Bisly: Nutikas hoone 2022 – müüdid ja tegelikkus

BislyTark hooneautomaatika ei ole enam tulevikuunistus ega sõimusõna, vaid on saanud elementaarseks osaks uute kortermajade funktsioonide seas. Intelligentses hoones töötavad küte, ventilatsioon ja valgustus vajaduspõhiselt ning nutikodu lahendus aitab säästa energiat ning annab suure panuse hoonete energiatõhusaks muutmisele.

Nutikodu süsteemide kohta liigub hulgaliselt müüte, kuid millised neist on põhjendatud ja millel tõepõhja all ei ole? Järgnevalt selgitame tagamaid.

Müüt: Nutikodu on kallis preemiumtoode

Reaalsus: Varem vajas nutikodu süsteemide paigaldus kallist riistvara, spetsiifilisi programmeerimisoskusi ning tehnikul kulus iga korteri eraldi seadistamiseks rohkelt töötunde. Paigaldus oli ajakulukas ja spetsialistide töötunnid kallid.

Tänu tehnoloogia ja interneti arengule ning lihtsale scan-to-connect paigaldusviisile saab Bisly nutikodu paigaldamisega hakkama ka hooneautomaatika eriväljaõppeta elektrik ning paigaldusprotsess on muutunud pea neli-viis korda kiiremaks.

Sealt tulenev paigalduskulude vähenemine on alandanud lahenduse hinda ning Bisly uudne lähenemine on muutnud targa hoone funktsioonid kättesaadavaks kõigile. Nutikodu lahenduse kulu võib olla isegi nii madal kui 500 eurot korteri kohta.

Müüt: Nutikodu paigaldamine on ajakulukas ja pikendab kinnisvara üleandmise aega

Reaalsus: Kuna nutikodu seadmed paigaldatakse ehituse lõpp-faasis, reeglina samal ajal kui valgustus, võib see mõjutada korterite üleandmise aega. Seetõttu on oluline, et nutikodu seadmete paigaldus oleks kiire ja sujuv. Tänu Bisly unikaalsele lahendusele paigaldatakse hoones töötavate erinevate seadmete (küte, ventilatsioon, valgustus jt) külge targad sensorid ja kontrollerid ning need ühendatakse Bisly süsteemiga paigaldusega samal ajal.

Sel hetkel kui korterid on valmis elanikule üleandmiseks, on ka Bisly nutikodu funktsioonid kasutusvalmis. Bisly nutikodu lahendus on valmis juba enne kui valmib hoone ümber haljastus. Ühtses süsteemis üksteisega arvestavad seadmed muudavad hoone energiatõhusaks, tervislikumaks ja mugavamaks.

Müüt: Nutikodu juhtimiseks on vaja kümneid erinevaid äppe

Reaalsus: Tänu telekommunikatsiooni ja interneti kiirele arengule ja kättesaadavusele kasvab nutikate seadmete hulk meie ümber kiirelt. Iga seadme juhtimine eraldi äpist ei loo aga vajalikku energiasäästu ega ole ka lõpp-kasutajale mugav. Ühes süsteemis, vajaduspõhiselt ja üksteisega arvestavad seadmed aitavad muuta hooned energiaefektiivseks ja luua tervislikke töö- ja elukeskkondi.

Kogu Bisly süsteem töötab ühel platvormil ja on mugavalt kasutatav ühest äpist.

Müüt: Kui oled nutikodu lahenduse valinud, peadki seda kasutama jääma

Reaalsus: Nutikodu lahenduse jaoks on vaja hoones teha ehituse käigus spetsiaalne kaabeldus. Arvatakse, et iga nutikodu süsteem vajab unikaalset kaabeldust ja seda saab kasutada vaid ühe lahenduse jaoks. Tegelikult on kaabeldus universaalne ja kasutada saab seda ka teiste nutikodu süsteemide paigalduseks. Investeerima peab vaid uutesse nutikodu seadmetesse ja tarvikutesse.

Bisly poole on pöördunud mitmed korteriühistud, kes on olemasoleva nutikodu lahenduse soovinud asendada Bisly süsteemidega.

Bisly hooneautomaatikaga on energia säästmine lihtne ja kõigile kättesaadav. Telli kohe Bisly personaalne DEMO!

EKFL: Kutse konverentsile “Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja LHV Pank kutsuvad Sind 21. oktoobril Park Inn by Radisson Meriton Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Paldiski mnt 4) toimuvale konverentsile.

„Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“

  • Kinnisvaraturg makropildis
    Kristo Aab, LHV Panga majandusanalüütik
  • Kinnisvarasektorist vaates Tallinn 2035
    Oliver Alver, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja
  • Ärikinnisvara sektori arengud Balti riikides
    Deniss Kairans, Colliers International partner
  • Rahamaailmast ja reaalmaailmast
    Urmas Sõõrumaa, Elu kunstnik
  • Digilahenduste areng kinnisvaraturul
    Ardi Roosimaa, Restate Property Advisors nõukogu liige
    Diskussioonipaneelis osalevad: Ivo Jaanisoo, Siim Täkker, Madis Avi
  • Kinnisvarafondidest, sh Eften Balti turul
    Viljar Arakas, Eften Capital AS tegevjuht
  • Hullud ajad ehitussektoris arendaja pilgu läbi
    Andres Aavik, Liven AS nõukogu esimees
    Diskussioonipaneelis osalevad: Madis Mägi, Taimo Murer, Ivo Volkov
  • Arengud elukondlikul kinnisvaraturul. Kas teise pensionisamba avanemise mõjud on ülehinnatud?
    Igor Habal, OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa analüütik

Päeva juhivad Gert Jostov ja Tõnis Rüütel.

Konverentsile registreerimine hiljemalt 17. oktoobriks või kuni kohti jätkub aadressil ekfl@ekfl.ee, telefonil 6 411 516.

Konverentsi kava ja täpsema info leiate SIIT.

Kohtumiseni konverentsil!

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja LHV Pank

Arco Vara: 13 küsimust, mida enne kodu ostmist alati küsida

Arco VaraKinnisvara ostes tahate olla täiesti kindel, et see on „see õige“. Aga kui valikuid on palju, siis kuidas leida nende seast üles see ideaalne? Õige kodu leidmine hõlmab põhjalikku uurimistööd, seega on oluline, et korterit vaatama minnes küsiksite omanikult või maaklerilt just õigeid küsimusi.

1. Kas korteril on varjatud puudusi?

Hoolimata sellest, kui tähelepanelik te kinnisvara ülevaatamisel olete, tuleks uurida omanikult varjatud puuduste kohta, et vältida hilisemaid vaidlusi selle üle, kes mille eest vastutab. Seaduse tähenduses on varjatud puudus lepingutingimustele mittevastavus, mis on esemel lepingu sõlmimise hetkel, millest müüja ostjat ei teavitanud ja mida ostja ei saanud ka ise lepingut sõlmides esemel märgata.

2. Millised on naabrid? Püsielanikud või üürnikud?

Ümbruskonna tõelise tunde tajumine võib enne sissekolimist olla keeruline, kuid seda aspekti ei tohiks tähelepanuta jätta. Küsige müüjalt, millised on naabrid: lärmakad või vaiksed, perekonnad või üksi elavad inimesed? On see lemmikloomasõbralik koht või on lemmikloomi vähe? Kas olemasolevad naabrid on sõbralikud või hoiavad pigem omaette?

3. Mis hinna sees on?

Tihtipeale arvatakse, et kinnisvaraga tuleb kaasa kõik, mis kuulutuses olevatel piltidel paistab. Tegelikult võib korteris olla esemeid, mis müügihinnas ei sisaldu. Seega tasub alati uurida, mis hinnas sisaldub ja millistel tingimustel kogu sisustus korterisse jääb või ära viiakse.

4. Miks omanik müüb ja kui kaua ta seal elas?

Mõistmine, miks müüja kolib – olgu see siis suurema kinnisvara ostmine, töökohaga seotud elumuutused või mõne suurema elusündmuse tagajärjel –, võib aidata mõista, kui motiveeritud on ta läbirääkimisteks. Motiveeritud müüja, kes peab kiiresti kolima või kelle kodu on juba mõnda aega turul olnud, on avatud läbirääkimisteks suurema tõenäosusega kui keegi, kes ei kiirusta kolimisega. See küsimus on oluline ka mõistmaks, ega korteril pole varjatud puudusi. Kui omanikud kolivad pärast ostmist lühikese aja pärast välja, on oluline välja selgitada, miks. Kas neil on lärmakad naabrid? Tänavamüra on liiga suur? Liiga suured kommunaalkulud?

5. Kui suured on kommunaalkulud?

Enne kodu ostmist ärge unustage küsida vee-, kütte-, remondifondi-, prügiveo-, haldus-, kindlustus- ja elektrikulu kohta. Veendumaks, et korter tõesti sobib teie eelarvega, on oluline mõista, kui palju tuleb iga kuu kommunaalteenuste eest tasuda.

6. Millal maja renoveeriti?

Et mõista, millised võiksid olla tulevikus korteri omamisega kaasnevad kulud, peab uurima, millal on renoveeritud maja fassaad, trepikojad, vundament, katus, torustik, elektrijuhtmestik jne. Kui renoveerimistöid on tehtud alles hiljuti, siis tasub välja selgitada, kas selleks on võetud pangalaenu või tehtud töid jooksvalt remondifondi arvelt.

7. Millal ja milliseid renoveerimistöid on tehtud korteris?

Kui te ei kavatse kinnisvara ülevaatamisel kasutada ehitusspetsialisti abi, siis tehke kindlaks, ega korteris pole tehtud seadustamata ümberehitustöid.

8. Kui vana on katus?

Olgem ausad: katus on vajalik ja selle vahetamine kulukas. Kui maja katusekate on oma eluea lõpus ja peate selle vahetama vahetult pärast sissekolimist, võite maksta ostuhinnale lisaks tuhandeid eurosid. Katuse seisukorda tuleks uurida eriti siis, kui kolite korterelamu viimasele korrusele. Teisisõnu, kui kuulutuses ei ole märgitud katuse seisukorda või katusekatte vanust, uurige seda kindlasti.

9. Kui vanad on seadmed, juhtmed ja torustik?

Ka oluliste süsteemide ja seadmete – kliimaseadme, ahju, boileri, pesumasina, kuivati, pliidi, torustiku ja elektrijuhtmete – eeldatava eluea mõistmine aitab teil ette näha remondi- või asenduskulu. Kui need esemed on juba eluea lõpus või selle lähedal, võib teil olla võimalus hinna üle läbi rääkida.

10. Kuidas ühistu toimib?

Isegi kui müüja ütleb, et ühistu toimib hästi, siis tasub küsida ühistu esimehe numbrit ja uurida temalt, kuidas majas asjaajamised laabuvad. Veel parem, kui teil oleks võimalik enne kodu ostmist osaleda ühel ühistu koosolekul – see annab ülevaate, kas majaelanikud on võimelised saavutama läbirääkimistes üksmeelt ja millised on ühistu tulevikuplaanid.

11. Kuidas on olukord parkimisega?

Kas korteri juurde kuulub erikasutusõigusega kindel parkimiskoht? Kus on majale lähimad tasuta parkimiskohad külaliste jaoks? Kui korteri juurde kuulub üks parkimiskoht, kuid teie peres on rohkem autosid, siis tasub uurida, kas müüjal/maakleril on infot selle kohta, et mõni majaelanik on huvitatud enda parkimiskohta müüma.

12. Millisest suunast päike tõuseb ja kuhu loojub?

Vastus sellele küsimusele annab teile mõista, kui valgusküllane on korter päevasel ajal. Kui maakler ei oska sellele küsimusele vastata, siis on heaks nipiks võtta telefonis lahti kompass.

13. Kui kaua on kinnisvara müügis olnud?

Mida kauem on korter turul olnud, seda motiveeritum on müüja tehingut sõlmima. See võib olla jällegi teie võimalus tehingu tingimusi enda kasuks läbi rääkida.

Kui te pole kunagi varem kinnisvara ostnud, võib müüjalt või kinnisvaramaaklerilt küsimuste küsimine tunduda hirmutav. Kuid kuna kinnisvara ostmine on tõenäoliselt teie elu üks suurimaid rahalisi väljaminekuid, siis ei tohiks olla liiga tagasihoidlik. Õigete küsimuste esitamine enne kinnisvara ostmist võib ära hoida palju ebamugavusi ja säästa palju raha.

Domus Kinnisvara: Mis teeb üürileandjast hea üürileandja?

Domus KinnisvaraKui tavaliselt arutatakse, millistele tingimustele peaks vastama hea üürnik, siis seekord võtaks pihtide vahele hoopis üürileandja. Millised omadused on üürileandja puhul kõige olulisemad ja mis vähendavad üürileandja usaldusväärsust? Millised probleemid võivad üürnikul tekkida seoses üürileandjaga ning mis tegurid mängivad rolli, et tagada üürileandja ja üürniku vahel probleemidevaba suhe?

Üürilepingut sõlmides tuleb üürilevõtjal kindlasti üürileping korralikult läbi lugeda ja süveneda selle sisusse. Olen näinud, kuidas üürileandja on üürilepingut enda nägemuse järgi mugandanud, ja üürileping on selgelt üürileandja poole kaldu. Sellisel juhul tuleks olla eriti tähelepanelik, kuna see viitab sellele, et üürileandjal on juba eelnevalt plaanis hakata rakendama sanktsioone. Tihtipeale tuleks enne ikkagi üle vaadata, kas need sanktsioonid on seaduslikud või mitte. Lisaks peaks kõik kahe osapoole vahelised kokkulepped olema ikka võrdsete sanktsioonidena ja õiguseid peab olema ka üürilevõtjal. Kui üürileandja poolt koostatud leping jätab üürilevõtjale väga vähe õigusi ja sinna on juba sisse kirjutatud üürileandjale tulevikus võimaldatavad sankstioonid, mis erinevad väga tavapärastest üürilepingutest, tuleks üürnikul mõelda sellele, et üürileandja ka suure tõenäosusega neid tulevikus rakendada plaanib.

Kas see lööb üürilevõtjal n-ö punase tulukese põlema ja oleks mõistlik selle üürileandjaga lepingulisse suhtesse astuda või mitte, peab otsustama üürilevõtja. Kahjuks olen ma liiga tihti näinud, kuidas üürilevõtjad on põhimõtteliselt kõigega nõus, peaasi, et saaks üüripinna.

Üürileandja peab oskama suhtuda oma kinnisvarasse ilma liigsete emotsioonideta. Isegi kui enne oli üüripind üürileandja kodu, on pärast üürilepingut see koduks üürilevõtjale. Ta peab aru saama, et ka üüriline üürib pinda enda koduks ning aegajalt on kodus ka lubatud mõningad kõvema häälega muusika kuulamised või sünnipäevad ning ei ole okei, kui pinna reaalne omanik käib enne ette teatamata või isegi ette teatades ilma põhjusta “kinnisvara kontrollimas”. Ma ei räägi siin naabrite rahu rikkumisest, vaid üüripinna kasutamist võrdsetel alustel naabritega, kes on näiteks ise oma kodu omanikud.

Üürikodude puhul eeldavad ja ootavad üürileandjad, et nende üürnikud suhtuvad kasutatavasse varasse nagu enda omasse ning mõistavad, et kokkulepped, mis sõlmitud üürilepingus, on täitmiseks. Samuti ootavad ja eeldavad üürilevõtjad, et nende üürileandjad suhtuvad neisse kui võrdsetesse ning kogu üürisuhe on siiski emotsioonivaba ja põhineb kokkulepetel ja nende täitmisel. Kui need reeglid on osapoolte poolt tõsiselt võetud ja täidetud peaks ka üürisuhe pikemaajaliselt toimima.

Luminori majandusprognoos: majanduse kiire kasv jätkub ka järgmisel aastal

Luminor BankMajandus on pärast koroonapandeemiast tingitud piiranguid elavnenud oodatust kiiremini ning SKT tempokas kasv jätkub ka järgmisel aastal, ütles Luminori peaökonomist Tõnu Palm panga sügisese majandusprognoosi tutvustamisel. Peaökonomisti hinnangul kasvab majandus tänavu 9,2% ja järgmisel aastal 4,7%.

Palmi sõnul saabus majanduse jõuline elavnemine oodatust varem ning eriti positiivne on seejuures asjaolu, et teises kvartalis muutus senine tempokas kasv esmakordselt ka majandusharude lõikes laiapõhjaliseks. Kui mullu algas globaalse kaubanduse ja tarbimise toel jaemüügi, kaubaekspordi ja seda teenindava tööstuse taastumine, siis kevadine majanduste taasavamine koroonapiirangutest tähendas ühtlasi teenuste sektori ja energiaharude lisapanust.

„Majanduste taasavamine koroonapiirangutest on aidanud teenuste sektoril jõuda tööstusele järele. Tellimused ületavad kohati nüüd juba pakkumist ja tööturg näitab selgeid paranemise märke,“ ütles Luminori peaökonomist, lisades, et seejuures osutavad positiivsele kasvuväljavaatele paljuski sarnased muutused mitme mõjuka väliskaubanduspartneri majanduses, mis on viinud euroala majanduskindlustunde rekordilisele tasemele.

Palmi sõnul pole Eesti SKT rekordiline kasvuhüpe 2021. aastal seega põhjustatud vaid madalast koroona-aasta võrdlusbaasist. Tööjõuturgu ja hinnakasvu toetav tempokas kogunõudluse kasv jätkub Eestis ka järgmisel aastal. „Majanduse jõulisele kasvuhüppele järgneb tempokas, kuid mõnevõrra mõõdukam kasv, seejuures era- ja riigiinvesteeringute toel on võimalus majanduse kiiret kasvutempot hoida kauem,“ kinnitas peaökonomist.

Paratamatult kaasneb Eesti erakordselt kiire majanduskasvuga hinnasurve. Palmi sõnul on praegune hinnakasvu järsk kiirenemine globaalses majanduses paljuski märk sellest, et pakkumine ei ole koroona põhjustatud tõrgete toel esialgu veel nõudlusele järele jõudnud. Kui see juhtub, annab ka liigne hinnasurve, mida olulisel määral täna mõjutavad maailmaturu energia ning toorainehinnad, järele.

Palm nentis, et Eesti on taasiseseisvuse kolmekümne aastaga jõudnud tagasi maailma edukate ja kõrge heaoluga riikide klubisse. Nüüd saab järgmiste aastakümnete väljakutseks Eesti jaoks rohepööre ja kliimaneutraalsem majandus, mis tähendab ka mitmete kaalukate strateegiliste otsuste langetamist. „Kui soovime kiiret majanduskasvu ja samaaegselt rohepööret, siis tuleb investeerida majanduse ressursitõhususse, et iga loodava SKT ühiku kohta väheneks keskkonnajalajälg,“ ütles Palm.

Võimalik, et koroonajärgses üha digitaalsemas tehnoloogiakeskses maailmas avarduvad tulevikus veelgi (piiriülese) kaugtöö võimalused, mistõttu on koroonajärgses normaalsuses töökohad üha vähem seotud elamiskohaga. Kroonijuveeliks kujuneb seega riikide pakutav elukeskkond ja siin on Eestil täna oma selged eelised näiteks puhta õhu, avara linnaruumi ja mitmekesise looduse näol.

Palmi sõnul on rohepööre hea võimalus investeerida elukeskkonda. „Elukeskkonna parendamine sõltub investeeringutest taristusse, majanduskasvu lahutamisest ressursikasutusest ning nihkest teadmistepõhise tehnoloogiamajanduse suunas, mis väärtustab looduse bioloogilist mitmekesisust,“ lisas ta.

Peaökonomist selgitas, et kliima- ja keskkonnaküsimused pole enam kaugeltki üksikute riikide või majandusharude väljakutse. Keskkonda saastavamat tegevust piiravad üha rohkem ka ettevõtluse enda kehtestatud normid. Rohebrändi väärtus on kasvanud investorite silmis ja rohepesu ärahoidmisel on tulevikus abiks kasvav keskkonnateadlikkus koos tegevuste läbipaistvuse kasvuga.

Seetõttu on Palmi sõnul aeg uuendada riiklikke arengukavasid sel kombel, mis tagab ELi kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise samm-sammult ja võrreldes teiste põhjamaadega mitte vähem ambitsioonikalt, sest rohepöördest on kindlasti rohkem võita kui kaotada.

Nordecon: Tehing Nordecon AS aktsiatega

NordeconToomas Luman omab otse ja läbi tema poolt kontrollitavate äriühingute kokku 70% Nordic Contractors AS aktsiatest. Nordic Contractors AS, millele kuulub 54,31% Nordecon AS-i aktsiatest, võõrandab 14.09.2021 Nasdaq Tallinna börsi vahendusel turuhinnaga 650 000 talle kuuluvat Nordecon AS-i aktsiat Toomas Lumanile. Tehingu tulemusena omandab Toomas Luman 2,01% Nordecon AS aktsiatest.

Võõrandamise tulemusel ei toimu olulise osaluse muutust.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Rootsis, Soomes ja Ukrainas. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2020. aasta konsolideeritud müügitulu oli 296 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 680 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Merko Ehitus: Läti konkurentsinõukogu otsuse vaidlustamine

Merko EhitusAS Merko Ehitus avaldas 09.08.2021 börsiteates info Läti konkurentsinõukogu otsuse kohta kontserni tütarettevõtte SIA Merks suhtes.

SIA Merks peab Läti konkurentsinõukogu järeldusi SIA Merksi äritegevuse kohta põhjendamatuteks nii faktiliselt kui õiguslikult.

13.09.2021 vaidlustasid SIA Merks ja AS Merko Ehitus Läti konkurentsinõukogu otsuse Läti halduskohtus. Konkurentsinõukogu poolt määratud trahv ei kuulu tasumisele ning muud võimalikud seadusest tulenevad tagajärjed ei rakendu enne kohtuotsuse jõustumist.

Merko Ehitus kontsern on pühendunud ärieetika standardite kohase käitumise edendamisele ja rakendamisele, samuti kõikide äritavasid reguleerivate seaduste ja eeskirjade järgimisele. Mis tahes võimalik ausa konkurentsi rikkumine on vastuolus kontserni tegevuspõhimõtete ja väärtustega.

Arco Vara: Millega arvestada korterist eramajja kolides?

Arco VaraTundub, et iga eestlane igatseb elada oma majas – mere ääres, keset linna metsa sees. Kohti, mis kõigile ühtviisi sobiksid, pole aga palju. Samamoodi ei sobi igaühele korterielu või igaühele aia ja maja eest hoolitsemine – üllatavalt palju mõjutavad meid lapsepõlveharjumused ja kodune kasvatus. Kui kolid ühel päeval korterist eramajja, tuleb valmis olla mõningaseks elumuutuseks.

Nii korteris kui ka eramajas elamisel on oma plussid ja miinused. Korteriuksest astud välja, keerad ukse lukku ja võid mitmeks kuuks ära sõita – tagasi tulles on kõik endistviisi. Majaomanikul on pikaks ajaks ära sõita keerulisem: naastes tuleb esimese asjana hakata muru niitma ja kinnistut hooldama.

Korterelamus kuulub kõik korteriuksest väljaspoole jääv korteriühistu haldusalasse ja on korteriomanike ühisosa. Elanikud puutuvad muredega kokku vaid ühistu koosolekul. Jooksvate probleemidega tegelevad majahaldur ja ühistu esimees, lumi lükatakse trepilt ära ja ainuke mure on leida maja ees parkimiskoht.

Eramajja kolides ilmuvad sõnavarasse märksõnad renoveerimine, korrastamine ja parandamine. Eramuomanik vastutab oma kinnistul toimuva eest ise. Vanemal, juba pikalt kasutuses olnud majal on elemente ja detaile, mis hakkavad lagunema ja vajavad parandamist juba natuke peale majja sissekolimist. Uue maja omanik võib aga silmitsi sattuda ehitusvigade või ebakvaliteetse tööga. Majaomanik ei saa muretult ust enda järel kinni lüüa, vaid ta peab silma peal hoidma nii enda kinnistul kui ka naaberkinnistutel toimuval.

Korterielanik võib küll unistada sellest, et saaks ometi näpud mulda pista, ent pärast eramajja kolimist võib aia eest hoolitsemine hoopis tüütavaks muutuda. Kaunis aed nõuab püsivat hoolt. Enamik kauni kodu auhindu saanud aiad on kauniks kujundatud kümne või enama aasta jooksul.

Majaomaniku võimalus maja ja aeda oma tahtmise järgi kujundada ei tohi muutuda tüütuks kohustuseks – viimane võib viia pereliikmete vahel üksteise süüdistamise ja arusaamatusteni. Nii pole aga võimalik elust eramajas mõnu tunda. Korterist majja kolides peaks terve pere kokku leppima ühises nägemuses sellest, kuidas saavutatakse see kord või ilu, mida maja ja aia juures oluliseks peetakse. Lõpuks pole ju majaomanikul vaja kõike ise teha, maja või aia ori olla – osa teenuseid võib ju ka sisse osta.

Muidugi ei nõua aed ainult tööd, vaid pakub ka suurepärast võimalust seal lõõgastuda ja mõnusalt aega veeta. Kitsas korteris elanud inimene tunneb aia või vähemalt terrassinurga võrra suuremaks muutunud elupinnast rõõmu. Ka eramus sees on tavaliselt rohkem ruumi kui korteris ning iga pereliige saab oma toa või vähemalt oma nurgakese, mida tal korteris ei pruukinud olla.

Kindlasti rõõmustab eramajja kolimise üle see inimene, kes ei pea enam raskeid poekotte või lapsevankrit neljandale-viiendale korrusele tarima.

Kas eramus elades on ka rohkem privaatsust? Seinte läbikostvus on ülisage kaebus nii vanemates kui ka uuemates korterelamutes ning naabrite hobi õhtuti auke seina puurida, öösel sisustust ümber paigutada või valju muusikat nautida on muidugi häiriv. Eramus jääb aga naabrite olmemüra kaugele. Samas kipuvad alevis või aedlinnas olema kinnistud lähestikku ning tuleb arvestada sellega, et naaber võib hakata muru niitma just siis, kui sina soovid oma aias rahulikult kohvi juua, või et aias räägitud jutt võib kosta paljude kõrvu. Naaber võib ka näiteks rajada oma grillinurga sinu pesunööride lähedale. Seepärast tasub enne majaostu tutvuda ka naabrite eluolu ja lastetoagagi, sest isegi erinevad koerakasvatamise põhimõtted võivad kõrvuti elamise talumatuks muuta.

Rohkem privaatsust pakub elu asulast väljaspool. Seni aktiivse sotsiaalse eluga harjunud inimesele on see aga sageli väljakutse, sest privaatsus tähendab ühtlasi ka üksindust. Selle ees võib tekkida hirm ja algul võib olla keeruline pideva vaikusega harjuda. Samas võib selle üles kaaluda võimalus ilma kõrvaliste pilkudeta õues päikest võtta ning murul keskmisest kõrgemaks kasvada lasta.

Kuidas muutuvad korterist eramusse kolides kodukulud? Need sõltuvad kasutuses oleva ruumi suurusest ega pruugi seega ei suureneda ega väheneda. Tänapäevased küttelahendused on kindlasti soodsamad ja mugavamad kui vanaaegne ahi/pliit, kuid küttele kuluv kogusumma võib jääda samaks. Veekulu võib suureneda, kui aia kastmiseks palju vett kulub. Prügiveokulu pole suur, kuid kui varem oli see jagatud kõigi majaelanike vahel, siis eramu omanik peab selle ise tasuma. Kõikide tööde jaoks peavad olema tööriistad ning kui seni pole olnud vajadust lumelabidatki soetada, siis nüüd võib lisaks labidale vaja minna ka sahka või lumepuhurit, niidukit ja hekilõikurit – ka nende kulu võib lugeda lisanduvaks kodukuluks.

Elukorraldust muuta ei ole kerge. Kui pead olema pikalt tööl ning jõuad koju vaid magama, siis võib maja eest hoolitsemine olla väga tüütu kohustus. Siiski leiavad paljud, et maja kallal või aias nokitsemine annab just meeldiva võimaluse töökohustustest puhata ja midagi oma kätega teha. Rääkimata võimalusest oma terrassil hommikukohvi juua või sõpradega suveõhtul koos istuda.

Koolitus “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku uus rakendus- ja kohtupraktika” toimub 30/09/2021

Raul KebaKoolitus “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku uus rakendus- ja kohtupraktika” toimub Kinnisvarakoolis  30/09/2021. Koolitusel annab lektor Raul Keba värske ülevaate planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamisest praktikas ning tutvustab uuemaid planeerimis- ja ehitusvaldkonna kohtulahendeid.

Koolitus on suunatud:

  • riigi- ja kohaliku omavalitsuste ametnikele, kes tegelevad planeerimise ja ehitamise valdkonnaga;
  • kinnisvara arendamisega tegelevate ettevõtete spetsialistele, sh maaklerid, hindajad jne;
  • ehitusettevõtete spetsialistele, kes tegelevad igapäevaselt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse küsimustega;
  • arhitektele ja projekteerijatele;
  • muudele valdkonnast huvitatud isikutele.

Koolitus “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku uus rakendus- ja kohtupraktika” toimub 30/09/2021 kell 10.00-14.45 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Valitsuse korraldusest lähtuvalt võime klassiruumi oodata inimesi, kes on valmis kandma kaitsemaski ja suudavad tõestada oma nakkusohustust. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Nordecon: Transaction with Nordecon AS shares

NordeconToomas Luman holds directly and indirectly via the companies controlled by him 70% of the shares in Nordic Contractors AS. On September 14, 2021 Nordic Contractors AS that holds 54.31% of the shares of Nordecon AS will transfer 650,000 shares of Nordecon AS held by them to Toomas Luman through Nasdaq Tallinn stock-exchange at the market price. As a result of the transaction, Toomas Luman acquires 2.01% of the shares of Nordecon AS.

As a result of the transfer there is no change in the substantial holding.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Sweden, Finland and Ukraine. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2020 was 296 million euros. Currently Nordecon Group employs 680 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Merko Ehitus: Appealing the decision of the Latvian Competition Council

Merko EhitusWith the 09.08.2021 stock exchange announcement, AS Merko Ehitus released information concerning the decision of the Latvian Competition Council regarding group’s subsidiary SIA Merks.

SIA Merks considers the conclusions of the Latvian Competition Council concerning SIA Merks’ business practices to be unfounded and unsubstantiated, both factually and legally.

On 13.09.2021 SIA Merks and AS Merko Ehitus appealed the decision of Latvian Competition Council to the Latvian administrative court. The fine imposed by the Competition Council will not become due and all other possible consequences under Latvian law will not take effect until the final court ruling enters into force.

Merko Ehitus group is committed to promoting and implementing ethical business standards and behaviour, as well as compliance with all applicable laws and regulations governing business practices. Any possible infringement of fair competition is in violation of the operating principles and values of the group.

Statistika: 2021 II kvartalis valmis Tallinnas 829 eluruumi

Tõnu Toompark

Statistikaameti andmetel valmis 2021 II kvartalis Tallinnas ehk sai kasutusloa 70 elamut kokku 829 eluruumiga. Aasta teise kvartali eluruumide valmimise maht on viimase nelja kvartali pikkuse perioodi kõrgeim.

Eluruumide valmimise osas on 13% vähenenud üksik-, kaksik- ja ridaelamus asuvate eluruumide arv. Selliseid eluruume valmis 2021 II kvartalis 74.

Korterelamutes valmis 2021 II kvartalis eluruume 755. See on 20% rohkem kui aasta tagasi.

Eelmisel aastal toimusid elamispindade ehitamisega alustamisega mõningad tagasilöögid, mis olid põhjustatud koroonaga seonduvast teadmatusest ja ebakindlusest. Käesoleval 2021. aastal näeme elamispindade valmimises sellest tulenevaid võnkeid.

Täiendavalt mõjutab tulevikus valmivate eluruumide arvu ehitusmaterjalide ja -teenuse hind ning nende muutumine.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

1Partner Kommertskinnisvara nõustas LHV suurtehingut Lasnamäel

1PartnerLHV pensionifondid omandasid Tallinnas Lasnamäel asuva tootmishoone, et teenida selle omamisest pikaaegset üüritulu.

Suurtehingut nõustanud 1Partner Kommertskinnisvara konsultandi Rein Urvase sõnul on investoritele eriti kuum just Lasnamäe piirkond – Peterburi tee äär ning Centrumi ümbrus, kus ka LHV poolt soetatud kompleks asub. Fondid ja ettevõtjad otsivad aktiivselt kohti, kuhu vahendeid paigutada ning sellistest kindla rahavooga ärikinnisvara objektidest on suur defitsiit
Tegu on LHV kuuenda kinnisvara otseinvesteeringuga. „Üürikinnisvara pakub meile varaklassina suurt huvi. Näeme seda tüüpi otseinvesteeringutes head võimalust mitmekesistada portfelli ja teenida keskmisest suuremat tootlust,“ tutvustas LHV investeerimise põhimõtteid fondijuht Kristo Oidermaa. „Kui varasemalt oleme kinnisvara soetanud omavahenditest, siis sel korral finantseerime tehingut osaliselt Swedbankist võetud pangalaenuga, et saavutada kõrgem omakapitali tootlus,“ lisas Oidermaa.

LHV pensionifondide kinnisvarainvesteeringute juhi Rait Riimi sõnul on antud objekti suurimaks eeliseks väga hea asukoht vahetult Tallinki Tennisekeskuse kõrval. „Lasnamäe lao- ja tootmiskinnisvarale on alati nõudlust tänu tööjõu lähedusele. Lisaks on konkreetne asukoht hästi ligipääsetav nii kaubavedudeks kui töötajate kohalejõudmiseks,“ lisas Riim.

Tallinnas Lasnamäe linnaosas aadressil Taevakivi tn 3/5 asuv tootmishoone on ehitatud mitmes etapis aastatel 2006-2012. Hoones on üüritavat pinda kokku ca 10 000 m2. Kogu hoone on antud pikaaegse lepingu alusel üürile Skandinaavia taustaga ettevõttele Plastone OÜ, mis toodab plastist tarvikuid meditsiini-, elektri- ja elektroonika valdkonna ettevõtetele.

Arco Vara AS-i aktsiate täiendava avaliku pakkumise teade

Arco VaraArco Vara AS (registrikood 10261718) korraldab oma aktsiate täiendava avaliku pakkumise. Pakkumise aluseks on Arco Vara AS-i poolt koostatud pakkumise dokument, mis on lisatud käesolevale teatele ja kättesaadav Arco Vara AS-i kodulehel www.arcovara.com/et/investorile. Kuna pakkumise kogumaht jääb alla 2,5 miljoni euro ning emiteeritavad aktsiad moodustavad vähem kui 20 % nende väärtpaberite arvust, mis on juba reguleeritud turul kauplemisele võetud, ei koostata ega avalikustata avaliku pakkumise, noteerimise ega kauplemisele võtmise prospekti. Aktsiaid pakutakse avalikult üksnes Eestis.

Avalikult pakutakse kuni 1 000 000 uut aktsiat. Pakkumisest saadavat tulu, suurusjärgus kuni 2,25 miljonit eurot, plaanitakse kasutada pakkumisdokumendis märgitud kinnisvaraprojektide arendamiseks.
Pakkumine on suunatud jae- ja institutsionaalsele investorile Eestis. Arco Vara AS esitab taotluse pakkumise käigus emiteeritavate uute aktsiate kauplemisele võtmiseks Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirjas.

Ülevaade pakkumise olulistest tingimustest:

Pakkumisperiood, mille jooksul on võimalik aktsiaid märkida, algab 20. septembril 2021 kell 10.00 ning lõppeb 15. oktoobril 2021 kell 16.00 (GMT+3).

Pakutava aktsia hind on 2,25 eurot, millest 0,70 eurot on nimiväärtus ja 1,55 eurot on ülekurss. Märkida saab üksnes täisarvu aktsiaid.

Investor, kes soovib esitada märkimiskorraldust, peab selleks ühendust võtma oma Eesti väärtpaberite registris avatud väärtpaberikonto halduriga.

Arco Vara AS-il on üks klass aktsiaid ja pakutavad aktsiad kuuluvad samasse klassi.

OLULISED KUUPÄEVAD

Alltoodud ajakavas on toodud pakkumisega seotud olulisemad kuupäevad.

20. september 2021 kell 10.00 Algab pakkumisperiood15. oktoober 2021 kell 16.00 Pakkumisperioodi lõpp18. oktoober 2021 Pakkumise tulemuste avalikustamine
20. oktoober 2021 või sellele lähedane kuupäev Uute aktsiate ülekandmine investoritele ja aktsiate eest tasumine
28. oktoober 2021 või sellele lähedane kuupäev Kauplemise algus Nasdaq Tallinn börsil

Märkimiskorralduse vorm

Väärtpaberikonto omanik: [investori nimi]
Väärtpaberikonto: [investori väärtpaberikonto number]
Kontohaldur: [investori kontohalduri nimi]
Väärtpaber: ARCO VARA AKTSIA Täiendav 10
ISIN-kood: EE380A034652
Väärtpaberite arv: [aktsiate arv, mida investor soovib märkida]
Hind (ühe aktsia kohta): 2,25 eurot
Tehingu summa: [aktsiate arv, mida investor soovib märkida, korrutatuna hinnaga ühe aktsia kohta]
Vastaspool: Arco Vara AS
Vastaspoole väärtpaberikonto: 99101908627
Vastaspoole kontohaldur: AS LHV Pank
Tehingu väärtuspäev: 20.10.2021
Tehingu liik: ost
Arveldusviis: väärtpaberiülekanne makse vastu

Lisainformatsiooni saamiseks palume kontakteeruda:

Miko-Ove Niinemäe

Juhatuse liige
+372 614 4630
miko.niinemae@arcovara.com

Teatega ei pakuta ega kutsuta väärtpabereid müüma või omandama ning lisaks ei toimu müümist jurisdiktsioonides, kus selline pakkumine, omandama kutsumine või müük oleks enne prospekti registreerimist, ilma seaduses sisalduva erandita või kvalifikatsioonita ebaseaduslik. Käesolevas teates sisalduv informatsioon ei ole mõeldud avaldamiseks, jagamiseks või edastamiseks, osaliselt või tervikuna, otseselt või kaudselt, Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Kanadas, Hongkongis, Jaapanis, Uus-Meremaal, Singapuris, Lõuna-Aafrikas, Ühendkuningriigis või muudes riikides või asjaoludel millisel juhul avaldamine, jagamine või edastamine oleks ebaseaduslik.

Aktsiaid pakutakse ainult pakkumisdokumendi alusel ja pakkumine on suunatud ainult isikutele, kellele pakkumisdokument on suunatud. Pakkumisdokumendis sisalduvad muuhulgas ka riskifaktorid ja muu informatsioon. Käesolev teade ei ole ühegi järelevalveasutuse poolt kinnitatud ja tegemist ei ole prospektiga. Seega peaksid investorid aktsiaid märkima, tuginedes pakkumisdokumendis sisalduvale infole ja mitte üksnes käesolevale teatele.

Arco Vara pakkumisdokument

Merko Ehitus: Noblessneri sadamalinnakus käivitatakse Allveelaeva arendusprojekt

Merko EhitusASi Merko Ehitus Eesti ja ASi BLRT Grupp ühisettevõte Kodusadam OÜ on otsustanud käivitada Noblessneri sadamalinnakus Allveelaeva arendusprojekti, mis hõlmab üht kortermaja 148 korteri ja 11 äripinnaga.

B-energiaklassiga korterelamus aadressil Allveelaeva 4 (merko.ee/allveelaeva) asuvate korterite suurused jäävad vahemikku 28–104 ruutmeetrit ja ruutmeetrihinnad algavad 3500 eurost. Parkimiskohad asuvad hoone esimesel ja maa-alusel korrusel, privaatses haljastatud sisehoovis on puhke- ja mängualad. Allveelaeva 4 maja arhitektuurilahenduse autorid on Arhitektuuribüroo PLUSS arhitektid.

Väärika ajalooga Noblessner (noblessner.ee) on kujundatud kaasaegseks elukeskkonnaks, kus elamute ümber on terviklik linnaruum väljakute, pargialade, mereäärse promenaadi ja kvaliteetsete vaba aja veetmise võimalustega. Merko ja BLRT koostöö esimese projektina valmis 2019. aastal Staapli tänavale neli kortermaja 198 korteri ning 17 büroo-, toitlustus- ja kaubanduspinnaga. Ehitamisel on ka viie kortermajaga Vesilennuki kinnisvaraarendusprojekt (merko.ee/vesilennuki).
Noblessneri korteriarendusprojekte arendab 2014. aastal loodud ühisettevõte Kodusadam OÜ. AS Merko Ehitus Eesti ning AS BLRT Grupp omavad kumbki sellest 50%.

AS Merko Ehitus Eesti (merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri- ja elamuehituse töid ning arendab elukondlikku kinnisvara. Parima kvaliteedi tagamiseks haldab Merko korteriarenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

28.09.2021 Kinnisvaraõiguse ABC