Adaur.ee: kinnisvaraturg peopesal

Baltic Horizon Fund publishes its NAV for December 2019

16.01.2020 Adaur.ee

Net asset value (NAV) of Baltic Horizon Fund (the Fund) unit as at end of December 2019 amounted to 1.3470 EUR per unit.

Compared to the previous month, NAV increased by +0.97%. The NAV increase was mainly affected by the operating performance of properties, positive portfolio year-end valuations and cash flow hedge reserve movement during the month. The summary of property valuations will be published on the Fund`s webpage on the 5th week the latest. More information about the results of the valuations and portfolio performance will be provided in the annual report. The Fund earned an unaudited consolidated net profit of EUR 1,395 thousand in December 2019.

EfTEN Real Estate Fund III AS ja EfTEN Kinnisvarafond AS sõlmisid ühinemislepingu

15.01.2020 Adaur.ee

Sildid: aktsia, auto, börs, Eften, Euroopa, Finantsinspektsioon, hoone, intress, investeering, investor, kinnisvara, kinnisvarafond, kodu, kohus, kontroll, leping, LHV, linn, maja, müük, NASDAQ, õigus, pension, rate, riik, Rimi, sektor, standard, strateegia, Tallinn, Tallinna Börs, tulu, tulumaks, väärtus

14.01.2020 sõlmisid EfTEN Real Estate Fund III AS kui ühendav fond ja EfTEN Kinnisvarafond AS kui ühendatav fond ühinemislepingu, mille eesmärgiks on ühendada EfTEN Kinnisvarafond AS likvideerimismenetluseta EfTEN Real Estate Fund III AS-ga. Ühinemise jõustumisel s.o alates ühinemise kohta kande tegemisest äriregistris EfTEN Kinnisvarafond AS lõppeb. Ühinemise üheks eeltingimuseks on mõlema fondi aktsionäride üldkoosolekute heakskiitev otsus.

Ühendatav fond – EfTEN Kinnisvarafond AS

EfTEN Real Estate Fund III AS-ga ühendatav EfTEN Kinnisvarafond AS (registrikood 11505393; asukoht Tallinn, A. Lauteri 5) on kinnine, 2008. aastal aktsiaseltsina asutatud mitteavalik alternatiivne investeerimisfond. Ühinemise jõustumisel lõpetatakse ühendatava EfTEN Kinnisvarafond AS-i ja fondivalitseja EfTEN Capital AS-i vahel sõlmitud valitsemisleping ning valitsemislepingust tuleneva edukustasu arvel (arvestatud kuni 29.02.2020) emiteeritakse fondivalitsejale suunatult EfTEN Kinnisvarafond AS-i aktsiaid. Seejärel fondivalitsejale edukustasu valitsemislepingu alusel ei arvestata ja EfTEN Kinnisvarafond AS tasub fondivalitsejale kuni ühinemise jõustumiseni üksnes põhitasu. Samuti lõpetatakse ühinemise jõustumisel EfTEN Kinnisvarafond AS-i ja depositooriumi vahel sõlmitud depooleping. LHV pensionifondid on teavitanud oma soovist vähendada oma osalust EfTEN Kinnisvarafond AS-is enne ühinemise jõustumist 25 miljoni euro võrra ning võõrandada need suures osas fondivalitseja asutajapartneritele ja teistele institutsionaalsetele investoritele. EfTEN Kinnisvarafond AS-i aktsionäride ring, kellele kuuluvad fondi aktsiad asendatakse ühinemisel EfTEN Real Estate Fund III AS-i aktsiatega, määratakse 31.03.2020 seisuga.

Ühinemise põhjendused

Ühinevate fondide juhatuste hinnangul on laiem turusentiment kinnisvarainvesteeringute osas positiivne. Ühinemisel tekib ca 350 miljoni eurose varade mahuga fond, kuhu kuulub kokku 29 ärihoonet üle Balti riikide. Ühinemisega suureneb varade hajutatus, sh geograafiliselt, ning vähenevad üksikinvesteeringu osakaal ja sellest tulenevad riskid nii ühinevatele fondidele kui nende investoritele (aktsionäridele). EfTEN Kinnisvarafond AS-i oportunistlik ja väärtust lisav investeerimisstrateegia on identne ühendava EfTEN Real Estate Fund III AS-i investeerimisstrateegiaga. Ühinemise käigus EfTEN Real Estate Fund III AS-i investeerimisstrateegiat ega riskiprofiili ei muudeta.
Ühinemine tagab tulenevalt suuremast turukapitalisatsioonist parema nähtavuse, sh välisinvestorite hulgas, mis loob omakorda paremad eeldused turulikviidsuse suurenemiseks ning kinnisvarainvesteeringute arendamiseks ja finantseerimiseks.

Ühinemise läbiviimine ja asendussuhte määramine

Ühinemise läbiviimiseks suurendatakse EfTEN Real Estate Fund III AS-i aktsiakapitali EfTEN Real Estate Fund III AS-le üleantava EfTEN Kinnisvarafond AS-i koguvara arvel (mitterahaline sissemakse), mille väärtuseks on EfTEN Kinnisvarafond AS-i EPRA vara puhasväärtus seisuga 31.03.2020. Tulenevalt sellest, et erinevate riikide maksusüsteemid on väga erinevad (sealhulgas Balti riikides), on Euroopa kinnisvarasektori ettevõtjate liit (European Public Real Estate Association) soovitanud kasutada EPRA vara puhasväärtust, mis erineb rahvusvaheline raamatupidamise standardi (IFRS) kohaselt arvutatud vara puhasväärtusest selle poolest, et EPRA vara puhasväärtuse saamiseks elimineeritakse arvutusest kinnisvarainvesteeringutega seotud edasilükkunud tulumaksukohustus ja intressiderivatiivid. Arvestades fondide pikaajalist majanduslikku strateegiat, kus varade müüki tõenäoliselt lähitulevikus ei toimu ning kus ajutised erinevused finantsvarades või kohustustes hägustavad fondi netovara õiglase väärtuse läbipaistvust, on ühinemisel sobilik ja asjakohane lähtuda EPRA vara puhasväärtusest.
EfTEN Real Estate Fund III AS-i aktsiakapitali suurendamise ulatus ja suurendamisel emiteeritavate aktsiate arv arvutatakse käesolevale teatele lisatud ühinemislepingus toodud põhimõtete alusel ja kohaselt ning asendatavate aktsiate arvu ja EfTEN Real Estate Fund III AS-i aktsiakapitali suurendamise kinnitab EfTEN Real Estate Fund III AS-i nõukogu oma otsusega. Asendussuhte arvutamist kontrollib depositoorium.
EfTEN Real Estate Fund III AS-i aktsiakapitali suurendamisel seoses ühinemisega ei ole teistel aktsionäridel aktsiate omandamise eesõigust. EfTEN Real Estate Fund III AS-i ega EfTEN Kinnisvarafond AS-i aktsionäridel ei ole õigust nõuda fondi aktsiate tagasivõtmist.

Vastavalt kehtivale õigusele ei pea ühinevad fondid koostama ühinemisaruannet ega vahebilanssi. Ühinemislepingut kontrollib ühinevate fondide depositoorium, koostades kontrolli kohta aruande ning märkides selles, kas depositoorium annab ühinemisele omapoolse nõusoleku. Lisaks peab ühinemiseks andma loa Finantsinspektsioon. Ühinemisloa saamisel avalikustavad ühinevad fondid sellekohase teate koos aktsionäridele antava ühinemise teabega.
Depositooriumi nõusoleku, Finantsinspektsiooni loa saamine ning ühinemislepingu heakskiitmine ühinevate fondide aktsionäride üldkoosolekute poolt on ühinemise lõpule viimise eeltingimusteks.

Ühinemise järgselt jätkab EfTEN Real Estate Fund III AS tegevust ärinime EfTEN Real Estate Fund AS all.

Ühinemise kavandatav ajakava on järgmine:

14.01.2020	Ühinemislepingu sõlmimine
15.01.2020 või sellele lähedane kuupäev	Depositooriumi nõusolek
16.03.2020 või sellele lähedane kuupäev	Finantsinspektsiooni luba ning selle teate avalikustamine koos ühinemise teabega aktsionäridele
17.03.2020	EfTEN Kinnisvarafond AS-i aktsionäride üldkoosolek ühinemise heakskiitmiseks
24.03.2020	EfTEN Real Estate Fund III AS-i aktsionäride üldkoosolek ühinemise heakskiitmiseks
01.04.2020	Ühinemise bilansipäev. EfTEN Kinnisvarafond AS-i lõppbilanss koostatakse ühinemise bilansi päevale eelneva päeva seisuga s.o 31.03.2020
13.04.2020	EfTEN Real Estate Fund III AS-i nõukogu otsus ühinemislepingus toodud valemi kohaselt arvutatud aktsiakapitali suurendamise ja asendatavate aktsiate arvu kinnitamiseks
25.05.2020 või sellele lähedane kuupäev	Depositooriumi poolne ühinemise tingimuste täiendav kontrolli aruanne asendussuhte arvutamisel
10.06.2020	EfTEN Kinnisvarafond AS-i aktsionäride üldkoosolek lõppbilansi kinnitamiseks
17.06.2020 või sellele lähedane kuupäev	Eeldatav ühinemise jõustumine (Äriregistri kanne ühinemise ja aktsiakapitali suurendamise kohta)
22.06.2020 või sellele lähedane kuupäev	Eeldatav uute aktsiatega kauplemise alustamine Nasdaq Tallinn AS-i poolt korraldataval reguleeritud turul (Nasdaq Tallinna Börsi Balti põhinimekirjas)

Ühinemisleping on lisatud käesolevale teatele ning on kättesaadav ka EfTEN Real Estate Fund III AS-i kodulehel www.eref.ee ja fondide fondivalitseja EfTEN Capital AS-I kodulehel www.eften.ee. Lisaks ühinemislepingule on teatele lisatud presentatsiooni vormis kokkuvõte ühinemisest.

Eesti Pank: Ettevõtted kasutavad pankade kõrval teisigi laenuallikaid

15.01.2020 Taavi Raudsaar

Sildid: auto, EELK, Eesti, Eesti Pank, eluase, eluasemelaen, ettevõte, hoius, investeering, kindlustunne, kohus, kohustused, kvartal, laen, liising, maa, maja, majanduskasv, nõudlus, pangad, pank, põhivara, prognoos, sektor, tööturg, turg, võlg

Ettevõtete võlakasv mullu kiirenes: kolmanda kvartali lõpuks oli võla kasv ligikaudu 6 protsenti. Peamiselt laenavad Eesti ettevõtted endiselt Eestis tegutsevatest pankadest, kuid mullu suurenes ka teiste laenuallikate roll. Majapidamiste võla kiire kasvu taga oli endiselt soodne tööturg ja sellest tulenev tugev laenunõudlus.

Ettevõtete võla kasv 2019. aastal kiirenes: kolmanda kvartali lõpuks oli ettevõtete võla aastakasv ligikaudu 6 protsenti ja ulatus 20 miljardi euroni. Kasvule andis tõenäoliselt hoogu põhivarainvesteeringute suurendamine. Investeeringute rahastamiseks kasutasid ettevõtted laenamise kõrval varasemast rohkem omavahendeid. Sellele viitab muu hulgas tõsiasi, et ettevõtete hoiuste kasv on mõnevõrra aeglustunud.

Peamiselt laenavad Eesti ettevõtted endiselt Eestis tegutsevatest pankadest, kuid mullu suurenes ka teiste laenuallikate roll. Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenukohustused moodustasid kolmanda kvartali lõpus 48 protsenti kõigist Eesti ettevõtete võlakohustustest. Seega olid pangad ettevõtete jaoks endiselt kõige olulisem võlakapitali allikas. Märkimisväärne on aga, et siinsetest pankadest võetud laenude kasv 2019. aastal aeglustus. Arvestades, et investeeringute kasvu tõttu oli laenunõudlus samal ajal tugev ja teistest laenuallikatest laenati varasemast rohkem, võib see muu hulgas viidata, et pangalaenude tingimused on karmistunud. Välismaalt laenamine, mis on viimastel aastatel tasapisi vähenenud, 2019. aastal seevastu suurenes ja moodustas kõikidest laenuallikatest 33 protsenti. Samuti kasvas varasemast kiiremini pangandusvälisest finantssektorist ja teistelt reaalsektori ettevõtetelt laenamine.

Edaspidi ettevõtete võla kasv pisut aeglustub – Eesti Panga detsembriprognoosi järgi 5 protsendi lähedale. Aeglustumise põhjus peitub eelkõige ettevõtete investeeringute ja laenunõudluse kahanevas kasvus. Pakkumise poolel rahastamisvõimalused palju ei muutu ja ka ettevaates laenavad Eesti ettevõtted peamiselt Eestis tegutsevatest pankadest. Suuremad ja välisomanduses ettevõtted saavad tulevikuski välismaalt laenata, mis tähendab, et neil on siinsetest pankadest laenamisele alternatiiv. Paljud ettevõtted on kogunud tublisti omavahendeid ning seega on nende võime omavahenditest investeeringuid rahastada hea ja vajadus lisalaenu võtta väike.

Majapidamiste võla kasv oli 2019. aastal kiire ja kokku oli majapidamistel võlgu kolmanda kvartali seisuga 10,5 miljardi euro ulatuses. Tõenäoliselt jäi kasvutipp siiski aasta esimesse poolde. Laenunõudlus on tugev, kuna tööturu olukord on endiselt töötaja jaoks väga soodne. Tänu sellele on ka palgakasv hea ja kindlustunne suur. Aktiivse eluasemeturu ja eluasemeinvesteeringute kasvu toel püsis ka eluasemelaenu jäägi aastakasv hoogne, 7 protsendi juures. Tarbimislaenude puhul võis 2019. aastal märgata, et varasem väga kiire kasv aeglustus. Sellega seonduvalt jäi muude krediidiandjate väljastatud laenude kasv pangalaenude ja -liisingute kasvule alla. Kokku oli majapidamiste võlg kolmanda kvartali lõpuks 7 protsenti suurem kui aasta varem. Ettevaates aeglustub majapidamiste võla kasv vaid pisut, sest kuigi majanduskasv aeglustub, püsib tööturu olukord töötaja jaoks siiski suhteliselt hea.

UPC: Tallinna korteriturg detsember 2019

15.01.2020 Adaur.ee

Sildid: arendus, auto, ehitus, elamu, elamumaa, Harjumaa, hinnatõus, hoone, korter, korteriomand, korteriturg, kvartal, leping, linn, maa, maksumus, müük, õigus, Poola, projekt, Tallinn, Tallinna korteriturg, tehing, turg, UPC, võrdlus

Aasta lõppes Tallinna korteriturul (oodatud) hinnarekordiga – müüdud korteriomandite keskmine m2 maksumus tõusis 2154 EUR-ni. See teeb aastaseks hinnatõusuks 11,5% (2018 detsembris oli 1931 EUR/m2) ja kuiseks 4,5% (2019 novembris 2061 EUR/m2).

Hinnatõusu taga on, nagu ka mitmel varasemal aastal, uute korterite müükide suurem osakaal tehingute koguarvust. Uute korteritega tehti ca 320 tehingut, mis moodustab ca 38% tehingute koguarvust. Võrdluseks – novembris oli osakaal 25%, septembris 22%. See on tingitud mitmete arendusprojektide või nende etappide ehitustööde lõpetamisest ja varem sõlmitud võlaõiguslike müügilepingute asjaõiguslepinguteks vormistamisest.

Kokku tehti Tallinnas detsembris 845 korteriomandi müügitehingut, mis on 56 võrra vähem kui novembris (901) aga 92 võrra rohkem kui aasta varem (753). Aastas kokku tehti Tallinnas 9785 müügitehinut, mis teeb keskmiselt ühes kuus ~815 müügitehingut, seda on natuke rohkem kui aastal 2018 – 812. Esimesel poolaastal oli keskmiseks tehingute arvuks ~783, teisel poolaastal ~848. Seega on tehingute aktiivsus tõusnud.

Harjumaa hoonestatud ja hoonestamata elamumaade tehingute arv aasta viimases kvartlis võrreldes varasemate kvartalitega vähenes. Hoonestatud elamumaid müüdi Harjumaal neljandas kvartalis 354 s.h. Tallinnas 87. Kolmandas kvartalis olid vastavad arvud 497 ja 116 ning 2018 aasta viimases kvartalis 368 ja 91.

Hoonestamata elamumaade müüke oli Harjumaal neljandas kvartalis 218 s.h. Tallinnas 37. Võrdluseks kolmanda kvartali numbrid olid 261 ja 34 ning 2018 aasta neljanda kvrtali omad 227 ja 42.

Seega võib 2019 aastat iseloomustada tehingute aktiivsuselt sarnasena viimaste aastate keskmisele. Korterite keskmine m2 maksumuse tõusu taga on mingil määral tehnilised ja statistilised põhjused (uute korterite osakaal tehingute koguarvust, muudatused uute korterite panipaikade ja parkimiskohtade müükide vormistamisel) aga hinnatõus on selgelt kiirenenud. Uuel aastal arvatavasti sama trend jätkub.

EfTEN-i fondide ühinemisel tekib ligi 350-miljoniline Balti ärikinnisvarafond

15.01.2020 Adaur.ee

Sildid: aktsia, ärikinnisvara, auto, börs, Colliers, DSV, Eesti, Eften, ERR, ettevõte, hind, hindaja, hoone, Hortes, hotell, investeering, investor, kaubandus, kaubanduskeskus, kaubanduspinnad, kauplemine, kinnisvara, kinnisvarafond, korter, Laagri, Lasnamäe, Läti, LEED, Leedu, leping, LHV, linn, logistika, maa, NASDAQ, objekt, õigus, pension, plaan, Politsei, portfell, Rakvere, rate, Riia, riik, Rimi, Selver, Šiauliai, strateegia, Tallinn, Tallinna Börs, tehing, territoorium, väärtus, Viljandi, Viljar Arakas, Vilnius

Börsiettevõte EfTEN Real Estate Fund III AS ühendab endaga EfTEN Kinnisvarafond AS-i, mille tulemusena tekib ligi 350 miljoni eurose varade mahuga ärikinnisvarafond, mille portfellis on Baltimaades 29 ärihoonet.

„Kuna kinnisvara on mahuäri, siis kahe identse investeerimisstrateegiaga fondi ühendamisega tekib suurem haare ning ühendfond muutub ahvatlevamaks ka välisinvestoritele. Ligi 350 miljoni eurose varade mahuga ühendfondil on eeldus jõuda Nasdaq Balti põhinimekirja kümne suurima ettevõtte hulka, arvestades fondi ligi 175 miljoni eurost omakapitali,“ ütles fondivalitseja EfTEN Capital AS-i tegevjuht Viljar Arakas.

Fondide ühinemislepingu põhjal on tehingus ühendav pool Balti ärikinnisvarasse investeeriv EfTEN Real Estate Fund III AS, mille aktsiad on noteeritud Nasdaq Balti põhinimekirjas. Ühinemise peavad heaks kiitma mõlema ühingu aktsionäride üldkoosolekud, mis toimuvad 2020. aasta märtsis. Ühinemise järgselt hakkab fond kandma ärinime EfTEN Real Estate Fund AS.

Arakas lisas, et ühinevate fondide juhatuste hinnangul on laiem turusentiment kinnisvarainvesteeringute osas positiivne. „Ühinemisega suureneb varade hajutatus, sh geograafiliselt, ning vähenevad üksikinvesteeringu osakaal ja sellest tulenevad riskid nii fondidele kui ka aktsionäridele. Samas säilib fondide senine oportunistlik ja väärtust lisav investeerimisstrateegia ning ei muutu riskiprofiil,“ ütles Arakas.

Suurem turukapitalisatsioon ja parem nähtavus investorite hulgas loob paremad eeldused turulikviidsuse suurenemiseks ning kinnisvarainvesteeringute arendamiseks ja finantseerimiseks. „Lähimineviku investeerimistempot aluseks võttes kuluks EfTEN Real Estate Fund III ühendfondi mahus varadeni jõudmiseks veel vähemalt viis aastat,“ märkis Arakas.

Enne ühinemise jõustumist müüvad LHV pensionifondid EfTEN Kinnisvarafondis 25 miljoni euro väärtuses oma osaluse, mille omandavad peamiselt fondivalitseja EfTEN Capitali asutajapartnerid ja teised institutsionaalsed investorid. EfTEN Kinnisvarafondi aktsionäride ring, kellele kuuluvad fondi aktsiad asendatakse ühinemisel EfTEN Real Estate Fund III omadega, määratakse 31. märtsi 2020 seisuga.

Plaani kohaselt algaks ühendfondi aktsiatega kauplemine Tallinna börsil 2020. aasta juuni teises pooles.

EfTEN Real Estate Fund III AS on 2015. aastal asutatud Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv alternatiivne kinnisvarafond, mille aktsiad on alates 1. detsembrist 2017 noteeritud Nasdaq Balti põhinimekirjas. Fondi portfellist moodustavad praegu 46% kaubanduspinnad, 27% logistikapinnad ja 27% büroohooned. Riikide lõikes on portfellist Leedus 64%, Eestis 28% ja Lätis 8%. Fondi investeerimisportfelli kuulub 11 objekti: DSV logistikakeskused Tallinnas, Riias ja Vilniuses, ABC Motors AS-i müügi- ja teeninduskeskus Tallinnas, Hortese aianduskeskus Laagris ning Tähesaju Hortese aianduskeskus Lasnamäel, Laagri Selver, ärikeskus Evolution Vilniuses, Saulės Miestase kaubanduskeskus Šiauliais ning Laisves 3 ja Ulonų büroohooned Vilniuses. Fond on sõlminud võlaõiguslikud ostulepingud kahe ärihoone omandamiseks Lätis – tegu on Riia lennujaama territooriumil asuva büroohoonega, kus asub airBalticu peakorter, ning Riia külje all Ķekavas asuva tootmis- ja laohoonega.

Alternatiivne, kinnine investeerimisfond EfTEN Kinnisvarafond AS on EfTEN-i esimene fond, mis alustas investeerimistegevust 2008. aastal ning lõpetas uutesse ärihoonetesse investeerimise 2014. aastal, kui fondi plaanitud maht oli saavutatud. Fondi varadest on 75% Eestis ning investeerimisportfelli kuulub 18 objekti, sealhulgas Hotell Palace, Mustika kaubanduskeskus ning mitmed büroohooned Tallinnas, UKU keskus Viljandis ning politsei ja pääste ühishoone Rakveres.

Mõlema fondi koguvaradest moodustavad kinnisvarainvesteeringud üle 85% ning muu vara on peamiselt kontodel olev vaba raha. Fondide varade hindamise viis läbi Colliers International, mis on olnud EfTEN-i kõikide fondide varade hindaja alates 2013. aastast.

EfTEN Capital: Kinnisvarafondide ühendamise tagamaadest

15.01.2020 Adaur.ee

Sildid: aktsia, arendus, auto, börs, Colliers, EELK, Eesti, Eften, ehitus, Elektrilevi, ettevõte, hind, hindaja, hoone, Hortes, hotell, iive, intress, investeering, investor, kaasamine, kinnisvara, kinnisvarafond, kohus, kohustused, konstruktsioon, Laagri, Läti, LEED, Leedu, leping, LHV, linn, maa, maja, Merko, NASDAQ, objekt, pension, plaan, poliitika, Politsei, portfell, projekt, Rakvere, rate, rekonstruktsioon, riik, Rimi, Selver, strateegia, Tallinn, tehing, tootlus, tulu, tulumaks, üür, üürnik, väärtus, Viljandi

Allpool toon välja olulisemad märksõnad ja teesid, miks oleme otsustanud teha kahele EfTEN-i kinnisvarafondi aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku fondid ühendada üheks börsil noteeritud kinnisvarafondiks:

Kinnisvaraäri on eelkõige mahuäri, kus ärimahu suurus loeb. Kahe fondi ühendamisel saame ca 350 miljoni euro suuruse varade mahuga fondi, kuhu kuulub kokku 29 ärihoonet üle Balti riikide. Ühendatud fondi omakapitali maht saab olema ca 175 miljonit eurot, mille tulemusena tekib eelduslikult Nasdaq Balti põhinimekirja TOP 10-sse kuuluv ettevõte. Näiteks Merko Ehituse turukapitalisatsioon on kokku 164 miljonit eurot, Tallinna Veel on vastav näitaja 230 miljonit eurot. EfTEN Real Estate Fund III on senise tegevusajaloo jooksnud kaubelnud 5 – 15% üle raamatupidamisliku väärtuse.
Ühinemine tagab investori vaatest parema alusvarade hajutatuse. Kui kolmanda fondi portfellist on täna 60% investeeritud Leedus asuvatesse ärimajadesse, siis EfTEN Kinnisvarafondi varadest on täna 75% Eestis. Balti majandusruum on sedavõrd väike, et kõik kolm majandust liiguvad sarnases makromajanduse trendis. Geograafiline hajutatus ei ole meie hinnangul niivõrd oluline kui hajutatus erinevate hoonete vahel – ühendfondis on iga üksikvara osakaal kokkuvõttes vaadatuna väiksem, kui see oleks kahes eraldi fondis.
Mõlemad fondid on loodud identse investeerimisstrateegia alusel – oportunistlik ja väärtust lisav investeerimisstrateegia. EfTEN Kinnisvarafond AS oli EfTEN-i debüütfond, mis alustas oma investeerimistegevusega 2008. aastal ning lõpetas uutesse ärihoonetesse investeerimise 2014. aastal kui fondi plaanitud maht oli saavutatud. Alates 2015. aasta asutamisest on oportunistlikust ja väärtust lisavast strateegiast juhindunud ka EfTEN Real Estate Fund III AS. Kolmanda fondi ärilised tingimused olid sisuliselt esimese fondi koopia. Oma olemuselt moodustavad kaks fondi ühe terviku, kuna need on loodud sama meeskonna poolt, sama investeerimisfilosoofia alusel. Lihtsalt investeerimise ajaline periood on olnud erinev.
Ühendfond tagab oma suurema turukapitalisatsiooniga parema nähtavuse ka välisinvestorite hulgas. Antud areng loob paremad eeldused ühendfondi turulikviidsuse suurenemiseks, mis on juhatuse üks selgeid prioriteete. Kui meie kolmas fond kuulub täna pea täismahus erainvestoritele, siis esimeses fondis on investoritena ka institutsionaalseid investoreid, eeskätt LHV pensionifondid. Ühinemine aitab kaasa ka investorbaasi hajutatusele. Potentsiaalsed uued institutsionaalsed investorid aitavad kaasa ettevõtte corporate governance arengutele ja oleksid ankurinvestoriteks uutes emisioonides – näiteks omakapitali kaasamine või sobivatel tingimustel võlakirjaemissioonid.
Mõlema fondi kõik alusvarad toimivad laitmatult. EfTEN Kinnisvarafondi 18 hoone üüripindade vakantsus on alla 2% ning samas suurusjärgus on vakantsuse näitaja ka EfTEN Real Estate Fund III puhul. Ühelgi kahe fondi varal ei ole lähitulevikus ette näha suuremaid investeeringuid va Kadaka tee 63 ärihoone, mille Elektrilevi lahkumise järel ehitame ümber väiksemate üürnike vajaduste järgi. Antud tegevus liigitub reaalvarade igapäevajuhtimise valdkonda, mille analoogsete küsimuste lahendamisega tegeleb meie 55-liikmeline Balti riikide meeskond igapäevaselt.
Mõlema fondi dividendipoliitika on olnud identne – dividendideks makstakse välja vähemalt 80% eelmisel majandusaastal teenitud vabast rahavoost. Me oleme dividende maksnud igal aastal ja jätkame seda head traditsiooni ka tulevikus. EfTEN Real Estate Fund III positsioneerib end dividendiaktsiaks ja selles kategoorias me muutusi ei plaani.
EfTEN Kinnisvarafond on tänaseks müünud oma tegevusajaloo vältel kokku 10 ärihoonet, teenides olenevalt projektist investoritele 20%-46% omakapitali tootlust aasta kohta. Oleme väljunud pigem väiksematest kui suurematest investeeringutest, mis on teinud EfTEN Kinnisvarafondi varade koondpilti tugevamaks.
Lähimineviku investeerimistempot aluseks võttes kuluks ühendfondi mastaabis samade varade mahu saavutamiseks täna noteeritud EfTEN Real Estate Fund III AS-il vähemalt viis aastat. Ühendamise käigus saaksime ärimahu suurendamiseks aga selge kiirenduse. Ühendfond jätkaks ka edaspidi kapitali kaasamist ja uute investeeringute tegemist ehk oleks tähtajatu, evergreen nagu seda nimetatakse.
Ühinemine viiakse läbi 31. märtsi 2020 EPRA NAV-i alusel, mille alusel määratakse aktsiate asendussuhe. EPRA (European Public Real Estate Association) NAV erineb tavapärasest NAV-ist ainult edasilükkunud tulumaksukohustuse ja intressiderivatiivide õiglase väärtuse arvestuse poolest – nimelt need elimineeritakse. EPRA soovitus on kinnisvaraettevõtete tegeliku väärtuse hindamisel elimineerida raamatupidamislikust omakapitalist sellised kohustused, mille realiseerumine on ebatõenäoline. Erinevate riikide maksusüsteemid on väga erinevad. Nii on see ka Balti riikides. Kui Leedu maksusüsteem kohustab edasilükkunud tulumaksukohustuse arvestamist, siis Läti ja Eesti maksusüsteem seda ei nõua. Lisaks realiseeruks Leedu edasilükkunud tulumaksukohustus vaid juhul kui kinnisvarainvesteeringuid müüakse ja seda fondidel lähiajal plaanis teha ei ole. Intressiderivatiive arvestatakse fondide bilansis õiglases väärtuses, kuid see kohustus elimineerub intressikulu vastu derivatiivilepingute lõpptähtajaks, mistõttu selle kohustuse kajastamine on samuti vaid ajutine. Seega iseloomustab EPRA NAV fondide tegelikku väärtust oluliselt selgemini kui seda on raamatupidamislik omakapitali väärtus. Tehingus on ühendajaks fondiks börsil noteeritud EfTEN Real Estate Fund III AS ja ühendatavaks fondiks EfTEN Kinnisvarafond AS.
Mõlema fondi koguvaradest moodustavad kinnisvarainvesteeringud üle 85% (muu vara on peamiselt kontodel olev vaba raha). Ühinemise kõige olulisemaks küsimuseks on seega, et kuidas on mõlema fondi varad hinnatud? Kõikide EfTENi fondide varade hindaja on alates 2013. aastast olnud Colliers International. Mõned teised fondid kasutavad erinevate varade hindamisel erinevaid hindajaid, mida me õigeks ei pea. Nii tavapärase võrreldavuse kui ka ühinemise kontekstis on eriti oluline, et mõlema fondi kõik varad oleks hinnatud ühtse lähenemise ja sama metoodika alusel. Hetkel pole niivõrd oluline, kas mõni teine hindaja hindaks mõlema fondi varasid optimistlikumalt või pessimistlikumalt, oluline on kahe fondi varade hindamise sarnane alus ja lähenemine, mis tagab ka ühinemise õiglase asendussuhte.
Ühendfond omab senisest suuremaid võimalusi tegeleda ise kinnisvaraarendusega või kinnisvaraarenduse eelfinantseerimisega (forward financing). Nii oleme kolmandas fondis arendanud Laagri Selveri kui ka Tähesaju Hortese aianduskeskuse. Esimeses fondis on forward financing alusel valminud Rakvere politsei ja pääste ühishoone. Lisaks kuulub meie esimese fondi arendusportfelli UKU Keskus Viljandis, RAF keskus Jelgavas, samuti oleme teinud suuremahulised rekonstruktsioonitööd nii Mustika keskuseks kui ka Palace hotellis. Ajalooliselt on arendusportfelli objektid investorite jaoks olnud kõige kõrgema tootlikkusega.
Ühinemise idee pärineb fondivalitseja tegevjuhtkonnalt. 2018. aastal tehti EfTEN Kinnisvarafondi AS-ile ülevõtmisettepanek ühe maailmas laialt tuntud investeerimisfondide valitseja poolt, mille toona meie fondi aktsionärid tagasi lükkasid. Selle asemel otsustati pikendada fondi tähtaega viie aasta võrra, kuni 2027. aastani. Arvestades fondide sarnast investeerimisprofiili, tegime fondijuhtidena mõlema fondi nõukogule ettepaneku fondid ühendada üheks börsil kaubeldavaks fondiks, mida mõlema fondi nõukogud toetasid.

Uute korterite müük, hinnad ja pakkumine: kas vajad värsket infot?

15.01.2020 Tõnu Toompark

Sildid: arendaja, arendus, elamispind, hinnad, kinnisvara, korter, linn, maa, maakler, müük, ostja, pakkumine, prognoos, projekt, Tallinn, Tõnu Toompark, uusarendus

Kas tunned huvi, mis toimub uute korterite arendusturul? Kas sind huvitab, milline on pakkumise seis numbrites väljendatuna ja kui palju pakkumistest ostja leiab? Kas tahad teada, kuidas liiguvad hinnad? Kas soovid prognoose turu edasiste arengute osas?

Koondan regulaarselt kokku elamispindade uusarenduste turu info. See annab hea võimaluse saada konkreetne pilt, milliseid projekte arendatakse ja kirjeldada neid projekte selliselt, et see annab võimaluse praktiliste otsuste langetamiseks.

Saan sind aidata, kui oled näiteks kinnisvaraarendaja ja tahad teada:

millised on pakkumises olevad konkureerivad projektid;
milline on pakkumiste struktuur toalisuse ja korteri pindala osas;
millised on korterite hinnad ja kuidas need liiguvad;
kas müügile tulevad projektid leiavad ostjad;
ja kõige tähtsam – millised korterid müüvad ja millised mitte.

Olen aastate jooksul välja töötanud aruandevormid, mis annavad optimaalse kasu arenduse otsuste tegemiseks. Suudan pakkuda elamispindade turu detailse hetkeolukorra kirjelduse kui aastatepikkuseid aegridasid kõikide Tallinna arendusprojektide kohta.

Kas tundub huvitav? Kas soovid asjast lähemalt rääkida? Võta ühendust: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Arco Vara: Üürikinnisvarasse investeerimine on taas muutumas atraktiivsemaks

15.01.2020 Mihkel Eliste

Sildid: Arco Vara, auto, Eesti, ettevõte, hind, hinnad, hinnakasv, inflatsioon, investeerimine, investor, kinnisvara, korter, kvartal, linn, pakkumine, pakkumiste arv, Rimi, Tallinn, Tartu, tootlus, üür, üürihind, üürileandja

Kasvanud korterihindade taustal on noorte arvelt lisanduvate leibkondade osas olnud märgata üha enam üürituru kasvamist, mis on soodustanud väheste üüripakkumiste kõrval üürihindade kasvu ja elukondliku kinnisvara osas tootlusmäärade kasvule pöördumist, sest üürihindade kasv on võrreldes kinnisvara üldise hinnakasvuga püsinud viimaste kvartalite vältel mõnevõrra kiirem.

Üürihindade kasv asus 2019. aastal aga näiteks aktiivseimates Eesti väikelinnades üsna järsult aeglustuma. Palgatöötajate sissetulekute kasv on püsinud jätkuvalt aeglasem kui üürihindade kasv, mis on elamispinna kättesaadavust mõningal määral halvendanud, seda just Tallinnas ja Tartus. Üürikorterite pakkumine ei ole viimastel aastatel enam niivõrd suurenenud mitte eraisikutest üürileandjate poolt loodud pakkumise läbi, vaid järjest enam ettevõtete ja Tallinnas juba ka institutsionaalsete investorite poolt.

Tartus on täheldada Tallinnaga suhteliselt sarnaste trendide esilekerkimist mõningase viitajaga, seda just n-ö mikrokorterite arendamise trendi valguses. 2018. aastal alanes Tartus üüripakkumiste arv pea kolmandiku võrra, mille järgselt toodi turule väga suures mahus uut pakkumist. 2019. aastal kasvasid üürihinnad Tallinnas keskmiselt 6,6% ja Tartus koguni 13% võrra, mille kõrval pakkumiste arv vähenes Tallinnas 3,4%, kuid kasvas Tartus 13%. Üürihindade kasv asub 2020. aastal tõenäoliselt enamikes keskustes aeglustuma, jäädes 4 – 6% vahemikus inflatsioonist siiski kõrgemale tasemele. Üürikorteritesse investeerimine asub aga tõenäoliselt taas veidi suurenema, sest pikaajalises perspektiivis sobilike investeerimisvõimaluste nappus on 2019. aasta II poolest asunud Eesti investorite huvi kinnisvaraturu osas taas tõstma. Ühalt tuleneb see ka sellest, et suure huviga on viimased viis aastat oodatud kinnisvaraturu tugevat langust, mida ei ole aga tulnud.

EfTEN Real Estate Fund III AS and EfTEN Kinnisvarafond AS concluded a merger agreement

15.01.2020 Adaur.ee

Sildid: Accor, auto, EAS, Eften, ERR, FIE, investor, kinnisvara, kinnisvarafond, LHV, linn, NASDAQ, pension, rate, standard, Tallinn

On 14 January 2020 EfTEN Real Estate Fund III AS as an acquiring fund and EfTEN Kinnisvarafond AS as a fund being acquired concluded a merger agreement with the aim of merging EfTEN Kinnisvarafond AS with EfTEN Real Estate Fund III AS without liquidation proceedings. Upon entry into force of the merger, i.e. as of making a merger entry in the commercial register, EfTEN Kinnisvarafond AS dissolves. Approvals from the general meetings of both funds is one of the preconditions for the merger.

Fund being acquired – EfTEN Kinnisvarafond AS

EfTEN Kinnisvarafond AS (registry code 11505393; located at Tallinn, A. Lauteri 5), which shall be merged with EfTEN Real Estate Fund III AS, is a closed-ended non-public alternative investment fund founded as a public limited company on 2008. Upon entry into force of the merger, the management contract concluded between EfTEN Kinnisvarafond AS and fund manager EfTEN Capital AS shall be terminated and on account of the success fee deriving from the management contract (counted up to 29 February 2020) shares in EfTEN Kinnisvarafond AS shall be placed to the fund manager. From thereon no success fee shall be calculated under the management contract and EfTEN Kinnisvarafond AS shall only pay the base fee to the fund manager until the merger takes effect. Furthermore, the depositary contract concluded between EfTEN Kinnisvarafond AS and the depositary shall be terminated upon entry into force of the merger. LHV pension funds have informed of their intention to decrease their shareholding in EfTEN Kinnisvarafond AS by 25 million euros before the merger takes effect and divest a significant part of the shareholding to co-founders of the fund manager and other institutional investors. The list of shareholders of EfTEN Kinnisvarafond AS, whose shares in the fund shall be exchanged with the shares of EfTEN Real Estate Fund III AS upon the merger, shall be determined as of 31 March 2020.

Reasons for the merger

The merging funds’ management boards consider the broader market sentiment for retail investments to remain positive. Upon the merger, the resulting fund will have ca 350 million euros worth of assets, including 29 commercial buildings across the Baltic states. As a result of the merger, diversification of assets is increased, incl. geographically, and the weight of individual investments as well as the risks stemming therefrom to the merging funds as well as their investors (shareholders) is decreased. The opportunistic and value-adding investment strategy of EfTEN Kinnisvarafond AS is identical to the investment strategy of EfTEN Real Estate Fund III AS. The investment strategy and risk profile of EfTEN Real Estate Fund III AS will not be changed in the course of the merger.
Due to a greater market capitalisation, the merger will bring along better visibility, incl. amongst foreign investors, which in turn provides a more solid foundation for increasing market liquidity and financing and developing real estate investments.

The merger and calculating the exchange ratio

In order to carry out the merger, the share capital of EfTEN Real Estate Fund III AS shall be increased on account of the totality of assets of EfTEN Kinnisvarafond AS transferred to EfTEN Real Estate Fund III AS (non-monetary contribution), the value of which shall be the EPRA Net Asset Value (NAV) of EfTEN Kinnisvarafond AS as at 31 March 2020. Having regard to the fact that the tax regimes of various countries differ widely (including in the Baltic states), the European Public Real Estate Association has recommended the use of EPRA NAV, which differs from the net asset value calculated in accordance with International Financial Reporting Standards (IFRS) by excluding the deferred income tax liabilities and interest derivatives related to the real estate investment from the calculation of the net asset value. Considering the long-term business strategy of the funds where divestment of assets in the near future is unlikely and temporary differences in financial assets or liabilities obscure the transparency of the fair value of the net assets of the fund, EPRA NAV is considered as suitable and appropriate for the purposes of the merger.
The extent of the increase of share capital of EfTEN Real Estate Fund III AS as well as the number of shares to be issued upon the increase shall be calculated on the basis and in accordance with the principles specified in the merger agreement annexed to this notice and the number of shares used for the exchange and the increase of share capital of EfTEN Real Estate Fund III AS shall be approved with the resolution of the supervisory board of EfTEN Real Estate Fund III AS. The calculation of the exchange ratio shall be verified by the depositary.
Upon the increase of share capital of EfTEN Real Estate Fund III AS in connection with the merger, other shareholders will not have a pre-emptive right for the acquisition of the shares. The shareholders of EfTEN Real Estate Fund III AS and EfTEN Kinnisvarafond AS do not have the right to demand redemption of the fund’s shares.

In accordance with applicable law, the merging funds are not required to prepare a merger report or interim balance sheet. The merger agreement shall be reviewed by the depositary, which shall prepare a report in which it shall indicate whether the depositary approves the merger. Furthermore, the merger is subject to the authorisation from the Financial Supervision Authority. Upon issue of the authorisation, the merging funds shall publish a respective notice together with information on the merger addressed the shareholders.
The approval from the depositary, the authorisation from the Financial Supervision Authority and the approval of the merger agreement by the general meetings of the merging funds are all preconditions for the completion of the merger.

Post-merger, EfTEN Real Estate Fund III AS will continue operating under the business name EfTEN Real Estate Fund AS.

The indicative timetable of the merger is the following:

14 January 2020	Signing of the merger agreement
On or about 15 January 2020	Approval from the depositary
On or about 16 March 2020	Authorisation from the Financial Supervision Authority and publication of a respective notice together with information on the merger addressed to shareholders
17 March 2020	General meeting of EfTEN Kinnisvarafond AS for the approval of the merger
24 March 2020	General meeting of EfTEN Real Estate Fund III AS for the approval of the merger
1 April 2020	Balance sheet date of the merger. The final balance sheet of EfTEN Kinnisvarafond AS will be prepared as at the day preceding the balance sheet date of the merger, i.e. as at 31 March 2020
13 April 2020	Resolution of the supervisory board of EfTEN Real Estate Fund III AS for the approval of the increase of share capital and number of exchanged shares calculated in accordance with the formula specified in the merger agreement
On or about 25 May 2020	On the calculation of the exchange ratio an additional report on merger conditions by the depositary
10 June 2020	General meeting of EfTEN Kinnisvarafond AS for the approval of the final balance sheet
On or about 17 June 2020	Expected effective date of the merger (entry in the commercial register of the merger and increase of share capital)
On or about 22 June 2020	Date when trading is expected to commence with the new shares on the regulated market operated by Nasdaq Tallinn AS (on the Baltic Main List of Nasdaq Tallinn Stock Exchange)

The merger agreement is annexed to this notice and available also on the website of EfTEN Real Estate Fund III AS www.eref.ee and on the website of the fund manager of the funds EfTEN Capital AS www.eften.ee. In addition to the merger agreement, a summary of the merger in a presentation format has been annexed to this notice.

Lilleküla päästehoone sai pidulikult nurgakivi

14.01.2020 Tallinn.ee

Täna, 14. jaanuaril asetasid Lilleküla päästehoonele nurgakivi siseminister Mart Helme, Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Kati Kusmin, Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu, Kristiine linnaosa vanem Jaanus Riibe ning Ehitus5eco juhatuse liige Andres Neemre. 1540 ruutmeetrine päästehoone valmib selle aasta sügiseks.

Planeeritud päästekomando uus ruumide funktsionaalne lahendus tagab hästi funktsioneeriva päästehoone ning ületab 2 korda senise hoone mahtu. Lisaks otsese päästetegevusega seotud ruumidele on päästekomando funktsiooniks ka ennetustöö ja sellega seotud avalik kasutus õppeklassidena. Põhikorrusele on planeeritud enamus otsese päästetegevusega seotud ruume (garaažid, laod, pesu- ja hoolderuumid), lisaks fuajee-ooteruum õppeklassi kasutajaile. Päästetegevusega seotud laod ja tehnoruumid on hoone keldrikorrusel. Lilleküla päästehoone rekonstrueerimise projekteeris ConArte OÜ, projekteerimise aluseks oli PAIK Arhitektid OÜ poolt 2015. aastal koostatud hoone mahuline eskiis.

Kristiine linnaosa vanem Jaanus Riibe ütles pidulikul nurgakivi asetamise tseremoonial, et uue komandohoone valmimine on kogukonnale suur asi ja aitab päästa elusid. “Kristiine linnaosa ja elanike jaoks on tähtis päästekomando, kes on kogukonnale lähedal ja jõuab kiiresti reageerida. Komando on pikaajalise tegevuse jooksul muutunud meie Lilleküla asumis lahutamatuks osaks, sellega kokku kasvanud, alustades tegevust siin juba aastal 1932. Tänan kõiki komando päästjaid töö eest, sest piirkond on tegelikult suur väljakutse ja mitmekesine – siin asuvad nii paneelelamud kui ka eramud, avalikud asutused, parklad, kaubanduskeskused kui ka tööstushooned,” lisas Riibe.

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu sõnas, et on väga oluline, et missioonitundega oma tööd tegevatel päästjatel oleks kaasaegsed ja mugavad töötingimused. „Tänane valitsus on otsustanud investeerida sel ja järgnevatel aastatel ühtekokku 17 ühis- või päästekomando hoone ehitusse või rekonstrueerimisse. See on läbi aastate üks kõige mõjusamaid kinnisvaraarendusi,“ sõnas Tammearu.

Ehitustööde ajal asub päästekomando ajutiselt aadressil Mänsaku tn 8, renoveeritud majja kolitakse tagasi selle valmimisel 2020 aasta sügisel. Päästehoonet ehitab Ehitus5ECO ning ehitusmaksumus on 2,6 miljonit eurot (ilma KM-ita). Lilleküla päästekomando rekonstrueerimine on seotud CO2-projektiga (keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise meede), mille toetussumma on ca 840 tuhata eurot.

Rekonstrueeritav Lilleküla päästehoone on ehe näide 1930ndate aastate funktsionalistlikust arhitektuurist. Hoone on oluliseks dominandiks Tallinna Kristiine linnaosa Lille miljööväärtuslikul alal. Arhitektuurilahenduse kohaselt rekonstrueeritakse ajalooline päästehoone ja rajatakse juurdeehitus vajaliku ruumimahu saavutamiseks, mis vormikeelelt on tänapäevane ning modernistlik.

Ehitus5Eco juhatuse liige Andres Neemre sõnas, et Lilleküla päästekomando objekti näol on tegemist mahult väikese, kuid tehniliselt keeruka objektiga – ehitustegevus toimub kitsastes oludes ning ehitustööde algusfaasis oli ümber tõstetavate kommunikatsioonide maht suur. „Ehitus5ECO OÜ-l on hea meel olla Riigi Kinnisvara AS-i ja Päästeameti ehituspartneriks käesoleval objektil, Riigi Kinnisvara AS-i pikaajalise koostööpartnerina on meie jaoks oluline et objekt valmib tähtaegselt ja kvaliteetselt,“ lisas Neemre.

Riigi Kinnisvaral on koostöös Siseministeeriumi, Päästeameti ning PPA-ga töös lisaks Lilleküla päästehoonele ka Sillamäe Pääste ja Politsei ning Pärnu sisejulgeoleku ühishoone, samuti Nõmme päästehoone. Valmis oleme koostöös ehitanud päästehooned Kihnus, Lihulas ja Vastseliinas.

Nordecon ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus sõlmisid lepingu Tapa ja Jõhvi linnakusse garaaži ja hallide ehituseks

14.01.2020 Adaur.ee

Sildid: Ando Voogma, arendamine, auto, ehitus, hoius, hooldus, investeering, Jõhvi, leping, linn, maksumus, Nordecon, objekt, plaan, projekt, rajatis, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Rimi, Tapa, taristu, tehnovõrk

Nordecon AS ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus sõlmisid lepingu Tapa sõjaväelinnakusse hooldus- ja õppegaraaži, hoiustushalli, sihtimisrajatise projekteerimiseks ja ehitamiseks ning Jõhvi linnakusse hoiustushall projekteerimiseks ja ehitamiseks. Tööd algavad jaanuaris ja tööde üleandmine on planeeritud 2021. aasta alguses. Lepingu maksumus on 3 miljonit eurot, hinnale lisandub käibemaks.

„Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega sõlmitud lepingu raames nii Tapale kui Jõhvi hoiustushalli, Tapale lisaks ka hooldus-õppegaraaži ning sihtimisrajatise. Nordecon on mõlemasse sõjaväelinnakusse ka varasemalt ehitanud ning omab juba aastatepikkust kogemust militaarrajatiste projekteerimise ja ehitamisega. Need on objektid, mis pakuvad kogu meeskonnale alati uusi kogemusi ning teostamisvõimalusi,“ ütles Nordecon ASi juhatuse liige Ando Voogma.

„Jõhvi ja Tapa taristu arendamine on riigikaitse seisukohast oluline, et tagada sujuv kaitseväe üksuste ümberpaigutamine ja liikursuurtükkide kasutuselevõtt,“ ütles Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktor Kusti Salm.

Kaitseväe Tapa linnakusse rajatava hanke raames teostab Nordecon hooldus-õppegaraaži, hoiustushalli, sihtimisrajatise ning asendiplaanilise osa (tehnovõrkudest kuni liitumispunktideni) projekteerimise ja ehitamise.

Kaitseväe Jõhvi linnakusse rajatava hanke raames teostab Nordecon hoiustushalli ning asendiplaanilise osa (tehnovõrkudest kuni liitumispunktideni) projekteerimise ning ehitamise.

Nordecon on varasemalt ehitanud Tapa kaitseväelinnakusse toitlustuskompleksi (2017), neli kasarmut (2016–2018), hooldus- ja õppehalle, remondihalli ja varjualuseid (2017–2018). Praegu on ehitusjärgus komplekteerimisala, mille üleandmine on planeeritud 2020. aasta jaanuari. Jõhvi linnakusse ehitab Nordecon pragu ka kasarmut.

1Partner: Lasnamäel alles läheb suureks ehitamiseks

14.01.2020 Adaur.ee

Sildid: 1Partner, analüüs, arendaja, arendamine, äripind, auto, elurajoon, Kesklinn, kinnisvara, Kirill Vigul, kontor, Lasnamäe, linn, maa, meelelahutus, Mustamäe, nõudlus, pension, piirkond, Tallinn, tööstus, Ülemiste City

1Partner Kommertskinnisvara juhi Kirill Viguli sõnul saab tööstusajastu Lasnamäel läbi ning lähiajal on oodata olulist meelelahutus- ning äripindade kasvu.

Kirill Viguli kinnitusel on ettevõtjate huvi Lasnamäe vastu hüppeliselt kasvanud. “Kesklinnas hakkavad vabad krundid otsa saama ning seetõttu laienetakse mägedesse. Aasta lõpus läks näiteks kahe Lasnamäe ärimaa krundi nimel mitme arendaja vahel kõvaks ülepakkumiseks, mis on juba märk omaette,” kirjeldas Vigul.

Kirill Viguli sõnul hakkab äriliselt Lasnamäe aeg Tallinna tööstusrajoonina otsa saama. “Lasnamäe pole enam vaene ja räämas kant, vaid terved uued elurajoonid muudavad oluliselt nii demograafilist kui ka lihtsalt visuaalset pilti. Siin on 130 000 elanikku ning piisavalt ruumi kontoritele ning meelelahutusele. Ka Ülemiste City ja Lennujaam kuuluvad tegelikult Lasnamäe alla,” ütles Vigul ja lisas, et Lasnamäe saab tänavu korraliku hoo sisse.

“Meelelahututust rajatakse kõikjale Tallinnasse juurde. Inimestel on tublisti vaba aega ja raha käes ja ärid tulevad sellele nõudlusele järgi. Näiteks SPA-del läheb nii hästi, et vaatamata krõbedale hinnale on vaba tuba raske leida. Ja teisest pensionisamba voolab varsti veel lisaraha peale,” kommenteeris Vigul.

“Lasnamäel hakatakse ehitama nii Tähesaju, Tondiraba kui ka Osmussaare tee piirkonda. Arendamine toimub veidi väiksemas mahus ka teistes mägedes, näiteks Kadaka teed Mustamäel ootavad suured muudatused,” lisas 1Partner Kommertskinnisvara juht.

1Partner Kommertskinnisvara analüüsi kohaselt valmib 2020. aastal Tallinnas 69 000 ruutmeetrit, aasta hiljem 55 000 ning 2022. aastal 50 000 ruutmeetrit uusi büroopindasid.

Kinnisvarakonsultatsioonid üüriinvestoritele

14.01.2020 Tõnu Toompark

Sildid: Adaur, Adaur Grupp, elamispind, hind, investeering, investor, kinnisvara, Kinnisvarakool, kodu, konsultatsioon, kool, korter, maja, mõis, nõuanne, rate, Rimi, tehing, Tõnu Toompark, üür, üürikorter, väärtus

Soovid soetada korteri väljaüürimiseks, aga teadmistest-oskustest-infost-kogemustest jääb puudu?
Vajad teavet kinnisvaraturu trendide, tehingute, hindade kohta? Kas teha investeering täna ja oodata kinnisvara väärtuse tõusu? Või sootuks lükata rahapaigutus hindade languse ootuses edasi?
Sul on praktilisi küsimusi elamispindade üüriäri kohta? Vajad nõuannet üürikorteri majandamise osas?

Mõistlik on kodutöö ära teha ja pilt selgeks teha ning alles selle järel tegutsema asuda.

Koondan kokku kinnisvaraturu kohta käivat infot. Praktikuna tean, mis on oluline ja mis mitte. Aitan püstitada õigeid küsimusi, mis on vajalikud kaalutletud otsuste langetamiseks.

Võta kontakti!

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Arco Vara: Ees- ja valglinnastumine asub 2020. aastal taas pidurduma

14.01.2020 Mihkel Eliste

Sildid: Arco Vara, auto, EAS, Eesti, elamispind, elamu, hinnad, hinnakasv, kaubandus, kinnisvara, kool, korter, kvartal, linn, maa, nõudlus, Pärnu, pere, piirkond, Tallinn, Tartu, tehing, transport, turg, üür, üürnik, väärtus

Linnadest maale kolimine on küll viimase paari aasta vältel enamike Eesti suuremate piirkondlike keskuste lähiümbruses suurenenud. Seda muidugi mitte otseselt seetõttu, et inimesed niivõrd maale kolida sooviksid, vaid seetõttu, et kinnisvarade hinnad on pidevalt kasvanud ning sobilikke pakkumisi on järjest vähem.

Madalama sissetulekuga inimesed on tahes-tahtmata pidanud just säärase otsuse langetama, sest vastasel juhul peab linnas leppima väiksema ning kehvema kvaliteediga elamispinnaga või jääma veel teadmata pikakas ajaks hoopis üürnikuks. Elamispindade turul aset leidva hinnakasvu aeglustumise taustal on aga nii ees- kui ka valglinnastumine asunud taas pidurduma, mis tõenäoliselt jätkub ka lähitulevikus.

Maal elamine on tänapäeval järjest keerulisem – ühistransport käib elanike arvu vähenemise ja kulude kokkuhoiu taustal järjest harvemini, sarnastel põhjustel suletakse koole ja lasteaedu, kaovad kaubandus- ja teenindusettevõtted, mis kõik üheskoos soodustab üha edasist linnastumist, millega omakorda kaasneb madalama jätkusuutlikkusega piirkondade ääremaastumise jätkumine. Kinnisvarabüroo klientide seas on noorperede puhul märgata, et leibkonna suurenemisel kolitakse keskusest eemale, kuid kui lapsed saavad vanemaks ja peavad koolis käima hakkama, kolitakse suurenenud transpordikulude tõttu peatselt linna tagasi.

Kui aastatel 2015 – 2018 võis kinnisvarade kallinemist pidada põhimõtteliselt üheseks kogu Eestis, siis 2019. aastast on erineva arengutasemega piirkondade trendid taas selgelt lahku läinud. Nii tehingute arvu kui ka koguväärtuse taset hoiab jätkuvalt elukondliku kinnisvara turg, mille juures on korteri- ja elamuturu osakaal kogu kinnisvaraturu tehingute arvus viimastel aastatel järjepidevalt suurenenud. Tallinna lähiümbruses aktiivse valglinnastumise tõttu perioodiline turuaktiivsuse kasv lähitulevikus veel jätkub, kuid nii Pärnu kui ka Tartu puhul on edasine kasvupotentsiaal varasemast väiksem. 2019. aasta kvartalite baasilt ei saa hetkel väita, et Eesti korteriturul tervikuna turuaktiivsus küll otseses langustrendis oleks, kuid nii väikelinnades kui ka suuremates keskustes on edasise kasvu võimalused olemasoleva ja lähitulevikus lisanduva pakkumise baasilt pigem tagasihoidlikud, isegi kui nõudlus peaks püsima sarnasel tasemel või suurenema. Üldine surve turuaktiivsuse langusele pöördumiseks on tulevate kvartalite vältel järjest tõenäolisem.

“Lühiajaline üürimine – kuidas maksimeerida kasumit” toimub 10/03/2020

14.01.2020 Margot Toompark

Sildid: auto, eluruum, investor, kasum, Kesklinn, kinnisvara, Kinnisvarakool, kodu, kool, koolitus, laen, linn, maa, maakler, Margot Toompark, müük, notar, omanik, plaan, Rimi, seadus, Tallinn, tehing, tootlus, ülevaade, üür

10/03/2020 toimub Kinnisvarakoolis uus koolitus “Lühiajaline üürimine – kuidas maksimeerida kasumit“. Koolituse eesmärgiks on anda praktiline ülevaade üüriäri uuest ja kasvavast trendist ehk lühiajalisest üürimisest ja teadmine, kuidas selle tegevusega maksimeerida kinnisvarast saadavat kasumist.

“Lühiajaline üürimine – kuidas maksimeerida kasumit” on suunatud:

kinnisvara investoritele, kes ostavad/omavad kinnisvara ja annavad seda üürile;
kinnisvara omanikele, kes on huvitatud oma kinnisvarast saama maksimum tootlust;
inimestele, kes plaanivad soetada eluruumi selle üürile andmiseks;
inimesed, kes ei oska otsustada, kas anda kinnisvara lühi- või pikaajaliselt üürile.

Koolitus annab:

ülevaate kinnisvaraturust ja selle arengusuundadest;
teadmised kinnisvaraalasest seadusandlusest;
info pangalaenudest ja notariaalsetest toimingutest;
baasteadmisi kinnisvaramaakleri tööst;
oskuse teha kinnisvara ostu-müügitehingut või -tehinguid.

“Lühiajaline üürimine – kuidas maksimeerida kasumit” toimub 10/03/2020 kell 10.00-17.15 Tallinna kesklinnas. Lektorid on Estonishing Stay Apartments asutajad Gerdi Anupõld ja Evelin Org.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 977 978 979 Vanemad uudised ››

Baltic Horizon Fund publishes its NAV for December 2019

EfTEN Real Estate Fund III AS ja EfTEN Kinnisvarafond AS sõlmisid ühinemislepingu

Eesti Pank: Ettevõtted kasutavad pankade kõrval teisigi laenuallikaid

UPC: Tallinna korteriturg detsember 2019

EfTEN-i fondide ühinemisel tekib ligi 350-miljoniline Balti ärikinnisvarafond

EfTEN Capital: Kinnisvarafondide ühendamise tagamaadest

Uute korterite müük, hinnad ja pakkumine: kas vajad värsket infot?

Arco Vara: Üürikinnisvarasse investeerimine on taas muutumas atraktiivsemaks

EfTEN Real Estate Fund III AS and EfTEN Kinnisvarafond AS concluded a merger agreement

Lilleküla päästehoone sai pidulikult nurgakivi

Nordecon ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus sõlmisid lepingu Tapa ja Jõhvi linnakusse garaaži ja hallide ehituseks

1Partner: Lasnamäel alles läheb suureks ehitamiseks

Kinnisvarakonsultatsioonid üüriinvestoritele

Arco Vara: Ees- ja valglinnastumine asub 2020. aastal taas pidurduma

“Lühiajaline üürimine – kuidas maksimeerida kasumit” toimub 10/03/2020

Lisateave ja registreerumine

Kinnisvarauudised

Uudiste arhiiv

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Kinnisvarakoolis järgmisena: