Invego ja Reterra ühine 14 miljonit maksev elukvartal Lätis sai nurgakivi

19.06.2025

Riias sai nurgakivi Eesti kinnisvaraarendajate Invego ja Reterra poolt 14 miljoni euro eest rajatav elukvartal Skanstes Rezidences, mille kodud valmivad järgmisel kevadel.

Invego juht Kristjan-Thor Vähi näeb Riias väga suurt potentsiaali ning Skanste on üks sealseid kiiremini arenevaid kesklinna piirkondi. “Meie visioon on luua tipptasemel arhitektuuriga kvaliteetsed kodud inimestele, kes hindavad aktiivset linnamelu. Skanstes Rezidences ei ole mitte ainult kaasaegne elukeskkond, vaid paljude jaoks ka atraktiivne investeerimisvõimalus,“ lisas Vähi.

“Rajame siia elukeskkonna, kus kõrge kvaliteet, jätkusuutlikud lahendused ja ülim mugavus saavad üheks terviklikuks ja kaasaegseks arhitektuurseks lahenduseks, mille üle on meil kõigil põhjust uhkust tunda,“ sõnas Reterra tegevjuht Reigo Randmets, tunnustades Eesti ettevõtet Salto Arhitektid ja Läti arhitektuuribürood TECTUM nende professionaalse töö eest.

Igal korteril on eraldiseisev ventilatsiooni- ja jahutussüsteem ning põrandaküte. Kokku valmib kahes kaheksakorruselises hoones 67 kodu – 1–4-toalised korterid koos rõdude ja terrassidega. Grostonase tänaval, Riia Arena kõrval asuvate A-energiaklassiga eksklusiivsete kodude hinnad algavad alates 119 900 eurost ja valmivad 2026. aasta kevadel. Kõik korterid müüakse tippkvaliteedis siseviimistlusega. Lisaks Skanstes Rezidencesile on Invegol ja Reterral Läti pealinnas käimas veel kahe elukvartali, Parka Kvartals ja Miera Rezidences, arendamine.

Kümne tegutsemisaasta jooksul on Reterra kujunenud oluliseks tegijaks Eesti kinnisvaraturul, arendades elamu- ja äriprojekte Tallinnas, Tartus ja Riias. Reterra hetke suurim arendus on Hipodroomi Kvartal Tallinnas – ca 350 000 m² tulevikulinnak, kuhu rajatakse üle 1000 kodu, 130 000 m² äripindu ning Eesti esimene maa-alune kvartalisisene autoliiklustunnel. Ettevõte on rajanud üle 1000 kodu ja haldab 70 000 m² äripinda, mille üürnike seas on Telia, Pipedrive, Selver, Coop, Leonhard Weiss jt.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud enam kui 150 000 m² ning töös on veel 450 000 m² elukondlikku ja ärikinnisvara.

KV.EE: Suurenenud elamispindade pakkumine ei suru hinda alla

19.06.2025

Eesti elamispindade pakkumishindade liikumist kajastav KV.EE Indeks on 180,8 punkti ehk eelmisest aastast tagasihoidliku 313% võrra kõrgemal. Pakkumiste arvu muutust peegeldav KV.EE objektide arvu indeks on aastaga kerkinud 4,6% võrra ja jõudnud 79,8 punktile.

Viimase 12 kuu jooksul oleme näinud elamispindade pakkumise langust ja alates 01.2025 pakkumise suurenemist. Elamispindade müügipakkumiste arv kinnisvaraportaalis KV.EE on kasvanud ja jõudnud mõõdukalt kõrge tasemeni, mis on viimase viie aasta suurim.

Pakkumiste suur maht tähendab tihedat konkurentsi kinnisvaramüüjate vahel, mis omakorda survestab hindu. Elamispindade hindade liikumine on väga vaevaline. Aastatagusega võrreldes on portaali KV.EE elamispindade hinnakõver kõrgemal, kuid mõne protsendi suurune muutus on ebaoluline.

Suur pakkumiste arv ei ole suutnud hindu alla suruda, sest elamispindade tehingute turg on aktiivne. Tehingute tegemine käib mõõdukalt suures mahus. Tehingute tegemine on kriteerium, mis näitab, et elamispindade hinnad on ostjate jaoks vastuvõetaval tasemel. Portaali KV.EE korterite müügipakkumiste arvu ja tehingute arvu omavaheline suhtarv on üsna heal ajaloolise keskmise taseme lähedal.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et elamispindade turg toimib üsna hästi, seda isegi vaatamata kasvanud tööpuudusele, nigelale tarbijakindlusele või pikaks veninud majanduslangusele. Viimaseid tegureid arvesse võttes ei tohiks oodata, et tehingute mahul on võimekust tormakalt ülespoole tõttama hakata.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Telliskivi süda ärkab uuele elule: M-hoone rekonstrueerimine toob ajaloolise tööstusarhitektuuri tänapäeva

19.06.2025

M-hoonest saab rekonstrueerimise järel tänapäevane, mitmeotstarbeline ärihoone. KTA Arhitektide, Salto Arhitektuuribüroo, VÄLI maastikuarhitektide ja Tallinna linna koostöös valmib arhitektuuripärandit väärtustav kontseptsioon, mis rikastab ruumitaju ning avardab avalikku linnakeskkonda.

Seni valdavalt kasutuseta seisnud M-hoone rekonstrueerimisega luuakse uue hingamisega linnaku osa, mille keskmes on kvaliteetne ja mitmekülgne avalik ruum. Uue kasutusega ruum on loodud nii bürooklientidele, spordile, kultuurile, teenustele kui meelelahutusele. Hoone keskossa kavandatud avatud läbipääs ühendab loomelinnaku Balti jaamaga, muutes linnaku paremini läbitavaks ja avatumaks.

„Telliskivi M-hoone on ainulaadne osa Tallinna tööstusajaloost. Meie eesmärk on säilitada ja esile tuua kõik ajalooliselt väärtuslik – paemüüridega hoone osad, tänavaäärsed ning väliruumi kohal paiknevad fermid, telferkraana tala ning taaskasutada võimalikult suur osa olemasolevatest materjalidest, sidudes need tänapäevase, kvaliteetse ja inimmõõtmelise keskkonnaga,“ sõnas Telliskivi TLN arendusjuht Alo Kippasto.

Arendusjuhi sõnul ei ole tegemist pelgalt rekonstrueerimise, vaid ajaloolise keskme taaselustamisega. „Telliskivi on koht, mis toetab tänapäevast eluviisi, kus piirid töö ja elu vahel on liikuvad – ja just seetõttu peab ruum seda mõistma. Siinne keskkond on loodud inimestele ja ettevõtetele, kes hindavad ruumilist kvaliteeti, loovust, ühise linnaelu pulseerivat rütmi ning töö- ja vaba aja loomulikku põimumist,” lisas Kippasto.

Rekonstrueerimise tulemusel muutub tänavaäärne ruum avaramaks, lisandub haljastust, istumiskohti ja tegevusalasid. Alale on kavandatud ka sportimisvõimalused ja terrassid. Parkimine viiakse maa alla ja parkimismajja, et linnakusisene ala jääks inimestele.

Telliskivi 60 asuva linnaku arendamisel järgib Telliskivi TLN piirkonna terviklikku vaadet. Kogu kinnistut ja selle avalikke alasid hõlmav eskiislahendus töötati välja ja kooskõlastati linnaga aastal 2021. Tänaseks on linnakus rekonstrueeritud ja ehitatud kolm hoonet: K-hoone valmis aastal 2024, G-hoone on värskelt valminud, I4- hoone valmib poole aasta jooksul. Samuti on põhjalikult ümber kujundatud linnaku välialad – varasema autoparkla asemele rajatud Telliskivi park avati 2024. aastal ning saab juba tänavu suvel uue etapi laienduse.

Praeguseks on jõutud M-hoone täpsustatud lahenduse kooskõlastuseni ning projekt liigub koostöös Tallinna linnaga edasi avalikustamise etappi.

Telliskivi TLN on ajaloolise hoonekompleksi alal, vanalinna külje all asuv kiirelt arenev ärilinnak, mille koosseisu kuulub 58 000 m2 mitmekesist äripinda. Linnak on juba täna koduks paljudele mainekatele ettevõtetele. Arendust veab Eesti kapitalil põhinev investeerimisettevõte P&E Capital koos oma pikaajaliste partneritega.

Statistikaamet: Eluaseme hinnaindeks tõusis esimeses kvartalis 3%

19.06.2025

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2025. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 3% ning võrreldes 2024. aasta esimese kvartaliga 4,6%.

Korterite hinnad tõusid esimeses kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga 2,7% ja majade hinnad 8,9%.

Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Umbleja ütles, et võrreldes eelmise kvartaliga tõusid 2025. aasta esimeses kvartalis korterite hinnad 1,8% ja majade hinnad 5,4%. „2024. aasta neljanda kvartaliga võrreldes jäid samale tasemele vaid Tallinna korterite ruutmeetrihinnad. Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga ning ülejäänud Eestis korterite hinnad tõusid, olles enne seda, eelmise aasta kolmandas ja neljandas kvartalis omakorda langenud rohkem kui Tallinnas,“ lisas Umbleja.

Tehingute rahaline maht oli 2025. aasta esimeses kvartalis suurem kui 2024. aasta esimeses kvartalis, kuid väiksem eelmisest kvartalist. „Tavapäraselt tehaksegi aasta lõpus rohkem tehinguid kui aasta alguses,“ selgitas Umbleja.

Eluaseme hinnaindeks näitab, kui palju on kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute puhul ruutmeetrihinnad ajas muutunud. Seda arvutatakse korterite ja majade kohta.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks tõusis esimeses kvartalis võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga 1,7% ja võrreldes 2024. aasta esimese kvartaliga 3,8%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab seda, kuidas on muutunud kodumajapidamiste jaoks uute eluasemete soetamise ning eluaseme ostja ja kasutajana tehtud muude kulutuste hinnad. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme ost, muud eluaseme ostmisega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Eluaseme hinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse. Andmed aitavad saada ülevaate Eesti majanduse hetkeseisust.

Tallinn: Linn andis rohelise tule ajaloolise Krulli tööstusala ümbersünniks

18.06.2025

TallinnTallinna linnavalitsus kehtestas Krulli kvartali detailplaneeringu, millega antakse roheline tuli Põhja-Tallinna ajaloolise Franz Krulli masinatehase tööstusala kujundamiseks mitmekülgseks linnaruumiks, ühendades elu- ja ärifunktsioonid ning säilitades muinsuskaitselased väärtused.

Põhja-Tallinnas on toimumas olulised linnaehituslikud muutused – ajaloolistest tehasepiirkondadest on tootmine välja kolimas ning asemele on tekkinud kunagisest tootmistehnoloogiast erinev väiketootmine, äritegevus. Piirkonna pikaajalise elujõulisuse ja linnaehitusliku terviklikkuse tagamiseks on oluline mitmekesistada alade kasutust, et lisaks elamutele tekiks juurde büroo- ja äripindasid koos uute töökohtade ja vaba aja veetmise võimalustega. Rohkem kui 125 aastat tagasi Kopli tänavale rajatud moodsa metalli- ja masinatööstusettevõte tehasekompleksi taaselustamine näeb ette sellise kaasaegse kvartali loomist.

Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus rõhutas ajaloolise masinatehase ümbersünni tähtsust. „Krulli kvartali avamine on oluline samm Tallinna linna arengus, sest selle asukoht ja hea ühistranspordiühendus võimaldavad meil luua uue keskuseala Põhja-Tallinnas, kus elu, töökohad ja teenused on kõik käe-jalaulatuses ning tagatud on piirkonna mitmekesisus. Kõik see suurendab piirkonna atraktiivsust ning aitab säilitada ja väärtustada Tallinna ajaloolist identiteeti.”

Planeeritav ala, mille suurus on 10,25 hektarit, paikneb Kalamaja asumis, Kopli ja Volta tänava ning raudtee vahel. Detailplaneeringuga jagatakse senised tootmismaa sihtotstarbega kinnistud (Kopli tn 70, 70a ja 70b ning Volta tn 1b, 1c, 1d ja 1e) ümber: moodustatakse kümme äri- ja elamumaa, kaks elamumaa, viis ärimaa, üks ühiskondlike ehitiste maa, üks üldkasutatava maa, kolm transpordimaa ja üks tootmismaa sihtotstarbega krunti.

Ala hoonestus on mitmekesine ja hõlmab eri ajastutest pärinevaid arhitektuuriliselt väärtuslikke hooneid. Kontaktvööndis on miljööväärtuslikud puitelamud ning erineva kõrgusega büroo- ja tööstushooned.

Planeeringuga antakse ehitusõigused äri- ja eluhoonetele, lasteaiale ning muinsuskaitsealuste hoonete ümber- ja juurdeehitustele. Samuti käsitletakse heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ning tehnovõrkude lahendusi.

Kesklinna läheduse ning hea jalakäijate ja ühistranspordiühenduse tõttu on linnaruumiliselt põhjendatud korterelamute ja neid teenindavate funktsioonide kavandamine endise Krulli tehase alale. Samuti pannakse rõhku jalakäijate turvalistele liikumistingimustele ning autode parkimise lahendamisele maa-alustel korrustel või parkimismajades.

Planeeringu autor on Andres Alver ja selle koostas K-Projekt AS ning kvartali kontseptsiooni arendanud selle põhjal Cobe arhitektuuribüroo Taanist. Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris.

Illustratsioonide autorid on COBE arhitektid, KOKO AB ja HGA AB.

Bigbank: Läti kodulaenuturg kogub hoogu, tõusevad ka uusarenduste hinnad

18.06.2025

BigbankLätis sõlmiti eelmise aastaga võrreldes 9% enam kodulaenulepinguid ja uute laenutaotluste arv oli koguni 27% suurem, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist.

Bigbank Eesti juhi kohusetäitja Arthur Taaveti tõi üldist turuaktiivsust kirjeldades esile, et samal ajal kui Eestist esitati uusi kodulaenutaotlusi eelmise aastaga võrreldes 2% vähem, siis Lätis oli aasta varasemaga võrreldes kasv koguni 27%. “Kindlasti tasub meeles pidada, et juba eelmisel aastal kasvasid Lätis nii koduostude arv kui ka uute kodude keskmine ruutmeetri hind. Naabritest varem mitu sammu maha jäänud lätlased on selgelt asunud vahet tasa tegema,” hindas tänast olukorda Bigbanki juht.

Kuigi meedias spekuleeritud kuni kolmandiku suurune hinnavahe Eestiga on pigem vaikselt kahanemas, jääb Läti keskmine kodulaenu summa Eesti omale endiselt pea kahekordselt alla. “Samas kasvas aasta alguses sõlmitud uute eellepingute puhul keskmine ruutmeetri hind juba ligi kolme tuhande euroni, millest võib eeldada, et ka laenusummad jõuavad Eesti omadele käesoleva aasta jooksul lähemale,” prognoosib Arthur Taavet, kelle kinnitusel viitavad tehinguandmed Lätis uute korterite hinnatõusule esmalt just kvaliteetsemate ja kallimate kodude segmendis, kus hinnatõus oli juba eelmisel aastal varasema perioodiga võrreldes ligikaudu 7-8% ning ruutmeetri hind jääb ennekõike 3500-4500 euro vahemikku.

Bigbanki juhi sõnul ei ole lätlased veel enda jaoks avastanud Riia ümbrust ning turg on aktiivne ennekõike pealinnas. “Igast kümnest nii-öelda Suur-Riia piirkonnas eelmisel aastal ostetud kodust asuvad üheksa linnas ja vaid üks ümbritsevas piirkonnas. Meie Viimsi, Harku või Rae vallaga sarnast tehingutihedust Lätis ei ole,” kommenteerib Taavet, kelle sõnul võib see viidata ka korralike uute arenduste vähesusele Riia ümbruses. “Kuna hinnatundlik klient on endiselt hinnatundlik, siis potentsiaal tundub selles segmendis päris suur ja Eesti arendajadki on juba Riia naabruses mitmeid positsioone võtnud,” lisab Arthur Taavet ning kinnitab, et ka Bigbank on viimasel ajal mitmete Eestist pärit arendajate projekte Lätis finantseerinud.

Swedbank: Kaasaaegsete elamispindade buum lükkas Lääne-Virumaa kinnisvaraturule taas hoo sisse

18.06.2025

SwedbankLääne-Virumaa eluasemelaenuturg on 2025. aasta alguses püsinud stabiilsena, kuid keskmine laenusumma on oluliselt kasvanud. Swedbanki andmetel väljastati aasta esimeses kvartalis Lääne-Virumaale 3% kõikidest Eesti eluasemelaenudest, kusjuures keskmine laenusumma ulatus 80 000 euroni, mis on 11% rohkem kui aasta varem ja näitab Lääne-Virumaa kinnisvaraturu elavnemist.

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul on Lääne-Virumaa laenumaht olnud aastaid üsna stabiilne. „Maakonna osakaal kõigi eluasemelaenude kogumahust ei ole aastaga muutunud, kuid keskmine laenusumma on kasvanud, mis viitab kallimate tehingute osakaalu suurenemisele,“ ütles ta.

Korteri ostuks võetud keskmine laenusumma oli 55 000 eurot ja maja ostuks 125 000 eurot. Võrdluseks tõi Arco Vara analüütik Mihkel Eliste välja, et Rakvere piirkonnas maksab keskmine üksikelamu ligikaudu 140 000 eurot ning nõukogudeaegne kahe- või kolmetoaline korter jääb üldiselt vahemikku 70 000 – 100 000 eurot.

Uute elamute valmimine on tõstnud keskmist hinda

Kuigi jooksvasse statistikasse jõudev tehingute arv ei näita, et turg oleks tänavu mullusest oluliselt aktiivsem, siis nendivad eksperdid, et see pilt on moonutatud. Reaalne ostjate hulk on suurem, kuid ostetakse hiljuti turule tulnud uusarendusi, mille osas sõlmitakse esmalt võlaõiguslikud lepingud. Asjaõiguslikud lepingud tulevad aga viitega ehk siis, kui majad hakkavad valmima. See on ka hetk, mil tehingud statistikas kajastuma hakkavad.

Kaasaegsete elamispindade soetamine tõstab Eliste sõnul ka kinnisvaratehingute keskmist hinda. “Meie piirkonnas valitses pikalt vaikus, kus kaasaaegsete elamispindade pakkumine oli väga väike. Nüüd on aga valminud väga paljud erinevad projektid. Kusjuures Rakvere on hetkel omakorda ka kõige suurema rekonstrueeritud korterelamute osakaaluga piirkond Eestis. See mõjutab piirkonna üldist atraktiivsust ja ka varade väärtust,” ütles ta.

Keskustest välja kolimise trend on pöördunud

Kui veel mõni aasta tagasi liikus osa ostjaid keskustest eemale, siis nüüd on olukord muutunud. „Viimase paari aasta jooksul pole hinnad märkimisväärselt tõusnud, pakkumiste arv on kasvanud ning inflatsioon aeglustunud. Samal ajal on keskmine palk jätkanud tõusu, mis tähendab, et kinnisvara kättesaadavus on paralleelselt alanenud intressimäärade taustal veidi paranenud. See on suunanud ostjad tagasi Rakverre ja teistesse piirkondlikesse suurematesse keskustesse ning ääremaastumine on väheatraktiivsemates piirkondades jätkunud,“ selgitas Eliste.

Lääne-Virumaa kinnisvara ostjad on valdavalt kohalikud inimesed, kuid nende hulgas on palju neid, kes on pikemalt elanud või töötanud Tallinnas või Soomes. „On inimesi, kes on otsustanud välismaalt tagasi tulla ja jäädavalt kodukanti kolida. Mõned vahetavad korteri maja vastu, teised kasutavad kaugtöö võimalusi, et elada rahulikumas keskkonnas. Seda toetab ka rongiühendus – kui raudtee elektrifitseerimine Narva liinil saab valmis, siis väheneb Tallinna sõiduaeg ning see võib veelgi suurendada Lääne-Virumaa atraktiivsust,“ tõdes ta.

Intressimäärade langus toetab ostujulgust

Anne Pärgma sõnul toetab kinnisvaraturu elavnemist ka intressimäärade langus. „Euribori mõju kodulaenu intressile on suurem kui marginaali muutus. Selle positiivne mõju jõuab automaatselt kõigi olemasolevate laenuvõtjate lepingutesse, ilma et peaks midagi ise tegema,“ ütles ta.

Swedbanki statistika näitab, et uute kodulaenude väljastamine kasvas mullu üheksa kuu jooksul 12% ning kogu laenuportfelli jääk 7%. Pärgma sõnul võib selline trend jätkuda, kui euribor langeb veelgi. „Kui euribor jõuab 2% juurde, muutuvad ostjad oluliselt julgemaks. See on piir, kust allapoole liikudes tajutakse laenu taas taskukohasena. Just sealtkaudu võib turule tagasi tulla ka see osa kliente, kes seni on ostuplaanid edasi lükanud,” lausus ta. Leiad laenutingimused ja oma eeldatava kuumakse Swedbanki kodulehelt.

Eliste tõi lisaks välja, et Rakvere atraktiivsust tõstab hästi korrastatud elukeskkond. “Kõik, kes pole ammu Rakveret külastanud, võiksid sel suvel teekonna ette võtta. Väga paljud vanemad hooned on tänu Kredexi toetustele saanud uued ilmed. Kui vaadata üldpilti, siis võrreldes teiste väikelinnadega – nagu Haapsalu või Viljandi – on Rakvere tänavapilt märgatavalt paranenud,” sõnas ta.

Soovid rohkem teada, mis kinnisvaraturul toimub? Vaata meie blogi eluaseme rubriiki, kus jagame värskeid trende ja ekspertanalüüse.

Uus Maa: Juulist kerkiv käibemaks tõstis hüppeliselt uusarenduste müüki

18.06.2025

Tallinna uute korterite müük kasvas mais üle 20%, mille peamine põhjus on 1. juulist tõusev käibemaks, analüüsib Eesti suurim kinnisvarabüroo Uus Maa kinnisvaratehingute ülevaadet.

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüüsiosakonna juhi Sten Renar Subatšjuse sõnul tehti Eestis mais korteritega 1836 ostu-müügitehingut, mis on tänavuse aasta kõrgeim tulemus. „Lisaks suuremale tehinguarvule kasvas üle Eesti ka kinnisvaratehingute mediaanhind võrreldes mullusega neli protsenti. Turg on aastatagusega võrreldes kasvanud vaatamata erinevatele maksutõusudele ja madalale tarbijakindlusele. Oma osa turukasvule andsid ka tõusvad tehingumahud populaarsete suvituspiirkondade kinnisvaraga – näiteks kasvas Pärnumaa tehingute arv kuuga üle 40 protsendi,“ rääkis Subatšjus.

„Kõige märgilisem on Tallinna uusarenduskorterite tehingute 20-protsendiline kasv võrreldes aprilliga ning 40-protsendiline kasv võrreldes mullu sama ajaga, mille taga on peamiselt 1. juulil jõustuv käibemaksutõus. Inimesed tahavad lepingu enne ära sõlmida ning sellepärast on ka juunis oodata keskmisest rohkem tehinguid. Maksutõusu pikemat mõju saab aga hinnata alles teisel poolaastal,“ ütles Subatšjus.

Üle Eesti kasvas korterituru käive mullu maiga võrreldes 7,9%, eramajade käive jäi samale tasemele. Võrreldes eelmise aastaga kasvas tänavuse viie esimese kuuga korteritehingute arv 7,8%, mediaanhind 6,8% ja tehingute käive 14,8%.

Tallinna kinnisvaraturu tehingute mediaanhind langes aprilli ning eelmise aasta maiga võrreldes vastavalt 5% ja 7%, kuid tehingute arv suurenes aprilliga võrreldes viie tehingu võrra ning eelmise aasta sama ajaga võrreldes ligi 20%. Esialgsetel andmetel sõlmiti aprillis 770 tehingut mediaanhinnaga 2734 €/m².

Tartu aprilli aktiivsust tasakaalustab maikuu tehingute arv, mis langes kuuga 9% ja aastatagusega võrreldes enam kui 14%. Kokku sõlmiti Tartus mais 131 tehingut 2 354 €/m² mediaanhinnaga. „Eelmise aasta võrdluses jääb mediaanhind veel keskmisele alla, kuid selle aasta algusest on näha pigem tõusvat joont,“ kommenteeris Subatšjus.

Pärnu kinnisvaraturgkogus mais taas hoogu – sõlmiti 79 tehingut, suunates kursi tagasi tõusule. Võrreldes aprilliga tehti tehinguid 23 võrra rohkem (41%) ning mediaanhind oli 2 375 €/m², näidates sellega viimase 1,5 aasta parimat tulemust. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes kasvas tehingute arv küll vaid kuue võrra, kuid tehingute mediaanhind kerkis üle 20%. „Nende numbrite pealt võib ennustada, et suvitajad ootavad tänavu ilusaid suveilmasid,“ nentis Subatšjus.

Narva kinnisvaraturg oli mais stabiilne. Tehinguarv jäi mais aprillile kahega alla ning üldine aktiivsus on pigem madal, kuid tehingute mediaanhind kerkis eelmise kuuga võrreldes 6%. „Mullusega võrreldes on näitajad siiski endiselt tugevalt negatiivsed – tehingute arv on ligi 19% ja mediaanhind lgi 15% madalam. Tegeliku olukorra aktsepteerimist peegeldab ka kuust kuusse langevad pakkumishinnad, olles veel endiselt tegelikest tehinguhindades üle poole võrra kõrgemad,“ lisas Subatšjus.

Tallinn: Vanalinna arengukava toob selged sammud elukeskkonna parandamiseks

18.06.2025

TallinnTallinna linnavalitsus kinnitas tänasel istungil vanalinna arengukava aastateks 2025–2035. Arengukava eesmärk on kujundada Tallinna vanalinnast elujõuline, mitmekesine ja kultuuripärandit väärtustav elukeskkond, kus igapäevased teenused on kättesaadavad 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel ning ettevõtlus toetab aktiivset kultuurielu.

Valdkonna eest vastutava abilinnapea Madle Lippuse sõnul on Tallinna eesmärk arendada vanalinna elukeskkonnana, mis on atraktiivne ja vastab kaasaegsetele nõudmistele. „Selliselt loome eelduse, et suureneks vanalinna elanikkond ning väheneb lühiajaliselt rendile antavate korterite hulk, samuti on oluline, et kultuuri-, spordi-, huvihariduse- ja haridusteenuste võimalused asumis paranevad. Tegevustest nende eesmärkide saavutamiseks – näiteks väärtuspõhise rendipoliitika koostamine, Kultuurikvartali arendamine või jäätmete liigiti kogumise lahenduste väljatöötamine – koosneb ka arengukava rakenduskava, millel on eelarveline mõju ning mida me juba koostame.”

27. jaanuarist kuni 28. veebruarini toimunud avaliku väljapaneku käigus said kõik huvilised esitada ettepanekuid või arvamusi. Tagasiside tõi esile mitmeid olulisi teemasid, sealhulgas vajaduse leevendada turismikoormust, reguleerida lühimajutusteenust ning muuta linna rendipoliitikat kogukonnale kasulikumaks ja sisukamaks.

Vanalinna arengukavaga on tutvunud ka UNESCO maailmapärandi keskus, kes oma tagasisides rõhutab, et arengukava suund ja selles toodud tegevused vanalinna elu- ja ärikeskkonna parandamiseks, ja seeläbi piirkonna turismikesksuse vähendamiseks, on paljulubavad. „UNESCO maailmapärandi keskus tõstis esile arengukava kui vanalinna arengu juhtimise tööriista läbimõeldust ja sidumist kogu linna arengustrateegiaga, sest vaid nii on võimalik arengukavas toodu ka päriselt ellu viia. Tunnustati ka kogukonna kaasatust kava koostamisel,“ kommenteeris UNESCO maailmapärandi keskuse tagasisidet Tallinna linnaplaneerimise ameti vanalinna arengu koordinaator Kaire Tooming.

Linn on juba astunud samme arengukavas seatud eesmärkide elluviimiseks. Märtsis sõlmiti hea tahte kokkulepe linna ja vanalinna meelelahutusasutuste vahel öörahu tagamiseks. Samuti on koostamisel uued põhimõtted linnale kuuluvate pindade kasutamiseks, mis arvestavad lisaks renditulule ka ruumide sisulist panust vanalinna elukeskkonda ja teenuste mitmekesisusse. Eesmärk on tagada, et vanalinnas oleks kättesaadav lai ja kvaliteetne valik teenuseid nii kohalikele elanikele kui ka külastajatele.

Arengukava keskendub vanalinna tegeliku elanikkonna suurendamisele ja elukeskkonna kvaliteedi parandamisele, kultuuri-, haridus- ja huvitegevuse võimaluste laiendamisele ning kultuuriasutuste ja loomeettevõtluse osakaalu suurendamisele. Tähelepanu pööratakse ka ringmajanduse ja kogukondliku ettevõtluse toetamisele.

Kava järgib UNESCO maailmapärandi paikade halduspõhimõtteid ning selle rakendamist alustatakse juba järgmise linnaeelarve koostamisel. Arengukava viiakse ellu iga-aastaselt uuendatava rakenduskava alusel.

SEB: Koduostjad on valmis energiatõhusa kinnisvara eest maksma rohkem kui varem

18.06.2025

SEB uute kodulaenude statistika näitab, et energiatõhusate A- ja B-klassi kodude eelistamine on tõusutrendis ning inimesed on valmis energiatõhusa kodu eest maksma rohkem kui varem. Samas ei pea madalama energiaklassiga kinnisvara eelistajad muretsema, sest madal energiamärgis või selle puudumine ei välista laenu saamist.

Energiamärgis annab võrreldava ülevaate, kui palju energiat vajab hoone kütmiseks, jahutamiseks, ventilatsiooniks, sooja vee tootmiseks ja üldvalgustuseks.

Energiamärgiseid on kahte tüüpi:

1) Arvutuslik energiamärgis (ETA) koostatakse uutele ja rekonstrueeritavatele hoonetele, millel puuduvad reaalsed tarbimisandmed ning see kehtib kaks aastat kasutusloa väljastamise kuupäevast.

2) Olemasolevale hoonele koostatav energiamärgis (KEK) arvutatakse tegelike tarbimisandmete põhjal ning kehtib väljastamisest alates 10 aastat.

Koduostjad eelistavad energiatõhusat elamist

SEB kodulaenu uuringu põhjal on energiatõhusus asukoha järel teine kõige olulisem kriteerium uue kodu valikul. „Energiatõhusa kodu eelduseks on kvaliteetsemate ehitusmaterjalide kasutamine, mis omakorda kajastuvad kinnisvara kõrgemas hinnas. Küll aga, tõhusad materjalid vähendavad oluliselt hoone energiakulu, mistõttu jääb ostjale sisuliselt valik, kas investeerida praegu kallimasse kodusse või tasuda hiljem kõrgemate kommunaalkulude või hoone renoveerimise eest,“ rääkis SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.

SEB uute kodulaenude statistika näitab, et energiatõhusate A- ja B-klassi kodude populaarsus on kasvamas. Kui 2023. aastal moodustasid A- ja B-energiaklassi elamud 23% uutest kodulaenudest, siis 2025. aasta esimesel poolel juba 27%.

„Ligi neljaprotsendiline kasv võib viidata sellele, et suurenenud on energiatõhusate kodude pakkumiste arv, ostjate eelistus madalamate energiakulude järele, samuti pakuvad pangad nende kodude finantseerimiseks soodsamaid laenutingimusi,“ selgitas Hallang.

Kasvutrendi näitab ka keskmine laenusumma energiatõhusa kinnisvara soetamisel. A-energiaklassi kodude puhul ulatus keskmine laenusumma 2025. aastal 204 000 euroni, mis on üle 20% kõrgem kui 2023. aastal, mil keskmine laenusumma A-klassi puhul oli 169 000 eurot. B-klassi kodude keskmine laenusumma kasvas samal ajal 142 000 eurolt 152 000 euroni.

Madal energiamärgis ei välista laenu saamist

C-klassi kodude puhul on keskmine laenusumma viimase kahe aastaga langenud 118 000 eurolt 114 000 euroni. Kuigi energiatõhusamate kodude osakaal kasvab, elab jätkuvalt suur osa eestimaalasi eelmisel sajandil ehitatud ja tänaseni renoveerimata elamutes.

„Kuigi A- ja B-klassi kodude puhul võivad laenuandjad pakkuda soodsamat intressi või väiksemat omafinantseeringut, jääb kodulaenu otsuse keskmesse siiski inimese laenu võtmise võimalused – sissetulek, juba võetud kohustused ja senine maksekäitumine. Kui laenuvõtja eelistus on vanem elukondlik kinnisvara, siis laenu saamist see ei takista,“ rõhutas Hallang.

Hallang lisas, et madalama energiaklassiga või amortiseerunud kinnisvara võib praegu tõesti tunduda soodsam valik, kuid tulevikus võivad sellega kaasneda lisakulutused energiatõhususe parendamiseks, millega võiks kodu ostmisel samuti arvestada.

EfTEN: EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 31.05.2025

18.06.2025

EfTEN United Property FundEfTEN United Property Fund teenis puhaskasumit mais 170 tuhat eurot ning 2025. aasta esimese viie kuuga 1,32 miljonit eurot (eelmisel aastal samal ajal 357 tuhat eurot). Mais tegi fond investoritele rahalise väljamakse summas 1,47 miljonit eurot ehk 57 euro senti osaku kohta. Selle tulemusena langes fondi osaku puhasväärtus (NAV) 4,4% ning oli mai lõpus 11,02 eurot. Ilma väljamakseta oleks EfTEN United Property Fund’i NAV kasvanud kuuga 0,6%.

Fondi suurima investeeringu, usaldusfond EfTEN Real Estate Fund 5, millest EfTEN United Property Fund omab 36,5%, kasum oli mais 257 tuhat eurot. Usaldusfondi kasvu toetas enim eelmise aasta detsembris tehtud investeering Kristiine kaubanduskeskusesse. Mai lõpu seisuga oli keskuses vakantseid üüripindu 0,17% ning keskust omava ettevõtte EfTEN Kristiine OÜ omakapitali väärtus kasvas kuuga 1,1%.

Fondi arendusinvesteeringus Uus-Järvekülas anti mais klientidele üle (sõlmiti asjaõigusleping) üks ridamaja osa. Arendusettevõte Invego Uus-Järveküla OÜ, millest fondile kuulub 80%, teenis mais 7,7 tuhat eurot kasumit. Lisaks teenis EfTEN United Property Fund investeeringult 38,3 tuhat eurot intresse. Arenduse järgmise etapi (17 ridamaja osa) valmimine on planeeritud juulisse ning enamike juba broneeritud 16 ridamaja osa asjaõiguslepingute sõlmimine algas juunis. Selle järgselt on arenduses veel müümata 5 valminud ridamaja osa. Viimase arendusetapi (32 ridamaja osa) valmimine on planeeritud 2026. aasta esimesse kvartalisse.

EUPF_dashboard_052025

Maailmas ainulaadse kontseptsiooniga Eedu haridus- ja ettevõtluslinnak sai nurgakivi

18.06.2025

Täna asetati nurgakivi Maakri kvartalisse kerkivale Eedu haridus- ja ettevõtluslinnakule – innovaatilisele ja silmapaistva arhitektuuriga kõrghoonele, mis on üks esimesi omataolisi maailmas. Hoone ühendab teadlikult erinevad kasutusviisid, tuues ühe katuse alla kokku ettevõtluse, hariduse, erinevad co-workingu ja ürituste alad ning elukeskkonna.

Pealinna südamesse rajatava Eedu haridus- ja ettevõtluslinnaku ehitus jõudis äsja nurgakivi paigaldamiseni ja tähistab sellega maapealsete korruste rajamise etapini jõudmist. Tänaseks on ehitus jõudnud 5. korruseni. Täiskõrgus 105 meetrit ehk 30. korrus saavutatakse vähem kui aasta pärast. Linnak avab uksed 2027. aastal.

Uue südalinna maamärgi nurgakivi asetamisele kogunes rohkelt huvilisi. Nurgakivi ajakapsel toimetati kõrgustest kohale kraanaga.

Nurgakivi tseremoonia avanud Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere rõhutas oma sõnavõtus, et Tallinna siluett saab tagasihoidliku, samas kindla täienduse. “See on suur asi ka linnale. Mul on hea meel, et selliseid asju tehakse ja panustatakse palju, et ümbritsev linna- ja elukeskkond saaks paremaks. Pärast järgmisel suvel valmivat Lauteri tänava ümberehitust ja linnaku valmimist saab sellest piirkonnast Tallinn 2.0,” ütles Pere.

Tallinna abilinnapea Madle Lippuse sõnul on Maakri kvartal pikalt oma aega oodanud piirkond südalinnas, kus lähiajal on toimumas suured arengud. “Eedu alustab selle piirkonna avaliku ruumi mitmekesistamisega, mille käigus täiendatakse ka tänavavõrku selliselt, et see oleks jalakäijatele mugavam ja atraktiivsem luues kvartalis uusi kesklinlikke ühendusi. Samasse eesmärki panustab ka järgmisel aastal Lembitu parki rajatav Ukraina väljak.”

Eedu linnakut arendava Estonian Business Schooli (EBS) kantsler Mart Habakuk lisas, et kaua küpsenud visioon on samm-sammult muutumas reaalsuseks: „Paari aasta pärast on Eedu haridus- ja ettevõtluslinnak paik, kus teooria ja praktika üksteist täiendavad, kus eksperimenteeritakse uute toodete, teenuste ja protsessidega globaalsel skaalal ja kus on loodud kõik tingimused oma suhtlusvõrgustiku kasvatamiseks ning väärtustamiseks.“
Soome tunnustatud ALA arhitektuuribüroo arhitekt Owen Lambert sõnas, et Eedu on üks esimesi omataolisi hooneid maailmas. „Eedu lähtub vertikaalse linna kontseptsioonist, ühendades teadlikult erinevaid hoone kasutusviise. Kui tavaliselt ehitatakse kõrghooneid kas elu- või äripindadena, siis tulevases linnakus täidab iga korrus oma selget eesmärki, luues koostoimiva ja funktsionaalse terviku,” selgitas Lambert. Ta lisas, et ka arhitektuuriline lahendus toetab seda, et hoone sulanduks ümbritsevasse keskkonda ning oleks jalgsi lihtsasti ligipääsetav.

Fakte Eedu haridus- ja ettevõtluslinnakust:

  • Uue hoonestuse kogumaht on 37 000 m2, millest 2/3 on elukondlik kinnisvara kõrghoone 7.-30. korrustel ja 48 toaga apartementhotell torni 4.-6. korrustel. Elukondliku kinnisvara ja hotelli pinnad realiseeritakse Eedu haridus- ja ettevõtluslinnaku rajamise finantseerimiseks. Haridus- ja ettevõtluslinnaku mahuks koos EBSi olemasoleva õppehoone ja maa-aluse auto- ja rattaparklaga jääb 15 000 m2.
  • Eedu haridus- ja ettevõtluslinnakus on äriülikooli ruumid, kiirendid, vaiksed ja rühmatöö alad, toitlustuspinnad, ürituste alad, ning maa-alune parkla 110 autole ja 100+ jalgrattale.
  • Kõrghoone on üheaegselt sügavaim ja kõrgeim elukondlik ehitis Tallinnas – 3 maa-alust ja 30 maapealset korrust
    Eesti kõrgeim rõdudega elukondlik hoone.
  • Kõrghoone 7.-30. korrusele rajatakse 129 korterit, suurusega 55-350 m2. Tänaseks on neist müüdud ligi kolmandik.

Eedu linnak valmib 2027. aastal. Arhitektuurse lahenduse autorid on hinnatud Soome arhitektuuribüroo ALA Arhitektid koos PIN Arhitektidega. Projekti teostab EBS koos kinnisvaraettevõttega Metro. Ehituse peatöövõtja on NOBE.

EfTEN: Net asset value of the EfTEN United Property Fund as of 31.05.2025

18.06.2025

EfTEN United Property FundEfTEN United Property Fund earned a net profit of 170 thousand euros in May and 1,32 million euros in the first five months of 2025 (compared to 357 thousand euros in the same time last year). In May, the fund made a cash distribution to investors in the amount of 1.47 million euros, or 57-euro cents per unit. As a result, the fund’s net asset value (NAV) decreased by 4,4% and was 11,02 euros per unit at the end of May. Without the distribution the NAV of EfTEN United Property Fund would have increased by 0,6% in May.

The fund’s largest investment, the EfTEN Real Estate Fund 5, of which EfTEN United Property Fund owns 36.5%, earned a profit of 257 thousand euros in May. Performance of the EfTEN Real Estate Fund 5 was primarily supported by the investment in Kristiine shopping centre, completed in December last year. As of the end of May, the centre’s vacancy rate was just 0.17%, and the equity value of EfTEN Kristiine OÜ, increased by 1,1% in a month.

In the fund’s development investment in Uus-Järveküla, one terraced house was handed over to clients (a real right agreement was concluded) in May. The development company Invego Uus-Järveküla OÜ, of which the EfTEN United Property Fund owns 80%, earned 7.7 thousand euros in profit in May. In addition, EfTEN United Property Fund earned 38.3 thousand euros in interest income from this investment. The completion of the next development stage (17 terraced houses) is planned for July, and the signing of real right agreements for most of the 16 terraced houses that have already been booked by clients started in June. Thereafter 5 finished terraced houses in the development remain unsold. The completion of the last stage of development (32 terraced houses) is expected to be completed in the first quarter of 2026.

EUPF_dashboard_052025

Pro Kapital: AS Pro Kapital Grupp aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused

17.06.2025

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (edaspidi nimetatud kui Ühing) aktsionäride korraline üldkoosolek (edaspidi nimetatud kui Koosolek) toimus teisipäeval, 17.06.2025.a. algusega kell 10:32, Ühingu asukohas Sõjakooli 11, Tallinn, Eesti Vabariik.

Koosoleku osalejate nimekirja kohaselt oli Koosolekul esindatud 4 aktsionäri, kellele kuuluvate aktsiatega oli esindatud kokku 36 441 493 häält, mis moodustab kokku 64,28% aktsiatega määratud häältest.

Koosoleku päevakord ja vastuvõetud otsused:

1.        Üldkoosoleku juhataja ja protokollija valimine

Vastuvõetud otsus:

Aktsionäride korralise üldkoosoleku juhatajaks valiti Ilona Nurmela. Protokollijaks valiti Helena Purga.

Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

2.        Ühingu auditeeritud 2024.a. majandusaasta aruande kinnitamine

Vastuvõetud otsus:

Kinnitada Ühingu auditeeritud 2024.a. majandusaasta aruanne.

Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

3.        Kahjumi katmise otsustamine

Vastuvõetud otsus:

Katta 31. detsembril 2024 lõppenud majandusaasta kahjum summas 3 875 000 eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt.

Otsuste poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

4.        Audiitori valimine

Vastuvõetud otsus:

Valida Ernst & Young Baltic AS (registrikood 10877299) Ühingu audiitoriks 2025-2027 majandusaasta audiitorkontrolli läbiviimiseks ning jätta audiitori tasu suuruse otsustamine Ühingu juhatusele.

Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

Koosoleku protokoll avaldatakse AS Pro Kapital Grupp koduleheküljel www.prokapital.com hiljemalt 18.06.2025.

Luminori koduga rahulolu uuring: leedukad napsasid eestlastelt esikoha

17.06.2025

Luminor BankKui veel mullu oli Baltikumi kõrgeim koduga rahulolu Eestis, siis tänaseks on esikohale tõusnud Leedu. Kuigi oma koduga on endiselt rahul valdav enamus, on kõigis kolmes Balti riigis toimunud mõningane langus, seejuures enim Eestis. Võimalikke põhjuseid avab Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas.

Luminori tellitud ja Norstati läbiviidud uuringu järgi on oma koduga rahul 76% Eesti inimestest. See on küll kõrgem näitaja kui Lätis, mis oli 72%, kuid madalam kui Leedus, kus rahulolevate inimeste osakaal ulatus koguni 81%-ni.

„Eestlaste ja lätlaste jaoks on kodu puhul kõige olulisemad omadused piisav tubade arv ning energiatõhusus. Leedukate jaoks on samuti tähtis tubade arv, kuid teisena tõsteti esile kodu planeeringut, mida mainiti poole sagedamini kui Eestis ja Lätis,“ ütles Kikas.

Uuringust selgus, et veel aasta tagasi oli oma koduga rahulolevate inimeste osakaal kõrgem igas Balti riigis: Leedus 2%, Lätis 10% ja Eestis koguni 11% võrra.

„Uuringust ilmnes, et Eesti inimeste jaoks on kodu puhul olulised nii energiatõhusus kui ka piisav tubade arv. Üks võimalik põhjus rahulolu languse taga võib olla see, et ootused kodu kvaliteedile on ajas kasvanud. Üha enam pööratakse tähelepanu praktilistele vajadustele, nagu madalad ülalpidamiskulud ja mugav ruumilahendus. Kui need ootused ei ole täitunud, langeb ka rahulolu,“ selgitas Luminori kodulaenude valdkonnajuht.

Ta lisas, et rahulolu vähenemist võib mõjutada ka üldine majandusolukorra paranemine. „Kui varem keskenduti enam ehk igapäevaste arvetega toimetulekule, siis praeguseks on kindlustunne paranenud. See võimaldab rohkem tulevikule mõelda ja ootusi suurendada, mille tagajärjel ollaksegi ehk mõningal määral rahulolematumad,“ märkis Kikas.

Piirkonniti on kõige suurem rahulolu Lõuna-Eestis, kus 81% inimestest on oma koduga rahul. Kõige väiksem on aga rahulolu Kirde-Eestis (Ida-Virumaal), kus on oma koduga rahul vaid kaks inimest kolmest (66%).

Luminori tellitud uuringu viis märtsis läbi uuringufirma Norstat. Uuringus osales igast Balti riigist 1000 vastajat vanuses 18–74 eluaastat.

1 2 3 4 … 1,573 1,574 1,575