Tallinna Sadam: Tallinna Sadam rajab Paldiski Lõunasadamasse uue kai tuuleparkide teenindamiseks

AS Tallinna Sadam (edaspidi: Tallinna Sadam) nõukogu otsustas investeerida kuni 53 miljonit eurot Paldiski Lõunasadamasse uue 310-meetrise kai rajamiseks koos 10 ha suuruse tagala alaga. Investeeringut kaasrahastab Komisjon 20 miljoni euro ulatuses läbi sõjalise mobiilsuse projekti EstMilMob, mille eesmärk on parandada Tapa linnaku suunalisi transpordiühendusi järgmise viie aasta jooksul. Kai ja tagala ala valmib suvel 2025.

Paldiski Lõunasadamasse rajatav uus kai koos tagalaga on lisaks militaarsetele eesmärkidele vajalik ka kaupade ja sõidukite meretranspordi võimekuse suurendamiseks. Tulenevalt Paldiski Lõunasadama soodsast asukohast loob uue kai rajamine Tallinna Sadamale eeldused saada oluliseks partneriks Läänemere meretuuleparkide ehitamisel ja hilisemal hooldusel. Uus kai tagab võimekuse võtta sadamas vastu suure süvisega eriotstarbelisi laevu meretuuleparkide ehitamisel ja tuulikute komponentide transpordil. Suur tagalaala võimaldab erinevaid ettevalmistustöid generaatorite ja tuulikulabade valmistamiseks ning ladustamiseks enne laevale lastimiseks. Lisaks on uut kaid võimalik kasutada vajadusel ka ro-ro laevade teenindamiseks.

Tallinna Sadama peab hetkel läbirääkimisi mitme suurema tuulepargi ehitajaga, et kujundada Paldiski Lõunasadamast lähiregiooni meretuuleparkide ehitus- ja hooldussadm. Piirkonda rajatavad tuulepargid planeerivad tootmist alustada 2028. aastal, millele eelneb 3-aastane tuuleparkide ehitusperiood. Investeeringu positiivne mõju Tallinna Sadama tegevusmahtudele ja käibele avaldub oodatavalt alates 2025. aastast pärast kai valmimist, kuid kuna läbirääkimised arendajatega alles käivad, ei ole hetkel rahalist mõju Tallinna Sadamale võimalik täpsemalt hinnata.

Tallinna Sadamale kuulub üks Läänemere suurimaid kauba- ja reisisadamate komplekse, mida läbib aastas keskmiselt 10 miljonit reisijat ja 20 miljonit tonni kaupa. Lisaks reisijate ja kaubavedude teenindamisele tegutseb ettevõte laevanduse ärivaldkonnas läbi oma tütarettevõtete – OÜ TS Laevad korraldab parvlaevaühendust mandri ja suursaarte vahel ning OÜ osutab multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica jäämurde ja konstruktsioonilaeva teenust Eestis ja offshore projektides. Tallinna Sadama gruppi kuulub ka jäätmekäitlusega tegelev sidusettevõte AS Green Marine. Kontserni 2021. a müügitulu oli 110 miljonit eurot, korrigeeritud EBITDA 54 miljonit eurot ning 26 miljonit eurot.

SEB: Mihkel Nestor: kuidas võidelda inflatsiooniga?

SEB PankKiire ei ole osutunud ajutiseks ja üürikeseks, mistõttu on keskpangad nüüd asunud jõulistele tegudele selle alla surumiseks. Kas see aitab ka Eestit?

Inflatsioon on aina laiapõhjalisem

Viimaste kuude hinnatõus on olnud peadpööritav ja ähvardab samas vaimus jätkuda veel mõnda aega. Eestis tõusis harmoniseeritud tarbijahinnaindeks mais mullusega võrreldes röögatu 20% võrra, ent äärmiselt kõrge on inflatsioon olnud pea kõikjal maailmas. Nii ületas euroala riikide inflatsioon maikuus keskmiselt 8%, samas kui Ühendriikide küündis see 9% lähedale. Hinnatõusu peamine vedaja on endiselt energia, kuid mida kuu edasi, seda laiapõhjalisemaks tarbijahinnaindeksi kasv muutub. Globaalses mastaabis on suurim mure toiduainehindade ülikiire tõus, mis ähvardab vaestes riikides osa elanikkonnast nälga jätta. Rikastes riikides on seevastu aina suurem probleem kodumaiste teenuste ja kaupade kallinemine, millel on toidu ja energiaga vähe pistmist.

Keskpangad on asunud tegudele

Hinnatõus ei ole vaid isiklik probleem, sest kui ootused kiireks inflatsiooniks juurduvad, võib see majandusele kaasa tuua katastroofilised tagajärjed. Seetõttu on keskpangad, kes arenenud maailmas hinnastabiilsuse tagamise eest vastutavad, asunud inflatsiooni piiramiseks jõuliselt tegutsema. Päris tegudena on see ennekõike nähtav Ühendriikides, kus Föderaalreserv võttis lõppeva nädala kolmapäeval vastu otsuse tõsta intressimäärasid lausa 0,75% võrra – suurim tõus alates 1994. aastast. Kava kohaselt jätkuvad intressitõusud ka edaspidi, mistõttu ennustavad turud, et 2022. aasta lõpuks jõuab USA peamine umbes 3,5% juurde.

Sarnaselt on teatanud, et esmakordselt alates 2011. aastast on intressitõusu oodata ka Euroopas. Esimese 0,25% intressitõusu plaanib keskpank ette võtta juba juulis, kuid septembriks viidatakse juba isegi 0,5% tõusu võimalikkusele. Koledate inflatsiooninumbrite ja keskpanga aina jõulisema retoorika taustal on seetõttu kiiresti kallinenud pankadevaheliste arvelduste puhul kasutatavad Euribori määrad. 12 kuu Euribor kaupleb nüüd juba umbes 1% tasemel ning 6 kuu määr läheneb 0,2%, samas kui 3 kuu oma hetkel veel enam kui 0,2% miinuses on. Ent kui vaadata tulevikutehinguid, siis ennustab turg, et 3 kuu Euribor võiks selle aasta lõpus jõuda 1,6% ja 2023. aasta lõpuks lausa 2,6% tasemele. Saab siis näha, kas selleni ka tegelikult jõutakse.

Euroala riikide laenuintressid kärisevad

Sellise intressitaseme saavutamise muudab pisut kahtlaseks oluline erinevus euroala riikide majanduskonjunktuuris, ent ka lahknevus USA olukorrast. Ühendriikide järsk intressitõus on tegelikult selgelt hilinenud, sest juba pikemat aega on sealsete tarbijate nõudlus ületanud ettevõtete võimekust tooteid-teenuseid vajalikus mahus pakkuda. Kallim raha võiks aidata seda ebakõla edaspidi siluda. Euroopas on majanduse ülekuumenemisest vara rääkida ja kõrge inflatsioon on olnud põhjustatud ennekõike imporditud toorainete hinnatõusust. Seetõttu tuleb keskpanga praegust jõulist retoorikat tõlgendada ennekõike kui soovi anda turgudele selge signaal, et keskpank püsib sadulas ja on valmis tegema kõike, et inflatsiooniootused ei juurduks.

Teisalt on ainuüksi kõrgemate intressimäärade ootus muutnud laenamise mõne nõrgema Euroala majanduse jaoks juba päris kalliks. Nii on näiteks tuntuima murelapse Itaalia 10-aastase võlakirja tootlus tõusnud 4% juurde; aasta alguses oli see kõigest 1,2%. Itaallaste murele lahenduse otsimiseks kogunes kolmapäeval erakorraliselt ka keskpanga nõukogu, kes lubas kasutusele võtta meetmed, et erinevused euroala riikide intressimäärades liialt suureks ei käriseks.

Intressitõusuga on Eesti inflatsiooni ravida raske

Ent kuivõrd suudab intressitõus alla tuua Eesti inflatsiooni? Ilmselt mitte eriti. Tõepoolest, võrreldes „vana“ Euroopaga on Eestis olnud nõudluse kasv suur ja kodumaiste kaupade-teenuste hinnatõus kiirem. Teisalt tuleb valdav osa tarbijahinnaindeksi kasvust endiselt energia ja toidu kallinemisest, mille raviks on Euroopa Keskpanga pehmelt öeldes väga nüri instrument. Pigem tagasihoidlik on ka eestlaste laenukoormus, mistõttu võtaks Euribori protsendine tõus majapidamiste taskust natuke üle 100 miljoni euro – see on umbes pool protsenti selleaastasest eratarbimisest.

Kõige enam sõltub tänavune inflatsiooninumber ikkagi sellest, kas ja kuidas otsustab uus valitsuskoalitsioon hinnatõusuga võitlema hakata. Tuleb rõhutada, et on oluline erinevus, kas soovime alla tuua inflatsiooni või aidata inimestel hinnatõusuga hakkama saada. Kui soov on otseselt piirata inflatsiooni, siis kõige selgemat mõju omaks sarnaselt kevadele energiale hinnalae kehtestamine. Leevendus oleks see kindlasti, ent kui eeldame, et kõrged energiahinnad jäävad püsima pikemaks ajaks, siis ei ole jällegi suuremat vahet, kas maksame arved kinni otse tarbijana või läbi maksusüsteemi. Teine lahenduskäik on toetuste abil kompenseerida hinnatõus neile, kes muidu hakkama ei saa. Viimane on riigieelarve seisukohast ilmselt soodsam lahendus, kui maksutulu ühtlane laiali jagamine. Samas ei aita rahaliste toetuste maksmine kuidagi alla tuua inflatsioonimäära. Seega – eesmärk pühendab abinõu.

Maa-amet: Ilmus Maa-ameti aastaraamat

Maa-ametAastaraamat annab ülevaate Maa-ameti 2021. aasta olulisest sündmustest, avalikest teenustest, rahvusvahelisest koostööst, töökeskkonnast ja töötajatest.

Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits tõi aastale tagasi vaadates välja, et ameti põhiülesanded said täidetud ja avalikud teenused tarbijani toodud. „Et see nii ka jääks, siis 2021. aastal panustasime tervislikku töökeskkonda ning pöörasime rohkem tähelepanu töötajate vaimse ja füüsilise tervise turgutamise võimalustele,“ lisas ta. „Töötajate rahulolu-uuring näitas, et Maa-ameti töötajate pühendumus on avaliku sektori keskmisest kõrgem. Tore on ka see, et pälvisime kaugtöö tegija märgise,“ tõi Tiits välja.

„Maareformi seaduse vastuvõtmisest möödus 30 aastat ja tähistasime seda nii konverentsiga kui ka mahuka ülevaatekogumiku avaldamisega. Muudest tegemisest jääb kindlasti ajalukku, et Maa-amet pani esmakordselt kogu Eesti kolmemõõtmelisele kaardile. Teine märgiline projekt on Eesti-Läti koordinaat- ja kõrgussüsteemide ühtlustamine, mida mõlemad riigid teevad pärast iseseisvuse taastamist esimest korda. Eesti-Läti piirikoridoris geodeetilistel mõõtmistel kogutud andmestik tagab, et mõlema riigi koordinaat- ja kõrgussüsteemid sobivad omavahel kokku ning on abiks projekteerijatele ja ehitajatele piiriüleste rajatiste nagu maanteed, viaduktid ja raudtee ehituse puhul,“ rääkis Tiits.

2021. aastal lõppes Maa-ameti ja kohalike omavalitsuste koostöös toimunud aadressiandmete korrastamise projekt, mille käigus sai korda 94% omavalitsustele parandamiseks saadetud esmatähtsatest andmetest. Kaheksa aasta jooksul korrastasid kohalikud omavalitsused 362 000 aadressiobjekti, keskenduti eelkõige elukondlike hoonete ja korterite andmetele. Aadresside korrastamine oli vajalik ka 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduseks.

„Riigimaade haldamisel oleme ligi 1000 maaüksusel korraldanud hooldustöid ja teinud ettekirjutusi üle 200 riigimaa ebaseaduslikust kasutamisest vabastamiseks. Aasta aega on kasutusel olnud uus elektrooniline oksjonikeskkond. Riigimaid müüsime 2021. aastal 11 miljoni eest ja riigimaa rendilepingutest laekub riigitulusse igal aastal 3,6 miljonit eurot. Lisaks müüsime kasutusvaldusega maid 16 miljoni euro eest,“ selgitas Tiits aastale tagasi vaadates. „Rail Baltica rajamiseks riigile maade soetamine on toimunud tempos, mis vastab raudtee projekteerimisele. Maade omandamine riigile on keerukas töö. Hea on tõdeda, et enamikul juhtudel oleme saanud lahendused läbirääkimiste teel. Rail Baltica projekti raames viisime 2021. aastal lõpule 149 kinnisasja menetlust, neist 11 riigi maakorralduse teel,“ tõi ta välja.

Ligi 60% Eesti territooriumist sai kaetud ortofotode ning aerolaserskaneerimise andmetega. Aasta lõpus oli kogu Eestit katvas kaldaerofotode andmebaasis tasuta kasutamiseks 5,5 miljonit fotot.

Statistikaamet: Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi tõus jätkub

Statistikaamet / Statistics EstoniaTööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2022. aasta mais võrreldes aprilliga 3,1% ja võrreldes eelmise aasta maiga 33,7%.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Germo Valgenbergi sõnul mõjutas indeksit aastases võrdluses eelkõige hinnatõus elektri- ja soojusenergia varustamises, puidutöötlemises ja puittoodete, toiduainete ning metalltoodete tootmises. „Töötlevas tööstuses oli hinnatõus kokku 24,0%, sealhulgas toiduainete tootmises 21,2%“, lisas Valgenberg.

Võrreldes aprilliga mõjutas indeksit enam hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, elektri- ja soojusenergiaga varustamises ning toiduainete tootmises.

Ekspordihinnaindeks kasvas mais võrreldes aprilliga 3,3%. Kõige rohkem tõusid elektrienergia, naftasaaduste ja ehitusmaterjalide hinnad. Võrreldes 2021. aasta maiga suurenes ekspordihinnaindeks 27,7%.

Impordihinnaindeks kasvas mais võrreldes eelneva kuuga 2,5%. Enim tõusid hinnad elektrienergial, naftasaadustel ja kemikaalidel. Võrreldes 2021. aasta sama kuuga suurenes impordihinnaindeks 30,1%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi ning ekspordi- ja impordihinnaindeksi andmeid kogub ning analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Favorte: Kinnisvaraarendaja Favorte tegevjuhina on alustanud Priit Paiste

Pea 30-aastase kogemusega kinnisvaraarendusettevõtet Favorte on asunud juhtima Priit Paiste, kes töötas varem kinnisvarahaldusfirma ISS Ida-Euroopa juhina.

Favorte juhatuse liikme Rainer Hinno sõnul toob Paiste tugev rahvusvaheline kinnisvarataust meeskonda värskeid ideid ja väärtuslikke teadmisi. „Meil on väga hea meel, et Priit meie ettepaneku vastu võttis. Tema laialdane juhtimiskogemus aitab Favortel oma arendusportfelli laiendada ja ambitsioonikaid eesmärke saavutada,“ ütles Hinno.

Vahetult enne Favortega liitumist töötas Paiste 14 aastat rahvusvahelises kinnisvarahaldusettevõttes ISS, kus juhtis aastate jooksul nii Eesti, Baltimaade, Venemaa kui ka Ida-Euroopa üksuseid. Kokku on Paistel kogemust kümnest erinevast riigist.

Paiste sõnul panid teda Favorte kasuks otsustama ettevõtte suur arengupotentsiaal ja võimalus panustada järgnevate aastate kiiresse kasvu. „Minu peamine eesmärk on aidata ellu viia Favorte arengupotentsiaali. Selleks keskendume administratiivse võimekuse suurendamisele, inimeste väärtustamisele, positiivse kliendikogemuse täiustamisele ning kasvukohtade märkamisele ja arendamisele,“ lausus Paiste.

Favorte OÜ on 1993. aastal asutatud Eesti kapitalil põhinev ettevõte. Favorte eesmärk on kaasaegse ja innovaatilise, samas harmoonilise ja inimlikke vajadusi arvestava elu- ja töökeskkonna loomine, pakkudes energiasäästlikke, personaliseeritud ja funktsionaalseid ruumilahendusi. www.favorte.ee

 

Merko Ehitus: Start of the construction of the third stage of Merks Viesturdārzs residential project (Riga, Latvia)

Merko EhitusSIA Merks Mājas, part of AS Merko Ehitus group, has started the construction of the third stage of Merks Viesturdārzs residential project in the city centre of Riga. Articulated building of five to seven storeys at Rūpniecības St. 33 with 90 apartments and 4 commercial units will be completed at the end of 2023 and this will complete the entire development project.

Merks Viesturdārzs (merksviesturdarzs.lv) residential buildings will have energy class A rating. The size of the apartments in the third stage ranges from 33 to 221 square metres while the size of the commercial units is between 52 to 109 square meters.

The development will have spacious children’s playground in the yard, shared community terrace on the fourth storey, underground parking spaces with possibility to install a charging point for electric cars and underground private storage spaces, more than a hundred indoor and outdoor bicycle stands. The heating of the building is solved with underfloor heating, each apartment will have a balcony or terrace.

The residential development project is located in the prestigious Quiet centre of Riga and is highly recognized amongst industry professionals thanks to various awards received. The development project comprises in total of three residential buildings with 353 apartments. The first building at Rūpniecības St. 25 was completed in 2020 while the second building at Rūpniecības St. 27 will be completed in the second half of 2022.

SIA Merks Mājas (www.merksmajas.lv) is a residential development subsidiary of SIA Merks.
SIA Merks (www.merks.lv) is a Latvian construction company, which offers construction services in the fields of general construction, civil engineering, and residential construction.

Scandium Kinnisvara: Vaata, milline saab olema Haapsalu poolsaar mõne aasta pärast

Scandium Kinnisvara ja Everaus Kinnisvara on Haapsalu Suure Viigi ääres asuvale poolsaarele kavandamas täiesti uut elu- ja vabaajaveetmise piirkonda. Ümber poolsaare looklev jalutuspromenaad, villaliku arhitektuuriga elamukvartal, jahisadam ja SPA-hotell on vaid mõned märksõnad poolsaarele lähiaastatel plaanitavast. 3+1 Arhitektid on valmis saanud video eskiislahendustest, mis poolsaarele kerkimas on.

Arendajate nägemuses on säilitada ja ümber struktureerida maamärgilise iseloomuga hooned, mis poolsaarel ajahambale vastu on pidanud ja piirkonda tänu arhitektuurilisele eripärale ilmestavad. Nii saab kunagisest kõrgest veetornist tulevikus kohvikuga kultuuritorn ning maakivist hoonest poolsaare tipus merevaatega restoran.

Ülejäänud varisemisohtlikud hooned lammutatakse, et poolsaar võimalikult kiiresti juba selle aasta teisel poolel avalikkusele uudistamiseks avada.

Videost on näha arhitektuurne kontseptsioon kogu tuleviku kvartalile. Poolsaare alguses tervitab külalisi 3-teljeline SPA-hotell koos sadamakaiga. Hotellile järgneb elegantse joonega elamukvartal, kuhu vahele on pikitud puhkealasid jalakäijatele, peredele ja terviseportlastele ning tulevane kultuuritorn. Poolsaare tippu hakkab ehtima jahisadam koos sadamahoone, kohviku ja eraldi modernse restoraniga. Kogu poolsaart ümbritseb jalakäijate promenaad ning erinevad randumiskohad väiksematele veesõidukitele.

Kuna maa-ala on suur ja seal on palju avalikku linnaruumi, siis plaanib arendaja septembris korraldada ka tutvusus- ja ideekorje ürituse, et kõik Haapsalu linna arengust huvitatud inimesed saaksid oma heade mõtetega poolsaare kujunemisele kaasa aidata.

Scandium Kinnisvara AS on laiahaardeline Eesti kinnisvaraarendaja, kes keskendub terviklike elukeskkondade arendamisele, kus kõik eluks vajalik oleks mugavalt lähedal. Roheenergia, jätkusuutlikkus ja taastuvatesse ressurssidesse panustamine on teemad, mida Scandium igapäevatöös edendab, mistõttu on ettevõte Rohetiigri esindusorganisatsiooni asutajaliige. Scandium arendab elukvaliteeti, luues inspireerivaid keskkondi.

Everaus Kinnisvara on pikaajalise kogemusega kinnisvaraarendaja, kes rajab energiatõhusaid omanäolise arhitektuuri ja kasutajamugava planeeringuga terviklikke elu ja ärikeskkondi hea infrastruktuuriga asukohtadesse.

Video allalaadimiseks (autorid 3+1 Arhitektid): Marienholm_Scandium_Kinnisvara FullHD.mov

Hepsor: Hepsor ASi tütarettevõte Hepsor Marupe SIA sõlmis arendusprojekti ehituse finantseerimiseks laenulepingu summas 7 mln eurot

Hepsor ASi tütarettevõte Hepsor Marupe SIA ja Bigbank ASi Läti filiaal allkirjastasid 17. juunil 2022 laenulepingu summas 7 miljonit eurot. Kolmeaastase tähtajaga laenu eesmärk on finantseerida Riia linna lähistel Mārupes arendusprojekti ehitust, mille neljas kortermajas valmib kokku 92 A-energiaklassi korterit. Mārupes Darzsi arendusprojekti ehitusega alustati käesoleva aasta aprillis ning projekt valmib 2023. aasta teises kvartalis. Tänaseks on sõlmitud 43 võlaõiguslikku ja broneerimislepingut.

Käesoleval aastal valmis Riias Baložu 9 elukondlik projekt, mille 18 korterist on 17-le sõlmitud asjaõigusleping. 2021. aasta kolmandas kvartalis alustati Kuldīgas Parksi arendusprojektiga, mille raames ehitatakse kaks kortermaja kokku 116 korteriga. Tänaseks on sõlmitud 45 võlaõiguslikku ja broneerimislepingut ning projekt valmib 2023. aasta teises kvartalis.

EfTEN: EfTEN United Property Fund teeb investoritele väljamakse summas ligikaudu 212 000 eurot

EfTEN Capital AS kui EfTEN United Property Fund (väärtpaberi lühinimi EFCUPFFT, ISIN kood EE3500001609) fondivalitseja võttis vastu otsuse teha osakuomanikele rahaline väljamakse 8,531 euro senti osaku kohta. Väljamakse aluseks on fondi alusfondide EfTEN Kinnisvarafondi AS-i ja EfTEN Real Estate Fund II AS-i üldkoosolekute otsuste alusel fondile makstavate dividendide arvel vaba rahavoo edasi maksmine täies ulatuses.

Väljamakseid on õigus saada osakuomanikel, kes on kantud osakuomanike nimekirja 6. juuli 2022. a fondi väärtpaberite registripidaja arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga (record date). Seega on fondi osakutega seotud õiguste muutmise päev (ex-date) 5. juuli 2022. a. Alates sellest kuupäevast ei ole fondi osakuid omandanud isik õigustatud osalema käesolevas teates avaldatud tulu jaotamises.
Väljamaksed osakuomanikele tehakse 14. juulil 2022. a ülekandega osakuomaniku arveldusarvele.

Maa-amet: Mais toimus kinnisvaraturul 1000 tehingut rohkem kui aprillis

Maa-ametMaa-ameti andmetel tehti 2022. aasta mais kinnisvaraturul 5262 ostu-müügitehingut, mida on 17 protsenti vähem kui läbi aegade rekordilises 2021. aasta mais, aga 24 protsenti rohkem kui eelnenud kuul.

Eluruumina müüdud korteriomandiga tehti 2757 tehingut, mis oli 13 protsenti rohkem kui 2021. aasta mais. Hoonestamata maa tehinguid oli mais 1317 ja hoonestatud maa tehinguid 843, mida oli eelmise aasta rekordilise kevadega võrreldes vastavalt 43 ja 29 protsenti vähem.

Tallinnas tehti 1030 korteritehingut, mida oli 14 protsenti rohkem kui aasta tagasi mais ja 30 protsenti rohkem kui eelneval kuul. Kui võrrelda Tallinnas kuus sõlmitud korteritehinguid, siis viimase 15 aasta jooksul on tehingute arv mai näitajast suurem olnud vaid 2021. aasta viimasel kolmel kuul. Esmamüük moodustas pealinna korteritehingutest veerandi, mis on 2022. aasta parim tulemus, kuid jääb sellegipoolest Tartu varju. Tartus müüdi mais rekordiliselt 331 korterit ja esmamüük moodustas sellest 50 protsenti. Korteritehingute arv kasvas Tartus aastaga 56 protsenti ning võrdluses eelnenud kuuga ligi 40 protsenti. Pärnus toimus 120 korteritehingut ning aastases võrdluses kahanes tehingute arv 10 protsenti.

Mais maksis Tallinna korteri ruutmeeter keskmiselt 2990 eurot, aastaga kallines ruutmeetri hind 30 protsenti. Tartus oli korteri ruutmeetri keskmine hind 2384 eurot, mis tähendas 28-protsendilist kasvu. Pärnu korteri ruutmeetri keskmine hind kasvas aastaga 49 protsenti ja oli mais 2215 eurot.

Kas sind huvitab, mis toimub Tallinna uute korterite sektoris?

Tõnu ToomparkKas sind huvitab, mis toimub Tallinna uute korterite sektoris? Kui palju ühes või teises piirkonnas uusi kortereid müügiks pakutakse? Millised on hinnad? Kui paljude korteritega müügitehinguni jõutakse? Kas on projekte, mille müük ei edene? Kas on projekte, mis müüvad eriti kiiresti? Millised? Kus on defitsiit ja kus ülepakkumine?

Saan sind aidata, kui pead seda infot vajalikuks

Jälgin igakuiselt uute korterite turgu. Loen kokku korterhaaval pakkumise kõikide Tallinna ja Harjumaa projektide raames.

See annab unikaalse pildi müügitempodest, samuti hindadest. Monitooringu andmete baasilt saab suurepärase üldise vaate turul toimuvast, samuti väga detailse info ühe või teise piirkonna / projekti / arendaja / hoone kohta.

Näen numbrite taha

Lisaks kuivadele numbritele pakun uusarenduste infot graafikutena, mis annavad hea ülevaate pikema perioodi trendidest. Selle kõrvale suudan pakkuda statistika adekvaatset interpreteerimist ehk tekstilisi järeldusi ja prognoose.

Minu ainulaadne info on unikaalne materjal projektide või piirkondade võrdlusanalüüside tegemiseks, mis annavad võimaluse sihtida projekt edukalt ostjatele.

Räägime

Saame kokku ja räägime, mis infot mul pakkuda on ja mida sul vaja on.

Kontakteeru ja lepime kokku: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee

Justiitsministeerium: Eluruumile seatud isikliku kasutusõiguse saab lõpetada ainult notari juures

JustiitsministeeriumValitsus kiitis heaks korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muudatuste eelnõu, millega täpsustatakse korteriomandite loomise tehingu tingimusi ja piiratud asjaõiguse lõpetamise tingimusi. Muudatused puudutavad nii korteriomandite moodustamist kui ka juba toimivas kortermajas korteriomandi jagamist. Lisaks antakse kohaliku omavalitsuse üksustele võimalus moodustada lepitusorgan korteriomandeid ja korteriühistuid puudutavate vaidluste lahendamiseks.

Justiitsminister Maris Lauri sõnul lahendatakse eelnõuga neid probleeme, mis on alates 2018. aastast jõustunud seadusmuudatuse järel ilmnenud.

„Seal, kus kohtub palju erinevaid inimesi ja nende huvisid, on vaidlused ikka kerged tekkima. Kortermajad ja nende haldamiseks loodud ühistud ei ole mingi erand. Et seadus kaitseks inimeste huve parimal moel, ongi kaardistatud viimastel aastatel praktikas kerkinud probleemid ja pakutud eelnõuga lahendused,“ sõnas ta.

Näiteks on eelnõus ette nähtud kaitsemehhanism kuritarvitamise vältimiseks vanemaealisi isikuid silmas pidades.

„Näiteks, kui inimene müüb oma kinnisvara, kuid tingimusel, et ta võib seal elada oma surmani, siis kuritarvitamise vältimiseks on võimalik edaspidi seda tingimust lõpetada vaid notari poolt,“ selgitas Maris Lauri.

Kui elamule seatud isikliku kasutusõiguse lõpetamise vorminõudeid karmistatakse, siis muude piiratud asjaõiguste, sh hüpoteegi lõpetamisega seotud nõudeid hoopis leevendatakse.

Kinnisasja koormava piiratud asjaõiguse saab edaspidi lõpetada digitaalselt allkirjastatud nõusolekuga ja samuti on digitaalselt võimalik ka hüpoteeki üle anda või sellest loobuda. Ehk siis, muudatuse jõustumisel ei pea enam nende toimingute jaoks minema notari juurde ja tasuma notari tasu, vaid kinnistamisavaldust on võimalik esitada digitaalselt kinnistuportaali kaudu.

Teise olulise muudatusena saab korteriomandit edaspidi moodustada üksnes notariaalselt. Siiani on seda vaja läinud vaid kaasomanike kokkuleppel korteriomandite moodustamise puhul, tulevikus nende tehingute vorminõuded ühtlustatakse ning ka kinnisaja ainuomanikule kehtib korteriomandite moodustamisel tehingu notariaalse vormi nõue.

Samuti muudetakse juba olemasolevas kortermajas korteriomandi jagamise tingimusi selliselt, et tulevikus on uue korteriomandi moodustamiseks olemasoleva korteriomandi jagamise teel nõutav kõigi teiste korterite omanike nõusolek. See muudatus tagab kõigi korteriomanike kaasamise ja nende huvide kaitse.

„Kuna korteriomandi moodustamine on spetsiifiline ning võrdlemisi keeruline tehing, oleme leidnud, et see tehing peab olema edaspidi tehtud notariaalselt. Korteriomandite arv mõjutab kõigi korteriomanike jaoks olulisi küsimusi, eelkõige häälte jagunemist korteriomanike üldkoosolekul, nii et ka siin oleme pidanud vajalikuks igasuguste muudatuste tegemiseks rangemaid nõudeid,“ nentis minister.

Täiesti uue võimalusena võivad kohalikud omavalitsused edaspidi luua lepitusorgani korteriomandeid ja korteriühistuid puudutavate vaidluste lahendamiseks, mis tegutseb lepitusseaduse alusel. Lepitusorgani loomine oleks alternatiiv tavapärasele kohtusse pöördumisele ning annaks korteriomanikele võimaluse vaidlused lahendada kiiremini ja soodsamalt, suunates inimesi rohkem koostööle ja leppimisele.

Koolitus “Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused” toimub Kinnisvarakoolis 20/09/2022

20/09/2022 toimub koolitus “Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused“. Jurist Evi Hindpere annab koolitusel ülevaate korteriühistu juhatuse õigustest ja kohustustest korteriühistu juhtimisel vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning kohtupraktikale.

Koolitusele on oodatud:

  • korteriühistu juhatuse liikmed, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega;
  • korteriühistu revisjonikomisjoni liikmed, kelle ülesandeks on kontrollida korteriühistu juhatuse tööd;
  • kõik korteriomanikud, kes elavad või omavad korterit kortermajas ja soovivad teada oma õigusi ja kohustusi.

Koolitus “Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused” toimub 20/09/2022 kell 17.00-19.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Hepsor: Hepsor Marupe SIA, subsidiary of Hepsor AS, signed 7 m€ loan agreement to finance the construction of development project

Hepsor Marupe SIA, a subsidiary of Hepsor AS in Latvia, signed a 7 million euro loan agreement with Bigbank AS Latvian affiliate on 16 June 2022. The purpose of the three-year loan is to finance the construction of development project in Marupe, Riga area. The construction of four buildings with 92 A energy class apartments began in April 2022 and is expected to be completed in the second quarter of 2023. A total of 43 booking agreements and contracts under law of obligation have been signed.

This year Balozu 9 residential development project of 18 apartments was completed. As at today 17 real right contracts have been signed. The construction of Kuldigas Parks project of two buildings with 116 apartments began in the third quarter 2021 and is expected to be completed in the second quarter of 2023. A total of 45 booking agreements and contracts under law of obligation have been signed.

Swedbank: Kiire hinnakasv mõjutab kõiki, kuid see löök ei ole kõikidele ühesugune

SwedbankMaikuus 20-protsendine ja käesoleva aasta esimese viie kuu ligi 16-protsendine hinnakasv on kahtlemata numbrid, mis panevad muretsema kõiki. Olgu need inimesed kui tarbijad, investeerijad ja hoiustajad. Samuti ettevõtted, kes peavad oma toodetud kaupu ja teenuseid kasumlikult müüma. Ja kindlasti ka valitsus, kes peab otsustama, kas või kuidas kiire inflatsiooni vastu majandust ja oma valijaid kaitsta ning kelle kulud juba niigi viletsas seisus oleva riigi rahanduse juures tõusevad.

Kiiret hinnakasvu peetakse halvaks, kuna see vähendab ostujõudu, sääste ja muudab inimestel oma rahaasjade planeerimise väga keeruliseks. Kuna teema on aktuaalne, siis räägitakse ja kirjutatakse inflatsioonist nüüd väga palju. Meedias on sõnasid „inflatsioon“ ja „hinnakasv“ sisaldavate uudiste ja artiklite arv sel aastal tõusnud eelmise aastaga võrreldes üle viie korra.

Inflatsiooni tajutakse erinevalt

Praegune kiire hinnakasv lööb paljusid inimesi valusalt, kuid kui vaadata ajas laiemat pilti, siis näitas juba ligi 30 aastat tagasi USA majandusteadlane Robert Shiller oma uuringuga, et inimesed tajuvad hinnakasvu oluliselt kiiremana, kui see tegelikult on. Ka Eestis on tavaliselt inimeste inflatsiooni ootused olnud kõrgemad, kui tegelik hinnakasv. Viimastel kuudel on hinnakasv liikunud aga ootustest tublisti kõrgemale. Huvitav on ka see, et kuigi Eesti inimesed arvavad, et eesoleva aasta jooksul nende finantsseis halveneb oluliselt, siis nende kindlustunne kestvuskaupade ja eluaseme ostmiseks lähiajal nõrgenenud ei ole.

Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahindade kasvu number võib olla mõnevõrra petlik, kuna see ei sisalda kõiki kulusid. Teatavasti ei sisalda see näiteks eluaseme hindade tõusu. Samas on Tallinnas juba niigi kõrgele tõusnud eluasemehinnad kasvanud selle aasta esimese viie kuuga 22% ja ülejäänud Eestis 21%. Kel soov endale uus kodu osta, peaksid lisaks kiirele tarbijahindade tõusule arvestama ka sellega. Tarbijahindade indeks ei näita ka intressikulude muutust. Samas on teada, et intressimäärad on tõusmas.

Inflatsiooni mõju sõltub sissetulekust ja kulude suurusest

Inflatsiooni mõju ja tajumine sõltub paljuski sissetulekust, kulude suurusest ja nende struktuurist. Teatavasti on sel aastal kõige enam kasvanud eluaseme, transpordi ja toiduainete hinnad. Madalama sissetuleku ja kulude suuruse juures on eluaseme ja toidu, ehk sundkulude, osakaal tarbimiskorvis suurem, kui kõrgema sissetuleku juures.

Kui jagada inimesed kulude suuruse järgi kümnesse rühma, siis kõige madalama kuludetsiili juures ehk kõige väiksemate kuludega rühmas on eluasemele ja toidule minevate kulude osakaal 59%, kuid suurima kuludetsiili juures on see vaid 26%. Kui nendele kulutustele lisada veel autokütus, siis on need osakaalud vastavalt 61% ja 30%. Seega saavad madalama sissetulekuga inimesed toidu- ja energiahindade tõusust tugevama löögi.

Pikaaegne varasem ostujõu tõus on inflatsiooni kannustanud

Vaatamata kiirele hinnakasvule ja juba mitu kuud kestnud ostujõu langusele on tarbimismahu kasv tugev. Aprillis suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht ehk hinnakasvuga kohandatud jaemüük aastases võrdluses 12%. Selle aasta esimese nelja kuuga on see kerkinud 11%. Aasta esimese viie kuuga on Swedbanki eraisikute kaardimaksete käive suurenenud aastases võrdluses 28% ning inflatsiooni arvestades 11%. Ühest küljest on tugeva tarbimise põhjuseks suured hoiused, mis ei ole küll ühtlaselt jaotunud, aga ka pandeemiast taastumine. Esimeses kvartalis suurenes enim just nende kaupade ja teenuste tarbimine, mis pandeemia ajal kõige enam kannatasid.

Kuigi Eesti inimeste ostujõud on juba eelmise aasta sügisest languses, on pikemas tagasivaates pilt hoopis parem. Viimase kümne aastaga on palgad kasvanud hindadest oluliselt kiiremini. Keskmine palk on praegu ligi 85% kõrgem, kui kümme aastat tagasi, samas kui hinnad on kasvanud ligi 38%. Enne praegust langust vähenes viimati reaalpalk 2011. aasta kevadel. See on võimaldanud inimestel sääste koguda, mis peidavad endas nõndanimetatud ootel olevat nõudlust. Lisaks pakkumispoolsetele häiretele on varasem pikaaegne ostujõu tugev kasv olnud üheks eelduseks kiirele inflatsioonile. Paljud ettevõtted saavad praegu oma kõrgele tõusnud tootmishinnad tugeva nõudluse tõttu edasi suunata lõpptarbijatele.

Kiire ja püsiv hinnakasv rikub neid signaale, mida hinnad ning nende muutus näitavad

Tarbimise kasvu võib toetada ka inimeste arvamus, et selline kiire inflatsioon on mööduv, tugev palgakasv püsib ja nende ostujõud ei jää pikaks ajaks langusesse. Samas ootavad kütteperioodil ees suuremad energiakulud, mis hakkavad nõudlust rohkem piirama. Eelmise aasta keskpaigast on hinnatase järsult üles hüpanud ja isegi siis, kui kuises võrdluses millalgi hinnakasv pidurdub, siis aastases võrdluses näeme veel mõnda aega kiire inflatsioon numbreid. See võib tegeliku hinnakasvu suhtes siis petliku pildi tekitada. Mida kauem kiire hinnakasv püsib, seda laiapõhjalisemaks see muutub ja seda rohkem see hinnaootustesse kinnistub. Kiire ja püsiv hinnakasv rikub neid signaale, mida kaupade ja teenuste hinnad ning nende muutus näitavad.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.-08.09.2022 Kinnisvara ABC