Kapitel: Eesti kõrgeimat büroohoonet testiti Saksamaal tuuletunnelis

KapitelEesmärgiga tagada võimalikult inimsõbralik keskkond ja ehituskonstruktiivselt kvaliteetne projekt, tellis Kapitel oma Liivalaia äri- ja elukvartali arendusprojektile tuuletunneli katsetused. Saksamaal läbi viidud uurimus kinnitab, et hoonete konstruktsioonid ja fassaadid peavad vastu enam kui Eesti viimase 50 aasta tugevaima tormi tuulekoormusele. Lisaks saadi täiendavat infot, kuidas vältida hoone ümbruses tuulekoridoride teket.

 „Eestis ei ole hoonete projekteerimisel sedavõrd põhjalikku tuuleanalüüsi teostamist nõutud ning meile teadaolevalt on sarnane uuring tehtud vaid Tornimäe kõrghoonetele. Hoone püsivus ja turvalisus on meile prioriteediks ning meie eesmärk on rajada Liivalaia tänava ääres paiknevasse kvartalisse Eesti parim töökeskkond, mis hõlmab ka kvaliteetset ja inimsõbralikku väliskeskkonda. Sellest tulenevalt otsustasime viia oma projekti Saksamaale tuuletunneli katsetustele juba projekteerimise eelprojekti staadiumis, et saaksime saadud infoga projektlahendus täpsustumisel aegsasti arvestada,“ ütles Kapiteli projektijuht Rait Riim.

„Katsetuste tulemused kinnitavad, et Liivalaia kvartali hoonete ehituskonstruktsioonid ja fassaadid peavad vastu enam kui Eesti viimase 50 aasta tugevaima tormi tuulekoormusele. Lisaks tuulekoormusele hoonete konstruktsioonidele ja fassaadidele analüüsiti ka hoonete omavõnkesagedust ning võimalikku perspektiivset tuulemõju, mida võivad osutada Liivalaia kvartali lähiümbrusesse tulevikus kavandatavad kõrghooned. Lähiajal viime läbi ka kvartali kõrgeima, 111 meetri kõrguse Eesti kõrgeima büroohoone sisemiste tuulekoridoride analüüsi, et vältida tuuletõmbuste teket hoones sees,“ lisas Rait Riim. „Saime kinnitust ka sellele, et hoonete sissepääsud on hästi planeeritud ka tuulte suhtes ning tornide katustele kavandatavad terrassid on mugavad suviseks ajaveetmiseks. Lisaks saime väärtuslikke soovitusi Liivalaia ja Juhkentali tänavate ristumiskohta kavandatud avaliku väljaku, kõnniteede ning Juhkentali tänava äärse bussiootepaviljoni kavandamiseks.“

Kvartalis töötavate ja seda külastavate inimeste turvalisuse ja mugavuse tagamiseks tehti Saksamaal läbiviidud tuuletunneli katsetuse raames hoonest mudel skaalal 1:300. Hoonetele paigaldati kokku 280 tuuleandurit ja analüüsiti 36 erinevat tuulesuunda. Baastuuletugevuseks võeti Eesti viimase 50 aasta suurim torm, kus 10 minuti keskmine tuulekiirus oli 21 m/s . Inimeste mugavuse hindamiseks analüüsiti 300 meetri raadiusega maa-ala ning kokku 40 kõige olulisemat asukohta maapinnal ja katuseterrassidel.

Katsetuse viis läbi Frankfurti Ülikoolist välja kasvanud enam kui 25 aastase kogemusega Saksamaa  ettevõte Wacker Ingenieure GmbH, mis on teinud tuulekatsetusi enam kui 2000 objektile, sealhulgas FIFA World Cup ja olümpiamängude staadionitele, maailmakuulsatele kõrghoonetele ja sildadele. Meie projekt on ettevõttele Baltikumis ja Skandinaavias alles kolmas, varasemalt on nad analüüsinud Riias paiknevat Z-Towersit ja Stockholmis paiknevat Helix Towerit.

„Liivalaia tänava äärse kvartali projekteerimistööd on tänaseks jõudnud haripunkti ja loodame ehitusloa saada hilissügiseks. Oleme komplekteerinud projekteerimismeeskonna vaid kõrgeima kvalifikatsiooni ja suurte kogemustega projekteerijatest, tänu millele oleme püsinud  ajagraafikus ja senine projekteerimine on möödunud ilma olulisemate tõrgeteta. Projekteerimistöödes osaleb ligi 50 inimest, sealhulgas konsultandid Inglismaalt, Kanadast, Saksamaalt, Soomest, Rootsist, Taanist ja Leedust,“ lisas Rait Riim. Kapiteli investeering kvartali arendusse on hinnanguliselt 100 miljonit eurot, ehitustöödega plaanitakse alustada 2019. aasta lõpul ning esimese etapi valmimine on kavandatud 2022. aastasse.

Tallinna kesklinna Liivalaia ja Juhkentali tänavate ristumiskohta Olümpia hotelli vastu kerkiv Liivalaia kvartal koosneb kokku kolmest hoonest: 28-korruseline ja 15-korruseline ärihoone, 9-korruseline eluhoone ning neid ühendav parkimismaja. Kõrgeima hoone kõrguseks kavandatakse 111 meetrit, mis teeb sellest Eesti kõrgeima büroohoone ning Oleviste kiriku ja Tornimäe kaksiktornide järel kõrguselt neljanda hoone Eestis. Kvartali brutopind on ligi 77 000 m² ja üüripind 36 000 m², mis hõlmab 28 000 m² esinduslikku A-klassi büroopinda ja 3000 m² kortereid, 5000 m² erinevaid toitlustus- ja teeninduspindu. Arendatavad hooned on liginullenergiahooned, büroopinnad vastavad A-klassi standardile ning keskkonnasäästlikkuses lähtume rahvusvahelisest BREEAM standardist. Lisaks uutele hoonetele ehitatakse välja kaks uut juurdepääsuteed ja koostöös kohaliku asumiseltsiga kavandatakse endise Härjapea jõe sängi avalikult kasutatavat parki ja Kaasani kiriku kõrvale väljaku stiilis haljasala.

Käsiraamat “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” selgitab lahti uut seaduseregulatsiooni

Planeerimisseadus ja selle rakendamineAlates 2015. aastast kehtib uus planeerimisseadus. Tegemist on mahuka ja kompleksse seadusega, mille rakendamine nõuab täiendavaid juhendeid ja abimaterjale. Sel eesmärgil on autor Martina Proosa koostanud käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näited”.

Käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” eesmärk on seletada lahti uue seaduse regulatsioon, lisaks tutvustada ruumilist planeerimist laiemalt ja selgitada uut planeerimisseadust ning selle seoseid teiste seadustega.

Suurem tähelepanu on pööratud planeeringu sisule ja asjaoludele, mida tuleb planeeringu koostamisel arvestada. Käsiraamatus on toodud ohtralt praktilisi näiteid ja selgitusi, viidatud on asjakohastele riigikohtu lahenditele.

Käsiraamatu info

Käsiraamatu saab soetada Kinnisvarakooli raamatupoest. NB! Hinna sees on käsiraamatu tasuta transport Eesti piires.

Mustamäel avatakse pidulikult uus kultuuri- ja konverentsikeskus Kaja

TallinnNeljapäeval, 23. mail kell 16 toimub Mustamäe uue kultuuri- ja konverentsikeskuse Kaja pidulik avamine, kutsutud külaliste kõrval on lahkesti uudistama oodatud kõik kultuurihuvilised mustamäelased.

„See on olnud uskumatult tegus ja õnnestunud aasta,“ tunnistab Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats kultuuritempli valmimisele tagasi vaadates. „Kui mõelda, et uue Kaja nurgakivi panime pidulikult paika nädalake vähem kui aasta tagasi – 1. juunil 2018, tänase seisuga on aga suur, ilus ning mis salata, ka küllaltki keerulise iseloomuga hoone valmis, siis müts maha kõigi tegijate ees! Esile tõstmist väärivad kõik alates BOA arhitektuuribüroost, kelle fantastilist visiooni me elluviiduna näeme, Nordlin Ehitusest, kes andis endast vaieldamatult parima, mis anda oli, ja lõpetades Kaja maja väikese vaimustava kollektiiviga Margus Toomlaga eesotsas, kes on kogu hingega olnud meie uue kultuuri- ja konverentsikeskuse sünnivalude ja -võlude juures.

Me oleme oma kultuuritemplit kaua oodanud – mustamäelased on seda oodanud, ma oletan, ligemale 60 aastat! – ja nüüd on ta lõpuks olemas. Valmis tööle hakkama, õigupoolest üritused juba tasapisi toimuvadki, aga sügisel, uue hooaja alates, juba täie tempoga ja ilma mingi allahindluseta. Ma hindan seda imelist atmosfääri, mida Kajas praegu tunda on, väga kõrgelt!“

Avamispidu pakub külalistele muusikalis-sõnaliste etteastete kõrval ka võimalust kogu majas oma silmaga ringi vaadata. Loomulikult pakutakse ka pidupäevatorti.

Mustamäe kultuuri- ja konverentsikeskuse Kaja hoone administratiivtiiba kolib lähinädalatel ka Mustamäe Linnaosa Valitsus.

Riigi Kinnisvara: Patarei merekindluse müüki

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara alustas Patarei merekindluse müüki avalikul enampakkumisel alghinnaga 4,5 miljonit eurot. Enampakkumise periood on kuus kuud, mille jooksul on Patarei merekindluse ostuhuvilisel võimalik tutvuda kinnistutega, müügitingimustega ning koostada omapoolne pakkumus. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 12. november 2019 kell 14. Täpsem info Patarei merekindluse müügitingimustest aadressil www.patarei.eu. 

Patarei merekindlus asub kolmel aadressil: Kalaranna tn 28, Kalaranna tn 30 ja Vesilennuki tn 4. Patarei merekindluse suhtes kehtib Patarei ja Lennusadama piirkonna detailplaneering DP030970 ning Kalaranna tn 28 ja Vesilennuki tn 4 kinnistu detailplaneering DP037880. Detailplaneeringutest tulenevad õigused ja kohustused lähevad üle tulevasele kinnistute omanikule. Hoonete arv kruntidel võib olla kokku 11, kinnistute sihtotstarve on elukondlik ning äri- ja ühiskondlik.

Patarei merekindluse avalikul enampakkumisel osalemiseks tuleb esitada oma pakkumus 12. novembriks 2019 kella 14ks. Pakkumus esitatakse Riigi Kinnisvara AS kontorisse aadressil Lelle 24, 11318 Tallinn. Enampakkumise võidab kõrgeim pakkumine. Müügileping sõlmitakse enampakkumise võitjaga 60 päeva jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamisest.

Merekindluse renoveerimisel rajatakse endise vanglahoone idapoolsesse ossa rahvusvaheline uurimiskeskus ning mälestusmuuseum. Näitust korraldab ja muuseumi loomist koordineerib Patareis üürilepingu alusel tegutsev Eesti Mälu Instituut.

Patarei merekindlus asub omanäolises ja arenevas Põhja-Tallinna piirkonnas. Tallinna lahe kaldal ainulaadse arhitektuurse ja omapärase sisearhitektuurse lahendusega merekindlus on äratuntav nii maalt kui merelt. Tegemist on ajaloolise hoonekompleksiga, mis on Tallinna merepiiril ning mille ajalugu ulatub pea 200 aasta taha.

1828. aastal kinnitas Nikolai I Tallinna kaitsekava, mille raames hakati välja ehitama tähtsamat rannakaitseobjekti rannakaitsepatareid. Samas asukohas olid juba varem paiknenud alates Rootsi aegadest rannakindlustused. Massiivse hoone ehitus algas 1829. aastal ning valmis 1840. aastaks. Patarei merekindlus koosneb kaarjast (gorž) ning teravnurksest (lünett) hooneosast ning kõrvalhoonetest.

Väljaspool Eestit nõustab Patarei merekindluse müüki Riigi Kinnisvara müügipartner Colliers International.

KV.EE indeks jätkab aeglast tõusu

Kinnisvaraportaal KV.EEEesti elamispindade pakkumishindade liikumisi kajastav KV.EE indeks on püsinud kogu käesoleva 2019. aasta 103-104 punkti lähedal. Hinnakõver on liikunud üsna vähe ja näidanud kolme kuuga vaid 1% jagu kasvu. Aastatagusest on KV.EE hinnaindeks siiski 6,6% võrra kõrgemal.

KV.EE hinnaindeksi liikumiste taga on aeglustunud kinnisvarahindade kasv. Olukorras, kus pakkumist on turul üksjagu, ei ole hindadel pakkumisepoolse konkurentsi tõttu põhjust olulisel määral tõusta.

Hinnaindeksi liikumisi mõjutab suures osas turu suurim piirkond ehk Tallinn-Harjumaa ja seal on uute korterite omavahel võistlevaid pakkumisi pisut vähemaks jäänud. Sellises olukorras ei loo tihe konkurents sellist survet, mis vaikse hinnatõusu languseks pööraks.

Mõnevõrra liigub hinnatrend siiski tõususuunas. Hindu sunnib kasvama kerkiv uute korterite ehitusmaksumus, mida suruvad üles nii ehitushinnad, kinnisvaraarendajate vähenenud marginaalid kui arendajate tööjõukulude tõus. Kulubaasist tingitud hinnatõusu toetab väga tugev tööjõuturg ehk juba pikki aastaid nähtud kõrge tööhõive, kasvavad palgad, mis omakorda saavad jõudu juurde soodsast laenuturust.

KV.EE hinnaindeksi edasiste liikumiste osas võib olla optimistlik. Pigem liigub KV.EE indeksi kõver vaikses tempos ülespoole. Languseks olulisi põhjusi ei ole. Mõnevõrra vähenenud korteritehingute arv on küll oluline turutegur, mil silm peal hoida, kuid praegust hindade liikumist see liialt mõjutanud ei ole.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Colliers: Valga vald ostis legendaarse Jaanikese oru krossiraja

ColliersValga vald ostis korduvalt maailmameistrivõistluste etappe võõrustanud Valgamaal asuv Jaanikese motokeskuse 240 000 euroga. Ligi 31 hektaril laiuv kompleks mahutab 30 000 pealtvaatajat.

Jaanikese rajal ise kuus MM-etappi korraldanud ja müügitehingut vahendanud Colliers Internationali konsultandi Ainar Haavistu sõnul täitus kompleksi müügiga Valga motokogukonna pikaajaline soov, kuna kohaliku omavalitsuse näol kinnistu omanikuna said nad kindlustunde, et kompleks säilib.

„Jaanikese motokeskuse puhul on tegemist Valga valla elanikele ja laiemale sihtgrupile väga olulise objektiga, millel on väga pikk ja tähendusrikas ajalugu. See asub keskus looduslike orgude ja mägede vahel ning seda peetakse regiooni üheks parimaks – keskuses on korraldatud nii Euroopa-, maailma- kui Nõukogude liidu meistrivõistlusi,” lisas Haavistu.

Haavistu sõnul on kohal potentsiaali, kuna see asub kohe Läti piiri ääres ning lõunanaabritele on motokross üks olulisemaid rahvusspordialasid. Saja kilomeetri raadiuses elab pool miljonit inimest ning keskuse külastusrekord on 29 000 pealtvaatajat.

Jaanikese motokeskuse ostu vastu tunti huvi nii Eestist, Lätist, Soomest, Rootsist, Taanist, Itaaliast kui ka Belgiast. Lisaks toimus kohtumisi ostuhuvilistega ka Aasiast.

Jaanikeses saab soovi korral korraldada sooloklasside MXGP ja MX2 motokrossi maailmameistrivõistluste etappe. Lisaks motokrossile saab keskuses korraldada ka ATV-, seiklus- ja ekstreemmatkasid, autokrosse, välikontserte ning offroad- ja maastikujalgrataste võistlusi.

Jaanikese motokeskus rajati 1960. aastal. 1980ndatel investeeris Valga Autobaas Tiit Vähi juhtimisel keskusesse ligi 300 000 rubla. Keskuses on harjutanud ja võistelnud kogu Eesti paremik ning keskust on kasutatud ka sõjafilmi “1944” stseenide filmimiseks.

Uute korterite arendusturu info: põhjalik ja ülevaatlik

Tõnu ToomparkUute korterite pakkumise pool tõstatab küsimuse, kas ehk pakkumisi on liiga palju? Kas senised hinnatrendid jätkuvad? Mis teeb kasvav ehitushind uute turule tulevate projektide müügihindadega? Kuidas on hinnastatud erineva suurusega ja/või asukohaga korterid? Millise suuruse/hinnaga korterid müüvad kiiremini ja millised aeglasemalt?

Neile ja paljudele teistele küsimustele annab vastuse uusarenduste monitooringuteenus.

Jälgin regulaarselt kõiki avalikus müügis olevaid korterite arendusprojekte. Nii saab detailse info, milline on pakkumises olev kaup, millised on hinnad, kus piirkonnas tuleb pakkumist juurde ja kus jääb vähemaks, kus on müügitempo kiirem ja kus müük napim.

Andmete baasil saab teha järeldusi üldisemate suundumuste kohta. Samuti vaadata detailselt, kuidas ühe või teise projektiga asjad edenevad.

Aastatepikkuse andmete aegrea pealt annab teha põhjalikke analüüse, mis aitavad kinnisvaraarendajal olla edukas ja leida turu tühi nišš.

Kas tekkis huvi? Saame kokku ja räägime, mis infot mul pakkuda on ja mida sul vaja on.

Kontakteeru ja lepime kokku: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Tallinn leevendab korteriühistute parkimiskitsikust

TallinnTallinna linnavalitsus aitab linna maale isiklike kasutusõiguste seadmisega korteriühistute parkimiskitsikust leevendada.

„Korterelamute hoovialade korrastamise raames on seatud parkimiskohtade rajamiseks linna maale korteriühistute kasuks isiklikud kasutusõigused,“ ütles Võrk. „Seeläbi on parkimiskohtade nappuse leevendamiseks elanike sõidukite tarvis rajatud korterelamute juurde 80 parklat, kokku üle 2000 täiendava parkimiskoha ning neid tuleb üha juurde – näiteks seatakse homsel linavalitsuse istungil linna omandis olevale Seebi tn 32b kinnisasjale isiklik kasutusõigus Seebi tn 26 korteriühistu kasuks.

Eelnõu kohaselt otsustab linnavalitsus seada isikliku kasutusõiguse Seebi tn 26 korteriühistu kasuks linna omandis olevale Seebi tn 32b kinnisasjal paiknevale parkimisalale pindalaga 300 m². Tasuta isikliku kasutusõiguse tähtaeg on 15 aastat. Seebi tn 26 korteriühistu ehitas 21 parkimiskohaga parkimisala välja eelmisel aastal projekti „Hoovid korda“ raames. Korteriühistu võtab endale kohustuse hoida omal kulul isikliku kasutusõiguse eseme alaliselt heas seisukorras ning tagada sellel aastaringselt heakorra vastavalt Tallinna linna heakorra eeskirjale.

Korteriühistud tunnevad meetme „Hoovid korda“ vastu suurt huvi – 13 aastaga on projekti raames heakorrastatud kokku üle 1200 korterelamute hooviala ning selleks on linnaeelarvest eraldatud kokku 9 miljonit eurot.

Baltic Horizon Fund: Osakuomanike uue üldkoosoleku teade

Baltic Horizon Fund21. mail 2019 toimus Tallinnas, Eestis, Baltic Horizon Fondi osakuomanike korraline üldkoosolek. Koosolekule registreerunud osakuomanikele kuulub 302,025 osakut, mis esindavad 0.31 % kogu häälte arvust, mistõttu ei olnud koosolek pädev otsuseid vastu võtma. Kuivõrd koosolekul ei olnud esindatud vajalikku arvu hääli ning osakuomanikud ei saanud vastu võtta päevakorras olnud otsust, kutsub Northern Horizon Capital AS kokku uus üldkoosoleku sama päevakorraga.

Baltic Horizon Fondi osakuomanike uus üldkoosolek toimub 11. juunil 2019.a. algusega kell 11:00. Koosolek toimub Coca Cola Plaza kinos, Hobujaama 5, 10151, Tallinn, Eesti. Koosolekule registreerimine algab kell 10:00.

Baltic Horizon Fondi uus osakuomanike üldkoosolek kutsutakse kokku juhindudes Baltic Horizon Fondi reeglite punktidest 10.3.1, 10.4 ja 10.11 ja investeerimisfondide seaduse paragrahvi 47 lõikest 1.

Baltic Horizon Fondi osakute ja häälte koguarv käesoleva teate avaldamise ajal on 97,964,044.

Päevakord

  1. Baltic Horizon Fondi 2018.a majandusaasta aruande ja audiitoraruande ning 2019.a I kvartali vahearuande ülevaade;
  2. Nõukogu liikme volituste pikendamine.

Palume Fondi osakuomanikel saata päevakorra punktidega seotud küsimused ja märkused fondijuhi e-maili aadressile Tarmo.Karotam@nh.cap.com hiljemalt 4.juunil 2019.a. Northern Horizon Capital AS vastab küsimustele ja märkustele üldkoosoleku ajal.

Õigus üldkoosolekul osalemiseks ja teavitus osalemisest

Korralisel üldkoosolekul osalemiseks on õigustatud osakuomanik, kelle nimel on Baltic Horizon Fondi osakuomanike Nasdaq CSD SE poolt peetavas registris registreeritud Baltic Horizon Fondi osakuid 10 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o 31. mail 2019.a Nasdaq CSD SE tööpäeva lõpu seisuga.

Üldkoosolekul sujuva registreerimise protsessi toimimise huvides palume osakuomanikel, kes hoiavad osakuid enda nimel, teavitada oma üldkoosolekul osalemisest soovist e-maili aadressile bhfmeeting@nh-cap.com hiljemalt 31. mail 2019.a. Teavitus peab sisaldama investori nime, isikukoodi (juriidilise isiku puhul registrikoodi), aadressi ja esindatud osakute arvu; samuti, juhul kui see on asjakohane, üldkoosolekul osaleva esindaja informatsiooni koos tema nime ja isikukoodiga. Üldkoosolekul esindaja osalemine ei välista ka osakuomaniku enda osalemist üldkoosolekul.

Juhised Euroclear Sweden AB, Rootsi süsteemis registreeritud osakute omanikele

Palume osakuomanikel teavitada oma üldkoosolekul osalemisest e-posti aadressil bhfmeeting@nh-cap.com hiljemalt 31. mail 2019.a kell 16:00 Eesti aja järgi. Teavitus peab sisaldama investori nime, isikukoodi (juriidilise isiku puhul registrikoodi), aadressi ja esindatud osakute arvu; samuti, juhul kui see on asjakohane, Üldkoosolekul osaleva esindaja informatsiooni koos tema nime ja isikukoodiga. Üldkoosolekul esindaja osalemine ei välista ka osakuomaniku enda osalemist Üldkoosolekul.

Volikirja alusel esindamine

Palume osakuomanikel, keda esindatakse Üldkoosolekul volikirja alusel, esitada selleks kirjalik volikiri eesti või inglise keeles (käesoleva teate lisaks nr 1 on volikirja näidis).

Volikirja koopia tuleb saata e-posti aadressile bhfmeeting@nh-cap.com koos teavitusega soovist üldkoosolekul osaleda. Juhul kui volikirja on andud juriidiline isik, tuleb esitada ka kinnitatud koopia registrikaardist või sellega võrdsest dokumendist ja kui asjakohane, siis ka kinnitatud koopia dokumendist, mis tõendab volikirja allkirjastanud isiku esindusõigust.

Kuivõrd Baltic Horizon Fond on registreeritud Eestis, juhime tähelepanu, et teatud juhtudel võib olla vajalik volikirja ja juriidilise isiku registrikaardi notariaalne või apostilliga kinnitamine (näiteks kohaldub apostilliga kinnitamise nõue Soomes ja Rootsis välja antud notariaalselt kinnitatud volikirjadele).

Instruktsioonid Üldkoosoleku päevaks

Palume Üldkoosolekul osalejatel olla valmis esitama isikut tõendav dokument (pass või ID kaart) ning esindaja puhul ka esindusõiguse aluseks oleva volikirja originaaldokument eesti või inglise keeles. Juhul kui osakuomanik on juriidiline isik, palume esitada eesti- või inglisekeelsed dokumendid, mis tõendavad osakuomaniku esindamise õigust ja kui asjakohane, siis volikirja allkirjastanud isiku esindusõigust.

Northern Horizon Capital AS kasutab volikirjade ja Nasdaq CSD SE poolt peetava osakuomanike registri ning Euroclear Sweden AB, Rootsi süsteemis registreeritud osakute omanike kohta kogutud teavet osakuomanike Üldkoosolekule registreerimiseks ja hääletamise nimekirjade ettevalmistamiseks.

Northern Horizon Capital AS-i ettepanekud Üldkoosoleku päevakorrapunkti osas

2.  Pikendada nõukogu liige David Bergendahl´i volitusi määramata tähtajaks.

Turuülevaade 2019: suur suvine Tallinn elamispindade turuülevaade

Tõnu ToomparkValminud on suur Tallinna elamispindade suvine turuülevaade. Ülevaade võtab kokku pealinna korterituru kõige olulisemad trendid.

  • Majanduskeskkond kui kinnisvaraturu raamistik, majanduskeskkonna üldisemad arenduperspektiivid.
  • Laenuturg kui kinnisvaraturu oluline mõjutaja. Mis on laenuturu mõju kinnisvaraturu hetkeseisule ja tulevikule?
  • Kuidas liigub kogu korterituru tehingute arv? Mis on liikumiste põhjus, mis on võimalikud tulevikustsenaariumid?
  • Hinnatrendid ja nende võimalikud arengud.
  • Kuidas on muutunud uute korterite pakkumiste arv ja müük? Milline on pakkumise-müügi tasakaal?
  • Prognoosid poole-pooleteise aasta perspektiivis.

Neile ja paljudele teistele küsimuse annab elamispindade turuülevaade.

Ülevaate esitlus võtab ajaliselt enamasti ca 1,5 tundi. Kui oled huvitatud, et tulen suurt elamispindade turuülevaadet esitlema, kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee.

 

Tallinna elamispindade turu trendid kevad-suvi 2019

Koolitus “Eluruumi üürilepingu sõlmimine ja lõpetamine” toimub 28/05/2019

Koolitus “Eluruumi üürilepingu sõlmimine ja lõpetamine” toimub Kinnisvarakoolis 28/05/2019. Koolituse eesmärgiks on  anda osalejatele oskus koostada oma vajadustele vastav üürileping ja anda teadmised juba olemasoleva üürilepingu lõpetamiseks.

Koolituse sihtrühm:

  • kõigile eraisikutele ja väikeinvestoritele, kes annavad eluruume üürile;
  • inimestele, kes tunnevad, et vajavad põhjalikumaid teadmisi üürilepingute sõlmimisest ja lõpetamisest;
  • kõigile, kes soovivad kriitilise pilguga üle vaadata oma hetkel kehtivad üürilepingud, et õppida tehtud vigadest ja neid tulevikus mitte korrata;

Koolitus annab:

  • praktilised nõuanded üürilepingu koostamiseks ja lõpetamiseks;
  • nõuanded eluruumi üleandmise ja vastuvõtmisakti koostamiseks;
  • info juhised probleemse üürilepinguga toimetulekuks;
  • oskused kasutada üürilepingut oma õiguste kaitseks;
  • nõuanded, millal ja miks pöörduda üürikomisjoni poole;
  • üürilepingu projekti ja vajalikud lepingute vormid.

Eluruumi üürilepingu sõlmimine ja lõpetamine” toimub  28/05/2019 kell 14.00-17.15 Tallinna kesklinnas. Lektorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere .

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: eluasemelaenude keskmine intressimäär on 2,5%

Tõnu ToomparkKäesoleval 2019. aastal on keskmine uute eluasemelaenude intressimäär Eesti panga andmetel püsinud 2,5% peal. Intressimäär on varasemate aastatega võrreldes näidanud väikest kasvu, kuid kasvu ei saa veel oluliseks pidada.

Intressimäära tõusu on toetanud laenunõudlus, mis baseerub tugeval tööjõuturul ehk kõrgel tööhõivel ja kerkival keskmisel palgal. Laenupakkumise poole pealt on Eestis konkurents pankade vahel vähenenud. Seegi on olnud tegur, mis on andnud laenuandjatele võimaluse laenuvõtjatelt kõrgemat intressimäära küsida.

Tänast eluasemelaenude intressimäära ei mõjuta euribor, mis on jätkuvalt allpool nulli. Täna on Euroopa keskpank intressimäär aüle otsustamise uude aastasse edasi lükanud. See annab alust eeldada, et lähiajal püsib Euribor negatiivsena ja laenuvõtjate intressimäära ei mõjuta.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Merko: Ehitusleping Eestis

Merko20. mail 2019 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti ja Türi valla vahel leping Türi Põhikooli hoonete ehituseks aadressil F. J. Wiedemanni 3a, Türi.

Lepingu raames lammutatakse vana koolimaja ning ehitatakse asemele uus kahekorruseline õppehoone ning kolmekorruseline spordihoone.

Lepingu maksumus on ligikaudu 11,4 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad 2019. aasta mais ja objekt valmib 2020. aasta augustis.

Swedbank: E-kaubanduse mahtu saab võrrelda kolme Tallinna suurima kaubanduskeskuse kõikide kaupluste aastakäibega kokku

SwedbankAmetliku statistika kohaselt oli e-kaubanduse ( e-commercekäive 2018. aastal 261 miljonit eurot, osakaal kogu kaubandusest 4,4% ning kasv 21,8% aastas. Käibe kasv oli kogu kaubandusega võrreldes ligi neli korda kiirem!

Samas 2019. aasta esimese kvartali tulemuste järgi on e-kaubanduse maht aastases võrdluses langenud 4% ning vähenenud ka e-kaubanduse osakaal. Kas e-kaubanduse hoog on raugenud või ei näita ametlik statistika tegelikku e-kaubanduse mahtu? Ametlik statistika arvestab e-kaubanduse käibeks nende jaekaubandusettevõtete käibeid, kelle põhitegevus on müük posti ja interneti teel. Seega kui mõni kaupmees, kelle põhitegevuseks on jaekaubandus, teeb osa käivet läbi e-kaubanduse (nt Coop või Selver), siis nende e-kaubanduse käive siia statistikasse ei jõua*.

Vaatame alternatiivse võimalusena lisaks Eesti Panga maksestatistikat, kuhu Eestis tegutsevad krediidiasutused esitavad andmed nende poolt väljastatud kaartidega tehtud tehingute kohta. Kui statistikaametist saame kätte Eesti ettevõtete e-kaubanduse käibe, siis Eesti Panga andmetest saame teada kui suured on Eesti eraisikute kulutused internetis (online spending). Eelkõige huvitavad meid maksed, mis tehti välismaal. 2018. aastal tehti kaardimakseid internetis välismaale kokku 598 miljonit eurot, see on ligi poole rohkem kui ametlik e-kaubanduse statistika näitab ning lisaks on ka kasv kiirem- võrreldes eelmise aastaga  24,3%.

Tuleb tähele panna, et kõik internetis tehtavad kaardimaksed ei ole koheselt e-kaubandus, sest kaardiga saab tasuda ka erinevate teenuste eest. Selleks, et saaksime kätte e-kaubanduse osa,  võtame appi Swedbanki kaardimaksete andmed. Kuigi erinevates riikides on Swedbanki poolt väljastatud kaartide ning ka kaardimaksete osakaal erinev, siis lihtsuse mõttes võtame Swedbank kaardimaksete osakaaluks Baltikumis 50%, mis peaks olema enam kui piisav, et üldistada kogu mahtu.

Mida meeldib eestlastele interneti teel osta?

Tuginedes Swedbanki kaardimaksete andmetele saab väita, et E- kaubanduse osakaal kõikidest internetis tehtud kaardimaksetest oli 41%. Reisimisega seotud kulutused moodustavad kokku 33% – sh  lennujaamad ja lennukipiletid 12,8%; hotellid 7,3% ning autorent ja paketireisid 12,8%. Piletid ja erinevad teenused moodustavad kogukäibest 12,2%.

Kindlasti on põnev jälgida, et mida siis täpsemalt eestlastele meeldib internetist osta, kuigi sellele ei olegi nii lihtne vastata.  Keeruliseks teeb selle kaks asjaolu-   esiteks, ca 50% e-kaubanduse ostudest tehakse läbi online-kaubamajade (nt ASOS, Zalando) ja/või kauplemiskeskkondade müügiplatvormide (marketplace ) nt.Amazon, Aliexpress.

Teiseks, kaardiga ei tasuta otse kaupmehele vaid läbi maksevahendaja (nt Paypal). Eelnevast lähtuvalt ei saa me alati kätte infot selle kohta, mida täpselt osteti. Swedbanki kaardiandmetele tuginevalt on populaarsemad tooted riided ja jalatsid, elektroonika, hariduse ja hobidega seotud tooted   ning spordivarustus.

Seda, millele inimesed internetis täpsemalt kulutavad, on uuritud küsitlusi läbi viies. Eurostati  2018. aastal tehtud uuringu kohaselt olid EU riikides populaarsemad tooted riided ja spordikaubad,  millele järgnevad reisimise ja majutusega seotud teenused ning erinevad kodukaubad (mööbel, nõud, sisustuselemendid).

Lisaks sellele, mida ostetakse, on huvitav teada, millistest riikidest ostetakse. Swedbanki kaardimaksete andmetest lähtuvalt tasusid eestlased 10% maksetest Eesti ettevõtetele, 26% UK ettevõtetele, 9% USA ettevõtetele, 4% Saksamaa ettevõtetele ja 43% teistele EU riikides asuvatele ettevõtetele.

E-kaubanduse makseviisidest on Eestis konkurentsitult eelistatuim pangalingi kaudu toimetamine, kuid kuna pangalingiga saab tasuda vaid kohalikule (Eesti ) kaupmehele, siis eeldame, et selle osa e-kaubanduse käibest saame kätte Statistikaametist (e-kaubanduse ettevõtete käive)  ning lisaks on enamus pangalingi maksetest mitte kaubandus, vaid teenused.

Selleks, et kogu e-kaubanduse maht Eestis kokku lüüa, peaks eelnevatele arvutustele juurde liitma jaekaupmeeste e-kaubanduse mahu. Alamsektorite lõikes on see kindlasti erinev. Kõrgem mööbli, elektroonika ja raamatute puhul ning madalam toidupoodide osas. Meie hinnangul võiks arvestada siin 1-2% käibest.

Eelnevast lähtuvalt võis 2017. aasta kogu e-kaubanduse maht olla ~500 miljonit eurot ning 2018. aasta maht sama loogikat kasutades 575 miljonit eurot. Taustaks võib juurde lisada, et see on umbes sama palju kui kolme Tallinna suurima kaubanduskeskuse kõikide kaupluste aastakäive kokku.

*Osakaalu arvutamiseks on kasutusel valem jaemüük posti või interneti teel ning  jaekaubandusettevõtete kogukäive ilma mootorsõidukite ja mootorikütuse müügita.

Rahandusministeerium: Hõive kasv jätkub

RahandusministeeriumSelle aasta alguses jätkus kiire töötajate arvu kasv ning tööpuuduse vähenemine. Ettevõtete töötajate arvu suurendamise plaanid on muutumas üha tagasihoidlikumaks, mille taga on nii aeglustuv majanduskasv kui ka püsiv tööjõupuudus.

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli 2019. aasta esimeses kvartalis tööga hõivatud 661 800 inimest, mis on 11 300 inimese ehk 1,7 protsendi võrra suurem kui aasta tagasi. Tööpuudus püsis madalal ning tööta oli 4,7 protsenti tööturul aktiivsetest inimestest. Hõive kasvu jätkumist ja töötuse püsimist madalal tasemel kinnitavad ka muud allikad. Maksu- ja tolliameti andmetel suurenes töötavate inimeste arv veidi kiiremini, 2,5 protsendi võrra. Kuid osaliselt on erinevuse taga märkimisväärselt suurenenud lühiajaliselt väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse tööle asunud inimeste hulk, kes ei ole hõlmatud statistikaameti tööjõu-uuringuga ning seetõttu hõive statistikas ei kajastu.

Maksu- ja tolliameti andmetel on töötajate arvu kasv tegevusalade lõikes laiapõhjaline. Töötukassa registreeritud töötuse määr on olnud väga stabiilselt 5 protsendi läheduses. Samuti on olnud stabiilne lühiajaliselt ehk kuni kuus kuud töötuna olnud inimeste arv, mis on ligi 22 000 inimese juures olnud sisuliselt alates aastast 2012.

Töötajate arv suurenes aastatagusega võrreldes ainult osaajaga töötajate arvel, täistööajaga inimeste hulk esimeses kvartalis ei muutunud. Selline areng võib viidata nii jahenevale majanduskeskkonnale kui ka ettevõtete ettevaatlikkusele tulevikuplaanide ja lisatöötajate palkamisel. Samas on viimase kümne aasta jooksul oluliselt suurenenud osaajaga töötamine, mis näitab, et inimesed väärtustavad üha enam vaba aega. Selline trend on kasvava tööjõupuuduse tingimustes ka loomulik, kuna tööturul osalemine on meil rahvusvahelises võrdluses kõrge, mistõttu uute töötajate värbamisel või olemasolevate hoidmisel tuleb ettevõtetel üha enam vastu tulla töötajate soovidele.

Kindlustunde indikaatorite kohaselt on ettevõtted viimase aasta jooksul kärpinud töötajate arvu suurendamise plaane, mille taga on tagasihoidlikumad müügikasvu ootused, seda eriti töötlevas tööstuses ning ehituses. Samas püsib tööjõupuudus ühe olulisima tegurina, mis takistab ettevõtete kasvu. Tänavu võib oodata tööturu hea olukorra jätkumist, kuigi hõive kasvutempo peaks aeglustuma kooskõlaliselt majanduskasvuga.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvara ABC