Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid
 

Tallinn: Mustamäele rajatud teenusmaja toob uued kodud ja kogukonnateenused

Tallinn11. veebruaril avati Mustamäel aadressil Tammsaare tee 135 uus teenusmaja, kuhu rajati sada sotsiaalkorterit, millest suurem osa on kohandatud liikumispuudega inimestele. Lisaks leiavad uues hoones endale kaasaegsed ruumid Mustamäe noortekeskus ning Mustamäe Perepesa.

Sotsiaalvaldkonna abilinnapea Riina Solman tõi välja, et vast avatud teenusmaja loob kaasava keskkonna. „Mustamäe teenusmaja ühendab turvalised ja ligipääsetavad kodud ning kogukonda toetavad teenused ühes kaasaegses ruumis. Meie eesmärk on, et eakad, liikumispuudega inimesed, pered ja noored tunneksid end siin hoituna ning saaksid vajadusel tuge oma kodu lähedal. Sellised lahendused aitavad ennetada sotsiaalset tõrjutust ja tugevdavad kogukondlikku sidusust. Peagi leiab siin kodu ka järgmine Tallinna perepesa,“ tõdes Solman.

Majja on kavandatud kokku sada sotsiaalkorterit ja noortekeskus, mis pakub linnaosa noortele kooskäimise võimalust. Kahekorruselise hooneosa ja kaheksakorruselise A-torni eluruumid on mõeldud eakatele ja liikumispuudega inimestele, seal on suur osa korteritest planeeritud väiksemate stuudio- ja kahetoaliste korteritena. Kuuekorruselisse B-torni on kavandatud 2-3-toalised sotsiaalkorterid.

Linnavara abilinnapea Tiit Teriku sõnul tugevdavad sellised investeeringud linna sotsiaalset taristut ning aitavad kujundada ligipääsetavat ja kogukonda siduvat elukeskkonda. „See ei ole pelgalt elamispind, vaid terviklik teenusruum, kus erinevad põlvkonnad ja sihtrühmad saavad tegutseda toetavas ja turvalises keskkonnas. Hoone on kavandatud nii, et see sobitub ümbritsevasse linnaruumi ning pakub piirkonnale uusi kogukondlikke funktsioone,“ ütles Terik.

Maja arhitektuurne lahendus on funktsioonist lähtuvalt ratsionaalne ja lihtne, kuid toob ümbritsevasse keskkonda värskust ja eristub kõrvalasuvatest punase tellisfassaadiga elamutest. hoone massiivset mõju. Õuealale rajatakse kogukonnaaed, istutuskastid, atraktsioonid lastele. Lisaks üldkasutatav välijõusaal piirkonna elanikele.

Hoones alustab tegevust ka Mustamäe Perepesa – kogukonnakeskus, mis pakub lapsevanematele ja väikelastele võimalust koos aega veeta ning osaleda peresid toetavates tegevustes, sealhulgas nõustamistes, koolitustes ja tugigruppides.

„Tammsaare tee 135 teenusmaja on Mustamäel kahtlemata väga oodatud. Turvaline keskkond, mis tugevdab kogukonda ja toetab iseseisvat toimetulekut, on nüüd koondatud ühte kaasaegsesse ja ligipääsetavasse majja. Hoone saab olema igapäevaseks toeks ja kohtumispaigaks nii eri põlvkondadele kui ka liikumispuudega inimestele. See on oluline samm inimkeskse ja hooliva elukeskkonna arendamisel. Rõõmu teeb ka see, et Mustamäe noortekeskus saab lõpuks uued ja nägusad ruumid ning teenusmajas alustab tegevust Perepesa,“ ütles Mustamäe linnaosa vanem Marja-Liisa Veiser.

Hoone projekteeris Innopolis Insenerid OÜ, ehitustööde peatöövõtja oli Vanalinna Ehitus OÜ ja omanikujärelevalvet tegi AS Infragate Eesti. Projekti kogumaksumus, mis hõlmas ehitustöid, sisustamist, tehnovõrkudega liitumist ja omanikujärelevalvet, oli 10,6 miljonit eurot ilma käibemaksuta.

Lisaks avatakse veebruaris sotsiaalmaja Kristiine linnaosas aadressil Energia 13, kus on 38 sotsiaalkorterit. Selle kogumaksumus on 3 miljonit eurot.

260212 Mustamäele rajatud teenusmaja toob uued kodud ja kogukonnateenused 1

260212 Mustamäele rajatud teenusmaja toob uued kodud ja kogukonnateenused 2

260212 Mustamäele rajatud teenusmaja toob uued kodud ja kogukonnateenused 3

260212 Mustamäele rajatud teenusmaja toob uued kodud ja kogukonnateenused 4

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Invego müüs aastaga 174 uut kodu ja sai valmis 75 miljonit eurot maksnud ärikvartali

Kristjan-Thor VähiInvego müüs eelmisel aastal Eestis ja Lätis kokku 174 uut kodu ning viis lõpule 75 miljonit eurot maksnud ärikvartali Krulli Park arenduse Tallinnas. 2026 aasta veebruari seisuga on ettevõttel avalikus müügis ja aktiivses arenduses kokku 12 elurajooni Eestis, Lätis ja Portugalis.

Elukondliku kinnisvara mahtude kasv algas eelmisel aastal Lätis, kus ettevõte müüs Riias ja selle ümbruses 83 korterit, mida on üle kahe korra rohkem kui aasta varem. “Eelmisel aastal müüs Invego veel Eestis kodusid rohkem kui Lätis, kuid sel aastal jõuavad nii üldine turu areng kui mitu meie enda mahukat arendust faasi, mis lubab just seal prognoosida müügimahtude tuntavat kasvu,” kommenteeris Invego juht Kristjan-Thor Vähi ning lisas, et senise kuue projekti kõrval algas sel aastal ka uue Tornakalna Terases kodude müük ning aasta jooksul on kavas käivitada veel kahe uue mahukat arendust.

Kantar Emori andmetel Eesti kolme mainekama kinnisvaraarendaja hulka kuuluval Invegol jõudis Eestis eelmisel aastal lõpule 500 koduga Tiskreoja elurajooni kodude müük, kuid ühtegi uut projekti ei lisandunud. “Terviklike elurajoonide arendus on pikk protsess ning müük sõltub tihti ka erinevate projektide arengufaasist. Just paari nädala eest alustasime Luccaranna, Uus-Järveküla ja Keila Pargikodude kõrval ka Viimsi kõige hinnalisemasse piirkonda rajatava ridamajakodude elurajooni Verve avalikku müüki,” kirjeldas Invego juht ning lisas, et alanud aastalt oodatakse Eesti turul stabiilsust ja väikest kasvu.

Elamuarenduse kõrval oli eelmine aasta Invego jaoks väga edukas ärikinnisvara valdkonnas, kui Tallinnas valmis 75 miljonit eurot maksma läinud ärikvartal Krulli Park, mille ankurüürnikuks on Wise. “See ei ole ainult äriline edulugu, vaid Krulli Park on arendusprojektina saanud mitmete tunnustuste osaliseks,” kommenteerib Vähi tuues esile, et Krulli Park pälvis Tallinna linnalt tunnustuse kui ajaloolist keskkonda rikastavalt renoveeritud ja laiendatud hoone eest. Lisaks oli kvartal Tallinna Ettevõtlusauhindade Aasta Arendusprojekt 2025, Kultuurkapitali Aastapreemia 2025, Eesti sisearhitektide liidu aastapreemia 2025 ja Aasta puitehitis 2025 nominentide hulgas. Äsja valmis Invegol Tallinnas, Telliskivi asumis veel üks 1500 ruutmeetrise mahuga büroohoone, mille valmimisse investeeriti kokku 5 miljonit eurot.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10 aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on täna töös ligi 30 erinevat arendusprojekti. Invego on välja arendanud enam kui 150 000 m2 ning töös on veel 500 000 m2 elukondlikku ja ärikinnisvara.

Invego on Tallinnas ja selle lähiümbruses viimastel aastatel rajanud uued kodud enam kui tuhandele perele. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla, Keila Pargikodude ja Verve elurajoonid. Ettevõte on rajanud ka üle 50 000 m2 äripinda.

Läti pealinnas arendab Invego elurajoone Torņakalna Terases ja Vītolu Parks ning koos arenduspartner Reterraga elurajoone Parka Kvartāls, Skanstes Rezidences ja Miera Rezidences Riia vahetus läheduses on Invego arendamas mahukat elurajooni Mārupes Sirds ja vaid ridamajadest koosnevat Vide Ādaži elamupiirkonda. Lõuna-Portugalis on hetkel arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga, mis on sobilikud nii aastaringseks elamiseks kui hooajaliseks kasutamiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tartu: Zeppelini keskuse asemele planeeritakse uusi äri- ja eluhooneid

Tartu.eeTartu linn algatas Turu tn 14 krundi ja lähiala detailplaneeringu, eesmärgiga kaaluda võimalusi rajada krundile uued äri- ja eluhooned. Krundil asuv Zeppelini keskus plaanitakse lammutada.

Krundi omanik soovib alale ehitada uued äri- ja eluhooned sh maa-aluse parkla ja avaliku parkimismaja.

Väike-Turu tn 7 ja Turu tn 18 kruntide arenduste tulemusel on piirkond juba kujunemas üldplaneeringu eesmärkidega kooskõlas tihedaks ning eri funktsioone kandvaks alaks. Seetõttu on loogiline, et nende vahele jääv Turu tn 14 krunt omandab senisest mitmekesisema funktsiooni ega piirdu vaid ärikasutusega.

Planeeringu algatamise järgselt korraldatakse planeeringu- ja arhitektuurivõistlus, et leida alale linnaruumiliselt ja arhitektuurselt parim lahendus.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Hepsor AS-i konterni ettevõte Hepsor E18 SIA sõlmis arendusprojekti ehituse finantseerimiseks laenulepingu summas 5,25 miljonit eurot

Hepsor11. veebruaril 2026 allkirjastasid Hepsor E18 SIA ja BluOr Bank AS laenulepingu summas 5,25 miljonit eurot. Viieaastase tähtajaga laenu eesmärk on finantseerida Ķiršu Kalna Mājas elamuarendusprojekti ehitust ning taristu rajamist aadressil Eiženijas iela 18, Dzirciems, Riia.

Arenduse käigus rajatakse kaks korterelamut kokku 54 korteriga. Arendusprojekti ehituse ja müügiga on juba alustatud ning arenduse planeeritud valmismiaeg on 2027. aasta esimese kvartalis. Arendusprojekti kogumaksmus on 8,5 miljonit eurot.

Laenulepingu sõlmimise hetkeks on 41% projekti korteritest reserveeritud või eelmüüdud.

Tänaseks on Hepsoril Lätis valminud kokku 404 kodu, millest 98% on müüdud. Järgnevatel aastatel on oodata enam kui 500 uue kodu valmimist.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

KV.EE: Äripindade müügipakkumiste arv vähenes aastaga 1 protsendi võrra

Kinnisvaraportaal KV.EEKinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 01.2026 müügiks keskmiselt 377 äripinda keskmise hinnaga 2824 €/m². Aastatagusega võrreldes vähenes äripindade müügipakkumiste arv 1% ja nende hind vähenes 5% võrra.

Äripindade pakkumiste arvu ja hinnatrendid erinevates Tallinna linnaosades olid erisuunalised. Kesklinna kui suurima äripindade pakkumiste arvuga piirkonda portaalis KV.EE lisandus aastaga pakkumisi 28%. 01.2026 oli kesklinnas müügipakkumisel 166 äripinda. Põhja Tallinnas vähenes äripindade müügipakkumiste arv aastataguse 100 pakkumise pealt tänavuseks 70 pakkumisele ehk ümmarguse 30% võrra.

Äripindade müügipakkumiste keskmise hinna liikumise skaala kinnisvaraportaalis KV.EE oli pisut kitsam kui pakkumiste arvu muutus. Kõige enam ehk 20% võrra kerkisid Haabersti linnaosa äripindade müügipakkumised, mis 01.2026 jõudsid tasemele 2642 €/m². Kristiine linnaosas seevastu vähenes äripindade müügipakkumiste keskmine pakkumishind 13% võrra tasemele 2353 €/m².

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripind / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Äripind / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
01.2025 01.2026 Muutus, % 01.2025 01.2026 Muutus, %
Haabersti 38 35 -8% 2 211 2 642 20%
Kadriorg 14 #N/A 3 772 #N/A
Kesklinn 130 166 28% 3 079 2 844 -8%
Kristiine 17 17 0% 2 697 2 353 -13%
Lasnamäe 27 32 19% 1 225 1 112 -9%
Mustamäe 9 6 -33% 1 039 1 067 3%
Nõmme 10 15 50% 2 200 2 408 9%
Pirita 10 12 20% 2 843 2 806 -1%
Põhja-Tallinn 100 70 -30% 3 810 3 858 1%
Vanalinn 25 18 -28% 3 696 3 910 6%
Tallinn 380 377 -1% 2 982 2 824 -5%
Eesti 1 002 962 -4% 1 653 1 660 0%
Harjumaa 514 525 2% 2 428 2 366 -3%
Narva 22 14 -36% 549 394 -28%
Rakvere 12 13 8% 823 1 161 41%
Pärnu 66 53 -20% 1 574 1 570 0%
Tartu 52 47 -10% 1 711 1 778 4%
Andmete allikas: portaal KV.EE

<strong><a href="https://www.kinnisvaraweb.ee/blog/wp-content/uploads/2025/07/KV.EE-1000x400-1.gif"><img class="alignright size-medium wp-image-36361" src="https://www.kinnisvaraweb.ee/blog/wp-content/uploads/2025/07/KV.EE-1000x400-1-300x120.gif" alt="Kinnisvaraportaal KV.EE" width="300" height="120" /></a>Kinnisvaraportaalis KV.EE</strong><strong> pakuti 01.2026 müügiks keskmiselt 377 äripinda keskmise hinnaga 2824 €/m². Aastatagusega võrreldes vähenes äripindade müügipakkumiste arv 1% ja nende hind vähenes 5% võrra.</strong> Äripindade pakkumiste arvu ja hinnatrendid erinevates Tallinna linnaosades olid erisuunalised. Kesklinna kui suurima äripindade pakkumiste arvuga piirkonda <a href="https://www.kv.ee/">portaalis KV.EE</a> lisandus aastaga pakkumisi 28%. 01.2026 oli kesklinnas müügipakkumisel 166 äripinda. Põhja Tallinnas vähenes äripindade müügipakkumiste arv aastataguse 100 pakkumise pealt tänavuseks 70 pakkumisele ehk ümmarguse 30% võrra. Äripindade müügipakkumiste keskmise hinna liikumise skaala <a href="https://www.kv.ee/">kinnisvaraportaalis KV.EE</a> oli pisut kitsam kui pakkumiste arvu muutus. Kõige enam ehk 20% võrra kerkisid Haabersti linnaosa äripindade müügipakkumised, mis 01.2026 jõudsid tasemele 2642 €/m². Kristiine linnaosas seevastu vähenes äripindade müügipakkumiste keskmine pakkumishind 13% võrra tasemele 2353 €/m². Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul <a href="https://www.kv.ee/">portaalist KV.EE</a>. <table class="punaseraamiga keskel" width="600" align="center"> <tbody> <tr> <td rowspan="2" width="119"></td> <td style="text-align: center;" colspan="3" width="272"><strong>Äripind / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%)</strong></td> <td style="text-align: center;" colspan="3" width="272"><strong>Äripind / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)</strong></td> </tr> <tr> <td style="text-align: center;" width="82"><strong>01.2025</strong></td> <td style="text-align: center;" width="81"><strong>01.2026</strong></td> <td style="text-align: center;" width="109"><strong>Muutus, %</strong></td> <td style="text-align: center;" width="82"><strong>01.2025</strong></td> <td style="text-align: center;" width="81"><strong>01.2026</strong></td> <td style="text-align: center;" width="109"><strong>Muutus, %</strong></td> </tr> <tr> <td width="119">Haabersti</td> <td style="text-align: center;" width="82">38</td> <td style="text-align: center;" width="81">35</td> <td style="text-align: center;" width="109"><span style="color: #ff0000;"><strong>-8%</strong></span></td> <td style="text-align: center;" width="82">2 211</td> <td style="text-align: center;" width="81">2 642</td> <td style="text-align: center;" width="109"><span style="color: #008000;"><strong>20%</strong></span></td> </tr> <tr> <td width="119">Kadriorg</td> <td style="text-align: center;" width="82">14</td> <td style="text-align: center;" width="81"></td> <td style="text-align: center;" width="109">#N/A</td> <td style="text-align: center;" width="82">3 772</td> <td style="text-align: center;" width="81"></td> <td style="text-align: center;" width="109">#N/A</td> </tr> <tr> <td width="119">Kesklinn</td> <td style="text-align: center;" width="82">130</td> <td style="text-align: center;" width="81">166</td> <td style="text-align: center;" width="109"><span style="color: #008000;"><strong>28%</strong></span></td> <td style="text-align: center;" width="82">3 079</td> <td style="text-align: center;" width="81">2 844</td> <td style="text-align: center;" width="109"><span style="color: #ff0000;"><strong>-8%</strong></span></td> </tr> <tr> <td width="119">Kristiine</td> <td style="text-align: center;" width="82">17</td> <td style="text-align: center;" width="81">17</td> <td style="text-align: center;" width="109">0%</td> <td style="text-align: center;" width="82">2 697</td> <td style="text-align: center;" width="81">2 353</td> <td style="text-align: center;" width="109"><span style="color: #ff0000;"><strong>-13%</strong></span></td> </tr> <tr> <td width="119">Lasnamäe</td> <td style="text-align: center;" width="82">27</td> <td style="text-align: center;" width="81">32</td> <td style="text-align: center;" width="109"><span style="color: #008000;"><strong>19%</strong></span></td> <td style="text-align: center;" width="82">1 225</td> <td style="text-align: center;" width="81">1 112</td> <td style="text-align: center;" width="109"><span style="color: #ff0000;"><strong>-9%</strong></span></td> </tr> <tr> <td width="119">Mustamäe</td> <td style="text-align: center;" width="82">9</td> <td style="text-align: center;" width="81">6</td> <td style="text-align: center;" width="109"><span style="color: #ff0000;"><strong>-33%</strong></span></td> <td style="text-align: center;" width="82">1 039</td> <td style="text-align: center;" width="81">1 067</td> <td style="text-align: center;" width="109"><span style="color: #008000;"><strong>3%</strong></span></td> </tr> <tr> <td width="119">Nõmme</td> <td style="text-align: center;" width="82">10</td> <td style="text-align: center;" width="81">15</td> <td style="text-align: center;" width="109"><span style="color: #008000;"><strong>50%</strong></span></td> <td style="text-align: center;" width="82">2 200</td> <td style="text-align: center;" width="81">2 408</td> <td style="text-align: center;" width="109"><span style="color: #008000;"><strong>9%</strong></span></td> </tr> <tr> <td width="119">Pirita</td> <td style="text-align: center;" width="82">10</td> <td style="text-align: center;" width="81">12</td> <td style="text-align: center;" width="109"><span style="color: #008000;"><strong>20%</strong></span></td> <td style="text-align: center;" width="82">2 843</td> <td style="text-align: center;" width="81">2 806</td> <td style="text-align: center;" width="109"><span style="color: #ff0000;"><strong>-1%</strong></span></td> </tr> <tr> <td width="119">Põhja-Tallinn</td> <td style="text-align: center;" width="82">100</td> <td style="text-align: center;" width="81">70</td> <td style="text-align: center;" width="109"><span style="color: #ff0000;"><strong>-30%</strong></span></td> <td style="text-align: center;" width="82">3 810</td> <td style="text-align: center;" width="81">3 858</td> <td style="text-align: center;" width="109"><span style="color: #008000;"><strong>1%</strong></span></td> </tr> <tr> <td width="119">Vanalinn</td> <td style="text-align: center;" width="82">25</td> <td style="text-align: center;" width="81">18</td> <td style="text-align: center;" width="109"><span style="color: #ff0000;"><strong>-28%</strong></span></td> <td style="text-align: center;" width="82">3 696</td> <td style="text-align: center;" width="81">3 910</td> <td style="text-align: center;" width="109"><span style="color: #008000;"><strong>6%</strong></span></td> </tr> <tr> <td width="119"></td> <td style="text-align: center;" width="82"></td> <td style="text-align: center;" width="81"></td> <td style="text-align: center;" width="109"></td> <td style="text-align: center;" width="82"></td> <td style="text-align: center;" width="81"></td> <td style="text-align: center;" width="109"></td> </tr> <tr> <td width="119"><strong>Tallinn</strong></td> <td style="text-align: center;" width="82"><strong>380</strong></td> <td style="text-align: center;" width="81"><strong>377</strong></td> <td style="text-align: center;" width="109"><span style="color: #ff0000;"><strong>-1%</strong></span></td> <td style="text-align: center;" width="82"><strong>2 982</strong></td> <td style="text-align: center;" width="81"><strong>2 824</strong></td> <td style="text-align: center;" width="109"><span style="color: #ff0000;"><strong>-5%</strong></span></td> </tr> <tr> <td width="119"></td> <td style="text-align: center;" width="82"></td> <td style="text-align: center;" width="81"></td> <td style="text-align: center;" width="109"></td> <td style="text-align: center;" width="82"></td> <td style="text-align: center;" width="81"></td> <td style="text-align: center;" width="109"></td> </tr> <tr> <td width="119">Eesti</td> <td style="text-align: center;" width="82">1 002</td> <td style="text-align: center;" width="81">962</td> <td style="text-align: center;" width="109"><span style="color: #ff0000;"><strong>-4%</strong></span></td> <td style="text-align: center;" width="82">1 653</td> <td style="text-align: center;" width="81">1 660</td> <td style="text-align: center;" width="109"><span style="color: #008000;"><strong>0%</strong></span></td> </tr> <tr> <td width="119">Harjumaa</td> <td style="text-align: center;" width="82">514</td> <td style="text-align: center;" width="81">525</td> <td style="text-align: center;" width="109"><span style="color: #008000;"><strong>2%</strong></span></td> <td style="text-align: center;" width="82">2 428</td> <td style="text-align: center;" width="81">2 366</td> <td style="text-align: center;" width="109"><span style="color: #ff0000;"><strong>-3%</strong></span></td> </tr> <tr> <td width="119"></td> <td style="text-align: center;" width="82"></td> <td style="text-align: center;" width="81"></td> <td style="text-align: center;" width="109"></td> <td style="text-align: center;" width="82"></td> <td style="text-align: center;" width="81"></td> <td style="text-align: center;" width="109"></td> </tr> <tr> <td width="119">Narva</td> <td style="text-align: center;" width="82">22</td> <td style="text-align: center;" width="81">14</td> <td style="text-align: center;" width="109"><span style="color: #ff0000;"><strong>-36%</strong></span></td> <td style="text-align: center;" width="82">549</td> <td style="text-align: center;" width="81">394</td> <td style="text-align: center;" width="109"><span style="color: #ff0000;"><strong>-28%</strong></span></td> </tr> <tr> <td width="119">Rakvere</td> <td style="text-align: center;" width="82">12</td> <td style="text-align: center;" width="81">13</td> <td style="text-align: center;" width="109"><span style="color: #008000;"><strong>8%</strong></span></td> <td style="text-align: center;" width="82">823</td> <td style="text-align: center;" width="81">1 161</td> <td style="text-align: center;" width="109"><span style="color: #008000;"><strong>41%</strong></span></td> </tr> <tr> <td width="119">Pärnu</td> <td style="text-align: center;" width="82">66</td> <td style="text-align: center;" width="81">53</td> <td style="text-align: center;" width="109"><span style="color: #ff0000;"><strong>-20%</strong></span></td> <td style="text-align: center;" width="82">1 574</td> <td style="text-align: center;" width="81">1 570</td> <td style="text-align: center;" width="109"><span style="color: #ff0000;"><strong>0%</strong></span></td> </tr> <tr> <td width="119">Tartu</td> <td style="text-align: center;" width="82">52</td> <td style="text-align: center;" width="81">47</td> <td style="text-align: center;" width="109"><span style="color: #ff0000;"><strong>-10%</strong></span></td> <td style="text-align: center;" width="82">1 711</td> <td style="text-align: center;" width="81">1 778</td> <td style="text-align: center;" width="109"><span style="color: #008000;"><strong>4%</strong></span></td> </tr> <tr> <td style="text-align: right;" colspan="7" width="663"><a href="https://www.kv.ee/">Andmete allikas: portaal KV.EE</a></td> </tr> </tbody> </table> <a href="https://www.kinnisvaraweb.ee/blog/wp-content/uploads/2026/02/2026-02-11-Tallinna-aripindade-keskmine-muugipakkumiste-hind-kinnisvaraportaalis-KV.EE_-scaled.png"><img class="aligncenter size-full wp-image-37198" src="https://www.kinnisvaraweb.ee/blog/wp-content/uploads/2026/02/2026-02-11-Tallinna-aripindade-keskmine-muugipakkumiste-hind-kinnisvaraportaalis-KV.EE_-scaled.png" alt="2026-02-11-Tallinna-äripindade-keskmine-müügipakkumiste-hind-kinnisvaraportaalis-KV.EE" width="2048" height="1337" /></a>

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Registration for Nordic Real Estate Forum 2026 is open until February 25

image002

NREF 2026 is approaching — and we’re excited to bring together the real estate community once again for a full day of forward-looking discussions, fresh perspectives, and high-level networking.

On March 4, 2026, industry leaders, investors, developers, and decision-makers from across the Nordics and Baltics will gather at Tallinn Creative Hub to explore the trends, challenges, and opportunities shaping the future of real estate.

If you’ve joined us before, you know the unique atmosphere NREF creates — and if this will be your first time, this is the perfect moment to become part of the community.

🎟 Registration is open until February 25 — secure your spot and join the conversation: www.nordicreforum.com

Time to Rethink Real Estate and Be Part of the Biggest Real Estate Event in the Region!

What’s ahead:
▪️ 60+ speakers on stage
▪️ 10+ discussion panels
▪️ Key topics: investments, macroeconomics, commercial and residential real estate, development, retail, PropTech, valuation, Poland & Spanish real estate markets, logistics, hospitality and urban planning

Confirmed speakers are:

  • Olof Sundblad, Swedbank
  • Päivi Tomula, Pontos Group
  • Olavi Lepp, Swedbank
  • Madis Raidma, East Capital Real Estate
  • Kristjan Tamla, EfTEN Capital
  • Roberto de Silvestri, Colonna Group
  • Gabrielė Gegevičiūtė, Capitalica Asset Management
  • Monika Nedzinskaitė, Newsec
  • Laurynas Kuzavas, SIRIN Development
  • Albin Rosengren, East Capital Real Estate
  • Risto Kukk, BOLT
  • Martin Otsa, East Capital Real Estate
  • Are Altraja, SPORTLAND
  • Ülo Kaasik, Eesti Pank
  • Kestutis Sasnauskas, Eastnine AB
  • Nicklas Lindberg, ECHO Investment
  • Adrian Karczewicz, Skanska
  • Kimmo Virtanen, Scandinavian & Baltic Hotel Consulting
  • Håkan Pehrsson, The Retail Headquarters AB
  • Arle Mölder, Novira Capital
  • Mika Sucksdorff, Uus Maa Real Estate Group
  • Piret Üts, Port of Tallinn
  • Kristi Hakkaja, Moderan
  • Peep-Ain Saar, Estonian Chamber of Real Estate Brokers
  • Rasmus Udde, Sunly
  • Brigita Aleksandraviciute, Apex Alliance Hotel Management
  • Olga Kozina, Zenith Family Office
  • Harri Palosaari, Evli-Rahastoyhtiö Oy
  • Tarmo Sumberg, Legendhotels
  • Pēteris Ratas, Chief Architect, City of Riga
  • MATTIAS LAMBERG, O’Learys Group
  • Raivo Vare, Expert
  • Markus Brugger, CC Real Group
  • Gerdi Arst, MyHome Real Estate Agancy
  • Romet Roosalu, Solarstone
  • Joonas Rantala, Themo Nordic Oy
  • Martti Krass, Hepsor
  • Frank Reul, ACCOR
  • Reigo Randmets, Reterra Estate OÜ
  • Kian Bennani, Hi Homes
  • Alex Petrov, Solvilla
  • Giorgio Emiliano Pinna, CEPI
  • Bartłomiej Adamczyk, PANATTONI
  • Remigijus Pleteras, BONAVA
  • Andrius Barstys, Capitalica Asset Management
  • Kimmo Virtanen, Scandinavian & Baltic Hotel
  • Brigita Aleksandraviciute, Apex Alliance Hotel Management
  • Tarmo Sumberg, Legendhotels
  • Frank Reul, ACCOR
  • Aivar Tomson, Member of the Board, Estonian Association of Appraisers
  • Argo Pillesson, Uus Maa Group
  • Tomas Sovijus Kvainickas, INREAL
  • Ero Viik, Swedbank
  • Ari Laitala, SYKLI Environmental College

🤝 Partners: Swedbank, Newsec, East Capital, Colonna Capital, SIRIN Development, UAB, Port of Tallinn, Law Firm GLIMSTEDT

📢 Organizers: The Association of Real Estate Companies of Estonia, The Estonian Association of Appraisers, The Estonian Chamber of Real Estate Brokers, Corpore Conferences

#NREF2026

Late Registrataion postitus 11.02.26

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Saku keskuses avatakse avalikult 14. veebruaril uus elu- ja ärimaja

Tallinna mnt 1Sakus on valminud Tallinna maantee 1 elu- ja ärimaja. Kõik huvilised on oodatud 14. veebruaril hoone avalikule avamisüritusele.

Maja arhitektuurse lahenduse autor on Kadarik Tüür Arhitektid ning ehitustööd teostas NOBE. Hoone projekteerimisel ja ehitamisel on pööratud erilist tähelepanu ruumiplaneeringutele, sisekliimale ja tehnilistele lahendustele.

Hoone esimesel korrusel paiknevad äripinnad. Tänaseks on seal uksed avanud Pepco pood ning ilusalong Salon9. Lisaks on läbirääkimised lõppfaasis veel kahe äripinna potentsiaalsete rentnikega.

Retori Estate juhatuse esimees Reimo Metsküll sõnas, et Tallinna maantee 1 arenduse keskne eesmärk oli luua hoone, mis ei tööta ainult avamispäeval, vaid ka aastate pärast. Fookus ei olnud üksikutes efektsetes lahendustes, vaid tervikus – alates arhitektuurist ja planeeringutest kuni tehniliste valikute ja ehituskvaliteedini.

Saku vallavanem Marti Rehemaa sõnul on tegemist olulise täiendusega valla keskuses, mis toetab Saku arengut ja elukeskkonna mitmekesisust. Tema sõnul on Retori Estate ennast valla ja selle elanike silmis juba tõestanud kui kvaliteetse elukeskkonna looja 2022. aastal valminud Uusmäe elamurajooniga.

Avaüritusel saavad külastajad majaga tutvuda nii seest kui väljast ning vaadata valmis kortereid. Kohapeal on võimalik rääkida arendaja ja valla esindajatega.

Avalik avaüritus toimub laupäeval, 14. veebruaril algusega kell 12.00 Tallinna maantee 1, Saku. Esinevad Birgit Sarrap ja Mihkel Mattisen, külalistele pakub süüa Al Mare Grill.

Retori Estate jätkab sama kvaliteedile suunatud lähenemist ka Tabasalus, kus on ehitusjärgus Kallaste 3 esimese korruse äripindade ja ülemiste korruste korteritega arendusprojekt.

260212 Saku keskuses avatakse avalikult 14. veebruaril uus elu- ja ärimaja 1

260212 Saku keskuses avatakse avalikult 14. veebruaril uus elu- ja ärimaja 2

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Uus Maa: Pakkumishinnad ja tehinguhinnad kui ohtlikud eksiarvamused

Uus MaaKinnisvaraturg pakub rohkelt infot, kuid mitte kogu info ei ole sama väärtusega. Üks levinumaid vigu, mida nii ostjad kui müüjad teevad, on pakkumishinna ja tehinguhinna samastamine. Kuigi need kaks mõistet kõlavad sarnaselt, väljendavad need täiesti erinevaid nähtusi ning nende segamine võib viia valede otsuste ja ebarealistlike ootusteni. Sellest räägib lähemalt Uus Maa kohtuekspertiiside ja hüvitamise kaasuste juhtiv hindaja Kerli Koha.

Pakkumishind kui soovunelm

Pakkumishind väljendab omaniku lootust või soovi. See on teatud mõttes turunduslik positsioon, mis ei pruugi peegeldada tegelikku turusituatsiooni. Müüjad soovivad loomulikult saada võimalikult kõrget hinda ning seavad oma pakkumise sageli eesmärgiga katsetada, kas turul leidub keegi, kes oleks valmis seda summat maksma. Tihti kujunevad pakkumishinnad lähinaabritega võrreldes. Näiteks võib müüja arvata, et tema kinnistu on naabri omast parem. Seejärel seatakse pakkumine kõrgemaks, kuigi ostjad hindavad kinnisvara hoopis teiste kriteeriumite alusel.

Tehinguhind kui tegelikkus

Tehinguhind on summa, mille eest kinnisvara päriselt omanikku vahetab. See kajastab reaalseid läbirääkimisi, finantseerimistingimusi, ostjate motivatsiooni ja turu tegelikku kandepinda. Tehinguhind on alati objektiivsem kui pakkumishind, sest see kujuneb turuosaliste kokkuleppel, mitte ühe osapoole soovidena. Paljudel juhtudel võivad tehinguhinnad jääda pakkumishindadest märkimisväärselt madalamaks. Sõltuvalt turuaktiivsusest, piirkonnast ja majanduskeskkonnast võib hinnavahe olla kümneid protsente. Kui ostja või müüja teeb otsuseid ainult pakkumiste põhjal, tekib paratamatult moonutatud arusaam tegelikust turuväärtusest.

Eksiarvamus: pakkumised kujutavad turgu

Kinnisvaraportaalid annavad küll hea ülevaate sellest, mida parajasti müüakse, kuid mitte sellest, mida on reaalselt ostetud. Paljud pakkumised on liiga kõrge hinnaga ja seetõttu portaalides pikalt üleval. See tekitab illusiooni kõrgest hinnatasemest, kuigi tegelikud ostjad liiguvad hoopis mujal ja sooritavad tehinguid märksa madalamate hindadega.

Eksiarvamus: ostjad maksavad alati lähedale pakkumisele

Ostjad on turul alati ratsionaalsemad kui müüjad, sest neil on rohkem valikuid ja rohkem aega. Tihti pakutakse märksa madalamat summat kui müüja soovib. Läbirääkimised on kinnisvara puhul loomulik osa protsessist ja lõpptulemus ei sarnane sageli algse pakkumisega.

Eksiarvamus: hinnad liiguvad kiiresti

Kui tugineda ainult pakkumistele, võib tunduda, et hinnad kasvavad kiiresti. Tegelikkuses võib hinnatõus olla minimaalne või isegi languses. Pakkumised kajastavad müüjate ootusi, mis reageerivad turule aeglaselt ja vahel ka ebarealistlikult. Tehingute statistika aga näitab, kuidas turuosalised päriselt käituvad.

Kuidas vältida valesid järeldusi:

  • Vaata alati tehingustatistikat, mitte ainult pakkumisi.
  • Kasuta spetsialisti abi, kellel on ligipääs tegelikele tehinguandmetele.
  • Pea meeles, et pakkumine on läbirääkimiste algus, mitte turuhind.
  • Võrdle sarnaste objektide tehinguhindu ja hinda realistlikult vara seisukorda ning piirkonna nõudlust.
Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Planeerimis- ja ehitusvaldkonna täiendõppeprogramm tulevastele ja tegutsevatele spetsialistidele

KinnisvarakoolTäiendõppeprogramm on mõeldud kõigile, kes soovivad arendada oma teadmisi ehitus- ja planeerimisvaldkonnas või alustada tööd vastava spetsialistina.

Programm sobib Sulle, kui:

  • soovid töötada ehitus- või planeerimisspetsialistina;
  • tahad põhjalikke teadmisi ehitus- ja planeerimisõigusest;
  • soovid olla kursis uute kohtulahenditega;
  • vajad selgust ehitamise dokumenteerimises;
  • soovid tugevdada oma erialast pädevust.

Koolituste eesmärk ja sisu:

  • ülevaade planeerimisseadusest ja ehitusseadustikust;
  • ehitamise dokumenteerimise nõuded;
  • kasutusloa olemus ja taotlemine;
  • kohalike omavalitsuste praktika ja kohtupraktika.

Õppida saab hübriidõppe vormis – kas kontaktkoolitusel Tallinnas, Tulika 19 või veebis MS Teamsi keskkonnas.

Täiendõppeprogramm koosneb järgmistest koolitustest:

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Hepsor E18 SIA, Hepsor AS Group company, signed a 5.25 million euro loan agreement to finance the construction of development project

HepsorOn 11 February 2026, Hepsor E18 SIA and BluOr Bank AS signed a loan agreement in the amount of 5.25 million euros. The five-year loan is intended to finance the construction and infrastructure development of the Ķiršu Kalna Mājas residential project at Eiženijas iela 18, Dzirciems, Riga.

The development includes the construction of two apartment buildings with a total of 54 apartments. Construction and sales of the project have already commenced, and the planned completion date is the first quarter of 2027. The total cost of the development project is 8.5 million euros.

At the time of signing the loan agreement, 41% of the apartments in the project had been reserved or pre-sold.

To date, Hepsor has completed a total of 404 homes in Latvia, 98% of which have been sold. In the coming years, more than 500 new homes are expected to be completed.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Swedbank: veerand kodulaenuvõtjatest on alla 30-aastased

SwedbankKodu ostmine on noore inimese jaoks suur ja kaalukas samm, mistõttu võib teekond selleni vahel tunduda keeruline. Swedbanki statistika näitab aga, et noored jõuavad koduostuni sagedamini, kui mõnikord arvatakse.

Alla 30-aastased noored ligikaudu veerandi kõigist panga kodulaenuklientidest ning nende osakaal on viimastel aastatel kasvanud. Seejuures näeme, et noored ostavad oma esimese kodu läbimõeldult – neil on plaan, kuhu osta, mida osta, mille eest osta ja kellega osta. Kui siht on silme ees, täituvad unistused üsna kiiresti.

Panga andmetel on noorte laenuvõtjate keskmine kodulaenusumma 112 000 eurot. Vanusegruppide lõikes on alla 22-aastaste klientide keskmine laenusumma 74 000 eurot, 22–25-aastastel 111 000 eurot ning 26–30-aastastel juba 151 000 eurot. Piirkondlikult koonduvad noored koduostjad eelkõige suurematesse keskustesse: 60% on soetanud kodu Tallinnas või Harjumaal, 20% Tartumaal ning ülejäänud 20% mujal Eestis.

Noorte jaoks on esimese kodu ost oluline otsus, mistõttu oleme pangas loonud ka eraldi tiimi, kes tegeleb just noorte klientide kodulaenutaotlustega. Nad teavad hästi noorte enamlevinud küsimusi ja murekohti ning julgustavad noori esitama täiendavaid küsimusi. Rohkem infot leiad meie kodulehelt.

Omafinantseering on esimene suurem jõuproov

Esimese kodu ostmisel ei ole sageli kõige keerulisem ostuotsus ise, vaid selle elluviimine. Kui igakuine laenumakse võib tunduda jõukohane, siis omafinantseeringu kogumine või lisatagatise leidmine nõuavad rohkem planeerimist. Üldjuhul kasutatakse sissemakseks enda kogutud sääste, aga võimalusel on abiks ka vanemad. Viimase puhul aidatakse eelkõige rahaliselt, kuid harvem kasutatakse lisatagatisena ka vanematele kuuluvat kinnisvara.

Levinuim lahendus on esmase omafinantseeringu vähendamiseks EISi (endise KredExi) käendus, mis võimaldab kodu soetada minimaalselt 10% sissemaksega. Alla 30-aastastest laenajatest kasutab seda võimalust pea iga kolmas.

Swedbanki andmetel on EISi käendusega laenude keskmine omafinantseering ligikaudu 18 000 eurot. Noorte keskmine rahaline omafinantseering on 25 000 eurot ning pooltel juhtudel moodustab see kuni 15% vara väärtusest.

Pank hindab võimekust ja vara, mitte elukorraldust

Kodulaenuotsus kujuneb eelkõige sissetuleku, varasema maksekäitumise ja ostetava vara põhjal. Alla 30-aastastest laenuvõtjatest 44% võtab kodulaenu koos elukaaslasega ning 56% üksinda. Seejuures on kahekesi laenu võtnud noorte osakaal viimasel ajal mõnevõrra tõusnud.

Kui laen võetakse koos, on oluline mõista, et sellisel juhul vastutavad mõlemad laenusaajad kogu laenusumma tagasimaksmise eest solidaarselt. Vastutus ei jagune automaatselt pooleks ning enne lepingu sõlmimist tasub läbi mõelda ka kõikvõimalikud elumuutused – näiteks sissetuleku ootamatu vähenemine või ühiste plaanide muutumine.

Koduostja jaoks kõige olulisem hinnata realistlikult oma võimekust laenulepingut täita ning rääkida selgeks ja fikseerida omavahelised kokkulepped. Kui need on paigas, loob see hea eelduse, et laenukohustustega tullakse toime ka muutuvates oludes.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Pärnu: Homme selguvad Pärnu rannahoone laienduse arhitektuurivõistluse võitjad

Pärnu linn11. veebruaril kell 11 avatakse Pärnu linnavalitsuses Pärnu rannahoone laienduse arhitektuurivõistluse auhinnatud tööde autorite nimekaardid ja selguvad arhitektuurivõistluse võitjad.

Eelmise aasta septembris kuulutas rannahoone hoonestusõiguse omanik AS Transcom välja avaliku üheetapilise arhitektuurivõistluse, et leida parim arhitektuurne lahendus legendaarse Olev Siinmaa poolt projekteeritud rannahoone rekonstrueerimiseks ja sellele juurdeehituse projekteerimiseks. Eesmärk on luua toimiv kaasaegne hotell-spaa ja taastada rannahoones ajalooline restoran, mis toimib aastaringselt, täiendab ajaloolist mälestist ja elavdab rannaala avalikku ruumi.

Arhitektuurivõistluse eesmärgiks oli saada sobivaim lahendus kaasaegsele ranna-, spaa- ja majutushoonele Pärnus aadressidel Ranna pst 3 ja 3a. Kruntidel asub olemasolev arhitektuuriajalooliselt märgiline Pärnu rannahoone. Võistlusega otsiti hoone põhikehandile juurdeehitust hiljem püstitatud hoonetiibade asemele.

Kinnistu paikneb Pärnu muinsuskaitsealal, seetõttu peab kavandatav hoone arhitektuurikeelelt austama rannahoonet ning sobituma ümbritseva kuurorti miljööga, olema kaasaegne ja kõrgetasemeline. Hoone ja selle ümbrus peavad pakkuma nii avalikkusele kui külastajale nauditavat puhkuse elamust ja väärikalt täiendama linna üht visiitkaarti.

Võistlusele laekus 25 ideekavandit. Žürii valis auhinnatud töödeks märgusõnade tähestikulises järjekorras: ALT PERNAU, MIRAAŽ, SIIN MA OLEN, SIIN MA VARJU ALL ja SUPELSAKS.

„Žürii töös osalemine pani mu südame eriliselt põksuma. Miks? Sest see tuksub heale arhitektuurile ja suurepärasele linnaruumile. Konkursile esitatud kokku 25st tööst, mis on juba iseenesest suurepärane tulemus, said valitud parimad. Kvaliteetne linnaruumi areng on just see, millest võidab linn ja võidavad ka linlased, meie külalised ja ka külalislahkuse sektor tervikuna,“ rääkis žürii esinaine, Pärnu linnapea Kristel Voltenberg.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Bigbank: Turismisektor kasvab aegamööda, kuid covidi eelset taset kätte ei ole veel saadud

BigbankStatistikaameti poolt avaldatud eelmise aasta Eesti majutusasutuste statistika näitas, et turismisektoris jätkus vaikne tõus – kasv 3,7%, mis tähendas, et aastaga lisandus 83 000 turisti, kes peatusid meie majutusasutustes. Kasv tuli välisturistide arvelt, keda oli 95 000, siseturiste oli 11 000 vähem kui eelmine aasta.

Tavaks on saanud olukorda võrrelda covidi eelse ajaga ning sellel skaalal on välisturistide arv kahanenud 13% võrra ja siseturistide arv kasvanud 13% võrra. Kuna välisturiste on natuke rohkem, siis kokkuvõttes ei ole meie majutusasutused veel saavutanud covidi eelset taset.

Kuidas on läinud maakondadel? Covidi eelse ajaga võrreldes on majutatud turistide arv protsentuaalselt kasvanud kõige rohkem Lääne maakonnas (45%), Valgamaal (26%) ja Hiiumaal (23%). Kõige rohkem on kukkunud turistide arv Tartu maakonnas (ilma Tartuta) ning Harjumaal (ilma Tallinnata), ka Ida-Virumaal on turistide arv vähenenud pea neljandiku võrra. Samas eestlaste arv, kes on peatunud Ida-Virus, on selle perioodi jooksul hoopis kasvanud 5%, välismaalaste arv kukkunud 70%. Kindlasti mängib Venemaa lähedus ja Ukraina sõda siin oma rolli. Välismaalaste arv on kukkunud oluliselt ka Jõgevamaal, Lääne-Virus ning Tartumaal (ilma Tartuta). Välismaalaste arvud on üldiselt vähenenud, kasvu näeme ainult Läänemaal (9%), Järvamaal (16%) ja Pärnus (0,4%) . Kodumaiste majutusasutustes peatujate arv on kõige rohkem kasvanud Tallinnas (68%).

Paraku absoluutandmed näitavad jätkuvalt seda, et 49% kõigist turistidest Tallinnast kaugemale väga ei jõua, 8% peatub Tartus ja 11% Pärnus. Kusjuures 2019. aastal oli Tallinnas peatunud majutute osakaal 47%. Teistel maakondadel tuleb jätkuvalt pingutada kui nad tahavad suurendada turistide arvu, kes ka ööbivad.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Müügikuulutus

Evi HindpereKinnisvaraturg on täis kauneid fotosid, säravaid kirjeldusi ja lubadusi ideaalsest kodust. Professionaalselt koostatud müügikuulutus võib olla muljetavaldav – ja peabki olema. Kuid üks teema, mis kipub nii ostjate kui müüjate jaoks varju jääma, on varjatud puuduste küsimus.

Maakleri roll on vahendada müüki, mitte hinnata kinnisvara tehnilist seisukorda. Siiski tuleb mõista üht väga olulist asja:
maakleri koostatud müügikuulutus on müügilepingu osa. Kui kuulutuses esitatakse valeinfot või kinnisvara kirjeldatakse põhjendamatult positiivses valguses, võib see hiljem osutuda müüjale tõsiseks probleemiks.

Seaduse järgi vastutab müüja varjatud puuduste eest ka siis, kui müügikuulutuse koostas professionaalne maakler. Valeinfo ei pea olema pahatahtlik – piisab sellest, et see on eksitav. Tagajärjed võivad olla märkimisväärsed.

Maaklerid kasutavad sageli üldsõnalisi ja positiivseid stampväljendeid nagu „korter on heas korras“, „vaiksed ja sõbralikud naabrid“, „toimiv korteriühistu“ jne. Kui aga hiljem selgub, et korter ei ole tegelikult heas seisukorras, naabrid tekitavad probleeme või korteriühistu juhatus ei tegutse omanike huvides, jääb vastutus müüjale.

Kinnisvaramaakleri koostatud müügikuulutus on oluline turundusvahend, kuid see ei ole tehniline ekspertiis ega garantiikiri. Varjatud puudused ei kao kuhugi – need lihtsalt ei paista välja enne, kui ostja nendega kokku puutub.

Seetõttu on ausus, läbipaistvus ja korrektne info nii müüja kui ostja huvides. Kinnisvaratehingus varjatu tuleb varem või hiljem välja.

Küsimus ei ole kas, vaid millal – ja kui kalliks see lõpuks maksma läheb.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
evihindpere@gmail.com
www.kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Muinsuskaitseamet: Riik kui pärandi omanik

MuinsuskaitseametRiigina ei ole mitte ainult võimalus pärandit hoida ja arendada, vaid ka kohustus seda teha. Kodanikena tuleb aru saada, et kusagilt väljastpoolt keegi Eesti kultuuri kaitsma ja hoidma ei tule. Kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine on ühiskonna ühine kohustus, kirjutavad muinsuskaitseameti nõustamisosakonna juhataja Kais Matteus ja maakonnanõunik Madis Mikkor. Hiljuti tekkinud debati valguses, milline on riigi roll pärandi ja väärika linnaruumi hoidmisel, avaldame 2024. aasta muinsuskaitse aastaraamatus ilmunud artikli.

4. oktoobril 2024 Paides kohtu- ja riigimaja avades sõnas rahandusminister Jürgen Ligi: „On hea meel, et riigi investeeringute toel on väärikas hoone saanud uue hingamise, töötajad kvaliteetse töökeskkonna ja Paide inimesed võimaluse mugavalt asju ajada ühes kohas. Riigimajja saavad koonduda riigi erinevad teenusepakkujad.“ 1790. aastal valmis saanud kreisikohtu ajaloolise hoone ja selle hilisema juurdeehituse kordategemiseks kulus 7,4 miljonit eurot ja see pakub nüüdisaegset töökeskkonda 15 riigiasutusele, mis varem asusid 5 majas üle linna laiali. Hoone on kultuurimälestis ning see paikneb kesksel kohal Paide peatänava ääres.

Valga riigimaja, mis avati pidulikult aasta varem, on 111-aastase ajalooga endine pangahoone. Seal pakub avalikke teenuseid 18 asutust. Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse liikme Tarmo Leppoja sõnul on uue riigimajana tegemist linna ühe vanima hoone ning olulise maamärgiga Valga südames. „Mul on hea meel, et suutsime projekteerimise ja ehituse käigus kõik tekkinud väljakutsed ületada ning ühe ehitismälestise taas elule äratada,“ rääkis T. Leppoja.

Need on muinsuskaitsjate kõrval küllap ka kohalikke elanikke rõõmustanud kaks positiivset näidet, kus saame öelda, et riik on teinud kaalutletud valiku pärandikeskse arengu kasuks, restaureerides vajaliku funktsiooni täitmiseks kultuuriväärtusliku hoone. Miks see hea on? Sest alakasutatud ja halvas seisukorras olevate hoonete reas mõjub korda tehtud ning elu täis maja käivitajana ning nii kahaneva rahvaarvuga Valga kui ka Paide muinsuskaitsealadel on see määrav. Heas seisukorras ja kasutuses majad loovad kohatunnetust ning motiveerivad ka teisi omanikke korrastamistööd ette võtma. Restaureeritud hooned pakuvad võimalust enda linna ja selle ajaloo üle uhkust tunda, mis on tugeva kogukonna alustala. Tähelepanuta ei saa jätta ka restaureerimist kui märki kestlikkusest. Kõige rohelisem on teadupärast hoone, mis on juba ehitatud. See põhimõte on muutumas üleüldiseks trendiks, mida üha sagedamini kuuleb nii ehitajate, arhitektide kui ka linnaplaneerijate suust. Ka Riigi Kinnisvara AS-i kinnisvaraarenduse direktor Tarmo Mändmets märgib 20. jaanuari kommentaaris kinnisvarauudistele, et aktsiaselts lähiajal pigem renoveerib kui ehitab uusi hooneid. „Kümned miljonid eurod voolavad renoveerimisse, mis muutub arendamise peavooluks. Väljakutse on, kuidas võtta maksimum olemasolevatest hoonetest,“ ütleb ta.

Kas nende näidete varal võib väita, et vajalik murrang riigi kinnisvaraotsustes ja eelkõige hoiakutes on toimunud ning Paide riigigümnaasiumi kohavaliku laadseid konfliktolukordi enam ette ei tule? Mäletatavasti vaidlesid toona nii kohalik omavalitsus, Riigi Kinnisvara AS, Eesti Arhitektide Liit, haridus- ja teadusministeerium kui ka Muinsuskaitseamet tuliselt, kuhu on linna ning kooli jätkusuutliku arengu seisukohast riigigümnaasium mõistlik rajada. Kaaluti pikalt, kas eelistada linna serval tegutseva kutsehariduskeskuse kompleksi või ajaloolise koolihoone taastamist Posti tänaval. Vaidlus tipnes parimate valikutega linnasüdame, restaureerimise ja juurdeehituse kasuks. Kas sellised ruumikultuurilised heitlused ja kasvuvalud on möödanik?

Koolivõrk

Kutseharidusreformi ning koolivõrgu „korrastamise“ vaidluste keskel peame paraku tõdema, et kuigi võib täheldada positiivseid arenguid Paide, Võru ja Viljandi riigigümnaasiumide näol, on endiselt vaja pidada arutelusid ning alla joonida tõsiasi, et üksnes säästuprintsiip ei ole piisav argument pärandi suhtes negatiivse kinnisvaraotsuse langetamiseks. Vaja on avaramat vaadet.

Praegu on selguseta, kuidas laheneb Hiiumaa maamärgi, Hiiu-Suuremõisa mõisa peahoone saatus, kuid hetkel näib Suuremõisa lossis tegutsevat Hiiumaa Ametikooli ähvardavat sulgemine. Haridus- ja teadusministeerium on otsustanud, et õppetöö Suuremõisa lossis lõpeb ja kutsehariduse andmine Hiiumaal korraldatakse ümber. Aastatel 2012–2016 sai mõis Euroopa Majanduspiirkonna projekti ehk nn Norra toetuse ligi 900 000 eurot ning restaureeriti põhjalikult. Norra rahastuse eesmärgi taustal, milleks oli kultuuripärandi korrastamise ja avalikus kasutuses hoidmise kaudu ebavõrdsuse vähendamine ning regionaalarengu toetamine, mõjub praegune otsus eriti küüniliselt.

Õppe ümberkorraldus, liiga suured majandamiskulud, liiga kõrged energiatõhustamise nõuded või alakasutatud ruumid on toodud põhjusteks, miks veel nii mõnigi märgiline hoone on ministeeriumi n-ö punases nimekirjas. Ministeeriumi kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna juhataja Triin Laasi-Õige sõnastas probleemi nii, et kui me vaatame otsa kutsehariduse eelarvele, siis saame aru, et õpikeskkonnad tuleb luua sellised, mida ministeerium koolipidajana jaksab üleval hoida.

Tõsi, suuremahuliste mälestiste puhul võib toimiva majandusmudeli leidmine maapiirkondades olla keeruline. Aga kulude-tulude tabeli taustal tuleb näha ka suuremat pilti ja lähtuda avalikust huvist. Probleem lahendatakse lühikeseks ajaks ühe ametkonna jaoks, kuid reaalsuses põrgatatakse see sujuvalt teise ametkonna, kohaliku omavalitsuse ning kogukonna lauale. Otsuse regionaalpoliitilise mõju tagajärgede likvideerimiseks tuleb välja töötada lisameetmed ning olemegi silmitsi kasutuseta ja laguneva kultuuripärandiga, mis omakorda riigilt restaureerimistoetust vajaks.

Aga vaadelgem kogu mõisapärandit. Koos varem ja hiljem kaitse alla võetutega on 2025. aastal mälestiste registris ca 290 mõisa peahoonet. Seda võib tunduda isegi vähe – arvestades, kui dominantne on mõis märgina Eesti maastikus ning et kokku oli neid alles eelmise sajandi alguses umbes 2000. Praeguseks on avalikku omandisse riigi ja vallavalitsuste kätte jäänud sadakond härrastemaja. Tegutsevaid koole on nendes 50 ringis. Mõisakoolide tihe kaart, mida oleme harjunud uhkelt koolimajade seintel rippumas nägema, on lootusetult aegunud. Sellel kujutatuga võrreldes on kinni pandud ja müüdud näiteks Muuga, Voltveti, Pruuna mõisakoolid, samuti Aleksandrikooli hoone Põltsamaa lähistel. Viimastel aastatel on omavalitsused erakätesse müünud Orina, Sargvere, Uue-Harmi, Helme ja veel mitu varem avalikku funktsiooni täitnud mõisat. Tühjalt ja nukralt seisab viimati koduloomuuseumi majutanud, kuid päästeameti nõudel kinni pandud Kurisoo mõis. Ka Särevere mõisahoone on alakasutatud ning kõrvalasuvale stalinistlikule peahoonele panustades kaalub haridus- ja teadusministeerium ka sellest loobumist. Äsja pani Toila vallavalitsus müüki polaarmuuseumina kuulsaks saanud Kukruse mõisa. Riigina peame mõistma, et meil ei ole mitte ainult võimalus pärandit hoida ja arendada, vaid ka kohustus seda teha. Kodanikena tuleb aru saada, et kusagilt väljastpoolt keegi Eesti kultuuri kaitsma ja hoidma ei tule. Nagu ütleb muinsuskaitseseadus: kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine on ühiskonna ühine kohustus.

Strateegia

Riigi tasandil on otsuste aluseks tavaliselt tegevuskavad ja programmid, mis põhinevad omakorda strateegilistel dokumentidel.

Riigi kinnisvarastrateegia hõlmab näiteks rahandusministeeriumi juhtimisel ning Tartu Ülikooli ja konsultantide kaasabil välja töötatud hoonestatud kinnisvara optimeerimise, planeerimise ja eelarvestamise protsesse. Need suunavad kinnisvaraotsuseid tegema, tuginedes kogutavatele põhinäitajatele ja nende analüüsimisele, aga ka arvestama maapiirkondade tühjenemise ning teiste demograafiliste näitajatega. Strateegiad etendavad seega keskset rolli, suunates olulisi planeerimis- ja rahastamisotsuseid pikemaks ajaks, ning muinsuskaitse ülesanne on anda neisse pärandivaldkonna asjakohane sisend.

Ameti pärandikäsitlus ja -poliitika on eri põhjustel olnud seni pigem objektikeskne-täidesaatev kui strateegiline. Seetõttu pole vajalikesse strateegiadokumentidesse pärandikeskse arengu printsiipe piisava jõulisusega sisse kirjutanud. Mida enam aga räägitakse uuenduslikkuse asemel normina kestlikust elukeskkonnast ja elukorraldusest, seda enam jõuavad arutamisele ka pärandi teemad. Kaasamise osana küsitakse strateegiadokumentidesse lisamiseks pidevalt Muinsuskaitseameti sisendit ning mis kõige tähtsam, sellega ka arvestatakse. Olgu näiteks kas kliimakindla majanduse seaduse eelnõu, üleriigiline planeering „Eesti 2050“ või „Turismi pikk vaade 2025–2035“.

Uus maja vs. vana maja

Pärandivaldkond on muutumises. Juba ammu ei arutleta vaid üksikute hoonete üle ning sõnadega „kaitse“ ja „säilitamine“ käib lahutamatult kaasas „areng“ ja „arendamine“. Tänapäevane muinsuskaitse peab muutusi pigem võimaldama kui takistama. See tähendab, et muinsuskaitsjad teevad omanike, arhitektide, ehitajate ja restauraatoritega iga päev pärandile tänapäevase kasutuse leidmiseks tööd. Muinsuskaitseameti nõul, inseneride järelevalve ja pädevate ehitusmeistrite käe all oleks kultuurimälestiseks olev hoone mugavalt, kuid siiski pärandi suhtes lugupidamist säilitades justkui võimalik kasutusele võtta. Miks siis ikkagi tundub, et avalikku võimu teostavad asutused nende kätte jäänud pärandist hoopis vabaneda soovivad, ise samal ajal teisal uusi maju püsti pannes?

Miks müüb Riigi Kinnisvara AS näiteks Tallinna vanalinnas Laial tänaval sada aastat põllumajandusministeeriumi kasutuses olnud hoonekompleksi, selle asemel et sinna paigutada mõni asutus riigi või omavalitsuse ülesannete täitmiseks?

Põhjuseid võib olla mitu. Nimetatakse, et restaureerimine on kallim kui uutest materjalidest tühja koha peale ehitamine. Seda sellepärast, et vanade ehitiste või nende detailide säilitamisel ei ole võimalik rakendada standardiseeritud töövõtteid ja odavaimaid materjale. Kui nii mõelda, siis tükk paekivi, kott lupja või tahutud palk ei olekski teab mis kallid, kuid nende ettevalmistamisel ja paika panemisel tuleb kasutada väljaõppinud meistreid, kelle töötund on kallis. Ka kipsplaadi või PVC-katte paigaldaja peab aga oma kunsti õppima ja harjutama ning siin polegi nii suurt vahet, kas omandad vilumust tuhaploki või paelahmaka paigaldamisel – mõlemad ametid pakuvad tööhõivet ja toovad maksutulu.

Tõsi, on veel üks tegur, mida silmas pidada – energiatõhusus. Ükskõik kummast küljest lossi- või kirikumüüri soojustada, autentne väljanägemine kipub kaduma igal juhul. Sama lugu on ühe klaasiga puitakende, külmade pööningute ja palju muuga. Ajaloolise ilme säilitamine tähendab paraku peaaegu alati jahedamat tuba ja suuremaid küttearveid. Siin on Euroopa Liit ja Eesti Vabariik teinud tõsist tööd seadusloomes, et toetusmeetmete ning muinsuskaitseliste leevendustega võimaldada vanad majad tänapäeva mugavuse ja energiasäästu ootustele lähedasemaks renoveerida.

Võimalik, et uue hoone kasuks otsustamisel on põhjus mugavam ligipääs, parkimine. Samuti on esile tõstetud, et uute majade ehitamine annab tööd inseneridele ja arhitektidele ning võimaldab luua kordumatuid ehituskunstiteoseid, mida imetleb terve maailm. Nagu Lennusadamasse kerkiv ligi nullenergia standardiga ning pea 3900 tonni CO2 siduv puitehitis. „Loodusmaja näol on tegemist Eesti ettevõtlusele olulise referentshoonega,“ kinnitab Riigi Kinnisvara AS. Samas on naaberkrundil asuva vesilennukite angaari Eesti Meremuuseumiks restaureerimise insenerilahendused ja arhitektuur vähemalt samasugust imetlust väärt. Peale selle tekib loodusmaja valmimisel küsimus, kellele müüa tühjaks jäävad Eesti Loodusmuuseumi majad vanalinnas ning mis saab riigi omal ajal prioriteediks võetud plaanist riigiasutusi maakondade vahel hajutada, kui Tallinnasse peab tagasi kolima ka praegu Pärnus asuv Keskkonnaamet.

Tõsi, Eesti Loodusmuuseumi praeguses vanalinna kaupmehemajas on üle-euroopalist haaret kavandaval mäluasutusel kitsas ja näitusepinnad kasvavad uues asukohas

kümnekordseks. Riigi Kinnisvara AS on Eesti Rahvusringhäälingule väitnud, et Eesti Loodusmuuseumi hoone realiseeritakse enampakkumisel, kui uus maja on valmis. Järjekordse avaliku hoone võimalik kadumine toob aga Tallinna vanalinnale kaasa veel pisut kinniseid uksi ja koodiga karbikesi aknavõrede küljes, kui Laiale tänavale tehakse juurde ports Airbnb kortereid, mis on vanalinna niigi kahanevat elanikkonda mõjutav oluline trend.

Lahendus – pärand erakätesse?

Alles 2024. aasta viimastel kuudel leidis uue omaniku kunagi ambitsioonikalt presidendi residentsiks kavandatud, kuid selle asemel aastaid nukralt hävinenud Liberty suvemõis Eesti Vabaõhumuuseumi naabruses. Uus omanik arvas ostu kommenteerides, et tegemist on Eesti jaoks erilise mõisakompleksiga, millesugust puitarhitektuuri on meil säilinud vähe, ning teda innustabki millegi erilise ja ühtlasi kultuuriväärtusliku uuele elule aitamine. Loodetavasti saame juba lähiaastatel kuulda edusammudest hoonestuse taastamisel.

Tartu linnas on Riigi Kinnisvara AS kutsunud ellu eduka ideevõistluse Näituse, Veski ja Liivi tänavate vahelise piirkonna, kuhu kunagi loodeti paigutada Eesti Rahva Muuseum, uushoonestuse arendamiseks. Sel viisil annab riik kvartali tulevikus tõenäoliselt erakätesse, kuid on arendust pärandiga arvestaval moel suunanud.

Aastal 2022 müüs Riigi Kinnisvara AS piirivalve bilansis olnud Ruhnu kordonihoone. Visitruhnu.ee andmetel võib seal nüüd korraldada konverentsi või pidada öö otsa pidu, ilma et ükski naaber kurtma tuleks, ja maja on saanud kuhjaga täis uut elu. Samamoodi on kogukonnamajaks saanud Uue-Harmi mõis. Pulmapidusid võõrustab Purdi restaureeritud mõisakompleks. Suurupis on avatud tuletornide linnak ja nimekiri jätkub. Siinkohal võib küsida, mida on taunimisväärset, kui inimtühjaks jäänud maja on nüüd eraomandis ja täis elu. Loomulikult pole selles mitte midagi halba! Kui ühel pole vaja, siis kasutab teine ning nii eelmainitud ehitiste kui ka loodetavasti Libertyga on nõnda läinudki. Mis saab aga siis, kui mitte kellelgi pole vaja? Kui riigi poolt turule viidud kõige väärtuslikumat osa Eesti ehitistest ei soovi riigi ja kohaliku omavalitsuse kõrval ka erasektor? Kui madalale lastud hind ahvatleb vaid spekulante?

Üheks nukraimaks osaks muinsuskaitsjate igapäevatöös on lagunenud ja rikutud ehitiste seisundi kirjeldamine ning selliste hoonete säilimise eest seismine vanalinnades, mõisakompleksides ja mujal. Halvas või avariilises seisukorras on ligi kolmandik ehitismälestistest. Need on tavaliselt tühjaks jäänud majad. Et kasutamise ja säilimise vahele võib tõmmata võrdusmärgi, siis riskirühma moodustavadki just kasutuseta hooned. Kui suuremates linnades ja asulates paiknevale kinnisvarale on uut kasutust ja omanikku lihtsam leida, siis mastaapsetele mälestistele maapiirkondades sootuks keerulisem.

Kokkuvõte

„Pärand aitab luua erilisust, mis on üheplaanilises maailmas väärtus,“ väljendas oma arvamust mälestiste nimekirja reformi teemalisel seminaril Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja, uskudes, et see on üks argumente, miks inimesed tema valda elukeskkonnana hindavad. Ekstensiivset ehitustegevust asjaolu, et viiendiku valla pindalast moodustab kaitseala, mõistagi ei soosi, kuid olemasoleva maa ja majade kultuurilist ning turuväärtust aitab riigi selline sekkumine hoida. Pärandikooslus pole mitte ainult osa kinnisvaraturust. Hea kultuuriline keskkond aitab kaasa tervise, hariduse, julgeoleku ja rahva identiteedi edendamisele.

Ilmselgelt peab kultuuripärand olema üks mõjuritest, mille alusel riik langetab olulisi kinnisvara ja kvaliteetse ruumi otsuseid ka siis, kui pealtnäha tingib valikud hoopis haridusreform või energiahind. Kokkuhoiuprintsiip ei tohiks a priori olla pärandi tähtsusest üle. Põhiline küsimus, mida selliste objektide puhul esitatakse, on ju väärtushinnangutes: kas see, mis näeb kole välja ning kujutab endast eraisikule, riigile või omavalitsusele kulu, on säilitamist ja sellesse panustamist väärt? Kultuuripärandi mõjusfäär on lai: see on osa kohaidentiteedist ja kvaliteetsest elukeskkonnast, ajalooallikas ja mälu, kuid see on ka kestlikkus ning märkimisväärne panus majandusse. Kui me soovime, et eraomanikud seda mõistaks, pärandit hoiaks ja toetaks, peame esmalt riigina suutma järjepidevalt eeskuju näidata. N-ö ebapraktilisus võib osutuda ootamatult pragmaatiliseks lähenemiseks, mis aitab sisustada elu maapiirkondades nii kohalikule kui ka külastajale ning säilitada pärandit ka järeltulevatele põlvedele, kes seda omakorda ja omamoodi mõtestada proovivad. See ongi riigi ülesanne.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine