Domus Kinnisvara: Kinnisvarasektori optimism ületab tarbija oma mäekõrguselt

Domus KinnisvaraEesti Konjunktuuriinstituut jälgib ja analüüsib igakuiselt Eesti majanduses ja kinnisvaraturul toimuvaid konjunktuurimuutusi. Kui laiemalt on ehk tuntud tarbijate kindlustunnet seirav indikaator, siis paralleelselt kogutakse andmeid ka kinnisvarasektori esindajatelt ja nii kujuneb nn kinnisvarabaromeetri statistika, mis muuhulgas kajastab kinnisvarasektori enda kindlustunde näitajat. Kui palju need kaks kindlustunde indikaatorit teineteisest erinevad ja mida võib nende tulemustest välja lugeda?

Tarbija kindlustunne on üks kaalukamaid kinnisvaraturgu mõjutavaid näitajaid. Kui kindlustunne on tugevas miinuses, siis tähendab see lihtsustatult seda, et tarbija peidab pea liiva alla, on ebalev ja ettevaatlik ning täiendavaid kulutusi ja investeeringuid teeb minimaalselt. Tema usk tulevikku on habras ja ta ei soovi võtta endale laenukohustust 20-ks aastaks. Seepärast polegi suurem ime, et kui kindlustunne vajus eelmise aasta kevadel tugevalt allapoole ajaloolist keskmist, siis hakkasid kinnisvaraturul puhuma jahedamad tuuled ning tumedamad pilved pole täielikult kadunud kuni käesoleva ajani. Küll aga võime natukenegi positiivsust otsides rõõmustada fakti üle, et kindlustunde sügavam must auk jäi eelmise aasta sügisesse, mil kindlustunde indikaator vajus -45 tasemini. Pärast seda on toimunud kindlustunde paranemine ja stabiliseerumine, nii näitas indikaator juulis ja augustis −30 tulemust. Pikaajalisele keskmisele, milleks on −8, on aga veel väga pikk tee minna ja seega tarbija kindlustunne on täna veel selgelt nõrk.

Kinnisvarateenuse sektoris on aga kindlustunde indikaator tõusnud üllatuslikult augusti seisuga miinuspoolelt nullseisu (juunis −5, juulis −11, augustis 0, augustis 2022 −18). Kinnisvarasektor on selgelt muutunud positiivsemaks, sest ilmselt nad teavad ja tunnetavad midagi enamat kui tavatarbija. Kinnisvarabaromeetri kindlustunde indikaatori madalpunkt oli samuti möödunud aasta lõpus, jõudes -47 punktini, kuid on pärast seda püstloodis üles läinud. Tõsiasi on seda enam imekspandav, et samal ajal pole hulk väliseid tegureid kuidagi paranenud, vaid hoopis halvenenud – euribor on igakuiselt püstitanud uusi tippe, Eesti majanduse väljavaade on aasta jooksul muutunud oluliselt kehvemaks ning lõppude lõpuks pole eelmise aasta vapustus Ukraina sõja näol samuti kahjuks kuhugi kadunud. Võib vaid aimata, et enamus kinnisvarasektori esindajatest on pigem „klaas on pooltäis“ suhtumisega ja positiivseid märke osatakse tähtsustada. Tõsi on see, et tarbija ei ole enam nii peidus, nagu möödunud aastal. Tõsi on see, et uusarenduste kliendipäevadel ei ulu enam külm tuul, vaid maakleritel on käed-jalad tööd täis. Tõsi on see, et pangad annavad ikka eluasemelaenu ja näiteks A-energiaklassi kodudele tehakse vägagi häid pakkumisi. Suur osa turuosalisi usub samuti, et euribori ralli on nüüdseks läbi ja algamas on stabiliseerimise periood. Viimane kehtib ka energiakulude ja küttelahenduste osas, kus sellist hirmu, nagu oli möödunud suve lõpul ja sügise alguses talve ees, täna enam ei paista.

Enamus Eesti tööstus-, kaubandus- ja teenindussektori kindlustunde indikaatoreid näitab selgelt miinust ehk kogu majanduses on olukord pigem ebakindel. Näiteks kinnisvarale lähedase ehitussektori kindlustunde indikaator oli augustis tasemel -21 ja trend on pigem halvenev olnud käesoleva aasta jooksul. Seda enam tuleb tunnustada kinnisvarasektorit positiivse suhtumise eest, kuid alles aeg näitab, kas selles optimismis oli tugevat majanduslikku alust või baseerusid hinnangud lootustel ja unistustel.

Allikas: Eesti Konjunktuurinstituut

EKFL: Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverents koostöös LHV Pangaga „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“ toimub 02.11.2023

02.11.2023 Park Inn by Radisson Meriton Conference & SPA Hotel Tallinn konverentsikeskuses
(Toompuiestee 27 / Paldiski mnt 4)

  • 9.00 – 9.30 osavõtjate registreerimine ja hommikukohv
  • 9.30 – 9.40 Konverentsi avamine
    • Andres Aavik, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimees
  • 9.40 – 10.25 Jahtunud majanduse mitu tahku
    • Heido Vitsur, LHV majandusekspert
  • 10.25 – 10.55 Baltikumi ärikinnisvaraturg Euroopa ärikinnisvara tõmbetuules
    • Igor Habal, OÜ Neokapital kinnisvaraanalüütik
  • 10.55 – 11.25 Ehitushind kui määravaim sisend kinnisvaraarenduses. Mis suunas liigume?
    • Moderaator: Kristjan Mitt, Mitt & Perlebach OÜ juhatuse liige
    • Diskussioonipaneelis osalevad:
      • Kajar Kruus, OÜ Astlanda Ehitus juhatuse liige
      • Oliver Napits, Inseneribüroo Telora OÜ juhatuse liige/arendusjuht
      • Rasmus Kurm, AS Framm juhatuse liige
  • 11.25 – 11.40 Säravaim kinnisvaratäht 2023 laureaadi välja kuulutamine
  • 11.40 – 13.00 Lõuna
  • 13.00 – 13.30 Riikluse ristsõna – kas tulevik on kohustatud olema helge ja selge?
    • Dr. iur Jüri Raidla, vandeadvokaat
  • 13.30 – 14.15 Värske nägemus transpordi korraldusest
    • Moderaator: Ardi Roosimaa, Restate Property Advisors OÜ nõukogu liige
    • Diskussioonipaneelis osalevad:
      • Indrek Gailan, Tallinna Transpordiameti juhataja
      • Ain Kivisaar, Metro Capital OÜ tegevjuht
      • Karol Kovanen, EuroPark tegevjuht, juhatuse liige
  • 14.15 – 14.45 Kinnisvaraarenduse perspektiividest Eesti väiksemates linnades
    • Moderaator Ingvar Allekand, Domus Kinnisvara juhatuse liige
      • Sten-Mark Mändmaa, OÜ Oda juhatuse liige, arhitekt
      • Peeter Tambu, Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti peaarhitekt
  • 14.45 – 15.15 Kohvipaus
  • 15.15 – 15.45 10 võimalust kuidas tehisintellekt aitab kinnisvara müüa
    • Priit Kallas, Dreamgrow digiagentuur, partner
  • 15.45 – 16.30 Elamispindade turu riskid ja võimalused
    • Moderaator Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige
    • Diskussioonipaneelis osalevad:
      • Catlin Vatsel, LHV Pank, eraisikute finantseerimise osakonna juht
      • Henri Laks, Hepsor AS juhatuse liige
      • Mihkel Eliste, Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ kutseline hindaja

Konverentsi moderaatorid on Mika Sucksdorff ja Tõnis Rüütel.

Konverentsi tasu 210 €+km, EKFL liikmesfirma töötajale 140 €+km.
Info ja registreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ekfl.ee.

Hepsor: Hepsori Kanada tütarettevõte tegi oma teise investeeringu Kanada kinnisvaraturule

Hepsori Kanadas, Ontario provintsis, registreeritud tütarettevõte Hepsor SPV I Ltd tegi oma teise investeeringu Kanada kinnisvaraturule. Koos Kanada partneritega osteti 3 kõrvutiasuvat elukondlikuks arenduseks sobivat kinnistut Toronto kesklinnas, aadressil 164 – 168 Isabella street. Kinnistu arendamiseks asutati ettevõte Elysium Isabella Limited Partnership, milles lisaks Hepsorile ja tema Kanada koostööpartneritele osalevad veel ka erinevad Kanada ja Euroopa investorid. Tehingu struktureerimisel nõustas Hepsorit Kanada üks suuremaid advokaadibüroosid Fasken (www.fasken.com).

Soetatud arendusprojekti esimese faasi eesmärgiks on kolme kinnistu liitmine ja tekkinud uuele kinnistule elukondliku kõrghoone planeerimine ehitusmahus ca 42 000 m2. Maa väärtustamise faas võtab eelduslikult aega 2-2,5 aastat, misjärel Elysium Isabella Limited Partnership otsustab, kas saavutatud ehitusõigus realiseeritakse läbi kinnistu edasimüügi või liigutakse projektiga edasi ehitusfaasi.

Projekti esimese faasi investeeringute mahu suuruseks on kokku ca 41 miljonit eurot, millest Elysium Isabella Limited Partnership investeerib omavahenditena ca 5,5 miljonit eurot.

James Torpey, kes on üks Hepsori partnereid Elysiumis ning Kanada-Leedu kinnisvaraarenduse ettevõtte VPH Groupi omanik, ütles: “Toronto on üks kõige kiiremini arenevaid linnasid Põhja-Ameerikas. Toronto elanike arv kasvab jõudsalt ning et kasvuga sammu pidada, vajab linn hädasti uusi kvaliteetseid elamispindu. Meie, koos Hepsori ning ülejäänud investoritega usume, et elukondlikuks kinnisvara arenduseks sobiva maa arendamine Torontos on väga perspektiivikas ettevõtmine”.

Hepsor AS-i nõukogu esimees Andres Pärloja ütles: “Hepsor alustas oma Kanada ärisuuna arendamisega 2022. aasta kevadel pärast Ukraina sõja algust eesmärgiga leida uusi kasvuvõimalusi ning hajutada praeguste koduturgudega seotud geopoliitilisi riske. Aasta ajaga on Kanadas ülesehitatud äri alustamiseks vajalik koostöövõrgustik alates juriidilistest- ja finantsnõustajatest ning lõpetades pankade, turuanalüüsi- ning maaklerettevõtetega. Lisaks Isabella projektile ja käesoleva aasta juunikuus omandatud Weston Road’i projektile on Kanadas hetkel ettevalmistamisel sisenemine veel kahte sarnasesse arendusprojekti Torontos ja Toronto eeslinnades.“

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Kas omanik saab valida üürnikku?

Kui me vaatame tänast tänavapilti, siis näeme erineva nahavärvi ja päritoluga inimesi. Kõik nad peavad kuskil elama ja paljud neist soovivad eluaset üürida.

Paljud eluruumi omanikud aga ei soovi erinevatel põhjustel sõlmida üürilepingut välismaalasega, vaid võõrkeelt rääkivate inimestega, laste või koduloomadega üürihuvilistega.

Võõrkeelsete inimestega lepingu sõlmimata jäämise põhjused on enamasti vastava keele mittetundmine – keeruline on suhelda inimesega, kelle keelt sa ei valda. Eriti, kui tegemist on vanemas eas omanikuga.

Välismaalastega on lisaks keelebarjäärile ka kultuurilised erinevused, mis ei pruugi ühtida meie arusaamadega. Näiteks puhtuse- ja hügieeniprobleemid, toidu valmistamise tavad, vaba-aja veetmise harjumused jms. Lisaks ka ebakindlus juhul, kui üürnik naaseb kodumaale, jäädes omanikule võlgu ja/või tekitades omaniku varale kahju. Sellisel juhul on omanikul kahju hüvitamiseks väga vähe võimalusi. Need on peamised põhjused, miks sageli omanikud ei soostu antud kategoorias olevate inimestega üürilepingut sõlmima.

Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on omanikul õigus valida üürnikku. Siiski ei ole omaniku kui üürileandja õigus absoluutne. Üürileandja peab arvestama ka põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet ega tohi põhjendamatult diskrimineerida inimesi mõne kaitstud tunnuse tõttu.

Põhiseaduse kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Otsese diskrimineerimisega on tegemist juhul, kui inimesega ei sõlmita lepingut tema rahvuse või emakeele tõttu. Samuti kui näiteks üürileandja teataks avalikult, et eluruumi ei üürita teatud rahvusest või emakeelega inimestele ning lastega peredele.

Diskrimineerimise keeld laieneb ka olukordadele, kus väljendatakse eelistusi või õhutatakse isikuid mõne kaitstava tunnuse tõttu ebasoodsamalt kohtlema. Näiteks on tegemist diskrimineerimisega, kui üürileandja annab kinnisvaramaaklerile korralduse mitte anda tema korterit üürile muust rahvusest inimestele või lastega peredele.

Lemmikloomade välistamine üüritavas eluruumis on aga seadusega lubatud.

Kui Sul on küsimusi, kirjuta mulle evi@kinnisvarajurist.ee.

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Uus Maa: Pered on taasavastanud Tallinna vanalinna

Tallinna vanalinn on pärast pikki aastaid hakanud taas muutuma atraktiivsemaks elupaigaks nii kohalike kui välismaalt tagasipöördujate seas.

UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Tallinna vanalinn on viimastel aastakümnetel olnud väga populaarne välismaalaste seas, kes on näinud siin ainulaadset võimalust mõistlike summade eest unikaalsesse pärandisse investeerida ning üüritulu teenida või kasutada seda isiklikuks tarbeks.

Viimasel ajal on senine trend hakanud jälle muutuma. Kui varasematel aastatel ei olnud vanalinn kohalike elanike seas esimene eelistus, siis üha rohkem on turule tekkinud neid eestlasi, kelle jaoks vanalinn on just esimene valik.

Müüakse perekortereid

Statistika järgi on viimasel kolmel aastal pooled müüdud korteritest kolme- ja enamatoalised, mis on selge näitaja, et kortereid vaadatakse mitte üüritulu teenimise vaid isikliku kasutamise otstarbega ning pigem suuremale perele.

Ühes kuus müüakse reeglina alla kümne korteri ning keskmine ruutmeetri mediaanhinnatase on viimase kahe aasta jooksul kõikunud vahemikus 3500-3900 eurot ruutmeetri kohta, mis on palju soodsam, kui vanalinna ümbritsevate piirkondade eksklusiivsemate korterite hinnatase.

Kes eelistavad vanalinna kolida?

Enda praktika põhjal võin öelda, et kõige enam on ostjate seas kohalikke eesti ja välismaa/eesti segaperesid. Lisaks ka neid, kes pöörduvad võõrsilt tagasi.

Toon järgnevalt välja kõige suuremad põhjused, miks eelistatakse vanalinna:

  • Mugav logistika (lapsed saavad ise liikuda, töökoht kesklinnas, saab liigelda ilma autota).
  • Hea koolide valik.
  • Ajalooline arhitektuur, kõrged laed, unikaalsed hooned.
  • Eksklusiivsus ja ainulaadsus.
  • Mõistlik hinnaklass, võimalus renoveerida väsinud välimusega korter stiilseks koduks.

Kui varasemalt oli mõnevõrra piiravaks asjaoluks halb autode parkimise võimalus, siis tänu transpordivõimaluste mitmekesistumisele on suhtumine autode omamise osas vana- või kesklinnas elades muutunud – paljudes peredes ei ole enam vajadust kahe auto või mõnel juhul üldse selle järele.

Vanalinnas ja selle ümbruses on olemas mõnusaks eluks vajalik valik meelelahutust, sportimisvõimalused, head restoranid, tunnustatud koolid ja suurepärane logistika kõigis suundades.

Kokkuvõtteks: näib, et vanalinna ebapopulaarsuse „põhi“ hakkab vaikselt läbi saama ning inimesed on taas leidmas sinna teed, et elada põnevas ja unikaalses keskkonnas.

Hepsor: Hepsor’s Canadian subsidiary made its second investment in the Canadian real estate market

Hepsor SPV I Ltd, a Ontario-based subsidiary of Hepsor AS, made its second investment in the Canadian real estate market. An assembly of 3 properties was acquired in downtown Toronto at 164-168 Isabella Street together with Canadian partners. Elysium Isbella Limited Partnership was founded in order to develop the property in which, in addition to Hepsor and its Canadian partners, various Canadian and European investors also participate. Fasken (www.fasken.com), one of Canada’s largest law firms, advised Hepsor on structuring the deal.

The goal of the first phase of the acquired development project is to assemble the 3 properties and apply and achieve zoning approvals to permit a residential hi-rise tower on a podium, with a projected Gross Floor Area of ca 42 000 sq meters (450,000 sq. ft). The assembly and zoning is expected to take 2-2.5 years, after which the Elysium Isabella Limited Partnership will be able to decide whether the additional value created by that point will be realized through the resale of the property or whether the project will move on to the construction phase.

The total value of the land and project costs is ca 41 million euros, of which Elysium Isabella Limited Partnership will invest ca 5,5 million euros as own funds.

James Torpey, one of Hepsor’s partners in Elysium and the owner of Canadian-Lithuanian development group VPH Group, said: “Toronto is one of the fastest growing cities in North America. The City is in desperate need of new quality living-space in order to keep up with growing population. We, together with Hepsor and our investors strongly believe that developing a residential land in Toronto is a very attractive business to be in.”

Andres Pärloja, Chairman of the Supervisory Board of Hepsor AS, said: “Hepsor started developing its Canadian business in the spring of 2022 after the start of the war in Ukraine with the aim of finding new growth opportunities and mitigating the geopolitical risks associated with the current home markets. Within a year, local network of legal- and financial advisors, banks, market analysts and brokerage companies has been built to support Hepsor’s ambitions in Canada. In addition to the Isabella project and Weston Road project (acquired in June this year), two additional developments of a similar nature in Toronto and greater Toronto area are currently under preparation.”

Scandium: Keila kesklinna kerkib 25 korteriga stiilne kortermaja

Keila kesklinna vaiksele kõrvaltänavale rajab Scandium uue 25 korteriga elamu – Allika Kodud. Suurim osa kortereid on 2-3-toalised, kuid viimastel korrustel asuvad ka suuremad perekorterid. Hoonel on ehitusluba olemas ning ehitusega plaanitakse alustada uue aasta alguses.

„Keila linn on viimastel aastatel teinud läbi tõelise arenguhüppe ning jätkab jooksvalt arenemist tänu planeeritavale Keila Keskusele. Viimane toob Keilasse moodsa kino, populaarse jõusaaliketi ning palju muud kodukohta rikastavat. Kogu Keila linn tõmbab hoogsalt noori peresid, kes otsivad kaunist kodukohta, kus kõik eluks vajalik oleks käe-jala juures. Kiirrong või lühike autosõit toovad soovi korral tempokalt Tallinnasse,“ selgitas Scandium Kinnisvara juht Maido Lüiste Keilasse laienemise tagamaid.

Allika Kodud on nägus 5-korruseline astmesse ehitatud maja, kus kokku saab asuma 25 korterit. Suured rõdud ja terrassid, päikesepaneelid, eraldi rataste- ja kärude hoiuruum, lift ning soodne asukoht Keila Keskpargi veerel on märksõnad, mis arendust iseloomustavad.

„Keilasse on viimastel aastatel omajagu arendatud, kuid uute korterite jääk on otsa lõppemas. Noored pered, kes soovivad kolida kaasaaegsemasse majja ning suuremasse korterisse vaatavad meeleldi siiapoole, kuna pealinna hinnad kipuvad sama kvaliteedi juures jääma kättesaamatuks. Meie soov on pakkuda armastatud väikelinnas suurepärast asukohta ja turvalist keskkonda, kus perega mugavalt elada. Äsja avatud kiirrongiliin ning hea kvaliteediga ümbritsevad haridusasutused on seda kindlasti toetamas,“ rääkis Lüiste.

Allika Kodudele väljastati septembri alguses ehitusluba. Ehitusega plaanitakse alustada uue aasta alguses, ehituse ettevalmistustöödega kinnistul lähikuudel. Arendaja on Scandium Kinnisvara. Eelmüük on alanud.

Scandium Kinnisvara AS on laiahaardeline Eesti kinnisvaraarendaja, kes keskendub terviklike elukeskkondade arendamisele, kus kõik eluks vajalik oleks mugavalt lähedal. Roheenergia, jätkusuutlikkus ja taastuvatesse ressurssidesse panustamine on teemad, mida Scandium igapäevatöös edendab, mistõttu on ettevõte Rohetiigri esindusorganisatsiooni asutajaliige. Scandium arendab elukvaliteeti, luues inspireerivaid keskkondi. www.scandium.ee , https://allikakodud.scandium.ee

Pro Kapital: Tagatud võlakirjade 2020/2024 kirjalik menetlus lõppes AS-le Pro Kapital Grupp positiivselt

Pro Kapital30. augustil 2023, avaldas AS Pro Kapital Grupp (edaspidi Ettevõte) teate, et andis agendile Nordic Trustee & Agency AB (publ) ülesandeks algatada kirjaliku menetluse, millega taotletakse Nasdaq Stockholm börsil noteeritud võlakirjade omanikelt nõusolekut, mis võimaldab Ettevõtte Nasdaq Tallinn börsil noteeritud võlakirjade osalist ennetähtaegset lunastamist. Tagatud võlakirjade omanikud hääletasid nõusoleku poolt.

Nagu eelnevas teates on kirjeldatud, on kirjalik menetlus seotud Ettevõte poolt emiteeritud tagatud, fikseeritud intressimääraga võlakirjadega 2020/2024, ISIN SE0013801172, kogumahus 28 500 000 eurot (edaspidi Võlakirjad). Ettevõtte taotles tagamata, mittekonverteeritavate, fikseeritud intressimääraga võlakirjade, ISIN EE3300001676, (edaspidi Tagamata Võlakirjad) osas nõusolekut sooritada osaline ennetähtaegset lunastamist summas, mis on võrdne maksimaalselt 15 protsendiga Tagamata Võlakirjade kogusummast, so ligikaudu 1,45 miljonit eurot.

Kirjalikus menetluses hääletamise tähtaeg saabus 18. septembril 2023, kell 15:00. Käesolevaga teatab Ettevõte, et on saanud piisava arvu hääli, et moodustada kvoorumit ja saavutada nõusolek. Kirjaliku menetluse tulemused saadetakse Võlakirjade omanikele ja avaldatakse agendi kodulehel.

Gernandt & Danielsson Advokatbyrå on tegutsenud kirjaliku menetluse õigusnõustajana.

Written Procedure Q3 2023

“Kinnisvara müügikoolitus” toimub 26/09/2023

Kinnisvara müügikoolitus” toimub Kinnisvarakoolis 26/09/2023. Koolitusel annavad Kaisa Marissa Aduson ja Kaido Kaljuste teoreetilised teadmised kliendisuhtlusest, müügiprotsessi juhtimisest, kliendikesksusest ja praktilised teadmised tegevustest, mis tuleb kinnisvara müümisel läbi käia.

Koolitusele on oodatud:

  • kõik inimesed, kes soovivad müüa kinnisvara;
  • kinnisvaramaaklerid, kes tegelevad kinnisvara müümisega igapäevaselt või soovivad alles alustada tööd kinnisvaramaaklerina;
  • kinnisvara spetsialistid, kes tegelevad kinnisvara müügiga;
  • müügiinimesed, kes vastutavad kinnisvara objektide müügi eest.

Kinnisvara müügikoolitus” toimub 26/09/2023 kell 10.00-17.00 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Pro Kapital: AS Pro Kapital Grupp obtains bondholders’ approval of waiver in the written procedure for its senior secured bonds 2020/2024

Pro KapitalOn 30 August 2023, AS Pro Kapital Grupp (hereinafter referred to as the Company) announced that it had instructed Nordic Trustee & Agency AB (publ) (hereinafter referred to as the Agent) to initiate a written procedure under the Company’s outstanding bonds listed on Nasdaq Stockholm to request a waiver under the terms and conditions. The bondholders have voted in favour of the waiver.

As further described in the notice of written procedure published on the Company’s web page, the Company requested the approval from holders of its EUR 28,500,000 senior secured callable fixed rate bonds 2020/2024 with ISIN SE0013801172 (hereinafter referred to as the Bonds) to make a partial early redemption of the Company’s outstanding unsecured non‑convertible fixed rate bonds with ISIN EE3300001676 of an amount equal to maximum 15 per cent. of the total outstanding amount under, being approximately EUR 1.45 million (hereinafter referred to as the Waiver).

The last time and day of voting in the written procedure was 15:00 CEST on 18 September 2023. The Company hereby announces that sufficient number of votes was obtained in order to form quorums and that requisite majority of the bondholders voted in favour of the Waiver. The result of the written procedure will be sent to the bondholders and will be published on the Agent’s web page.

Gernandt & Danielsson Advokatbyrå has acted as legal advisor in relation to the written procedure.

Written Procedure Q3 2023

Statistika: 97% korteritest valmis Harju, Tartu ja Pärnu maakonnas

Tõnu Toompark

Statistikaameti andmetel sai Eestis 2023 II kvartali jooksul kasutusloa 581 elamut kokku 2113 eluruumiga. Valminud elamutest 43 ehk 7,4% olid korterelamud, kus asub 1388 eluruumi ehk 66% valminud eluruumidest.

Eluruumidele kasutuslubade väljastamine on viimastel kvartalitel suurenenud. Eluruumide valmimise taga on 2021. a ostubuum, mille tulemusena osteti hulk elamispindu, mis omakorda tähendas, et hulk elamuid läks ehitusse. Nüüd on elamud valmimas ja seega kasutusluba saamas.

2023 II kvartalis Eestis kasutusloa saanud elamutest 49% asuvad Tallinnas-Harjus. Eestis valminud eluruumidest asuvad pealinnas ja selle ümbruses 62%. Kolmes kinnisvaraturu mõttes suuremas maakonas ehk Harju, Tartu ja Pärnu maakonnas asuvad valminud elamutest 81% ja eluruumidest 92%.

Korterelamute taga on valdavalt professionaalne arendamine. 2023 II kvartalis kasutusloa saanud korterelamutest asuvad Harju, Tartu ja Pärnu maakonnas 93% elamutest ja 97% eluruumidest.

Statistikaameti andmetel Võru, Valga, Jõgeva ja Hiiu maakonnas viimase 10 aasta jooksul mitte ükski korterelamu saanud kasutusluba.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2023. aasta augusti seisuga

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2023. aasta augusti lõpu seisuga on 0,9863 eurot osaku kohta. Fondi osaku puhasväärtus võrreldes eelneva kuu lõpu seisuga kahanes -0,4%. Fondi kogu puhasväärtus on 118,0 miljonit eurot. NAVi langust mõjutas peamiselt võlakirjade ennetähtaegse lunastamise preemiast tingitud kõrgemad finantseerimiskulud. EPRA NRV 2023. aasta augusti lõpu seisuga on 1,0196 eurot osaku kohta.

2023. aasta augusti auditeerimata konsolideeritud üüritulu ulatus 1,1 miljoni euroni. Fondi varahaldusmeeskond peab läbirääkimisi lõplike tingimuste üle Upmalas Biroji uue ankurrentnikuga, et 2023. aasta augustis vabanenud SEB panga ruumid uuel aastal täita. Fond teenis 2023. aasta esimese kaheksa kuuga konsolideeritud üüritulu 10,7 miljonit eurot. Võrreldav netoüüritulu kasvas 7,2% 9,2 miljoni euroni (2022. aasta kaheksa kuud: 8,6 miljonit eurot). Võrdlusandmed ei sisalda 2023. aastal müüdud Domus PRO ja Duetto puhast üüritulu. Fond kajastas 2023. aasta augustis auditeerimata konsolideeritud puhaskahjumit 0,3 miljonit eurot.

2023. aasta augusti lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 7,9 miljonit eurot (31. detsember 2022: 5,3 miljonit eurot). Augustis on fond edukalt refinantseerinud Kontor SIA laenu aastani 2028, vähendades esialgset laenu 1,2 miljoni euro võrra. Fond on investeerinud täiendavalt 0,2 miljonit eurot renoveerimisprojektidesse, millest suurim summa investeeriti Galerija Centrsi uue ankurrentniku Arket sisustustöödele. Rahvusvaheline moebränd Arket avab enda esimese kaupluse Lätis 2023. aasta novembris. Tegevuskulud on täielikult kaetud renditegevusest tekkivate rahavoogudega.

31. august 2023 seisuga oli Fondi konsolideeritud varade kogumaht 269,1 miljonit eurot (31. detsember 2022: 344,0 miljonit eurot).

Domus Kinnisvara: Tehingute arv augustis kasvas, kuid mida tegi keskmine hind?

Domus KinnisvaraMaa-ameti tehingustatistika andmetel sooritati 2023. aasta augustis Eestis kokku 3744 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega üle 372 miljoni euro. Tehingute arv kasvas juuliga võrreldes pea 15% ning möödunud aasta augustikuuga võrreldes langenud ca 18%. Tehingute koguväärtus langes eelmise kuuga võrreldes ca 3%.

Augustis müüdi Eestis kokku 1930 korterit, keskmise hinnaga 1928 €/m². Korterite tehingute arv juuliga võrreldes kasvas ca 14% võrra ning jäi 21% võrra alla 2022. aasta augustikuu müügitulemusele. Müüdud korterite keskmine hind aastataguse ajaga muutust näidanud pole.

HARJU MAAKOND

Maa-ameti andmetel tehti Harju maakonnas augustis kokku 1834 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli üle 256 miljoni euro. Juuliga võrreldes kasvas tehingute arv ja koguväärtus ca 7%. Mullusega võrreldes on tehingute arv langenud ca 16%, tehingute koguväärtus on samal ajal langenud pea 36%.

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati augustis 16% kõikidest korterite tehingutest uute korteritega, müüdud uute korterite keskmine hind oli 4113 €/m². Kuu varem oli uute korterite osakaal 22% ning keskmine müügihind 4224 €/m². Möödunud aastal müüdi pealinnas kokku ca 2628 uut korterit. 2021. aastal müüdi Tallinnas kokku ligi 2430 uut korterit, mida on ca 18% vähem kui 2020. aastal. Samal ajal tõusis uute korterite keskmine hind 14%.

TARTU MAAKOND

Tartu maakonnas teostati augustis 522 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega üle 54 miljoni euro. Juuliga võrreldes kasvas tehingute arv 8% ja koguväärtus ca 2%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehinguaktiivsus langenud 35%, tehingute koguväärtus on samal ajal vähenenud ca 37%.

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Tartu linnas tehti augustis ca 32% korterite ostu-müügitehingutest uute korteritega, müüdud uute korterite keskmine hind oli 2908 €/m². Juulis oli uute korterite osakaal 23% ning keskmine müügihind vastavalt 3161 €/m². 2022. aastal müüdi Tartus kokku ca 910 uut korterit. Aasta varem müüdi Tartu linnas kokku ligi 710 uut korterit, mida on 18% rohkem kui 2020. aastal. Samal ajal tõusis ka uute korterite keskmine hind ca 14%.

PÄRNU MAAKOND

Pärnu maakonnas teostati augustis 329 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega üle 24 miljoni euro. Juuliga võrreldes kasvas tehingute arv ca 23%, kuid tehingute koguväärtus on kasvanud samal ajal ca 24%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehinguaktiivsus langenud 8% ja tehingute koguväärtus kasvanud 5%.

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Pärnu linnas teostati augustis ca 10% korterite ostu-müügitehingutest uute korteritega, mille keskmine hind oli 3447 €/m2. Juulis oli uute korterite osakaal ca 5% ning müüdud uute korterite keskmine hind 2746 €/m2. Möödunud aastal müüdi Pärnus kokku ca 203 uut korterit. 2021. aastal müüdi Pärnu linnas kokku ca 150 uut korterit, mida on 23% vähem kui 2020. aastal. Samal ajal tõusis uute korterite keskmine hind 31%.

VILJANDI MAAKOND

Viljandi maakonnas teostati augustis 170 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 7,7 miljonit eurot. Juuliga võrreldes kasvas tehingute arv 16%, tehingute koguväärtus olulist muutust ei näidanud. Mullusega võrreldes on tehingute arv langenud 21% ja tehingute koguväärtus pea 32% võrra.

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Viljandi linnas on augustis tehtud vaid üks tehing uue korteriga, ruutmeetrihind 2450 m2. Möödunud kuul pole tehtud ühtegi ostu-müügitehingut uute korteritega. 2022. aastal müüdi Viljandis kokku ca 50 uut korterit keskmise hinnaga 2537 €/m². 2021. aastal müüdi Viljandi linnas kokku 31 uut korterit, keskmise hinnaga 1990 €/m², mida on ca 20 korterit enam kui 2020. aastal. Samal ajal tõusis uute korterite keskmine hind ca 3%.

SAARE MAAKOND

Saare maakonnas teostati augustis 154 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ca 7,1 miljonit eurot. Võrreldes juuliga kasvas tehinguaktiivsus 21%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud ca 36% ning tehingute koguväärtus 28% võrra.

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Kuressaares linnas ei toimunud möödunud aastal uute korteritega mitte ühtegi tehingut, samuti pole 31.08.2023 seisuga toimunud uute korteritega tehinguid ka käesoleval aastal. 2021. aastal müüdi kokku 13 uut korterit, keskmise hinnaga 1692 €/m2, mida on 3 korterit vähem kui 2020. aastal. Samal ajal tõusis uute korterite keskmine hind ca 10%.

IDA-VIRU MAAKOND

Ida-Viru maakonnas teostati augustis 498 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega üle 15 miljoni euro. Juuliga võrreldes on tehingute arv kasvanud ca 14% ja tehingute koguväärtus ca 42%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 8% võrra ning tehingute koguväärtus kasvanud 8%.

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund publishes its NAV for August 2023

Baltic Horizon FundThe net asset value (NAV) per unit of the Baltic Horizon Fund (the Fund) amounted to EUR 0.9863 at the end of August 2023. Compared to the previous month, the NAV per unit decreased by 0.4%. The total net asset value of the Fund over the month was EUR 118.0 million. Higher financing costs due to the early redemption premium on the bonds contributed to the slight decrease in NAV. The EPRA NRV as of 31 August 2023 stood at EUR 1.0196 per unit.

Unaudited consolidated net rental income for August 2023 amounted to EUR 1.1 million. The property management team is negotiating final terms with an anchor tenant in Upmalas Biroji to partially fill the premises vacated by SEB in August 2023. Over the first eight months of this year, the Fund achieved a consolidated rental income of EUR 10.7 million. Like-for-like net rental income has increased by 7.2% to EUR 9.2 million (eight months of 2022: EUR 8.6 million). Like-for-like figures exclude the net rental income of properties sold in 2023 (Domus PRO and Duetto). The Fund recorded an unaudited consolidated net loss of EUR 0.3 million in August 2023.

At the end of August 2023, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 7.9 million (31 December 2022: EUR 5.3 million). During August, the Fund has successfully refinanced Kontor SIA loan until 2028, reducing the original Kontor SIA loan by EUR 1.2 million. The Fund has invested an additional EUR 0.2 million in refurbishment projects, with the largest portion dedicated to the fit-out of Gallerias Centrs’ new anchor tenant Arket, which is set to open the first flagship store of a global chain in Latvia in November 2023. Operational costs are fully covered by cash flows generated by rental activities.

As of 31 August 2023, the total consolidated assets of the Fund were EUR 269.1 million (31 December 2022: EUR 344.0 million).

Favorte ja Mitt&Perlebach alustasid Rehelepa elurajooni ehitusega

Nõmme ja Haabersti linnaosade piiril algas uue 334 korteriga Rehelepa elurajooni ehitus. Projekti arendaja Favorte investeerib elurajooni rajamisse 55 miljonit eurot. Esimese etapi ehitaja Mitt&Perlebach alustas ehitustöödega augusti viimastel päevadel ja 72 A-energiaklassiga korterit valmib juba järgmise aasta lõpus.

Juhatuse liikme Rainer Hinno sõnul on Favortel visioon kujundada Mäeküla piirkonda terviklik elu- ja ärikeskkond, mis oleks atraktiivne nii peredele kui ka neile teenuseid pakkuvatele ettevõtetele. „Rehelepa elurajoon ja Tähetorni Tehnopark moodustavad tulevikus ühtse kogukonna, mis kulgeb kaarena Paldiski maanteest Tähetorni tänavani. Kaasaegse äripargi võimaluste ja elurajooni vajaduste lõimimisele keskendumine võiks muutuda suurte tegijate seas valdkonna standardiks,“ lausus Hinno.

Mitt&Perlebachi asutaja ja kaasomaniku Kristjan Miti sõnul kulgevad tööd objektil plaanipäraselt ja koostöö tellijaga on sujunud hästi. „Ehitus on hooga käima tõmmatud ning ehituskoht värskendavalt põnev – ümberringi pole muud kui ainult mets, eraldatus on Tallinna linna mõistes uskumatu. Meile annab see ruumi ja vabadust muretult liiklemiseks. Tänaseks oleme pinnasetöödega jõudnud majade sügavaima punktini ja edaspidi keskendume sõna otseses mõttes üles ehitamisele,“ ütles Mitt.

Kerkivate hoonete arhitekt on Aigar Roht Arhitektuuribüroo Korrus OÜ-st. Esimeses etapis kerkib kahele kinnistule neli kortermaja, igaühes 18 korterit. Nutika ruumilahendusega korterite valik on lai – alates väiksematest 42,1 m2 suurusest 2-toalistest kuni 97,6 m2 suuruste 5-toaliste kodudeni välja. Igal korteril on rõdu või terrass ja parkimine on lõviosas maa alla viidud, et lisada õuealale avarust. Lisaks hooneid ümbritsevale rohelusele on puhtalt spordi- ja puhkealadele pühendatud ca 2 hektarit maad. Arenduse koduleht: https://rehelepa.favorte.ee/

Kiirematele broneerijatele panipaik ja parkimiskoht hinnas! Pakkumine kehtib kuni 15.10.23.

334 korteriga Rehelepa elurajoon hakkab laiuma 7,5 hektari suurusel maa-alal, mille elanikkonna toimetusi toetab 12 Tähetorni Tehnopargi ärihoonet. Tänaseks on äripargis valminud 4 ärihoonet kogupinnaga 22 000 m2, kus on end sisse seadnud 29 ettevõtet.

Favorte OÜ on 1993. aastal asutatud Eesti kapitalil põhinev ettevõte. Favorte eesmärk on kaasaegse ja innovaatilise, samas harmoonilise ja inimlikke vajadusi arvestava elu- ja töökeskkonna loomine, pakkudes energiasäästlikke, personaliseeritud ja funktsionaalseid ruumilahendusi. www.favorte.ee

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

26.09.2023 Kinnisvara müügikoolitus