EfTEN: EfTEN Capitali fondide üüritulu kasvas aastaga 27 protsenti

09.08.2022
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

EftenEfTEN Capitali seitsme fondi üüritulu oli esimesel poolaastal 36 miljonit eurot, kasvades aastaga 27 protsenti. Kõigi EfTEN Capitali valitsetavate varade maht ulatub nüüd ligi 1,1 miljardi euroni.

EfTEN-i fondid teenisid poolaastaga puhaskasumit 34 miljonit eurot ning investoritele teenitud omakapitali aastane tootlus oli juuni lõpu seisuga 13 protsenti, teatas EfTEN.

„Balti riikide ärikinnisvarast koosneva EfTEN-i portfelli näitajad jätkasid kasvu. Aastavahetusel ületas varade maht miljardi piiri ning on jätkanud kasvu nii kinnisvara väärtuse tõusu kui ka ärikinnisvara objektide omandamisega,“ ütles EfTEN Capitali tegevjuht Viljar Arakas.

Arakas lisas, et EfTEN Capitali hallatavad hooned toimivad hetkel väga hästi. „Kohati üllatab isegi meid, kui suurt huvi rentnikud meie hoonete vastu üles näitavad. Nii näiteks sõlmisime vaatamata suvisele vaikelule augusti alguses meie Leedus asuvates büroohoonetes uusi rendilepinguid, kus üüritase on senisest märkimisväärselt kõrgem.“

Mais tõi EfTEN Capital Tallinna börsile teise fondi – EfTEN United Property Fundi, kuhu kaasati investoritelt 7 miljonit eurot.

„Oleme valmistunud võimalike halvemate aegade saabumiseks kinnisvarasektoris juba pikalt. Pangalaenude tase on kõikides fondides alla 50% ning viimase poolaasta jooksul kaasatud kapitali (sh pea 10 miljonit eurot EfTEN United Property Fundis) hoiame paremate ostukohtade saabumise ootel. Hetke olukorda hinnates on tõenäoline, et lähikuudel me uusi suuremaid ostutehinguid ei tee. Kinnisvara müüjad eeldavad hetkel endiselt, et intressitase jääb nullilähedaseks ning sügis ei too kaasa majandusaktiivsuse jahtumist. EfTEN-is oleme majanduse üldiste väljavaadete suhtes selgelt pessimistlikumad. Lätis ja Leedus näitas statistika, et II kvartalis oli seal kvartaalses võrdluses juba majanduslangus. Energiahindade kasv, intressitõus ja Euroopa majanduskasvu aeglustumine avaldab kindlasti mõju ka Eestile,“ märkis Arakas.

Merko Ehitus: Ehituslepingu sõlmimine Vanasadamat ja Rail Balticu Ülemiste reisiterminali ühendava trammiliini rajamiseks

09.08.2022
Sildid: , , , , , , , , , ,

Merko9. augustil 2022 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti ja KMG Insenerehituse AS ning Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet projekteerimis- ja ehituslepingu Tallinna Vanasadamat ja Rail Balticu Ülemiste reisiterminali ühendava trammiliini rajamiseks.

Pakkumuse edukaks tunnistamise kohta on AS Merko Ehitus teinud 19. juulil 2022 börsiteate.

Lepingu raames valmib ligikaudu 2,5 kilomeetrisel lõigul uus trammiliin, mis algab Kivisilla/Gonsiori ristmikust ja ulatub kuni Põhja puiesteeni. Tööde teostamisel on 50:50 suhtega juhtiv partner AS Merko Ehitus Eesti.

Lepingu maksumus on ligikaudu 36,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööde tähtaeg on 2025. aasta veebruaris.

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fondi 2022. aasta I poolaasta konsolideeritud auditeerimata majandustulemused

09.08.2022
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS-i juhatus on kinnitanud Baltic Horizon Fondi (Fond) auditeerimata konsolideeritud vahearuande tulemused 2022. aasta esimese kuue kuu kohta.

Väljamaksed osakuomanikele Fondi tulemuste eest

28. aprillil 2022 kuulutas Fond osakuomanikele 2022. aasta I kvartali tulemuste eest välja rahalise väljamakse kogusummas 1 555 tuhat eurot (0,013 eurot osaku kohta). See teeb 2022. aasta I kvartali kaalutud keskmise puhasväärtuse tootluseks 1,17%.

28. juulil 2022 kuulutas Fond osakuomanikele 2022. aasta II kvartali tulemuste eest välja rahalise väljamakse kogusummas 1 555 tuhat eurot (0,013 eurot osaku kohta). See teeb 2022. aasta II kvartali kaalutud keskmise puhasväärtuse tootluseks 1,17%.

Turul valitseva ebakindluse tõttu otsustas Fond teha 2020., 2021. ja 2022. aastal vähendatud väljamakseid ja jätta 7,2 miljoni euro ulatuses jaotuskõlblikku rahavoogu välja maksmata.

Tuhandetes eurodes II kv
 2021		 III kv
 2021		 IV kv
 2021		 I kv
2022		 II kv
2022
(+) Puhas renditulu 4 357 4 676 3 798 4 193 4 482
(-) Fondi halduskulud -756 -735 -633 -659 -726
(-) Välised intressikulud -1 311 -1 407 -1 408 -1 372 -1 403
(-) Kapitalikulud1 -92 -38 -222 -266 -369
(+) Kinnisvarainvesteeringutega seotud erakorraline tulu2 – – 440 – 261
(+) Tagasi lisatud noteerimisega seotud kulud – – – – –
(+) Tagasi lisatud omandamisega seotud kulud 5 9 32 1 5
Genereeritud neto rahavoog (GNR) 2 203 2 505  2 007 1 897 2 250
           
GNR kaalutud osaku kohta (eurodes) 0,018 0,021 0,017 0,016 0,019
12 kuu jooksev GNR tootlus 3 (%) 7,0% 7,0% 6,8% 7,6% 8,0%
     
Väljakuulutatud väljamaksed  1 316 2 034  2 273  1 555  1 555
Väljakuulutatud väljamaksed osaku kohta4 (eurodes)  0,011 0,017  0,019  0,013  0,013
12 kuu jooksev dividenditootlus3 (%) 5,0% 4,5% 5,4% 6,3% 6,9%
  1. Tabelis on esitatud kvartali tegelik kapitalikulu. Osakuomanikele tulevikus tehtavate väljamaksete aluseks on eelarvestatud aastane kapitalikulu, mis on kvartalite vahel võrdselt ära jaotatud. See vähendab osakuomanikele tehtavate rahaliste väljamaksete kvartaalset volatiilsust.
  2. Läti valitsuse COVID-19 toetused, mis on seotud puhta renditulu vähenemisega Galerija Centrsi rentnikele tehtud soodustuste tõttu. Toetusi kasutatakse kinnisvarainvesteeringu tegevuskulude katmiseks.
  3. 12 kuu jooksva GNR-i tootluse ja dividenditootluse aluseks on osaku turuhind vastava kvartali lõpu seisuga (2022. aasta II kvartali osaku turuhind on esitatud seisuga 30. juuni 2022).
  4. Väljamaksele õigust omavate osakute arvu alusel.

Kinnisvarainvesteeringute hindamine

2022. aasta juunis hindas Fondi kinnisvaraportfelli sõltumatu kinnisvarahindaja Colliers. Fondi portfelli õiglane väärtus aruandeperioodil suurenes ja oli seisuga 30. juuni 2022 335,6 miljonit eurot (31. detsember 2021: 327,4 miljonit eurot). 2022. aasta juunis toimunud ümberhindluse tulemuseks oli õiglase väärtuse muutusest tingitud kasum summas 0,2 miljonit eurot (+0,1% portfelli väärtusest), mis tulenes peamiselt sellest, et rendi indekseerimise ja rahavooga seotud eeldusi korrigeeriti kogu Euroopat mõjutava kiire inflatsiooni tõttu kõrgemaks.

Tulem ja puhas renditulu

Kontserni 2022. aasta I poolaasta puhaskasum oli 4,2 miljonit eurot (I pa 2021: puhaskahjum 9,2 miljonit eurot). Tulemile avaldas suurt mõju Galerija Centrsi majandustulemuste taastumine, mis saavutati tänu sellele, et rentnikele tehti 2022. aastal vähem pandeemiast tingitud rendisoodustusi ja rendi indekseerimine kasvas. 2021. aasta I poolaasta tulemit mõjutas märkimisväärselt ühekordne kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kahjum summas 14,3 miljonit eurot. 2022. aasta I poolaastal oli ümberhindluse tulemuseks aga kasum summas 0,2 miljonit eurot (+0,1% portfelli väärtusest). Puhta renditulu kasvu positiivset mõju toetasid ka väiksemad halduskulud ja Läti valitsuselt saadud 0,3 miljoni euro suurune toetus. 2022. aasta I poolaasta kasum osaku kohta oli 0,04 eurot (I pa 2021: -0,08 eurot).

2022. aasta l poolaastal teenis kontsern 8,7 miljonit eurot puhast renditulu (I pa 2021: 8,5 miljonit eurot). 2021. aasta I poolaasta tulemustes kajastus 2021. aasta IV kvartalis müüdud G4S-i peahoone puhas renditulu summas 0,6 miljonit eurot. 2022. aasta I poolaasta tulemusi G4S enam ei mõjutanud. Rendihindade indekseerimine ja tulude taastumine suurendasid sama koosseisuga (võrreldava) portfelli puhast renditulu.

Varade brutoväärtus (GAV)

Fondi varade brutoväärtus kasvas aruandeperioodil 0,3%, tõustes 2022. aasta I poolaasta lõpuks 347,5 miljoni euroni (31. detsember 2021: 346,3 miljonit eurot). Tõusu peamised põhjused on kinnisvarainvesteeringute ümberhindamisest tekkinud kasum summas 0,2 miljonit eurot ja 2022. aasta I poolaastal tehtud kapitaliinvesteeringud (4,1 miljonit eurot) Meraki büroohoone arendusprojekti. Fond kavatseb Meraki büroohoone ehitust 2022. ja 2023. aastal jätkata. Lisaks investeeris Fond 3,3 miljonit eurot teistesse (ümber)arendusprojektidesse.

Varade puhasväärtus (NAV)

Fondi varade puhasväärtus pisut suurenes ja oli 2022. aasta I poolaasta lõpu seisuga 134,2 miljonit eurot (31. detsember 2021: 132,6 miljonit eurot). Fondi varade puhasväärtus suurenes eelmise aasta lõpuga võrreldes 1,2%. Perioodi positiivseid tegevustulemusi ja kinnisvarainvesteeringute ümberhindamisi ning positiivset rahavoo riskimaandamise reservi muutust summas 1,2 miljonit eurot tasakaalustas osaliselt osakuomanikele tehtud väljamakse summas 3,8 miljonit eurot. Seisuga 30. juuni 2022 oli osaku IFRS puhasväärtus 1,1215 eurot (31. detsember 2021: 1,1082 eurot) ning EPRA puhas materiaalne põhivara ja EPRA puhas taastamisväärtus olid 1,2016 eurot (31. detsember 2021: 1,1884 eurot) osaku kohta. EPRA puhas võõrandamisväärtus oli 1,1177 eurot (31. detsember 2021: 1,1086 eurot) osaku kohta.

Kinnisvarainvesteeringud

Baltic Horizoni portfelli kuulub 14 Balti riikide pealinnades asuvat rahavooga kinnisvarainvesteeringut ja üks lõpetamata kinnisvarainvesteering Meraki maatükil. 2022. aasta II kvartali lõpus oli Fondi portfelli õiglane väärtus 335,7 miljonit eurot (31. detsember 2021: 327,4 miljonit eurot) ja renditavat netopinda oli kokku 144 215 ruutmeetrit. 2022. aasta I poolaastal investeeris kontsern 0,6 miljonit eurot olemasolevasse kinnisvarainvesteeringute portfelli ja 7,5 miljonit eurot rekonstrueerimis- ja arendusprojektidesse.

Intressikandvad laenud ja võlakirjad

Intressikandvad laenud ja võlakirjad (ei sisalda rendikohustisi) moodustasid 198,4 miljonit eurot, jäädes 2021. aasta lõpuga sarnasele tasemele (31. detsember 2021: 198,6 miljonit eurot). Pangalaenukohustised vähenesid pisut graafikujärgse laenuamortisatsiooni tõttu. Aastane laenuamortisatsioon moodustab 0,3% kogu tasumata laenujäägist. Kõiki laene, mille aegumistähtaeg oli 2022. aasta I poolaastal, pikendati  algsete laenuandjate juures.

Rahavood

2022. aasta I poolaasta äritegevuse rahavoog oli positiivne summas 7,3 miljonit eurot (I pa 2021: positiivne summas 6,4 miljonit eurot). Investeerimistegevuse rahavoog oli olemasolevasse kinnisvaraportfelli tehtud täiendavate investeeringute ning Meraki, Postimaja ja CC Plaza kompleksi ning Europa arendusprojektide rahastamise tõttu 2022. aasta I poolaastal negatiivne summas 7,6 miljonit eurot (I pa 2021: negatiivne summas 2,7 miljonit eurot). Finantseerimistegevuse rahavoog oli negatiivne summas 7,1 miljonit eurot (I pa 2021: negatiivne summas 1,6 miljonit eurot). Esimesel poolaastal tegi Fond osakuomanikele rahalise väljamakse summas 3,8 miljonit eurot ja maksis pangalaenudelt ja võlakirjadelt regulaarseid intresse. 2022. aasta I poolaasta lõpus oli Fondil raha ja raha ekvivalente summas 8,7 miljonit eurot (31. detsember 2021: 16,1 miljonit eurot), mis näitab piisavat likviidsust ja finantspaindlikkust. Vaba raha kasutatakse arendusprojektide jätkamiseks.

Peamised kasumlikkuse näitajad

Tuhandetes eurodes         II kv 2022 II kv 2021 Muutus (%)
Puhas renditulu 4 482 4 357 2,9%
Halduskulud -726 -756 4,0%
Muu äritulu 271 – –
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kasum/kahjum 178 -14 255 101,2%
Ärikasum/-kahjum 4 205 -10 654 139,5%
Finantstulud ja -kulud (neto) -1 518 -1 361 -11,5%
Maksueelne kasum/kahjum 2 687 -12 015 122,4%
Tulumaks -444 888 -150,0%
Perioodi puhaskasum/-kahjum       2 243 -11 127 120,2%
Ringluses olevate osakute kaalutud keskmine arv 119 635 429 119 635 429 –
Kasum/kahjum osaku kohta (eurodes) 0,02 -0,09 120,2%

Peamised finantsseisundi näitajad

Tuhandetes eurodes       30.06.2022 31.12.2021 Muutus (%)
Kasutuses olevad kinnisvarainvesteeringud 320 029 315 959 1,3%
Lõpetamata kinnisvarainvesteeringud 15 620 11 400 37,0%
Varade brutoväärtus (GAV)     347 495 346 338 0,3%
Intressikandvad laenud ja võlakirjad 198 360 198 571 -0,1%
Kohustised kokku       213 319 213 754 -0,2%
IFRS varade puhasväärtus (IFRS NAV)     134 176 132 584 1,2%
EPRA puhas taastamisväärtus (EPRA NRV)     143 752 142 176 1,1%
Ringluses olevate osakute arv 119 635 429 119 635 429 –
Osaku puhasväärtus – IFRS NAV osaku kohta (eurodes) 1,1215 1,1082 1,2%
EPRA puhas taastamisväärtus (NRV) osaku kohta (eurodes) 1,2016 1,1884 1,1%
Laenu tagatuse suhtarv (%) 59,1% 60,7% –
Keskmine sisemine intressimäär (%) 2,8% 2,7% –

Fondi kinnisvarainvesteeringute portfelli keskmine tegelik täitumus oli 2022. aasta II kvartalis 93,4% (I kv 2022: 92,3%). Seisuga 30. juuni 2022 oli täitumus 93,3% (31. märts 2022: 92,4%). Portfelli üldine täitumus tõusis North Stari kontorihotelli eduka avamise ja selle pindade väikerentnikega täitmise järel. Täitumust aitasid parandada ka Europa, Postimaja ja Galerija Centrsi uued rendilepingud. Kvartali jooksul kolis Sportland Galerija Centrsis uude asukohta, laiendades oma pinda peaaegu 1000 m2-ni. Europa ostukeskuses avas Huracan Coffee umbes 140 m2 suuruse kohviku, luues sellega uue tõmbeala keskse äripiirkonna peaväljakult sisenevatele klientidele. Pärast Huracani avamist on Europa sissepääsud ja avalikud alad pärast renoveerimist klientidele taas täielikult avatud.

Büroosegmendi täitumus on jätkuvalt kõrge (98%). Büroopindade väljarentimine peaks jätkuma ka 2022. aasta III kvartalis. Kaubanduspinna rentimisega tegelevaid meeskondi suurendati 2022. aasta I poolaastal, et renditegevust kiirendada. Alanud on põhjalikud läbirääkimised ostukeskuste võimalike ankurrentnikega. Kinnisvarainvesteeringute keskmine otsene tootlus oli 2022. aasta II kvartalis 5,3% (I kv 2022: 5,0%) ja kogu portfelli esmane puhastootlus 5,6% (I kv 2022: 5,3%). Kinnisvarainvesteeringute tootlused kasvasid 2022. aasta I kvartaliga võrreldes tänu Galerija Centrsi tulemuste taastumisele pärast piirangute leevendamist 2021. aasta lõpus ja portfelli rendihindade indekseerimise positiivsele mõjule.

Ülevaade Fondi kinnisvarainvesteeringutest seisuga 30. juuni 2022

Kinnisvarainvesteering Segment Õiglane väärtus1
(tuhandetes eurodes)		 Renditav netopind
(m2)		 Otsene tootlus
II kv 20222		 Esmane puhastootlus
II kv 20223		 Täitumuse määr
Vilnius, Leedu            
Duetto I Büroo 18 525 8 587 7,7% 6,5% 100,0%
Duetto II Büroo 20 253 8 674 7,7% 7,1% 100,0%
Europa ostukeskus Kaubandus 38 757 16 844 1,8% 1,9% 84,5%
Domus Pro ostukeskus Kaubandus 16 535 11 226 8,4% 8,1% 98,5%
Domus Pro ärikeskus Büroo 8 010 4 831 8,7% 7,1% 97,3%
North Star ärikeskus Büroo 21 538 10 550 6,7% 6,8% 98,2%
Meraki arendus Büroo 15 620 – – – –
Vilniuses kokku   139 238 60 712 5,6% 5,4% 94,9%
Riia, Läti          
Upmalas Biroji bürookompleks Büroo 21 978 10 459 7,5% 8,2% 100,0%
Vainodes I Büroo 18 470 8 052 6,6% 7,8% 100,0%
LNK Centre Büroo 17 660 7 452 6,8% 6,8% 100,0%
Sky ostukeskus Kaubandus 5 693 3 244 8,1% 7,8% 97,6%
Galerija Centrs Kaubandus 64 910 20 075 3,1% 3,6% 77,2%
Riias kokku   128 711 49 282 5,0% 5,6% 90,6%
Tallinn, Eesti
Postimaja ja CC Plaza Kaubandus 26 975 9 242 9,2% 7,6% 95,6%
Postimaja ja CC Plaza Vaba aeg 14 525 8 664 3,6% 4,5% 100,0%
Lincona Büroo 16 900 10 871 7,3% 6,8% 90,8%
Pirita ostukeskus Kaubandus 9 300 5 444 5,1% 6,7% 90,4%
Tallinnas kokku   67 700 34 221 5,5% 6,0% 94,4%
Portfell kokku   335 649 144 215 5,3% 5,6% 93,3%
  1. Põhineb viimasel, seisuga 30. juuni 2022 teostatud hindamisel ja kajastatud kasutusõiguse varadel.
  2. Otsese tootluse leidmiseks jagatakse puhas äritulu kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumuse ja hilisemate kapitalikulude summaga.
  3. Esmase puhastootluse leidmiseks jagatakse puhas äritulu kinnisvarainvesteeringu turuväärtusega.

KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA MUU KOONDKASUMI ARUANNE

Tuhandetes eurodes 01.04.2022-30.06.2022 01.04.2021-30.06.2021 01.01.2022-30.06.2022 01.01.2021-30.06.2021
Renditulu 5 111 4 835 10 070 9 512
Teenustasutulu 1 341 1 209 2 645 2 426
Renditegevuse kulud -1 970 -1 687 -4 040 -3 408
Puhas renditulu   4 482 4 357 8 675 8 530
Halduskulud -726 -756 -1 385 -1 501
Muu äritulu 271 – 278 –
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kasum/kahjum 178 -14 255 172 -14 259
Ärikasum/-kahjum   4 205 -10 654 7 740 -7 230
Finantstulud – 1 – 1
Finantskulud -1 518 -1 362 -2 960 -2 752
Finantstulud ja -kulud kokku   -1 518 -1 361 -2 960 -2 751
Maksueelne kasum/kahjum   2 687 -12 015 4 780 -9 981
Tulumaks -444 888 -541 759
Perioodi kasum/kahjum   2 243 -11 127 4 239 -9 222
Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav muu koondkasum/-kahjum
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasum 575 241 1 296 451
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasumiga seotud tulumaks -51 -16 -115 -31
Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav tulumaksujärgne muu koondkasum kokku   524 225 1 181 420
Perioodi tulumaksujärgne koondkasum/-kahjum kokku   2 767 -10 902 5 420 -8 802
Tava- ja lahustatud kasum/kahjum osaku kohta (eurodes)   0,02 -0,09 0,04 -0,08

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

Tuhandetes eurodes   30.06.2022 31.12.2021
Põhivarad      
Kinnisvarainvesteeringud 320 029 315 959
Lõpetamata kinnisvarainvesteeringud 15 620 11 400
Immateriaalsed põhivarad 8 9
Materiaalsed põhivarad 2 2
Tuletisinstrumendid 439 –
Muud põhivarad 22 23
Põhivarad kokku   336 120 327 393
Käibevarad
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 2 214 2 708
Ettemaksed 423 137
Raha ja raha ekvivalendid 8 738 16 100
Käibevarad kokku   11 375 18 945
Varad kokku   347 495 346 338
Omakapital      
Sissemakstud kapital 145 200 145 200
Rahavoogude riskimaandamise reserv 352 -829
Jaotamata kahjum -11 376 -11 787
Omakapital kokku   134 176 132 584
Pikaajalised kohustised
Intressikandvad võlakohustised 102 765 157 471
Edasilükkunud tulumaksukohustised 6 959 6 297
Tuletisinstrumendid – 756
Muud pikaajalised kohustised 1 261 1 103
Pikaajalised kohustised kokku   110 985 165 627
Lühiajalised kohustised
Intressikandvad võlakohustised 96 153 41 676
Võlad tarnijatele ja muud võlad 5 479 5 223
Tulumaksukohustis – 5
Tuletisinstrumendid 15 109
Muud lühiajalised kohustised 687 1 114
Lühiajalised kohustised kokku   102 334 48 127
Kohustised kokku   213 319 213 754
Omakapital ja kohustised kokku   347 495 346 338

BHF semi-annual report H1 2022

BHF vahearuanne I poolaasta 2022

Rahandusministeerium: Inflatsiooni kõrgtase jääb aasta teise poolde

09.08.2022
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

RahandusministeeriumStatistikaameti andmetel tõusid hinnad juulis eelmise kuuga võrreldes 1,9 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes 22,8 protsenti. Euroalal kiirenes hindade tõus esialgsel hinnangul 8,9 protsendini.

Tarbijahindade tõus on tegemas uusi tippe ning euroala kiireim on see Balti riikides. Riikides, kus hinnakujundus on paindlikum ja lepingud lühiajalisemad, jõuavad hinnamuutused ka kiiremini kohale. Osades Euroopa riikides on energiahindade tõus kodutarbijatel olnud üpris tagasihoidlik. Sinna kandub kõrgem hinnatase pikema viitajaga.

Inflatsioon on globaalses plaanis osutunud üle ootuste kiireks ning see tähendab ühtlasi riikide keskpankade jõulisemat sekkumist majandusse baasintresside tõstmise kaudu. See aga on aset leidmas ajal, mil maailmamajanduse kasvuväljavaated on hapraks muutunud. Turuosaliste suurenenud kartus võimaliku majanduslanguse ees on hakanud avalduma osade toorainete odavnemises. Tarbijad tunnetavad seda esmajoones kütusehindade alanemises juunikuiselt kõrgtasemelt.

Euroopa majanduse väljavaadet mõjutab aga suuremal määral kasvanud riskid gaasivarustuse osas ning sellest tulenev gaasi hulgihindade tõus. Soodsate juhitavate elektritootmise võimsuste vähesuse tõttu kujundavad gaasielektrijaamad omakorda elektri hinda, mille tulevikutehingute hinnad on algavaks sügistalveks ronimas üha kõrgemale. Soome-Baltikumi piirkonna elektridefitsiidi tulemusena, kus oma osa on ka Vene elektri impordi piiramisel, kujuneb elektri börsihind pea kaks korda kõrgemaks võrreldes eelmise aasta detsembrikuu tipuga. Arvestades, et elektrihinnaindeks tarbijakorvis sõltub suures osas börsihinnast ning et gaasi kõrged hulgihinnad avalduvad kodutarbijate arvetel sügisel, siis on inflatsiooni kõrgtase meil lükkunud aasta teise poolde.

Hinnaarengud teenuste ja tööstuskaupade osas viitavad, et hindade tõus on muutumas üha laiapõhjalisemaks. Sisendite kallinemine ning tugev nõudlus on kergitamas teenuste hindu, mis kiirenes juulis pea 13 protsendini. Kui üürihindades toimus hüpe kevadel, siis mitmed vaba aja ja reisimisega seotud teenused on hoogsalt kallinenud eelkõige viimastel kuudel. Puhkusepaketid on kallinenud kolmandiku ja majutus viiendiku võrra.

Kuigi majanduse jahenemine peaks lähiajal osades sektorites hinnasurvet piirama hakkama, kasvatab majapidamiste kulutusi osade energiakandjate kallinemise oodatav jätkumine. Inflatsiooni pidurdumist võiks praeguste futuuride pealt oodata järgmisel kevadel.

13/09/2022 toimub koolitus “Eluruumi üürilepingu sõlmimine ja lõpetamine”

09.08.2022
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , ,

Koolitus “Eluruumi üürilepingu sõlmimine ja lõpetamine” toimub 13/09/2022. Jurist Evi Hindpere ja kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark annavad osalejatele oskuse koostada oma vajadustele vastav üürileping ja teadmised juba olemasoleva üürilepingu lõpetamiseks.

Koolitusele on oodatud:

  • kõik eraisikud ja väikeinvestorid, kes annavad eluruume üürile;
  • inimesed, kes tunnevad, et vajavad põhjalikumaid teadmisi üürilepingute sõlmimisest ja lõpetamisest;
  • kõik, kes soovivad kriitilise pilguga üle vaadata oma hetkel kehtivad üürilepingud, et õppida tehtud vigadest ja neid tulevikus mitte korrata.

Koolitus “Eluruumi üürilepingu sõlmimine ja lõpetamine” toimub 13/09/2022 kell 14.00-17.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund consolidated unaudited results for H1 2022

09.08.2022
Sildid: , , , , , , , , , , , , , ,

Baltic Horizon FundManagement Board of Northern Horizon Capital AS has approved the unaudited consolidated interim financial statements of Baltic Horizon Fund (the Fund) for the six months of 2022.

Distributions to unitholders for Q1 2022 and Q2 2022 Fund results

On 28 April 2022, the Fund declared a cash distribution of EUR 1,555 thousand (EUR 0.013 per unit) to the Fund unitholders for Q1 2022 results. This represents a 1.17% return on the weighted average Q1 2022 net asset value to its unitholders.

On 28 July 2022, the Fund declared a cash distribution of EUR 1,555 thousand (EUR 0.013 per unit) to the Fund unitholders for Q2 2022 results. This represents a 1.17% return on the weighted average Q2 2022 net asset value to its unitholders.

With reduced payouts over 2020, 2021 and 2022 in the light of prevailing market uncertainty, the Fund has opted to retain EUR 7.2 million of distributable cash flow.

EUR ’000 Q2 2021 Q3 2021 Q4 2021 Q1 2022 Q2 2022
(+) Net rental income 4,357 4,676 3,798 4,193 4,482
(-) Fund administrative expenses (756) (735) (633) (659) (726)
(-) External interest expenses (1,311) (1,407) (1,408) (1,372) (1,403)
(-) CAPEX expenditure1 (92) (38) (222) (266) (369)
(+) Extraordinary income related to investment properties2 – – 440 – 261
(+) Added back listing related expenses – – – – –
(+) Added back acquisition related expenses 5 9 32 1 5
Generated net cash flow (GNCF) 2,203 2,505  2,007 1,897 2,250
GNCF per weighted unit (EUR) 0.018 0.021 0.017 0.016 0.019
12-months rolling GNCF yield3 (%) 7.0% 7.0% 6.8% 7.6% 8.0%
Dividends declared for the period  1,316 2,034  2,273  1,555  1,555
Dividends declared per unit4 (EUR)  0.011 0.017  0.019  0.013  0.013
12-months rolling dividend yield3 (%) 5.0% 4.5% 5.4% 6.3% 6.9%
  1. The table provides actual capital expenditures for the quarter. Future dividend distributions to unitholders are aimed to be based on the annual budgeted capital expenditure plans equalised for each quarter. This will reduce the quarterly volatility of cash distributions to unitholders.
  2. 12-month rolling GNCF and dividend yields are based on the closing market price of the unit as at the end of the quarter (Q2 2022: closing market price of the unit as of 30 June 2022).
  3. Based on the number of units entitled to dividends.

Property valuations

In June 2022, the portfolio valuations were conducted by an independent real estate appraiser Colliers. As of 30 June 2022, the fair value of the Baltic Horizon Fund portfolio increased to EUR 335.6 million (31 December 2021: 327.4 million). In June 2022, the portfolio revaluation resulted in a fair value gain of EUR 0.2 million (+0.1% of portfolio value) primarily due to the upward revision of rent indexation and cash flow assumptions associated with high inflation across Europe.

Net result and net rental income

The Group recorded a net profit of EUR 4.2 million for H1 2022 against a net loss of EUR 9.2 million for H1 2021. The net result was mainly driven by strong recovery of the Galerija Centrs operating performance as fewer COVID-19 rent reliefs have been granted to tenants in 2022 and increased rent indexation.  The net result for H1 2021 was significantly impacted by the one-off negative valuation result of EUR 14.3 million. Meanwhile in H1 2022, the valuation resulted in a net fair value gain of EUR 0.2 million (+0.1% of portfolio value). The positive impact of the increase in net rental income was also supplemented by a decrease in administrative expenses and a grant of EUR 0.3 million received from the Latvian government. Earnings per unit for H1 2022 were EUR 0.04 (H1 2021: EUR -0.08).

The Group earned net rental income of EUR 8.7 million in H1 2022 compared to 8.5 million in H1 2021. The results for H1 2021 still included EUR 0.6 million of net rental income from G4S Headquarters, which was sold in Q4 2021 and did not contribute to H1 2022 results. Rent indexations and recovery of income improved the net rental income of the same portfolio mix (like-for-like portfolio).

Gross Asset Value (GAV)

At the end of H1 2022, the Fund’s GAV was EUR 347.5 million (31 December 2021: EUR 346.3 million), 0.3% higher than at the end of the previous period. The increase is mainly related to a positive property revaluation of EUR 0.2 million and capital investments (EUR 4.1 million) in the Meraki office building development project during H1 2022. The Fund aims to carry on with the construction of the Meraki office building throughout 2022 and 2023. An additional EUR 3.3 million was invested in other (re)development projects.

Net Asset Value (NAV)

At the end of H1 2022, the Fund’s NAV slightly increased to EUR 134.2 million (31 December 2021: EUR 132.6 million). Compared to the year-end 2021 NAV, the Fund’s NAV increased by 1.2%. The increase in operational performance, portfolio valuations and positive cash flow hedge reserve movement of EUR 1.2 million over the period was partially offset by a EUR 3.8 million dividend distribution to the unitholders. As of 30 June 2022, IFRS NAV per unit rose to EUR 1.1215 (31 December 2021: EUR 1.1082), while EPRA net tangible assets and EPRA net reinstatement value grew to EUR 1.2016 per unit (31 December 2021: EUR 1.1884). EPRA net disposal value was EUR 1.1177 per unit (31 December 2021: EUR 1.1086).

Investment properties

The Baltic Horizon Fund portfolio consists of 14 cash flow generating investment properties in the Baltic capitals and an investment property under construction on the Meraki land plot. At the end of Q2 2022, the fair value of the Fund’s portfolio was EUR 335.7 million (31 December 2021: EUR 327.4 million) and incorporated a total net leasable area of 144,215 sq. m. During H1 2022, the Fund invested EUR 0.6 million in the existing property portfolio and EUR 7.5 million in the reconstruction or development projects.

Interest-bearing loans and bonds

Interest-bearing loans and bonds (excluding lease liabilities) were EUR 198.4 million, remaining at a level similar to year-end 2021 (31 December 2021: EUR 198.6 million). Outstanding bank loans decreased slightly due to regular bank loan amortisation. Annual loan amortisation accounts for 0.3% of total debt outstanding. All loans expiring during H1 2022 were prolonged with the original loan providers.

Cash flow

Cash inflow from core operating activities for H1 2022 amounted to EUR 7.3 million (H1 2021: cash inflow of EUR 6.4 million). Cash outflow from investing activities was EUR 7.6 million (H1 2021:  cash outflow of EUR 2.7 million) due to subsequent capital expenditure on existing portfolio properties and investments in the Meraki, Postimaja and CC Plaza complex and Europa development projects. Cash outflow from financing activities was EUR 7.1 million (H1 2021: cash outflow of EUR 1.6 million). During H1 2022, the Fund made a cash distribution of EUR 3.8 million and paid regular interest on bank loans and bonds. At the end of H1 2022, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 8.7 million (31 December 2021: EUR 16.1 million), which demonstrates sufficient liquidity and financial flexibility. Available cash will be used to continue with development projects.

Key earnings figures

EUR ‘000       Q2 2022 Q2 2021 Change (%)
Net rental income       4,482 4,357 2.9%
Administrative expenses (726) (756) 4.0%
Other operating income 271 – –
Valuation gains (losses) on investment properties 178 (14,255) 101.2%
Operating profit (loss)       4,205 (10,654) 139.5%
Net financing costs (1,518) (1,361) (11.5%)
Profit (loss) before tax       2,687 (12,015) 122.4%
Income tax (444) 888 (150.0%)
Net profit (loss) for the period     2,243 (11,127) 120.2%
Weighted average number of units outstanding (units) 119,635,429 119,635,429 –
Earnings per unit (EUR) 0.02 (0.09) 120.2%

Key financial position figures

EUR ‘000       30.06.2022 31.12.2021 Change (%)
Investment properties in use 320,029 315,959 1.3%
Investment property under construction 15,620 11,400 37.0%
Gross asset value (GAV)     347,495 346,338 0.3%
Interest-bearing loans and bonds 198,360 198,571 (0.1%)
Total liabilities 213,319 213,754 (0.2%)
IFRS Net asset value (IFRS NAV)     134,176 132,584 1.2%
EPRA Net Reinstatement Value (EPRA NRV)     143,752 142,176 1.1%
Number of units outstanding (units) 119,635,429 119,635,429 –
IFRS Net asset value (IFRS NAV) per unit (EUR) 1.1215 1.1082 1.2%
EPRA Net Reinstatement Value (EPRA NRV) per unit (EUR) 1.2016 1.1884 1.1%
Loan-to-Value ratio (%) 59.1% 60.7% –
Average effective interest rate (%) 2.8% 2.7% –

During Q2 2022, the average actual occupancy of the portfolio was 93.4% (Q1 2022: 92.3%). The occupancy rate as of 30 June 2022 was 93.3% (31 March 2022: 92.4%). The overall occupancy rates in the portfolio rose after the successful launch of the North Star office hotel and filling the premises with small tenants. Increasing occupancy figures were supplemented with new leases in Europa, Postimaja and Galerija Centrs. During the quarter, Sportland relocated and expanded its premises to almost 1,000 sq. m in Galerija Centrs. In Europa, Huracan Coffee opened its café of approx. 140 sq. m creating a new attraction point for clients coming in from the main square of CBD. The opening of Huracan marked the full reopening of Europa’s entrances and public areas to clients after the refurbishment.

Occupancy rates in the office segment remain strong at around 98%. Positive momentum in office leasing is expected to continue in Q3 2022. Retail leasing teams were expanded in H1 2022 to fasten the leasing process. The Fund is having in-depth negotiations with potential anchor tenants for shopping centres. The average direct property yield during Q2 2022 was 5.3% (Q1 2022: 5.0%). The net initial yield for the whole portfolio for Q2 2022 rose to 5.6% (Q1 2022: 5.3%). Property yields increased compared to Q1 2022 after a strong recovery of Galerija Centrs results following the lift of lockdowns at the end of 2021 and positive rent indexations across the portfolio.

Overview of the Fund’s investment properties as of 30 June 2022

Property name Sector Fair value1
(EUR ‘000)		 NLA
(sq. m)		 Direct property yield
Q2 20222		 Net initial yield
Q2 20223		 Occupancy rate
Vilnius, Lithuania
Duetto I Office 18,525 8,587 7.7% 6.5% 100.0%
Duetto II Office 20,253 8,674 7.7% 7.1% 100.0%
Europa SC Retail 38,757 16,844 1.8% 1.9% 84.5%
Domus Pro Retail Park Retail 16,535 11,226 8.4% 8.1% 98.5%
Domus Pro Office Office 8,010 4,831 8.7% 7.1% 97.3%
North Star Office 21,538 10,550 6.7% 6.8% 98.2%
Meraki Development Office 15,620 – – – –
Total Vilnius   139,238 60,712 5.6% 5.4% 94.9%
Riga, Latvia
Upmalas Biroji BC Office 21,978 10,459 7.5% 8.2% 100.0%
Vainodes I Office 18,470 8,052 6.6% 7.8% 100.0%
LNK Centre Office 17,660 7,452 6.8% 6.8% 100.0%
Sky SC Retail 5,693 3,244 8.1% 7.8% 97.6%
Galerija Centrs Retail 64,910 20,075 3.1% 3.6% 77.2%
Total Riga   128,711 49,282 5.0% 5.6% 90.6%
Tallinn, Estonia
Postimaja & CC Plaza complex Retail 26,975 9,242 9.2% 7.6% 95.6%
Postimaja & CC Plaza complex Leisure 14,525 8,664 3.6% 4.5% 100.0%
Lincona Office 16,900 10,871 7.3% 6.8% 90.8%
Pirita SC Retail 9,300 5,444 5.1% 6.7% 90.4%
Total Tallinn   67,700 34,221 5.5% 6.0% 94.4%
Total portfolio   335,649 144,215 5.3% 5.6% 93.3%
  1. Based on the latest valuation as of 30 June 2022 and recognised right-of-use assets.
  2. Direct property yield (DPY) is calculated by dividing annualized NOI by the acquisition value and subsequent capital expenditure of the property.
  3. The net initial yield (NIY) is calculated by dividing annualized NOI by the market value of the property.

CONSOLIDATED STATEMENT OF PROFIT OR LOSS AND OTHER COMPREHENSIVE INCOME

EUR ‘000   01.04.2022-30.06.2022 01.04.2021-30.06.2021 01.01.2022-30.06.2022 01.01.2021-30.06.2021
Rental income 5,111 4,835 10,070 9,512
Service charge income 1,341 1,209 2,645 2,426
Cost of rental activities (1,970) (1,687) (4,040) (3,408)
Net rental income   4,482 4,357 8,675 8,530
Administrative expenses (726) (756) (1,385) (1,501)
Other operating income 271 – 278 –
Valuation gains (losses) on investment properties 178 (14,255) 172 (14,259)
Operating profit (loss)   4,205 (10,654) 7,740 (7,230)
Financial income – 1 – 1
Financial expenses (1,518) (1,362) (2,960) (2,752)
Net financial expenses   (1,518) (1,361) (2,960) (2,751)
Profit (loss) before tax   2,687 (12,015) 4,780 (9,981)
Income tax charge (444) 888 (541) 759
Profit (loss) for the period   2,243 (11,127) 4,239 (9,222)
Other comprehensive income that is or may be reclassified to profit or loss in subsequent periods
Net gain on cash flow hedges 575 241 1,296 451
Income tax relating to net gain on cash flow hedges (51) (16) (115) (31)
Other comprehensive income, net of tax, that is or may be reclassified to profit or loss in subsequent periods   524 225 1,181 420
Total comprehensive income (expense) for the period, net of tax   2,767 (10,902) 5,420 (8,802)
     
Basic and diluted earnings per unit (EUR)   0.02 (0.09) 0.04 (0.08)

CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION

EUR ‘000 30.06.2022 31.12.2021
Non-current assets      
Investment properties 320,029 315,959
Investment property under construction 15,620 11,400
Intangible assets 8 9
Property, plant and equipment 2 2
Derivative financial instruments                439 –
Other non-current assets 22 23
Total non-current assets   336,120 327,393
Current assets
Trade and other receivables 2,214 2,708
Prepayments 423 137
Cash and cash equivalents 8,738 16,100
Total current assets   11,375 18,945
Total assets   347,495 346,338
Equity
Paid in capital 145,200 145,200
Cash flow hedge reserve 352 (829)
Retained earnings (11,376) (11,787)
Total equity   134,176 132,584
Non-current liabilities
Interest-bearing loans and borrowings 102,765 157,471
Deferred tax liabilities 6,959 6,297
Derivative financial instruments – 756
Other non-current liabilities 1,261 1,103
Total non-current liabilities   110,985 165,627
Current liabilities
Interest-bearing loans and borrowings 96,153 41,676
Trade and other payables 5,479 5,223
Income tax payable – 5
Derivative financial instruments 15 109
Other current liabilities 687 1,114
Total current liabilities   102,334 48,127
Total liabilities   213,319 213,754
Total equity and liabilities   347,495 346,338

BHF semi-annual report H1 2022

Merko Ehitus: Construction contract in Estonia (tram line connecting Old Harbour and Rail Baltic’s Ülemiste passenger terminal in Tallinn)

09.08.2022
Sildid: , , , , , , ,

MerkoOn 9 August 2022, AS Merko Ehitus Eesti, part of AS Merko Ehitus group, and KMG Inseneriehituse AS signed a design and construction contract with Tallinn Urban Environment and Public Works Department for the construction of a tram line connecting the Tallinn Old Harbour with Rail Baltic’s Ülemiste passenger terminal.

About being selected the preferred bidder, AS Merko Ehitus published stock exchange announcement on 19 July 2022.

Under the agreement, a new tram line will be built on a section of approximately 2.5 kilometres, starting at the intersection of Kivisilla/Gonsiori streets up to the Põhja boulevard. In carrying out the works, AS Merko Ehitus Eesti is the leading partner with a 50:50 ratio.

The contract value is approximately EUR 36.5 million, plus value added tax. The scheduled deadline of the works is in February 2025.

AS Merko Ehitus Eesti (merko.ee) is Estonian leading construction company, which offers construction services in general construction, civil engineering and residential construction and develops residential real estate. To ensure the best quality and convenience for home buyers, Merko manages all phases of the development: planning, design, construction, sales and service during the warranty period.

Statistika: enamiku Tallinna korteritehingutest moodustavad nõukogudeaegsed korterid

09.08.2022
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , ,

Tõnu Toompark

Maa-ameti andmetel tehti 2022 II kvartalis Tallinnas 2753 korteritehingut. Vanuseklassidest tehakse kõige rohkem tehinguid nõukogudeaegsete korteritega.

515 tehingut ehk 19% tehingutest tehti 2022 II kvartalis korteritega, mille esmakasutusaasta oli 1940-1970. Peaaegu sama palju tehinguid ehk 482 tehingut (18% tehingute koguarvust) tehti korteritega, mille valmimine jäi 1971.-1990. aastasse.

Nii võib julgelt öelda, et vaatamata uute korterite turu parematele ja halvematele aegadele on kõige enam käibes olev korter, mis määrab Tallinna keskmise korteri kvaliteedi, nõukogudeaegne korter valmimisajaga 1940.-1990. a.

Oluline osa tehingutest ehk 1267 tehingut ja 46% Tallinna korteritehingute koguarvust on korteritega, mil esmakasutusaasta puudub. Siin võib olla tegemist korteritega, mil esmakasutus veel pole kätte jõudnud ehk tegemist on uute korteritega, kus kasutusluba on alles taotlemisel. Selle kõrval võib ilma esmakasutusaastata korterite näol olla tegemist korteritega, mille ehitisregistri andmed on puudulikud.

 

Tallinna korteritehingute arv korteri esmakasutusaasta alusel

Tallinna korteritehingute keskmine hind korteri esmakasutusaasta alusel

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund III AS share net value as of 31.07.2022

09.08.2022
Sildid: ,

EfTEN Real Estate Fund IIIThe net asset value (NAV) of EfTEN Real Estate Fund III AS was 20.0053 euros as of 31.07.2022, increasing by 0.7% in July. The net value of the EPRA share (EPRA NRV – accounting net value without taking into account the deferred income tax liability and the fair value of interest derivatives) was 21.29 euros as of 31.07.2022. EPRA NAV increased by 0.8% in July.

In July, the fund earned a total of 1,122 thousand euros in consolidated rental income, which is 7 thousand euros more than the month before. The increase was due to the renting out vacant spaces in the Evolution office building.

During the seven months of 2022, the fund has earned a total of 7,735 thousand euros in rental income (16% more than in the same period last year) and 6,799 thousand euros in EBITDA (also 16% more than last year), i.e. the EBITDA of investment properties calculated on a comparable basis, increased by 9% in this year compared to the previous year.

The fund’s 7-month EPRA profit per share this year is 11.10 euros (6.1% more than last year). Fund expenses make up 13.01% of rental income (last year: 13,03%)

The consolidated equity of EfTEN Real Estate Fund III AS was 101.478 million euros as of 31.07.2022 (31.12.2021: 96.914 million euros).

EREF_III_reports_monthly_07_2022

Merko Ehitus: Public Procurement Preferred Bidder Announcement in Estonia (reconstruction of Vana-Kalamaja street in Tallinn)

09.08.2022
Sildid: , , , , , , ,

MerkoTallinn Urban Environment and Public Works Department has informed that the public procurement “Reconstruction of Vana-Kalamaja street” (reference number 245920) preferred bidder is announced to be Tallinna Teede AS, part of AS Merko Ehitus group, with a value of 7.8 million euros, plus VAT.

The construction covers the reconstruction of a 1.2-kilometre section of Vana-Kalamaja street, including renewal of the road surface and underground communications. The section under construction starts at the Toompuiestee end of Nunne street and ends at Suur-Patarei street, running mostly along Vana-Kalamaja street. The construction project also includes the construction of the new squares near Baltic Station and in front of the Gustav Adolf Gymnasium elementary school.

The construction works completion deadline is summer 2023. We shall notify the conclusion of the contract and the final terms thereof by a separate stock exchange notice.

Tallinna Teede AS is a road construction company that performs road construction, maintenance and repair works all over Estonia. The company has its own asphalt plant and an accredited laboratory for testing road construction materials.

KV.EE: Üürituru tipphooaja stardipauk on antud

08.08.2022
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Kevadest alates kasvanud Tallinna korterite üüripakkumine kinnisvaraportaalis KV.EE on suve keskpaigast alates vaikses langused. Augusti alguseks võib öelda, et nüüd võib iga-aastase üürituru tipphooaja stardi pidulikult toimunuks lugeda, leiab kinnisvaraportaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„August on aeg, kus ettenägelikud tudengid pööravad pilgu kinnisvaraturu poole lootusega endale järgmiseks õppeaastaks üürieluase kindlustada. Lisaks tulevad üürikortereid jahtima inimesed, kes sügisese ärihooaja alguses üürikorterit vajavad. Kuhugi ei ole kadunud pagulased. Eestisse on Venemaa terrori eest pakku tulnud üle 45 000 pagulase Ukrainast, kellest paljud samuti Tallinna üürikortereid taga ajavad. Nii võib öelda, et üürikorterite nõudlus on üüratu,“ analüüsis Tarvo Teslon.

Üüripakkumine ei suuda nõudlusega sama jalga käia. Korterite ostu-müügihinnad on kerkinud üürihindadest oluliselt kiiremini. See tähendab, et korteri ostmine üürileandmiseks on vähem tasuv kui näiteks aasta või kaks tagasi.

„Lisaks on suure küsimärgi all, mis saab kinnisvara väärtusest – kas kinnisvara hinnatõus lähikvartalite jooksul jätkub? Või lähevad korterite üle mõistuse kõrgele paisunud hinnad mõningasse korrektsiooni? Teadmatus ja ebakindlus kinnisvara väärtuse liikumise suuna ja kiiruse osas pärsib uusi üüriinvesteeringuid,“ tõi Tarvo Teslon välja üürileandjaid painavad küsimused.

Suur nõudlus piirangutest ahistatud pakkumiste tingimustes tähendab vähemalt lühiajalist üürihindade tõusu.

„Tallinna üürikorterite keskmine hind on kinnisvaraportaalis KV.EE viimase kolme kuu jooksul olnud ligikaudu 14,5 €/m². Karta on, et augustis näeme siin mõningat tõusu. Viimase 10 aasta jooksul ei ole olnud aastat, mil augustis ei oleks üürihinnad võrreldes varasema kuu-paariga kerkinud,“ rääkis Tarvo Teslon üürihindadest.

„Üürikorteri vajajatel võiks soovitada otsinguga kiiresti alustada. Üürihuvilisi hakkab üüriturule iga päevaga järjest enam juurde tulema. Varasemad tegutsejad saavad noppida üürikorterite paremad palad. Hilinejatele jäävad üüripakkumiste riismed, kui üldse midagi,“ soovitas Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

Statistikaamet: Välisturistid leidsid juunis uuesti tee Eesti majutusasutustesse

08.08.2022
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel peatus juunis majutusettevõtetes ligi 337 000 turisti, mis ületab mullust sama perioodi taset 56%. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide* arv.

Statistikaameti analüütiku Helga Laurmaa sõnul peatus Eesti majutusettevõtetes ligi 150 000 välis- ja 187 000 siseturisti. „Välisturiste oli kriisieelse 2019. aasta juunikuuga võrreldes veel 41% vähem, kuid siiski kordades rohkem kui kriisi kõrgaastatel 2020 ja 2021. Siseturistide arv on kahel viimasel aastal jätkuvalt kasvanud ja saavutas taas juunikuise rekordi,“ täpsustas Laurmaa.

Juunis suurenes aastases võrdluses nii Euroopa riikidest kui ka väljastpoolt Euroopat pärit turistide arv. Välisturiste oli majutusettevõtetes 373% rohkem kui mullu samal kuul. Suure muutuse üheks põhjuseks oli jätkuvalt väga madal võrdlusbaas. Enim turiste saabus Soomest, kust neid reisis siia ligi 61 000 ning Lätist, kust tuli Eestisse ligi 19 000 inimest. Saksamaalt saabus 10 400 ja Leedust 7 500 turisti. Välisturistidest 68% peatus Harju maakonna majutusettevõtetes, järgnesid Pärnu (13%) Tartu (7%) ja Saaremaa (4%). Välisturistid veetsid Eestis kokku 286 000 ööd.

Siseturistidest 71% märkis oma reisi eesmärgiks puhkuse ja 19% töö. Kõige rohkem ehk 23% siseturistidest peatus Harju, 16% Pärnu ja 10% Tartu maakonnas. Ida-Virumaal peatus 9%, Saaremaal 8% ja Lääne-Virumaal 7% siseturistidest.Siseturistid veetsid majutusettevõtetes kokku 318 000 ööd.

Juunis pakkusid külastajatele teenust 1179 majutuskohta ehk 136 majutuskohta rohkem kui maikuus. Turistide kasutuses oli 22 000 tuba ja 53 000 voodikohta, täidetud oli 48% tubadest. Ööpäev majutuses maksis keskmiselt 41 eurot inimese kohta, mis oli maikuu hinnast kahe euro võrra odavam. Harjumaa majutusettevõttes maksis ööpäev keskmiselt 46 eurot, Pärnumaal 43, Tartumaal 40, Ida-Virumaal 39 ning Saaremaal 36 eurot inimese kohta.

* Välisturistide hulgas ei kajastu Ukraina põgenikud.

Majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Eesti Pank: Majanduskasvu aeglustumine hakkab hinnatõusu hoogu pidurdama

05.08.2022
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Statistikaameti andmetel tõusid juulis hinnad eelmise kuuga võrreldes 1,9 protsenti. Aastataguse ajaga võrreldes ulatus hinnatõus 22,8 protsendini. Energiahinnad kallinesid aastaga 87%, põhjustades üldisest hinnakasvust ligikaudu poole. Toiduainete hinnad, sh alkohol ja tubakatooted, tõusid 17% ning teenuste ja tööstuskaupade hinnad vastavalt 12% ja 11%.

Kodutarbijad saavad sellel talvel tõenäoliselt osta energiat mõnevõrra soodsama hinnaga. Uus valitsus plaanib kodutarbijatele hüvitada osa energia maksumusest. Majapidamiste kodukulude kallinemine pole eeloleval kütteperioodil tõenäoliselt nii järsk kui eelmisel sügisel. Aasta lõpus kujuneb hinnakasv seetõttu mõnevõrra aeglasemaks.

Ettevõtted peavad rekordiliste energiahindadega toime tulema. Maagaasi hind saavutab Euroopas üha uusi tipptasemeid ja ähvardab kujuneda märksa kõrgemaks kui eelmisel aastal. Maagaas on tähtis tootmissisend nii elektri tootmisel kui ka toidu- ja ehitusmaterjalitööstustes. Elektri kõrge hinna tõttu on meie ettevõtetel raskem konkureerida Põhjamaadega, kus elekter on viimasel ajal olnud odavam.

Majanduskasvu aeglustumine hakkab hinnakasvu hoogu pidurdama. Viimastel kuudel on aeglustunud nii jaemüügi kui ka tööstustoodangu kasv. Majanduse jahtumisfaasis on ettevõtetel raskem hindu tõsta, sest nende eelarved muutuvad pingelisemaks ning raskustesse sattunutel tuleb kulusid kärpida. Hinnatõusutempo ulatuslikumat aeglustumist võib oodata järgmisel aastal.

Statistikaamet: Juuli tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks olid eluaseme ja toiduga seotud hinnatõusud

05.08.2022
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , ,

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juulis võrreldes juuniga 1,9% ning võrreldes eelmise aasta juuliga 22,8%. Mulluse juuliga võrreldes olid kaubad 17,7% ja teenused 33,1% kallimad.

Statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid 2021. aasta juuliga võrreldes tarbijahinnaindeksit enim eluasemega seotud hinnamuutused, mis andsid kogutõusust üle 40%. „Kodudesse jõudnud elekter oli 142,9%, soojusenergia 62,7%, gaas 235,4% ja tahkekütus 80,1% kallim. Toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnamuutused andsid kogutõusust viiendiku. Bensiin oli 39,1% ja diislikütus 60,1% kallim,“ lisas Trasanov.

Eelmise aasta juuliga võrreldes on toidukaupadest enim ehk 72,3% kallinenud jahu ja tangained, värske kala 59%, munad 56,7%, muud õlid 49,5%, makaronitooted 43,1% ning suhkur 40,3%.

Juuniga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit samuti kõige rohkem eluaseme ja toiduga seotud hinnamuutused. Kodudesse jõudnud elekter oli 15% ja gaas 22,5% kallim. Toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine andis kogutõusust viiendiku. Majutusteenused olid 16,5% kallimad. Bensiin odavnes juuniga võrreldes 5,2% ja diislikütus 2,9%.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, juuli 2022
Kaubagrupp Juuli 2022 – juuli 2021 % Juuni 2022 – juuli 2022, %

KOKKU

22,8

1,9

Toit ja mittealkohoolsed joogid

19,7

1,7

Alkohoolsed joogid ja tubakas

6,3

0,7

Riietus ja jalatsid

5,0

-3,2

Eluase

68,2

6,1

Majapidamine

14,3

1,3

Tervishoid

7,3

1,2

Transport

28,7

-0,9

Side

-3,0

1,7

Vaba aeg

11,9

1,3

Haridus ja lasteasutused

2,5

0,0

Söömine väljaspool kodu, majutus

22,1

7,9

Mitmesugused kaubad ja teenused

10,5

1,5

 

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2022 III kvartal” toimub 21/09/2022

05.08.2022
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2022 III kvartal” toimub Kinnisvarakoolis 21/09/2022. Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark annab põhjaliku ja praktilise elamispindade turuülevaate ning toob välja olulised trendid ja prognoosid.

Seminarile on oodatud:

  • kinnisvaramaaklerid, kes soovivad mõista turu olemust ja trende;
  • kinnisvaraanalüütikud, kes soovivad spetsialisti nägemust turu prognoosimise valdkonnast;
  • kinnisvarainvestorid, kes soovivad teha teadlikumaid investeerimisotsuseid;
  • kinnisvaraettevõtete juhid ja omanikud, et saada abi ettevõtte eesmärkide kujundamisel;
  • kinnisvaraarendajad, et hinnata turutrende ja nende muutusi;
  • eraisikud, kes soovivad kinnisvaravaldkonda paremini mõista.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2022 III kvartal” toimub 21/09/2022 kell 13.00-16.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ
1 2 3 … 1,251 1,252 1,253
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.-08.09.2022 Kinnisvara ABC