Rävala ja Estonia puiestee vahelise kvartali arhitektuurikonkursi võitis AB KOKO arhitektid

Brave CapitalEkspertidest koosnev žürii kuulutas täna välja Rävala ja Estonia puiesteede vahelisele alale kerkiva 70 000-ruutmeetrise Rävala Galerii kaubandus- ja ärikvartali arhitektuurikonkursi võitjaks KOKO arhitektide töö.

Kvartali eestvedaja, Brave Capitali juhi Veljo Kuuse sõnul oli konkursi eesmärk leida parim võimalik arhitektuurne lahendus, et muuta hooletusse jäänud linnaruumi osa mitmekesiseks, kaasaegseks ja meeldivaks linnasüdameks, kus eriti mõnus on olla jalakäijatel. “Andsime arhitektuurikonkursi tingimustes ette ülesande, et hooned peavad ümbritseva keskkonnaga sobima ning, et pind oleks liigendatud ja tavalisest tänavaseinast märksa põnevam,” rääkis Kuusk.

“KOKO töö oli koheselt eristuv ning pilkuköitev. Samuti olid žürii liikmed üksmeelel, et võidutöö siselahendus ning logistilised ühendused on väga hästi lahendatud. Ka äripinnad on loogilised ning neil on palju kasutusvõimalusi,” lisas Kuusk.

“Võitjaga läheb nüüd töö edasi, kuid mahuka projekti ehituse alguseni on veel omajagu aega,” ütles Kuusk, kelle sõnul on järgmiseks sammuks uue detailplaneeringu kehtestamine Tallinna linna poolt.

“KOKO arhitektide lähenemise peamine suund oli sobitumine südalinna, hea ligipääsetavus nii transpordiga kui jalakäijate jaoks, hoonemahtude selge liigendatus ja loetavus ning atraktiivse esimese korruse loomine tänavalt. Konkursitöö lahenduse interjööri keskne idee on klaaskatusega hoonet läbiva galeriitänava loomine,” ütles Andrus Kõresaar, KOKO arhitektid partner.

Žürii liikme, Arhitektide Liidu liikme Raivo Puusepa sõnul on KOKO projekt suurejooneline ja kesklinna arhitektuuri vääriline. “Sissepääsud on väga hästi markeeritud ning väga silmapaistev on ka avar galerii ja jalakäijate tsoon Rävala ja Estonia puesteede vahel,” ütles Puusepp.

Enam kui 67000-ruutmeetrise brutopinnaga Rävala Galerii kerkib neljale kesklinna krundile, sealhulgas kunagise projekteerijate maja ja Meloni kaubamaja asemele. Kvartalisse tulevad teenindus-, kaubandus- ja büroopinnad ning hotell.

Lisaks hoonetele rajatakse Rävala ja Estonia puiestee vahele sisetänav, haljastatud väljakud, välikohvik kui purskkaev. Hoone viimastel korrustel on varikatustega kaetud avarad terrassid, kust avanevad vaated Tammsaare pargile ja Rävala puiesteele. Hoone arhitektuuris kasutatakse paekiviplaate, tumedat graniiti ning messingit.

Kvartali arhitektuurikonkursi lõppvooru jõudsid kavandid arhitektuuribüroodelt Allianss Arhitektid, Arhitekt 11, KOKO arhitektid ja Martin Aunin. Konkursi eriauhinna võitis Allianss Arhitektid.

Arhitektuurikonkursi žüriisse kuulusid Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Ignar Fjuk, Go Groupi juht Jüri Etverk, Arhitektide Liidu esindajad Raivo Puusepp ja Karli Luik ning Brave Capitali juht Veljo Kuusk.

Kvartali investorid on Brave Capital, Go Group ning Norber Grupp.

KOKO arhitektide võidutöö video ja pildid leiad siit: https://drive.google.com/drive/folders/1zXywJmdtJGETGvqzXNAcRiz015nWc1AK

Ardo Kaljuvee fotod võitja väljakuulutamisest on lisatud. Piltidel Brave Capitali juht Veljo Kuusk ja KOKO arhitektid partner Andrus Kõresaar.

SEB peaökonomist majanduskliimast: sügismeeleolu kevadise toibumise ootuses

SEB PankNovembri lõpus toimuva Nordic Real Estate Forumi ühe peaesineja, SEB peaökonomisti Daniel Bergvalli sõnul määrab käesoleval sügisel globaalse majandusmeeleolu selge ja murettekitav majanduskasvu aeglustumine. Samas leiab Bergvall, et näha on ka lootuse märke.

Bergvalli sõnul sõltub majanduskasvu toibumine ja jätkumine paarist põhilisest globaalsest küsimusest. „Näiteks, kas Hiina-USA kaubanduslepe võiks pöörata mõlemas riigis kasvutrendi taas tõusule? Kui tõsise surve all on Saksamaa majandus? Kuigi hetkel tundub, et aktsiaturud lõpetavad käesoleva aasta tugevamas positsioonis kui möödunud aastal, siis kas seda on võimalik korrata ka järgmisel aastal olukorras, kus võtmetähtsusega intressimäärasid pole enam võimalik alandada,“ loetles Bergvall mõned kesksemad küsimused.

Väikese ja avatud majandusega Eesti jaoks on võtmetähtsusega olulisemate ekspordipartnerite käekäik, mille hulka Rootsi kahtlemata kuulub. Samas on Bergvall ka Rootsi majanduse osas küllaltki murelik. „Sisuliselt on Rootsi majandus nagu kummipaat rahutul ookeanil olukorras, kus Riksbank endiselt üritab end lahti siduda Euroopa Keskpanga intressimääradest. Hetkel kulutab meie valitsus miljardeid olukorras, kus majanduskasvu ning tööturu hoog on raugemas,“ selgitas Bergvall. Tema hinnangul saab Rootsi majandusele ja tööturule määravaks immuunsus Saksamaa tööstuse langevate tootmismahtude suhtes.

2018. aastal läks Rootsi rohkem, kui 10,9% Eesti ekspordist olles seega Soome (15,9%) järel meile tähtsuselt teine eksporditurg. Peamiselt impordib Rootsi meilt masinaid ja mehhaanilisi seadmeid, mida kasutatakse tööstuses.

Daniel Bergvall esineb 28-ndal novembril Nordic Real Estate Forumil. Rahvusvaheline iga-aastane foorum toimub Eestis juba 18-ndat korda ning seda on aastate jooksul kokku külastanud üle 450 esineja ning pea 5000 osalejat, 20-st riigist. Tänavusel konverentsil esinevad tippeksperdid ja äriliidrid Euroopast, Skandinaaviast ning Baltikumist. Rohkem informatsiooni leiate www.nordicreforum.com

Arco Vara: 2019. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

Arco VaraPÕHILISED NÄITAJAD

Grupi 2019. aasta III kvartali müügitulu oli 0,5 miljonit eurot, mis on 62% vähem kui 2018. aasta III kvartali jätkuvate tegevusvaldkondade müügitulu 1,3 miljonit eurot. 2018. aasta III kvartali müügitulu koos lõpetatud teeninduse segmendiga oli 2,1 miljonit eurot. Grupi 2019. aasta 9 kuu müügitulu 2,2 miljonit eurot on 27% väiksem 2018. aasta 9 kuu jätkuvate tegevusvaldkondade müügitulust 3,0 miljonit eurot.

2019. aasta III kvartali ärikahjumiks (=EBIT) kujunes 64 tuhat eurot ja puhaskahjumiks 174 tuhat eurot (9 kuud 2019: ärikahjum 118 tuhat eurot ja puhaskahjum oli 460 tuhat eurot). 2018. aasta III kvartalis sai grupp ärikasumit jätkuvatest tegevusvaldkondadest 167 tuhat eurot (191 tuhat kokkuvõttes) ja puhaskasumit 42 tuhat eurot (9 kuud 2018: ärikasum jätkuvatest tegevusvaldkondadest 100 tuhat eurot ja puhaskahjum 360 tuhat eurot).

2019. aasta III kvartalis müüdi grupi poolt arendatavates projektides 2 korterit (9 kuuga kokku 12 korterit). 2018. aasta III kvartalis müüdi 4 korterit, 2 äripinda ning 9 kuuga kokku 12 korterit, 2 äripinda ja 1 hoonestamata kinnistu.

Grupi laenukoormus (netolaenud) tõusis 2019. aasta esimese 9 kuuga 3,4 miljoni euro võrra, tasemele 19,1 miljonit eurot 30.09.2019 seisuga. Grupi intressikandvate kohustuste kaalutud keskmine intressimäär oli 30.09.2019 seisuga 4,7%, mis on 0,3% võrra madalam võrreldes 31.12.2018 seisuga.

JUHATAJA KOMMENTAARID

Kolmas kvartal lõppes graafikus Kodulahe ehitustöödega, maksvate rentnikega täidetud Madrid Blvd hoonega ning kahe alustatud ehitusega Eesti arendusprojektides, kokku 80 korteriga.

Oleme jätkuvalt tõsiselt läbi kukkunud Iztok Parkside’ga, kus ametivõimude poolt lõpplahenduse leidmine tänavaaluste maade võõrandamiseks on muutunud pealtnäha lõputuks, iganädalaseks tigusammul venimiseks. Lõpplahendust ei ole me veel saavutanud. Sellega seonduv ebakindlus projekti ajakava planeerimisel ning kahju omakapitali tootlusele ja rahavoogudele ei ole praeguseks enam proportsionaalne lõppkasumi suurusega, mida me siiski loodame saavutada. Samuti on ilmne, et iga lubadus, mille juhatus aktsionäridele ajakava osas annaks, ei ole nendel asjaoludel usaldusväärne. Me anname endast parima, kuni see on lahendatud.

Neljanda kvartali osas võib märkida, et Kodulahe päästab Arco Vara aasta.  Kodulahe 2. etapi korterite üleandmine klientidele on alanud ning me võime oodata aasta lõpuks kasumlikku neljandat kvartalit. Samuti on grupp üle vaatamas oma kulubaasi, kavatsusega kärpida kulusid veel 10% võrra aasta baasil.

TEGEVUSTE ARUANNE                                             

Grupi müügitulu oli 2019. aasta III kvartalis 476 tuhat eurot (III kvartal 2018: 2 124 tuhat eurot, sellest 1 256 tuhat jätkuvatest tegevusvaldkondadest) ja 9 kuuga 2 222 tuhat eurot (9 kuud 2018: 5 347 tuhat eurot, sellest 3 049 tuhat eurot jätkuvatest tegevusvaldkondadest), sealhulgas kinnisvara müük grupi enda arendusprojektides moodustas III kvartalis 224 tuhat eurot ja 9 kuuga 1 487 tuhat eurot (2018. aasta: III kvartalis 1 045 tuhat eurot ja 9 kuuga 2 537 tuhat eurot).

Muust müügitulust moodustas suurema osa kaubandus- ja kontoripindade renditulu Madrid Blvd hoonest Sofias, mis 2019. aasta III kvartalis oli 186 tuhat eurot ja 9 kuuga 536 tuhat eurot (2018. aasta III kvartalis 167 tuhat eurot ja 9 kuuga 419 tuhat eurot). 2019. aasta III kvartalis olid praktiliselt kõik kaubandus- ja kontoripinnad koos kaasnevate parkimiskohtadega välja renditud.

Grupi ärikahjumiks kujunes 2019. aasta III kvartalis 64 tuhat eurot ja 9 kuuga 118 tuhat eurot, 2018. aasta III kvartalis oli jätkuvatest tegevusvaldkondadest ärikasum 167 tuhat eurot ja 9 kuuga 100 tuhat eurot.

2019. aasta III kvartalis jõudsid lõpusirgele ehitustööd Kodulahe kvartali II etapis, kuhu on valmimas 68 korteriga ja 1 äripinnaga hoone. Projekt on põhiosas plaanis realiseerida 2019. aasta lõpuks. Vahearuande avaldamise päevaks on müüdud 16 korterit ja eelmüüdud 49 korterit.

III kvartalis jõudis lõpusirgele Kodulahe III-V etapi projekteerimine ning algasid III etapi ehitustööd. Kodulahe kvartali III etapis rajatakse 50 korteriga eluhoone aadressile Soodi 4 Merimetsas. IV-V etapi ühist ehitust on soodsate turutingimuste korral plaanis alustada 2020. aastal. Lõppmüügi faasi jõuavad kortermajad umbes poolteist aastat pärast ehituse alustamist. Vahearuande avaldamise kuupäevaks oli Kodulahe III etapi hoones eelmüüdud 4 korterit.

2019. aasta III kvartalis alustati ka 4 väiksema kortermaja ehitust Kodukalda projektinime all Oa tänava kinnistutel Tartus. Ehitus peaks plaanide kohaselt lõppema 2020. aasta IV kvartalis.

Iztok Parkside projekti realiseerimine Sofias ei saanud alata ka III kvartalis, kuna jätkuvalt ootas lahendust juurdepääsutee lõigu probleem. Vahearuande avaldamise päevaks on eelmüüdud 58 korterit. Projekt koosneb kolmest kortermajast kokku 67 korteriga.

Madrid Blvd hoones varasemalt majutusteenuseid osutanud korteritest on aruande avaldamise kuupäevaks eelmüüdud 2 ja müümata 1 korter.

Botanica Lozeni projekti projekteerimistööd Bulgaarias Sofia lähedal on lõppenud ning 1. etapi ehitaja on välja valitud. Ehitusluba oodatakse 2020. aasta 1. kvartalis. Projekti raames on plaanis rajada 179 kodu (korterid ja eramud), kaubanduspinnad ja lasteaed. Ehitus võiks soodsate turutingimuste jätkudes alata 2020. aasta esimeses kvartalis, tõenäoliselt jaotatuna väiksemateks alletappideks. Arvestades maastiku eripära –  paiknemist mäenõlval – on oodatavaks ehitusajaks vähemalt 2 aastat.

Lätis oli 30.09.2019 ja vahearuande avaldamise kuupäeva seisuga müümata veel 4 Marsili elamukrunti.

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

EUR tuhandetes 9 kuud 2019 9 kuud 2018 III kv 2019 III kv 2018
Jätkuvad tegevusvaldkonnad
Müügitulu enda kinnisvara müügist 1 487 2 537 224 1 045
Müügitulu teenuste müügist 735 512 252 211
Müügitulu kokku 2 222 3 049 476 1 256
Müüdud kinnisvara ja teenuste kulu -1 641 -2 102 -312 -878
Brutokasum 581 947 164 378
Muud äritulud 91 133 0 92
Turustuskulud -204 -96 -51 -28
Üldhalduskulud -538 -837 -156 -260
Muud ärikulud -48 -62 -21 -15
Kasum tütarettevõtte müügist 0 15 0 0
Ärikahjum -118 100 -64 -167
Finantstulud- ja kulud -342 -375 -110 -150
Puhaskahjum jätkuvatest tegevusvaldkondadest -460 -275 -174 17
Puhaskasum lõpetatud tegevusvaldkondadest 0 -85 0 25
Aruandeperioodi puhaskahjum -460 -360 -174 42
Aruandeperioodi koondkahjum -460 -360 -174 42
     
Puhaskasum aktsia kohta jätkuvatest tegevusvaldkondadest (eurodes)
– tava -0,05 -0,03 -0,02 0,00
– lahustatud -0,05 -0,03 -0,02 0,00
Puhaskasum aktsia kohta (eurodes)
– tava -0,05 -0,04 -0,02 0,00
– lahustatud -0,05 -0,04 -0,02 0,00

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

EUR tuhandetes 30.09.2019 31.12.2018
Raha ja raha ekvivalendid 899 2 327
Finantsinvesteeringud 0 69
Nõuded ja ettemaksed 775 739
Varud 22 806 17 482
Käibevara kokku 24 480 20 617
Nõuded ja ettemaksed 20 25
Kinnisvarainvesteeringud 10 874 12 344
Materiaalne põhivara 373 267
Immateriaalne põhivara 230 262
Põhivara kokku 11 497 12 898
VARAD KOKKU 35 977 33 515
Laenukohustused 16 615 12 547
Võlad ja saadud ettemaksed 4 272 3 982
Lühiajalised kohustused kokku 20 887 16 529
Laenukohustused 2 639 3 985
Pikaajalised kohustused kokku 2 639 3 985
KOHUSTUSED KOKKU 23 526 20 514
     
Aktsiakapital 6 299 6 299
Ülekurss 2 285 2 285
Kohustuslik reservkapital 2 011 2 011
Muud reservid 245 245
Jaotamata kasum 1 611 2 161
OMAKAPITAL KOKKU 12 451 13 001
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 35 977 33 515

26/11/2019 toimub koolitus “Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine”

Martina Proosa26/11/2019 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine“. Koolituse lektor on Merko Ehitus Eesti AS jurist Martina Proosa.

Koolituse eesmärk on tutvustada detailplaneeringu eesmärki, selle koostamise menetlust ja menetlusega seotud probleeme. Veel vaadatakse, millised on detailplaneeringu seoses teiste planeeringutega ja detailplaneeringu alusel antavate lubadega. Koolitusel käsitletakse ka kohalike omavalitsute praktikat ja tuuakse näiteid Riigikohtu praktikast.

Koolitus annab Sulle:

  • detailse ülevaate detailplaneeringutest ja nende koostamisest;
  • teadmisi sellest, mida on vaja detailplaneeringuga vaja reguleerida ja mida mitte (nt korterite ja parkimiskohtade arv, haljastus, jäätmete ladustamine jms);
  • ülevaate, millised on kohaliku omavalitsuse võimalused mõjutada detailplaneeringu elluviimist.

Koolitus  “Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine” toimub teisipäeval 26/11/2019 kell 10:00-15:30.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Keskturu arhitektuurikonkursi töid saab näha veel nädala jooksul

Tallinn„Keskturu uuendamine tekitab kohalikes elanikes optimismi ja samal ajal on ka neid, kellel on mõned hirmud. Seisame selle eest, et turu uus lahendus arvestaks kõikide huvirühmade ootustega nii palju kui võimalik. Planeeringu väljapanemisel saavad ka kohalikud elanikud protsessis kaasa rääkida. Praegu kutsun aga külastama keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonda, et vaadata kõiki Keskturu arhitektuurikonkursi töid, nii žürii kui rahva poolt parimaks hinnatud lahendusi,“ ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet.  

Tallinna Keskturu uus omanik Astri Grupp korraldas turu arendamiseks arhitektuurikonkursi, millest võttis osa kolm võistlustööd. Need esitasid bürood Kadarik Tüür Arhitektid, KAMP Arhitektid ja KOKO Arhitektid. Konkursi võitja selgitas linnaplaneerijatest, arhitektidest ja omaniku esindajatest koosnev žürii. Parimaks hinnati KOKO Arhitektide pakutud lahendus. Kesklinna valitsus viis läbi ka avaliku internetihääletuse rahvale kõige enam meeldiva kavandi selgitamiseks. Rahvalemmikuks osutus Kadarik, Tüür. Arhitektide võistlustöö, mis sai linnalt ka rahalise preemia.

Vanasadama piirkonnast saab moodne mitmekülgne linnaruum

TallinnAS Tallinna Sadam on seadnud eesmärgiks koostöös linnaga kogu Vanasadama ala terviklikult välja arendada, võttes aluseks rahvusvahelise ideevõistluse võidutöö.

Kahe aasta eest läbi viidud rahvusvahelise ideevõistluse võidutöö Zaha Hadid Architects „Masterplan 2030+“ ellu viimiseks on AS Tallinna Sadam jaganud ala osadeks ning esitanud Tallinna linnale taotlused detailplaneeringute algatamiseks.

Tänasel istungil otsustas linnavalitsus esitada linnavolikogule reisisadama D-terminali ja lähiala detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu.

„Tegemist on ühe osaga kogu Vanasadama piirkonna detailplaneerimisest, mille lõppeesmärgiks on kujundada kogu reisisadama alast moodne mitmekülgne kvaliteetne avalik linnaruum,“ ütles abilinnapea Andrei Novikov. „Alast kujuneb atraktiivne ja inimsõbralik linnaruum südalinna vahetus läheduses. Ühtlasi tagatakse nüüdisaegse sadamataristu toimimine pealinna peamises mereväravas.“

D-terminali ja lähiala detailplaneering hõlmab 7,59 ha suuruse maa-ala. Detailplaneeringuga soovitakse moodustada krundid D-terminali teenindamiseks ja sadamat teenindava kuni kahekorruselise hoone ning sadamarajatiste ehitamiseks. Samuti käsitleb algatusettepanek kuni viiekorruseliste eluruumidega ärihoonete ehitamiset, olemasolevate hoonete rekonstrueerimist ja laiendamist kuni viiekorruselisteks elu- ja ärihooneteks ning rannapromenaadi rajamist, ühtlasi määratakse liikluskorralduse põhimõtted ja kõigi kruntide kasutamise tingimused.

Planeeritav ala jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, mille hoonestamisel tuleb vältida järske kontraste hoonestuse mastaapsuses muinsuskaitsealal ja vahetult selle piiri ääres ning tagada vanalinna silueti vaadeldavus olulistest vaatepunktidest linnas ja vanalinna suunalistelt tänavatelt. Ala uushoonestamisel tuleb säilitada olemasolevad paekivist fassaadid ja/või hooned.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles aktsiaselts Tallinna Sadam. Detailplaneering soovitakse koostada Vanasadama alale 2017. aastal Zaha Hadid Architects poolt koostatud kogu Vanasadama territooriumit hõlmava Masterplan 2030 võidutöö lahenduse elluviimiseks. Detailplaneeringu taotluse juurde on lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali koostanud K-Projekt Aktsiaselts.

Riigi Kinnisvara: Narva riigigümnaasiumi ja Kesklinna Põhikooli arhitektuurikonkursi võitis Salto arhitektuuribüroo

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara, Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Eesti Arhitektide Liiduga korraldas Narva riigigümnaasiumi ja Kesklinna Põhikooli arhitektuurikonkursi, mille võitis Salto arhitektuuribüroo ideekavandiga „Tahvel“. Ideekavandi autorid on Maarja Kask, Ralf Lõoke ja Martin McLean.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri Mart Laidmetsa sõnul on sündmuse näol tegu märgilise verstapostiga Narva hariduselu edendamisel: „Oleme jõudmas tähelepanuväärsesse vahefinišisse, mil elanike arvult Eesti kolmanda linna olulistele õppehoonetele on valitud väärikad ja maitsekad arhitektuurilised lahendused.

Arhitektuurikonkursi koordinaator ja Riigi Kinnisvara projektidirektor Raivo Toom võttis kokku žürii tagasiside võitjatele: „Žürii hinnangul on töös on põnevust ja tundlikkust. Oskuslikult on hoone paigutatud olemasolevasse maastikku ja maastikku on märgatud, tekivad põnevad vaated sisehoovist läbi maja. Loodud on hoone kõrguslik dünaamika tänavaruumiga, samuti on sisemine keskkond tore, reljeefne, samas idee on lihtne. Uus ja vana suhestuvad hästi, juurdeehitus jätab heas mõttes ruumi vanale.“

Arhitektuurikonkursi teisele kohale tulnud ideekavandi „Boxx“ esitas konkursile arhitektuuribüroo Kolm Pluss Üks ning autoriteks on Siim Tiisvelt, Gert Guriev, Kerstin Kivila, Markus Kaasik, Karin Harkmaa ja Mihkel Meriste.
Kolmanda koha saavutanud ideekavand „Hariduse plats“, mille autorid on Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Kristo Põlluaas, Johannes Madis Aasmäe ning Liis Juuse arhitektuuribüroost Kuu.
Hariduse plats

Ergutuspreemia võitsid ideekavandid „Kõrguv“, mille autoriks on Kuno Mayr arhitektuuribüroost Kuno Mayr Architetto ning „Start“ esitanud arhitektuuribüroo Pluss ning autorid Indrek Allmann ning Kaspar Krass.

Narva riigigümnaasiumi ja Kesklinna Põhikooli arhitektuurikonkursi žüriisse kuulusid esimees Indrek Riisaar Haridus- ja Teadusministeeriumist ning liikmetena Narva Linnavalitsuse peaarhitekt Ivan Sergejev, Eesti Arhitektide Liidu arhitektid Margit Aule, Kalle Vellevoog ja Ülar Mark.

Ideekonkursi preemiafond on kokku 36000 eurot, mis jaguneb:
I koht 12000 eurot,
II koht 9000 eurot ja
III koht 6000 eurot.
Ergutuspreemiaid anti välja kaks ning kokku summas 9000 eurot.

Narva riigigümnaasiumisse on planeeritud õppekohti 720 õpilasele, põhikool ca 860 õpilasele. Koolid valmivad septembriks 2022.

Järgmisena korraldab Riigi Kinnisvara AS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjaga. Gümnaasiumihoone ehitustöid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

Statistikaamet: Oktoobri tarbijahinnaindeksit mõjutas enim toit

Eesti StatistikaTarbijahinnaindeksi muutus oli oktoobris võrreldes septembriga ‒0,1% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 1,6%, teatab statistikaamet.

2018. aasta oktoobriga võrreldes olid kaubad 0,6% ja teenused 3,3% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad langesid eelmise aasta oktoobriga võrreldes 1,8% ja mittereguleeritavad hinnad tõusid 2,5%. Viimati oli tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aasta sama kuuga võrreldes alla 2% novembris 2016 (1,0%).

Eelmise aasta oktoobriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enam toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõus. Põhiosa sellest andsid 4,1% kallinenud lihatooted ja 5,3% kallinenud jahutooted. Alkohoolsed joogid olid 7,4% odavamad, diislikütus 4,8% ja bensiin 3,5% odavam. Toidukaupadest on sama ajaga enim kallinenud riis (11%), aga odavnenud värske kala (28%) ja kartul (11%).

Septembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit kõige enam toidu ja mittealkohoolsete jookide odavnemine, millest põhiosa andsid köögivilja (7,2%) ja puuvilja (5,1%) odavnemine. Oktoobriks ostetud lennukipiletid olid 15,5% kallimad kui septembriks ostetud piletid ja mootorikütus kallines kuuga 1,5%.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, oktoober 2019
Kaubagrupp Oktoober 2018 – oktoober 2019, % September 2019 – oktoober 2019, %
KOKKU 1,6 ‒0,1
Toit ja mittealkohoolsed joogid 2,3 ‒1,2
Alkohoolsed joogid ja tubakas ‒2,9 ‒0,5
Riietus ja jalatsid 1,8 1,7
Eluase 1,7 ‒0,1
Majapidamine 1,7 ‒0,4
Tervishoid 3,2 0,6
Transport ‒1,8 1,3
Side ‒2,0 ‒0,6
Vaba aeg 7,2 0,7
Haridus ja lasteasutused 4,4 0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus 2,2 ‒2,2
Mitmesugused kaubad ja teenused 2,6 ‒0,1

Statistikaamet avaldab tarbijahinnaindeksi iga kuu 5. tööpäeval pärast aruandeperioodi lõppu. Statistikatöö „Tarbijahinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Merko ehitab Baltikumis üle 1100 korteri

MerkoMerko Ehituse kolmanda kvartali müügitulu oli 73 miljonit eurot ning 9 kuu müügitulu 228 miljonit eurot. Kontserni kolmanda kvartali puhaskasum oli 2,5 miljonit ja 9 kuu puhaskasum 7 miljonit eurot. Kontserni müügitulu langus tuleneb viimasel kahel aastal töös olnud suurte ehitusobjektide valmimisest, ehitusturu jahtumisest ning suuremast keskendumisest korteriarendusele. Merko on investeerinud tänavu kinnisvaraarenduse ärivaldkonda 83 miljoni eurot ning Tallinnas, Riias ja Vilniuses on arenduses üle 1100 korteri.

Merko Ehituse müügitulu on eelmise aastaga võrreldes vähenenud 24%, riigiti on see langenud Eestis ja Lätis ning oluliselt kasvanud Norras, Leedus on müügitulu püsinud enamvähem eelmise aasta tasemel. „Müügitulu langus tuleneb viimasel kahel aastal töös olnud suurte ehitusobjektide valmimisest Lätis ja Eestis ning ehitusturu jahtumisest. Arvestades viimase 1,5 aasta ehituslepingute portfelli langustrendi, on antud mahtude langus tänavu ootuspärane. Küll aga on käesoleval aastal juhtkonna ootustele jäänud alla insenerehituse valdkond. Oleme võtnud selgema suuna keskenduda korterite arendamisele ning ehituse peatöövõtu teenuse osutamisele projektides, kus kontserni tütarettevõtetel on konkurentsi­eeliseid, näiteks insener­tehnilise oskusteabe, ehitus- ja finants­võimekuse või pika­ajaliste koostöö­suhete näol. Samuti on kontserni fookuses jätkuvalt era- ja avaliku sektori koostööprojektid (PPP), kus seni on kõige suurem turuaktiivsus olnud Leedus,“ kommenteeris AS Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink.

„Baltikumi ehitustellimuste maht on langustrendis tulenevalt majanduse ja kinnisvaraturu arengutest, pankade üha suurenevast ettevaatlikkusest klientide ja finantseeritavate projektide valikul ning laenumarginaalide kasvust. Eratellijate aktiivsuse vähenemist ei ole avaliku sektori tellimused suutnud kompenseerida. Turuseis seab peatöövõtjad üha keerulisemasse konkurentsiolukorda ja suurendab survet kulude vähendamiseks. Langev ehitusaktiivsus võib ühel momendil tähendada järeleandmist ka sisendhindade osas, kuid seni pole seda veel toimunud,“ lisas Andres Trink ehitusturu kohta.

Merko Ehituse kolmanda kvartali müügitulu oli 73 miljonit ja 9 kuu müügitulu 228 miljonit eurot, mis vähenes aastatagusega võrreldes 24%. Maksueelne kasum oli kolmandas kvartalis 2,8 miljonit eurot ja 9 kuuga kokku 10,3 miljonit eurot, puhaskasum oli kolmandas kvartalis 2,5 miljonit eurot ja 9 kuu oma 7 miljonit eurot.

2019. aasta jooksul on Merko Ehitus investeerinud kinnisvaraarenduse ärivaldkonda 83 miljoni eurot, sellest ligi 65 miljonit eurot korterite ehitamisse ning ligi 19 miljonit uute arendusalade soetamisse Leedus ja Eestis, tagamaks arendusvõimekus ka järgmistel aastatel. Eestis, Lätis ja Leedus on kontsernil arenduses kokku enam kui 1100 korterit. „Korterite müük ja eelmüük kulgevad plaanipäraselt, näeme nii Tallinnas kui Vilniuses uute korterite turul aktiivsuse säilimist senisel tasemel ning Riias on üldine aktiivsus jätkuvalt madalam. Investeeringud hakkavad korterite müügi näol senisest suuremal määral realiseeruma alates käesoleva aasta neljandast kvartalist ning veelgi enam järgmisel aastal,“ lisas Andres Trink. Merko suuremad projektid Tallinnas on Uus-Veerenni, Lahekalda ja Pikaliiva elukeskkonnad, Riias Gaiļezersi ja Viesturdārzsi arendusprojektid ning Vilniuses Vilneles slenise ja Rinktinės Urbani arendusprojektid. Kolmandas kvartalis müüs kontsern 106 korterit võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartali 87 korteriga. Müügivalmis ja eellepingutega katmata oli septembri lõpus kolmes Balti riigis kokku 123 korterit.

Merko Ehituse 2019. aasta kolmanda kvartali müügitulu oli 73 miljonit eurot (III kv 2018: 115 miljonit eurot), kulumieelne kasum (EBITDA) 2,9 miljonit (III kv 2018: 6,2 miljonit) ning puhaskasum 2,5 miljonit eurot (III kv 2018: 5,6 miljonit eurot). Kontserni teostamata ehituslepingute portfell vähenes 2019. aasta septembri lõpuks 152 miljoni euroni, langedes eelmise aasta sama seisuga (239 miljonit eurot) võrreldes 36%.

Uusi lepinguid sõlmiti üheksa kuuga 128 miljoni euro ulatuses, mis on 19% vähem kui eelmisel aastal samal perioodil (157 miljonit eurot). Suurimad lepingud kolmandas kvartalis sõlmiti Riia Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna hoone rekonstrueerimiseks, Lätis Pinkis koolihoone ja ühiselamu ehitamiseks ning Tallinna Sadama D-terminali parkimismaja rajamiseks. Lisaks eelnimetatutele olid suuremad töösolevad objektid Eestis Aaspere-Haljala teelõigu ümberehitus, Türi Põhikooli, Rakvere Ametikooli õpilaskodu ja Pärnu mnt 186 ärihoone ehitus, Metsanurme, Kasemetsa ja Üksnurme piirkonna vee- ja kanalisatsiooni ning Suure ja Väikse väina merekaablite rajamine, Hundipea sadama rekonstrueerimine ja süvendus, Lätis Lidl logistikakeskuse, Alfa kaubanduskeskuse ning Laima šokolaaditehase ehitus, Leedus Neringa hotelli, Quadrum büroohoone ja Vilniuses erakooli ehitus.

AS Merko Ehitus (group.merko.ee) kontserni kuuluvad Eesti juhtiv ehitusettevõte AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks, Leedu turul tegutsev UAB Merko Statyba ning Norra ehitusettevõte Peritus Entreprenør AS Peatöövõtjana ehitusteenuse osutamise kõrval on kontserni teiseks oluliseks tegevusvaldkonnaks korteriarendus. 2018. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 764 inimesele ning ettevõtte 2018. aasta müügitulu oli 418 miljonit eurot.

Nordecon: 2019. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne

NordeconBörsiteade sisaldab: Nordecon AS 2019. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud finantsaruandeid (auditeerimata) ning ülevaadet aruandeperioodi majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest.

Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ Tallinna ja Nordeconi koduleheküljel (http://www.nordecon.com/investorile/finantsaruanded/vahearuanded).
Aruandeperioodi kohta käiv investorpresentatsioon on lisatud manusena börsiteatele ja avalikustatud Nordeconi kodulehel (http://www.nordecon.com/investorile/investorite-presentatsioonid).

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

EUR ‘000 30.09.2019 31.12.2018
VARA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 8 630 7 678
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 42 128 31 627
Ettemaksed 3 656 1 383
Varud 20 355 20 444
Käibevara kokku 74 769 61 132
 

Põhivara

 
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud 2 406 2 266
Pikaajalised finantsinvesteeringud 26 26
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 8 394 8 225
Kinnisvarainvesteeringud 5 526 5 526
Materiaalne põhivara 16 114 12 288
Immateriaalne põhivara 14 665 14 674
Põhivara kokku 47 131 43 005
VARA KOKKU 121 900 104 137
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused 17 243 9 374
Võlad hankijatele 52 258 34 954
Muud võlad 8 176 5 187
Ettemaksed 2 577 3 932
Eraldised 444 1 013
Lühiajalised kohustused kokku 80 698 54 460
 

Pikaajalised kohustused

 
Laenukohustused 8 569 14 830
Võlad hankijatele 98 98
Muud võlad 177 71
Eraldised 812 969
Pikaajalised kohustused kokku 9 656 15 968
KOHUSTUSED KOKKU 90 354 70 428
OMAKAPITAL
Aktsiakapital 14 379 16 321
Omaaktsiad -660 -693
Ülekurss 635 618
Kohustuslik reservkapital 2 554 2 554
Realiseerumata kursivahed 1 215 1 992
Jaotamata kasum 11 537 10 896
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital 29 660 31 688
Mittekontrolliv osalus 1 886 2 021
OMAKAPITAL KOKKU 31 546 33 709
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 121 900 104 137

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

EUR´000   9k 2019 III kv 2019 9k 2018 III kv 2018 2018
Müügitulu

172 237

71 796

167 588

61 930

223 496

Müüdud toodangu, teenuste ja kaupade kulu -164 516 -67 369 -160 900 -58 441 -213 463
Brutokasum   7 721 4 427 6 688 3 489 10 033
     
Turunduskulud -635 -137 -470 -139 -626
Üldhalduskulud -4 668 -1 620 -4 977 -1 591 -6 725
Muud äritulud 128 61 1 225 1 005 1 471
Muud ärikulud -48 -28 -74 3 -122
Ärikasum    2 498 2 703 2 392 2 767 4 031
     
Finantstulud 1 215 720 241 -144 431
Finantskulud -1 006 -343 -741 -155 -909
Finantstulud ja –kulud kokku   209 377 -500 -299 -478
       
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum

622

370

844

392

835

     
Maksustamiseelne kasum    3 329 3 450 2 736 2 860 4 388
Tulumaks -453 0 -582 -182 -567
Puhaskasum    2 876 3 450 2 154 2 678 3 821
 
Muu koondkasum (kahjum):
Tulevikus ümber klassifitseeritavad kirjed puhaskasumisse või -kahjumisse
           
Realiseerumata kursivahed -777 -514 102 162 -3
Kokku muu koondkasum (kahjum)   777 514 102 162 -3
KOKKU KOONDKASUM (KAHJUM)   2 099 2 936 2 256 2 840 3 818
     
 Puhaskasum:            
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa 2 532 3 325 1 972 2 504 3 381
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 344 125 182 174 440
Kokku puhaskasum    2 876 3 450 2 154 2 678 3 821
Koondkasum            
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa 1 755 2 811 2 074 2 666 3 378
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 344 125 182 174 440
Kokku koondkasum   2 099 2 936 2 256 2 840 3 818
     
Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta emaettevõtte aktsionäridele:            
Tavapuhaskasum aktsia kohta eurodes 0,08 0,10 0,06 0,08 0,11
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta eurodes 0,08 0,10 0,06 0,08 0,11

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

EUR´000 9k 2019 9k 2018
Rahavood äritegevusest    
Laekumised ostjatelt 193 567 201 839
Maksed hankijatele -165 291 -171 860
Makstud käibemaks -4 606 -5 892
Maksed töötajatele ja töötajate eest -17 332 -16 764
Makstud tulumaks -149 -582
Netorahavoog äritegevusest 6 189 6 741
Rahavood investeerimistegevusest    
Materiaalse põhivara soetamine -216 -384
Materiaalse põhivara müük 215 22
Antud laenud -14 -22
Antud laenude laekumised 9 10
Saadud dividendid 489 249
Saadud intressid 6 8
Netorahavoog investeerimistegevusest 489 -117
Rahavood finantseerimistegevusest    
Saadud laenud 3 036 1 916
Saadud laenude tagasimaksed -3 245 -3 513
Kapitalirendi maksed -1 532 -1 365
Rendikohustuse maksed -868 0
Makstud intressid -744 -588
Makstud dividendid -2 360 -2 627
Netorahavoog finantseerimistegevusest -5 713 -6 177
Rahavoog kokku 965 447
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 7 678 8 915
Valuutakursimuutused -13 2
Raha jäägi muutus 965 447
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 8 630 9 364

Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Nordeconi kontserni brutokasum 2019. aasta 9 kuuga oli 7 721 tuhat eurot (9 kuud 2018: 6 688 tuhat eurot). Brutokasumlikkus oli 9 kuuga 4,5% (9 kuud 2018: 4%) ning III kvartalis 6,2% (III kvartal 2018: 5,6%). Kui hoonete segmendis on toimunud arvestatav marginaali paranemine, moodustades 9 kuuga 5,4% ning III kvartalis 5,1%, 2018. aasta võrreldavatel perioodidel vastavalt 3,4% ja 3,7%, siis rajatiste segmendis on toimunud vastupidine muutus, marginaal on oluliselt vähenenud. 9 kuu rajatiste segmendi marginaal oli 4,0% ning III kvartal 9,2%, 2018. aastal vastavalt 6,7% ja 10,1%. Rajatiste segment koosneb valdavalt teedeehituse ja teehoolde lepingulistest töödest. Teedeehituses, mis on investeeringute mahukas, on vajalik teatav kriitiline hulk tööd, et saada katet püsikuludele, millest suurema osa moodustavad asfalti tootmiseks ja – paigalduseks vajaliku tehnika kulud. Teehoolde tulemuse peamiseks mõjutajaks on ilmastik. 2019. aasta kahe esimese kuu äärmiselt keerulised ilmastikuolud mõjutasid negatiivselt riigimaanteede hooldelepingute kasumlikkust. 2019. aasta uute teedeehituse tööde keskmine maksumus on võrreldes 2018. aastaga vähenenud, mis omakorda on suurendanud pakkumisel osalevate ettevõtete arvu. Suurenenud on vahe töövõtjate asfaltbetooni tootmise võimekuse ning turu nõudluse vahel, tootmisvõimekus ületab nõudlust hinnanguliselt vähemalt 25%. Kõik see mõjutab pakkumiste hinda negatiivselt ning Kontsern ei ole olnud teedeehituse objektide riigihangetel piisavalt edukas.
Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2019. aasta 9 kuuga 4 668 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on üldhalduskulud vähenenud ligikaudu 6% (9 kuud 2018: 4 977 tuhat eurot). Samuti on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust, moodustades 2,8% (9 kuud 2018: 2,9%).
Kontserni ärikasumiks kujunes 2019. aasta 9 kuuga 2 498 tuhat eurot (9 kuud 2018: 2 392 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 4 732 tuhat eurot (9 kuud 2018: 3 879 tuhat eurot).
Finantstulusid ja – kulusid mõjutasid aruandeperioodil jätkuvalt valuutakursi muutused Kontserni välisturgudel. Kui Ukraina grivna tugevnes aruandeperioodil euro suhtes ligikaudu 20% ning Kontsern kajastas Ukrainas asuvatele tütarettevõtetele eurodes antud laenude ümberhindamisest valuutakursi kasumit aruandeperioodil summas 1 040 tuhat eurot (9 kuud 2018: 29 tuhat eurot), siis Rootsi kroon nõrgenes euro suhtes aruandeperioodil ligikaudu 4%. Finantskuludes on Rootsi krooni kursikahjumit kajastatud summas 258 tuhat eurot (9 kuud 2018: 124 tuhat eurot), mis tekkis Rootsis asuvale tütarettevõttele eurodes antud laenu ümberhindamisest.
Kontserni puhaskasumiks kujunes 2 876 tuhat eurot (9 kuud 2018: 2 154 tuhat eurot), millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskasumi osa moodustas 2 532 tuhat eurot (9 kuud 2018: 1 972 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

2019. aasta 9 kuu äritegevuse netorahavoog moodustas 6 189 tuhat eurot (9 kuud 2018: 6 741 tuhat eurot). Äritegevuse rahavoo peamiseks mõjutaks on tellijate ja hankijate maksetähtaegade erinevused. Oluliselt mõjutab rahavoogusid jätkuvalt ka ettemaksete puudumine nii riigi- kui ka eratellijate lepingutes, kus samaaegselt tuleb ise tasuda ettemakseid allhankijatele, materjalide soetamisel, jne. Rahavoogu vähendavad ka ehitusperioodil väljastatud arvetest kinnipeetud summad, mis vabastatakse tellijate poolt alles ehitusperioodi lõpus. Kinnipeetud summad on vahemikus 5-10% lepingu mahust.
Investeerimistegevuse rahavoog 2019. aasta 9 kuuga oli 489 tuhat eurot (9 kuud 2018: -117 tuhat eurot). Rahavoogu mõjutasid eelkõige materiaalse põhivara investeeringud summas 216 tuhat eurot ( 9 kuud 2018: 384 tuhat eurot) ning põhivara müük summas 215 tuhat eurot (9 kuud 2018: 22 tuhat eurot). Saadud dividendid moodustasid 489 tuhat eurot (9 kuud 2018: 249 tuhat eurot).
Finantseerimistegevuse rahavoog 2019. aasta 9 kuuga oli -5 713 tuhat eurot (9 kuud 2018: – 6 177 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutavad enim laenu- ja kapitalirendimaksed ning tasutud dividendid. Saadud laenud moodustasid kokku 3 036 tuhat eurot, mis koosneb arvelduskrediidi ning arenduslaenude kasutamisest (9 kuud 2018: 1 916 tuhat eurot). Saadud laenude tagasimakseid oli kokku 3 245 tuhat eurot (9 kuud 2018: 3 513 tuhat eurot). Tegemist on pikaajaliste investeerimis- ja arenduslaenude graafikujärgsete tagasimaksetega. Kapitalirendimaksed moodustasid 1 532 tuhat eurot (9 kuud 2018: 1 365 tuhat eurot). Dividende maksti 2019. aasta 9 kuuga 2 360 tuhat eurot (9 kuud 2018: 2 627 tuhat eurot).
Seisuga 30.09.2019 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 8 630 tuhat eurot (30.09.2018: 9 364 tuhat eurot).

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Suhtarv / näitaja  9k 2019 9k 2018 9k 2017 2018
Müügitulu, tuhat eurot 172 237 167 588 174 909 223 496
Müügitulu muutus 2,8% -4,2% 30,9% -3,4%
Puhaskasum, tuhat eurot 2 876 2 154 2 716 3 821
Puhaskasum emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot 2 532 1 972 2 978 3 381
Kaalutud keskmine aktsiate arv, tk 30 986 585 30 986 585 30 913 031 31 528 585
Puhaskasum aktsia kohta (EPS), eurot 0,08 0,06 0,10 0,11
Üldhalduskulude määr müügitulust 2,7% 3,0% 3,1% 3,0%
Libisev üldhalduskulude määr müügitulust 2,8% 2,9% 3,0% 3,0%
EBITDA, tuhat eurot 4 732 3 879 2 419 6 021
EBITDA määr müügitulust 2,7% 2,3% 1,4% 2,7%
Brutokasumi määr müügitulust 4,5% 4,0% 3,9% 4,5%
Ärikasumi määr müügitulust 1,5% 1,4% 0,5% 1,8%
Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita 1,4% 0,8% 0,5% 1,3%
Puhaskasumi määr müügitulust 1,7% 1,3% 1,6% 1,7%
Investeeritud kapitali tootlus 5,8% 5,4% 6,5% 8,4%
Omakapitali tootlus 8,8% 6,4% 7,2% 11,2%
Omakapitali osakaal 25,9% 28,6% 29,3% 32,4%
Vara tootlus 2,5% 1,9% 2,4% 3,5%
Finantsvõimendus 30% 29,1% 31,6% 28,5%
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 0,93 0,96 1,04 1,12
  30.09.2019 30.09.2018 30.09.2017 31.12.2018
Ehituslepingute teostamata tööd, tuhat eurot 196 493 131 953 142 553 100 352

Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni välisturgude osakaal on 2019. aasta 9 kuuga võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenenud, moodustades kogu müügitulust ligikaudu 9%.

  9k 2019 9k 2018 9k 2017 2018
Eesti 91% 94% 95% 93%
Soome 4% 1% 1% 1%
Rootsi 3% 2% 3% 2%
Ukraina 2% 3% 1% 4%

Märkimist väärib Soome osakaalu suurenemine Kontserni müügitulus. Tuginedes 9 kuu tulemusele ning Soomes olevale teostamata tööde portfelli mahule, millest suurima osa moodustab alltöövõtuleping Raitinkartano kaubanduskeskuse ja kortermaja betoonkonstruktsioonide ehitamiseks, kujuneb 2019. aasta müügitulu Soomes Kontserni läbi aegade suurimaks. Aastataguse perioodiga võrreldes on suurenenud ka Rootsi müügitulu, mõjutajaks 2019. aastal sõlmitud kaks uut peatöövõtulepingut. Ukraina osakaal müügitulus on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud. Töös on kaks hoonete ehituse valdkonna peatöövõtulepingut.
Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Samas on majandusolud ka osadel valitud välisturgudel ebastabiilsed ning mõjutavad Kontserni jooksvaid tulemusi. Välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti.

2019. aasta 9 kuu majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Segmentide müügitulu

Kontserni 2019. aasta 9 kuu müügitulu oli 172 237 tuhat eurot. Võrreldes eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 167 588 tuhat eurot, suurenes müügitulu ligikaudu 3%. Müügitulu suurenes nii hoonete kui ka rajatiste segmendis,  vastavalt 2% ja 6%.  Tuginedes teostamata tööde portfelli mahule on müügitulu kasv igati ootuspärane (vt „Ehituslepingute teostamata tööde mahud“).
Üldist ehitusturgu mõjutanud rajatiste valdkonna ehituse väike maht avaldas mõju ka Kontserni müügitulu jaotusele. 2019. aasta 9 kuuga oli müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 122 825 ja 49 138 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 120 766 ja 46 454 tuhat eurot.

Tegevussegmendid 9k 2019 9k 2018 9k 2017 2018
Hooned 70% 71% 75% 72%
Rajatised 30% 29% 25% 28%

Segmendisisene müügitulu

Hoonete segmendis on suurima osakaaluga jätkuvalt ärihoonete alamsegment. Aruandeperioodil töös olnud suuremad objektid olid Tallinnas Vanasadamas D-terminali hoone rekonstrueerimine- ja laiendus, Admiraliteedi basseini kõrval oleva Porto Franco kinnisvaraarenduse I etapi ja aadressil Sepapaja 1 parkimismaja ehitamine, Liimi tn 1B kinnistule 8-korruselise majutushoone ning Tammsaare tee 92 kinnistule 8-korruselise parkimismaja-ärihoone betoonkarkassi projekteerimine ja ehitamine.
Tuginedes Kontserni teostamata tööde lepingute mahule, on oodata tervikuna 2019. aastal ühiskondlike hoonete alamsegmendi mahtude suurenemist võrreldes 2018. aastaga. Aruandeperioodil mõjutasid alamsegmendi müügitulu enim Rae valda Peetri spordi- ja vaba aja keskuse ja Kohtla-Järve riigigümnaasiumi hoone ehitus. Jätkuvalt olulise panuse annavad  investeeringud riigikaitsesse. Jätkus Tapa linnas asuva Kaitseväe Tapa linnaku komplekteerimisala  ning Jõhvi sõjaväelinnaku 300-kohalise kasarmu ehitus. Tellijale anti tähtaegselt üle Tallinnas Sisekaitseakadeemia õppehoone ning Kohtla-Järve riigigümnaasium.
Oluline osa Kontserni poolt Eestis ehitatavatest korterelamutest asub Tallinnas ja selle lähiümbruses. Neist suuremahulisemad olid aruandeperioodil Lesta 10,  Sammu 6 ning Valge 16 asuvad korterelamud. Lisaks mõjutavad alamsegmendi müügitulu Rootsis sõlmitud lepingud, kus jätkuvad tööd kolme elamuarendusprojektiga. Tellijale anti tähtaegselt üle Sõjakooli III ja IV etapi ning Lesta 10 korterelamud.
Kontsern jätkab omaarenduste ehitust (kajastub korterelamute segmendis) nii Tallinnas kui ka Tartus. Aruandeperioodil lõpetati Tallinnas, Nõmme tee 97, 21 korteriga 4-korruseline korterelamu ning Tartus, Aruküla teel, kolm 10 korteriga korterelamut. Tallinnas jätkub Võidujooksu 8c asuva 24 korteriga 5-korruselise korterelamu ehitus (www.voidujooksu.ee). Aruandeperioodi omaarenduste müügitulu moodustas kokku 6 388 tuhat eurot (9 kuud 2018: 5 566 tuhat eurot). Arendades jätkuvalt oma kinnisvara jälgib Kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul.
Tööstus- ja laohoonete alamsegmendis on suuremateks töös olevateks objektideks Maardus Kaldase tee lao- ja büroohoone ehitus, Rakvere Farmid AS-i (EKSEKO)  sigala nuumaosakonna V etapi rekonstrueerimistööd ning Tallinna Betooni tänaval ehitatavad mikrolaod. Võrreldes eelmiste perioodidega on  oluliselt vähenenud põllumajandussektori tellimuste osakaal, mis on alamsegmendi mahtude vähenemise üheks põhjuseks.

Müügitulu jaotus hoonete segmendis 9k 2019  9k 2018 9k 2017 2018
Ärihooned 35% 36% 24% 35%
Korterelamud 30% 22% 31% 25%
Ühiskondlikud hooned 28% 27% 22% 25%
Tööstus- ja laohooned 7% 15% 23% 15%

Kontserni juhtkonna hinnangul ei ole 2019. aastal rajatiste segmendis ette näha alamsegmentide vahel olulist osakaalude muutust ning jätkub teedeehituse tuntav ülekaal ning seda vaatamata suurenenud muude rajatiste osakaalule. Teedeehituse ja -hoolduse alamsegmendis moodustas aruandeperioodil olulise osa käibest 2018. aastal sõlmitud ehituslepingute täitmine: Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel asuvale Pikknurme-Puurmani lõigule 2+1 möödasõidualadening Kuusalu vallas Kaitseväe keskpolügooni teede ja sildade ehitus. 2019. aastal sõlmitud lepingutest andis olulisema osa käibesse kaks suuremahulist lepingut: põhimaantee nr 7 Riia-Pihkva Missokülä-Hindsa vahelise 8-kilomeetrilise ja Misso aleviku vahelise 2-kilomeetrise teelõigu ja Kernu ümbersõidu ning Kernu tankla ja Haiba liiklussõlmede ehitus. Märkimisväärse mahu müügitulust moodustab Riigimetsa Majandamise Keskusele metsateede korrastamise tööde teostamine. Kontsern jätkas teehooldelepingute teostamist Järva ja Hiiu maakonnas ning Harju maakonnas Kose hooldepiirkonnas.
Jätkusid tööd Balticconnectori gaasitrassi maismaaosa Kiili – Paldiski lõigu pinnasetööde teostamisel, mis moodustab olulise osa muude rajatiste alamsegmendi mahust. Alamsegmendi müügitulu mõjutab ka Põhja-Rootsi Sundsvalli lähedusse rajatava Nysäter tuulepargi  73 tuulegeneraatori vundamendi ehitamine.

Müügitulu jaotus rajatiste segmendis 9k 2019 9k 2018 9k 2017 2018
Teedeehitus ja –hooldus 81% 91% 84% 89%
Muud rajatised 16% 6% 12% 7%
Keskkonnaehitus 3% 3% 4% 4%

Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 30.09.2019 oli 196 493 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on teostamata tööde maht suurenenud 49%. III kvartalis sõlmiti uusi lepinguid kokku 69 894 tuhande euro väärtuses (III kvartal 2018: 61 761 tuhat eurot).

  30.09.2019 30.09.2018 30.09.2017 31.12.2018
Ehituslepingute teostamata tööde mahud, tuhat eurot 196 493 131 953 142 553 100 352

Tööde portfellis moodustavad hoonete segmendiga seotud projektid 80% ja rajatiste omad 20% (30.09.2018: vastavalt 73% ja 27%). Võrreldes seisuga 30.09.2018 on hoonete segmendi tööde portfell suurenenud ligikaudu 65% ning rajatiste segmendi portfell ligikaudu 6%.
Suurima osakaaluga on  hoonete segmendis äri- ja ühiskondlike hoonete alamsegmentide teostamata tööde mahud, vastavalt 29% ja 27%. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on oluline mahtude suurenemine toimunud lisaks nimetatud alamsegmentidele ka tööstus- ja laohoonete alamsegmendis. Seisuga 30.09.2019 on mõningal määral vähenenud korterelamute alamsegmendi mahud. Ärihoone alamsegmendi suuremamahulised pooleliolevad tööd asuvad peamiselt Tallinnas: Rotermann City’sse uue seitsmekorruselise ärihoone, Porto Franco kinnisvaraarenduse esimese etapi ehitamine ning  aadressil Veskiposti tn. 2 büroo- ja parkimismaja betoon-kandekarkassi projekteerimine ja ehitamine. Olulise osa ühiskondlike hoonete mahust moodustavad 2019. aasta algul sõlmitud lepingud: Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikooli Narva õppekeskuse, Kohtla-Järvele spordi- ja tervisekeskuse ja Tapa kaitseväelinnakusse hoidlakompleksi ehitamiseks ning Tallinna Tehnikaülikooli Mäepealse 3 teadus- ja õppehoone rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks. Korterelamute alamsegmentide teostamata tööde portfell koosneb Tallinnasse ja selle lähiümbrusesse ehitatavatest korterelamutest, millele lisandusid 2019. aasta algul lepingud Rootsis kahe korterelamu ehitamiseks – Uppsala keskuse lähedal ning Stockholmi Bromma linnaosas.
Kui rajatiste segmendi teostamata tööde portfell on pikalt tuginenud valdavalt teedeehituse ja -hoolduse alamsegmendi mahule, siis aruandeperioodi lõpu seisuga on segmendisisene jaotus oluliselt muutunud. Ligikaudu poole rajatiste portfellist moodustab muude rajatiste alamsegmendi maht, millest omakorda märkimisväärne osa on III kvartalis sõlmitud lepingul, mille alusel ehitatakse Põhja-Rootsi Sundsvalli lähedusse Nysäter tuulepargi 73 tuulegeneraatori vundamenti. Teise poole moodustab teedeehituse ja -hoolduse alamsegment, millest suurima mahuga on 2019. aasta II kvartalis sõlmitud leping Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel asuva Kernu ümbersõidu ning Kernu tankla ja Haiba liiklussõlmede ehitustööks ning Kaitseväe keskpolügooni sihtmärgiala teede ehitustööd. Jätkub kolme teehooldepiirkonna, Järva, Hiiu ja Kose, hooldetööde lepingute täitmine.
Vaadates teostamata tööde portfelli suurust ning teadaolevaid arenguid valitud turgudel, prognoosib Kontserni juhtkond 2019. aastal 2018. aastaga võrreldes tegevusmahtude mõningast kasvu. Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt. Samas püüab juhtkond sobival võimalusel kompenseerida turuolukorrast tulenevat survet marginaalidele portfelli mõningase kasvuga. Eelistatult hoitakse jätkuvalt püsikulud kontrolli all ning jälgitakse kriitiliselt turul toimuvaid muutusi.
Aruandeperioodi lõpust (30.09.2019) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 58 238 tuhande euro väärtuses.

Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2019. aasta 9 kuuga töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 689 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 413 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv vähenenud ca 1%, vähenenud on insenertehniline personal.

Töötajate keskmine arv Kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

  9k 2019 9k 2018 9k 2017 2018
ITP 413 425 425 419
Töölised 276 272 314 268
Keskmine kokku 689 697 739 687

Kontserni 2019. aasta 9 kuu tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 17 772 tuhat eurot, eelmise majandusaasta samal perioodil olid tööjõukulud kokku 16 820 tuhat eurot. Vaatamata töötajate arvu vähenemisele on tööjõukulud kasvanud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ligikaudu 5,7%. Tulenevalt turul valitsevast kvalifitseeritud ja kogemustega tööjõu jätkuvast nappusest on surve palga kasvule jätkuvalt suur.
Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2019. aasta 9 kuuga 140 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 46 tuhat eurot (9 kuud 2018: vastavalt 140 tuhat eurot ja 46 tuhat eurot).
Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2019. aasta 9 kuuga 356 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 117 tuhat eurot (9 kuud 2018: vastavalt 536 tuhat eurot ja 177 tuhat eurot). 2018. aasta võrreldaval perioodil sisaldasid juhatuse liikme tasud juhatuse liikme teenistuslepingu lõppemise tasusid summas 180 tuhat eurot ja 60 tuhat eurot sotsiaalmaksu.

Töö tootlikkuse mõõtmine

Kontsern kasutab põhitegevuse efektiivsuse hindamisel järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:

  9k 2019 9k 2018 9k 2017 2018
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot 335,0 318,6 308,1 325,4
Muutus võrreldava perioodi suhtes, % 5,1% 3,4% 25,7% 3,3%
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), eurot 9,5 9,6 10,3 9,7
Muutus võrreldava perioodi suhtes, % -0,6% -6,7% 24,8% -3,8%

Kontserni aruandeperioodi töötajate nominaaltootlikkus suurenes võrreldes eelmise aastaga, kasvu on tinginud peamiselt müügitulu kasv. Samas on vähenenud tööjõukulude nominaaltootlikkus, mille on tinginud tööjõukulude müügitulust kiirem kasv.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2018. aasta konsolideeritud müügitulu oli 223 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 690 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Merko: 2019. aasta 9 kuu ja III kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

MerkoJUHTKONNA KOMMENTAAR

Merko Ehituse 2019. aasta kolmanda kvartali müügitulu oli 73 miljonit eurot ning 9 kuu müügitulu 228 miljonit eurot. Müügitulu on alates aasta algusest vähenenud Eestis ja Lätis ning oluliselt kasvanud Norras, Leedus on müügitulu säilinud enamvähem eelmise aasta tasemel. Maksueelne kasum oli kolmandas kvartalis 2,8 miljonit eurot ja 9 kuuga kokku 10,3 miljonit eurot. Kontserni emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum oli kolmandas kvartalis 2,5 miljonit eurot ja 9 kuu puhaskasum 7 miljonit eurot.

Tulenevalt viimasel kahel aastal töös olnud suurte ehitusobjektide valmimisest, ehitusturu jahtumisest ja kontserni strateegilise fookuse tugevamast suunamisest korteriarendusele, on müügitulu eelmise aastaga võrreldes vähenenud 24%, samas maksueelne kasum on vähenenud 18%. Arvestades ehituslepingute portfelli langustrendi viimase 1,5 aasta jooksul, on mahtude langus käesoleval aastal ootuspärane. Küll aga on käesoleval aastal juhtkonna ootustele jäänud alla insenerehituse valdkond. Kontsern on võtnud selgema suuna keskenduda korterite arendamisele ning ehituse peatöövõtu teenuse osutamisele projektides, kus kontserni tütarettevõtetel on konkurentsieeliseid, näiteks insenertehnilise oskusteabe, ehitus- ja finantsvõimekuse või pikaajaliste koostöösuhete näol. Suuremate ehitusmahtude tagamine ei ole eesmärk omaette, kui see peaks tulema suuremate lepinguliste riskide (ebareaalsed tähtajad, suured leppetrahvid, töövõtupiiride ebaselgus) või tellija makseraskuste arvelt. Kontserni fookuses on jätkuvalt era- ja avaliku sektori koostööprojektid (PPP), kus seni on kõige suurem turuaktiivsus olnud Leedus.

Majanduse ja kinnisvaraturu arengutest sõltuvalt on Baltikumis ehitustellimuste maht tervikuna langustrendis. Ehitusaktiivsuse vähenemist mõjutab järjest enam ka pankade suurenev ettevaatlikkus klientide ja finantseeritavate projektide valikul ning laenumarginaalide kasv. Eratellijate aktiivsuse vähenemist ei ole avaliku sektori tellimused suutnud kompenseerida. See seab peatöövõtjad üha keerulisemasse konkurentsiolukorda ja suurendab survet kulude vähendamiseks. Langev ehitusaktiivsus võib ühel momendil tähendada järeleandmist ka sisendhindade osas, kuid seni pole seda veel toimunud. Seega tegutsevad peatöövõtjad endiselt keskkonnas, kus ühelt poolt on surve tellijatelt (leppetingimused) ning teiselt poolt alltöövõtjatelt (kulud).

Kontsern on jätkanud plaanipäraselt investeeringuid elukondliku kinnisvara arendamisse. 2019. aasta 9 kuuga on kontsern investeerinud kinnisvaraarenduse ärivaldkonda 83 miljoni eurot, millest ligi 65 miljonit eurot korterite ehitamisse ning ligi 19 miljonit uute arendusalade soetamisse Leedus ja Eestis, tagamaks arendusvõimekus ka järgmistel aastatel. Eestis, Lätis ja Leedus on kontsernil arenduses kokku enam kui 1100 korterit. Arvestades töös olevate korteriarendusprojektide valmimistsüklit, hakkavad investeeringud korterite müügi näol senisest suuremal määral realiseeruma alates käesoleva aasta neljandast kvartalist, aga veelgi enam järgmisel aastal. Korterite müük ja eelmüük kulgevad plaanipäraselt, sh näeme nii Tallinnas kui Vilniuses uute korterite turul aktiivsuse säilimist senisel tasemel ning Riias on üldine aktiivsus jätkuvalt madalam. Kontsern jätkab kinnisvaraarenduse ärivaldkonnale keskendumist kõigil kolmel turul.

Suuremad projektid Tallinnas on Uus-Veerenni, Lahekalda ja Pikaliiva elukeskkonnad, Riias Gaiļezersi ja Viesturdārzsi arendusprojektid ning Vilniuses Vilneles slenise ja Rinktinės Urbani arendusprojektid. Kolmandas kvartalis müüs kontsern 106 korterit võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartali 87 korteriga. Müügivalmis ja eellepingutega katmata oli septembri lõpus kolmes Balti riigis kokku 123 korterit.

Kontserni teostamata ehituslepingute portfell vähenes 2019. aasta septembri lõpuks 152 miljoni euroni, langedes eelmise aasta sama seisuga (239 miljonit eurot) võrreldes 36%. Uusi lepinguid sõlmiti üheksa kuuga 128 miljoni euro ulatuses, mis on 19% vähem kui eelmisel aastal samal perioodil (157 miljonit eurot). Suurimad lepingud kolmandas kvartalis sõlmiti Riia Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna hoone rekonstrueerimiseks, koolihoone ja ühiselamu ehituseks Lätis Babīte maakonnas Pinkis ning Tallinna Sadama D-terminali parkimismaja rajamiseks. Lisaks eelnimetatutele olid suuremad töös olevad objektid Eestis Aaspere-Haljala teelõigu ümberehitus, Türi Põhikooli ehitus, Metsanurme, Kasemetsa ja Üksnurme piirkonna vee- ja kanalisatsiooni rajamine, Pärnu mnt 186 ärihoone, Suure ja Väikse väina merekaablite rajamine, Rakvere Ametikooli õpilaskodu ning Hundipea sadama rekonstrueerimine ja süvendus, Lätis Lidl logistikakeskus, Alfa kaubanduskeskus ning Laima šokolaaditehas, Leedus Neringa hotell, Quadrum büroohoone ja Vilniuses erakooli hoone.

KOKKUVÕTE III KVARTALI JA 9 KUU TULEMUSTEST

KASUMLIKKUS
2019. aasta 9 kuu kasum enne makse oli 10,3 mln eurot ja III kvartalis 2,8 mln eurot (9 kuud 2018: 12,6 mln eurot ja III kvartal 2018: 5,6 mln eurot), mis andis 9 kuu maksustamiseelse kasumi marginaaliks 4,5% (9 kuud 2018: 4,2%).

2019. aasta 9 kuu emaettevõtte omanike osa puhaskasumist oli 7,0 mln eurot (9 kuud 2018: 12,3 mln eurot) ja III kvartali emaettevõtte omanike osa puhaskasumist 2,5 mln eurot (III kvartal 2018: 5,6 mln eurot). 9 kuu puhaskasumi marginaal oli 3,1% (9 kuud 2018: 4,1%). Puhaskasumlikkust mõjutas muuhulgas oluliselt kasvanud tulumaksukulu: II kvartalis oli kontserni tulumaksukulu väljamakstud dividendidelt eelmise aastaga võrreldes 2,7 mln euro võrra suurem. 2018. aastal makstud dividendidega tulumaksukulu ei kaasnenud – dividendid maksti välistütarde poolt emaettevõttele välja makstud dividendidest.

MÜÜGITULU
2019. aasta III kvartali müügitulu oli 73,4 mln eurot (III kvartal 2018: 115,1 mln eurot) ning 9 kuu müügitulu oli 227,6 mln eurot (9 kuud 2018: 298,8 mln eurot). 9 kuu müügitulu vähenes 23,8% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Väljaspool Eestit teenitud 9 kuu müügitulu osakaal oli 53,2% (9 kuud 2018: 51,5%).

LEPINGUTE PORTFELL
30. september 2019 seisuga oli kontserni teostamata tööde jääk 152,2 mln eurot (30. september 2018: 239,4 mln eurot). 2019. aasta 9 kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted uusi lepinguid kogumahus 127,6 mln eurot (9 kuud 2018: 157,0 mln eurot). III kvartali uute lepingute maht oli 41,6 mln eurot (III kvartal 2018: 89,4 mln eurot).

KINNISVARAARENDUS
2019. aasta 9 kuuga müüs kontsern 206 korterit (sh 36 korterit ühisprojektis), 2018. aasta 9 kuuga 255 korterit (sh 47 korterit ühisprojektis). Omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu 2019. aasta 9 kuuga 20,2 mln eurot ning 2018. aasta samal perioodil 24,3 mln eurot. 2019. aasta III kvartalis müüdi 106 korterit (sh 3 korterit ühisprojektis) võrreldes 2018. aasta III kvartalis müüdud 87 korteriga (sh 13 korterit ühisprojektis) ning omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu 10,9 mln eurot (III kvartal 2018: 8,0 mln eurot).

RAHAPOSITSIOON
Aruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 13,4 mln eurot ning omakapital 121,1 mln eurot (39,4% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2018. aasta 30. septembri seisuga olid vastavalt 23,9 mln eurot ning 124,8 mln eurot (43,1% bilansimahust). Seisuga 30. september 2019 oli kontserni netovõlg 71,0 mln eurot (30. september 2018: 29,8 mln eurot).

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE
auditeerimata
tuhandetes eurodes

2019.a.
9 kuud
2018.a.
9 kuud
2019.a.
 III kvartal
2018.a.
III kvartal
2018.a.
12 kuud
Müügitulu 227 620 298 768 73 418 115 118 418 011
Müüdud toodangu kulu (206 723) (276 984) (67 191) (106 363) (384 962)
Brutokasum 20 897 21 784 6 227 8 755 33 049
Turustuskulud (2 626) (2 482) (842) (753) (3 285)
Üldhalduskulud (8 841) (8 583) (2 600) (2 919) (12 304)
Muud äritulud 1 740 2 477 510 782 3 527
Muud ärikulud (1 222) (277) (969) (172) (1 115)
Ärikasum 9 948 12 919 2 326 5 693 19 872
Finantstulud (-kulud) 363 (273) 460 (102) (97)
sh kasum (kahjum) tütarettevõtte müügist, likvideerimisest (59) (62)
kasum (kahjum) ühisettevõttelt 845 274 642 48 653
intressikulud (471) (452) (185) (143) (652)
kasum (kahjum) valuutakursi muutustest (1) 4 5
muud finantstulud (-kulud) (11) (35) (1) (7) (41)
Kasum enne maksustamist 10 311 12 646 2 786 5 591 19 775
Tulumaksukulu (2 983) (169) (95) 32 (375)
Perioodi puhaskasum 7 328 12 477 2 691 5 623 19 400
sh emaettevõtte omanike osa puhaskasumist 7 003 12 312 2 550 5 643 19 343
mittekontrolliva osaluse osa puhaskasumist 325 165 141 (20) 57
Muu koondkasum, mida võib hiljem klassifitseerida kasumiaruandesse          
Valuutakursivahed välisettevõtete ümberarvestusel (10) 31 (39) 3 (6)
Perioodi koondkasum 7 318 12 508 2 652 5 626 19 394
sh emaettevõtte omanike osa koondkasumist 7 002 12 343 2 522 5 647 19 324
mittekontrolliva osaluse osa koondkasumist 316 165 130 (21) 70
Puhaskasum emaettevõtte omanike aktsia kohta (tava ja lahustatud, eurodes) 0,40 0,70 0,14 0,32 1,09

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
auditeerimata
tuhandetes eurodes

30.09.2019 30.09.2018 31.12.2018
VARAD
Käibevara    
Raha ja raha ekvivalendid 13 355 23 868 39 978
Nõuded ja ettemaksed 72 280 114 150 76 183
Ettemakstud tulumaks 94 163 224
Varud 183 056 116 601 117 992
  268 785 254 782 234 377
Põhivara
Ühisettevõtte osad 1 577 353 732
Muud pikaajalised laenud ja nõuded 10 590 10 707 10 391
Edasilükkunud tulumaksuvara 5
Kinnisvarainvesteeringud 14 077 13 785 13 771
Materiaalne põhivara 11 336 9 443 9 715
Immateriaalne põhivara 777 593 671
38 357 34 886 35 280
   
VARAD KOKKU 307 142 289 668 269 657
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused 41 750 17 758 19 900
Võlad ja ettemaksed 84 643 95 410 77 016
Tulumaksukohustus 309 306 381
Lühiajalised eraldised 7 675 7 755 8 100
134 377 121 229 105 397
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused 42 571 35 878 24 266
Edasilükkunud tulumaksukohustus 1 589 1 370 1 481
Muud pikaajalised võlad 2 653 1 647 2 179
46 813 38 895 27 926
   
KOHUSTUSED KOKKU 181 190 160 124 133 323
OMAKAPITAL
Mittekontrolliv osalus 4 893 4 768 4 577
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital
Aktsiakapital 7 929 7 929 7 929
Kohustuslik reservkapital 793 793 793
Realiseerimata kursivahed (722) (671) (721)
Jaotamata kasum 113 059 116 725 123 756
121 059 124 776 131 757
OMAKAPITAL KOKKU 125 952 129 544 136 334
   
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 307 142 289 668 269 657

Vahearuanne ja investorpresentatsioon on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ Tallinn ja Merko koduleheküljel (group.merko.ee).

Käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine” 25% soodsam

Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel (Martina Proosa, Pille Pettai)Telli käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamiselKinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

  • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “1133cu ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
  • Pakkumine kehtib kuni 10.11.2019.

Käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel” annab hea ülevaate ehitusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest praktilisemas võtmes. Käsiraamatu autorid on Martina Proosa ja Pille Pettai.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Reedel kuulutatakse välja Rävala ja Estonia puiestee vahelise kvartali arhitektuurikonkursi võidutöö

Brave CapitalTallinna kesklinna, Rävala ja Estonia puiestee vahelisele alale planeeritakse 70 000-ruutmeetrist Rävala Galerii kaubandus- ja ärikompleksi, mille arhitektuurivõistluse võitja kuulutatakse välja reedel.

Rävala Galerii kerkib neljale kesklinna krundile, sealhulgas kunagise projekteerijate maja ja Meloni kaubamaja asemele. Kvartali arhitektuurikonkursi lõppvooru jõudsid kavandid arhitektuuribüroodelt Allianss Arhitektid, Arhitekt 11, KOKO arhitektid ja Martin Aunin.

Kvartali eestvedaja, Brave Capitali juhi Veljo Kuuse sõnul tuleb Rävala Galerii päris kesklinna südamesse ning avab praeguse suletud ja ajale jalgu jäänud linnaruumi elanikele. “Nii Estonia kui Rävala puiestee äärne piirkond ärkab sellega uuele elule ning muutub inimestele avatumaks ja sõbralikumaks. Autod paigutatakse maa-alusesse parklasse ning jalakäijatele tekib rohkem ruumi,” kommenteeris Kuusk arhitektuurikonkursi lähteülesannet.

“Kuigi võidutöö kuulutatakse välja sel nädalal, siis läheb mahuka projekti ehituse alguseni veel omajagu aega,” ütles Kuusk, kelle sõnul on järgmiseks sammuks detailplaneeringu kehtestamine Tallinna linna poolt.

Arhitektuurikonkursi žüriisse kuuluvad Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Ignar Fjuk, Go Groupi juht Jüri Etverk, arhitektide
liidu esindajad Raivo Puusepp ja Karli Luik ning Brave Capitali juht
Veljo Kuusk.

Kvartali investorid on Brave Capital, Go Group ning Norber Grupp.

Kas tahad teada, mis toimub Tallinna uute korterite arendusturul?

Tõnu ToomparkKas tahad teada, mis toimub Tallinna uute korterite turul? Kui palju ühes või teises piirkonnas uusi kortereid müügiks pakutakse? Millised on hinnad? Kui paljude korteritega müügitehinguni jõutakse? Kas on projekte, mille müük ei edene? Kas on projekte, mis müüvad kiiresti?

Kui pead seda infot vajalikuks, saan sind aidata. Jälgin igakuiselt uute korterte turgu. Loen kokku korterhaaval pakkumise kõikide Tallinna ja Harjumaa projektide raames. See annab unikaalse pildi müügitempodest, samuti hindadest.

Lisaks kuivadele numbritele pakun uusarenduste infot graafikutena, mis annavad hea ülevaate pikema perioodi trendidest. Selle kõrvale suudan pakkuda statistika adekvaatset interpreteerimist ehk tekstilisi järeldusi ja prognoose.

Minu ainulaadne info on unikaalne materjal projektide või piirkondade võrdlusanalüüside tegemiseks, mis annavad võimaluse sihtida projekt edukalt ostjatele.

Saame kokku ja räägime, mis infot mul pakkuda on ja mida sul vaja on.

Kontakteeru ja lepime kokku: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee

Uus Maa: Uusarendused tõid rekordeid

Uus MaaEesti kinnisvaraturg oktoobris suures plaanis ei üllatanud. Oli rekordeid ja oli languseid. Üldiselt liigume stabiilselt ja suuri ohte terendamas pole.

Möödunud kuul tõdesid Eesti Kinnisvarafirmade Liidu sügiskonverentsi väisanud inimesed, et turuosaliste meeleolud on pigem positiivsed ning suuri süsteemseid ohte lähiaastate lõikes näha ei ole. Jälgides olulisi indikaatoreid laiemalt, võib see ju tõesti nii olla, ent me teame väga hästi ka seda, et suurte kriiside ennustamises on inimesed kaunis kehvad.

Tõsi, päris pilvitust taevast täna ei räägita, aeg-ajalt mainitakse meie rahvaarvu vananemist ja kahanemist, mis kinnisvaraturul võiks tulevikus resoneeruda tehingute arvu languseks. Demograafiast rääkides on hea meelde tuletada, et nende inimeste arv, kes täna peamiselt kinnisvaratehinguid sooritavad, ehk 25–39-aastased, pole viimase viie aasta lõikes suuresti muutunud. Aastal 2013 oli nende inimeste arv Eestis 278 914, eelmisel aastal aga 281 175.

Lähema viie aasta lõikes peaks aga vaatama homsete ostjate ehk 20–34-aastaste arvu muutusi. Sellised inimesi elas 2013. aastal 277 234, 2018. aastal aga 254 951 ehk üle 22 000 inimese vähem. Seega peaks nutikaid otsuseid tegevad kinnisvarategelased mõtlema juba praegu homsete trendide peale. Kas see peaks tähendama rohkem väikeseid üürikortereid ja vähem suuri perekortereid, näitab aeg.

Eesti lõikes üllatas Võru

Esialgsetel andmetel sõlmiti oktoobris üle kogu Eesti 1971 korteriomandi ostu-müügitehingut. Võrreldes aasta parimate kuudega, kui sõlmiti üle 2000 tehingu, jäi oktoober kindlalt alla, ent aasta kokkuvõttes on tegemist üsna keskmise tehingute arvuga. Nagu ikka, mõjutas tehinguaktiivsust kõige enam uusarendusturg (eriti osakaal Tallinnas) ning nii sündiski tänavuse aasta kõrgeim Eesti korteri ruutmeetri mediaanhind, 1450 EUR/m2.

Uusarenduste osas paistis tugevalt silma ka Võru, kuna statistikas kajastusid esimesed Tamula Kodude asjaõigustehingud. See tõstis Võru maakonna mediaanhinda tavapäraselt 350 EUR/m2 tasemelt 671 EUR/m2 peale.

Tallinnas kõigi aegade rekord

Juba varem oleme ülevaadetes maininud, et ehkki välistemperatuuri ja tehingute arvu vahel puudub statistiline seos, on turul olemas teine ühenduslüli, mis muudab tehingute arvu liikumise kergemini ennustatavaks.

Tegemist on seosega uusarenduste valmimistähtaja ja tehingute arvu vahel. Tallinnas on viimastel aastatel kujunenud välja kirjutamata reegel, et jõuludeks soovitakse uude korterisse kolida ning seetõttu on just aasta viimasest kvartalist kujunenud periood, mil pealinna kinnisvaraturul purustatakse rekordeid.

Esialgsetel andmetel löödi tänavuse aasta ühe kuu tehingute arvu parim tulemus üle just oktoobris, kui sõlmiti 910 tehingut. Võrreldes aasta paremuselt järgmise kuuga tähendab oktoobri näitaja kasvu 80 tehingu võrra. Tõusu panustasid eelkõige suuremad linnaosad, millest silmatorkavaim oli Mustamäe, sest neid kuid pole palju, kui Mustamäel sõlmitakse rohkem tehinguid kui Lasnamäel.

Sel aastal on varemgi tehingute mediaanhind ületanud 1900 EUR/m2 piiri, oktoobris, kui uusarenduste osakaal oli kõrgem, sündis ka kõigi aegade parim tulemus – 1969 EUR/m2. Nagu ka varem ennustatud, jääb tehingute arv, juhul kui suuremaid muutusi majanduses ei toimu, üsna stabiilseks. Uusarenduste pakkumishinna kiirenemine tähendab aga seda, et varsti peame harjuma ülevaadetega, kus kogu Tallinna korteritehinghute ruutmeetri mediaanhind algab numbriga kaks.

Tartu tõmbas hinge

Kuna Tartu uusarenduste sügavus ehk jaotus aasta peale on madalam kui Tallinnas, siis on tehinguline kõikumine kuude lõikes seda suurem. Pärast väga aktiivset augustit ja septembrit oli langus oktoobris üsna loogiline.

Kuu jooksul sõlmiti Tartus 155 korteritehingut, millest vähem on tänavu sõlmitud vaid jaanuaris ja veebruaris. Uusarenduste väikese osakaalu juures langes ka tehingute mediaanhind, mis oktoobris oli 1341 EUR/m2. See oli tänavuse aasta tagantpoolt teine tulemus.

Pärnus rahulikum hooaeg

Sarnaselt möödunud aastale kipuvad Pärnu kinnisvaraturule tekkima sesoonsuse ilmingud, mis on eriti silmatorkavad olukorras, kui mõnel kuul on uusarenduste turuosa väiksem. Oktoobris sõlmiti Pärnus 66 korteritehingut, viidates justkui sümboolselt sellele, et suvepealinna tiitel on tänavuseks aastaks ajalugu.

Turg oli aasta algusega kõrvutades veidi aktiivsem, ent võrreldes oktoobrile eelnenud kolme kuuga, mil juulist septembrini sõlmiti vastavalt 78, 78 ja 85 tehingut, nägime siiski kuni 21 tehingulist langust. Uusarenduste väikest mahtu peegeldab ka tehingute mediaanhind, mis oktoobris oli 1168 EUR/m2, jäädes tänavuse aasta lõikes tagumisse poolde.

Narvas vanaviisi

Narva turg oli oktoobris aasta üks aktiivsemaid ning ühtlasi selle aasta kolmas kuu, mil tehingute arv ületas 70 piiri. Samas, müüdud korterite mediaanhind liikus vastupidises suunas – 349 EUR/m2 oli tänavuse aasta tagantpoolt kolmas näitaja.

Linna probleemid võib tegelikult laiendada kogu Ida-Virumaa peale ning muutused saabuvad piirkonda ilmselt siis, kui piirkonda tekivad suured investeeringud ning paranevad inimeste väljavaated tuleviku osas. Seni tuleb Ida-Virumaal, kui praktiliselt ainsal maakonnal, kus kinnisvarahinnad pole viimastel aastatel kasvanud, silmitsi seista Eesti ühe kõrgeima tööpuuduse ja rahvaarvu vähenemisega.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine