Täna avaldas Statistikaamet kauaoodatud tarbijahinnaindeksi info. Vastavalt värskelt avaldatud andmetele kasvasid hinnad aasta võrdluses jaanuaris 3,7%. Peamiselt vedas hinnatõusu elektri kallinemine, seda tajusid oma rahakoti peal ilmselt kõik, kes kasutavad börsihindu. Toidukaupade hinnatõus jäi tavapärasest tagasihoidlikumaks, eks osaliselt on selle taga ka täpsem hinnainfo. Kokkuvõttes on hinnatõus siiski kõrge ja loodame, et aasta teises pooles näeme madalamaid näitajaid. EL liikmesriikide seas on meiega samaväärne hinnatõus ainult Horvaatias ja Slovakkias, mujal on madalam ja jäi alla 3%. EL keskmine hinnatõus oli jaanuaris 1,7%, mis oli madalam kui oodati. Tegelikult on päris huvitav jälgida, kuidas ühest majandusindikaatorist on saanud meediastaar, millest räägitakse terve nädal pea iga päev.
Olulisim muutus, mis hindade mõõtmisel toimus on kassainfo kasutamine hindade muutuste seiramisel. See tähendab, et enam ei pea Statistikameti inimesed käima füüsiliselt mööda poode ja hinnainfot üles kirjutama, vaid nad kasutavad automaatseid süsteeme, mis annavad ülevaate sellest, mida inimesed reaalselt ostavad ning mis hinda nad kauba eest maksavad. Miks see on oluline? Oluline on see sellpärast, et nüüd me näeme, kui palju inimesed ostavad kampaaniatooteid ja kasutavad individuaalseid pakkumisi, mida poed teevad oma lojaalsuskaardi klientidele. Väidetavalt üle poole kaupadest ostetakse täna poest kampaaniahindadega. Nüüd peaks see pilt palju selgemaks saama.
Teine oluline muutus, mis hindade mõõtmisel tehti, on elektrihindade täpsem arvestamine. Kui varem võeti arvesse ainult börsihind, siis nüüd peaks elektrihinna arvestus arvestama ka fikseeritud hinnaga hinnapakette.
Need kaks muutust on oluliselt juba seetõttu, et elamise kulud pluss toidukaubad ja mittealkohoolsed joogid moodustavad meie ostukorvist 40% ehk väga suure osa.
Selle aasta lõpuks peaks meie hinnastatistika veelgi paremaks muutuma, sest selleks ajaks saab läbi ka leibkondade uuring, kus täpsustakse üle kui palju tegelikult inimesed erinevatele asjadele raha kulutavad. Suures plaanis me seda muidugi teame. Mida ma aga täpselt ei tea, on välismaal veebikaubamajadesse jäetud raha osakaal meie pere eelarves. See või olla palju suurem kui me oskame arvata. Olen isegi ostnud vannitoa peegli kümme korda odavamalt kui analoogne peegel Eestis maksis. Otse loomulikult oli ka Eestis müüdud peegel Hiinas toodetud.
Baltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2026. aasta jaanuari lõpu seisuga jäi samale tasemele ja oli 0,5450 eurot osaku kohta (31. detsember 2025: 0,5451). Fondi aasta lõpu kogu puhasväärtus on 78,2 miljonit eurot (31. detsember 2025: 78,2 eurot).
Jaanuaris aeglustus hinnatõus Eestis 3,7 ja euroalal 1,7 protsendini, olles madalaim alates 2024. aasta sügisest. Kuises võrdluses mõjutas tarbijahindu peamiselt toidu hinnatõus ja elektri hind, mis kasvas kuuga pea viiendiku külma ilmaga kaasnenud kõrge börsihinna tõttu.
Statistikaameti andmetel on 2025. aastal tööturg stabiliseerunud ja töötus vähenenud, kuid muret tekitab noorte töötuse kõrge tase. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Kirsti Meleski sõnul on Eesti majanduse eeliseks tööturul motiveeritud ja aktiivne tööjõud, teisalt on väljakutseteks kõigile töötada soovivatele inimestele sobiva ja kvaliteetse töö leidmine ning tööandjatele vajalike oskustega tööjõu tagamine.
Tarbijahinnad saavutasid Eestis tipu möödunud aasta augustis ja on sealt alates allapoole liikunud. Kuigi tänavu jaanuaris tegi hinnakasv kuises võrdluses 1% tõusu, jätkus aastases võrdluses selle aeglustumine (3,7%).
Tallinna südalinna Kompassi asumisse kerkiva 16-korruselise eluhoone Stellar arenduses lõpetati edukalt 0-tsükli ehitustööd ning projekt liigub edasi maapealsesse ehitusfaasi. Novira Capitali ja Evernordi poolt 54 miljoni euroga rajatav modernne eluhoone valmib 2027. aasta suvel.
Statistikaameti teatel ulatus tarbijahinnaindeksi aastakasv jaanuaris 3,7%ni. Hinnakasvu mõjutas peamiselt elektri kallinemine. Kui jätta elektri hinnatõus kõrvale, kallines ülejäänud tarbijakorv aastaga 2,9%.
Maa- ja Ruumiameti andmetel tehti Tallinnas 2026. aasta jaanuaris 625 korteriomandi müügitehingut. Võrreldes 2025. aasta jaanuariga ning 2025. aasta detsembriga on tehingute arv ligikaudu 11% madalam. Samas on aktiivsus selgelt kõrgem kui kahel varasemal aastal – 2024. aasta jaanuaris sõlmiti 540 ning 2023. aasta jaanuaris 457 korteritehingut.
Kliimaministeerium ja Euroopa Investeerimispank (EIB) alustasid koostööd taskukohaste ja kvaliteetsete elamispindade kättesaadavuse suurendamiseks. Eesmärk on välja töötada finantseerimislahendus, mis aitab maandada erasektori arendajate riske ka väljaspool suuremaid linnu.
Tallinna südalinna, Admiraliteedi basseini äärde rajatav elamu- ja ärikvartal Talsinki sai ehitusloa. Kvartalit arendab Urmas Sõõrumaa ettevõte US Real Estate. Valmimine on kavandatud etapiliselt aastatel 2028-2029.
Tartu kesklinnas Emajõe kaldal asuvale Turu 18 kinnistule ehitavad Giga ja Merko kolm äripindadega kortermaja, naaberkinnistule on plaanitud hotelli- ja büroohoone rajamine. Uus linnakvartal hakkab kandma Uus-Karlowa nime.
Koolitus „
