, miks makseraskused tekivad on laenvõtja või tema pereliikme töö kaotus ehk sissetuleku vähenemine, laenuvõtja või pereliikme pikaajaline haigestumine või surm, mis toob kaasa sissetuleku vähenemise, ülelaenamine ehk uute laenude võtmine sellisel määral, et kohustuste osakaal sissetulekust moodustab ebamõistlikult suure osa.

Uued kodud 2021. aastal

2021. aastal sai üle 8000 Swedbanki kliendi uue kodu omanikuks. Soovime neile ja kõigile teistele koduomanikele ilusaid hetki päris oma kodus ja kõike head uuel aastal! Soovide täitumist!

Domus Kinnisvara: Kinnisvara väärtust mõjutavad tegurid

12.01.2022 Domus Kinnisvara

Sildid: Domus Kinnisvara, eksperthinnang, elamu, elamumaa, eluruum, ERR, hind, hindaja, hoone, investeering, kinnistu, kinnisvara, konstruktsioon, korter, kvaliteet, maa, maja, notar, õigus, piirangud, piirkond, planeering, rate, Tari, tehing, tehnika, tehnovõrk, üksikelamu, väärtus, võrdlus

Elukondliku kinnisvara väärtust mõjutavaid tegureid on mitmeid. Kinnisvara hindaja nimetab neid eksperthinnangus kui võrdluselemente, mis hinnatava vara tüübi tõttu võivad olla erinevad. Näiteks erinevad korteri väärtust mõjutavad tegurid mõnevõrra üksikelamute omadest. Võrdluselement – vara või tehingut iseloomustav näitaja, mida kasutatakse kohandamisel ja mille valikul lähtutakse selle olulisusest vara väärtuse kujunemisel.

Kõige tähtsamaks väärtust mõjutavaks näitajaks võib lugeda asukohta ning sealset hetke turuolukorda. Asukoht toob esile vara turupiirkonnas tehtud tehingute hinnataseme. Tulenevalt asukohast võib raskendatud juurdepääs varale mõjuda negatiivselt. Näiteks võib juurdepääsutee olla eratee, mille puhul oleks tarvis seada servituut tee kasutamise kohta. Juurdepääsutee puudumine või halb seisukord mõjub varale negatiivselt. Loomulikult mõjutab vara väärtust hoone konstruktsioonide valmidus ja seisukord. Turul on üldjuhul kõrgema hinnaga uuemad või renoveeritud hooned. Lisaks hoone üldisele seisukorrale mõjutab väärtust ka hoone siseruumide seisukord (avatäidete ning siseviimistluse seisukord). Samuti peab märkima, et kinnisvara väärtust ei mõjuta seal asuva mööbli olemasolu – diivan, lauad-toolid jms (va kohtkindel mööbel, näiteks köögimööbel või garderoobid, mille olemasolu mõjub vara väärtusele positiivselt, samuti mängib rolli köögimööbli ja integreeritud köögitehnika kvaliteet).

Järgnevaks väärtust mõjutavaks teguriks on vara pindala. Üldjuhul on turul suurema pindalaga varad kõrgema hinnaga ning vastupidi. Kuna korterite puhul vaadeldakse turul enamasti ruutmeetrihindasid, siis reeglina on pindalalt väiksemate korterite ruutmeetrihind suurem kui suurematel korteritel. Samuti mõjutab hinda üksikelamu eluruumide suurus ja funktsionaalsus. Lisaks eluruumide suurusele mõjutab hoonestatud elamumaa väärtust ka kinnistu pindala – suurema kinnistu puhul on üldjuhul väärtus kõrgem.

Korterite puhul mõjutab väärtust ka see, mitmendal korrusel see paikneb, aknast avanev vaade ja ruumiplaneering. Üldjuhul on 5-kordsete korterelamute viimasel ja esimesel korrusel asuvad korterid vähem eelistatud, mistõttu on ka nende väärtused madalamad. Samuti on ka soklikorrusel asuvad korterid vähem eelistatud. Lisaks tuleb mainida, et alati ei pruugi olla viimasel korrusel asuv korter miinuseks. Juhul, kui hoones on olemas lift või tegemist on viimase korruse korteriga, millelt avaneb hinnaline vaade, sellisel juhul võib see olukord väärtust mõjutada positiivselt. Ruumiplaneeringu aspektist on lisaks akendest avanevale vaatele oluline ka loomuliku valguse ligipääs siseruumidesse ning otstarbekalt lahendatud ruumiplaneering.

Samuti mängivad rolli vara tehnosüsteemid. Küttesüsteemide olemasolu, seisukord ja praktilisus on väärtust mõjutavaks teguriks, kuna turul on kõrgemalt hinnatud elamud, kus on soodsamad ja mugavamad küttelahendused ja soojustagastusega ventilatsioon. Lisaks on üksikelamute puhul eelistatud tsentraalsed tehnovõrkude lahendused.

Vara väärtusele avaldab positiivset mõju ka turul tahetud abipindade olemasolu. Reeglina on turul rohkem eelistatud varad, millel on olemas rõdu/terrass, saun, notariaalse kasutuskorra alusel määratud parkimiskoht ja panipaik/keldriboks. Üksikelamute puhul saab lisaväärtuseks pidada ka praktilisi abihooneid (nt garaaž või saunahoone).

Negatiivsete aspektidena mõjuvad varale seatud õiguslikud piirangud ja kitsendused.

Lisaks peab täheldama, et alati ei ole renoveerimistööd keskmisest kallimate ja eksklusiivsete materjalide kasutamisega majanduslikult kasulik. Jah, need tõstavad vara väärtust, kuid olenevalt turu piirkonnast (näiteks madala turuaktiivsusega piirkond), ei pruugi selline investeering vara väärtust tõsta sama palju, kui olete kulutanud materjalide ja tööde tegemise peale. Pigem valivad inimesed renoveeritud vara asemel sama hinnaklassiga uuema vara.

Iga vara on oma asukoha, seisukorra ja muude tegurite poolest eriline, mistõttu soovitan kinnisvara väärtuse küsimuste korral pöörduda oma piirkonna hindaja poole.

Statistikaamet: Möödunud aasta novembris vähenes siseturistide ja suurenes välisturistide arv

11.01.2022 Statistikaamet

Sildid: analüüs, Eesti, ettevõte, Euroopa, Harjumaa, Helga Laurmaa, Ida-Virumaa, kommunikatsioon, kriis, Lääne-Virumaa, Läti, LEED, Leedu, maa, maja, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, majutus, Pärnu, Pärnumaa, riik, Saksamaa, Soome, statistika, Statistikaamet, Tartu, Tartumaa, teenus, Väli, Venemaa, võrdlus

Statistikaameti andmetel peatus 2021. aasta novembris majutusettevõtetes üle 167 000 turisti, mis on 42% rohkem kui aasta varem samas kuus. Vähenes sise- ja suurenes välisturistide arv.

Statistikaameti analüütiku Helga Laurmaa sõnul väisas novembris Eesti majutusettevõtteid 66 000 välis- ja üle 101 000 siseturisti. 2020. aastaga võrreldes oli välisturiste neli korda rohkem, aga kriisieelsest tasemest jäi välisturistide arv endiselt kaugele maha. „Novembrikuu välisturistide arv oli võrreldav 2002. aasta novembri andmetega. Siseturistide arv vähenes aga aastaga 1%, üle-eelmise aasta novembriga võrreldes 12%,“ täpsustas Laurmaa.

Siseturistidest 66% märkis oma reisi eesmärgiks puhkuse ja 25% töö. Kõige rohkem ehk 36% siseturistidest peatus Harju, 13% Pärnu ja sama palju ka Tartu maakonnas. Ida-Virumaal peatus 9% ja Lääne-Virumaal 6% siseturistidest. Siseturistid veetsid majutusettevõtetes kokku 175 000 ööd.

Novembris kasvas aastases võrdluses nii Euroopa riikidest kui ka väljastpoolt Euroopat pärit turistide arv. Enim turiste saabus Soomest ja Lätist, kust reisis siia vastavalt 14 000 ning 13 000 inimest. Venemaalt saabus 4000, Saksamaalt 3000 ja Leedust ligi 3000 turisti. Välisturistidest 73% peatus Harju maakonna majutusettevõtetes, järgnesid Pärnu (11%), Tartu (7%) ja Ida-Viru (3%) maakonnad. Välisturistid veetsid Eestis kokku üle 144 000 öö.

Novembris pakkus külastajatele teenust 902 majutuskohta ehk 41 majutuskohta vähem kui aasta varem. Turistide kasutuses oli 20 000 tuba ja 46 000 voodikohta, täidetud oli kolmandik tubadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 35 eurot inimese kohta, mis oli 2020. aasta hinnast 4 euro võrra kallim, samas nelja euro võrra odavam kui 2019. aastal. Tartumaa majutusettevõttes maksis ööpäev keskmiselt 42 eurot, Lääne-Virumaal 41 eurot, Harjumaal 37 eurot ning Pärnumaal 30 eurot inimese kohta.

Majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Elamispindade ülevaade talv 2022: korterite müügipakkumiste puudujääk ajab hinnad rallima

11.01.2022 Tõnu Toompark

Sildid: analüüs, arendaja, arendus, ehitus, ehitushinnad, eksperthinnang, elamispind, ettevõte, hind, hinnad, intress, intressimäär, investor, kinnisvara, Kinnisvarakool, Kinnisvaraturu ülevaade, kodu, koroona, korter, kriis, kvartal, laen, linn, maja, müüja, müük, nõudlus, ostja, pakkumine, prognoos, projekt, sektor, seminar, statistika, Tallinn, tehing, Tõnu Toompark, tootlus, turg, ülevaade, üür, uusarendus

Jaanuar 2022. a ei ole elamispindade pakkumiste turu defitsiidile toonud leevendust. Ostjaid on turul endiselt pakkumistest rohkem. See on toonud endaga kaasa kiire hinnaspiraali. Valminud suur elamispindade turuülevaade heidab pilgu, millal võiks olukord stabiliseeruda ja millal võiksid nõudlus-pakkumine tasakaalupunktile läheneda.

Valminud 2022 talve elamispindade turuülevaade heidab pilgu järgmisele.

Vaade makropildile ja selle vahetu mõjule kinnisvaraturule
Laenuturu arengud käivete, laenukoormuse ja intressimäärade osas
Üldisem vaade korterituru tehingutele ja hindadele ning ostujõu dünaamikale
Uute korterite turu olulised arengud
Üüriturg ja üüriinvestorite aktiivsus
Järeldused ja prognoosid poole-pooleteise aasta vaates

Ülevaate esitluseks kontakteeru: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Alternatiivina on võimalus osaleda sügisel 03.02.2022 Kinnisvarakooli veebiseminaril Kinnisvaraturu ülevaade 2022 I kvartal. Lähem info ja registreerumine Kinnisvarakooli kodulehel.

Uus Maa: 13 ennustust kinnisvaraturule aastaks 2022

11.01.2022 Adaur.ee

Sildid: arendus, buum, EAS, Eesti, elamispind, Euroopa, Euroopa Keskpank, hind, hinnad, hinnakasv, hinnatõus, inflatsioon, intress, intressimäär, kinnisvara, kinnisvaraspetsialist, kinnisvaraturg, kodu, korter, kriis, laen, linn, maa, maja, pank, poliitika, Poola, sadam, sektor, SKP, Tallinn, Tartu, turg, üür, Uus Maa, uusarendus

Uus Maa Kinnisvaraspetsialistide seas läbiviidud küsitlusest selgus, et alanud kinnisvara aasta jätkub üsna samades toonides, kuid defitsiidile ja hinnarallile oodatakse leevendust.

Kuigi 2022. aasta kohta käivad majandus- ja poliitikaennustused on seinast seina ning võimalusi paistab olevat rohkem kui üks, nähakse kinnisvaraturgu positiivses arengus, kuid juba oluliselt rahulikumana, sest suur hinnatõus, mis on vallutanud kõik sektorid, tõmbab ostuvõimalusi vähemaks.

Toome järgnevalt välja vastused 13-le esitatud küsimusele, millele vastasid meie kinnisvaraspetsialistid erinevatest Eesti osakondadest.

Milliseks kujuneb kinnisvara hinnatõus aastal 2022?

8-10%. Aasta esimeses pooles kiirem hinnakasv jätkub ning teisel poolaastal võib näha aeglustumist. Muide, kõrgemat keskmist ennustati Tallinnas ning mida pealinnast eemale, seda väiksemaks kasvuootus muutub.

Kas üürihinnad kasvavad?

Jah. Jätkub kriisist taastumine ning sarnaselt muude hindadega kerkib ka üüritase. Tõsi, kommunaalkulude kiire kasvu tingimustes on tõus tagasihoidlik ning osade elamispindade puhul jäävad need ka samale tasemele. Elektriküttel korterite puhul näeme ka tagasilööke.

Kas sel aastal näeme käesoleva buumi tipphindu?

Jah. Pärast seda kasv aeglustub.

Kas on oodata turu ja hinnataseme järsku langust?

Ei. Et nii juhtuks, peaks meid tabama tõsine majanduslik või poliitiline šokk. Seda aga hetkel näha ei ole.

Kas Tallinna korteri ruutmeetri mediaanhind võiks kerkida 3000 eurole?

Mullu võisime lugeda kõige lennukamatest arvamustest, et Tallinna kinnisvarahinnad purustavad rekordeid õige kiirelt ja aina kõrgemalt ning 3000 või 5000 eurot pealinna keskmise ruutmeetrihinnana pole enam mägede taga.

Meie vastuseks kujunes siiski veel “ei”. Detsembris 2021 oli korteri keskmine mediaanhind 2485 €/m2.

Kas Tartu korteri ruutmeetri mediaanhind võiks kerkida 2000 eurole?

Jah. Detsembris 2021 oli vastav näitaja 1859 €/m2.

Kas defitsiit hakkab leevenema?

Jah, aasta teises pooles.

Kas huvi uus kodu osta suureneb või väheneb?

Jääb pigem samale tasemele.

Kas huvi kinnisvarasse investeerida kasvab?

Jah. Inflatsioonihirmu valguses on kinnisvara rahale turvaline sadam.

Kas trend maale kolida jätkub?

Jah.

Kas uusarenduste rajamine väikelinnadesse jätkub?

Küsimus oli esitatud silmas pidades eelkõige neid linnu, mis ei asu Tallinna ümbruses. Vastuseks kujunes ülekaalukalt „jah“.

Kas kodulaenuintress kasvab?

Jah. On tõenäoline, et kõrge inflatsioonitase sunnib Euroopa Keskpanka vähendama varaostuprogramme ning tõstma baasintressimäära.

Kas inflatsioon ületab 10% taseme?

Jah. Juba detsembris 2021 oli vastav näit 12%.

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 1,194 1,195 1,196 Vanemad uudised ››

Lisateave ja registreerumine

Tähtajaks tasumata maksed

Suur krediidikoormus

Laenuvõtja on kellegi teise laenu käendaja

Väikelaenude võtmine minevikus

Tasumata trahvid või muud juriidilised kohustused

Ebapiisav sissetulek

Ebatäpse teabe esitamine

Klient käitub kahtlaselt või ebaadekvaatselt

Objekt ei vasta panga nõuetele

Laenutaotleja tööandja võlad

Krediidiajaloo puudumine

Mida need olukorrad meile kui kinnisvaras tegutsevatele inimestele näitavad?

Mida tuleks siiski teha, et taolisi olukordi vältida?

Kinnisvara ja eluasemelaenuturg oli aktiivne

Keskmine kodulaen

Keskmine laenuvõtja

Kahasse võetud laenud

Omafinantseering

Mida osteti?

KredExi käendusega laenuvõtja profiil

Mida uut tõi 2021. aasta Swedbanki kodulaenudesse?

Kodulaen täielikult kontaktivabalt

Kaugtõestamine

Maksepuhkused

Kõige levinum ajutine leevendus on põhiosamaksepuhkus

Uued kodud 2021. aastal

Kinnisvarauudised

Uudiste arhiiv

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Kinnisvarakoolis järgmisena: