Euroalal 2% lähedal püsiv inflatsioon ja mõõdukalt taastuv majandus viitavad sellele, et keskpanga intressimäärad on praegu õiges kohas. Intressimäärad on tasemel, mis toetab majanduse taastumist, eriti pidades silmas, et ka seniste intressimäära langetuste mõju ei ole veel täielikult kohale jõudnud. Seetõttu järeldasime Euroopa Keskpanga eilsel nõukogu istungil, et vajadust võimalike muutuste järele intressimäärades on sobilik hinnata järgmiste nädalate ja kuude majandusnäitajate põhjal.

Euroopa Keskpanga värske prognoosi kohaselt püsib euroala inflatsioon selle aasta lõpuni 2% lähedal, olles kooskõlas keskpanga eesmärgiga. Järgmisel aastal aeglustub hinnatõusu tempo odavnenud energiahindade tõttu tõenäoliselt keskmiselt 1,7%ni ning kiireneb seejärel taas 1,9%ni. Majanduskasv kujuneb sel aastal varem oodatust eeldatavasti kõrgemakski, ulatudes 1,2%ni, kuna esimeses kvartalis oli see üle ootuste tugev. Järgmisel kahel aastal jääb euroala majanduskasv uue prognoosi järgi tõenäoliselt 1% kanti, kiirenedes pisut 2027. aastal.

Millega on need majanduskasvu ootused põhjendatud? Esiteks viitavad ettevõtjate küsitlused eriti just tööstussektoris tellimuste kasvule. Teiseks toetab tarbimise kasvu inimeste paranev ostujõud. Nii ettevõtete investeeringute kui ka kinnisvaratehingute mahu kasvule aitavad kaasa madalamad intressimäärad. Majanduskasvu soodustab euroalal lähema paari aasta jooksul eeldatavasti just tugevnev tarbimine ja investeeringud, sh ka suuremad riiklikud investeeringud kaitsevõimesse ja taristusse. Seevastu ekspordi kasvule Euroopa Keskpank oma prognoosis panuseid panna ei söanda, olgugi et ka väliskaubanduse väljavaate suhtes on paari kuu tagusega võrreldes tänu USAga saavutatud kaubanduskokkuleppele selgust mõnevõrra rohkem.

15% tollimaks suuremale osale euroala kaupadele on üsna kõrge. Siiski on see madalam kui tollimaksud, mida USA on kehtestanud mitmele teisele suuremale kaubanduspartnerile, kelle tootjad Euroopa ettevõtetega USA turul konkureerivad. Selle madalamatest tollimaksudest tuleneva tingliku konkurentsieelise tasandab aga euro valuutakursi kallinemine, mis muudab euroala toodangu suhteliselt kallimaks. Eks olegi USA tollimaksude peamine eesmärk muuta Ameerikas importkaup suhteliselt kallimaks ja tõsta seeläbi kohalike, sh kõrgemate kulude ja hindadega tootjate kaupade konkurentsivõimet. Just eelneva tõttu on ka Euroopa Keskpank oma prognoosis hinnanud euroala eksportööride väljavaadet suhteliselt keeruliseks.

Reeglina astume me Eesti majandusega üsna ühes taktis ülejäänud Euroopa ja euroalaga. Praegu aga eristume siiski selle poolest, et Eesti eksportijatel on viimasel ajal läinud suhteliselt paremini. Eestist eksporditud kaupade käive kasvas juulis 9% ja ligilähedases tempos on kasvanud ka teenuste eksport. 75% Eesti kaubaekspordist jõuab teistesse EL-i riikidesse, mistõttu toetab meie majanduse taastumist eelkõige just tarbimise ja investeeringute kosumine ülejäänud Euroopas.

Teiseks eristub Eesti suhteliselt kiiremini kasvava laenumahuga. Ka euroalal tervikuna on laenukasv viimastel kuudel mõnevõrra kiirenenud, aga jääb veel alla 3% taset. Samal ajal on aga Eestis nii majapidamiste kui ka ettevõtete laenude ja liisingute jääk kasvanud aastaga umbes 9%. See peegeldab Eesti majanduse suhteliselt suuremat tundlikkust intressimäärade muudatuste suhtes, aga tõenäoliselt mingil määral ka laenuvõtjate tugevnenud enesekindlust teha erinevaid investeeringuid ja võtta selleks uusi laenukohustusi.

Kolmandaks paistab Eesti euroala teiste riikide võrdluses silma kiirema hinnatõusu poolest. Sellel on mitmeid põhjuseid, muuhulgas euroalaga võrreldes kiirem palgatõus, maksutõusud, aga ka näiteks euroala keskmisega võrreldes toidukaupade kiirem hinnatõus. Eesti majanduse väljavaadet, sh hinnatõusu puudutavat, esitleme täpsemalt juba 23. septembril, kui tutvustame Eesti Panga värsket majandusprognoosi.