Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvarakooli suveakadeemia 2026 - Tõnu Toompark

Merko: Investor engagement and signing construction agreements in Lithuania – Rūdninkai defence campus

10.07.2026 Adaur.ee

Between 26 June and 10 July 2026, UAB Merko Statyba, part of the AS Merko Ehitus group, entered into a package of agreements under which an investor and financing banks were brought into the Rūdninkai military campus public-private partnership (PPP) project. Information regarding the PPP agreements concluded with the Lithuanian Ministry of National Defence for the construction of Parts B and C of the Rūdninkai military campus was published on 15 January 2026.

To focus on its core business activities, the provision of construction services and residential real estate development, and to continue its previously planned investments in apartment development projects in Vilnius, Merko engaged a real estate company AS Kapitel as an investor to ensure the management and maintenance of the completed properties.

ELL Real Estate Holding B.V., subsidiary of AS Kapitel, acquired a 70% shareholding in the PPP project companies UAB VPSP B and UAB VPSP C through a share capital increase. In addition, the subsidiary of Kapitel will acquire a 70% stake in UAB VPSP Projektai, company that will provide facility management and maintenance services for the PPP project. The transaction is expected to be completed in the coming days.
Following completion of the transaction, the companies implementing the PPP project will form part of the AS Kapitel group. UAB Merko Statyba will retain a 30% minority interest in both project companies and in the company providing facility management and maintenance services, while continuing to act as the main contractor under the design and construction agreements.

Merko will be fully responsible for the design and construction of the project in compliance with the procurement requirements. As part of the package of agreements, two design-and-build contracts were concluded. UAB Merko Statyba and UAB VPSP B signed an agreement for the design and construction of Part B of the military campus with the contract value of €174.0 million, excluding VAT. UAB Merko Statyba and UAB VPSP C signed an agreement for the design and construction of Part C of the military campus, with the contract value of €198.7 million, excluding VAT. The construction contracts cover the design and construction of buildings with a total gross floor area of more than 190,000 square metres, infrastructure with a total area exceeding 310,000 square metres, as well as the development of outdoor areas and landscaping. The contractual completion date for both contracts is the fourth quarter of 2028.

The financing agreements for Part B of the PPP project were concluded with a banking consortium formed by the European Investment Bank (EIB) and AB SEB bankas. The financing agreements for Part C were concluded with a banking consortium formed by the EIB and AB Swedbank.

For the purposes of the “Requirements for Issuers” section of the Rules and Regulations of Nasdaq Tallinn AS, the investor transaction does not constitute a disposal of a significant holding. The investor transaction and the design-and-build contracts are deemed to constitute related-party transactions. The package of agreements has no material impact on the consolidated profit, assets or liabilities of the AS Merko Ehitus group compared with the position prior to the execution of the agreements. The members of the Management Board and Supervisory Board of AS Merko Ehitus have no other personal interest in these transactions.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Swedbank: Turism on hoo sisse saanud

10.07.2026 Liis Elmik

Eesti turismisektor on pandeemiajärgsest madalseisust taastunud, kuid sektori areng ei ole olnud ühtlane. Kui siseturism ületab oluliselt 2018-2019. aasta taset, siis välisturistide arv ja ööbimised jäävad endiselt kriisieelsele ajale alla.

Välisturiste on vähem kui 7 aastat tagasi

2026. aasta viie kuu kokkuvõttes on nii välis- kui siseturistide poolt majutusasutustes tehtud ööbimiste arv aastatagusest 6% võrra suurem. Aastaga on välisturistide ööbimiste arv kasvanud enam kui siseturistide oma. 2019. aastaga võrreldes on välisturiste ööbimisi aga endiselt 7% vähem.

Siseturism ei suuda paraku täielikult väliskülalisi asendada, sest välisturistide reisid on enamasti pikemad ja nende kulutused majutusele, toitlustusele, transpordile ja kultuuriteenustele on tavaliselt suuremad kui kohalikel elanikel.

Majutusasutustes ja lühiajalistes üürikorterites veedetud ööde arv on viimase 7 aastaga kerkinud Eestis kümnendiku võrra. Ööbimiste arvu suurenemine on tulnud siseturistide arvelt. Kohalike elanike ööbimiste arv on tõusnud ligi kolmandiku. Samas välisturistide ööde hulk jääb esimese kvartali seisuga veel veidi allapoole koroonaeelset taset.

Väliskülaliste päritolu on muutunud

Enne pandeemiat moodustasid Soome turistid ülekaalukalt suurima välisturistide rühma ning Venemaa oli üks tähtsamaid lähteriike. Tänaseks on Venemaa turg sisuliselt kadunud ning ka soomlaste huvi Eesti vastu on langenud. Vene ja Soome turistide arvu vähenemist ei ole suutnud kompenseerida Lätist, Ukrainast, Itaaliast ja mitmetest teistest riikidest pärit külastajate arvu kasv.

Eestis on turism taastunud aeglasemalt kui teistes riikides

Eestis ja Lätis on turismisektor taastunud piirkonna keskmisest aeglasemalt. Vene turistidele asenduse leidmine on olnud keeruline. Leedus, Soomes ja Rootsis on turistide ööbimiste arv kasvanud kaks korda kiiremini kui Eestis või Lätis. Eriti hoogsa kasvu on teinud Poola, kus ööbimiste arv ületab 7 aasta tagust taset koguni 42% võrra. Poola kõrge lennu taga on vähemalt osaliselt Ukraina sõda, mis on sulgenud tsiviillendudele Ukraina õhuruumi ja sunnib kaugemalt Ukrainasse reisijaid kasutama Poola lennujaamu.

Kasumlikkus jätab soovida

Turismisektori ettevõtete majandusolukord on endiselt üsna keeruline. 2025. aastal suurenes majutus-, toitlustus- ja reisiteenuste pakkujate käive vaid 3% ning kasumi osakaal käibes ulatus napi 3%ni. Kasumlikkus on vähenenud, sest kulude kasvu ei ole suudetud täies mahus müügihindadesse üle kanda.

Konkurents on kasvanud

Voodikohti on juurde tulnud. Viimase aastaga on majutusasutustesse lisandunud 300 voodikohta. Positiivne on see, et hotellide täituvus ei ole seetõttu langenud.

Eesti konkurentsipositsioon Läänemere piirkonnas on muutunud keerulisemaks. Eesti üheks kitsaskohaks on jätkuvalt piiratud lennuühendused, mis vähendavad nii puhke- kui ka ärireisijate huvi. Samuti on Eesti hinnatase tõusnud kiiremini kui mitmes konkureerivas sihtriigis, mis muudab hinnatundliku reisija jaoks alternatiivid atraktiivsemaks.

Sellele vaatamata on Eesti turismil mitu tugevat konkurentsieelist

Rahvusvahelised külastajad hindavad Eesti turvalisust, kaunist loodust, autentset kultuurikeskkonda ning kvaliteetseid digilahendusi. Nõudlus loodus-, tervise- ja kultuuriturismi vastu kasvab kogu Euroopas ning just nendes segmentides on Eestil head võimalused oma positsiooni tugevdada.

Edu eeldab paremat rahvusvahelist ligipääsetavust, järjepidevat sihtturgude turundamist ning investeeringuid kvaliteetsete turismiteenuste arendamisse. Järgmiste aastate võtmeküsimus ei ole üksnes turistide arvu kasv, vaid Eesti võime pakkuda suurema lisandväärtusega turismikogemust ning konkureerida edukalt nii naaberriikide kui ka teiste Euroopa sihtkohtadega.

Turism on oluline osa Eesti majandusest

Majutus, toitlustus ja reisiteenused moodustavad umbes 2% majanduse lisandväärtusest, 6% töötajate arvust ja 5% ekspordist. Lisaks majutusele, toitlustusele ja reisiteenustele kulutavad turistid raha aga ka mujal. Nii on turismi kaudne mõju majandusele suurem. Välisturistid jätsid mullu Eestisse Eesti Panga hinnangul ligi 1,5 miljardit eurot.

Domus Kinnisvara: Laps läheb ülikooli – kas tasub korter osta või üürida?

10.07.2026 Lenne Kontor

Ülikooli astudes kerkib ilmselt esimeste teemade seas päevakorda lapse elukoha küsimus. Võimalusi on mitmeid: kas majutuda ühiselamusse, peretuttava juurde, üürida korter üksinda või koos sõpradega või tasuks korter hoopis osta? Kui on tehtud otsus üksi elamise kasuks, jääb lauale korteri ostmine või üürimine.

Ühelt poolt on ülikooliaeg lühike, sõltuvalt õpitavast erialast muidugi. Esimese valikuna võib üürimine mõttekam tunduda, eriti kui ei ole teada, kaua lapsel korterit kasutada oleks vaja. Ühetoalise korteri võib Tallinnas üürida näiteks 400 euroga kuus.

Täna on aga sama korteri ostu puhul kodulaenumakse üüritasule väga sarnane ja seda isegi juhul, kui osta korter minimaalse sissemaksega. Seega millal võiks korteri ostmine kasulikumaks osutuda?

Iga kinnisvara ost võiks olla investeering

Kapitali paigutamisel võiks investori pilguga vaadata, missugune valik oleks kõige kasumlikum, aga ka just sulle käesoleval hetkel sobivaim. Kui kontol olevat raha ei ole vaja lähiajal kasutada, siis on seda kõige kahjumlikum lihtsalt kontol seismas hoida.

Investeerimisel võiks veel jälgida järgmist põhimõtet: investeeri valdkonda, mida ise tunned ja millest aru saad. Seega tasub kinnisvaraspetsialisti kaasamist protsessi tõsiselt kaaluda.

Kodulaen kinnisvara ostuks on suhteliselt madala intressiga ja kui on võimalik kodulaenu võtta, siis tasub seda kindlasti ka teha. Seejuures peaks korteri ostu võtma pikaajalise, vähemalt viieaastase investeeringuna. Lapsele kinnisvara ostnud vanemad vaatavad tihti ostetavat korterit pikaajalisema investeeringuna kui vaid lapse kooliaeg.

Sageli plaanitakse seda peale kooli lõppu edasi välja üürida, kas siis pikaajaliselt või ka lühiajalise majutusteenuse pakkumise eesmärgil, mis olenevalt varast võib pikaajalisest üürist oluliselt tulusam olla. Tasub mõelda ka sellele, et võib-olla on vaja korterit ühel hetkel ka endal kasutada või paigutada sinna elama näiteks oma vanemad.

Missugune korter valida

Kui mõelda väiksema korteri peale, jääb pilk ilmselt esmalt tüüpvaradele ehk siis tüüpprojekti järgi ehitatud kortermajade peale. Nende valik on Tallinna ülikoolide läheduses ka suurim. Tõenäoliselt vaadatakse ka uuemaid maju või täiesti uusarendusi, kui eelarve seda lubab.

Igat korterit ostes tasuks aga juba ette mõelda, kui likviidne võiks see olla edaspidi – kui tekib vajadus müüa, siis kui kiiresti ja lihtsasti võiks sellele uuesti ostja leida. Tüüpvarade suurim “viga” on see, et tavaliselt on ühel ajahetkel neid pakkumises palju ja nii avaneb ostjatele väga lai valik. Sel juhul tuleb ülepakkumise ja kiire müügivajaduse puhul konkureerida hinnaga, mis ei pruugi vastata soovitud tulemusele.

Kinnisvaraturul tuleb silma paistmiseks aga eristuda ja seepärast võiks võimalusel otsida objekt, mille sarnaseid kortereid on vähe või ei ole üldse. Asukoht on kinnisvara puhul muidugi peamine ja kui korterit otsitakse elamiseks, siis loomulikult on eelistatud logistiliselt mugav asukoht, vaikne tänav, rohelus ja näiteks toidupoe lähedus.

Oluline on rõdu või siis vähemalt tagahoovi olemasolu ja mugavad parkimisvõimalused. Saunaga kortereid ei ole palju, aga see on mõnede klientide jaoks oluline boonus, mis jälle võib aidata tulevikus korterit paremini müüa.

Uutest korteritest eristuvad ajaloolised majad, eriti juba korrastatuna. Neil aitavad särada originaaldetailid ja looduslikud viimistlusmaterjalid. Koduotsijale ei ole vähem oluline ka vaade akendest – privaatsus ja rohelus on ka siin tähtsateks märksõnadeks.

Seega isegi kui otsid korterit ainult mõneks aastaks lapsele kasutamiseks ja edaspidi näiteks väljaüürimiseks, siis tasub ostetavat vara vaadata nii investori kui koduotsija pilguga. Tõenäoliselt peab ka üüriline oluliseks sarnaseid kriteeriume, mida sina oma kodu puhul hindaksid ja need aitavad kõrgemat üürihinda küsida.

KV.EE: üüripakkumise kahanemine kergitab üürihinda

10.07.2026 Tarvo Teslon

Tallinna üürikorterite pakkumist kinnisvaraportaalis KV.EE on hooajalistel põhjustel vähemaks jäänud. Üürikorterite puudujäägist rääkimiseks pole põhjust, kuid pikalt vindunud üürihinnad on tugeva nõudluse toel kerkima hakanud, leiab kinnisvaraportaali juhataja Tarvo Teslon.

Üüripakkumine tegi suvise sammu tagasi

Portaalis KV.EE pakuti juunis 2026. a üürile keskmiselt 1210 Tallinna korterit. Kuu varasemalt pakuti Tallinnas üürile 1368 korterit. Korterite üüripakkumine on ühe kuuga vähenenud 11,5%. Aastatagusega võrreldes on tänavune üüripakkumine umbes-täpselt samal tasemel.

„Üüripakkumise vähenemise taga on hooajalised põhjused. Osad korterid suunduvad kevadel-suvel igava pikaajalise üüriäri segmendist korterimajutuse turule paremat kasumit jahtima. Siiski on juuli ja august läbi ajaloo kuud, mil kinnisvaraportaalis KV.EE korterite üüripakkumisse lisamine on peajagu muudest kuudest üle. Seega on alust arvata, et peatselt saab üüripakkumise mõõn ületatud,“ analüüsis Tarvo Teslon.

Üürihind ärkas külgliikumisest

Portaali KV.EE pakkumises olevate Tallinna korterite keskmine üürihind kerkis juunis 2026. a tasemele 14,8 €/m². Sellele eelnenud üksteist kuud püsis hind ahtas vahemikus 14,4–14,6 €/m². Aasta tagasi juunis küsiti Tallinna üürikorterite eest keskmiselt 14,3 €/m². Nii on hind aastaga tõusnud 3,5%.

„Väike samm üürihinnale tõusu suunas on suur samm üürisektorile. Üürisektor on omanike kasvavate kulude ja üldise hinnasurve toel ning intressimäärade tõusule vaatamata alates 2020. aastast pidanud pikalt taluma paigal püsinud üürihindu ja langevat tootlusemäära. Praegune üürinõudlus on tugev ja üüriturg aktiivne. See toetab, et üürihinnad lähevad muu inflatsiooni toel edaspidigi vaikselt ülespoole,“ ennustas Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Uus Maa: suvilaid ostetakse vähem, aga minimajade üürimine buumib

10.07.2026 Adaur.ee

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa kutselise hindaja ja analüüsieksperdi Mihkel Eliste sõnul on eestlased hakanud suvila ostmise asemel üürima väikemaju, mille turg buumib.

Mihkel Eliste kinnitusel on suvilatest saanud järjest enam üüriäri. „Nii elukondlik kinnisvaraturg kui ka puhkemajad liiguvad üürimise poole – noorem generatsioon ei taha end pikaajaliselt kinnisvaraga siduda ehk iga suvi samas kohas peenart rohida. Samuti soovitakse üürides proovida, kas suvila-elustiil tiheasustusega piirkondadest väljaspool üldse sobib,“ ütles Eliste.

„Kui terve iseseisvusaja on suvilakultuur vaikselt kokku kuivanud ning seda peeti jõukate lõbuks, siis väikeste puhkemajade buum läks korralikult käima koroona-perioodil ning nüüd pole minimaja-suvila enam pelgalt kulu, vaid toob ka raha tagasi. Tekkinud on uus kinnisvaraklass – väiksem konteiner- või moodulmaja väljaüürimiseks,“ kommenteeris Eliste ja lisas, et praeguseks on konkurents küll tublisti kasvanud ning nõudlus on hakanud paljude uute kohtade vahel geograafiliselt laiali hajuma.

„Kui tavaliselt on kõige nõutumad suvilad ranniku ääres, siis väikseid moodsaid puhkemajasid ehitatakse massiliselt üle Eesti ning need võivad ka metsa sees või piltlikult öeldes põllu peal olla – inimesed otsivad emotsiooni ja teistsugust keskkonda, et vahelduseks eeskätt Tallinnast eemale saada. Praegu on puhkemajasid rentimiseks pakkuda AirBnb andmeil ligi 200 ühikut, millest peamised just erinevad väikemajad, mahutades sageli kuni neli külalist. Rendi-puhkemajad on suvel enamuse ajast broneeritud ning ka talvel on populaarsemate täitumus märkimisväärne, mis võimaldab sageli ka 20-50–ruutmeetrise moodsalt sisustatud konteinermaja eest paarsada eurot öö eest küsida,“ rääkis Eliste.

„Päris palju on tehtud ka hooajalisi nii-öelda glämpingu-majutusi, mille eest küsitakse sadakond eurot öö eest, mis võib investeeringute mahtu arvestades päris hea tasuvuse tuua,“ ütles Eliste.

Uus Maa analüütiku sõnul rajatakse järjest enam puhkemajasid ja glämpinguid suuremale kinnistule, kus ka ise elatakse või suvitatakse ning teenitakse sellega lisaraha. “Väikemaja püstitamine Tallinnast eemale on keskmise kinnisvaraarendusega võrreldes küllalt madala sisenemisbarjääriga ja ka väiksema bürokraatiaga ettevõtmine. Kuna ehitamiseks on sageli võimalik ka pangast laenu saada, siis muudab see valdkonna väikeettevõtjate jaoks atraktiivseks. Väikemajutuse pidamine nõuab küll igapäevast tegelemist, aga sellega on võimalik parematel juhtudel teenida 15% – 25% aastatootlust, mis on elukondliku kinnisvara pikaajalise üüriäriga võrreldes pigem väga kõrge,” ütles Eliste.

„Näiteks Läänemaal, kus krundid on sageli keskmisest suuremad, mahub samale maatükile nii enda kodu kui ka rentimiseks saunamaja, ümberehitatud abihooned või ka element- või moodulmaja. Suvemajades käivad aktiivselt ka välismaalased, kes otsivad maalähedast kogemust, pakkudes sellega ka hotellidele järjest enam konkurentsi. Selles osas on luksuslikud ja loodussesse ehitatud väike-puhkemajad maailmas küllalt ainulaadsed ning suure maa- ja loodusturismi potentsiaaliga ka rahvusvaheliselt. Eestis on taoline potentsiaal veel suuresti alakasutatud,“ lisas Eliste.

„Teine põhjus, miks konteiner-tüüpi suvemaju palju ehitatakse, on see, et klassikalisi vähemalt heas seisukorras suvilaid on ka piirkonniti juba väga vähe müügipakkumisel – nõukogudeaegsed suvilad on tänaseks suuresti amortiseerunud ja neid on laialdaselt üksikelamutena kasutamiseks omakorda ümber ehitatud ja laiendatud. Niimoodi on vanad aiandusühistud Viimsis, Muugal, Sakus ning Aespal muutunud sisuliselt juba tavapärasteks elurajoonideks. Harjumaal küsitakse korralikumate suvilate eest tänapäeval keskmiselt 100 000 kuni 150 000 eurot ning pealinnast veidi kaugemates piirkondades nagu Kernus või Laitses sageli 50 000 – 80 000 eurot. Üle 150 000 euro maksvale suvilale on juba siiski veel tänapäeval raske ostjat leida,“ kommenteeris Eliste.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

EfTEN Real Estate Fund AS’i aktsia puhasväärtus seisuga 30.06.2026

10.07.2026 Adaur.ee

2026. aasta 1. juunil omandas EfTEN Real Estate Fund AS 100%-lise osaluse Magistral Kaubanduskeskus OÜ-s. Soetushinna arvutuse aluseks oli kinnisvarainvesteering väärtusega 31 690 tuhat eurot ning fond eeldab investeeringu puhastootluseks 8,1%. Juunis teenis Magistrali kaubanduskeskus 213 tuhat eurot üüritulu. Keskuses oli juuni lõpus 165,5 m² vakantseid üüripindu, millele on üürileping tänase seisuga sõlmitud ning seega on keskuse täituvus 100%.

EfTEN Real Estate Fund AS teenis 2026. aasta juunis konsolideeritud üüritulu 2 897 tuhat eurot, mis on 229 tuhat eurot rohkem kui mais. Kasvust andis valdava osa Magistrali kaubanduskeskuse soetus, kuid üüritulu suurenes ka seoses uute üürilepingute sõlmimisega Pärnu mnt 102, Ulonu ja Evolution büroohoonetes. Fondi büroopindade vakantsus vähenes juunis 9,0%-ni (mais 9,6%). Fondi konsolideeritud EBITDA oli juunis 2 465 tuhat eurot, kasvades kuuga 176 tuhande euro võrra.

Juuni lõpu seisuga viis Colliers International läbi fondi korralise kinnisvarainvesteeringute hindamise. Selle tulemusel vähenes fondi kinnisvaraportfelli õiglane väärtus marginaalselt 0,17% võrra ning fond sai väärtuse vähenemisest mitterahalist kahjumit summas 623 tuhat eurot. Väärtuse vähenemine tulenes seekord peamiselt büroohoonete üüritasemete langusest.

2026. aasta esimese kuue kuuga teenis fond üüritulu kokku 16,43 miljonit eurot, mis on 5,5% enam kui eelmisel aastal samal ajal. Konsolideeritud EBITDA oli 13,8 miljonit eurot, kasvades aastatagusega võrreldes 7,1% (võrreldaval alusel ehk like-for-like 5,2%). Fondi kinnisvaraportfelli koguvakantsus oli juuni lõpus 2,3% (31.12.2025: 3,2%).

Selle aasta esimese kuue kuu konsolideeritud intressikulud olid 3,17 miljonit eurot, mis on 333 tuhat eurot vähem kui 2025. aasta samal perioodil. Fondi laenuintresside kaalutud keskmine intressimäär oli juuni lõpus 4,13% (aasta tagasi 3,95%).

Seisuga 30.06.2026 oli fondi aktsia puhasväärtus (NAV) 19,89 eurot ja EPRA NRV 20,8124 eurot aktsia kohta, kasvades kuuga 0,4%. Kinnisvarainvesteeringute allahindlus vähendas NAV-i kasvu ligikaudu 0,3 protsendipunkti võrra.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Net Asset Value of EfTEN Real Estate Fund AS as of 30 June 2026

10.07.2026 Adaur.ee

On 1 June 2026, EfTEN Real Estate Fund AS acquired a 100% holding in Magistral Kaubanduskeskus OÜ. The purchase price was based on an investment property valued at €31,690 thousand, and the fund expects a net yield of 8.1% on the investment. In June, the Magistrali shopping centre earned rental income of €213 thousand. At the end of June the centre had 165.5 m² of vacant lettable space, for which a lease has now been signed, meaning the centre is now fully let.

In June 2026, EfTEN Real Estate Fund AS earned consolidated rental income of €2,897 thousand, €229 thousand more than in May. The acquisition of the Magistrali shopping centre accounted for the majority of this increase, but rental income also rose owing to new leases signed in the Pärnu mnt 102, Ulonu and Evolution office buildings. The fund’s office vacancy decreased to 9.0% in June (May: 9.6%). The fund’s consolidated EBITDA was €2,465 thousand in June, €176 thousand more than in May.

In June, Colliers International carried out its regular revaluation of fund’s investment properties. As a result of the valuations, the fair value of the fund’s property portfolio decreased marginally, by 0.17%, and the fund recognized a non-cash loss of €623 thousand from the decrease in value. The decreased stemmed this time primarily from lower rental levels in the office buildings.

Over the first six months of 2026, the fund earned total rental income of €16.43 million, 5.5% more than in the same period last year. Consolidated EBITDA was €13.8 million, up 7.1% year on year (on a like-for-like basis, 5.2%). The total vacancy of the fund’s property portfolio was 2.3% at the end of June (31.12.2025: 3,2%).

Consolidated interest expenses for the first six months of this year were €3.17 million, €333 thousand less than in the same period of 2025. The weighted average interest rate on the fund’s loans was 4.13% at the end of June (a year earlier: 3.95%).

As at 30.06.2026, the fund’s net asset value (NAV) was €19.89 and its EPRA NRV €20.8124 per share, an increase of 0.4% over the month. Without the revaluation of investment properties, NAV would have increased by approximately 0.3 percentage points more.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Täiendõppeprogramm toob kokku planeerimise ja ehituse olulised teemad

10.07.2026 Margot Toompark

Planeerimis- ja ehitusvaldkonnas on ajakohased teadmised igapäevatöös hädavajalikud. Planeerimis- ja ehitusspetsialisti täiendõppeprogramm aitab täiendada teadmisi seadusandluse, menetluspraktika ja erialaste töövõtete vallas.

Programmis käsitletakse muu hulgas planeerimis- ja ehitusõigust, detailplaneeringuid, ehitamise dokumenteerimist, kasutuslubasid ning valdkonna kohtupraktikat. Programm sobib nii alustavale kui ka juba tegutsevale spetsialistile.

Planeerimis- ja ehitusspetsialisti täiendõppeprogrammi koolitused

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Liven AS: Arenduskinnistute omandamine Tallinna kesklinnas

10.07.2026 Adaur.ee

Liven AS-i kontserni (Liven) 100%-liselt kuuluv tütarettevõte Liven Kodu 25 OÜ sõlmis notariaalse lepingu Tallinna kesklinnas Pärnu maantee 35, 37 ja 41 asuvate arenduskinnistute omandamiseks.

Tehingu rahaline maht on 10 miljonit eurot ning kogu projekti hinnanguline investeeringumaht on ligikaudu 40 miljonit eurot. Notariaalse võlaõigusliku müügilepingu kohaselt läheb kinnistute omandiõigus Livenile üle asjaõiguslepinguga, mille sõlmimine on kavandatud hiljemalt kahe kuu jooksul.

Kinnistutele on kavandatud kolm 3–7-korruselist hoonet maapealse ehitusõigusega kokku 15 000 m², millest ligikaudu 80% moodustavad eluruumid ja 20% äripind; avalikuks kasutuseks mõeldud äripinnad paiknevad hoonete esimestel korrustel Pärnu maantee ääres.

Arendusse on kavandatud kokku üle 160 kodu, mille lõplik arv ja lahendused täpsustuvad projekteerimise käigus. Ehitustöödega on kavas alustada 2027. aasta lõpus ning arendus viiakse ellu etapiviisiliselt, valmides eeldatavasti aastatel 2029–2031.

Kavandatavad kodud on funktsionaalsed, energiatõhusad ning privaatse ja rohelise sisehooviga, pakkudes läbimõeldud elukeskkonda kesklinna elurütmis.

„Pärnu maantee kinnistute omandamine toob Liveni kodud Tallinna kesklinna ühte tuntuimasse ja parima ühendusega asukohta – töö, koolid, teenused ja vaba aeg on kõik käeulatuses. Just sellist kesklinna asukohta on paljud koduotsijad meilt oodanud,“ kommenteeris Liveni juhatuse esimees Andero Laur. „Uus arendus on oluline täiendus Liveni pikaajalisse arendusportfelli ja toetab Liveni 2029.–2031. aasta tulemusi ning võimaldab hiljuti kaasatud kapitali efektiivselt tööle panna,“ lisas Laur.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Liven AS: Acquisition of development properties in Tallinn city centre

10.07.2026 Adaur.ee

Liven AS group’s (Liven) wholly owned subsidiary Liven Kodu 25 OÜ has entered into a notarised agreement to acquire development properties located at Pärnu maantee 35, 37 and 41 in Tallinn city centre.

The monetary value of the transaction is EUR 10 million, while the estimated total investment volume of the project is approximately EUR 40 million. Under the notarised sale agreement, ownership of the properties will transfer to Liven upon the conclusion of a real right agreement, which is planned to be concluded within two months at the latest.

Three buildings of 3–7 storeys are planned on the properties, with a total above-ground building right of 15,000 m², of which approximately 80% will be residential premises and 20% commercial premises; the commercial premises intended for public use will be located on the ground floors of the buildings along Pärnu maantee.

In total, more than 160 homes are planned in the development, with the final number and solutions to be specified in the course of design. Construction is scheduled to begin at the end of 2027, and the development will be carried out in stages, with completion expected between 2029 and 2031.

The planned homes will be functional and energy-efficient, with a private and green inner courtyard, offering a well-considered living environment in the rhythm of the city centre.

“The acquisition of the Pärnu maantee properties brings Liven’s homes to one of the best-known and best-connected locations in Tallinn city centre – work, schools, services and leisure are all within easy reach. This is exactly the kind of city centre location that many homebuyers have been waiting for from us,” commented Andero Laur, Chairman of the Management Board of Liven. “The new development is an important addition to Liven’s long-term development portfolio, supports Liven’s results for 2029–2031 and enables the recently raised capital to be put to efficient use,” added Laur.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

KV.EE: Tallinna üürikorterite kvaliteet järjest paraneb

09.07.2026 Tõnu Toompark

Kinnisvaraportaali KV.EE lisati 06.2026 jooksul 1131 uut korteri üüripakkumist. Neist 716 ehk 63% olid kvaliteediklassiga uus või heas korras. Alles hiljuti ehk 2022. a alguses moodustasid sama kvaliteediklassiga korterite osakaal kõigest 40%.

Üüripakkumiste hinnad on mitmeid aastaid püsinud ligilähedaselt samal tasemel. Tihe konkurents ei ole vaatamata kasvanud Euriborile või muudele üürileandjate kuludele lubanud üürihinda tõsta. Konkurentsis püsimiseks on üürileandjad pidanud kergitama hoopis üürikorterite kvaliteeti.

Sisuliselt tähendab paigal püsinud üürihind ja järjest parema kvaliteediga korterid, et üürnikud saavad sama raha eest rohkem.

Üüriturul on piisavalt pakkumist ja korterite kvaliteet on hea, kuid üürileandjate tootlusemäärad on maas. Varem või hiljem laud pöördub ja kõrgema kvaliteedi poolt õigustatult hakkab üürihind kerkima.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Ekspert: just juuli võib olla parim aeg suvila või maatüki ostmiseks

09.07.2026 Adaur.ee

Kuigi suvila või maakodu ostmiseks peetakse traditsiooniliselt parimaks ajaks kevadet, võib ostja jaoks olla märksa soodsam aeg juuli, mil kinnisvarast saab ausa pildi ja ka müüjad on sageli hinnaläbirääkimistes paindlikumad, kommenteerib 1Partner Kinnisvara maakler Toomas Laigu.

1Partneri maakleri sõnul tulevad just suvel välja paljud detailid, mida kevadel ei ole võimalik hinnata. Näiteks saab alles hooaja kõrghetkel aru, kas terrass on õhtupäikese käes mõnus, kui palju on ümbruses putukaid, kui elav on naabruskond või kas ujumiskoht on tegelikult sama hea, nagu kuulutuses kirjeldatud.

“Märtsis või aprillis on keeruline hinnata, kuidas üks koht juulis toimib. Suvel näeb ostja ära nii tugevused kui ka puudused, mida kuulutuse fotod ja kirjeldus ei pruugi edasi anda,” räägib Toomas Laigu, kelle sõnul on kevadel turg elevil ja ostjatel sageli suurem surve kiiresti otsustada, sest soovitakse uus koht enne suve algust kätte saada.

See võib aga viia olukorrani, kus ostetakse rohkem ettekujutust kui tegelikku kasutuskogemust. “Kevadel ostes tuleb paratamatult rohkem asju ette kujutada. Juulis saab näha, kas see koht sobib päriselt sinu elurütmiga, kas seal on hea veeta nädalavahetusi, teha kaugtööd või perega aega veeta,“ selgitab Laigu.

Lisaks realistlikumale ülevaatele võib ostjal olla kesksuvel ka parem läbirääkimispositsioon. Kevadel, kui nõudlus on suurem, küsivad müüjad sageli enesekindlamalt kõrgemat hinda, kuid kui objekt on juuliks juba mõnda aega müügis olnud, ollakse hinnas sagedamini valmis vastu tulema. “See ei tähenda alati väga suurt hinnalangust, kuid mõni tuhat eurot võitu on täiesti reaalne. Samuti on ostjal rohkem aega võrrelda erinevaid objekte ning otsus rahulikult läbi kaaluda,” räägib Laigu.

Samas rõhutab maakler, et ka suvel ei tohiks otsustada ainult emotsiooni põhjal. Enne ostu tasub kindlasti kontrollida ligipääsutee korrashoiu ja õigusliku staatuse aastaringselt, interneti- ja mobiililevi kvaliteeti ning maatüki puhul ehitusõigust. “Need küsimused ei riku unistust ära, vaid aitavad veenduda, et see peab vastu ka igapäevaelus. Suvekodu ost on pikaajaline otsus ning just juulis on võimalik teha seda kõige teadlikumalt,” selgitab Laigu.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Bigbank: inimesed ostavad üha kallimaid kodusid, juunis võetud keskmine laen oli juba üle 145 000 euro

08.07.2026 Adaur.ee

Uute kodude soetamine on neljandat kuud järjepanu väga aktiivne, kusjuures juunis võetud keskmine kodulaen oli 145 309 eurot, näidates aprilli 133 000 ja mai 139 000 võrreldes korralikku kasvu, selgub Bigbanki laenuportfelli analüüsist.

Bigbank Eesti juht Arthur Taavet rõhutab, et kodulaenude turg on nüüd juba neli kuud järjest olnud väga aktiivne. “Mingit suurt suvepuhkust samuti pigem ei tule, sest uute laenutaotluste arvu suurenemine juunis võrreldes juba niigi tugevate aprilli ja maikuuga annab põhjust oodata positiivse trendi jätkumist,” kommenteerib pangajuht olukorda suvisel kodulaenuturul.

Juuni lepingute keskmine laenusumma oli 145 309 eurot, mis on viimaste kuude kõrgeim, on Taaveti sõnul ennekõike märk taastuvast investeerimisjulgusest ja kasvavast ostujõust. “Ennekõike teebki rõõmu, et Eesti perede sissetulekud on kasvamas. Muidugi püüame omalt poolt ka kaasa aidata, et just õige kodu ost õnnestuks,” räägib Taavet ning lisab, et kahtlemata on kinnisvara soetamine pika ja soodsa intressiga laenu abil üks levinumaid võimalusi ka inflatsiooniga võitlemiseks.

Konkreetselt Bigbanki laenumahtude kasvu ühe põhjusena toob Taavet välja, et uue kodu ostmisel püütakse aidata ka neid, kes välismaiste suurpankade käest mingil põhjusel laenu ei saa. “Suurtel pankadel on tihti väga jäigad raamid, aga Bigbank pühendab iga pere soovide ja võimaluste läbi vaatamiseks ning lahenduse leidmiseks rohkem aega ja energiat,” selgitab pangajuht ning meenutab, et kodulaenutaotlus tasub tegelikult alati saata mitmesse panka. “Eurod on kõigil pankadel ju ühesugused ja nii tasubki igal inimesel pankadevaheline konkurents enda kasuks tööle panna,” julgustab Bigbanki juht.

Kuigi kodude ostmine ja laenude võtmine on käesoleval aastal kenasti hoo üles võtnud, jääb uue kodu ostmine paljudele peredele endiselt kättesaamatuks. “Siin võiks Eesti riik kaaluda Soomele sarnaselt pikema, näiteks neljakümne või ka viiekümne aasta pikkuse laenuperioodi lubamist. See tooks igakuise laenumakse allapoole, mis omakorda kasvataks laenuvõimekust,” selgitab Arthur Taavet, kuidas saaks rohkematele inimestele uue kodu soetamise võimalikuks teha.

Invego poolt Viimsisse 18 miljoniga rajatav Verve elurajoon sai ehitusloa, tööd algavad lähiajal

08.07.2026 Adaur.ee

Kinnisvaraarendaja Invego poolt Viimsi valda rajatav Verve elurajoon on saanud kõik ehituse alustamiseks vajalikud load ning hiljuti ehitajaks valitud NOBE alustab lähiajal töödega. Projekti koguinvesteering on 18 miljonit eurot.

Haabneeme, Viimsi vabaõhumuuseumi lähedusse rajatav Verve elurajoon hakkab koosnema viiest A-energiaklassiga ridamajast, kuhu tuleb kokku 58 uudse arhitektuurse lahendusega kodu. “Projekt on liikunud plaanipäraselt ja nüüd, kui kõik vajalikud load on olemas, saame peatselt alustada ehitustöödega,” kommenteerib Invego juht Kristjan-Thor Vähi ja lisab, et esimesed kodud valmivad juba järgmisel aastal.

Verve arhitektuuriline lahendus erineb oluliselt tavapärastest ridamajaarendustest, sest hooned paiknevad tavapärase külg-külje asemel nii-öelda seljakuti, mis võimaldab tuua kodudesse rohkem loomulikku valgust, suuremaid aknapindu ning loob igale hoovialale rohkem privaatsust. “Verve ei ole tavaline ridamajaarendus, vaid täiesti uudne terviklik elukeskkond, kus on ühendatud kaasaegne arhitektuur, energiatõhusad lahendused ja looduslähedane elustiil. Kodud on kompaktsed, kuid läbimõeldud planeeringuga, mis võimaldab maksimaalselt ära kasutada kogu põrandapinna ning pakub võimalust saada mitmetoalise korteri hinnaga oma aiaga majaosa,” selgitab Vähi, kelle sõnul andis Invego täiesti uudsele kontseptsioonile vormi arhitektuuribüroo Arhitekt11 ning ümbritseva keskkonna kujundamise eest kannavad hoolt Stuudio Punktiir maastikuarhitektid.

Verve elurajooni üheks suurimaks väärtuseks on selle asukoht Haabneeme ürgmetsas ja kogu elukvartal on kavandatud seda olemasolevat looduskeskkonda austades. Hooned on paigutatud ja liigendatud nii, et säilitada maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus ja looduslik reljeef ning luua igale kodule privaatne, rahulik ja rohelusega ümbritsetud eluruum. Arenduse läheduses paiknevad kaitsealused RMK metsaalad ja mereäärne ala, aga ka koolid, lasteaiad ja muu igapäevaeluks vajalik taristu.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku, kokku 1500 kodu ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 500 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas.

Invego on Tallinnas ja selle lähiümbruses viimastel aastatel rajanud uued kodud enam kui tuhandele perele. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla, Keila Pargikodude ja Verve elurajoonid.

Läti pealinnas arendab Invego elurajoone Nordale, Tornakalna Terases ja Vitolu Parks ning koos arenduspartner Reterraga elurajoone Parka Kvartals, Skanstes Rezidences ja Miera Rezidences Riia vahetus läheduses on Invego koos EfTEN Special Opportunities Fundiga arendamas mahukat elurajooni Marupes Sirds ja vaid ridamajadest koosnevat Vide Adaži elamupiirkonda. Lõuna-Portugalis on hetkel arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga, mis on sobilikud nii aastaringseks elamiseks kui hooajaliseks kasutamiseks.

Kaamos Group kasvatas keerulisel turul turuosa ning jätkas investeeringuid kinnisvarasse ja taastuvenergiasse.

08.07.2026 Adaur.ee

Kaamos Group kasvatas 2025. aastal müügitulu 69 miljoni euroni ning teenis 9,6 miljonit eurot puhaskasumit. Väljakutseterohkest majanduskeskkonnast hoolimata suurendas grupp oma turuosa elamuarenduses, jätkas investeeringuid ärikinnisvarasse ja taastuvenergiasse ning vähendas netolaenukoormust. Kontserni omakapitali osakaal kasvas aasta lõpuks 58 protsendini.

Kaamos Grupi tegevjuhi Gert Jostovi sõnul näitas möödunud aasta, et pikaajaline strateegia ja tasakaalukas finantsjuhtimine võimaldavad ka muutlikus turuolukorras jätkata kasvu.

“2025. aasta kinnitas, et muutlikes majandusoludes võidavad need ettevõtted, kellel on tugev kapitalibaas, mitmekesine ärimudel ja võime investeerida ka siis, kui turul valitseb ebakindlus. Meie jaoks oli oluline mitte ainult majandustulemuste stabiilsus, vaid ka oma positsiooni tugevdamine tulevasteks kasvuaastateks,” ütles Jostov.

Kontserni müügitulu ulatus 69 miljoni euroni ning puhaskasumiks kujunes 9,6 miljonit eurot. Operatiivne ärikasum (ilma kinnisvarainvesteeringute ümberhindluseta) kasvas ligikaudu viis protsenti, samal ajal kui laenukohustusi vähendati aasta jooksul netos 9 miljoni euro võrra.

Kinnisvaraäri kasvatas turuosa

Kaamose jaoks oli aasta üks olulisemaid märksõnu elamuarendus. Kuigi kogu kinnisvaraturg alles taastus, müüs ettevõte Eestis ja Lätis kokku 183 korterit, mis on ligi 1,8 korda rohkem kui aasta varem ning andis ettevõttele ligikaudu neljaprotsendilise turuosa Tallinna ja Riia uute korterite turul.

Ärikinnisvara portfell säilitas samuti tugeva positsiooni. Aasta jooksul sõlmiti üle 13 500 ruutmeetri ulatuses uusi üürilepinguid ning Avala ärikvartali Polarise büroohoone oli praktiliselt täielikult ning Electra ligi 90 protsendi ulatuses välja üüritud, ka teistes ärihoonetes oli täituvus eeskujulik. Alustati Avala kvartali kolmanda büroohoone ehitusega, kus hakkab 2027. aastast paiknema Enefiti peakontor. Paralleelselt jätkusid investeeringud olemasolevate hoonete energiatõhususe ja kvaliteedi tõstmisse.

“Praegusel turul on näha, et hästi kavandatud, energiatõhusad ja kvaliteetsed projektid leiavad ka keerulisemal turul ostja või üürniku. Kaamose eesmärk ei ole olnud ehitada võimalikult palju mahus, vaid keskenduda kvaliteedile, tuues turule juurde pikaajalist ja aastakümneid väärtust pakkuvat kinnisvara,“ märkis Jostov.

Investeeringud jätkusid ka taastuvenergias

Lisaks kinnisvarale jätkas Kaamos investeeringuid taastuvenergiasse. Aasta jooksul valmis Pihlaka teine päikesepark võimsusega ligi 45 MWp ning grupi otseses või kaudses omanduses olevate päikeseparkide koguvõimsus kasvas 136 MWp-ni. Päikesejaamad tootsid aasta jooksul kokku 86,3 GWh elektrienergiat.

Kaamos jätkas ka investeeringuid kinnisvara kestlikuse parendamiseks. Uutes elu- ja ärihoonetes rakendatakse rohkem energiatõhusaid lahendusi ja rahvusvahelisi LEED ja BREEAM sertifitseerimisstandardeid.

Jostov: 2026. aasta näitab kindlustunde paranemise märke

Sel aastal jätkab Kaamos uute elu- ja ärikinnisvaraprojektide arendamist nii Eestis kui Lätis, sealhulgas Hõbemetsa, Vikimõisa ja Riia arendustes, samuti investeeringuid taastuvenergiasse ning olemasoleva ärikinnisvara kvaliteedi parandamisse.

„Intressikeskkond on stabiliseerunud ning klientide kindlustunne on tasapisi paranemas. Usume, et 2026. aasta pakub ettevõttele rohkem investeerimisvõimalusi kui viimased paar aastat. Kaamos on praeguseks turuväljavaateks hästi ette valmistunud,“ lisas Jostov.