Börsiteade sisaldab: Nordecon AS 2019. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud finantsaruandeid (auditeerimata) ning ülevaadet aruandeperioodi majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest.

Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ Tallinna ja Nordeconi koduleheküljel (http://www.nordecon.com/investorile/finantsaruanded/vahearuanded).
Aruandeperioodi kohta käiv investorpresentatsioon on lisatud manusena börsiteatele ja avalikustatud Nordeconi kodulehel (http://www.nordecon.com/investorile/investorite-presentatsioonid).

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Nordeconi kontserni brutokasum 2019. aasta 9 kuuga oli 7 721 tuhat eurot (9 kuud 2018: 6 688 tuhat eurot). Brutokasumlikkus oli 9 kuuga 4,5% (9 kuud 2018: 4%) ning III kvartalis 6,2% (III kvartal 2018: 5,6%). Kui hoonete segmendis on toimunud arvestatav marginaali paranemine, moodustades 9 kuuga 5,4% ning III kvartalis 5,1%, 2018. aasta võrreldavatel perioodidel vastavalt 3,4% ja 3,7%, siis rajatiste segmendis on toimunud vastupidine muutus, marginaal on oluliselt vähenenud. 9 kuu rajatiste segmendi marginaal oli 4,0% ning III kvartal 9,2%, 2018. aastal vastavalt 6,7% ja 10,1%. Rajatiste segment koosneb valdavalt teedeehituse ja teehoolde lepingulistest töödest. Teedeehituses, mis on investeeringute mahukas, on vajalik teatav kriitiline hulk tööd, et saada katet püsikuludele, millest suurema osa moodustavad asfalti tootmiseks ja – paigalduseks vajaliku tehnika kulud. Teehoolde tulemuse peamiseks mõjutajaks on ilmastik. 2019. aasta kahe esimese kuu äärmiselt keerulised ilmastikuolud mõjutasid negatiivselt riigimaanteede hooldelepingute kasumlikkust. 2019. aasta uute teedeehituse tööde keskmine maksumus on võrreldes 2018. aastaga vähenenud, mis omakorda on suurendanud pakkumisel osalevate ettevõtete arvu. Suurenenud on vahe töövõtjate asfaltbetooni tootmise võimekuse ning turu nõudluse vahel, tootmisvõimekus ületab nõudlust hinnanguliselt vähemalt 25%. Kõik see mõjutab pakkumiste hinda negatiivselt ning Kontsern ei ole olnud teedeehituse objektide riigihangetel piisavalt edukas.
Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2019. aasta 9 kuuga 4 668 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on üldhalduskulud vähenenud ligikaudu 6% (9 kuud 2018: 4 977 tuhat eurot). Samuti on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust, moodustades 2,8% (9 kuud 2018: 2,9%).
Kontserni ärikasumiks kujunes 2019. aasta 9 kuuga 2 498 tuhat eurot (9 kuud 2018: 2 392 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 4 732 tuhat eurot (9 kuud 2018: 3 879 tuhat eurot).
Finantstulusid ja – kulusid mõjutasid aruandeperioodil jätkuvalt valuutakursi muutused Kontserni välisturgudel. Kui Ukraina grivna tugevnes aruandeperioodil euro suhtes ligikaudu 20% ning Kontsern kajastas Ukrainas asuvatele tütarettevõtetele eurodes antud laenude ümberhindamisest valuutakursi kasumit aruandeperioodil summas 1 040 tuhat eurot (9 kuud 2018: 29 tuhat eurot), siis Rootsi kroon nõrgenes euro suhtes aruandeperioodil ligikaudu 4%. Finantskuludes on Rootsi krooni kursikahjumit kajastatud summas 258 tuhat eurot (9 kuud 2018: 124 tuhat eurot), mis tekkis Rootsis asuvale tütarettevõttele eurodes antud laenu ümberhindamisest.
Kontserni puhaskasumiks kujunes 2 876 tuhat eurot (9 kuud 2018: 2 154 tuhat eurot), millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskasumi osa moodustas 2 532 tuhat eurot (9 kuud 2018: 1 972 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

2019. aasta 9 kuu äritegevuse netorahavoog moodustas 6 189 tuhat eurot (9 kuud 2018: 6 741 tuhat eurot). Äritegevuse rahavoo peamiseks mõjutaks on tellijate ja hankijate maksetähtaegade erinevused. Oluliselt mõjutab rahavoogusid jätkuvalt ka ettemaksete puudumine nii riigi- kui ka eratellijate lepingutes, kus samaaegselt tuleb ise tasuda ettemakseid allhankijatele, materjalide soetamisel, jne. Rahavoogu vähendavad ka ehitusperioodil väljastatud arvetest kinnipeetud summad, mis vabastatakse tellijate poolt alles ehitusperioodi lõpus. Kinnipeetud summad on vahemikus 5-10% lepingu mahust.
Investeerimistegevuse rahavoog 2019. aasta 9 kuuga oli 489 tuhat eurot (9 kuud 2018: -117 tuhat eurot). Rahavoogu mõjutasid eelkõige materiaalse põhivara investeeringud summas 216 tuhat eurot ( 9 kuud 2018: 384 tuhat eurot) ning põhivara müük summas 215 tuhat eurot (9 kuud 2018: 22 tuhat eurot). Saadud dividendid moodustasid 489 tuhat eurot (9 kuud 2018: 249 tuhat eurot).
Finantseerimistegevuse rahavoog 2019. aasta 9 kuuga oli -5 713 tuhat eurot (9 kuud 2018: – 6 177 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutavad enim laenu- ja kapitalirendimaksed ning tasutud dividendid. Saadud laenud moodustasid kokku 3 036 tuhat eurot, mis koosneb arvelduskrediidi ning arenduslaenude kasutamisest (9 kuud 2018: 1 916 tuhat eurot). Saadud laenude tagasimakseid oli kokku 3 245 tuhat eurot (9 kuud 2018: 3 513 tuhat eurot). Tegemist on pikaajaliste investeerimis- ja arenduslaenude graafikujärgsete tagasimaksetega. Kapitalirendimaksed moodustasid 1 532 tuhat eurot (9 kuud 2018: 1 365 tuhat eurot). Dividende maksti 2019. aasta 9 kuuga 2 360 tuhat eurot (9 kuud 2018: 2 627 tuhat eurot).
Seisuga 30.09.2019 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 8 630 tuhat eurot (30.09.2018: 9 364 tuhat eurot).

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni välisturgude osakaal on 2019. aasta 9 kuuga võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenenud, moodustades kogu müügitulust ligikaudu 9%.

Märkimist väärib Soome osakaalu suurenemine Kontserni müügitulus. Tuginedes 9 kuu tulemusele ning Soomes olevale teostamata tööde portfelli mahule, millest suurima osa moodustab alltöövõtuleping Raitinkartano kaubanduskeskuse ja kortermaja betoonkonstruktsioonide ehitamiseks, kujuneb 2019. aasta müügitulu Soomes Kontserni läbi aegade suurimaks. Aastataguse perioodiga võrreldes on suurenenud ka Rootsi müügitulu, mõjutajaks 2019. aastal sõlmitud kaks uut peatöövõtulepingut. Ukraina osakaal müügitulus on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud. Töös on kaks hoonete ehituse valdkonna peatöövõtulepingut.
Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Samas on majandusolud ka osadel valitud välisturgudel ebastabiilsed ning mõjutavad Kontserni jooksvaid tulemusi. Välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti.

2019. aasta 9 kuu majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Segmentide müügitulu

Kontserni 2019. aasta 9 kuu müügitulu oli 172 237 tuhat eurot. Võrreldes eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 167 588 tuhat eurot, suurenes müügitulu ligikaudu 3%. Müügitulu suurenes nii hoonete kui ka rajatiste segmendis,  vastavalt 2% ja 6%.  Tuginedes teostamata tööde portfelli mahule on müügitulu kasv igati ootuspärane (vt „Ehituslepingute teostamata tööde mahud“).
Üldist ehitusturgu mõjutanud rajatiste valdkonna ehituse väike maht avaldas mõju ka Kontserni müügitulu jaotusele. 2019. aasta 9 kuuga oli müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 122 825 ja 49 138 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 120 766 ja 46 454 tuhat eurot.

Segmendisisene müügitulu

Hoonete segmendis on suurima osakaaluga jätkuvalt ärihoonete alamsegment. Aruandeperioodil töös olnud suuremad objektid olid Tallinnas Vanasadamas D-terminali hoone rekonstrueerimine- ja laiendus, Admiraliteedi basseini kõrval oleva Porto Franco kinnisvaraarenduse I etapi ja aadressil Sepapaja 1 parkimismaja ehitamine, Liimi tn 1B kinnistule 8-korruselise majutushoone ning Tammsaare tee 92 kinnistule 8-korruselise parkimismaja-ärihoone betoonkarkassi projekteerimine ja ehitamine.
Tuginedes Kontserni teostamata tööde lepingute mahule, on oodata tervikuna 2019. aastal ühiskondlike hoonete alamsegmendi mahtude suurenemist võrreldes 2018. aastaga. Aruandeperioodil mõjutasid alamsegmendi müügitulu enim Rae valda Peetri spordi- ja vaba aja keskuse ja Kohtla-Järve riigigümnaasiumi hoone ehitus. Jätkuvalt olulise panuse annavad  investeeringud riigikaitsesse. Jätkus Tapa linnas asuva Kaitseväe Tapa linnaku komplekteerimisala  ning Jõhvi sõjaväelinnaku 300-kohalise kasarmu ehitus. Tellijale anti tähtaegselt üle Tallinnas Sisekaitseakadeemia õppehoone ning Kohtla-Järve riigigümnaasium.
Oluline osa Kontserni poolt Eestis ehitatavatest korterelamutest asub Tallinnas ja selle lähiümbruses. Neist suuremahulisemad olid aruandeperioodil Lesta 10,  Sammu 6 ning Valge 16 asuvad korterelamud. Lisaks mõjutavad alamsegmendi müügitulu Rootsis sõlmitud lepingud, kus jätkuvad tööd kolme elamuarendusprojektiga. Tellijale anti tähtaegselt üle Sõjakooli III ja IV etapi ning Lesta 10 korterelamud.
Kontsern jätkab omaarenduste ehitust (kajastub korterelamute segmendis) nii Tallinnas kui ka Tartus. Aruandeperioodil lõpetati Tallinnas, Nõmme tee 97, 21 korteriga 4-korruseline korterelamu ning Tartus, Aruküla teel, kolm 10 korteriga korterelamut. Tallinnas jätkub Võidujooksu 8c asuva 24 korteriga 5-korruselise korterelamu ehitus (www.voidujooksu.ee). Aruandeperioodi omaarenduste müügitulu moodustas kokku 6 388 tuhat eurot (9 kuud 2018: 5 566 tuhat eurot). Arendades jätkuvalt oma kinnisvara jälgib Kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul.
Tööstus- ja laohoonete alamsegmendis on suuremateks töös olevateks objektideks Maardus Kaldase tee lao- ja büroohoone ehitus, Rakvere Farmid AS-i (EKSEKO)  sigala nuumaosakonna V etapi rekonstrueerimistööd ning Tallinna Betooni tänaval ehitatavad mikrolaod. Võrreldes eelmiste perioodidega on  oluliselt vähenenud põllumajandussektori tellimuste osakaal, mis on alamsegmendi mahtude vähenemise üheks põhjuseks.

Kontserni juhtkonna hinnangul ei ole 2019. aastal rajatiste segmendis ette näha alamsegmentide vahel olulist osakaalude muutust ning jätkub teedeehituse tuntav ülekaal ning seda vaatamata suurenenud muude rajatiste osakaalule. Teedeehituse ja -hoolduse alamsegmendis moodustas aruandeperioodil olulise osa käibest 2018. aastal sõlmitud ehituslepingute täitmine: Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel asuvale Pikknurme-Puurmani lõigule 2+1 möödasõidualadening Kuusalu vallas Kaitseväe keskpolügooni teede ja sildade ehitus. 2019. aastal sõlmitud lepingutest andis olulisema osa käibesse kaks suuremahulist lepingut: põhimaantee nr 7 Riia-Pihkva Missokülä-Hindsa vahelise 8-kilomeetrilise ja Misso aleviku vahelise 2-kilomeetrise teelõigu ja Kernu ümbersõidu ning Kernu tankla ja Haiba liiklussõlmede ehitus. Märkimisväärse mahu müügitulust moodustab Riigimetsa Majandamise Keskusele metsateede korrastamise tööde teostamine. Kontsern jätkas teehooldelepingute teostamist Järva ja Hiiu maakonnas ning Harju maakonnas Kose hooldepiirkonnas.
Jätkusid tööd Balticconnectori gaasitrassi maismaaosa Kiili – Paldiski lõigu pinnasetööde teostamisel, mis moodustab olulise osa muude rajatiste alamsegmendi mahust. Alamsegmendi müügitulu mõjutab ka Põhja-Rootsi Sundsvalli lähedusse rajatava Nysäter tuulepargi  73 tuulegeneraatori vundamendi ehitamine.

Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 30.09.2019 oli 196 493 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on teostamata tööde maht suurenenud 49%. III kvartalis sõlmiti uusi lepinguid kokku 69 894 tuhande euro väärtuses (III kvartal 2018: 61 761 tuhat eurot).

Tööde portfellis moodustavad hoonete segmendiga seotud projektid 80% ja rajatiste omad 20% (30.09.2018: vastavalt 73% ja 27%). Võrreldes seisuga 30.09.2018 on hoonete segmendi tööde portfell suurenenud ligikaudu 65% ning rajatiste segmendi portfell ligikaudu 6%.
Suurima osakaaluga on  hoonete segmendis äri- ja ühiskondlike hoonete alamsegmentide teostamata tööde mahud, vastavalt 29% ja 27%. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on oluline mahtude suurenemine toimunud lisaks nimetatud alamsegmentidele ka tööstus- ja laohoonete alamsegmendis. Seisuga 30.09.2019 on mõningal määral vähenenud korterelamute alamsegmendi mahud. Ärihoone alamsegmendi suuremamahulised pooleliolevad tööd asuvad peamiselt Tallinnas: Rotermann City’sse uue seitsmekorruselise ärihoone, Porto Franco kinnisvaraarenduse esimese etapi ehitamine ning  aadressil Veskiposti tn. 2 büroo- ja parkimismaja betoon-kandekarkassi projekteerimine ja ehitamine. Olulise osa ühiskondlike hoonete mahust moodustavad 2019. aasta algul sõlmitud lepingud: Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikooli Narva õppekeskuse, Kohtla-Järvele spordi- ja tervisekeskuse ja Tapa kaitseväelinnakusse hoidlakompleksi ehitamiseks ning Tallinna Tehnikaülikooli Mäepealse 3 teadus- ja õppehoone rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks. Korterelamute alamsegmentide teostamata tööde portfell koosneb Tallinnasse ja selle lähiümbrusesse ehitatavatest korterelamutest, millele lisandusid 2019. aasta algul lepingud Rootsis kahe korterelamu ehitamiseks – Uppsala keskuse lähedal ning Stockholmi Bromma linnaosas.
Kui rajatiste segmendi teostamata tööde portfell on pikalt tuginenud valdavalt teedeehituse ja -hoolduse alamsegmendi mahule, siis aruandeperioodi lõpu seisuga on segmendisisene jaotus oluliselt muutunud. Ligikaudu poole rajatiste portfellist moodustab muude rajatiste alamsegmendi maht, millest omakorda märkimisväärne osa on III kvartalis sõlmitud lepingul, mille alusel ehitatakse Põhja-Rootsi Sundsvalli lähedusse Nysäter tuulepargi 73 tuulegeneraatori vundamenti. Teise poole moodustab teedeehituse ja -hoolduse alamsegment, millest suurima mahuga on 2019. aasta II kvartalis sõlmitud leping Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel asuva Kernu ümbersõidu ning Kernu tankla ja Haiba liiklussõlmede ehitustööks ning Kaitseväe keskpolügooni sihtmärgiala teede ehitustööd. Jätkub kolme teehooldepiirkonna, Järva, Hiiu ja Kose, hooldetööde lepingute täitmine.
Vaadates teostamata tööde portfelli suurust ning teadaolevaid arenguid valitud turgudel, prognoosib Kontserni juhtkond 2019. aastal 2018. aastaga võrreldes tegevusmahtude mõningast kasvu. Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt. Samas püüab juhtkond sobival võimalusel kompenseerida turuolukorrast tulenevat survet marginaalidele portfelli mõningase kasvuga. Eelistatult hoitakse jätkuvalt püsikulud kontrolli all ning jälgitakse kriitiliselt turul toimuvaid muutusi.
Aruandeperioodi lõpust (30.09.2019) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 58 238 tuhande euro väärtuses.

Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2019. aasta 9 kuuga töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 689 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 413 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv vähenenud ca 1%, vähenenud on insenertehniline personal.

Töötajate keskmine arv Kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

Kontserni 2019. aasta 9 kuu tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 17 772 tuhat eurot, eelmise majandusaasta samal perioodil olid tööjõukulud kokku 16 820 tuhat eurot. Vaatamata töötajate arvu vähenemisele on tööjõukulud kasvanud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ligikaudu 5,7%. Tulenevalt turul valitsevast kvalifitseeritud ja kogemustega tööjõu jätkuvast nappusest on surve palga kasvule jätkuvalt suur.
Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2019. aasta 9 kuuga 140 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 46 tuhat eurot (9 kuud 2018: vastavalt 140 tuhat eurot ja 46 tuhat eurot).
Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2019. aasta 9 kuuga 356 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 117 tuhat eurot (9 kuud 2018: vastavalt 536 tuhat eurot ja 177 tuhat eurot). 2018. aasta võrreldaval perioodil sisaldasid juhatuse liikme tasud juhatuse liikme teenistuslepingu lõppemise tasusid summas 180 tuhat eurot ja 60 tuhat eurot sotsiaalmaksu.

Töö tootlikkuse mõõtmine

Kontsern kasutab põhitegevuse efektiivsuse hindamisel järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:

Kontserni aruandeperioodi töötajate nominaaltootlikkus suurenes võrreldes eelmise aastaga, kasvu on tinginud peamiselt müügitulu kasv. Samas on vähenenud tööjõukulude nominaaltootlikkus, mille on tinginud tööjõukulude müügitulust kiirem kasv.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2018. aasta konsolideeritud müügitulu oli 223 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 690 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.