2025. aasta statistika näitab, et vajadus notariteenuse järele on kasvanud, kuid samal ajal langeb notarite arv. Tõusnud on ka toimingute hulk, mille tasu ei kata notari jaoks toimingu tegemise kulu. See süvendab veelgi probleemi, et lähitulevikus võivad mõned Eesti piirkonnad notarist ilma jääda.
Eesti notarid tegid 2025. aastal 303 630 toimingut, mis on 9% rohkem kui aasta varem. Kõige rohkem kasvas toimingute arv Viljandimaal (16%), Ida-Virumaal (15%) ja Tartumaal (13%).
Kinnisvaratehingute hulk kasvas aeglasemalt kui muude toimingute arv. Kinnisvaratehinguid tehti mullu 67 891, mis on 2% rohkem kui 2024. aastal. Tehingute arv tõusis enim Põlvamaal (7%), Tartumaal (6%) ja Harjumaal (4%). Kinnisvaratehingute arv kahanes üheksas maakonnas: kõige rohkem Järvamaal (-13%) ja Rapla- ning Viljandimaal (-15%).
Notarite Koja esimehe Merle Saar-Johansoni sõnul on trend murettekitav, kuna notariteenuste süsteem töötab ristsubsideerimise põhimõttel. See tähendab, et kinnisvaratehingutest saadava tulu arvelt katavad notarid teisi sotsiaalselt olulisi teenuseid, mida pakutakse alla omahinna.
“Kinnisvaratehingud on pea ainukesed toimingud, kust notaribüroo saab tulu. Muude toimingute eest ettenähtav notari tasu on büroo kulust sageli madalam. Kinnisvaraturu vindumine süvendab veelgi notaritasude probleemi, millest oleme pikalt rääkinud: notaritel on väga palju tööd, kuid vähe sellist tööd, mille eest nad ei pea peale maksma,” ütles ta.
Notareid jääb aina vähemaks
Samuti on aastatega kahanenud notarite arv: kui 2016. aastal töötas üle Eesti 92 notarit ja toimingud oli praegusega võrreldes vähem, siis tänaseks on notareid alles jäänud 84.
Saar-Johansoni sõnul on seni püütud notarite toimetulekut parandada sellega, et uusi notareid ei ole ametisse nimetatud, kuid kiirelt kasvava toimingute mahu juures ei ole see enam jätkusuutlik lahendus. Notarid on tööga ülekoormatud, aga vaatamata sellele on paljudel büroo pidamine majanduslikult keeruline.
“Notarite arvu vähenemine on halb ülekoormatud notaritele ja ka Eesti elanikele, kelle jaoks jääb praegusel kursil jätkates notariteenus ühel hetkel kättesaamatuks,” ütles ta. “Näiteks läks möödunud aasta lõpus pensionile üks Narva kolmest notarist, kelle koht jääb täitmata. Praeguste notaritasude ja piirkonna kinnisvarahindadega oleks alustava notari jaoks büroo pidamine Ida-Virumaal jaoks kahjumlik tegevus – olgugi, et vajadus notariteenuse järgi tõusis seal maakondade võrdluses pea kõige rohkem.”
Mujal Eestis muutub olukord kriitiliseks järgnevatel aastatel, mil paljudel teistel notaritel jõuab kätte pensioniaeg. “On reaalne risk, et notaritasude ajakohastamiseta jäävad teatud piirkonnad notariteenusest lihtsalt ilma,” lisas Saar-Johanson.
Notaritoimingud saab alates 2020. aastast teha ka kaugtõestamise teel. Kui esimestel aastatel kasvas kaugtõestamiste arv igal aastal jõudsalt, siis nüüd on kasv aeglustunud. Toiminguid, kus vähemalt üks osapool osales kaugtõestamise kaudu, tehti 2025. aastal 59 384 ehk 10% rohkem kui 2024. aastal. Toiminguid, kus kõik osapooled osalesid videosilla kaudu, oli 5% rohkem kui aasta varem.
“Kaugtõestamine on selge edulugu, kuid selle osakaal toimingute koguarvust püsis samal tasemel. Tundlikud teemad nõuavad näost-näkku kohtumist, sest inimesed tahavad harva jagada ühisvara, teha testamenti või algatada pärimisasja veebis. Seetõttu ei saa digilahendused asendada notariteenuse kättesaadavust kohapeal,” ütles Saar-Johanson.





Arco Vara AS teatab muudatusest olulist osalust omavate aktsionäride struktuuris.
Kinnisvaraportaalis KV.EE oli 12.2025 pakkumisel keskmiselt 5425 Harjumaa korterit. Seda on 5% vähem kui aasta varasemalt. Korterite eest küsiti keskmiselt 3636 €/m² ehk aastatagusega võrreldes 8% rohkem.

2025. aasta tõi Riigi Kinnisvaras oodatust paremad majandustulemused ning selge fookuse kokkuhoiule ja energiatõhususele. Alanud 2026. aastal on koondub investeeringute fookus eeskätt siseturvalisusele.
Eesti Konjunktuuriinstituudi detsembrikuu küsitluse tulemused näitavad meie majanduskliima mõningast paranemist. Ekspertide hinnangul on hetkeolukord rahuldav ning 2026. aastaks oodatakse kaheprotsendilist majanduskasvu.
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2026 Eesti rahvaarv 1 362 954 inimest, mida on 7041 inimese võrra vähem kui aasta tagasi. 2025. aastal sündis 9092 ja suri 15 427 inimest. Esialgsetel andmetel pöördus negatiivseks ka rändesaldo – registreeritud rände andmetel saabus riiki 11 298 ja siit lahkus 12 004 inimest.

On January 15, 2026, UAB Merko Statyba, part of the AS Merko Ehitus group, and the Lithuanian Ministry of Defence signed two separate public-private partnership (PPP) contracts for the design and construction of Parts B and C of the Rūdninkai Defence Force Campus, as well as maintenance services during the contract period.

Kinnisvaraturul võib näha olukordi, kus üks kinnistu leiab ostja juba esimestel päevadel, samal ajal kui teine seisab kuulutustes kuude kaupa ega tekita huvi ka siis, kui hinda korduvalt alandatakse. Tegelikult ei ole turg juhuslik. Sellest räägib lähemalt Uus Maa kohtuekspertiiside ja hüvitamise kaasuste juhtiv hindaja Kerli Koha.
Talvised küttearved panevad Eesti inimeste rahakoti tõsiselt proovile. Luminori tellitud ja Norstati läbiviidud uuringu järgi põhjustab küttearvete õigeaegne tasumine rahalisi raskusi 37% eestlastele, kusjuures Ida-Virumaal tunnetab arvete tasumisel rahalisi raskuseid ligi kaks kolmandikku inimestest.
Eelmisel korral ma kirjutasin miks peab korteriühistu juhatus igaks majandusaastaks koostama majanduskava. Sellel korral arutame veidi majanduskava olemuse üle.
Neljandas kvartalis tehti Tallinna korteritega kokku 2186 tehingut ja müügitehingute keskmine hind oli kvartali keskmisena 3083 EUR/m2.
Graafik 1. Müügitehingute ARV ja keskmine M2 hind KVARTALITE LÕIKES (allikas: Maa- ja Ruumiamet)
GRAAFIK 2. KORTERIOMANDITE MÜÜGITEHINGUTE ARV LINNAOSADE LÕIKES (ALLIKAS: MAA- JA RUUMIAMET)
Graafik 3. Üüripakkumiste arv ja keskmine m2 hind (allikas: kv.ee)
GRAAFIK 4. HOONESTATUD JA HOONESTAMATA ELAMUMAADE TEHINGUTE ARV KVARTALIS (ALLIKAS: MAA- JA RUUMIAMET










