SEB: 7 levinud küsimust kodulaenulepingu kohta

SEB PankKodulaenu võtmine on oluline samm. Inimestel, kes igapäevaselt lepingute ja finantsasjadega kokku ei puutu, tekib sellega seoses kindlasti palju küsimusi.

Laenuvõtja jaoks on väga tähtis saada enne lepingu allkirjastamist kõigile oma küsimustele vastused. Küsimusi saab esitada otse panga kontaktisikule, kellega on juba varem läbi räägitud laenusumma, tähtaeg, intressimäärad jm. Kõik laenulepinguga seotud nüansid tasub läbi arutada juba enne lepingu vormistamist, sest iga hilisem muudatus võib pikendada laenu saamise protsessi.

1. Mida tähendab kaastaotlejate solidaarne vastustus?

Kodulaenu taotlejatel oleks hea teada, et enam kui ühe laenusaaja puhul on kaaslaenusaajate vastutus lepingu täitmisel solidaarne: iga laenusaaja vastutab laenu tagasimaksmise ja muude lepinguga võetud kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Näiteks kui kaaslaenajatel peaks tekkima panga ees võlgnevusi, küsib pank laenu osamakset mõlemalt kaaslaenajalt. Seda ka juhul, kui seni on tagasimakseid teinud vaid üks kaaslaenaja.

2. Millised kulud kodulaenu võtmisega kaasnevad?

Kodulaenu võtmine ei tähenda ainult seda, et pangalt saab raha uue kodu ostmiseks, vaid arvestada tuleb ka sellega, et laenu võtmise ning uue kodu soetamisega kaasnevad mitmed kulutused. Kodulaenu võtmisega kaasnevad ühekordsed ja perioodilised kulud, milleks on näiteks notaritasudm riigiliõiv, laenulepingu sõlmimise tasu, tagatisvara kindlustamise tasu jne

Loen lähemalt: “Millised kulud kodulaenu võtmisega kaasnevad?”

3. Kas mul on õigus laenulepingust taganeda?

Kodulaenu korral on laenusaajal õigus pärast laenulepingu allkirjastamist lepingust taganeda. Periood, mille jooksul seda saab teha, tasuks üle kontrollida laenulepingust, sest see võib sõltuvalt pangast erineda. SEB puhul on lepingu taganemise perioodiks seitse kalendripäeva pärast seda, kui kõik laenusaajad on laenulepingu allkirjastanud.

4. Kas ma pean arveldama selles pangas, kust ma kodulaenu võtan?

Pangas arveldamise kohustuslikkus on kirjas laenulepingus. Üldjuhul on laenusaajal laenulepingu järel kohustus kodulaenu võttes arveldada samas pangas. Sel moel on laenu teenindamine mugavam ning ei pea muretsema, kas maksepäevaks saab laenumaksete tasumiseks vajalik summa teise panga kontole kantud või mitte.

5. Mis juhtub, kui lepingujärgne kuumakse jääb õigeaegselt tasumata?

Kui te ei tasu lepinguga ettenähtud makseid õigeaegselt, on pangal õigus nõuda viivist lepingus toodud määras. Tähelepanu tasuks pöörata ka teavitustele, mis makse viibimise puhul edastatakse, ja nende tasudele. Kui makse on viibinud üle 45 päeva ja summa on üle 30 euro, edastavad pangad üldjuhul info võla kohta maksehäirete registripidajale. Üldjuhul teavitatakse maksega viibimisel võlgnevusest ka lepingut tagavaid isikuid (käendajaid, tagatisvara omanikke).

Kui laenuvõtja sissetulek väheneb või kaob sootuks, tasub kiiresti pöörduda panga poole, et leida lahendus ja vältida makseraskuste tekkimist.

6. Kas laenu saab maksta tagasi ka ennetähtaegselt?

Laenu ennetähtaegsel osalisel või täielikul tagasimaksmisel lähtutakse konkreetse laenulepingu tingimustest. Üldjuhul tuleb siis maksta leppetasu, mille suurus sõltub etteteatamistähtajast, tagastamise päeva laenujäägist, kehtivast intressimäära tüübist (fikseeritud või fikseerimata) ja intressimäära suurusest.

7. Kas lepingus sätestatud tingimusi on võimalik muuta?

Hilisem lepingutingimuste muutmine toimub üldjuhul panga ja laensaaja kokkuleppel. Muudatused fikseeritakse lepingu lisas ja see on reeglina tasuline.

Oluline on kõik detailid pangaga läbi rääkida ning seejärel muidugi ka leping hoolikalt läbi lugeda. Kui aga midagi jääb ebaselgeks, siis ärge kartke küsida!

Ka notari deposiidi kasutamisel võib libastuda

leadell-logoKinnisvara ostu-müügi puhul tagab notari deposiitkonto kasutamine reeglina turvalise tehingu nii müüjale kui ostjale. Praktilise näitena: müüja võõrandab korteri või elamu ainult juhul, kui saab vastu kokku lepitud müügihinna. Ostja seevastu loovutab raha vaid juhul, kui saab vastu omandiõiguse. Pangalaenu võtmise korral peab enne tehingut notari deposiidikontole tasuma omafinantseeringu osa, ülejäänu kannab pank. Kui kinnistu ostetakse täielikult oma vahenditest, tuleb notari deposiidi kasutamiseks kogu müügihind eelnevalt vastavale kontole üle kanda.

Keeruliseks võib notari deposiidi kasutamine minna juhul, kui osa rahast tuleb väljaspool Euroopa Liitu asuvast pangast. Näiteks USA-s on mitmeid regionaalse tegevusulatusega pankasid, mis rahvusvahelisi makseid ei tee. Taolises olukorras võib ameeriklasest kinnistu ostja kasutada Eesti notari deposiidi kontole raha ülekandmiseks maksevahendajaid. Mõnikord juhtub taolise teenuse kasutamisel, et raha küll laekub, kuid konto väljavõttelt ei nähtu sõnagi selle kohta, kelle eest või nimel makse tehti, kes selle algatas jms. Notar võib küll aimata, et raha on üle kantud tema juurde kohale ilmunud ostja huvides, kuid aimamisest on notariaalse tehingu tõestamiseks ja raha edasikandmiseks vähe kasu. Kui laekunud makse asjaolud on ebaselged, võib notaril tekkida kohustus informeerida Rahapesu Andmebürood, ta võib soovida asjaolude selgitamiseks või nõu küsimiseks nii panga kui Finantsinspektsiooni poole pöörduda. Kõik see võtab nädalaid või lausa kuid aega ja kinnisvaratehing lükkub edasi. On võimalik, et mitmete päringute tulemusena selgub tõsiasi: kõige turvalisem ja korrektsem on laekunud summa algsele kontole tagasi kanda. Taolises olukorras ei pruugi müüja soovida oodata ja ta võib teise ostja kasuks otsustada. Lisaks sellele peab makse algataja arvestama rahasumma tagastamisest tulenevate lisakuludega: iga keti lüli võtab ka raha tagasikandmisel oma vahendustasu ja need ei ole taoliste ülekannete puhul väikesed. Halvimal juhul ulatuvad need sadadesse eurodesse.

Mida taoliste arusaamatuste vältimiseks teha? Makse asjaolud on palju selgemad, kui välismaalasest kinnistu ostja avab endale aegsasti Eestis tegutsevas pangas konto ja laseb raha esmalt sellele isiklikule kontole kanda. Kui ülekanne notari deposiidi kontole tehakse Eestis asuva panga kontolt, on ülekande tegija (maksja) isik automaatselt näha. Samuti tuleb notari deposiidikontole maksmisel selgitusse märkida võimalikult täpsed tehingule viitavad andmed. Selleks tasub notari käest eelnevalt teavet küsida.

Väiksema väärtusega kinnisvara ostmisel ei pruugi advokaadi kaasamine notariaalse tehingu nõustamiseks ennast majanduslikult õigustada. Samas, mida suurem on kinnisvara väärtus, seda suuremad ka poolte rahalised ja muud riskid. Seega tasub kõrgema väärtusega kinnistu (näiteks elamu) ostmiseks kindlasti kasutada kogenud advokaadi abi.

Ilmar- Erik Aavakivi / LEADELL Pilv Advokaadibüroo vandeadvokaat

Domus Kinnisvara: Tallinna ja Tartu korterite müügitehingutest üle 30% toimub uute korteritega

Domus KinnisvaraTaas on paljud uusarendused ehitamisega lõpule jõudnud ning arendajad saavad anda võtmed üle uutele koduomanikele. Viimased aastad on näidanud, et suur osa uusi kortereid broneeritakse juba enne nende valmimist, just paljustki sellest tulenevalt oli oktoobris nii Tartus kui ka Tallinnas varasematest kuudest rohkem tehinguid uute korteritega, kokku müüdi ligi 370 uut korterit. Uute korterite osakaal Tallinnas ulatus 32%-ni ja Tartus 35%-ni korterite müügitehingutest. 

Maa-ameti tehingustatistika andmetel sooritati tänavu oktoobris Eestis kokku 5136 ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 374 miljonit eurot. Tehingute arv tõusis septembriga võrreldes 2% ja eelmise aasta oktoobriga võrreldes 11%. Käesoleva aasta oktoobrikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 28% kõrgem.

Korterite müügitehingute arv Eestis tõusis oktoobris 1%, olles 3% kõrgem 2019. aasta oktoobrikuu müügitulemustest. Aastatagusega võrreldes on enamikus ülevaates toodud linnades korterite müügitehingute arv tõusnud (v.a Viljandis ja Narvas). Korterite keskmine hind on septembriga võrreldes tõusnud Viljandis ja Pärnus. Võrreldes aastatagusega on keskmine hind langenud ainult Kuressaares.

Maa-ameti andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta oktoobris 2069 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ligi 257 miljonit eurot. Septembriga võrreldes tõusis tehingute arv 3% ja tehingute koguväärtus 15%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 9% ja tehingute koguväärtus 22%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati oktoobris ca 32% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 2795 €/m². Kuu varem oli uute korterite osakaal 27% keskmise hinnaga 2819 €/m².

Tartu maakonnas teostati oktoobris 559 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 41 miljonit eurot. Augustiga võrreldes langes tehingute arv 5% ja koguväärtus 23%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute aktiivsus  19% ja tehingute koguväärtus 24%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu linnas teostati oktoobris ca 35% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 1890 €/m². Septembris oli uute korterite osakaal 25% keskmise hinnaga 2138 €/m².

Pärnu maakonnas teostati oktoobris 395 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 19 miljonit eurot. Võrreldes septembriga tõusis tehinguaktiivsus 16% ja tehingute koguväärtus 8%. Aastataguse ajaga võrreldes tehingute arv tõusis 29% ja koguväärtus 16%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Pärnu linnas teostati oktoobris ca 11% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 1878 €/m2. Kuu varem oli uute korterite osakaal 13% keskmise hinnaga 1878 €/m².

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta oktoobris 144 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 5 miljonit eurot. Tehingute arv langes septembriga võrreldes 13% ja tehingute koguväärtus 26%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 23% ja tehingute koguväärtus 21%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Viljandi linnas ei ole oktoobris uute korterite tehinguid toimunud. 2020. aasta esimese kümne kuuga on Viljandi linnas kokku müüdud 10 uut korterit keskmise hinnaga 1923 €/m2.

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta oktoobris 234 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 7 miljonit eurot. Võrreldes septembriga langes tehinguaktiivsus 22% ja tehingute koguväärtus 14%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 12% ja tehingute koguväärtus 36%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Kuressaares müüdi oktoobris ainult üks uus korter. 2020. aasta esimese kümne kuuga on Kuressaares kokku müüdud 14 uut korterit keskmise hinnaga 1597 €/m2.

Ida-Viru maakonnas teostati oktoobris 359 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 6 miljonit eurot. Võrreldes septembriga langes tehinguaktiivsus 7% ja tehingute koguväärtus 15%. Aastataguse ajaga võrreldes tehingute arv langes 3% ja koguväärtus 4%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinlasi oodatakse Rail Baltica terminali planeeringu arutelule

TallinnLasnamäe Linnaosa Valitsus kutsub linnaelanike arutama Rail Baltica Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu eskiislahenduse üle. Avalik arutelu toimub 18. novembril kell 16.30 Kultuurikeskuses Lindakivi.

„Praeguse Ülemiste raudteepeatuse kohale kerkib uus rahvusvahelise tähtsusega ühisterminal, kus tulevikus hakkavad peatuma nii riigisisesed kui ka Rail Baltica rongid. Terminali juurde on võimalik rajada ka bussijaam. Lisaks terminali enda ehitamisele, hakkab eskiislahenduse alusel Peterburi tee ja Suur-Sõjamäe tee vahel kulgema maa-alune väljak, mis ühendab omavahel Majaka elamupiirkonna ja Ülemiste linnaku ning annab võimaluse jalakäijatel ja jalgratturitel ilma teed ületamata pääseda Ülemistelt Majaka piirkonda. Detailplaneeringu eskiislahenduse koostamisel on aluseks võetud rahvusvahelise ideekonkursi võitjate – Londoni arhitektuuribüroo Zaha Hadid Architects ja osaühing Esplan poolt Rail Balticu terminali kohta koostatud töö Light Stream“, selgitas Lasnamäe linnaosavanem Vladimir Svet.

„Avalikul arutelul tutvustame Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu eskiislahendust , arutame detailplaneeringu koostamisel valitud lahendusi ning vastame muudele detailplaneeringut käsitlevatele küsimustele“, lisas Svet.

Linnaosa elanikele tutvustatakse planeeringuala, mis jääb Peterburi tee ja Suur-Sõjamäe tee ning kaubanduskeskuse T1 ja Peterburi tee äärsete elamute vahele, kuhu tulevikus plaanitakse Ülemiste rahvusvahelise terminali, bussijaama ja ärihoonete ehitamist. Lisaks tutvustatakse tänavavõrgu, parkimise, avaliku ruumi sh terminaliväljaku koos haljastuse ja heakorrastusega ning tehnovõrkudega varustamise põhimõttelisi lahendusi.

Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu eskiislahendusega on võimalik tutvuda planeeringute registris (https://tpr.tallinn.ee/). Eskiislahendust tutvustav avalik arutelu toimub kolmapäeval, 18. novembril kell 16.30 Kultuurikeskuses Lindakivi ( J.Koorti tn 22).

Seoses COVID-19 viiruse jätkuva levikuga, palume arutelule tulles kanda maski. Köha, nohu, palaviku, kurguvalu ja muude haigustunnuste esinemisel püsige kodus.

Pro Kapital Grupp: Mittekonverteeritavate võlakirjade märkimise tulemused

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (edaspidi Pro Kapital) teatab, et 22. mail 2020 väljakuulutatud mittekonverteeritavate võlakirjade (edaspidi Võlakirjad) suunatud emissiooni teine märkimisperiood lõppes 13. novembril 2020.

Pro Kapitali juhatus on otsustanud teisel märkimisperioodil märgitud Võlakirjade jaotuse  järgnevalt:

  1. Pro Kapital emiteerib  187 502 Võlakirja nominaalväärtuses EUR 525 005,60 eurot;
  2. Iga Võlakirja nimiväärtus on 2,80 eurot;
  3. Võlakirjad kannavad fikseeritud intressi 8% kalendriaastas, mida makstakse kaks korda aastas;
  4. Võlakirjade eest saab tasuda üksnes Pro Kapitali konverteeritavate võlakirjadega, mis tuleb kanda Pro Kapitalile orienteeruvalt 20. novembril 2020;
  5. Teisel märkimisperioodil jaotatud Võlakirjade emiteerimise kuupäevaks on planeeritud 27. november 2020 ning emissioon toimub teisel märkimisperioodil punktis 1 märgitud täismahus eeldusel, et Pro Kapitalile on üle kantud samas koguses konverteeritavaid võlakirju;
  6. Võlakirjade lunastamistähtpäev on 31. oktoober 2024;
  7. Võlakirjad on tagamata ja mitte konverteeritavad;
  8. Võlakirjad registreeritakse Eesti väärtpaberite registris;
  9. Pro Kapital kavatseb taotleda Võlakirjade kauplemisele võtmist NASDAQ Tallinn võlakirjade nimekirjas.

Pro Kapital juhatuse esimehe, Paolo Michelozzi, kommentaar Võlakirjade teise märkimise tulemuste osas: “Meil on hea meel, et suunatud pakkumisel saime teisel märkimisperioodil veel osa meie konverteeritavatest võlakirjadest refinantseeritud uute mittekonverteeritavate Võlakirjade emiteerimisega. Kahjuks jäi osa märkimist pankade tehniliste tõrgete taha, vaatamata märkimisperioodi kahekordsele pikendamisele. Kuna meie investorid on jätkuvalt huvitatud meie ettevõttesse investeerimisest, siis tõenäoliselt tuleb veel selle aasta sees ka kolmas märkimisperiood. ”.

Käesolev teade avaldatakse Tallinna Börsi reeglistiku Nõuded Emitendile punktide 7.6. ja 7.7. kohaselt.

Veel on võimalik regisreeruda koolitusele”Ärikinnisvara vahendamine”

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub 26/11/2020. Koolitus keskendub ärikinnisvara vahendamise temaatikale ja toob välja ärikinnisvara vahendamise erinevused võrreldes elukondliku kinnisvaraga.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” on suunatud:

  • inimestele, kes soovivad saada ärikinnisvara maakleriks;
  • inimestele, kes soovivad arendada oskusi ja teadmisi kinnisvaravaldkonnas;
  • äripindade omanikele;
  • ärikinnisvara arendajatele;
  • kõigile, kes tunnevad huvi kinnisvaraäri vastu.

Koolitus annab Sulle:

  • teadmised äripindade olemusest ja erisustest võrreldes elamispindadega;
  • teadmised äripindade tehingute poolte õigustest ja kohustusest;
  • konkreetsed nõuanded ärikinnisvaraturul toimetamiseks.

Ärikinnisvara vahendamine” toimub 26/11/2020 kell 10.00-15.30 Tallinnas. Lektor on Aasta maakler 2016 Ruth Andresen.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: 2020 III kvartalis valmis Eestis 1900 ja Tallinnas 716 eluruumi

Tõnu ToomparkStatistikaameti andmetel sai 2020 III kvartalis Eestis kasutusloa ehk valmis 536 elamut kokku 1900 eluruumiga. Tallinnas valmis neist 55 elamut, kus asuvad 716 eluruumi. Eesti valminud elamute arv vähenes 12%, kuid kasutusloa saanud eluruumide arv suurenes 8%. See tähendab, et valmisid suuremad enamate eluruumidega elamud.

Tallinnas suurened valminud eluruumide arv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 9%.

2020 III kvartalis valmisid eluruumid, mille ehitamisega alustati enne koroona saabumist. Kui arvestada, et eluruumide ehitamisega alustamise maht on Tallinnas alates 2018. aastast vaikselt vähenenud, on lähema aasta jooksul eluruumide valmimine samuti lähitulevikus pigem vähenemas. Koroona ja selle mõju majandusele on kinnisvaraturu ja ehitustegevuse aktiivsust vähendamas ehk eluruumide valmimise vähenemise trendi kinnistamas.

Väljastatud ehituslubade maht on aga piisav, et defitsiiti elamispindade turul kartma ei pea. Nii pea, kui turul jääb pakkumist liiga väheseks, on piisavalt potentsiaali järgmiste projektide või olemasolevate projektide järgmiste etappide kiireks pakkumisse toomiseks.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Pro Kapital Grupp: Results of the subscription for nonconvertible bond offering

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (hereinafter Pro Kapital) informs that the subscription period of the private placement of nonconvertible bonds (hereinafter the “Bonds”), which was announced on 22 May 2020, has ended on 13 November 2020.

The Management Board has decided on the allocation of the first subscription of the Bonds as follows:

  1. Pro Kapital will issue 187 502 Bonds with the total issue value of EUR 525 005,60;
  2. The nominal value of each Bond will be EUR 2.80;
  3. The Bonds will carry interest at a 8% p.a., interests are paid twice a year;
  4. The Bonds can only be paid for with Pro Kapital’s convertible bonds, which should be transferred to Pro Kapital on or about 20 November 2020;
  5. The issue date of the first tranche of the Bonds is expected to take place on 27 November 2020 and the issue of the second tranche shall be carried out in the full volume indicated in section 1 above, provided that an equal number of convertible bonds is transferred to Pro Kapital;
  6. The final redemption date of the Bonds will take place on 31 October 2024;
  7. The Bonds are not secured and not convertible;
  8. The Bonds will be registered with the Estonian Central Securities Depository (CSD);
  9. Pro Kapital plans to apply for the listing of the Bonds at the corporate bond list on Nasdaq Tallinn.

CEO of Pro Kapital Paolo Michelozzi’s comment on the second subscription tranche of the Bonds: “We are glad that in this private placement in the second tranche we have refinanced part of our convertible bonds by issuing new nonconvertible bonds. Unfortunately, some subscriptions were not done in time due to technical issues of the banks, despite the Company extending the subscription period twice. As our investors continue to be interested in investing into our company, it is likely that we shall have a third tranche this year.”.

This notice has been published to comply with clauses 7.6. and 7.7. of the Requirement for Issuers of Nasdaq Tallinn Stock-Exchange.

Kaanon: 25-aastase kogemusega kinnisvarainvestor: põhimõtted, õnnestumised, õppetunnid, soovitused

Kaanon KinnisvaraKaanon Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Härmo Haljaste on kinnisvaravaldkonnas tegutsenud juba veerand sajandit. Lisaks kinnisvara vahendamisele on seejuures oluline osa olnud ka sellesse investeerimisel. Muu hulgas uurisime Härmolt, millised tehtud investeerimisotsused on õnnestunud hästi, millised mitte, kuhu praegu investeerida ning mida soovitab ta alustavatele kinnisvarainvestoritele.

Tänaseks koosneb loo peategelase kinnisvaraportfell suuresti ärikinnisvarast. Portfelli hinnanguline rahaline väärtus on 3,6 miljonit eurot ning ligikaudu 60% sellest moodustab just ärikinnisvara (nii Tartus kui ka Tallinnas). Lisaks mitmete ärihoonete omamisele on Härmo osanik ka näiteks Adelle Apartmentsi külaliskorterite äris ning omab pikaajalise üüri kortereid.

Kuidas jõudsid kinnisvarasse investeerimiseni?

Kuulusin 1990ndate keskpaigas maaülikooli üliõpilasesindusse, kus aitasime tudengitel leida üürikortereid. Ehk siis vahendasime infot korterite omanikelt, kes soovisid oma vara välja üürida. Mäletan, et küsisime tudengitelt andmetega tutvumise eest 25 krooni, mille eest said nad vara omanike telefoninumbrid üles kirjutada. Tänase andmekaitsedirektiivi valguses poleks see mõistagi enam selliselt mõeldav.

Tudengid helistasid ja suhtlesid omanikega ise, käisid ise kortereid vaatamas. Kui nad olid endale sobiva vara leidnud, siis teavitasid tudengid üliõpilasesindust, et korter on nüüd „läinud“. Mingi hetk tekkiski mõte, et milleks tegeleda ainult infovahetusega, võiks hakata klientidele tervikteenust pakkuma. Sealt kasvaski välja mõte luua kinnisvarafirma, mis aitab huvilistel üürikortereid leida. Alustasime pelgalt üürikorteritega, müügid, hindamised jm lisandusid hiljem.

Kinnisvarasse investeerimine oli seega loogiline samm. Esimese investeeringu tarbeks saigi omavahendid kogutud kirjeldatud teenuse osutamisega. Esimene soetatud vara oli 1997. aastal Tartus Struve tänaval asuv esimese korruse korter, mis sai ümber ehitatud äripinnaks. Tegelikult oli selle ostmise eesmärk saada tegevuskoht meie teisele alustavale ärile (paljundusteenused, nüüdne Kaanoni Koopiakeskus) ehk et seda ei soetanud me otseselt investeerimise eesmärgil. Samas võib öelda, et tegu oli investeeringuga põhivarasse. Eesmärk oli, et meil ei oleks äriliseks tegevuseks üüripind, vaid oleksime vara omanikud. Struve äripind sai ostetud Ühispanga ärilaenuga, perioodiga kaks aastat ja intressiga 15%. Tänases mõistes on muidugi tegu ulmeliselt kõrge protsendi ja lühikese perioodiga.

Turg ja mõistagi kogu maailm on 25 aastaga väga palju muutunud. Need investeerimisotsused, mis said tehtud kuni 25 aastat tagasi, võisid olla siis tõesti head otsused. Fakt aga on see, et tänasel päeval üldjuhul ei avanegi võimalusi, et selliseid otsuseid teha. Võime küll rääkida, milline oli mu esimene kinnisvarainvesteering, aga selle kogemuse baasilt tänasel turul enam otsuseid teha ei saa. Tollal oli turg oluliselt ebaefektiivsem ja võimalusi spekulatiivseid tehinguid teha oli rohkem. Tänapäeval on nii, et kui inimesel on kiire, ei pea ta müüma oma vara olulise allahindlusega, piisab turuhinnast 5–10% madalama hinnaga portaali ülesriputamisest ja ongi päevaga müüdud. Neid võimalusi, mis kunagi olid, täna kahjuks ei ole. Aga positiivne on see, et turg on efektiivsemaks ja läbipaistvamaks muutunud.

Kas ja kuidas on sinu eesmärgid ja põhimõtted seoses kinnisvarasse investeerimisega ajas muutunud, arenenud?

Süsteemset lähenemist ja eesmärgistamist alguses polnud, pigem oli kaootiline tegutsemine, mis sõltus paljuski juhustest ja saatusest. Kinnisvaraäri ei erine väga muudest äridest – ühelt poolt peab see sulle pakkuma naudingut, teisalt pead mõistagi vaatama ka tootlusnumbreid.

Äripinnad, mille oleme soetanud, pole olnud avalikus pakkumises, vaid tulnud suuresti isiklike tutvuste kaudu, läbi kontaktide võrgustiku. Kasvõi praegune Kaanoni Tartu kontor (Riia 24) ja Betooni tänava ärihoone said just niimoodi ostetud.

Korterite ostmisel jälgisime turutaset, kuid pigem üritasime leida alla turuhinna objekte. Ärihoonete puhul aga, mis on rahavoopõhised ja kus kasutasime ka võõrfinantseeringut, seal sai tehtud finantsanalüüs, et aru saada, kas tuleviku rahavoog on ikka positiivne, st et saaks kulud kaetud ja laenud teenindatud.

Ehk siis sihipärast tegutsemist, et tahan kinnisvaraportfelli kasvatama hakata, vähemalt alguses ei olnud. Olen kogu aeg kinnisvarasse investeerimisse suhtunud konservatiivsemalt, hoidnud pigem tagasihoidliku joont. Tagasi vaadates oleks võinud aastaid tagasi osta jah rohkem varasid, aga teisalt on tõenäoline, et oleks teinud ka rumalaid otsuseid – täna on kinnisvarasse investeerimise eelne analüüs kindlasti kordades põhjalikum, seda nii vara auditi kui ka finantsanalüüsi kohapealt.

Raha kontol hoida ei ole ühelt poolt mõtet, aga arvestades tänast olukorda, on võib-olla hea, kui on olemas valmidus kohe tegutseda, sest atraktiivsete pakkumiste hulk on tulenevalt olukorrast suurem kui näiteks aasta tagasi. Teisalt, sa võid eesmärgiks seada, et selle aasta jooksul tahan X summa osas kinnisvarasse investeerida, aga investeerimisvõimalus ei sõltu ainult sinu tahtest, vaid ka näiteks sellest, millised objektid sinuni jõuavad või sulle n-ö kätte mängitakse. Ehk siis oma osa on õnnel, pakkumises ei pruugi olla ühtegi objekti, kuhu investeerida saaksid või tahaksid – konkreetset tootluseesmärki omades ei pruugi vastavat investeerimisobjekti parasjagu pakkumiste hulgas olla.

Kinnisvarasse investeerimine ei ole kindlasti ainuke äri, millega inimesed tegeleda võiksid ja saaksid. Selles mõttes on aga tegu natuke mugavama äriga, et saad olla passiivne investor, ei pea iga päev käiseid üles kerima ja rabama. Samas: inimesed, kellel on oskused/know-how mingist valdkonnast, siis on neil mõistagi potentsiaali finantsilises mõttes kaugemale ja kõrgemale jõuda omal alal. Kinnisvarasektoris on tänaseks võimalike tootluste vahemikud üldjuhul välja kujunenud, kõikumised ei saa olla väga suured.

Igal juhul peaks inimene tegelema sellega, mida ta kõige paremini oskab ja naudib. Ettevõtluse puhul on oluline, et sul on riskid hajutatud erinevate sektorite ja ettevõtlusliikide vahel. Kehtib põhimõte, et kui ühel tegevusliigil läheb halvemini, siis teisel võib samal ajal minna paremini ja see aitab tasakaalustada sissetulekuid keerulisematel aegadel.

Kirjelda kõige suuremaid vigu, mida kinnisvara soetades või investeerides oled teinud ja õppetunde, mida saanud.

Õnneks või kahjuks ei ole ühtegi suurt viga teinud, kuna, nagu mainisin, olen olnud pigem konservatiivne ega ole hullustega kaasa läinud. Usun, et selles äris tasubki pigem olla konservatiivsem, sest tegu on pikaajalise äriga. Kui suudad vaadata 10 või 20 aasta perspektiivi, siis küll vara väärtus tõuseb niikuinii.

Aga õpetlikud juhtumid … Enne buumi, 2006.–2007. aasta paiku, alustasin enda maja otsingutega. Kui tollal tuli pakkumisse huvitavam ja ilusam vara, mida oleks tahtnud osta, siis reeglina läks enampakkumiseks ja hinnad kruviti väga üles. Seetõttu jäin mitmest majast ilma, mis tundusid väga toredad. Tol hetkel oli ülimalt kahju, aga kaks-kolm aastat hiljem, majanduskriisi ajal, vaatasin tagasi ja tänasin õnne, et ei läinud selle hullusega kaasa. Oleksin üle maksnud ja ennast täiesti „kinni tõmmanud“. Sellel ajal ei teadnud ka pangad vastutustundlikust laenamisest nii palju kui täna.

Üks näide veel: võid müüa kahjumiga, kui eesmärk on saavutada midagi muud. Müüsin 2009. aastal ehk täpselt turu põhjas oleku ajal enda korteri, et vabastada raha krundi ostuks ja maja ehituseks. Ostsin buumi ajal ning müüsin madalseisus ja sain korteri müügiga seega ca 200 000 krooni suuruse kahjumi. Tagantjärele targana poleks võib-olla pidanud seda müüma, oleks pidanud võtma võimendust väljast ja müüma kolm-neli aastat hiljem – oleks kahjumit vältinud. Teisalt vabastasin vahendeid ja finantssõltumatus maksis ka tol hetkel (maksab ka praegu!) midagi. Ehk siis kahe otsaga asi.

Millised investeeringud on eriti hästi õnnestunud?

Mõned ikka on. Näiteks ostsin oksjonilt maatüki, mille müüsin kuus aastat hiljem (2019) 6–7 korda kallimalt. Tundub, et müügihetkel ei jõudnud teised turuosalised detailini, mis lubab ehitada ridaelamuid. Kuna vallast oli info kättesaamine keeruline, siis osalistel puudus info, et see on võrreldes väikeelamukruntidega erilisem maatükk. Võti peitus selles, et hakkasin maatükki põhjalikumalt uurima ja suhtlesin vallaga. Ei piirdunud pelgalt sellega, mis oli kohtutäituril kirjas, vaid süübisin teemasse põhjalikumalt.

Kuna üle 60% sinu portfellist moodustab ärikinnisvara, siis on paslik küsida: mis suunas liigub äri-/büroopindade turg?

Mina isiklikult ei usu, et kõik inimesed tahavad ja soovivad kodust töötada. Jah, kodukontorit ja kaugtööd eelistavate ettevõtete ja inimeste hulk on kasvanud ja kasvab vaikselt veelgi, aga selge see, tegu pole trendiga, mis võtab lõpuks täielikult võimust. Reaalne on ka tendents, et need, kes ikkagi kontoris töötavad, liiguvad avatud kontori lahendustelt rohkem suletud kontorite poole. Eesmärk on ühelt poolt vähendada kontakti inimeste vahel ja teisalt soodustada senisest enam töötajate keskendumist tööle. See toob omakorda kaasa asjaolu, et sama arvu inimeste mahutamiseks on rohkem pinda vaja. Ehk et teistpidine tendents võib kompenseerida kaugtöö ja kodukontori populariseerumist.

Kuhu soovitad praegu investeerida?

Kõige riskivabam valik on endiselt elukondlik kinnisvara, korter, 1–2 toaline. Kui ei soovi igapäevaselt hands-on seotud olla ehk tegeleda lühiajalise majutusega – mis võimaldab genereerida suuremat rahavoogu, aga ka jooksmist on rohkem –, siis pigem eelistada pikemaajalisemat üüri, kus tootlus tuleb üürimaksetest ja vara väärtuse kasvust aja jooksul.

Asukohapõhiselt tahaks öelda, et kas Tartusse või Tallinnasse, sest need on ainukesed linnad, kus pikemas perspektiivis ühes elanike arv säilib ja teises kasvab. Aga arvestades, et väiksemates asulates on kinnisvarahinnad oluliselt madalamad (risk ühtlasi väiksem), siis vähemalt alustaval investoril on ehk väikelinna (kus on olemas a la suur tootmisettevõte ja on näha et lähikümnendi jooksul see ära ei kao) vara soetada esialgu mõistlikum – võimalik on saavutada suuremat tootlust, tulenevalt mõistagi ka sellest, et pakkumist on vähem kui suuremates linnades. Ärikinnisvarasse investeerimine eeldab minu hinnangul teadmiste-kogemuste olemasolu, sinna investeerimist ei julge algajatele soovitada.

Öeldu jätkuks: mida soovitad neile, kes kinnisvarasse investeerimisega parasjagu alustavad või on sellele mõelnud?

Meie, Kaanon kinnisvarabüroo, ülesanne on investoreid suunata ettevaatlikkusele. Seega: tihtipeale paistab vara väljast ehk pealtnäha ilusam kui tegelikkuses on. Järjest enam on olukordi, kus isegi ei investeerita, vaid ostetakse endale kodu, aga jõutakse tülikate kohtuvaidlusteni, sest välja tulevad varjatud puudused ja probleemid. Kui sa ise ei ole kinnisvaravaldkonnas igapäevaselt sees, siis igal juhul on mõistlik kasutada spetsialisti abi. Näiteks on variant kasutada kutselist hindajat, kelle käest tellid enne ostmist eksperthinnangu. Samuti: räägi inimestega, küsi tuttavatelt-sõpradelt, kes kinnisvaravaldkonnaga kokku puutunud, nõu ja arvamust.

Fakt on see, et rahasummad järjest kasvavad. Jah, raha väärtus on ka kõvasti muutunud, aga suurusjärgud kasvavad siiski meeletu kiirusega. See on üks põhjus, miks paarkümmend aastat tagasi oli (väike)investoritel kinnisvarasse investeerimisega alustada oluliselt lihtsam.

Nordecon: Tähetorni Tehnopargi stock-office ärihoone

NordeconNordecon AS ja OÜ Favorte H24 sõlmisid lepingu stock-office tüüpi kahekordse ärihoone rajamiseks Tähetorni Tehnoparki aadressile Härgmäe tn 24, Tallinn. Ligi 5 500 m2 kombineeritud äripinnaga hoone maksumus koos juurdekuuluvate teede ja trassidega on 2,7 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Rootsis, Soomes ja Ukrainas. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2019. aasta konsolideeritud müügitulu oli 234 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 710 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Domus Kinnisvara: Keskkond kui kinnisvara hinna mõjutaja?

Domus KinnisvaraVana ütluse kohaselt mõjutavat kinnisvara hinda 3 tegurit – asukoht, asukoht ja asukoht. Samas on tihtipeale nii, et kinnisvara hinnad võivad vaid paarisaja meetri raadiuses erineda kardinaalselt. Mis siis ikkagi nii väikesel maa-alal nii palju mõjutab? Vastus on- keskkond.

On suur vahe, kas ühes piirkonnas on kogu keskkond loodud ja ajapikku kujunenud ühtse tervikuna või on asumi hoonestus ilma üldise loogikata nn isetekkeline. Võtame näiteks Tallinna Kalamaja, kus juba tsaari aja lõpul ja esimese vabariigi ajal kujunes välja tänane omalaadse hoonestusega just Kalamaja iseloomustav miljöö. Nüüdisajal, kus aina rohkem korrastatakse piirkonna tänavaid ja hooneid, mõjub see kogu keskkonnale värskendavalt ja lähtuvalt sellest on saanud nõuka aja lõpul vaeslapse seisuses olnud lagunevast puitasumist üks Tallinna hinnatumaid piirkondi. Ka uued majad mis sinna rajatakse pannakse üldiselt sobima olemasoleva hoonestusega. Nii on saavutatud üks mõnus ja turvaline elukeskkond, kus ringi liikudes tajume kohalike elanike stiilitunnet, eluviisi ning sarnaseid hoiakuid. Loodud on chill elukeskkond, kus inimesed mõtlevad, ütlevad ja käituvad enamasti ühtemoodi. Kõik see tagab, et sealsetel asukatel on hea oma kodukandis olla ja sinna pürgivad sama maailmavaatega inimesed. Tahestahtmata tekitab see elukondliku kinnisvara puudujäägi ja tõstab seega ka korterite hindasid. Seega on korterite üldise hinnataseme tõstjaks eelpoolmainitud piirkonnas just pigem viimase aja jooksul tekkinud keskkond, mitte korterite enda siseviimistlus vms. Julgen väita, et antud Kalamaja keskkond on seal justkui tekkinud, mitte kellegi poolt teadlikult paarikümne aasta jooksul loodud.

Võib tuua ka näiteid väiksematest arendaja poolt loodud keskkondadest. Sellised piirkonnad on näiteks Padriku elurajoon Pirital, Hõbemetsa Mustamäel, Pikaliiva Haaberstis jne. Ka neis loob kinnisvara väärtust paljuski ühtne keskkond ning korterid maksavad seal pisut rohkem kui neist mõnesaja meetri kaugusel asuvad kinnisvaraobjektid. Klient hindab ja väärtustab piirkonna miljööd ja on selle eest nõus ka rohkem maksma.

Aina rohkem kasutatakse antud miljööväärtuslikku terviklikku piirkonna kinnisvaraarenduse lähenemist ka uute eramajade elurajoonide loomisel. Näiteid sellistest leiab Peetrist, Järvekülast ja teistest uutest arenduspiirkondadest. Üks ehe näide on ka Järvekülas asuv Maidu tee, kus hoitakse eramute ehitusel ühtset joont, mis omakorda tõstab kogu tänava majade väärtust ning kajastub hiljem järelturul. Kindlasti aitab Maidu tee ühtne joon sealsetel elanikel tulevikus oma investeeringud kodusse kunagisel müügil kenasti tagasi teenida.

Vaadates ka eramajade järelturu hindasid, saab samadel alustel näite tuua Pirita linnaossa rajatud Merivälja 2 elurajooniga. Sealsed olemasolevad majad ja sinna veel viimastele vabadele kinnistutele rajatavad eramud ja paarismajad on kindlasti kallimad kui naabruses asuvas Mähe asumi endises suvilapiirkonnas olevad. Geograafiliselt on tegu naaberpiirkondadega ja majad on teinekord kõrvuti tänavatel, kuid uuema aja ühtne tänavailme, mida kaunistab sealses piirkonnas levinud funk stiil, hoiab Merivälja2 hinnataseme siiski kõrgemal kui Mähe endises suvilapiirkonnas.

Samas on ka erandeid nagu Merivälja 2 elurajooniga piirnevad merepoolsed alad kus ei ole hoitud  ühtset arhitektuurset joont, kuid võib öelda, et on hoitud ühtset hinnataset. Sealsed tänavad nagu Puki tee, Lauri tee, Andrekse tee jt on kuulsad oma kõrge hinnataseme poolest ja harvad üksikud müügipakkumised leiavad ka naabrusest kõrgemal hinnatasemel endile kiiresti ostjad just ühtse kalli ja ülimalt hinnatud piirkonna maine tõttu. See piirkond on loodud omal ajal ühtse tervikuna eliit elupiirkonnana ja selleks on ta jäänud täna ning jääb kahtlemata ka tulevikus. Kahjuks on sealne kinnisvara enamikus umbes 15 aasta tagune ja vajab üldiselt kaasajastamist, kuid kui selles piirkonnas peaks ilmuma müüki uus eramu või paarismaja on see tõeline rariteet, mida saab nimetada juba trofee-kinnisvaraks.

Et mitte jääda ühe linnaosa põhiseks, siis tuleb tõele au andes öelda, et Pirita ja Merivälja piirkonnale analoogse näitena saab tuua näiteks ka Vabaõhumuuseumi läheduses oleva Kakumäe Merirahu ja selle ümbruse. Ka seal on loodud ühtse hinnatasemega elualad kus sarnase mõttemalli ja elatustasemega inimesed hindavad terviklikku elukeskonda. Samad paralleelid saab ka siin tuua – kinnistute hinnad erinevad kardinaalselt vaid mõnesaja meetri kaugusel olevate endiste suvilapiirkondade omadega. Hinnataseme tekitab nagu mujalgi nõudluse/pakkumise suhe ja defitsiit. Lihtsalt ei ole enam teatud piirkondade pakkumisi. Ka siin leiavad üksikud uued majad ja paarismajad endile kiirelt aina kõrgematel hinnatasemetel ostjad ning järelturg buumib.

Kindlasti on eelpool toodud näidetele võimalik tuua lisaks veel mitmeid ja mitmeid näiteid, kuid kõiki neid välja tuua oleks liig. Üldiselt on seega siis nii, et terviklik ja sarnanes stiilis keskkond on kinnisvara hinna määramisel niisama tähtis kui asukoht. Elmisväärne, hästi läbimõeldud ning sarnase stiilitunnetusega loodud keskkond tagab antud piirkonnas ka kinnisvarale väärilise/parema hinna.

Pindi Kinnisvara: Tehingute arv on taastunud mullusele tasemele

Pindi KinnisvaraEesti 17 suurema linna korterite keskmine tehinguhind tõusis oktoobris suisa 6% võrra ning indeks jäi pidama hinnatasemel 1657 €/m², tehingute arv on võrdne mullusega.

Veel septembris oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 1566 €/m². Kui septembris tehti indeksilinnades 1474 korteriomandi tehingut, siis oktoobris oli tehingute arv 1501. Võrdluseks – 2019. aasta oktoobris tehti indeksilinnades 1510 korteriomandi tehingut.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et ühiskond on saanud esimesest ehmatusest üle. „Kas kinnisvaraturg jääb edasi aktiivseks, sõltub väga palju sellest, kui hästi suudetakse viirust kontrolli all hoida. Samas oleme juba novembri esimeses pooles näinud nakatumiste järsku kasvu, mis paratamatult mingi hulga inimesi uuesti turult eemale peletavad,“ nentis ta. „Kõige olulisem on, et töötus liiga suureks ei läheks, sest sellel oleks tervele majandusele, sealhulgas kinnisvaraturule laastavad tagajärjed,“ lisas ta.

Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2019 on indeks 3 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 165 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 15 aastase ajaloo.

SEB: Olukorrast tööturul: talv on tulekul

SEB PankEesti tööturg on koroonakriisile reageerinud küllalt jõuliselt, kuid tänu varasemale väga kõrgele tööhõivele, on üldpilt endiselt hea. Koroonapiirangud muudavad järgnevad kuud majanduses küll raskeks, kuid lootus vaktsiini peatsele saabumisele motiveerib ettevõtteid vastu pidama.

Eesti tööhõive on endiselt kõrge

Statistikaameti värske tööjõu-uuringu tulemused näitavad, et koroonakriis on tööturule andnud paraja löögi, kuid kevadise kukkumise järel on olukord stabiliseerunud. III kvartalis oli Eesti tööhõive määr 66,3% ja töötus 7,7%. Tavapärase aktiivsuse suurenemise tõttu suvekuudel, kasvas eelneva kvartaliga võrreldes nii hõive kui töötus. 2020. aasta II kvartalis piirdus hõive 65,4%ga, töötus 7,1%ga. Eelmise aastaga võrreldes on see muidugi oluline tagasiminek. 2019. aasta III kvartalis olid Eesti tööturunäitajad ühed Euroopa parimatest: tööhõive 69% ja töötus alla 4%.

Üllatavalt on Eesti tööturunäitajate halvenemine olnud üks kõige järsematest Euroopa Liidu riikide seas. III kvartali andmed on kättesaadavad väheste riikide kohta, kuid II kvartalis oli hõive kahanemine veel kiirem ainult Iirimaal, Bulgaarias ja Hispaanias. Kui Eestis langes tööhõivemäär aastases võrdluses 2,7%, siis Euroopa Liidus keskmiselt vaid 1,5%. Põhjus võib peituda erinevustes riikide tööturumeetmetes ja nende ajastuses. Tööhõive aeglasemat langust võib mõjutada jäik seadusandlus, osaajaga töö ulatuslikum kasutamine jpm. Vähemalt eelmise majanduskriisi ajal on siinse tööturu paindlikkust peetud siiski positiivseks ja põhjuseks, miks kriisist taastumine siinmail kiiremiini kulges. Vaatamata tööturunäitajate halvenemisele, kuulub Eesti endiselt Euroopa mõistes väga heas seisus oleva tööturuga riikide hulka. 2020. aasta II kvartalis oli 15-74-aastaste inimeste tööhõive Eestist kõrgem ainult Hollandis ja Rootsis.

Talv on tulekul

Vaadates hõivemuutust tegevusalade lõikes, pole mingi üllatus, et enim töökohtasid on kadunud majutuse ja toitlustuse alal. Statistikaameti andmetel töötas 2019. aasta III kvartalis sel alal 29 000 inimest, ent aasta hiljem 22 000 ehk neljandiku võrra vähem. Kõvasti on pihta saanud ka meelelahutussektor, kus töötajate arv on aastaga vähenenud rohkem kui 4000 inimese võrra. Üle 4000 töökoha on tööjõu-uuringu andmetel kadunud ka jae- ja hulgikaubanduses. Küsitlusel põhinev tööjõu-uuring annab kohati ka üllatavaid tulemusi. Näiteks oli töötajaskonna vähenemine protsentuaalselt suurim finantssektoris, lausa 30%. Väidetavalt on hõive vähenenud üle 4000 inimese võrra ka tervishoiu ja sotsiaalhoolekande alal. Seevastu tegi statistikas suure hüppe tööhõive ehitussektoris.

Ka registripõhised andmed kinnitavad, et hõive langus oli III kvartalis suurim majutuse- ja toitlustuse alal. Maksuameti statistika põhjal kadus palju töökohtasid aga ka haldus ja abitegevuste alal ning töötlevas tööstuses. Palgasaajate arv kahanes kummalgi alal aastaga enam kui 4000 inimese võrra. Protsentuaalselt oli langus suurim mäetööstuses, kus kadus praktiliselt veerand töökohtadest. Erinevalt Statistikaametist, näitavad maksuameti numbrid aga, et kaubanduses ja tervishoius palgasaajate arv hoopis kasvas.

Kokkuvõttes on selge, et sellel aastal on kaks kõige rängemini kannatanud haru turism ja meelelahutus. Neil aladel jätkub hõive vähenemine ka lähikuudel, sest koroonaviiruse vastased piirangud Eestis suure tõenäosusega karmistuvad. See suurendab ka töötust, ent et tegemist on pigem väiksemaarvulise töötajaskonnaga tegevusaladega, siis töötuse määr tervikuna väga kõrgete numbriteni ei jõua. Teatav lohutus on ka see, et suurem osa kaduvatest töökohtadest asuvad Tallinnas, kus uue ameti leidmine on lihtsam kui mujal. Piirangud teevad äri keerulisemaks ka teistes sektorites, ent nüüd, kus koroonavaktsiin tundub olevat juba käegakatsutavas kauguses, proovivad ettevõtted vastu pidada.

Tööturg pärast koroonaviirust

Üks populaarne teema, mille üle majanduseksperdid tänavu väitlevad, on see, kas ja kuidas muudab koroonapandeemia globaalset tööturgu pikemas plaanis. Töötamine kodukontorist, tööreiside asendumine veebikoosolekutega jms on aidanud murda harjumuspäraseid kombeid. Juba on neid, kes usuvad, et nõudlus kontoripindade järele kahaneb drastiliselt, inimesed kolivad suurlinnadest elama maale ja väheneb globaalne süsinikuheide. Taoliste ennustuste häda kipub olema selles, et üle hinnatakse lühiajalisi aspekte ja alahinnatakse pikaajalist vaadet. Tõde selgub muidugi siis, kui kontoritesse naasmine taas ohutuks muutub.

Kui kaugtöö on tõepoolest tulnud selleks, et jääda, ei pruugi tulevik siiski roosiline olla.  Suuremahulise kaugtöö üks tulemus võib olla surve rikaste riikide palgatasemele. Kui füüsiline kohalolek pole enam oluline, siis avarduvad ka piirid, kust tööandjad saavad töötajaid värvata. Ideaalis kõlab ju hästi, kui Londoni sünge City asemel on sama tööd võimalik teha mõnes idüllilises Briti külakeses, kuid sama hästi võib töö toimuda siis juba ka Kuressaares, Chișinăus või Bangalores. Kindlasti parandaks ulatuslikum kaugtöö kõrge kvalifikatsiooniga välisriikide kodanike ligipääsu atraktiivsetele töökohtadele läänes. Võib aga arvata, et see lubaks tööandjatel piirduda ka märksa madalama palgatasemega, kui ollakse siiani oldud sunnitud maksma kohalikele.

Domus Kinnisvara: Ärikinnisvara uute laenude maht taas tõusuteel

Domus KinnisvaraKinnisvaraalase tegevuse laenumahud olid Eesti Panga andmetel 2019. aastal kokku üle 850 miljoni euro ehk keskmiselt väljastati laene igas kuus umbes 71 miljonit eurot.

2020. II kvartalis ehk koroonakriisi alguses jätkasid pangad endiselt laenude väljastamist, kuid siiski tehti seda oluliselt väiksemas mahus. Uus majandusolukord ja ebaselge tulevik vähendasid turul nõudlust uute laenude vastu ja halvematel kuudel, kui majandus oli nö pausile pandud, väljastati igakuiselt laene kohati 50% vähem võrreldes eelmise aasta keskmisega. Aga nagu oli paus ajutine, oli seda ka laenumahtude langus, sest laenumahtude stabiilset taastumist oli näha III kvartali lõpuni – aprillikuisest madalpõhjast alates kasvas uute väljastatud laenude maht iga kuu umbes 15-20% võrra võrreldes sellele eelnenud kuuga.

Uute laenude kasv oli seotud eelkõige ärikinnisvaraga. Kui II kvartalis paljud projektid nö külmutati, siis laenude väljastamisest oli näha, et see mõjutas väiksemal määral eluaseme arenduste laenu mahte, aga väga olulisel määral ärikinnisvara finantseerimist, sest viimased vähenesid üsna palju. Näiteks II kvartalis, kui kindlustunne büroopindade suhtes oli kõikuma löödud, väljastati uusi laene büroopindade tarbeks umbes 20 miljonit eurot, mida võis enne koroonat pidada nö tavaliseks igakuiseks mahuks. Peale esimesi ehmatusi ja majanduse järk-järgulist avanemist hakkas taastuma ka usk ärikinnisvarasse ning büroopinnad olid siin peamiseks mõjuteguriks – III kvartalis oli uusi laene seotud kõige enam büroopindadega, kokku umbes 70 miljonit eurot. Sellel järgnesid tavapäraselt väiksema osakaaluga lao- ja tootmispinnad ning seejärel kaubanduspinnad.

Taastuvad ärikinnisvara laenumahud peegeldavad üsna hästi olukorda meie kinnisvara turul – ettevõtted on võrreldes möödunud „buumiga“ palju väiksema võlakoormusega, suuremate säästudega ja seetõttu omavad paremaid võimalusi teha uusi investeeringuid. Seda näitab ka stabiilselt kasvav ärikinnisvara laenude maht.

Nordecon: Stock office building in Tähetorni Tehnopark)

NordeconAS Nordecon and OÜ Favorte H24 entered into contract for the construction of a two-storey stock office building in Tähetorni Tehnopark located Härgmäe str 24, Tallinn. The cost of the building with 5,500 sqm combined rentable space and associated roads and utility lines is 2.7 million euros plus VAT.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general
contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Sweden, Finland and Ukraine. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2019 was 234 million euros. Currently Nordecon Group employs close to 710 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!