Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Riigi Kinnisvara: Algas arhitektuurivõistlus Tallinna Lasnamäe Riigigümnaasiumi õppehoone rajamiseks

12.10.2026 Adaur.ee

Riigi Kinnisvara kuulutas välja arhitektuurivõistluse Tallinna Lasnamäe Riigigümnaasiumi õppehoone rajamiseks. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 07.12.2026 kell 14.00.

Uus õppehoone püstitatakse Mustakivi tee 23b kinnistule Tondiraba asumisse. Tallinna Lasnamäe Riigigümnaasiumi õppehoone rajamine on jätk varem planeeritud kolmele Tallinna linna riigigümnaasiumile – Mustamäel (avatud 2023), Pelgulinnas (avatud 2023) ja Tõnismäel (kavandatud avamine 2029).

“Lasnamäe riigigümnaasiumi rajamine on oluline samm Tallinna riigigümnaasiumide võrgu väljaarendamisel. See on loogiliseks täienduseks riigigümnaasiumitele Mustamäel, Pelgulinnas ja Tõnismäel ning sobitub hästi ka pealinna kutseõppeasutustes kavandatavate muudatustega. Eesti suurima ja arvukaima noorte hulgaga linnaosana väärib Lasnamäe uut kooli, mis loob parimad võimalused kvaliteetse gümnaasiumihariduse omandamiseks ja koostööks teiste riigikoolidega,” ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi haridustaristu- ja võrgu osakonnajuhataja Indrek Riisaar.

„Meie eesmärk on leida lahendus, mis on arhitektuurselt kõrgetasemeline ja mis sobiks linnaehituslikult antud asukohta. Hoone peab olema optimaalsete kuludega rajatav, mugav, turvaline ja funktsionaalne lõppkasutajale, samuti energiasäästlik ning madalate ekspluatatsioonikuludega. Hoone teenindamiseks ja kooli pidamiseks vajalik maa-ala peab olema lahendatud õppetöö vajadusi silmas pidades ning oleks seotud Tondiraba pargi ja Lasnamäe rohekoridoriga. Kavandada tuleb rohealade suurendamine, sadevee looduslik kogumine ning ohutud liikumisteed jalakäijatele ja jalgratturitele,“ sõnas Riigi Kinnisvara projektidirektor Raivo Toom.

„Hoone projekteerimiseks korraldatava hankemenetluse teine etapp on kavas välja kuulutada vahetult pärast arhitektuurivõistluse lõppemist. Teises etapis korraldab Riigi Kinnisvara Aktsiaselts väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks arhitektuurivõistluse võitjaga,“ lisas Toom.

Arhitektuurivõistluse võitjad on kavas välja kuulutada hiljemalt veebruaris 2027. Arhitektuurivõistluse preemiafond on kokku 60 000 eurot.

Arhitektuurivõistluse žüriisse kuuluvad žürii esimees Indrek Riisaar, Haridus-ja Teadusministeeriumi osakonnajuhataja ning žürii liikmed: Keiti Lige, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhitekt-linnaplaneerija, Jaak Huimerind, Eesti Arhitektide Liidu volitatud arhitekt-ekspert, Liis Uustal, Eesti Arhitektide Liidu volitatud arhitekt, Grete Veskiväli-Dubov, Eesti Arhitektide Liidu volitatud maastikuarhitekt ning žürii hääleõiguseta liikmed Helin Vahter, Prooton AB arhitekt ja Raivo Toom, Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi projektidirektor.

Tallinna Lasnamäe Riigigümnaasiumi õppehoone on planeeritud 1080 õpilasele eeldatava suletud netopinnaga (koos spordisaalidega ja varjenditega) kuni 9445 m².

Tallinna Lasnamäe Riigigümnaasiumi õppehoone on plaanis avada 2030. aasta sügisel.

Arhitektuurivõistlus korraldatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel. Võistlusülesanne on kooskõlastatud Tallinna linnavalitsuse ja Eesti Arhitektide Liiduga. Riigihange „Tallinna Lasnamäe Riigigümnaasiumi õppehoone arhitektuurivõistlus” on avaldatud riigihangete registris, viitenumbriga 316320 ning on leitav siit lingilt: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10894184/general-info

Kinnisvarakool: AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused

Tallinn: Kass Augusti promenaadi ehitus algab 15. oktoobril

12.10.2026 Tallinn.ee

15. oktoobril algavad Põhja-Tallinnas Kopli ja Telliskivi tänava nurgal Kass Augusti promenaadi ehitustööd, mille tulemusel muutub senine ala jalakäijasõbralikuks ja mitmekülgseks avalikuks ruumiks.

Promenaadi rajamise idee autorid on Põhja-Tallinna kaasava eelarve hääletuse 2021. aasta võitjad Ülle Maiste, Meelis Luukas ja Ivika Holm.

„Mul on hea meel, et kohalike elanike kaasava eelarve toel sündinud idee jõuab nüüd lõpuks ehituseni. Kass Augusti promenaad muudab ühe seni tagasihoidliku linnaruumi mõnusaks kohaks, kus saab jalga puhata, liikuda, kohtuda ja aega veeta,“ ütles Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan. „Samuti on oluline, et avalikku ruumi lisandub rohkem haljastust ja võimalusi kogukondlikuks tegevuseks.“

Promenaad rajatakse Telliskivi tänavale Rimi kaupluse kõrvale. Valmiv promenaad loob senisest turvalisemad ja mugavamad tingimused nii jalgsi kui ka rattaga liikujatele ning pakub rohkem võimalusi puhkamiseks ja kogukondlikeks tegevusteks. Alale tuleb uus sillutis ja valgustus ning puhkealad laudade, toolide ja pinkidega. Promenaadi algusesse paigaldatakse Kass Augusti skulptuur ning lisanduvad näituseraamid, avalik teadetetahvel, kogukondlik toidukapp ja raamatuvahetuskapp. Samuti rajatakse rattahoidikud ja rattahooldusjaam ning istutatakse uusi puid, põõsaid ja püsikuid.

Trammitee äärde kavandatakse haljastuse sisse puhkealad ning kauplusehoone kõrvale piknikuala. Linnaruumile annavad mängulisust sillutisse paigaldatavad keksukastid.

Põhja-Tallinna linnaosavanema Manuela Pihlapi sõnul on Kass Augusti promenaad hea näide sellest, kuidas kogukonna ideest saab päriselt uus avalik ruum. „Kass Augusti promenaad võitis põhjatallinlaste poolehoiu juba esimesel kaasava eelarve hääletusel. Toona oli see meile kõigile uus kogemus ja me ei osanud veel ette näha, et promenaadi rajamise maksumus ületab kaasava eelarve võimalused. Kuigi promenaadi valmimine on võtnud oodatust kauem aega, on kõige olulisem, et elanike soovitud idee saab nüüd ikkagi teoks,“ ütles Pihlap.

Projekti elluviimine on võtnud aega, sest 2023. aastal korraldatud ehitushankel osutusid pakkumised kavandatust kallimaks ning hange tuli lõpetada. Seejärel vähendati projekti mahtu ja ehitushange korraldati uuesti. Ehitustööde leping sõlmiti 10. septembril 2026.

Projektlahenduse autorid on arhitektid Ülle Maiste (AT HOME OÜ) ja Tanel Teder (Nüüd Arhitektid OÜ). Ehitustööd teeb Tallinna Teede AS, tööde tellija ja rahastaja on Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet. Tööde kogumaksumus on 427 944,49 eurot käibemaksuta. Promenaad valmib 2027. aasta kevadel.

Ehitustööde ajal muutub piirkonna liikluskorraldus. Telliskivi ja Kopli tänava sõiduteid tööd ei puuduta, kuid jalakäijatel palutakse järgida ajutisi liiklusmärke ja liiklusskeeme. Salme trammipeatusesse pääseb teisel pool tänavat asuva kõnnitee kaudu. Rimi kaupluse sissepääsu juurde viiv ülekäigurada jääb tööde esimeses etapis avatuks.

Lisainfo, liiklusskeemi ja vastused korduma kippuvatele küsimustele leiab veebilehelt www.tallinn.ee/kassaugust.

Kinnisvarakool & koolitus: Testament, pärandvara ja pärijate õigused praktikas - Evi Hindpere

EfTEN Real Estate Fund AS NAV per share increased by 0.9% in September to €20.41

12.10.2026 Adaur.ee

In September 2026, EfTEN Real Estate Fund AS earned consolidated rental income of €2,943 thousand (August: €2,918 thousand). The increase came mainly from the elderly care home segment, where investments made in the third quarter increased rental income from the Nõmme and Tartu Südamekodu care homes by a combined €23 thousand. Rental income was also supported by new lease agreements signed at the Betooni 6 logistics centre, which brought portfolio vacancy down to its lowest level in three years (2.2%). The Fund’s consolidated net operating income (NOI) was €2,895 thousand in September. This is €84 thousand more than in August, mainly due to lower property management and marketing costs. The Fund’s consolidated EBITDA was €2,565 thousand in September (August: €2,490 thousand).

In September, the Fund repaid a €4 million fund-level loan to Swedbank. The loan had been taken out to finance the acquisition of Magistral Kaubanduskeskus OÜ, and it was repaid from the proceeds of the directed share issue completed in August. Including the subsidiaries’ scheduled loan repayments, the Group’s borrowings decreased by €4,582 thousand in September to €163,560 thousand at the end of the month. The Group’s LTV fell to 41.0% at the end of September (end of August: 42.2%). The weighted average interest rate on the Group’s borrowings was 4.36% at the end of September (end of August: 4.17%). As a result of the loan repayment, consolidated cash and cash equivalents decreased by €3,037 thousand in September to €19,360 thousand at the end of the month.

In the first nine months of 2026, the Fund earned consolidated rental income of €25.18 million, an increase of 6.4% compared with the same period last year. Consolidated EBITDA for the nine months was €21.38 million, up 7.5% (€1.5 million) year on year. Of this increase, €786 thousand came from the Magistral shopping centre acquired in June. Like-for-like EBITDA increased by €788 thousand, or 4.2%, with the largest increase at Mustika shopping centre (+€204 thousand).

For the first nine months of the year, the Fund’s consolidated adjusted cash flow (EBITDA less loan principal repayments, interest expense and income tax expense of the Lithuanian subsidiaries) was €11.02 million, which is 15.6% more than in the same period last year. Based on the nine-month results, the Fund has generated a potential gross dividend of 75.20 cents per share, 12.8% more than a year earlier (66.66 cents).

The Fund’s net asset value (NAV) per share was €20.41 as at 30 September 2026, up 0.9% from the end of August.

EREF_reports_monthly_092026

KV.EE: Üürihinnad on karvu kiirenemise lävel

09.10.2026 Tarvo Teslon

Kinnisvaraportaalis KV.EE oli 09.2026 pakkumises keskmiselt 1187 Tallinna üürikorterit. Pakkumine on hooajalise põhja läbinud ja tüürib sügisele omaselt ülespoole. Üürikortereid on pakkumises siiski 16% aastatagusest vähem. Väiksem pakkumiste arv üürisektoris aitab üürileandjatel pikalt nürilt paigal püsinud üürihindu kergitama hakata, leiab portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„Aasta-kaks tagasi nägime üüriturul tõsist ülepakkumist. Ajutiselt kerkis Tallinna üüripakkumine üle 1800 korteri, mida on ajaloolise 1100-1200 pakkumisega võrreldes väga-väga palju,“ tõi välja Tarvo Teslon.

Tänavune mõõdukam pakkumine on võimaldanud üürihindadel tasapisi kerkida. Septembrikuine Tallinna üürikorterite keskmine pakkumishind kinnisvaraportaalis KV.EE oli 15,0 €/m² ehk eelmisest aastast 2,7% rohkem.

„Üürikorterite pakkumisi on portaalis KV.EE küll vähem kui tipuaegadel, kuid üürnike valikuvõimalus on endiselt lai. Üürihinnad lähevad küll ülespoole, kuid aeglasel keskmise palga kasvule alla jäävas tempos. Üürieluasemete kättesaadavus on jätkuvalt väga soodne ja läheb üürniku vaatest paremaks,“ analüüsis Tarvo Teslon.

Soodne üürihind üürniku jaoks tähendab üürileandja vaatest madalat üüritootluse määra. Üürileandja jaoks on kasvanud üürikorteri haldamisega seotud kulud, aasta-aastalt kerkib maamaks, intressimäär on peale ajutist langust võtnud kiire kursi tõusule.

„Üürileandja teenitavat tootlusemäära väiksemaks söövad kulud alla ei tule, vaid kasvavad edasi. See tähendab, et vähegi mõistliku majandusliku tulemi jaoks on üürileandjatel kaks võimalust – loobuda üürileandmisest või tõsta üürihinda. Üüriärist väljuvad üürileandjad vähendavad pakkumise läbi üürnike valikuvõimalust. Vähem kortereid kinnisvaraportaali KV.EE üüripakkumises ajab hinnad üles nii kui nii,“ tõi Tarvo Teslon välja võimalikud arengud. „Üsna tõenäoline on, et aasta-kahe trend on üüripakkumise vähenemise suunas. Pakkumise vähenemine tähendab vindunud üürihinnale kiirenevat tõusu,“ prognoosis Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

Tallinn: Korteriühistutele muutub linnamaa kasutamine parkimiseks lihtsamaks, linnavara kasutusvõimalused laienevad

09.10.2026 Tallinn.ee

Tallinn lihtsustab 2027. aastast korteriühistutele linnamaa kasutusse andmist parklate rajamiseks ja kasutamiseks. Lisaks loob linn paindlikumad võimalused linnavara lühiajaliseks kasutamiseks ning korteriühistutele jäätmemajade kasutusse andmiseks.

Linnavara valdkonna abilinnapea Tiit Teriku sõnul võimaldavad muudatused kasutada linna vara senisest paindlikumalt ja lähtuda rohkem konkreetse piirkonna vajadustest. „Linnavara ei peaks seisma kasutuseta, kui sellele on võimalik leida mõistlik rakendus. Näiteks saame anda vabu ruume lihtsamalt ajutiselt kasutusse näituste, kultuuri- või kogukonnategevuste korraldamiseks. Samuti tahame pakkuda praktilist lahendust korteriühistutele, kelle kinnistul ei ole jäätmemaja rajamiseks piisavalt ruumi,“ ütles Terik.

Transpordi valdkonna abilinnapea Joel Jesse sõnul on parkimiskohtade nappus paljudes elamupiirkondades üks sagedasi muresid, millega elanikud linna poole pöörduvad. „Seni pidi iga sellise otsuse tegema linnavalitsus, mis tähendas ühistutele pikka ootamist ja mitut kooskõlastusringi. Edaspidi hakkab maa kasutusse andmist otsustama linnaosa valitsus, sest just linnaosas on kõige parem ülevaade piirkonna hoovidest, tänavatest ja kohalikest parkimisoludest. Nii muutub protsess ühistute jaoks lihtsamaks ja tingimused selgemaks,“ ütles Jesse.

Olemasoleva linnale kuuluva parkla saab korteriühistu edaspidi kasutusse kuni kümneks aastaks. Esimesel viiel aastal on tasu viis eurot kuus parkimiskoha kohta ning alates kuuendast aastast seitse eurot. Kui korteriühistu rajab parkla ise, antakse linnamaa 15 aastaks tasuta kasutusse, arvestades ühistu tehtava investeeringuga. Parkla rajamise, hooldamise ja korrashoiuga seotud kulud kannab ühistu.

Senise isikliku kasutusõiguse seadmise asemel sõlmitakse korteriühistutega edaspidi üürileping. Korteriühistu võib kasutusse antud alal sõlmida parkimisjärelevalve korraldamiseks lepingu parkimisteenuse pakkujaga ning soovi korral rajada parklasse elektriautode laadimiskohti. Avaliku tasulise parkimise alal linnamaad korteriühistutele parkimiseks kasutusse ei anta.

Korteriühistutele parkimiseks linnamaa kasutusse andmise otsustab alates 2027. aastast linnaosa valitsus kooskõlastatult Tallinna Liikuvusameti, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti ning Tallinna Linnavaraametiga.

Linnavara saab edaspidi anda kuni kuueks kuuks kasutusse muuhulgas kultuuri-, haridus-, teadus-, loome-, tervishoiu-, spordi- ja sotsiaalhoolekande ning heategevuslikuks mittetulundustegevuseks. Muudatusega soovib linn muu hulgas soodustada vanalinna vabade ja kasutuseta pindade kasutamist kogukonna-, kultuuri- ja loometegevusteks. Võimalus ei piirdu ainult vanalinnaga.

Lisaks saab linn edaspidi anda korteriühistutele kasutusse linna rajatud jäätmemaju. See võimaldab pakkuda lahendust eelkõige piirkondades, kus kinnistutel napib ruumi jäätmemahutite või jäätmemaja jaoks. Selline vajadus on esile kerkinud vanalinnas, kuid võib tekkida ka näiteks Põhja-Tallinna miljööaladel ja Kadriorus.

Eelnõu peab heaks kiitma Tallinna linnavolikogu.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Luminori statistika: just selles vanuses jõuavad inimesed tavaliselt maja ostuni

09.10.2026 Adaur.ee

Kui esimene korter soetatakse sageli kahekümnendate lõpus, siis maja ostmise või ehitamiseni jõutakse Luminori statistika järgi enamasti kolmekümnendate eluaastate lõpus. Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas selgitab, milline on tüüpiline teekond oma majani, miks võetakse majaostuks laen sagedamini kahe peale ning millist rolli mängib varem soetatud kinnisvara.

„Maja on üsna harva inimese esimene oma kodu. Tavalisem teekond on see, et esimene korter ostetakse kahekümnendate lõpus ning kümmekond aastat hiljem, kui vajadused ja pere suurus on muutunud, vaadatakse ridaelamu või maja poole. Meie statistika järgi jõutakse maja ostmise või ehitamiseni tavaliselt umbes 37 või 38 aastaselt,“ ütles Kikas.

Ta märkis, et iga viies Luminori kodulaen on seotud maja ostmise või ehitamisega. Maja ostmiseks vajatakse keskmiselt umbes poolteist korda suuremat laenu kui kodu ostmisel üldiselt. Maja ehitamisel on vajalik rahastada kogu ehitusprotsessi algusest lõpuni, mistõttu on ehituslaenude keskmine suurus enam kui kaks korda suurem tavapärasest kodulaenust.

Kikase sõnul erineb majaostu korteriostust selle poolest, et selleks ajaks on paljudel inimestel juba vara, mida järgmise kodu soetamisel kasutada. Varasem korter võidakse müüa ning kasutada müügist saadud raha uue kodu ostuks või jätta olemasolev kinnisvara alles ja kasutada seda lisatagatisena.

„Valmis maja ostmisel ei ole tavapärasest kõrgemat omafinantseeringu nõuet. Praktikas näeme aga, et inimestel on selleks eluetapiks sageli rohkem sääste või varasem kinnisvara, mida järgmise kodu soetamisel kasutada. See annab suurema tehingu puhul rohkem võimalusi ja aitab laenusummat enda jaoks mõistlikul tasemel hoida,“ selgitas Kikas.

Maja ostmise või ehitamise puhul võetakse laen ka märksa sagedamini kahe peale. Eelmisel aastal oli sellistest tehingutest ligikaudu 68% kaastaotlejaga ning tänavu püsib vastav näitaja umbes 65% juures.

„Majaost on sageli järgmine samm pärast esimest oma korterit ning ka rahaliselt suurem otsus. Selleks ajaks on tavaliselt muutunud nii pere vajadused kui ka sissetulekud ning maja ostmine on sagedamini kahe inimese ühine plaan. Seetõttu näeme nende tehingute puhul kaastaotlejat märksa rohkem,“ lisas Kikas.

Kinnisvarakool: Kasutusluba praktikas – vajalikud dokumendid, menetlus ja probleemide lahendamine

Muinsuskaitseamet: Algasid mõisapärandi väärtuspõhise hindamise avalikud arutelud

09.10.2026 Adaur.ee

Kolmapäeval, 7. oktoobril toimus Puurmani mõisas esimene mõisapärandi väärtuspõhise hindamise avalik arutelu. Kohtumisel tutvustati mälestiste omanikele ja huvilistele nii väärtuspõhise hindamise protsessi ja metoodikat kui ka Jõgeva maakonna esialgseid hindamistulemusi, millele järgnes elav arutelu.

„Südantsoojendav oli näha palju huvilisi nii kohapeal kui veebi vahendusel osalemas ja väga asjalikke küsimusi esitamas. Kokkulepe, mis väärib meie mõisapärandist säilitamist, mis on see kõige-kõige, saab sündida vaid ekspertide, omanike, kogukonna ja kohaliku omavalitsuse koostöös,“ sõnas muinsuskaitseameti ehituspärandi osakonna juhataja Anita Staub.

Jõgevamaal hinnati 20 mõisakompleksi ja -parki ühtekokku 133 mälestisega. Neist veidi rohkem kui kolmandiku ehk 48 mälestise kohta teeb muinsuskaitseamet ettepaneku riiklik kaitse lõpetada.

„Jõgevamaa mõisapärand on võrreldes samal ajal hinnatud Pärnu-, Lääne-, Saare- ja Hiiumaa mõisapärandiga eriline, sest seal asub palju suuri mõisakomplekse, kus on säilinud ka palju kaitsealuseid abihooneid. Kahjuks on suur osa mälestistest kehvas või lausa avariilises seisukorras,“ rääkis muinsuskaitseameti ehituspärandi kaitsekorralduse spetsialist Hanna Selvet.

Jõgevamaa esmastele hindamistulemustele saab kuni novembri lõpuni tagasisidet anda. Seejärel hindamistulemused kinnitatakse ning muinsuskaitseamet alustab ametlikke menetlusi nende objektide puhul, mille riikliku kaitse jätkamine ei ole enam põhjendatud. Menetluste käigus kaasatakse nii omanikke kui ka kohalikke omavalitsusi. Lõpliku otsuse kaitse lõpetamise kohta teeb kultuuriminister.

Järgmisena tutvustab muinsuskaitseamet mõisapärandi väärtuspõhise hindamise esialgseid tulemusi 11. novembril Hiiumaal. Kogu info mõisapärandi väärtuspõhise hindamise protsessi kohta leiab muinsuskaitseameti kodulehelt.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Arco Vara: Arco Vara AS juhatuse ja nõukogu koosseisu muudatused

09.10.2026 Adaur.ee

Arco Vara AS nõukogu otsustas 8. oktoobril 2026 toimunud koosolekul kutsuda ettevõtte juhatusest tagasi juhataja Rait Riimi ning valida uueks juhatuse liikmeks ja juhatajaks Kert Keskpaiga. Kert Keskpaiga volitused algavad 8.10.2026.

Kert Keskpaik on seni olnud Arco Vara AS nõukogu esimees. Seoses juhatusse valimisega lõppevad tema volitused nõukogu liikmena. Nõukogu esimeheks valiti senine nõukogu liige Tarmo Sild, kes esindab nõukogus suuraktsionäri Alarmo Kapital ning oli aastatel 2012–2020 Arco Vara AS-i juhataja.

Kert Keskpaik on tegelenud kinnisvara arendamise ja müügiga üle 20 aasta. Ta on töötanud kinnisvaramaaklerina, renoveerinud ja müünud kortereid ning viinud ellu arendusprojekte. Arco Vara AS nõukogu liige on ta olnud alates 2015. aastast ja nõukogu esimees alates 2025. aasta juulist. Keskpaik on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli ärijuhtimise erialal.

Muudatuste eesmärk on tugevdada aktsionäride kontrolli ettevõtte juhtimise üle. Juhatuse prioriteedid on Lutheri kvartali äriplaani ülevaatamine, kuna senine plaan ei vasta nõukogu hinnangul omakapitali tootluse ja riski-tulu suhte ootustele, ning arendusportfelli edasiste projektide hindamine sama kriteeriumi alusel. Kodulahe, Kuldlehe ja Spordi tänava projektid on lõppfaasis.

Kert Keskpaik, Arco Vara AS juhataja: „Arco Vara edasistel arendustel on potentsiaal kuni 1000 korteri ja 20 000 ruutmeetri kontoripinna rajamiseks. Tehnilisest potentsiaalist üksi ei piisa, kui selle käigus ei täideta omakapitali tootluse eesmärki või kui aktsionäride riski ja tulu suhe ei ole tasakaalus. Üleminekuperioodi ei tule, sisulise tööga alustame kohe. Tänan Rait Riimi ja Arco meeskonda läbitud etapi eest.“

Tarmo Sild, Arco Vara AS nõukogu esimees: „Senine juhtkond on teinud olulisi ettevalmistusi Lutheri projekti käivitamiseks, koondanud ressursse ja valmistanud ette finantseerimislahendusi. Juhatusele meil etteheiteid ei ole. Ettevõtte ees seisab aga mitu struktuurset väljakutset, millest olulisemad on Lutheri kvartalist äriliselt toimiva toote loomine ning meeskonna mõttelaadi muutmine. Kapitali hind, demograafilised muutused ja Eesti majanduse aeglane kasv nõuavad lähiaastatel oluliselt teistsugust lähenemist.“

Rait Riimi tagasikutsumine toimub vastavalt juhatuse liikme lepingule.

Kert Keskpaik omab eraisikuna 45 000 Arco Vara AS-i aktsiat ja temaga seotud ettevõtte OÜ K Vara kaudu 168 771 Arco Vara AS-i aktsiat. Tarmo Sild omab temaga seotud ettevõtte Aia Tänav OÜ kaudu 229 000 Arco Vara AS-i aktsiat. Lisaks on Tarmo Sild ja nõukogu liige Allar Niinepuu Arco Vara AS-i enamusaktsionäri OÜ Alarmo Kapital juhatuse liikmed. OÜ Alarmo Kapital omab 9 163 104 Arco Vara AS-i aktsiat, mis moodustab 52,76% aktsiatest.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Tugev persoonibränd aitab kinnisvaramaakleril konkurentidest eristuda

09.10.2026 Margot Toompark

Tänapäeval ei vali klient kinnisvaramaaklerit ainult büroo või müügis oleva objekti põhjal. Üha olulisemaks muutub see, millise mulje jätab maakler veebis, kui nähtav ta on ja kas temas nähakse usaldusväärset eksperti. Tugev persoonibränd aitab konkurentidest eristuda ja jõuda klientideni juba enne esimest kohtumist.

Koolitus „Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus“ annab praktilised tööriistad oma nähtavuse suurendamiseks, professionaalse kuvandi kujundamiseks ja sisu loomiseks. Õpid kasutama sotsiaalmeediat, digireklaami, e-posti ja AI-tööriistu ning saad teadmised, kuidas kujundada persoonibrändi, mis toetab müüki ja aitab kasvatada soovitusklientide hulka.

Koolitus toimub 15.10.2026 kell 10.00–15.00 hübriidõppena Tallinnas Tulika 19 Flora Majas ja veebis MS Teamsi vahendusel. Koolitavad Kaisa Marissa Aduson ja Evelin Org.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Arco Vara: Changes in the Composition of the Management Board and Supervisory Board of Arco Vara AS

09.10.2026 Adaur.ee

At its meeting held on 8 October 2026, the Supervisory Board of Arco Vara AS decided to recall Rait Riim from the Management Board and to appoint Kert Keskpaik as the new Member of the Management Board and manager of Arco Vara AS. Kert Keskpaik’s authority takes effect on 8 October 2026.

Kert Keskpaik has until now served as Chairman of the Supervisory Board of Arco Vara AS. In connection with his appointment to the Management Board, his mandate as a member of the Supervisory Board will end. The Supervisory Board elected its member Tarmo Sild as the new Chairman of the Supervisory Board. Tarmo Sild represents the major shareholder Alarmo Kapital on the Supervisory Board and served as manager of Arco Vara AS from 2012 to 2020.

Kert Keskpaik has been involved in real estate development and sales for more than 20 years. He has worked as a real estate broker, renovated and sold apartments, and carried out development projects. He has been a member of the Supervisory Board of Arco Vara AS since 2015 and its Chairman since July 2025. Keskpaik holds a degree in Business Administration from Tallinn University of Technology.

The purpose of the changes is to strengthen shareholder control over the management of the company. The priorities of the Management Board are to review the business plan of the Luther Quarter, as the Supervisory Board considers that the current plan does not meet expectations regarding return on equity and the balance of risk and return, and to assess further projects in the development portfolio against the same criteria. The Kodulahe, Kuldlehe and Spordi Street projects are in their final stage.

Kert Keskpaik, Chairman of the Management Board of Arco Vara AS: “Arco Vara’s future developments have the potential to deliver up to 1,000 apartments and 20,000 square metres of office space. Technical potential alone is not enough if the return on equity target is not met or if the balance of risk and return for shareholders is not right. There will be no transition period, and substantive work starts immediately. I thank Rait Riim and the Arco team for the stage we have completed.”

Tarmo Sild, Chairman of the Supervisory Board of Arco Vara AS: “The current management has made significant preparations for launching the Luther project, consolidated resources and prepared financing solutions. We have no criticism of the Management Board. However, the company faces several structural challenges, the most important of which are turning the Luther Quarter into a commercially viable product and changing the team’s mindset. The cost of capital, demographic changes and slow economic growth in Estonia call for a significantly different approach in the coming years.”

Rait Riim will be recalled in accordance with the terms of the Management Board member’s contract.

Kert Keskpaik holds 45,000 shares of Arco Vara AS as a private individual and 168,771 shares of Arco Vara AS through his related company OÜ K Vara. Tarmo Sild holds 229,000 shares of Arco Vara AS through his related company Aia Tänav OÜ. In addition, Tarmo Sild and Supervisory Board member Allar Niinepuu are members of the Management Board of OÜ Alarmo Kapital, the majority shareholder of Arco Vara AS. OÜ Alarmo Kapital holds 9,163,104 shares of Arco Vara AS, representing 52.76% of all shares.

Riigi Kinnisvara: Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekeskuse majutus- ja õppehoone SKAY saavutas täiskõrguse

08.10.2026 Adaur.ee

Aprillis nurgakivi saanud Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekeskuse uus majutus- ja õppehoone SKAY on saavutanud täiskõrguse. Ehituse olulist verstaposti tähistati kolmapäeval, 7. oktoobril sarikapeoga. Ligi 240 meetri pikkune ja tõenäoliselt Eesti pikim ühiselamu valmib 2027. aasta õppeaasta alguseks.

14814,1 ruutmeetri suuruse suletud netopinnaga hoonesse tuleb 834 majutuskohta, õpperuumid, puhkealad, söökla ja kolm varjendit. Kaasaegne õppe- ja majutuskeskkond loob senisest märksa paremad tingimused nii õppuritele kui ka töötajatele. Hoone nimi SKAY ühendab Sisekaitseakadeemia lühendi SKA ja ühiselamule viitava Y-tähe, mida saab hääldada Ü-na.

Sisekaitseakadeemia tugiteenuste prorektor Andreas Anvelti sõnul õpib akadeemias 1251 õppurit ning kooli jaoks on oluline noortele pakkuda lisaks heale haridusele ka tänapäevaseid õppimis- ja elamistingimusi. „SKAY valmimine on selles mõttes väga suur samm edasi – siia tekib kaasaegne keskkond, kus on koos õppimine, elamine ja vaba aja veetmise võimalused. Siseturvalisuse valdkond vajab uusi ja motiveeritud inimesi ning ka keskkond, kus nad õpivad ja elavad, peab seda toetama. Mul on väga hea meel, et oleme jõudnud ehitusega olulise verstapostini ning juba järgmisel õppeaastal saame uue maja oma õppuritele avada,“ ütles Anvelt.

Hoone ehitaja Ehitus5ECO projektijuhi Priit Kiiveri sõnul paistab SKAY lisaks oma pikkusele silma ka puitkonstruktsioonide mahu poolest. „Hoones kasutatakse kokku 5453 kuupmeetrit ristkihtpuitu ehk 1376 CLT-elementi, mis teeb sellest ilmselt Eesti ühe pikima puitkandekonstruktsioonidega hoone. Ehitustehniliselt muudavad objekti eriliseks ka maa-aluse korruse klaasfassaadid ja välised astmestikud. Korruse põrand asub ligikaudu kolm meetrit allpool pinnasevee taset ning nende lahenduste koosmõju on muutnud ehitamise tehniliselt nõudlikuks,“ ütles Kiiver.

Riigi Kinnisvara kinnisvaraarenduse direktori Tarmo Mändmetsa sõnul hoone täiskõrguse saavutamine märgib, et mahukas arendus on jõudnud järgmisse olulisse etappi, kus põhirõhk liigub sisetöödele. „SKAY on oma mõõtmetelt ja lahenduselt eriline hoone, kuid kõige tähtsam on keskkond, mis siin valmib. Ühe katuse alla tulevad õppimiseks, elamiseks ja puhkamiseks vajalikud ruumid ning hoone peab hästi toimima nii igapäevases kasutuses kui ka pikemas vaates. Sellise suure projekti valmimine eeldab kõigi osapoolte väga head koostööd. Sarikapidu on hea hetk tänada kõiki, kes on sellesse seni panustanud,“ rääkis Mändmets.

SKAY paistab silma eelkõige oma mõõtmetega – 238,5 meetri pikkune hoone on jagatud kuueks kerges nihkes plokiks, mis annavad sellele liigendatud ilme. Fassaadi ilmestavad telliskivi ja puitlaudis. Hoonel on neli maapealset ja üks maa-alune korrus.

Hoone esisele välialale tuleb skulptor Art Allmägi installatsioon „Kohalolu“, mille žürii valis välja 23 kunstikonkursile esitatud kavandi seast. Teos koosneb kuuest betoonist hundiskulptuurist ning sümboliseerib Sisekaitseakadeemiale omast individuaalse pädevuse ja kollektiivse vastutuse seost.

Arendusprojekti maksumus on 38,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Projekti rahastatakse 23,7 miljoni ulatuses kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise tulust ja ülejäänud osa kaetakse riigieelarvest.

Projekti valmimist juhib Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ning tellijad on Sisekaitseakadeemia ja Siseministeerium. Hoone peaprojekteerija on QP Arhitektid OÜ, arhitektid Tõnu Laigu ja Kristjan Lind, sisearhitekt Andres Labi (Ruumilabor OÜ). Projekteerimist korraldab Margus Jaago (BCM Konsultandid OÜ). Majutus- ja õppehoone ehitab Ehitus5ECO OÜ. Omanikujärelvalvet teostab Projektibüroo Järelevalve OÜ.

Uue õppe- ja majutushoone valmimiseni kasutavad õppurid ja töötajad Tallinna õppekeskuses 2025. aasta augustis rajatud ajutisi moodulhooneid, mis viiakse pärast SKAY valmimist üle Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja õppekeskusesse, kus need võetakse uuesti kasutusele.

261008 Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekeskuse majutus ja õppehoone SKAY saavutas täiskõrguse

Foto: Margus Pahv

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – kliendi leidmisest eduka tehinguni

KV.EE: Maatükkide eest küsitakse aastaga 12 protsenti kõrgemat hinda

08.10.2026 Tõnu Toompark

Kinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 09.2026 müügiks keskmiselt 3562 maatükki üle Eesti. Maatükkide eest küsiti keskmiselt 38 €/m². Aastaga on maade müügipakkumiste arv vähenenud 3%. Küsitav hind on samal ajal kerkinud 12%.

Ligi 60% portaali KV.EE maade müügipakkumistest asub Harju, Tartu ja Pärnu maakonnas. Harjumaal pakuti septembris müügiks 1290 maatükki keskmise hinnaga 71 €/m². Pakkumisi on 6% vähem, hind 16% kõrgem. Tartumaal kasvasid nii pakkumiste arv kui ka hind. Pärnumaal vähenesid mõlemad.

Väike arv, suur protsent

Väiksemates maakondades näitab kinnisvaraportaali KV.EE statistika kohati suuri hinnahüppeid. Saaremaal küsitakse maa eest kaks korda kõrgemat hinda kui aasta tagasi. Hiiumaal on hind 29% madalam. Seal on ruutmeetri hind vaid mõni euro ja iga euro muutus teeb protsendina suure sammu. Keskmist mõjutab tugevalt ka iga üksik suur või kallis maatükk.

Maade müügipakkumine portaalis KV.EE on aastaga hõrenenud. Kui valik ei kasva, puudub müüjatel lähikuudel põhjus küsitavat hinda alla tuua.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maatükkide müük: aktiivsete kuulutuste arv (tk) ja muutus (%)			Maatükkide müük: kuulutuste hind (€/m²) ja muutus (%)
	09.2025	09.2026	Muutus, %	09.2025	09.2026	Muutus, %
Eesti	3 654	3 562	-3%	34	38	12%
Harjumaa	1 366	1 290	-6%	61	71	16%
Hiiumaa	59	74	25%	7	5	-29%
Ida-Virumaa	151	156	3%	18	19	6%
Jõgevamaa	70	57	-19%	9	7	-22%
Järvamaa	83	70	-16%	7	7	0%
Läänemaa	199	187	-6%	9	14	56%
Lääne-Virumaa	125	131	5%	8	10	25%
Põlvamaa	83	94	13%	3	4	33%
Pärnumaa	465	399	-14%	29	24	-17%
Raplamaa	144	150	4%	18	15	-17%
Saaremaa	247	250	1%	4	8	100%
Tartumaa	401	429	7%	33	44	33%
Valgamaa	60	77	28%	9	7	-22%
Viljandimaa	67	71	6%	10	10	0%
Võrumaa	134	127	-5%	5	4	-20%

Tallinn	142	140	-1%	286	312	9%
Narva	21	15	-29%	39	35	-10%
Rakvere	11	10	-9%	38	48	26%
Pärnu	245	197	-20%	48	38	-21%
Tartu	63	64	2%	104	193	86%
				Andmete allikas: portaal KV.EE

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimine praktikas – juhatuse õigused, kohustused ja vastutus

Bigbank: Nagu varem prognoositud, kiirenes Eesti inflatsioon septembris

08.10.2026 Raul Eamets

Eesti inflatsioon kiirenes septembris 3,5%-ni. Peamise sisendi hinnatõusu andis kütuste kallinemine, mis aasta võrdluses maksid 15% rohkem. Paraku hinnatõusu raugemist oodata lähikuudel ei ole. Lisaks kütuse hindadele kallineb suure tõenäosusega sügise jooksul ka elekter ja küte, sest gaasihinnad on maailmas jätkuvalt väga kõrged. Gaasi hinnatõus hakkab järgmisel aastal mõjutama ka toiduainete hindu, sest väetised on oluliselt kallimaks muutunud. Teatavasti tehakse kõiki olulisemaid väetiseid maagaasist. Nafta ja gaasi maailmaturu hinnad rahunemise märke ei näita, sest lisaks Hormuzi väinale on huthid blokeerinud ka sissepääsu Punasesse merre, mis omakorda viib Suessi kanalisse. Täna sõidab enamus konteinerlaevu ja tankereid ümber Aafrika, mis oluliselt pikendab tarneaegu ning muudab transpordi kallimaks.

EL oodatav inflatsioon septembris on 3,8%, mis on oluliselt kõrgem kui eesmärgiks seatud 2%. Seega on väga loogiline, et oktoobri lõpus toimuval Euroopa Keskpanga nõukogu järjekordselt koosolekul antakse teada järjekordsest intressitõusust, mis seniselt 2,5% tõuseb suure tõenäosusega 2,75%-le.

Lätlaste inflatsioon (kiirhinnangu põhjal) on samas suurusjärgus (2,9%), mis Eestis ning soomlastel ainult natuke madalam (2,6%). Leedus oli hinnatõus septembris kiirhinnangu järgi 6,1%. See oli ka Euroala kõige kiirem hinnakasv.

Swedbank: Hinnad tõusid septembris märgatavalt

08.10.2026 Liis Elmik

Kaupade ja teenuste hinnad tõusid septembris augustiga võrreldes 0,9% võrra. Aastaga kallines tarbimiskorv 3,5%. Hinnatõusu kiirenemine oli oodatud ning selle taga oli eelkõige energia kallinemine.

Eestis oli hinnatõus üks euroala väiksemaid

Eestis septembris nähtud hinnatõus oli üks euroala väiksemaid, mis annab hingamisruumi ettevõtetele, kes peavad kiiresti kasvanud kulude juures konkureerima teiste riikide ettevõtetega, kus inflatsioon ei ole viimastel aastatel nii kiire olnud.

Eurostati esialgse võrreldava näitaja ehk harmoneeritud tarbijahinnaindeksi järgi oli Eestis inflatsioon septembris 3,0%, samal ajal kui euroalal keskmiselt kallinesid kaubad ja teenused 3,8%. Lätis oli hinnatõus Eestiga sarnane, kuid Leedus oluliselt kiirem, 6,1%. Seda peamiselt pensionireformi ja maksutõusude tõttu.

Hinnatõusu veab energia

Ligi pool kuisest hinnatõusust tuli mootorikütuste kallinemisest. Mootorikütuste hind on aastaga tõusnud umbes 40%. Huvitav on see, et ühistranspordi hinnad on samal ajal püsinud muutumatuna. Rongi- ja bussipiletid on küll kallinenud, kuid lennukipiletid on statistikaameti arvestuste järgi hoopis odavnenud.

Lisaks diislile ja bensiinile kasvasid septembris ka teiste kütuste hinnad. Kõige rohkem kallines kuuga gaas. Oktoobris tõuseb gaasi hind paindliku hinnaga pakettides veelgi.

Nafta ja gaasi hinnad püsivad lähikuudel kõrged

Kuigi USA ja Iraani konflikt jätkub, on nafta eksport Pärsia lahest hakanud taastuma. Septembris jõudis nafta ja naftatoodete ekspordi maht üle 80% sõjaeelsest tasemest. Hormuzi väina läbimine on aga endiselt ebaturvaline ja tankerite vastu on toimunud uusi rünnakuid.

Seetõttu on turuosalised üsna pessimistlikud ja ootavad nafta hinna püsimist lähikuudel 100 dollari juures barreli kohta. Gaasi hinna langust oodatakse Euroopas järgmisel kevadel, peale kütteperioodi lõppu. 2027. aasta lõpus on Euroopa gaasi hind praeguste prognooside järgi siiski ligi kaks korda kõrgem Lähis-Ida sõja eelsest tasemest.

Sügishooaja algus kergitas rõivaste hinda

Septembris tõusid lisaks energiale ka rõivaste ja jalatsite hinnad. Aastaga on garderoobikaubad mõnevõrra odavnenud. Piiriülesed ostud suurendavad konkurentsi ja langetavad hindu.

Lapsevanemaid rõõmustas lasteaia osalustasu kaotamine Tallinnas. Kuna lasteaia maksumuse osakaal tarbijahindade indeksis on väike, jäi selle otsuse mõju koondindeksile siiski tagasihoidlikuks.

Sel aastal tõusevad hinnad ligi 3%

Swedbank prognoosib selleks aastaks 3% inflatsiooni. Järgmise aasta hinnatõus peaks jääma alla 3%. Hinnatõusu annab sel aastal suurima panuse energia ja transpordi kallinemine.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

EIS: Eesti jõudis taas Euroopa sõbralikumate riikide esikümnesse

08.10.2026 Adaur.ee

Maailma ühe tuntuma reisiväljaande Condé Nast Travelleri lugejad hääletasid Eesti 2026. aasta Euroopa sõbralikumate riikide edetabelis seitsmendale kohale. Eesti jõudis mainekasse esikümnesse teist aastat järjest – mullu valisid väljaande lugejad Eesti koguni Euroopa kõige sõbralikumaks riigiks.

Condé Nast Traveller tõstab Eesti puhul esile meie ajalooga linnu, metsikut loodust ja saari ning kiidab eestlaste viisakust ja lugupidavat suhtumist külalistesse. Väljaanne meenutab, et reisihuvilised tõid Eestit Euroopa sõbralike riikide edetabelis esimest korda esile 2025. aastal ning siis tõusime kohe esikohale.

„Eestisse võib tulla looduse, Tallinna, saarte või toiduelamuste pärast, aga tagasi tullakse sageli sellepärast, kuidas siin ennast tunti,“ ütles EISi turismiosakonna juht Agnia Nast. „Eesti külalislahkus ei ole võib-olla kõige valjuhäälsem ega ülevoolavam, aga see on ehe. Kui eestlane juba sinuga rääkima hakkab, võib üsna kiiresti jõuda päris lugude, heade soovituste või isegi kutseni minna vanaema juurde pannkooke sööma. Me ei pruugi alati kõige rohkem naeratada, aga huvi teise inimese vastu on siiras. Ja eestlastele on kuidagi loomulik tahta näidata oma Eestit sellisena, nagu me ise seda tunneme – mitte ainult vaatamisväärsusi, vaid ka inimesi, lugusid ja elu nende ümber. Võib-olla just seepärast jäävadki meie inimesed külalistele meelde.“

Condé Nast Travelleri küsitlus Readers’ Choice Awards toimus tänavu juba 29. korda, olles üks reisiajakirjanduse pikaajalisemaid lugejahääletusi. Hääletuses osales ligi 300 000 lugejat.

Esikümne tulemused olid väga tasavägised ning riike lahutasid vaid väikesed punktivahed. Euroopa kõige sõbralikuma riigi tiitli sai sel aastal Iirimaa, järgnesid Portugal ja Itaalia. Eestist ettepoole jõudsid veel Kreeka, Hispaania ja Türgi; Eestile järgnesid Sloveenia, Horvaatia ja Austria. Maailma kõige sõbralikumaks riigiks valisid reisihuvilised Costa Rica ning Euroopa kõige sõbralikumaks linnaks Porto.

Condé Nast Travelleri kaubamärk tegutseb kaheksal turul, sealhulgas Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides. Selle digikanalitel on üle maailma ligi 10 miljonit unikaalset kasutajat kuus ning sotsiaalmeedias üle 17 miljoni jälgija.