Käsiraamat “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni” 25% soodsam

Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseniTelli käsiraamat “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseniKinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

  • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “ai9o8s” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
  • Pakkumine kehtib kuni 16.08.2020

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni” annab lugejale tõsise ülevaate abikaasade varasuhetega seonduvatest õigussätetest. Käsiraamatu autor on Evi Hindpere.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Pindi Kinnisvara: Uusarenduste müük kogub uuesti hoogu

Pindi KinnisvaraKoroonakriisi ajal varjusurma vajunud uute korterite turul on tehingute arv jõudsalt taastumas – kui aprillis soetati terve Harjumaa peale kõigest mõnikümmend uut korterit, siis juulis on see tõusnud 200 ühiku peale.

Pindi Kinnisvara uusarenduste müügimeeskonna projektijuht Janek Saveljev ütles, et eriolukorra kehtestamine lõi kinnisvaraarendajaid valusalt. „Ka juba kehtivaid broneeringuid tühistati ning aprillis tehti kokku vaid 36 uue korteri broneeringut või võlaõiguslikku ostu-müügilepingut, mis on ilmselt madalaim tulemus alates ajast, kui uusi kortereid rajama hakati,“ märkis Saveljev. „Nüüdseks on turg ennast kogunud ja juulis oli broneeringute arv juba 201. Arvestades, et eelmisel aastal broneeriti ühes kuus keskmiselt 296 uut Tallinna ja Harjumaa korterit, võime väita, et peale suuremat paanikat on turg jõudsalt taastumas,“ sõnas ta.

„Iseäranis oluline on, et karmide kevadkuude jooksul pole uute müügis olevate korterite jääk kasvanud, vaid see püsib stabiilselt 2200 piirimail, kuna paljud arendajad jätsid hullema kartuses kopa maasse löömata ning see hoiab nõudluse ja pakkumise vahelist suhet tasakaalus. Kadunud on ka suuremad allahindlused, pigem on arendajad ise hinnakirju veidi korrigeerinud, nii et uute korterite soetamine on kuni 5 protsendi võrra soodsamaks läinud,“ lisas ta.

Pindi Kinnisvara koostab igakuiselt Tallinna ja Harjumaa uusarenduste monitooringut, mis jälgib kõikide arendusprojektide aktiivset jääki. Juuli lõpu seisuga on pakkumises kokku 2200 uut korterit keskmise ruutmeetrihinnaga 2740 eurot. Lõplikult valmis ehitatud on pakutavatest korteritest vaid 436 ehk ca 80% uutest korteritest ostetakse jätkuvalt enne hoone valmimist.

Pindi Kinnisvara: Supermajandused ägavad kriisis – milline on selle mõju Eestile?

Pindi KinnisvaraEhkki Eestis on koroonaviirus enam-vähem kontrolli all, ei tasu unustada, et neli supermajandusega riiki ägavad viiruse tõttu sügavas madalseisus ja seetõttu on ohus terve maailma majanduskeskkond.

USA, Brasiilia, India ja Venemaa on suurima nakatunute arvuga riigid maailmas. Samas kuuluvad kõik neli maailma 11 suurima majanduskeskkonnaga riikide hulka ja kui seal viiruse levikut kontrolli alla ei saada, võib see mõjuda kogu maailmale küllaltki laastavalt.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et ilmaasjata ei võrdle juhtivad analüütikud praegust maailmamajanduslikku seisu teise maailmasõja või suure depressiooniga. „Eelmise ülemaailmse majanduskriisi käivitas vaid kahe USA panga kokku kukkumine. Tänane olukord ei ole maailmas kuidagi võrreldav paari pangajuhi kehvade otsustega, vaid on kordades keerulisem – osad sektorid on kaotanud täielikult käibe, turism on sisuliselt olematu, eksport on saanud tugeva löögi ja lõpuks kandub see piltlikult öeldes lõunapooluseni välja,“ sõnas Sooman.

„Eelmisest kriisist õppisime eelkõige seda, et kui keegi viskab tiiki kivi, siis ka selle kõige kaugemas sopis ehk ka Eestis toimub lainetus hoolimata sellest, et siseriiklikult selleks justkui põhjust pole,“ nentis Sooman.

„Soovitan kõikidele kinnisvarasektoris tegutsejatel hoida hetkel kindlat meelt – kui kodu on vaja osta, tuleb see niikuinii ära osta, aga vaba raha niisama laristamise asemel tuleks see hoida hädaolukorraks, kui töökoht peaks kaduma ja laenumaksed tahavad tasumist,“ ütles ta.

Sooman lisas, et kuna maailm hakkab tasapisi koroonaviirusega kohanema, siis ei pruugi lainetus olla üldse kõike enda alla mattev, kuid igaks juhuks tasub selleks siiski valmis olla. „Praegu on märksõnaks targad investeeringud ja säästmine, mitte viimase raha eest endale uue televiisori ostmine,“ lausus ta.

Luminor: peamised müüdid, mis kimbutavad koduostjaid

Luminor BankTihtipeale lükkavad inimesed oma esimese koduostu plaanid edasi, kuna arvatakse, et nad ei saa laenu või pole neil piisavalt raha esmaseks sissemakseks. Luminori krediiditoodete juht Heiki Raadik räägib, millised on kodulaenu võtmist puudutavad enamlevinud müüdid ja julgustab inimesi plaanide korral panka pöörduma.

„Kliendid on andud meile tagasisidet, et koduostu lükatakse peamiselt edasi seetõttu, et peljatakse kodulaenu saamise karme tingimusi ning neil pole suureks sissemakseks piisavalt vahendeid. Tihti tuleb aga välja, et panga poolt tegelikult takistusi polegi. Seetõttu tasub kindlasti plaanide korral pangaga ühendust võtta ning oma võimalusi lähemalt uurida,“ selgitas Luminori krediiditoodete juht Heiki Raadik. „Üks enamlevinud müüt on see, et inimesed peavad esmalt uue kodu välja vaatama ja alles siis panka tulema, kuid tegelikkuses oleks targem tegutseda just vastupidiselt – võtke pangaga ühendust, kaardistame teie võimalused ning sellest lähtuvalt saate endale sobiliku kodu otsida.“

Raadiku sõnul lükkavad mõned inimesed koduostu edasi ka seetõttu, et oodatakse korterite hinnalangust. „Korterite hinnad võivad teatud perioodidel mõnevõrra langeda, kuid suures plaanis on hind siiski pidevalt tõusnud. Ka praegusel koroonaviirusest tingitud keerulisel ajal pole me väga suuri muutusi näinud – eriti uusarenduste puhul,“ rääkis ta.

Luminori krediiditoodete juht selgitas, et korterite hinnalanguse puhul ei pruugi inimesed siiski loodetud hinnavõitu saavutada, sest arvesse tuleks võtta ka igakuist üürikulu. „Näiteks kui üüritud korter maksab 350 eurot kuus, siis teeb see aastas kokku juba 4200 eurot üürikulu. See summa võib mõningal juhul olla pea pool kodulaenu sissemaksest,“ tõi ta näiteks.

Samuti pelgavad paljud inimesed kodu ostmisel esimest suurt sissemakset ning Raadiku sõnul arvatakse, et see on vähemalt 20 protsenti uue kodu väärtusest. „Tegemist on jällegi ühe tihti leviva müüdiga, sest tegelikkuses võib Luminoris kodulaenu sissemakse olla 15 protsenti või Kredexi käendusel lausa 10 protsenti. Kui inimesel on olemas lisatagatis, siis on võimalik laenu saada ka ilma esmase suure sissemakseta,“ täpsustas ta.

Viimane müüt, mille Luminori krediiditoodete juht välja tõi, puudutab inimeste kontoväljavõtte analüüsi. „Kuna pank analüüsib enne laenuotsuse tegemist kliendi kuue kuu kontoväljavõtet, siis arvatakse, et tema väljavõte peab olema laitmatu ning sealt ei tohi paista ühtegi ööklubi külastust või mõnda pahelist ostu. Oleme ka varem öelnud, et tegelikkuses jäävad pangale silma vaid äärmuslikud käitumismustrid. Kui inimesel on kõik arved kenasti tasutud ning raha jääb alles ka muudeks kuludeks ja säästudeks, siis meie jaoks ei paku inimeste üksikud ostud või kulutused üldjuhul huvi,“ ütles Raadik.

Kokkuvõttes paneb Raadik inimestele südamele, et kui neil on kindel soov kodu osta, siis panga soov on aidata need unistused teoks teha. „Koduostmiseks on alati õige aeg. Teisalt kui te pole oma võimalustes kindel, siis ärge kartke oma küsimustega panga poole pöörduda. Leppige aeg kokku, vaatame üle teie võimalused ning parimal juhul võibki kodu ostmise plaan täituda,“ lisast ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium: Huvi elamumajandustoetuste vastu püsib kõrge

Kevadel eraldas valitsus kriisi tõttu riiklikele elamumajandustoetustele lisaks ligi 100 miljonit eurot, millest on tänaseks taotlustega kaetud pea pool. Eraisikute ja korteriühistute huvi toetuste vastu on jätkuvalt kõrge.

Korterelamute rekonstrueerimistoetust jagatakse tänavu läbi KredExi kahes voorus. Esimene, Euroopa Liidu struktuurifondist rahastatav korterelamute rekonstrueerimistoetuse taotlusvoor tõi 193 taotlust summas 61,6 miljonit eurot. Teine, erakorraline taotlusvoor avanes juuli lõpus. Praeguse seisuga on esitatud 144 taotlust summas 43,7 miljonit eurot.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas lausus, et kuna sel aastal jagatakse toetusi kahes voorus, siis esimeses voorus rahastuseta jäänud ühistud ei pea seekord järgmist aastat ootama jääma. „Teises voorus on praegu suur osa taotlejatest need, kes küsisid abi ka esimesest taotlusvoorust. Nii et esimesest voorust eitava vastuse saanud või joone alla jäänud ühistud saavad toetust erakorralisest taotlusvoorust,“ sõnas minister.

„Erakorralise taotlusvooru tulemused on kahe nädala kohta väga head, aga kuna jagamisele läheb kokku 71 miljonit eurot, siis see tähendab, et veidi alla poole rahalisest mahust on veel katmata. Loodetavasti asuvad nüüd tegutsema ka need korteriühistud, kellel on renoveerimisvajadus ja -võimekus riigi toel olemas, kuid pole jõudnud veel oma dokumente valmis panna ning nendega KredExisse pöörduda,“ lisas Aas. „Mida kiiremini kriisiraha käiku läheb, seda parem on see nii ehitussektorile kui ka meie elukeskkonnale.“

KredExi eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu märkis, et alates maist hakkas KredEx pakkuma uue teenusena korterelamu renoveerimislaenu, mida on võimalik kombineerida rekonstrueerimistoetusega. „See laen on abiks piirkondades, kus korteriühistud ei saa maja korrastamiseks pangast vajalikku laenu kinnisvara madala turuväärtuse tõttu,“ sõnas ta. „Oluline on anda võimalus oma kortermaja energiatõhusaks renoveerimiseks kõigil ühistutel, olenemata sellest, kus Eesti nurgas nad paiknevad.“

Reinsalu ütles, et lisaks korterelamute toetustele on inimestel jätkuvalt huvi ka väikeelamute toetuse vastu. Kõigil, kes plaanivad eramu korrastamist, tasub see töö tema sõnul lähiajal plaani võtta. „Väikeelamute korrastamiseks mõeldud enam kui 3 miljonist eurost on tänaseks taotlustega kaetud juba kolmandik. Seega kutsume üles kõiki huvilisi tingimustega tutvuma ja toetust küsima,“ lausus Reinsalu.

Kaanon Kinnisvara: Üüritulu deklareeritakse karmi sanktsiooni kartuses üha enam

Kaanon KinnisvaraIlmselt teavad paljud siinsed lugejad kedagi, kes üüritulu ei deklareeri. Sellest ajendatuna vestles Kaanon Kinnisvara Maksu- ja Tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamäega. Eesmärk oli uurida, kui palju kõnealust kohustust ikkagi täidetakse, kuidas inimesi kontrollitakse ja mis juhtub siis, kui üüritulu mitte deklareerida.

 Kuidas on üüritulu deklareerijate hulk aastatega muutunud?

2016. aastast alates on nii üüritulu deklareerijate arv kui ka deklareeritud üüritulu kogusummad igal aastal kasvanud:

  • 2016 deklareeris üüritulu 5257 inimest summas 16,3 mln eurot;
  • 2017 deklareeris üüritulu 6788 inimest summas 23 mln eurot;
  • 2018 deklareeris üüritulu 8140 inimest summas 29 mln eurot;
  • 2019 deklareeris üüritulu 9139 inimest summas 34,5 mln eurot.

Ühtpidi on kasv tingitud sellest, et inimesed on teadlikumad, üüritulu maksustamisest on rohkem juttu olnud. Teisalt on juurde on tulnud ka vahendusplatvormid (a la Airbnb, Booking). Seetõttu on aastatega kasvanud inimeste arv, kes deklareerivad sealt saadud tulu.

Ehk siis ei saa öelda, et enne ei deklareeritud ja nüüd deklareeritakse, vaid lisandunud on ka uusi tuluteenijaid. Platvormide kaudu rentides on võimalik teenida üüritulu summaliselt rohkem kui pikaajaliste üürilepingutega ja see peegeldub mingil määral ka teenitud summade kasvus.

Kui suure osa deklareerinute koguarvust moodustavad Airbnb ja Bookingu ehk platvormide kaudu tulu saanud inimesed?

Tegeleme jooksvalt ka varasemate perioodide kontrollidega, seega on need numbrid pidevas muutumises. Platvormide kaudu tulu deklareerimine kajastub statistikas ainult juhul, kui inimene on deklareerides platvormile viidanud, mistõttu ei pruugi need numbrid peegeldada tegelikkust.

Airbnb kaudu oli võimalik andmeid automaatselt oma tuludeklaratsioonile edastada alates 2018. aastast. Vaatasime, et varasemalt olid ainult üksikud inimesed näidanud tuluallikana platvorme, mis võib tähendada, et seda kas ei deklareeritud või inimesed pigem ei märkinud, et tulu oli sealtkaudu saadud. Nii et nende aastate osas me sellise statistika väljatoomist õigeks ei pea.

Aasta Üüritulu deklareerinud isikute arv Sellest platvormide kaudu teenitud tulu näidanud isikuid Deklareeritud üürisumma Platvormide kaudu teenitud tulu summa
2018 8140 8,2% 29 mln 0,4 mln
2019 9139 7,4% 34,5 mln 1,1 mln

Kas üüritulu deklareerimist kontrollitakse iga-aastaselt rohkem? Kuidas kontrollitakse, milliste meetoditega?

Rendi- ja üüritulu deklareerimist kontrollime järjepidevalt. Kogu meie kontrollitegevus baseerub riskianalüüsil. Füüsilise isiku tulude kontrollimist alustame sellega, et võtame inimesega ühendust ja lihtsalt vestleme. Ja kui me selle käigus veendume, et ta peaks oma andmeid deklareerima teistmoodi, kui ta on seda teinud, siis palume tal endal deklaratsioon ära parandada.

Valdav enamus korrigeeribki selle palve peale oma andmed ära. Kui aga peaks tekkima olukord, kus inimene ei ole nõus meie seisukohaga, aga tema argumendid ei muuda meie arvamust, siis alustame kontrollimenetlust. Selle käigus selgub lõpuks, kas inimesel on täiendav maksukohustus või mitte.

Inimestele, kes on meie arvates üüritulu deklareerimata jätnud, tuletame seda tuludeklaratsiooni esitamise käigus meelde. Paljud deklareerivadki pärast sellist küsimust esialgu deklaratsioonist välja jäänud üüritulu ära. Eraisikuid suuname oma kohustusi täitma esimese hooga pehmete meetoditega: tuletame meelde, anname nõu. Alles siis, kui see ei aita, alustame kontrolli.

Kui palju on (hinnanguliselt) neid, kes peaks üüritulu deklareerima, aga ei tee seda?

Me teeme oma analüüse nii enda käsutuses olevate kui erinevate avalike andmete pealt, mida meil on õigus teistest registritest saada. 2018. aastal oli nende andmete alusel üüritulu mittedeklareerijaid ca kolmandik nendest, kes meie hinnangul üüritulu teenisid.

Millised sanktsioonid järgnevad antud kohustusest kõrvalehiilijatele?

Üldiselt on inimese jaoks kõige suurem sanktsioon see, et kui deklareerida hilinemisega, siis lisandub intressi maksmise kohustus. Kuna see intress on päris kopsakas – aastas üle 20% –, siis motiveerib see inimesi teenitud tulu edaspidi õigesti deklareerima. Lisaks on meil õigus teha deklaratsioonis valeandmete esitamise eest trahvi, aga seda teeme vaid äärmuslike juhtumite korral. Mainitud intressikohustus on juba piisavalt suur, seega reeglina me eraldi karistust ei määra.

Kas üüritulu deklareerimisega seoses on tulemas ka mingisuguseid muudatusi?

Midagi sellist, mis praegu on seaduseelnõu tasandil, ei ole. Arutlusel on olnud teema, kas laiendada eluruumi üürilepingu maksusoodustust (maksustatav on ainult 80% teenitud üüritulust) ka rendilepingutele ehk platvormide kaudu korterite/majade väljarentimisele.

Seda põhjusel, et ka rentimisel on omanikul seoses kinnisvara ülalpidamisega kulutusi. Maksusoodustuse mittelaienemine rendilepingutele võib olla ka üks põhjus, miks ei taheta renditulu deklareerida, sest inimesed tunnevad, et renditulu sajaprotsendiline maksustamine on ebaõiglane.

Statistikaamet: Juulis elekter odavnes, toit aga kallines

StatistikaametStatistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks juulis võrreldes juuniga samale tasemele ja muutus võrreldes eelmise aasta juuliga -0,9%. Kaubad olid eelmise aasta juuliga võrreldes 0,2% ja teenused 2,0% odavamad.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Viktoria Trasanovi sõnul mõjutas tarbijahinnaindeksit eelmise aasta juuliga võrreldes enim mootorikütuse hinnalangus. „Diislikütus oli tänavu juulis 23,7% ja bensiin 7,7% odavam. Suurem mõju indeksi muutusele oli ka eluasemeteenustel, sest kodudesse jõudnud elekter oli mullusest 16,1% ja üür 8,9% odavam. Majutusteenuste hind langes samal ajal ligi veerandi võrra,“ selgitas Trasanov.

Vastupidises suunas mõjutas indeksi muutust mullusega võrreldes enim toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine. Põhiosa sellest andis puuvilja (18%) ning liha ja lihatoodete (6,3%) hinnatõus. Toidukaupadest odavnes enim kartul (30%), värske kala (14%) ja või (10%) ning kallinesid värske puuvili ja marjad (23%).

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad langesid eelmise aasta sama kuuga võrreldes 7,2% ja mittereguleeritavad hinnad tõusid 0,8%.

Juuniga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim kodudesse jõudnud elektri hinnalangus (7%) ning kallinenud bensiin (3,9%) ja köögiviljad (4,3%).

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, juuli 2020
Kaubagrupp Juuli 2019 – juuli 2020, % Juuni 2020 – juuli 2020, %
KOKKU -0,9 0,0
Toit ja mittealkohoolsed joogid 2,4 0,4
Alkohoolsed joogid ja tubakas -1,0 0,9
Riietus ja jalatsid 3,2 -0,5
Eluase -5,7 -1,8
Majapidamine 0,1 -0,6
Tervishoid 2,9 0,0
Transport -6,1 0,8
Side -2,0 0,0
Vaba aeg 2,9 0,4
Haridus ja lasteasutused 3,7 -0,3
Söömine väljaspool kodu, majutus -3,8 0,4
Mitmesugused kaubad ja teenused 0,8 0,0

Vaata ka tarbijahinnaindeksi kalkulaatorit.

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse. Andmed aitavad saada ülevaate Eesti riigi hetkeseisust, mille põhjal langetavad ministeeriumid meie elu edasiviivaid otsuseid.

SEB: Välisturistide arv suureneb, kuid taastumisest on vara rääkida

SEB PankVälisturistide arv on vaikselt kasvama hakanud, kuid jääb kordades alla mullustele külastusnumbritele. Ehkki siseturism aitab mitmel pool suuremaid probleeme ära hoida, sõltub sektori kui terviku saatus ikkagi viiruse edasisest kulust ja inimeste reisimisjulguse taastumisest.

Välisturistide arv on tõusuteel

Mõõtes koroonakriisi majanduslikku mõju eri majandussektoritele, on turism olnud kahtlemata üks kõige suurematest kannatajatest. Ka nüüd, kus vähemalt Euroopas on suurem osa reisipiirangutest kadunud, leiavad esimesed julged reisisellid eest postapokalüptilisi pilte tühjadest randadest ja hüljatud turismiatraktsioonidest, mis tavapäraselt augustikuisel tipphooajal rahvast lookas oleksid.
Kuigi Eestit ei saa võrrelda massiturismi sihtkohtadega nagu Pariis, Veneetsia või Santorini, võime sarnast hõngu tunda ka näiteks Tallinna vanalinnas, kus kruiisituristide hordide asemel liiklevad üksikud jalutajad. Siiski on sildiga „ajutiselt suletud“ kaetud vähemate restoranide ja hotellide uksed kui mõni kuu varem. Põhjusega: olukord turismisektoris on ilmutamas esimesi paranemismärke. Statistikaameti sellenädalase teate kohaselt peatus juunis Eesti majutusasutustes juba 41 800 välisriigist pärit külastajat. Seda on küll kuus korda vähem, kui sama ajal eelmisel aastal, kuid võrreldes eelnevate kuudega on tegemist siiski olulise edasiminekuga. Näiteks peatus aprillis siinsetes hotellides väliskülastajaid kõigest veidi üle 1200 ehk ilmselt oleks kogu seltskonna majutamiseks piisanud ka ühest ainsast suuremast Tallinna hotellist.

Naabrid aitavad

Huvitav pilt avaneb, kui vaadata väliskülastuste muutust turistide päritoluriigi alusel. Valdava osa riikide puhul on turism Eestisse pea täielikult kadunud, moodustades mullustest külastusnumbritest hea juhul 5%. Oluliselt parem on olukord aga Eesti lähiriikidest pärit turistidega. Mõneti ehk üllatavalt on kõige “truumaks“ jäänud Eestile lõunanaabrid lätlased. Kui eelmise aasta juunis peatus Eesti majutusasutustes 17 000, siis tänavu 10 000 lätlast. 40% langus on küll suur, kuid teiste päritoluriikide puhul on see oluliselt suurem. Näiteks sakslasi sattus eelmise aasta suvel Eestisse lätlastest enamgi, kuid tänavu juunis ööbis siin vaid 1000 Saksa turisti. Mõnevõrra vähem on kahanenud ka leedulaste külastuste arv, kuid juunis jõudis neid Eesti majutusasutustesse peatuma siiski vähem kui 4000. Siinsete majutusasutuste kõige levinum väliskülastaja oli ka juunis endiselt soomlane, kuid kui eelmisel aastal jõudis neid juunis Eestisse üle 80 000, siis tänavu kõigest 20 000. Asjaolu, et soomlaste külastused lätlaste omadest oluliselt rohkem langesid, aitab ehk selgitada see, et Eesti piir Soome turistidele alles 1. juunil avaneski, kuid kindlasti on viiruse ajastul ka julgem reisida isiklikus autos Riia-Tallinn maanteel, kui koos hulga võõrastega suures reisilaevas.

Iseasi, kui palju see meid lohutab, kuid soomlaste enda turismisektor on muuseas saanud isegi raskema löögi kui Eesti oma. Nimelt peatus juunis Soome majutusasutustes veel vähem välismaalasi kui Eestis – kõigest 19 000  ehk ca 5% mullusest külastuste arvust.

Kohalikud kompenseerivad

Väliskülastuste ära langemist on vähemalt osaliselt aidanud kompenseerida siseturism. Kui populaarseks osutus puhkuse veetmine kodumaal, annab tõeliselt aimu alles juulikuine statistika, ent ka juunis registreeriti siinsetes majutusasutustes rohkem kui 120 000 kohaliku külastaja visiit. Kuigi see number oli 20% väiksem kui samal ajal 2019. aastal, leidus juunis juba ka selliseid paikasid, kus kohalike turistide külastuste arv oli mullusest suuremgi. Kõige enam võitis eestlaste välisreiside ära jäämisest Pärnu, kus peatunute arv kasvas mulluse 15 600 juurest 22 500ni, ent kohalikke turiste ööbis eelmisest aastast enam näiteks ka Ida-Virumaal.

Küll jäi kohalikke turiste juunis veel väheks teises kodumaises populaarses sihtkohas Saaremaal. Kui eelmise aasta juunis peatus Saaremaa majutusasutustes 13 000 kohalikku, siis sel aastal vaid veidi üle 9000. Samas ei saa väita, et Saaremaa külastuste vähenemise taga oleks kindlasti olnud koroonahirm, kuna mullusest oluliselt vähem tegid ööbimisega külastusi Eesti elanikud juunis ka näiteks Tartusse.

Kas turismisektoril on lootust?

Milliseks kujuneb turismisektori tulevik, sõltub ennekõike mõistagi koroonaviiruse levikust järgnevatel kuudel, teadlaste edust vaktsiini välja töötamisel ja poliitikute otsustest majandus- ja liikumispiirangute kehtestamisel. Teisalt on oluline roll ka inimeste hoiakutel ja julgusel jälle reisida. Kui koroona-kartuse mõõtmine on veel raskendatud, siis majandusliku poole pealt võiks Eesti vaade olla ehk veidi optimistlikum kui mõnel teisel riigil. Nimelt on koroonaviirusest tingitud majanduskriis olnud neis riikides, kust Eestisse turistid traditsiooniliselt saabuvad, tagasihoidlikum. Samuti on näiteks soomlaste tarbimiskindlus viimastel kuudel oluliselt tugevnenud ja ehk on nad peagi valmis seda väljendama ka väikese reisiga üle mere lõunanaabrite juurde. Kui tervis lubab.

Kinnisvaraturu piirkonna ülevaade: detailne ülevaade kinnisvaraturu suundumustest

Tõnu ToomparkPiirkonna ülevaade annab detailidesse mineva ülevaate kitsama piirkonna (omavalitsus, linnaosa, asum…) elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest. Piirkonna ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele ja arenduste finantseerijatele detailne vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu:

  • korterituru tehingutele ja hindadele;
  • korterite tehingute toalisusele ja vanusele;
  • uusarenduste pakkumisele ja hindadele;
  • uusarenduste pakkumisse lisandumisele (ehk uutele müüki tulevatele projektidele);
  • uute korterite pakkumiste toalisusele ja nende maksumusele;
  • uute korterite pakkumiste jaotusele hinna, suuruse, toalisuse lõikes.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Piirkonna ülevaade: Mustamäe 05.2020

1Partner: Tallinna korteri keskmine ruutmeetri hind langes juulis alla 2000 euro

1PartnerJuulis tõusis Tallinna korterite müügitehingute arv võrreldes varasema kuuga viis protsenti, kuid keskmine ruutmeetri hind langes seitse protsenti 1986 euroni, analüüsib Baltimaade suurim kinnisvarafirma 1Partner Maa-ameti statistikat.

1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul ületas Tallinna korteri keskmine ruutmeetri hind 2000 eurot esimest korda täpselt aasta tagasi juulis ning on vahepeal pigem üle selle tasemel olnud. “Tänavu juulis läbiviidud kinnisvaraekspertide uuring näitab, et pooled vastanud usuvad, et pealinna korteri ruutmeeter maksab aasta lõpus üle ning pooled, et alla 2000 euro. Eks ta aasta lõpus selle numbri juures ongi ning suuri kõikumisi ei ole oodata,” ütles Vahter.

“Üldiselt on ootus hinnalangusele turul taandunud ning kinnisvarahindajad praegu numbreid allapoole ei korrigeeri. Keskmise
ruutmeetri hinna langus juulis on suures osas mõjutatud uute ja suhteliselt kallimate korterite osakaalu vähenemisega kõikidest tehingutest, mis viibki ühiku keskmise hinna alla” kommenteeris Vahter.

“Tehingute arvu mõttes tehti tänavu juulis korteritega mullusega võrreldes viiendiku vähem tehinguid, kuid üldiselt oli pigem tavaline kui erakordne suvekuu,” rääkis 1Partneri juht.

“Täiesti tavapärases mahus tehakse tehinguid odavamas, 50 000 ja 100 000 euro vahemikus ning 250 000 ja kallimate korteritega. Tehinguid on vähem keskklassi ehk 100 000 ja 180 000 euro vahemikus. Soodsamaid tehingud teevad need, kel on lihtsalt vaja kuskil elada ja kallimaid, kel raha piisavalt varuks. Paistab, et keskklass ongi rohkem isikliku tuleviku osas äraootav. Turuaktiivsuse osas on praegu põhiküsimus mitte kas, vaid millal see keskmine segment taastub,” lisas Vahter.

Juulis tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 881 ostu-müügitehingut, mis on seitse protsenti rohkem kui juunis. Kinnisvaratehingute koguväärtus oli 114,6 miljonit eurot, mis on 10,5 protsenti rohkem kui eelmisel kuul ja 27 protsenti vähem kui eelmise aasta juulis.

Juulis müüdi Tallinnas 663 korterit, mis on viis protsenti rohkem kui juunis. Kalleim korter müüdi 870 000 ning odavaim 1 000 euroga.

Juulis müüdi Tallinnas 26 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on kahe võrra vähem kui varasemal kuul. Kalleim elamu müüdi 9,7 miljoni ning soodsaim 1000 euro eest.

Juulis müüdi Tallinnas 10 elamumaa krunti, mis on juuniga võrreldes kahe võrra vähem. Kalleim krunt maksis pool miljonit ning odavaim 28 000 eurot.

Tallinna uute korterite turg: 2020 suve trendid

Tõnu ToomparkKas tunned huvi, mis toimub Tallinna-Harju uute korterite turul? Mida teevad hinnad ühes või teises piirkonnas? Kas pakkumisi tuleb juurde või jääb vähemaks? Millise suurusega kortereid pakutakse, millise suurusega müüakse? Kuidas on turgu mõjutanud koroona – mis on olnud mõju pakkumistele, tehingutele, hindadele?

Kui pead korterite uusarenduse turuinfot vajalikuks, saan sind aidata.

Jälgin igakuiselt Tallinna ja Harjumaa uute korterte turgu. Loen korterhaaval kokku pakkumise kõikide Tallinna ja Harjumaa projektide raames. See annab hea pildi müügitempodest, samuti hindadest ja nende liikumisest ajas.

Lisaks kuivadele numbritele pakun uusarenduste infot visuaalsena. See annab väga hea ülevaate pikema perioodi trendidest. Numbrite-graafikute kõrvale annan arvamuse ja prognoosi.

Saame kokku ja räägime, mis infot mul pakkuda on ja mida sul vaja on. Kontakteeru alloleval telefoninumbril ja lepime kokku.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / www.adaur.ee
Kinnisvarakool OÜ / www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703
tonu@toompark.ee

Käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“ annab konkreetseid nõuandeid

Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladusedKäsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamat keskendub nõuannetele eraisikust kinnisvaramüüjale, kes soovib müüa oma kodu – korteri või maja.

„Inimene puutub oma kodu müümisega kokku enamasti mitte rohkem kui kord-paar kogu elu jooksul. Seejuures on tegemist ühe elu kalleima tehinguga rahalises mõttes nii kinnisvaramüüja kui -ostja jaoks. Selge, et selles olukorras on vaja sõltumatut infot, kuidas kodu müümise protsess tõhusalt korraldada,“ rääkis käsiraamatu autor Tõnu Toompark.

Praktiline käsiraamat käsitleb kogu kinnisvara müümise protsessi algusest lõpuni ehk alates esmastest müügimõtete tekkimisest kuni kinnisvara valduse üleandmise vormistamiseni. Raamat annab lugejaile konkreetseid nõuandeid, kuidas kogu kinnisvara müümise protsess ajaliselt ja rahaliselt efektiivselt korraldada.

Raamatu „Kuidas müüa kinnisvara?“ autor kinnisvaranõustaja Tõnu Toompark on sadade Eesti ajakirjanduses avaldatud nõuandeartiklite ja kinnisvarakommentaaride autor. Lisaks on Tõnu Toompark raamatu „Nõuanded koduostjale“ autor ja „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Lisainfo

Merko: 2020. aasta 6 kuu ja II kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

Merko EhitusJUHTKONNA KOMMENTAAR

Merko Ehituse 2020. aasta teise kvartali müügitulu oli 74 miljonit ja puhaskasum 6,2 miljonit eurot, 6 kuu müügitulu 130 miljonit ja puhaskasum 8,2 miljonit eurot. Esimesel poolaastal müüs Merko kokku 369 korterit, kinnisvaraarenduse 6 kuu müügitulu kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes enam kui neli korda ning moodustas 40% kontserni müügitulust. 6 kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted uusi ehituslepinguid 175 miljoni euro väärtuses, mida on ligikaudu kaks korda enam kui aasta tagasi.

Korterite müük ületas teises kvartalis juhtkonna kevadisi ootusi, mis muutusid pandeemiast tingitud piirangute tõttu järsult negatiivseks. Samas ei mõjutanud piirangud olulisel määral enne pandeemiat eellepingutega müüdud korterite üleandmist teises kvartalis. Enim kortereid müüs kontsern Vilniuses ning hetkel toimib korteriturg kõigis Balti riikide pealinnades mõõdukalt. Aktiivsus ei ole küll kriisieelsel tasemel, aga hinnatase on jäänud püsima. Kinnisvaraarenduse müügitulu suurenemine mõjutas positiivselt ka teise kvartali puhaskasumi kasvu. Korterite müük võib aga kvartalite lõikes oluliselt varieeruda, sõltudes arendusprojektide valmimise ja kasutuslubade saamise ajast.

Kontserni ehituslepingute maht on aastatagusega võrreldes kasvanud 38% ja 6 kuuga sõlmis kontsern uusi ehituslepinguid 175 miljoni euro väärtuses ehk ligikaudu kaks korda enam kui aasta varem. Tulenevalt majanduse halvenenud väljavaadetest on suur osa eratellimustest edasi lükatud ning uute lepingute seas on ülekaalus riigihanked.

Vaatamata teise kvartali positiivsetele tulemustele hakkavad pandeemiast tingitud mõjud järk-järgult üha tugevamini jõudma ka ehitus- ja kinnisvarasektorisse, mistõttu teise poolaasta ja 2021. aasta turuarengute väljavaated on liikumas pigem negatiivses suunas. Kontserni ettevõtted on viinud ellu kulude kokkuhoiu meetmeid, et tagada efektiivne ja paindlik tegutsemine kriisi ajal ja kriisi järel. Turgu tervikuna on toetanud ka pankade senine reageerimine nii maksepuhkuste võimaldamise kui laiemalt finantseerimise kättesaadavuse osas.

Merko Ehitus kontsern müüs 6 kuuga 369 korterit ja 4 äripinda (2019 6 kuud: 100 korterit ja 6 äripinda). Kinnisvaraarenduse valdkonna 2020. aasta 6 kuu müügitulu kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes enam kui neli korda, moodustades 40,1% kontserni kogutuludest (2019. aasta 6 kuud: 7,9%). Suuremate projektidena võib välja tuua Uus-Veerenni, Lahekalda ja Pikaliiva elukeskkonnad Tallinnas, Gaiļezersi ja Viesturdārzsi arendusprojektid Riias ning Vilneles slenise ja Rinktinės Urbani arendusprojektid Vilniuses. Kevadel peatas kontsern pandeemiast tingitud riskidest tulenevalt uute arendusprojektide ehitustööde käivitamise kolmeks kuuks, perioodi lõppedes alustati Tallinnas asuva Uus-Veerenni arendusprojekti kolmanda etapi ehituse ja müügiga.

Merko Ehituse 2020. aasta teise kvartali müügitulu oli 73,9 miljonit eurot (II kv 2019: 77,4 mln eurot), kulumieelne kasum (EBITDA) 7,7 miljonit eurot (II kv 2019: 5,3 mln eurot) ning puhaskasum 6,2 miljonit eurot (II kv 2019: 1,7 mln eurot). 2020. aasta 6 kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted uusi lepinguid kogumahus 175,1 miljonit eurot ning teises kvartalis 87,8 miljonit eurot (II kvartal 2019: 53,8 mln eurot).

30. juuni 2020 seisuga oli kontserni teostamata tööde jääk 236,7 miljonit eurot (30. juuni 2019: 172,1 mln eurot). Teises kvartalis olid suuremad töös olevad objektid Eestis Tallinna Muusika- ja Balletikool, Tallinna Arte Gümnaasum, Tallinna Sadama D‑terminali parkimismaja, kõrgepinge kaabelliinid Tallinnas, Türi Põhikool, Aaspere-Haljala teelõigu ümberehitus, Kohila vallas ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike ning Harjumaal andmekeskuse ehitus. Lätis olid suuremad töös olevad objektid Pinki koolihoone ja ühiselamu, Lidli logistikakeskus ning Riia Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnahoone rekonstrueerimine. Leedus oli töös Neringa hotelli ning Kaunase rajooni politseijaoskonna peakontori hoone ehitamine.

 

KOKKUVÕTE II KVARTALI JA 6 KUU TULEMUSTEST

KASUMLIKKUS
2020. aasta 6 kuu kasum enne makse oli 8,8 mln eurot ja II kvartalis 6,7 mln eurot (6 kuud 2019: 7,5 mln eurot ja II kvartal 2019: 4,5 mln eurot), mis andis 6 kuu maksustamiseelse kasumi marginaaliks 6,8% (6 kuud 2019: 4,9%).
2020. aasta 6 kuu emaettevõtte omanike osa puhaskasumist oli 8,2 mln eurot (6 kuud 2019: 4,5 mln eurot) ja II kvartali emaettevõtte omanike osa puhaskasumist 6,2 mln eurot (II kvartal 2019: 1,7 mln eurot). 6 kuu puhaskasumi marginaal oli 6,3% (6 kuud 2019: 2,9%). Võrreldes 2020. aasta 6 kuuga mõjutas 2019. aasta puhaskasumlikkust muuhulgas oluliselt tulumaksukulu: II kvartalis oli kontserni tulumaksukulu välja­makstud dividendidelt 2,7 mln eurot. 2020. aastal kontsern dividende ei maksnud.

MÜÜGITULU
2020. aasta II kvartali müügitulu oli 73,9 mln eurot (II kvartal 2019: 77,4 mln eurot) ning 6 kuu müügitulu oli 129,7 mln eurot (6 kuud 2019: 154,2 mln eurot). 6 kuu müügitulu vähenes 15,9%, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Väljaspool Eestit teenitud 6 kuu müügitulu osakaal oli 50,3% (6 kuud 2019: 57,0%).

LEPINGUTE PORTFELL
30. juuni 2020 seisuga oli kontserni teostamata tööde jääk 236,7 mln eurot (30. juuni 2019: 172,1 mln eurot). 2020. aasta 6 kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted uusi lepinguid kogumahus 175,1 mln eurot (6 kuud 2019: 86,0 mln eurot). II kvartali uute lepingute maht oli 87,8 mln eurot (II kvartal 2019: 53,8 mln eurot).

KINNISVARAARENDUS
2020. aasta 6 kuuga müüs kontsern 369 korterit (sh 2 korterit ühisprojektis), 2019. aasta 6 kuuga 100 korterit (sh 33 korterit ühisprojektis). Omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu 2020. aasta 6 kuuga 46,0 mln eurot ning 2019. aasta samal perioodil 9,2 mln eurot. 2020. aasta II kvartalis müüdi 236 korterit (kõik omaarendustest), võrreldes 2019. aasta II kvartalis müüdud 37 (sh 4 korterit ühisprojektis) korteriga, ning omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu 27,4 mln eurot (II kvartal 2019: 4,7 mln eurot).

RAHAPOSITSIOON
Aruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 23,7 mln eurot ning omakapital 138,4 mln eurot (50,3% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2019. aasta 30. juuni seisuga olid vastavalt 14,0 mln eurot ning 118,5 mln eurot (41,2% bilansimahust). Seisuga 30. juuni 2020 oli kontserni netovõlg 34,2 mln eurot (30. juuni 2019: 48,7 mln eurot).

 

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE
auditeerimata
tuhandetes eurodes

2020.a.
6 kuud
2019.a.
6 kuud
2020.a.
 II kvartal
2019.a.
II kvartal
2019.a.
12 kuud
Müügitulu 129 733 154 202 73 861 77 357 326 779
Müüdud toodangu kulu (113 250) (139 532) (62 852) (68 893) (291 958)
Brutokasum 16 483 14 670 11 009 8 464 34 821
Turustuskulud (1 873) (1 784) (925) (933) (4 260)
Üldhalduskulud (5 393) (6 241) (2 588) (3 117) (12 988)
Muud äritulud 1 122 1 230 614 529 2 983
Muud ärikulud (1 252) (253) (1 189) (218) (1 318)
Ärikasum 9 087 7 622 6 921 4 725 19 238
Finantstulud (-kulud) (310) (97) (211) (180) 1 085
sh kasum (kahjum) ühisettevõttelt 92 203 2 (19) 1 766
intressikulud (330) (286) (158) (151) (656)
kasum (kahjum) valuutakursi muutustest (4) (4) (4) (4)
muud finantstulud (-kulud) (68) (10) (51) (6) (25)
Kasum enne maksustamist 8 777 7 525 6 710 4 545 20 323
Tulumaksukulu (786) (2 888) (648) (2 813) (3 833)
Perioodi puhaskasum 7 991 4 637 6 062 1 732 16 490
sh emaettevõtte omanike osa puhaskasumist 8 175 4 453 6 156 1 675 16 270
mittekontrolliva osaluse osa puhaskasumist (184) 184 (94) 57 220
Muu koondkasum, mida võib hiljem klassifitseerida kasumiaruandesse
Valuutakursivahed välisettevõtete ümberarvestusel (128) 29 60 (3) 13
Perioodi koondkasum 7 863 4 666 6 122 1 729 16 503
sh emaettevõtte omanike osa koondkasumist 8 044 4 480 6 221 1 672 16 281
mittekontrolliva osaluse osa koondkasumist (181) 186 (99) 57 222
Puhaskasum emaettevõtte omanike aktsia kohta (tava ja lahustatud, eurodes) 0,46 0,25 0,35 0,09 0,92

 

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
auditeerimata
tuhandetes eurodes

30.06.2020 30.06.2019 31.12.2019
VARAD
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 23 728 13 980 24 749
Nõuded ja ettemaksed 44 790 72 561 50 413
Ettemakstud tulumaks 91 94 104
Varud 161 534 162 829 166 226
230 143 249 464 241 492
Põhivara
Ühisettevõtte osad 2 590 935 2 498
Muud pikaajalised laenud ja nõuded 14 504 11 418 11 094
Kinnisvarainvesteeringud 13 988 14 115 14 047
Materiaalne põhivara 12 996 11 255 11 919
Immateriaalne põhivara 686 727 777
44 764 38 450 40 335
VARAD KOKKU 274 907 287 914 281 827
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused 28 011 31 786 20 725
Võlad ja ettemaksed 63 243 88 748 69 585
Tulumaksukohustus 912 2 854 812
Lühiajalised eraldised 5 915 6 276 7 976
98 081 129 664 99 098
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused 29 900 30 921 43 001
Edasilükkunud tulumaksukohustus 1 650 1 556 1 682
Muud pikaajalised võlad 2 858 2 473 3 491
34 408 34 950 48 174
KOHUSTUSED KOKKU 132 489 164 614 147 272
OMAKAPITAL
Mittekontrolliv osalus 4 036 4 763 4 217
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital
Aktsiakapital 7 929 7 929 7 929
Kohustuslik reservkapital 793 793 793
Realiseerimata kursivahed (841) (694) (710)
Jaotamata kasum 130 501 110 509 122 326
138 382 118 537 130 338
OMAKAPITAL KOKKU 142 418 123 300 134 555
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 274 907 287 914 281 827

Nordecon: 2020. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud poolaastaaruanne (auditeerimata)

Nordecon2020. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud poolaastaaruanne (auditeerimata)

Nordeconi kontserni 2020. aasta I poolaasta äritegevuse tulemusi iseloomustab aastataguse perioodiga võrreldes oluline müügitulu kasv, bruto- ja ärikasumi marginaali paranemine ning Ukraina grivna langustest põhjustatud valuutakursi kahjud. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on suurenenud teostamata tööde portfell, millele juulis lisandus märkimisväärses mahus uusi sõlmitud lepinguid. Samas on oluliselt langenud uute eratellimuste maht, mis on otseselt seotud ülemaailmse COVID-19 kriisi mõju ja majanduskeskkonna järsu halvenemisega. Ühelt poolt on suurenenud ehitustööde tellijate poolne hinnasurve peatöövõtuettevõtetele, teisalt ei ole aga sisendhindade oodatud langust siiski toimunud. Tekkinud olukord on pannud kasumimarginaali tugeva surve alla.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

EUR ‘000 30.06.2020 31.12.2019
VARA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 9 421 7 032
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 53 272 37 563
Ettemaksed 3 987 1 813
Varud 22 856 21 142
Käibevara kokku 89 536 67 550
 
Põhivara
 
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud 1 316 2 369
Pikaajalised finantsinvesteeringud 26 26
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 8 575 8 435
Kinnisvarainvesteeringud 6 301 5 530
Materiaalne põhivara 18 401 19 002
Immateriaalne põhivara 14 815 14 736
Põhivara kokku 49 434 50 098
VARA KOKKU 138 970 117 648
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused 17 215 11 058
Võlad hankijatele 51 339 40 730
Muud võlad 10 492 7 954
Ettemaksed 9 824 6 391
Eraldised 628 716
Lühiajalised kohustused kokku 89 498 66 849
 
Pikaajalised kohustused
 
Laenukohustused 8 776 16 326
Võlad hankijatele 2 889 98
Muud võlad 177 177
Eraldised 1 731 1 425
Pikaajalised kohustused kokku 13 573 18 026
KOHUSTUSED KOKKU 103 071 84 875
OMAKAPITAL
Aktsiakapital 14 379 14 379
Omaaktsiad -660 -660
Ülekurss 635 635
Kohustuslik reservkapital 2 554 2 554
Realiseerumata kursivahed 1 984 1 169
Jaotamata kasum 13 723 12 383
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital 32 615 30 460
Mittekontrolliv osalus 3 284 2 313
OMAKAPITAL KOKKU 35 899 32 773
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 138 970 117 648

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

EUR´000 6k 2020 II kv 2020 6k 2019 II kv 2019 2019
Müügitulu 136 798 81 874 100 441 65 917 234 071
Müüdud toodangu kulu 130 791 77 055 97 147 62 669 222 302
Brutokasum 6 007 4 819 3 294 3 248 11 769
     
Turunduskulud -202 -74 -498 -152 -784
Üldhalduskulud -3 860 -2 061 -3 048 -1 555 -6 837
Muud äritulud 178 29 67 11 315
Muud ärikulud -110 -57 -20 -7 -193
Ärikasum (kahjum) 2 013 2 656 -205 1 545 4 270
     
Finantstulud 249 193 495 224 1 277
Finantskulud -1 241 338 -663 -299 -1 219
Finantstulud ja –kulud kokku -992 531 -168 -75 58
       
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum  479  510  252  302  585
     
Maksustamiseelne kasum (kahjum) 1 500 3 697 -121 1 772 4 913
Tulumaks -81 -81 -453 -453 -764
Puhaskasum (kahjum) 1 419 3 616 -574 1 319 4 149
 
Muu koondkasum (kahjum):
Tulevikus ümber klassifitseeritavad kirjed puhaskasumisse või -kahjumisse
         
Realiseerumata kursivahed 815 -434 -262 -218 -823
Kokku muu koondkasum (kahjum) 815 434 262 218 -823
KOKKU KOONDKASUM (KAHJUM) 2 234 3 182 -836 1 101 3 326
     
 Puhaskasum (kahjum):          
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa -156 2 513 -793 1 169 3 378
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 1 575 1 103 219 150 771
Kokku puhaskasum (kahjum) 1 419 3 616 -574 1 319 4 149
Koondkasum (kahjum):          
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa 659 2 079 -1 055 951 2 555
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 1 575 1 103 219 150 771
Kokku koondkasum (kahjum) 2 234 3 182 -836 1 101 3 326
     
Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta emaettevõtte aktsionäridele:          
Tavapuhaskasum aktsia kohta eurodes -0,01 0,08 -0,03 0,04 0,11
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta eurodes -0,01 0,08 -0,03 0,04 0,11

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

EUR´000 6k 2020 6k 2019
Rahavood äritegevusest    
Laekumised ostjatelt 154 207 108 300
Maksed hankijatele -132 626 -93 163
Makstud käibemaks -6 055 -2 104
Maksed töötajatele ja töötajate eest -13 658 -11 385
Makstud tulumaks -81 -146
Netorahavoog äritegevusest 1 787 1 502
Rahavood investeerimistegevusest    
Materiaalse põhivara soetamine -102 -165
Materiaalse põhivara müük 165 99
Tütarettevõtte soetus -2 0
Tütarettevõtte soetusega saadud raha 3 605 0
Antud laenud -14 -14
Antud laenude laekumised 21 6
Saadud dividendid 251 244
Saadud intressid 5 5
Netorahavoog investeerimistegevusest 3 929 175
Rahavood finantseerimistegevusest    
Saadud laenud 1 228 3 328
Saadud laenude tagasimaksed -2 077 -2 265
Rendimaksed -1 487 -1 574
Makstud intressid -508 -481
Makstud dividendid -472 -2 129
Netorahavoog finantseerimistegevusest -3 316 -3 121
Rahavoog kokku 2 400 -1 444
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 7 032 7 678
Valuutakursimuutused -11 -14
Raha jäägi muutus 2 400 -1 444
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 9 421 6 220

Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Nordeconi kontserni brutokasum 2020. aasta I poolaastal oli 6 007 tuhat eurot (I poolaasta 2019: 3 294  tuhat eurot). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga paranes brutokasumlikkus tuntavalt, moodustades I poolaastal 4,4% (I poolaasta 2019: 3,3%) ning II kvartalis 5,9% (II kvartal 2019: 4,9%). Mõlemad ärisegmendid, nii hooned kui rajatised, olid I poolaastal ja II kvartalis kasumlikud. Hoonete segmendi kasumlikkus, mis moodustas I poolaastal 5,0% ning II kvartalis 5,5%, vähenes mõnevõrra võrreldes 2019. aasta sama perioodiga (I poolaasta 2019 5,5% ja II kvartal 6,1%). Kasumlikkuse vähenemise peamiseks põhjuseks oli Rootsis lõpetatud kahjumlik elamuehituse projekt. Rajatiste segmendi kasumlikkust suudeti aga tuntavalt parandada, mida toetas varasem teedeehituse hooaja algus ning tugev tööde portfell.  Asfaltbetooni tootmismaht on II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud, andes katet püsikuludele, millest suurema osa moodustavad asfaltbetooni tootmiseks ja  paigalduseks vajaliku tehnika kulud. Rajatiste segmendi kasumlikkus oli I poolaastal 3,4% ja II kvartalis 8,7%, 2019 sama periood vastavalt -1,4% ja 3,5%.
Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2020. aasta I poolaastal 3 860 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on üldkulud suurenenud ligikaudu 27% (I poolaasta 2019: 3 048 tuhat eurot). Suurenemise põhjuseks on kasvanud tööjõukulud ja  kulum. Lisaks mõjutab üldkulude kasvu Embach Ehitus OÜ muutumine Kontserni tütarettevõtteks. 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud, moodustades 2,8% (I poolaasta 2019: 2,9%).
Kontserni ärikasumiks kujunes 2020. aasta I poolaastal 2 013 tuhat eurot (I poolaasta 2019: kahjum 205 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 3 694 tuhat eurot (I poolaasta 2019: 1 281 tuhat eurot).
Finantstulusid ja – kulusid mõjutasid aruandeperioodil jätkuvalt valuutakursi muutused Kontserni välisturgudel. Ukraina grivna nõrgenes aruandeperioodil euro suhtes 11,8% ning Kontsern kajastas Ukrainas asuvatele tütarettevõtetele eurodes antud laenude ümberhindamisest valuutakursi kahjumit aruandeperioodil summas 704 tuhat eurot (I poolaasta 2019: kasum 377 tuhat eurot). Rootsi krooni kurss ei ole 2020. aasta I poolaastal euro suhtes oluliselt muutunud. Finantstuludes on Rootsi krooni kursikasumit kajastatud summas 132 tuhat eurot (I poolaasta 2019: kahjum 206 tuhat eurot), mis tekkis Rootsis asuvale tütarettevõttele eurodes antud laenu ümberhindamisest. Arvestustehniliselt tähendas valuutakursside muutus teisalt omakapitali koosseisus kajastatud realiseerumata kursivahede reservi positiivset muutumist 815 tuhande euro võrra (I poolaasta 2019: -262 tuhat eurot).
Kontserni puhaskasumiks kujunes 1 419 tuhat eurot (I poolaasta 2019: kahjum 574 tuhat eurot), millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele osa moodustas -156 tuhat eurot (I poolaasta 2019: kahjum 793 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

2020. aasta I poolaasta äritegevuse netorahavoog moodustas 1 787 tuhat eurot (I poolaasta 2019: 1 502 tuhat eurot). Äritegevuse rahavoo peamiseks mõjutajaks on tellijate ja hankijate maksetähtaegade erinevused. Oluliselt mõjutab rahavoogusid jätkuvalt ka ettemaksete puudumine nii riigi- kui ka eratellijate lepingutes, kus samaaegselt tuleb ise tasuda ettemakseid allhankijatele, materjalide soetamisel, jne. Rahavoogu vähendavad ka ehitusperioodil väljastatud arvetest kinnipeetud summad, mis vabastatakse tellijate poolt alles ehitusperioodi lõpus. Kinnipeetud summad on vahemikus 5-10% lepingu mahust.
Investeerimistegevuse rahavoog 2020. aasta I poolaastal oli 3 929 tuhat eurot (I poolaasta 2019: 175 tuhat eurot). Enim mõjutab rahavoogu Embach Ehitus OÜ muutumine Kontserni sidusettevõttest tütarettevõtteks, mille mõju oli 3 605 tuhat eurot. Rahavoogu mõjutasid lisaks veel materiaalse põhivara investeeringud summas 102 tuhat eurot (I poolaasta 2019: 165 tuhat eurot) materiaalse põhivara müük summas 165 tuhat eurot (I poolaasta 2019: 99 tuhat eurot) ning saadud dividendid, mis moodustasid 251 tuhat eurot (I poolaasta 2019: 244 tuhat eurot).
Finantseerimistegevuse rahavoog 2020. aasta I poolaastal oli -3 316 tuhat eurot (I poolaasta 2019: -3 121 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutavad enim laenu- ja rendimaksed ning tasutud dividendid. Saadud laenud moodustasid kokku 1 228  tuhat eurot, mis koosneb arvelduskrediidi ning arenduslaenude kasutamisest (I poolaasta 2019: 3 328 tuhat eurot). Saadud laenude tagasimakseid oli kokku 2 077  tuhat eurot (I poolaasta 2019: 2 265 tuhat eurot). Tegemist on pikaajaliste investeerimis- ja arenduslaenude graafikujärgsete tagasimaksetega. Rendimaksed moodustasid 1 487 tuhat eurot (I poolaastal 2019: 1 574 tuhat eurot). Dividende maksti 2020. aasta I poolaastal 472 tuhat eurot (I poolaasta 2019: 2 129 tuhat eurot).
Seisuga 30.06.2020 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 9 421 tuhat eurot (30.06.2019: 6 220 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud likviidsusriske tegevusaruande peatükis „Peamiste riskide kirjeldus“.

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Suhtarv / näitaja 6k 2020 6k 2019 6k 2018 2019
Müügitulu, tuhat eurot 136 798 100 441 105 658 234 071
Müügitulu muutus 36% -5% 2% 4,7%
Puhaskasum (-kahjum), tuhat eurot 1 419 -574 -524 4 149
Puhaskasum (-kahjum) emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot -156 -793 -532 3 378
Kaalutud keskmine aktsiate arv, tk 31 528 585 31 528 585 30 986 585 31 528 585
Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (EPS), eurot 0,00 -0,03 -0,02 0,11
Üldhalduskulude määr müügitulust 2,8% 3,0% 3,2% 2,9%
Libisev üldhalduskulude määr müügitulust 2,8% 2,9% 3,1% 2,9%
EBITDA, tuhat eurot 3 694 1 281 606 7 311
EBITDA määr müügitulust 2,7% 1,3% 0,6% 3,1%
Brutokasumi määr müügitulust 4,4% 3,3% 3,0% 5,0%
Ärikasumi määr müügitulust 1,5% -0,2% -0,4% 1,8%
Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita 1,5% -0,3% -0,4% 1,7%
Puhaskasumi määr müügitulust 1,0% -0,6% -0,5% 1,8%
Investeeritud kapitali tootlus 3,3% 0,6% 0,5% 10,0%
Omakapitali tootlus 4,1% -1,8% -1,6% 12,5%
Omakapitali osakaal 25,8% 25,5% 25,4% 27,9%
Vara tootlus 1,1% -0,5% -0,4% 3,7%
Finantsvõimendus 26,8% 36,7% 35,2% 33,8%
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 1,00 0,93 0,98 1,01
  30.06.2020 30.06.2019 30.06.2018 31.12.2019
Ehituslepingute teostamata tööd, tuhat eurot 187 018 179 691 131 552 227 545

Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni välisturgude osakaal on jätkuvalt suurenenud. 2020. aasta I poolaastal moodustas väljaspool Eestit teenitud müügitulu ligikaudu 12% kogu müügitulust. Samal perioodil aasta tagasi oli välisturgude osakaal müügitulust 9%.

  6k 2020 6k 2019 6k 2018 2019
Eesti 88% 91% 93% 89%
Rootsi 6% 2% 2% 5%
Soome 5% 4% 1% 4%
Ukraina 1% 3% 4% 2%

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on oluliselt suurenenud Rootsi turu osakaal müügitulus. Töös oli kolm hoonete ehituse valdkonna peatöövõtulepingut ning üks betoonitööde alltöövõtuleping. Müügitulu osakaal Soomes koosneb betoonitööde töövõtust hoonete segmendis ning on jäänud samale tasemele võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Ukraina müügitulu ja osakaal Kontserni mahtudest on vähenenud.
Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Samas on majandusolud ka osadel valitud välisturgudel ebastabiilsed ning mõjutavad tuntavalt Kontserni jooksvaid tulemusi. Välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele“.

2020. aasta I poolaasta majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Segmentide müügitulu

Kontserni 2020. aasta I poolaasta müügitulu oli 136 798 tuhat eurot. Võrreldes eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 100 441 tuhat eurot, suurenes müügitulu ligikaudu 36%. Müügitulu kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on, tulenevalt teostamata tööde portfelli mahust 2019. aasta lõpul,  igati ootuspärane ning kasv tugineb hoonete segmendi kasvule, mis moodustas 48%. Rajatiste segmendi maht jäi võrreldavale tasemele 2019. aasta I poolaastaga.
Üldist ehitusturgu mõjutanud rajatiste valdkonna ehituse väike maht avaldas mõju ka Kontserni müügitulu jaotusele. 2020. aasta I poolaastal oli müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 112 607 ja 24 106 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 76 065 ja 24 213 tuhat eurot.

Tegevussegmendid 6k 2020 6k 2019 6k 2018 2019
Hooned 81% 74% 76% 70%
Rajatised 19% 26% 24% 30%

Segmendisisene müügitulu

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on suurenenud kõikide hoonete segmendi alamsegmentide mahud. Valdava osa müügitulust annavad ühiskondlike- ja ärihoonete ning korterelamute alamsegmentide mahud, jätkuvalt on aga tagasihoidlik tööstus- ja laohoonete alamsegmendi maht.
Suurima käibega on hoonete segmendis ühiskondlike hoonete alamsegment, kus on võrreldes 2019. aasta 6 kuuga toimunud ka suurim müügitulu kasv, suurenedes üle kahe korra.  Suuremad objektid olid:  Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikooli Narva õppekeskus, Tapa kaitseväelinnaku hoidlakompleks, Tallinna lähistel Järveküla aleviku põhikool – Kindluse Kool ning Tartu Annelinna Gümnaasium.
Ärihoonete alamsegmendi aruandeperioodil  töös olnud suuremad objektid asuvad Tallinnas: Vanasadamas D-terminali hoone rekonstrueerimine- ja laiendus, Admiraliteedi basseini kõrval oleva Porto Franco kinnisvaraarenduse I etapi ehitus ja II etapi betoneerimistööd ning Rotermann City seitsmekorruselise ärihoone ja aadressil Sepapaja 1 parkimismaja ehitus.
Oluline osa Kontserni poolt Eestis ehitatavatest korterelamutest asub Tallinnas. Neist suuremahulisemad olid aruandeperioodil Kalaranna Kvartali kahe esimese etapi projekteerimine ja ehitamine ning Tallinna läänepiirile rajatava Tiskreoja elurajooni projekteerimine ja ehitamine. Jätkuvalt annab olulise panuse alamsegmendi müügitulusse korterelamute ehitus Rootsis.
Kontsern jätkab omaarenduste ehitust (kajastub korterelamute segmendis) nii Tallinnas kui ka Tartus. Aruandeperioodil lõpetati Tallinnas, aadressil Võidujooksu 8c, 24 korteriga 5-korruselise korterelamu ehitus (www.voidujooksu.ee).  2020. aasta I poolaasta omaarenduste müügitulu moodustas kokku 2 354 tuhat eurot (I poolaasta 2019: 3 792 tuhat eurot). Arendades jätkuvalt oma kinnisvara jälgib Kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul.
Tööstus- ja laohoonete alamsegmendi maht ning ka osakaal on suurenenud võrreldes 2019. aasta I poolaastaga. Samas on töös olevate objektide maksumused vähenenud, moodustades keskmiselt 2 mln. eurot.  Teostamata tööde portfelli alusel võib eeldada, et ka käesoleval aastal jääb alamsegmendi maht tagasihoidlikuks.

Müügitulu jaotus hoonete segmendis 6k 2020 6k 2019 6k 2018 2019
Ühiskondlikud hooned 34% 24% 26% 29%
Ärihooned 30% 35% 36% 36%
Korterelamud 27% 33% 23% 27%
Tööstus- ja laohooned 9% 8% 15% 8%

Rajatiste segmendis on ülekaalus jätkuvalt teedeehituse- ja hoolduse alamsegment. Olulise osa käibest moodustab 2019. aastal sõlmitud ehituslepingute täitmine: Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel asuva Kernu ümbersõidu ning Kernu tankla ja Haiba liiklussõlmede, Võru-Räpina maanteel asuva Vinso-Kirmsi teelõigu rekonstrueerimine ja Kaitseväe keskpolügooni põhja- ja lõunaosa teede ehitus. Kontsern jätkas teehooldelepingute teostamist Järva ja Hiiu maakonnas ning Harju maakonnas Kose hooldepiirkonnas.
Muude rajatiste alamsegmendi mahtu mõjutab eelkõige Põhja-Rootsi Sundsvalli lähedusse rajatava Nysäter tuulepargi  73 tuulegeneraatori vundamendi ehitamine.
Jätkus Sillamäele 640 meetri pikkuse rannapromenaadi ehitus, mis moodustab olulise osa insenerehituse alamsegmendi mahust.

Merko: Teise kvartali puhaskasum kasvas 6,2 miljoni euroni

Merko EhitusMerko Ehituse 2020. aasta teise kvartali müügitulu oli 74 miljonit ja puhaskasum 6,2 miljonit eurot, 6 kuu müügitulu 130 miljonit ja puhaskasum 8,2 miljonit eurot. Esimesel poolaastal müüs Merko kokku 369 korterit, kinnisvaraarenduse 6 kuu müügitulu kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes enam kui neli korda ning moodustas 40% kontserni müügitulust. 6 kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted uusi ehituslepinguid 175 miljoni euro väärtuses, mida on ligikaudu kaks korda enam kui aasta tagasi.

 „Korterite müük ületas teises kvartalis meie kevadisi ootusi, mis muutusid pandeemiast tingitud piirangute tõttu järsult negatiivseks. Samas ei mõjutanud piirangud olulisel määral enne pandeemiat eellepingutega müüdud korterite üleandmist teises kvartalis. Enim kortereid müüsime Vilniuses ning hetkel toimib korteriturg kõigis Balti riikide pealinnades mõõdukalt, aktiivsus ei ole küll kriisieelsel tasemel, aga on hinnatase jäänud püsima,“ ütles ASi Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink. „Kinnisvaraarenduse müügitulu suurenemine mõjutas positiivselt ka teise kvartali puhaskasumi kasvu. Korterite müük võib aga kvartalite lõikes oluliselt varieeruda, sõltudes arendusprojektide valmimise ja kasutuslubade saamise ajast.“

„Kontserni ehituslepingute maht on aastatagusega võrreldes kasvanud 38% ja 6 kuuga sõlmisime uusi ehituslepinguid 175 miljoni euro väärtuses ehk ligikaudu kaks korda enam kui aasta varem. Tulenevalt majanduse halvenenud väljavaadetest on suur osa eratellimustest edasi lükatud ning uute lepingute seas on ülekaalus riigihanked,“ kommenteeris Andres Trink ehitusteenuste valdkonna tulemusi.

„Vaatamata teise kvartali positiivsetele tulemustele näeme, et pandeemiast tingitud mõjud hakkavad järk-järgult üha tugevamini jõudma ka ehitus- ja kinnisvarasektorisse, mistõttu teise poolaasta ja 2021. aasta turuarengute väljavaated on liikumas pigem negatiivses suunas. Kontserni ettevõtted on viinud ellu kulude kokkuhoiu meetmeid, et tagada efektiivne ja paindlik tegutsemine kriisi ajal ja kriisi järel.  Turgu tervikuna on toetanud ka pankade senine reageerimine nii maksepuhkuste võimaldamise kui laiemalt finantseerimise kättesaadavuse osas,“ lisas Andres Trink.

Merko Ehitus kontsern müüs 6 kuuga 369 korterit ja 4 äripinda (2019 6 kuud: 100 korterit ja 6 äripinda). Kinnisvaraarenduse valdkonna 2020. aasta 6 kuu müügitulu kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes enam kui neli korda, moodustades 40,1% kontserni kogutuludest (2019. aasta 6 kuud: 7,9%). Suuremate projektidena võib välja tuua Uus-Veerenni, Lahekalda ja Pikaliiva elukeskkonnad Tallinnas, Gaiļezersi ja Viesturdārzsi arendusprojektid Riias ning Vilneles slenise ja Rinktinės Urbani arendusprojektid Vilniuses. Kevadel peatas kontsern pandeemiast tingitud riskidest tulenevalt uute arendusprojektide ehitustööde käivitamise kolmeks kuuks, perioodi lõppedes alustati Tallinnas asuva Uus-Veerenni arendusprojekti kolmanda etapi ehituse ja müügiga.

Merko Ehituse 2020. aasta teise kvartali müügitulu oli 73,9 miljonit eurot (II kv 2019: 77,4 mln eurot), kulumieelne kasum (EBITDA) 7,7 miljonit eurot (II kv 2019: 5,3 mln eurot) ning puhaskasum 6,2 miljonit eurot (II kv 2019: 1,7 mln eurot). 2020. aasta 6 kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted uusi lepinguid kogumahus 175,1 miljonit eurot ning teises kvartalis 87,8 miljonit eurot (II kvartal 2019: 53,8 mln eurot).

30.juuni 2020 seisuga oli kontserni teostamata tööde jääk 236,7 mln eurot (30. juuni 2019: 172,1 mln eurot). Teises kvartalis olid suuremad töös olevad objektid Eestis Tallinna Muusika- ja Balletikool, Tallinna Arte Gümnaasum, Tallinna Sadama D-terminali parkimismaja, kõrgepinge kaabelliinid Tallinnas, Türi Põhikool, Aaspere-Haljala teelõigu ümberehitus, Kohila vallas ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike ning Harjumaal andmekeskuse ehitus. Lätis olid suuremad töös olevad objektid Pinki koolihoone ja ühiselamu, Lidli logistikakeskus ning Riia Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnahoone rekonstrueerimine. Leedus oli töös Neringa hotelli ning Kaunase rajooni politseijaoskonna peakontori hoone ehitamine.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!