Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Statistikaamet: Eluaseme hinnaindeks langes kolmandas kvartalis 0,8%

22.12.2025 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel langes eluaseme hinnaindeks 2025. aasta kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 0,8%. Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga tõusis indeks aga 5,2%. Enam osteti juba kasutuses olevaid eluasemeid ning vähem uusarendusi.

Korterite hinnad tõusid kolmandas kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga 5,5% ja majade hinnad 4,7%.

Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Umbleja tõi välja, et eluaseme hinnaindeks langes viimati eelmise kvartaliga võrdluses 2024. aasta neljandas kvartalis. „Selle aasta teise kvartaliga võrreldes jäid kolmandas kvartalis korterite hinnad peaaegu samale tasemele, tõustes vaid 0,3%. Tallinna korterite hinnad tõusid 1,7% ja mujal langesid. Majade hinnad langesid üle Eesti 2,9%, olles varem tõusnud kolm kvartalit järjest,“ ütles Umbleja.

Tehingute rahaline maht oli kolmandas kvartalis suurem kui 2024. aastal samal ajal ja peaaegu sama suur kui teises kvartalis. „Võrreldes teise kvartaliga kasvas olemasolevate eluasemete tehingute rahaline maht, uute eluasemete tehingute rahaline maht aga vähenes. Seega eelistati osta juba varem kasutuses olnud kortereid ja maju,“ selgitas Umbleja.

Eluaseme hinnaindeks näitab, kui palju on kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihinnad ajas muutunud. Seda arvutatakse korterite ja majade kohta.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks tõusis kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 0,6% ja võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga 3,1%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab seda, kuidas on muutunud kodumajapidamiste jaoks uute eluasemete soetamise ning eluaseme ostja ja kasutajana tehtud muude kulutuste hinnad. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme ost, muud eluaseme ostmisega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Eluaseme hinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse. Andmed aitavad saada ülevaate Eesti majanduse hetkeseisust.

Andmed on avaldatud 22.12 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Eesti Pank: euroala intressimäärad püsivad majanduse jaoks sobival tasemel

22.12.2025 Madis Müller

Äsja valminud prognoosis ootab Euroopa Keskpank septembrikuuga võrreldes 0,2% võrra kiiremat majanduskasvu nii sel kui ka järgmisel aastal, vastavalt 1,4 ja 1,2%. Tarbijahindade kasv peaks kuni 2028. aastani püsima piisavalt lähedal eesmärgiks seatud 2% tasemele. Euroala ettevõtted üllatasid oodatust suurema investeerimisjulgusega juba kolmandas kvartalis. Selleks on neile tuge pakkunud nii alanenud intressimäärad kui ka mõnevõrra vähenenud ebakindlus lähituleviku suhtes.

Varasemast pisut helgemat väljavaadet kirjeldades ei saa me siiski veel väita, et Euroopa majandusega on kõik kõige paremas korras. Murekohaks on endiselt Euroopa tööstuse konkurentsivõime ja kahanev turuosa meie peamistel eksporditurgudel. Müüki USA turule pidurdavad järsult kerkinud tollimaksud, samal ajal kui muudel turgudel pakuvad üha agressiivsemat konkurentsi Hiina tootjad. Sel põhjusel saab Euroopa majanduse lähema paari aasta kasvuveduriks eelkõige sisenõudlus ehk tarbimine ning ettevõtete ja valitsuse investeeringud.

Euroala konkurentsivõime nõrgenemine viimastel aastatel peaks olema kõigile poliitikakujundajatele häirekell, mis annab märku vajadusest vähendada ettevõtlust takistavaid piiranguid ning teha euroala majandus dünaamilisemaks. Kehvema konkurentsivõime taga on nii euroala hinnataseme ja palkade kiire tõus kui ka euro suhteliselt kallis vahetuskurss.

Pidades silmas euroala majanduse mõõdukat kasvuväljavaadet ja seda praegusel tasemel juba toetavaid intressimäärasid, oleme Euroopa Keskpanga nõukogus saanud mitu kuud järjest tõdeda, et intressimäärad on õiges kohas. Mulle tundub põhjendatud ka investorite ootus, mida nad finantsturgudel tehtud tehingutega väljendanud on, et keskpanga intressimäärad võivad jääda praegusele tasemele veel lähemateks kvartaliteks.

Mida tähendab see Eesti majanduse jaoks? Euroala varem oodatust pisut optimistlikum väljavaade annab meie eksportijatele paremad võimalused oma kaupa ja teenuseid müüa. Lisahoog, mida valitsus laenurahast tehtavate kulutustega majandusele annab, on järgmisel aastal Eestis tugevam kui enamikus teistes euroala riikides. See selgitab ka, miks Eesti Panga värskes prognoosis järgmiseks aastaks majanduse märgatavat elavnemist ootame. Riigi kulud kasvavad, samal ajal kui tulumaksuseaduse muudatused jätavad inimestele rohkem raha kätte – ja suurem osa sellest eeldatavasti ka ära kulutatakse. See annab majandusele täiendava tõuke. Juhul kui valitsus teeb aasta jooksul ära kõik planeeritud kaitse- ja muud investeeringud, kasvab eelarvepuudujääk järgmisel aastal järsult 4,5%ni SKPst. Selline majanduse lühiajaline ergutamine tuleb paraku kasvava laenukoormuse ja intressikulude hinnaga. Vajalikud pingutused riigirahanduse korrastamiseks ja Eesti majanduse konkurentsivõime tugevdamiseks ei saa järgnevatel aastatel olema kergemad.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Statistikaamet: Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis kolmandat kuud järjest

22.12.2025 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2025. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,2% ja võrreldes mullu novembriga 1,1%.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimi juhtivanalüütik Germo Valgenberg tõi välja, et tootjahinnaindeks tõusis aastases võrdluses kolmandat kuu järjest. „Novembri tõus oli natukene suurem kui oktoobris ja septembris,“ rääkis Valgenberg.

„Võrreldes möödunud aasta novembriga mõjutas indeksit enim hinnatõus elektri- ja soojusenergiaga varustamises, puidutöötlemises, puittoodete, turbatoodete ja killustiku tootmises,“ lisas Valgenberg. Vastupidist mõju avaldas kütteõlide, tekstiili- ja metallitootmise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusaladel oli aastases võrdluses hinnatõus kokku 0,2%, toiduainete tootmises tõusid hinnad sealjuures 1,5%.

Võrreldes oktoobriga mõjutas novembris tootjahinnaindeksit eelkõige hinnatõus elektrienergiaga varustamises. Samuti mõjutas indeksit puittoodete, piimatoodete ja ehitusmaterjalide tootmise hinnalangus.

Ekspordihinnaindeks langes novembris võrreldes oktoobriga 0,1%. Kõige rohkem langesid hinnad kummi- ja plasttoodetel, nahktoodetel ja jalanõudel, põllumajandussaadustel ning kemikaalidel ja keemiatoodetel. Enim tõusid elektrienergia, naftasaaduste ning farmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide hinnad. Võrreldes 2024. aasta novembriga tõusis ekspordihinnaindeks 1,9%.

Impordihinnaindeks tõusis novembris võrreldes oktoobriga 0,5%. Enim tõusid elektrienergia, metalli ja jookide hinnad. Kõige rohkem langesid hinnad nahktoodetel ja jalanõudel, puittoodetel, paberil ja pabertoodetel ning mäetööstuses. Võrreldes eelmise aasta novembriga tõusis impordihinnaindeks 1%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi ning ekspordi- ja impordihinnaindeksi andmeid kogub ning analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Andmed on avaldatud 22.12 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Riigikohus: arendaja kohustused tuleb määrata juba detailplaneeringuga

19.12.2025 Adaur.ee

Riigikohus otsustas, et kohalik omavalitsus ei tohi seada ehitusloa või projekteerimistingimuste andmist sõltuvusse sellest, kas kinnisvaraarendaja on nõus rahastama avalikke ehitisi. Vajadusel tuleb see küsimus lahendada juba detailplaneeringuga.

Arutusel olnud kohtuasi puudutas Tallinna linnavolikogu määrust, mis paneb paika arendajate kohustused avalike ehitiste, sealhulgas taristu rahastamisel – näiteks koolid, lasteaiad, teed ja haljastus. Õiguskantsleri hinnangul oli määrus põhiseadusevastane osas, mis käsitles projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlust.

Nimelt lubas määrus Tallinna linnal sõlmida arendajatega kokkuleppeid avalike ehitiste rajamiseks, laiendamiseks või uuendamiseks, kui menetluse käigus selgus, et see on vajalik. Linna väitel oli määruse eesmärk vaid praktikat ühtlustada ja kokkuleppe sõlmimine polnud arendajale kohustuslik.

Riigikohus nõustus siiski õiguskantsleriga, et vabatahtlikkus oli ainult näiline, sest omavalitsus on kokkuleppe sõlmimisel jõupositsioonil. Määrusest võis järeldada, et kui arendaja ei soostu pakutud kokkuleppega, keeldub linn projekteerimistingimuste või ehitusloa andmisest. Sellisel moel arendaja survestamiseks puudub aga seaduslik alus, mistõttu tunnistaski Riigikohus määruse osaliselt põhiseadusevastaseks.

Varasemas Kiili valda puudutanud otsuses leidis Riigikohus, et omavalitsus võib uue elurajooni kavandamisel seada arendajale tingimuseks ka sotsiaalse taristu rajamise, kui see käib linnale või vallale endale üle jõu. Samas puudutas Kiili otsus üksnes detailplaneeringu menetlust.

Tänases lahendis selgitas Riigikohus, et juba vastu võetud detailplaneering on omavalitsusele kohustuslik ning arendaja saab eeldada, et avalike ehitiste rahastamise küsimus ehitusloa või projekteerimistingimuste taotlemisel enam ei tõusetu.

Riigikohus märkis, et omavalitsus peab juba planeeringu koostamisel kaaluma, millised kulutused võivad talle selle elluviimisega kaasneda. Muu hulgas tuleb vajadusel paika panna, kuhu ja millised avalikud ehitised rajatakse ning mis tingimustel sõlmib omavalitsus arendajatega nende rahastamiseks halduslepingud. Nende küsimuste vastu on kõrgendatud avalik huvi ning valitud lahendustel on oluline ruumiline mõju, mis ulatub üldjuhul kaugemale arendatavast kinnistust ja selle lähiümbrusest.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Eesti Pank: PROGNOOS. Majanduse elavnemine tuleb suurema riigivõla hinnaga

19.12.2025 Adaur.ee

Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt on Eesti majandus taastumas. 2026. aastal toetavad majanduse elavnemist eelkõige välisturgude kosumine ja riigipoolsed sammud. Tulumaksumuudatused jätavad inimestele rohkem raha kätte ja riigi kulutuste kasv suunab Eesti majandusse täiendavat raha. Eesti majanduse väljavaadet parandavad ka alanenud intressimäärad, hea ligipääs pangalaenule ja aeglustuv hinnatõus. 2026. aastal kasvab Eesti majandus prognoosi kohaselt 3,6% ja eelarvestiimuli taandudes aeglustub majanduskasv 2028. aastaks 2,5%ni. Majanduse väljavaadet varjutavad siiski endiselt keeruline geopoliitiline olukord ja ebakindlus tuleviku suhtes, seal hulgas teadmatus, millised lahendused leitakse taastamaks riigi rahanduse kestlikkus.

Valitsemissektori eelarve läheb järgmisel aastal suurde puudujääki. Pandeemiaaegset ehk 2020. aasta eelarveseisu välja jättes kujuneb järgmise aasta puudujääk viimase kolmekümne aasta suurimaks. Eelarvetasakaalu halvenemise peamised põhjused on tulumaksusüsteemi muutmine ja kaitsekulude suurenemine üle 5% SKPst, millest arvestatav osa kulub impordiks ja seetõttu kohaliku majanduse elavnemisse ei panusta. Praegu teadaoleva info põhjal püsib puudujääk ulatuslik kogu prognoosiperioodi vältel ehk kuni 2028. aastani. Lühiajaliselt mõjub majanduskasvule ergutavalt see, et riik kogub vähem makse ja suurendab oma kulutusi. Samas kasvavad püsivalt nii riigi laenukoormus kui ka iga-aastane intressikulu. 2028. aastaks tõuseb laenukoormus eeldatavalt 31,5%ni SKPst ja intressikulu u 400 miljoni euroni ehk kahekordseks tänavusega võrreldes. Mida kaugemale lükatakse eelarve tasakaalu taastamine ja riigi laenukoormuse stabiliseerimine, seda keerulisemaks see muutub. Riigieelarve tasakaalu suunas liikumisega kaasneks ajutiselt tagasihoidlikum majanduskasv.

Hinnatõus aeglustub järgmistel aastatel. 2026. aasta alguseks taandub inflatsioonist mootorsõidukimaksu mõju ja aasta keskpaigas kaob hinnakasvunäitajast aasta varem kehtima hakanud käibemaksutõusu mõju. Samal ajal kandub toidutoormete odavnemine üle jaehindadesse ja toiduainete kiire kallinemine lõpeb. Senist teenuste hoogsat hinnatõusu aitab edaspidi leevendada palkade vaoshoitum kasv. Kuigi suurenev eelarvestiimul ja sellest tulenev sisenõudluse hüppeline kasv põhjustavad täiendavat inflatsioonisurvet, maandavad seda tootlikkuse kiirenev kasv ja ettevõtete võimalus tõsta toodangu hinda sisendkulude kasvust aeglasemalt. Tarbijahindade tõus aeglustub tänavuselt 4,9%-lt 2,9%ni 2026. aastal ning 2,4%ni 2027. aastal.

Tööturu väljavaade on majandusaktiivsuse suurenemise taustal hea. Kuna eelneva majanduslanguse ajal ei vähendatud töötajate arvu sama kiiresti kui tootmismahtu, saavad ettevõtted esialgu tootmist suurendada ilma uusi inimesi hoogsalt palkamata. Hõive kasvab 2026. aastal veidi, kuid jääb seejärel üsna stabiilseks. Töötus väheneb järk-järgult, ent seda peamiselt mitte hõive kasvu, vaid tööjõupakkumise vähenemise tõttu. Tööturul aktiivselt osalevate inimeste arvu vähendab rahvastiku vananemine, kuid üldine osalemismäär jääb nii möödaniku kui ka rahvusvahelises võrdluses siiski kõrgeks.

Keskmise brutokuupalga kasv aeglustub, ent tulumaksusüsteemi muutmine suurendab inimeste netosissetulekut hüppeliselt. 2026. aastal tõuseb keskmine netopalk seadusemuudatuse tulemusel ligikaudu kaks korda kiiremini kui brutokuupalk ehk umbes 10%. Tänu hinnakasvu aeglustumisele paraneb inimeste reaalne ostujõud märkimisväärselt. Teisalt aitab tulumaksuseaduse muutus vähendada kulusurvet tööandjatele ja annab võimaluse taastada viimastel aastatel kannatada saanud kasumlikkust. Tööjõukulude osakaal loodavas lisandväärtuses on viimastel aastatel kasvanud ajaloolise maksimumi lähedale ning pööre selles ehk kasumiosa taastamine on oluline eeldus ettevõtete investeerimisvõime paranemisele.

Laenu võtmise ja tagasimaksmise kulud jäävad laenuvõtjatele soodsaks. Turuootuste kohaselt on edasised muutused euriboris väikesed, kuid seni toimunud langus ja pankade suutlikkus laene anda toetab nii ettevõtteid kui ka majapidamisi. Erinevalt paljudest teistest euroala riikidest on valdav osa Eesti laenudest seotud lühiajalise ehk kuue kuu euriboriga ja pikemaks ajaks fikseeritud intresside osakaal on väike. Seetõttu on Euroopa Keskpanga intressilangetuste leevendav mõju jõudnud Eesti laenuklientideni märksa kiiremini ja toetab majanduse elavnemist ka järgmistel aastatel.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Hausers Grupp plaanib ajaloolise Tõnismägi 5a maja avada huvilistele

19.12.2025 Adaur.ee

Täna, 19. detsembril sõlmis Hausers Grupp Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga (RKAS) ostutehingu Tõnismägi 5a kinnistu omandamiseks. Tehing annab stardi projektile, mille eesmärk on taastada Tallinna kesklinnas asuv ajalooline hoone tagasi elamuks. Jaanuaris plaanib arendaja hoone avada huvilistele.

Hausers Grupi juhatuse liikme Tomy Saaroni sõnul ei ole Tõnismägi 5a nende jaoks lihtsalt arendus, vaid võimalus anda haruldasele ajaloolisele majale uus ja väärikas elu.

“Me tahame teha seda nii, et tulemus oleks ühtaegu kaasaegne ja ajas kestev. Ehk kodud, mis austavad hoone pärandit, kuid pakuvad tänapäevast mugavust ja kvaliteeti,” ütles Saaron.

Ostutehingu teate järel on arendajaga ühendust võtnud esimesed huvilised ning jaanuariks on kavandamisel hoone tutvustus.

Saaroni sõnul teeb selle projekti eriliseks see, et inimesed saavad juba varajases etapis majaga kohapeal tutvust teha ja valida, milline korter ja milline vaade neid päriselt kõnetab. “Ajalooliste majade puhul on see harukordne, sest enamasti saab otsuseid teha alles siis, kui projekt on lõplikult lukku pandud. Meie eesmärk on luua kodud, mis sünnivad koos tulevaste elanikega, mitte pelgalt paberil,” lisas Saaron.

Tehingu ettevalmistuse käigus kaardistati koos muinsuskaitse esindajaga, milliseid uuendusi saab ajaloolist väärtust arvestades ellu viia. Ülevaatusel pälvisid eraldi tähelepanu hoones leidunud ajaloolise tõstemehhanismi säilmed ning müügilepingus on fikseeritud, et hoones asub mälestisena Andrus Johani kunstiteos „Pargis“.

Lisaks kaalub arendaja hoones ajutise kunstiväljapaneku või pop-up galerii korraldamist projekti ettevalmistavas etapis, et avada maja väärtus laiemale publikule.

Hausersi juhi sõnul on ettevõte valmis seda ideed ellu viima koostöös partneritega. „Otsime kuraatoreid ja kultuuripartnereid, kellega koos luua Tõnismägi 5a majja ajutine väljapanek. Midagi sellist, mis austab hoone lugu ja pakub inimestele põhjust sisse astuda,” ütles Hausers Grupi juhatuse liige Tomy Saaron.

Tõnismägi 5a neljakorruseline, juugendstiilis ja rahvusromantiliste elementidega hoone asub Tallinna kesklinnas. Hoone omandati RKAS-i enampakkumiselt ligikaudu 4,5 miljoni euro eest. Eesmärk on renoveerimistöödega alustada 2027. aasta alguses ning jõuda esimeste valmivate kodudeni 2027. aasta lõpus.

Riigikohus: võlgnik ei pea hüpoteegiga tagatud nõude eest kaks korda vastutama

19.12.2025 Adaur.ee

Riigikohus otsustas, et kui täitemenetluses müüakse kinnistu hüpoteegi tõttu turuhinnast odavamalt, siis lähevad ostjale üle ka hüpoteegiga tagatud kohustused.

Arutusel olnud kohtuasi puudutas Harjumaal asuvat kinnistut, millele olid seatud hüpoteegid Luminori panga ja teises järjekorras ka OÜ PR Betoon kasuks.

Kinnistu pandi omaniku võla tasumiseks sundenampakkumisele ja selle ostis PR Betoon. Kuna kinnistu müüdi koos panga kasuks seatud hüpoteekidega, tasus ostja 134 427 eurot vähem. Seejärel jäi endine omanik omakorda võlgu pangale ja vältimaks äsja soetatud kinnistu uuesti enampakkumisele panekut tasus PR Betoon pangale tema laenuvõla.

PR Betoon pöördus kohtusse, et nõuda kinnistu algselt omanikult tema eest tasutud pangalaenu tagasimaksmist. Algne omanik vaidles hagile vastu, sest kinnistu müüdi just panga kasuks seatud hüpoteekide tõttu turuhinnast oluliselt odavamalt, mistõttu hageja oleks alusetult rikastunud.

Riigikohtu tänase otsusega jäeti PR Betooni hagi rahuldamata, sest seaduse mõttega poleks kooskõlas olukord, kus kinnistu algne omanik peab hüpoteekidega tagatud nõude eest vastutama sisuliselt kaks korda, samal ajal kui ostja saab kahekordse hüvitise.

Riigikohus selgitas, et kui enampakkumisel müüakse hüpoteegiga koormatud kinnistu, võtab ostja reeglina üle ka algse omaniku kohustused, mille tagamiseks oli kinnistule püsima jäänud hüpoteek seatud. Seda aga ainult juhul, kui hüpoteegipidaja ei ole kolme kuu jooksul kohustuste üleminekule vastu vaielnud. Vaidlustamise korral saab algne omanik pärast kohustuste täitmist esitada ostja vastu tagasinõude.

Seejuures on oluline tähele panna, et ostjale ei pruugi algse omaniku kohustused üle minna täies ulatuses, kuna need on tagatud maksimaalselt hüpoteekide summa ulatuses. Kui kinnistu on väärt sellest summast vähem, siis ei vastuta ostja ka vahe eest.

Riigikohus märkis, et kohtutäituril tuleb kinnistu sundenampakkumise korraldamisel teha kindlaks kehtima jäävate hüpoteekidega tagatud nõuete summa ning see kuulutuses välja tuua. Pakkumisel osalejatel peab olema võimalik raskusteta aru saada, kui palju need kohustused alghinda mõjutavad. Lisaks on täituril oluline pakkumise teates selgitada, et hüpoteekidega tagatud kohustused lähevad üle ostjale.

Swedbank: Euroopa Keskpangal ei ole kiiret intressimäärade otsustega

19.12.2025 Tõnu Mertsina

Euroopa Keskpank on jätnud intressimäärad muutmata juba oma viimasel kolmel kohtumisel ja neid ei muudeta tõenäoliselt ka täna.

Mitmete Euroopa Keskpanga nõukogu liikmete, sealhulgas Christine Lagarde’i, arvates on intressimäärad juba õigel tasemel. Sealjuures on keskpanga juhatuse liige Isabel Schnabel öelnud, et keskpanga intressimäärad on tema hinnangul oma põhja saavutanud. Selliste avalike arvamustega on keskpanga nõukogu liikmed turgude ootusi suunanud.

Nii usubki üle 60% Bloombergi uuringus osalenutest, et Euroopa Keskpanga järgmine intressimäärade muutmine – kuigi see ei toimu veel niipea – tehakse pigem ülespoole. Turuosaliste hinnangul tõstab keskpank ligikaudu 40% tõenäosusega järgmise aasta lõpuks oma intressimäära 0,25 protsendipunkti võrra. Praegu ongi turu intressimäär tasapisi tõusmas – võrreldes juuli algusega on näiteks 6 kuu euribor kerkinud juba 0,12 protsendipunkti.

Euroala majanduskasv ei ole nii tugev nagu esmalt paistab

Selliste ootuste taga on arvamus, et euroala majandus on varem oodatust paremini vastu pidanud ja inflatsioon on keskpanga eesmärgi lähedal, ehk üldjoontes kontrolli all. Võrreldes riskidega, mis seostuvad Ukraina sõjaga, geopoliitikaga, pingetega tarneahelates, USA poliitikaga ja populismiga Euroopas, peavad ökonomistid nüüd inflatsiooni euroala majanduse jaoks kõige väiksemaks riskiks.

Tõepoolest, euroala majandus on tänavu esimese üheksa kuuga kasvanud aastases võrdluses 1,5%, mis on viimase 10 aasta keskmine tempo ning hiljuti teatas Lagarde, et tõenäoliselt tõstab keskpank oma majanduskasvu prognoosi. Kui aga vaadata euroala majanduskasvu lähemalt, siis ainuüksi väikese Iirimaa panus sellesse kasvu on enam kui kolmandik ja kui lisada veel tugeva kasvu teinud Hispaania, siis nende kahe riigi panus euroala majanduskasvu on ligi 60%. Ilma nende kahe riigita oleks euroala majanduskasv tänavu esimese üheksa kuuga jäänud alla 1%, mis on kahtlemata nõrk tulemus.

Samuti ilmselt alahinnatakse USA tollimaksude ja selle tekitatud kaubanduspingete mõju, mis võib avalduda tugevamini viitega. Kuigi euroala riikidel, sealhulgas Saksamaal, on suured plaanid oma majanduse stimuleerimiseks – peamiselt taristu- ja kaitseinvesteeringutega – siis pole täit kindlust, kas kõik need plaanid ka tegelikult ellu viiakse. Küll aga tuleks arvestada, et kuigi madalamad intressimäärad toetavad euroala majandust, siis selle struktuurseid probleeme, Hiina suunalt suurenenud konkurentsi ja ülemäärase bürokraatia mõju need ei lahenda. Pealegi sõltub euroalal palju sellest, mis toimub USA majandusega.

Kuigi praegu paistab, et euroalal on inflatsioon enam-vähem kontrolli alla saadud, siis liigub Euroopa Keskpanga viimase prognoosi järgi see järgmisel aastal tublisti alla rahapoliitika eesmärgi, mis võib riske suurendada. Kui siia lisada veel euroala majanduse üsna ebaselge väljavaade, ei saa kindel olla keskpanga intressimäärade püsimises praegusel tasemel või nende tõstmises.

Euro tugevnemine jätkub

Praeguse prognoosi järgi peaks USA Föderaalreserv järgmisel aastal oma intressimäärasid veel paaril korral langetama, mis vähendab USA ja euroala intressimäärade erinevust ja nõrgestab veelgi dollari vahetuskurssi euro vastu.

Kuna EL-i välises kaupade ekspordis on dollari osakaal ligi kolmandik ja impordis ligi pool, võib selle valuuta nõrgenemisel olla oluline mõju. Ühest küljest muudab see euroalal dollaris imporditud kaubad soodsamaks, kuid halvendab ekspordi hinnapõhist konkurentsivõimet. Samas oleneb vahetuskurss veel sellest, kui tugevad on USA ja euroala majandused, milline on investorite riskisentiment ja kuidas käituvad kapitaliturud ning mis toimub geopoliitikas.

Eesti kaupade ekspordi valuutade jaotuse kohta uusi andmeid kahjuks ei ole, kuid aastatetaguse statistika järgi oli meie kaubanduses dollari osakaal tublisti väiksem (ekspordis ligi kümnendik ja impordis ligi veerand), kui euroalal keskmiselt. Kui vaadata tehinguid laiemalt ehk kõiki piiriüleseid tehinguid, siis on need valdavalt euros (sel aastal ligi 98%) ja dollari osakaal on vaid 1,5%. Seega ei ole dollari nõrgenemisel Eesti majandusele nii suurt otsest mõju nagu euroalal keskmiselt, kuigi ükskuid tegevusalasid ja kaupu mõjutab see tugevamalt.

Langenud intressimäärad on loonud paremad eeldused majanduskasvule

Kui Euroopa Keskpanga praegune 2% intressimäär võib euroala kui terviku jaoks olla sellisel tasemel või selle lähedal, mis ei stimuleeri ega pidurda majanduskasvu, siis Eestile oleks ilmselt piisanud ka veidi kõrgemast intressimäärast.

Tänavu 10 kuuga on Eestis ettevõtted võtnud 41% rohkem laenu kui aasta tagasi ja uusi eluasemelaenusid on võetud 27% rohkem. Nii kasvavadki eluasemelaenude ja ettevõtete laenuportfellid kiiresti. Kiire laenukasv suurendab aga investeeringuid, mis omakorda ergutab majanduskasvu. Investeerimiseks on aga tarvis ka kindlustunnet – Eesti majanduse üldine kindlustunne on küll juba paar aastat tasapisi paranenud, kuid see on siiski veel pikaajalisest keskmisest nõrgem.

Statistikaamet: Eesti inimesed on hakanud vähem reisima

19.12.2025 Statistikaamet

Statistikaameti turismiuuringu andmetel tegid Eesti elanikud 2025. aasta kolme esimese kvartali jooksul kokku ligi 1,13 miljonit ööbimisega välisreisi, mida on kümnendiku võrra vähem kui aasta tagasi.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Pukki sõnul on võrreldes eelmise aasta kolme kvartaliga 2025. aastal vähenenud nii ööbimisega sise- kui ka välisreiside arv. „Selle aasta esimese kolme kvartali jooksul tehti kokku ligi 1,13 miljonit ööbimisega välisreisi, mida on kümnendiku võrra vähem kui aasta tagasi samal perioodil. Ööbimisega sisereise tehti samal ajal 2,4 miljonit, mida on 11% vähem kui mullu.

Nii sise- kui välisreise tehti mullusega võrreldes vähem kõigis kolmes kvartalis,“ sõnas Pukk. „Tõenäoliselt on siin oluline tegur üldine hinnatõus – inimesed vaatavad rohkem oma rahakotti ja pole reisimisele valmis enam nii palju raha kulutama,“ lisas analüütik.

251219 Eesti inimesed on hakanud vähem reisima

Välismaale reisitakse peamiselt puhkama

Selle aasta esimese kolme kvartali kokkuvõttes olid üle poole reisidest puhkusereisid. „Puhkusereise tehti välismaale kokku ligi 722 700, tööreise 214 200 ja tuttava või sugulase külastamise eesmärgil reisiti välismaale 153 900 korral,“ ütles Pukk. Vähenes nii välismaale tehtud puhkuse- kui ka tööreiside arv.

Kõige enam tehti välisreise, mis kestsid neli kuni seitse ööd (40%) ja üks kuni kolm ööd (37%). Üle viiendiku välisreisidest olid pikemad kui seitse ööd.

Eestis reisitakse rohkem kui välismaal

„Kolme kvartali jooksul tehti ööbimisega siseriiklikke puhkusereise kokku üle 1,3 miljoni, lisaks neile 702 300 tuttava või sugulase külastamise eesmärgil tehtud sisereisi ning 310 600 Eesti-sisest tööreisi,“ rääkis Pukk. Kui puhkuse ja tuttava või sugulase külastamise eesmärgil reisiti Eestis mulluse aasta sama perioodiga võrreldes vähem, siis tööreise tehti kümnendiku võrra rohkem. Sisereiside pikkus oli sealjuures enamasti 1–3 ööd (90% sisereisidest).

Kulutused välisreisidele on veidi kasvanud. „Võrreldes eelmise aasta kolme kvartali keskmisega on ööbimisega välisreisidel tehtud kulutused tõusnud 2%, peamiselt transpordi ja majutuskulude kasvu arvelt,“ kirjeldas Pukk. Ühe ööbimisega välisreisi kulu 2025. aasta kolme kvartali keskmisena oli 1112 eurot, millest 31% andsid kulutused majutusele ja 34% transpordile. Sisereisidele kulutati aga vähem kui eelmise aasta samal perioodil, kolme kvartali keskmisena kulus ühele sisereisile 161,5 eurot, mis on 13% vähem kui eelmisel aastal samal perioodil.

Kõige värskematel, selle aasta kolmanda kvartali andmetel tehti ööbimisega sisereise 3% vähem ja välisreise 5% vähem kui mullu samal ajal. 78% välisreisidest tehti Euroopa Liidu piires. Keskmine kulu ühele välisreisile oli kolmandas kvartalis 1113 eurot ning sisereisile 181 eurot.

* Turismiuuring annab ülevaate Eesti elanike reisimisest: ööbimisega sise- ja välisreisidest, reisi eesmärgist, kestusest, reisikorraldusest, kulutustest ja peamistest sihtkohtadest.

Andmed on avaldatud 19.12 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Eesti Pank: Euroopa Keskpanga pressiteade: rahapoliitilised otsused

19.12.2025 Adaur.ee

EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Nõukogu ajakohastatud hinnang kinnitab veel kord, et inflatsioon peaks stabiliseeruma keskpika aja jooksul eesmärgiks seatud 2% tasemel.

Eurosüsteemi ekspertide värske ettevaate kohaselt on koguinflatsioon 2025. aastal keskmiselt 2,1%, 2026. aastal 1,9%, 2027. aastal 1,8% ja 2028. aastal 2,0%. Energia ja toiduainete komponenti välja jättes peaks keskmine inflatsiooninäitaja olema 2025. aastal 2,4%, 2026. aastal 2,2%, 2027. aastal 1,9% ja 2028. aastal 2,0%. 2026. aastaks on inflatsiooniväljavaadet korrigeeritud ülespoole tingituna peamiselt ekspertide prognoosist, et teenusehindade inflatsioon aeglustub mõõdukamas tempos. Majanduskasv peaks olema septembri ettevaatega võrreldes kiirem, tulenedes eelkõige sisenõudlusest. Kasvuprognoosi on korrigeeritud ülespoole ning see peaks olema 2025. aastal 1,4%, 2026. aastal 1,2% ja 2027. aastal 1,4%. 2028. aastal peaks majanduskasv püsima 1,4% tasemel.

EKP nõukogu on kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub keskpika aja jooksul eesmärgiks seatud 2% tasemel. Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad EKP nõukogu intressimääraotsused tema hinnangust inflatsiooniväljavaatele ja seonduvatele riskidele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. EKP nõukogu ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

EKP baasintressimäärad

Nõukogu otsustas säilitada hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 2,00%, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 2,15% ja laenamise püsivõimaluse intressimäärana 2,40%.

Varaostukava (APP) ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava (PEPP)
APP ja PEPPi portfellide maht väheneb mõõdukas ja prognoositavas tempos, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid.

***

EKP nõukogu on valmis kõiki enda pädevusse kuuluvaid rahapoliitilisi instrumente kohandama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni stabiliseerumine 2% tasemel ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine. Ühtlasi on loodud rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrument (TPI), et ohjeldada põhjendamatut korrapäratut turudünaamikat, mis kujutab endast tõsist ohtu rahapoliitika mõju ülekandumisele kogu euroalal. See instrument võimaldab EKP nõukogul oma hinnastabiilsuse tagamise eesmärki tõhusamalt täita.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Hepsor ja Tolaram jätkavad koostööd Manufaktuuri kvartalis

19.12.2025 Adaur.ee

Hepsor AS ja Tolaram Grupi ettevõte AS Phoenix Land sõlmisid 18. detsembril osanikelepingu, mille alusel jätkatakse koostööd Manufaktuuri kvartali järgmise etapi elluviimisel. Selleks on asutatud Hepsori tütarettevõte Hepsor PHX5 OÜ (registrikood 17394859), mis kuulub võrdsetes osades Hepsor AS-ile ja AS-ile Phoenix Land.

Uus ühisettevõte alustab elu- ja ärikinnisvara arendust Tallinnas aadressil Manufaktuuri 3. AS Phoenix Land annab nimetatud kinnistu mitterahalise sissemaksena Hepsor PHX5 OÜ vabatahtlikku reservkapitali kokku summas 5,8 miljonit eurot.

Manufaktuuri 3 kinnistul on kehtiv detailplaneering. Arenduse ettevalmistamise käigus on kavandamisel arhitektuurivõistlus, mille eesmärk on leida parim võimalik ruumiline lahendus. Detailplaneeringu alusel on kinnistul muu hulgas võimalik rajada kuni 60-korruseline kõrghoone, kuid konkreetne arhitektuurne ja linnaruumikontseptsioon selgub arhitektuurivõistluse tulemuste põhjal.

„Hepsori ja Tolaram Grupi koostöö Manufaktuuri kvartalis on olnud järjepidev ja tulemuslik. Uue ühisettevõtte kaudu jätkame kvartali järgmise etapi arendamist, et luua Tallinna linnaruumi kvaliteetset ja mitmekesist elu- ja ärikinnisvara. Senised projektid on kinnitanud koostöö tugevust ning Manufaktuuri kvartali arenduspotentsiaali,“ ütles Hepsori Eesti maajuht Mihkel Mäger.

Tegemist on viienda arendusprojektiga Manufaktuuri kvartalis. Varasemalt on kvartalis valminud 421 kodu Sitsi Õunaaia ja M7 arendusprojektides, millest 97% on müüdud. 2025. aastal alustati Manufaktuuri kvartalis kahe arendusprojekti ehitusega, Manufaktuuri Vabriku esimese etapiga, mille käigus rajatakse 152 uut kodu ja M12 nimelise arendusprojektiga, mille raames valmib 49 uut kodu.

Tulevikus on Manufaktuuri kvartalis kokku ligikaudu 1100 kodu ja äripinnad.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

„Kinnisvara müügikoolitus“ toimub 29.01.2026

19.12.2025 Margot Toompark

29.01.2026 toimub Kinnisvarakoolis „Kinnisvara müügikoolitus“. Koolitusel annavad Kaisa Marissa Aduson ja Kaido Kaljuste nii teoreetilised teadmised kliendisuhtlusest, müügiprotsessi juhtimisest ja kliendikesksusest kui ka praktilised juhised tegevustest, mis tuleb kinnisvara müümisel läbi käia – alates kuulutuse koostamisest ja objekti ettevalmistamisest kuni tehingu lõpuleviimise ja järelteeninduseni.

Koolitusele on oodatud:

kõik, kes soovivad müüa kinnisvara;
kinnisvaramaaklerid, kes tegelevad kinnisvara müümisega igapäevaselt või plaanivad alustada tööd maaklerina;
kinnisvaraspetsialistid, kes tegelevad kinnisvara müügiga;
müügiinimesed, kelle vastutada on kinnisvaraobjektide müük.

„Kinnisvara müügikoolitus“ toimub 29.01.2026 kell 10.00–17.00 hübriidõppe vormis – osalejad saavad valida, kas osaleda kontaktõppes Tallinnas või veebis. Koolitus toimub Kinnisvarakooli õppeklassis aadressil Tulika 19, Tallinn (Flora Maja B-korpuse 1. korrus). Veebiosalejad saavad enne koolituse algust personaalse Microsoft Teamsi lingi.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Hepsor and Tolaram continue their cooperation in the Manufaktuuri quarter

19.12.2025 Adaur.ee

Hepsor AS and AS Phoenix Land, a company of the Tolaram Group, signed a shareholders’ agreement on 18 December under which the parties will continue their cooperation in the implementation of the next phase of the Manufaktuuri quarter development. For this purpose, Hepsor’s subsidiary Hepsor PHX5 OÜ (registry code 17394859) has been established and is owned in equal shares by Hepsor AS and AS Phoenix Land.

The new joint venture will commence the development of residential and commercial real estate in Tallinn at Manufaktuuri 3. AS Phoenix Land will contribute the property as a non-monetary contribution to the voluntary reserve capital of Hepsor PHX5 OÜ in the total amount of EUR 5.8 million.

The Manufaktuuri 3 property has a valid detailed plan. As part of the development preparation process, an architectural competition is planned with the aim of identifying the best possible design solution. While the detailed plan allows for the development of a high-rise building of up to 60 storeys, the final architectural and urban design solution will be determined based on the results of an architectural competition.

“The cooperation between Hepsor and the Tolaram Group in the Manufaktuuri quarter has been consistent and successful. Through the new joint venture, we will continue developing the next phase of the quarter to create high-quality and diverse residential and commercial real estate for Tallinn’s urban space. The projects, both completed and ongoing, have confirmed the strength of the collaboration and the development potential of the Manufaktuur quarter,” said Mihkel Mäger, Country Manager of Hepsor Estonia.

This is the fifth development project in the Manufaktuuri quarter. Previously, 421 homes have been completed as part of the Sitsi Õunaaed and M7 development projects, of which 97% have been sold. In 2025, construction began on two development projects in the Manufaktuuri quarter: the first phase of the Manufaktuuri Vabrik project, which will provide 152 new homes, and the M12 development project, under which 49 new homes will be completed.

In the future, the Manufaktuuri quarter will comprise approximately 1,100 homes and commercial premises.

KV.EE: Kallid müügipakkumised ajavad KV.EE Indeksi üles

18.12.2025 Tõnu Toompark

Eesti elamispindade müügipakkumiste keskmist hinda peegeldav KV.EE indeks on viimase kuuga teinud tugeva hüppe üles ja jõudnud 190,5 punktile. Aastatagusega võrreldes on eelnevalt pikalt pigem paigal püsinud indeks läinud 6,5% kõrgemale. Elamispindade müügipakkumiste koguarvu liikumist näitav objektide arvu indeks liigub allapoole. KV.EE objektide arvu indeks on 68,6 punktil ehk eelmisest aastast 4,3% allpool.

KV.EE Indeks, mis näitab pakkumishindade liikumist, on teinud kiire spurdi ülespoole, sest portaalis KV.EE on pakkumises rohkem kallimaid kortereid, mis asuvad suuremates tõmbekeskustes, eelkõige Tallinnas ja Tallinna kesklinnas. Seega näitab viimase kuu KV.EE Indeksi suur hüpe eelkõige muutust elamispindade müügipakkumiste struktuuris, mitte äkilist kiiret hinna või väärtuse kasvu.

Elamispindade müügihinnad lähevad siiski ülespoole. Maa- ja ruumiameti andmetel on Eesti ilma Tallinnata korteritehingute keskmine hind aastatagusest 3-10% kõrgemal. Tallinna kui teistele piirkondadele turu liikumise suundade ettenäitava turupiirkonna samaväärse korteri keskmine tehinguhind on aastaga kerkinud 1-6%.

Elamispindade müügipakkumiste arv portaalis KV.EE on pigem suur, kuid liigub vähenemise suunas. Vähenev pakkumine aitab iseenesest hindade kerkimisele kaasa. Pakkumise kahanemine on siiski seotud hooajaliste teguritega ja pakkumistest puudust endiselt ei ole. Seega ei peaks tervislikust kuni 5-protsendilisest kasvust oluliselt kiiremat hinnatõusu elamispindade turult niipea ootama.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Ekspert: „Tiit ja Teet“ tüüpi ehitajad pole kuskile kadunud – kuidas neid ära tunda

18.12.2025 Adaur.ee

Eesti ühe suurema omanikujärelevalve-ettevõtte P.P. Ehitusjärelevalve juhi Kalev Pikaru sõnul on ehituskvaliteediga rohkem probleeme väiksemate ehitajate ning eramajade ja korteriremontide puhul ning on ka kindlad märgid, mis näitavad, kas ehitaja on usaldusväärne.

Kalev Pikaru sõnul on suurte ja tuntud ehitajatega võrdlemisi vähe probleeme – neil on tugev töökultuur ja kehvasti ehitamine ei tasu lihtsalt ära, sest pärast on vigade parandamine kallim ja keerulisem. „Nad vastutavad oma maine ja garantiiga ning professionaalse firma ehitusplatsilt saadetakse soss-sepad kiiresti minema. Suurematel objektidel on ka omanikujärelevalve, mis probleemide teket oluliselt vähendab,“ rääkis Pikaru.

„Niiöelda „Tiit ja Teet“ tüüpi ehitajatest või juhuslikult kokku klopsitud väiksematest ehitusfirmadest tuleneva riskiga puutuvad kokku pigem eramaja ehitajad ning korterite remontijad. Kui läheb väga kehvasti, tuleb tehtud töö teinekord lammutada ja uuesti otsast alustada – näiteks kui valesti paigaldatud isolatsiooni tõttu hakkab niiskus kogunema või ei pea kodu lihtsalt sooja. Omanikujärelevalve igapäevane reaalsus on see, et mida varem avastatakse viga või puudus, seda lihtsam ja odavam on seda ka kõrvaldada,“ rääkis Pikaru.

„Enne ehitaja palkamist tuleks kindlasti teha ära taustatöö – küsida paari objekti kohta referentsi ning teinekord võib lausa kohapeal oma silmaga vaatamas käia. Tasub ka lihtsalt ehitajat guugeldada ning vaadata kutseregistrist, kas vastutaval objektijuhil on vajalikud kutsetunnistused, mis näitavad oskusi ja kvaliteeti. Kui on kahtlus, et ehitaja teeb tööd niiöelda mustalt, siis on olemas ka tööjõu register, kus peavad kõik ehitusobjektil töötavad inimesed kirjas olema. Selge ohumärk on ka ehitaja maksuvõlg, mida saab äriregistrist tasuta järgi vaadata,“ ütles Pikaru.

„Kriitiliselt võiks hinnata ka ehitaja ajaplaneerimist – kui inimene ei ilmu juba esimestele kohtumistele õigeaegselt kohale või käivad töömehed objektil nagu kuuvarjutus, siis pole see professionaalse tegija käekiri,“ lisas Pikaru.

„Kahtlasele ehitajale võib viidata ka teistest pakkujatest märksa odavam hind ning see, et tahetakse arveldada sularahas või küsitakse enne töö alustamist suures osas ettemaksu. Pigem peaks tasumine käima etapikaupa ning teostatud tööde akti põhjal ja kui omanikujärelvalve on kaasatud, siis peale nendepoolset tööde kinnitamist. Tavatellija ise üldjuhul ei pruugi aru saada, kas projekti on järgitud ja kokku lepitud materjale ka päriselt kasutati,” nentis Pikaru.

“Ka pangad, kes väljastavad maja ehituseks või kortermajade renoveerimiseks laenusid, mõistavad riske ja soovivad tihti kolmepoolset lepingut, milles lisaks laenajale ja pangale on kolmandaks osapooleks omanikujärelevalve. Pank ei väljasta laenajale enne uut väljamakset, kui teostatud tööde aktil puudub omanikujärelevalve kinnitus,” lisas Pikaru.