EfTEN: The net asset value of EfTEN Real Estate Fund AS shares as of 31.03.2024

EfTEN Real Estate FundIn March, EfTEN Real Estate Fund AS generated a consolidated rental income of 2,545 thousand euros, which is 6 thousand euros less than in February. The rental income decreased by 33 thousand euros in March due to the expiration of a lease agreement with an anchor tenant in an office building located in Vilnius. Conversely, rental income increased due to a decrease in vacancy in a logistics building in Kekava and due to turnover rents in the Saules Miestas, RAF Centrs, and UKU shopping centers.

For the first quarter of this year, the consolidated rental income totaled to 7,637 thousand euros, representing a 2% increase over the same period last year. The Fund’s consolidated EBITDA for the first quarter of this year was 6,460 thousand euros, which is a 0.1% increase from last year.

During the first quarter of 2024, EfTEN Real Estate Fund AS earned a free cash flow of 2,619 thousand euros (EBITDA minus loan payments minus interest expenses), which is 406 thousand euros less than the same period last year. The decrease in cash flow is primarily due to an increase in the EURIBOR. Based on the Fund’s first-quarter results, the potential gross dividend is 19.38 cents per share (13% less than the same time last year).

The weighted average interest rate of the Fund’s subsidiaries’ bank loans was 5.9% at the end of March. The average interest rate on the Fund’s loans has remained steady since November of the previous year.

As of March 31, 2024, the Fund’s consolidated cash balance, including short-term deposits, was 20,268 thousand euros. In accordance with the decision of the general meeting, the Fund will pay a total of 10,820 thousand euros in net dividends on April 24th (1 euro per share).

As of March 31, 2024, the net asset value per share of EfTEN Real Estate Fund AS was 20.5648 euros, and the EPRA NRV was 21.3555 euros. The net asset value per share increased by 0.5% in March as usual.

EREF_reports_monthly_03.2024

KV.EE: Elamispindade turg ootab majanduskasvu taastumist

Korterite müügipakkumiste arv kinnisvaraportaalis KV.EE on peale mõningat stabiilsuse perioodi kasvanud. Siiani on tehingute turg toiminud üsnagi mõistlikult, kuid tehinguid on samm-sammult vähemaks jäänud. Nii püsivad elamispindade hinnad vähemalt kogu 2024. a jooksul surve all, leidis kinnisvaraportaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

Kinnisvaraportaalis KV.EE oli märtsis 2024. a pakkumises kokku 5291 Tallinna korterit. Aktiivsete pakkumiste arv oli keskmiselt 4162. Korterite müügipakkumiste arvu mõninga stabiilsuse periood ja isegi vähenemine on 2024. a algusest pöördunud kasvule.

“Korterite müügipakkumiste arvu suurenemise põhjusena võib välja tuua kahaneva tehingute arvu. Märtsikuine korteritehingute arv Tallinnas jäi Maa-ameti andmetel aastatagusest 30% allapoole. Nii püsivad korterid kinnisvaraportaalis KV.EE kauem pakkumises. Teise põhjusena võib tuua mõninga, siiski mitteolulisel määral üürikorterite müügipakkumisse jõudmise,” põhjendas Tarvo Teslon liikumisi korterite turul.

Tallinna korterite müügipakkumiste hind ei ole end suurenevast müügisoovist segada lasknud ja tüürib ülespoole. Märtsikuine Tallinna korterite müügipakkumiste keskmine hind kinnisvaraportaalis KV.EE oli 3583 €/m² ehk eelmisest aastast 3,4% rohkem.

“Korteripakkumiste keskmise hinna kerkimine on mõnevõrra näilik. Pakkumises on märkimisväärne hulk uusi ehk keskmisest kallimaid kortereid, millede müügikäive pole liiga kiire. See viib portaali KV.EE keskmise pakkumishinna matemaatiliselt ülespoole ilma, et samaväärse vara eest kõrgemat hinda küsitaks,” selgitas Tarvo Teslon hinnamaagiat.

Suurenev pakkumiste arv ja aeglaselt allapoole liikuv tehingute arv tähendavad, et kiireid positiivseid muutusi kinnisvaramüüjate jaoks liiga ruttu tulla ei saa.

“2024. a korterite müügiturg jätkab ebakindlatel radadel, kus pakkumist on palju ja ostjad kõhklevad. Ostjad pole turult kadunud, kuid need, kel reaalsed ostumõtted peas keerlemas, otsivad oma raha eest parimat kaupa. Lootus turu aktiivsuse taastumiseks, kus ostjate ja müüjate huvid paremini tasakaalus oleksid, on majanduskasvu naasmine. Majanduskasvu taasleidmine võiks olla tegur, mis annab elamispindade turule uue hingamise paremal juhul käesoleva aasta lõpus või pigem uuel aastal,” prognoosis Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

Arco Vara: Arco Vara AS aktsionäride korraline üldkoosolek

Arco VaraAKTSIONÄRIDE KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU KUTSE, PÄEVAKORD JA ETTEPANEKUD

Lp. Arco Vara AS-i aktsionär

Arco Vara AS-i (registrikood 10261718; aadress Rotermanni 10, Tallinn) aktsionäride korraline üldkoosolek toimub 09.05.2024 kell 17:15 Tallinnas Kodulahe paviljonis (aadressil Lammi 8).
Koosolekule järgneb investor event – üritus on tasuta ega nõua Arco Vara aktsiate olemasolu.

Korralise üldkoosoleku päevakord:

  1. 2023. aasta majandusaasta aruande kinnitamine

Nõukogu teeb aktsionäridele ettepaneku:

  • Kinnitada Arco Vara AS-i 2023. aasta majandusaasta aruanne.
  1. Kasumi jaotamine ja dividendi maksmine

Juhatus teeb kooskõlastatult nõukoguga aktsionäridele ettepaneku:

  • Kanda 31.12.2023 lõppenud majandusaasta puhaskasum summas 3 550 tuhat eurot jaotamata kasumi hulka.
  • Maksta dividendi 0,06 eurot aktsia kohta. Dividend makstakse välja 4 osas alljärgnevalt:
    • 0,02 eurot aktsia kohta makstakse aktsionäridele 13.06.2024 ülekandega aktsionäri pangaarvele. Aktsionäride, kellel on õigus saada vastavat dividendi, nimekiri (record date) fikseeritakse seisuga 06.06.2024;
    • 0,01 eurot aktsia kohta makstakse aktsionäridele 13.09.2024 ülekandega aktsionäri pangaarvele. Vastava dividendi record date on 06.09.2024;
    • 0,02 eurot aktsia kohta makstakse aktsionäridele 13.12.2024 ülekandega aktsionäri pangaarvele. Vastava dividendi record date on 06.12.2024;
    • 0,01 eurot aktsia kohta makstakse aktsionäridele 13.03.2025 ülekandega aktsionäri pangaarvele. Vastava dividendi record date on 06.03.2025.
  1. Audiitori valimine

Juhatus teeb kooskõlastatult nõukoguga aktsionäridele ettepaneku:

  • Valida audiitor kolmeks aastaks ja nimetada selleks KPMG Baltics OÜ. Maksta audiitorile tasu Arco Vara AS-i 2024., 2025. a ja 2026.a majandusaasta majandustegevuse auditeerimise eest vastavalt Arco Vara AS-i ja KPMG Baltics OÜ vahel sõlmitud lepingule.

Arco Vara AS-i aktsionäride korralise üldkoosoleku materjalid on kättesaadavad Arco Vara AS-i kodulehel aadressil www.arcovara.com ja Arco Vara AS-i kontoris Tallinnas aadressil Rotermanni 10 tööpäevadel kell 9.30-17.00.

Küsimusi päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressil info@arcovara.com. Küsimused ja vastused avalikustatakse Arco Vara AS-i koduleheküljel. Aktsionäril on õigus kooskõlas seadusega saada üldkoosolekul juhatuselt teavet Arco Vara AS-i tegevuse kohta. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Arco Vara AS-i aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda, esitades vastava nõude hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o hiljemalt 25.04.2024, samuti võivad nad esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõusid, tehes vastavad ettepanekud hiljemalt 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o hiljemalt 06.05.2024. Aktsionäride nõuded ja ettepanekud tuleb esitada e-posti aadressil info@arcovara.com ning need avaldatakse seadusega ettenähtud korras.

Koosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse seisuga 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o 02.05.2024 Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Kõigil, kes soovivad määrata endale volikirja alusel tegutseva esindaja, palume informeerida meid sellest hiljemalt 08.05.2024 ja edastada digitaalselt allkirjastatud volikirjad e-posti aadressile info@arcovara.com. Juhul, kui puudub digitaalse allkirjastamise võimalus, palume saata skaneeritud volikiri e-posti aadressile info@arcovara.com ja originaal postiga aadressile Rotermanni 10, Tallinn 10111. Korralisest üldkoosolekust füüsiliselt osa võtta soovivate aktsionäride registreerimine algab 09.05.2024 kell 16:45. Registreerimiseks palume kaasa võtta isikut tõendav dokument, aktsionäri esindajal kirjalik volikiri või esindusõigust tõendavad dokumendid.

Üldkoosoleku kokkukutsumise teade avaldatakse ajalehes Postimees 09.04.2024.

Merko: ASi Merko Ehitus aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

ASi MERKO EHITUS, registrikood 11520257, asukoht Järvevana tee 9G, Tallinn, 11314, juhatus kutsub ASi MERKO EHITUS aktsionäride korralise üldkoosoleku kokku kolmapäeval, 8. mail 2024. aastal kell 10.00 Nordic Hotel Forum hotelli konverentsikeskuses (Viru väljak 3, Tallinn).

Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse kindlaks 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, st 30. aprillil 2024. aastal arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Koosolekust osavõtjate registreerimine algab 8. mail 2024. aastal kell 9.30.

Aktsiate ja aktsiatega seotud hääleõiguste koguarv üldkoosoleku kokkukutsumise teate avalikustamise päeval on 17 700 000.

Jätkusuutlikkuse edendamise eesmärgil on otstarbekas hääletada otsuste eelnõusid elektrooniliselt enne üldkoosolekut ning vältida koosolekule ja tagasi sõitu.

Elektrooniliseks hääletamiseks tuleb aktsionäridel täita hääletussedel – see on lisatud üldkoosoleku kokkukutsumise teatele nii Nasdaq Balti börsi Merko Ehitust puudutaval lehel (https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100098328/news) kui Merko Ehituse kodulehel (https://group.merko.ee/investorile). Täidetud hääletussedel tuleb digitaalselt allkirjastada ning saata juhatusele e-kirjaga aadressil group@merko.ee hiljemalt 7. maiks 2024. aastal kella 16:00-ks. Täpne elektroonilise hääletamise korraldamise kord on samuti lisatud üldkoosoleku kokkukutsumise teatele eelnimetatud kodulehtedel.

ASi Merko Ehitus enamusaktsionär AS Riverito on juhatusele andnud teada oma kavatsusest hääletada üldkoosoleku päevakorras olevate punktide poolt vastavalt koostatud otsuste eelnõudele.

Üldkoosoleku päevakord ja ASi Merko Ehitus nõukogu ettepanekud päevakorrapunktide kohta:

1. 2023. aasta majandusaasta aruande kinnitamine
Nõukogu ettepanek on kinnitada ASi Merko Ehitus 2023. aasta majandusaasta aruanne.

2. Kasumi jaotamine
Nõukogu ettepanek on:
(i)     kinnitada 2023. aasta majandusaasta puhaskasum 46 048 325 eurot;
(ii)    maksta eelnevate perioodide puhaskasumist aktsionäridele dividendidena välja kokku 23 010 000 eurot, mis on 1,30 eurot ühe aktsia kohta;
– õigus dividendidele on 10. juunil 2024. aastal arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga ASi Merko Ehitus aktsiaraamatusse kantud aktsionäridel;
– eelnevast tulenevalt on aktsiatega seotud õiguste muutumise päev (ex-date) 7. juuni 2024. aastal; alates sellest kuupäevast ei ole aktsiad omandanud isik õigustatud saama dividende 2023. aasta majandusaasta eest;
– dividendid makstakse aktsionäridele välja 21. juunil 2024. aastal, kandes vastava summa aktsionäri väärtpaberikontoga seotud arvelduskontole;
(iii)   jätta ülejäänud puhaskasum jaotamata.

Korralduslikud küsimused
Üldkoosolekul osalejate registreerimiseks palume esitada:
– Füüsilisest isikust aktsionäril isikut tõendava dokumendina isikutunnistus (ID-kaart) või pass, esindajal lisaks ka nõuetekohaselt vormistatud volikiri.
– Juriidilisest isikust aktsionäri esindajal väljavõte vastavast (äri)registrist, kus juriidiline isik on registreeritud, millest tuleneb isiku õigus aktsionäri esindada (seadusjärgne esindusõigus) ja esindaja pass või isikutunnistus (ID-kaart); juhul, kui tegemist ei ole seadusjärgse esindajaga, siis lisaks registriväljavõttele tuleb esitada nõuetekohaselt vormistatud volikiri (tehinguga antud volitus) ja esindaja isikutunnistus (ID-kaart) või pass. Välisriigis registreeritud juriidilise isiku registridokumendid (välja arvatud lihtkirjalik volikiri) palume eelnevalt legaliseerida või kinnitada apostilliga, kui välislepingust ei tulene teisiti. AS Merko Ehitus võib registreerida välisriigi juriidilisest isikust aktsionäri üldkoosolekul osalejana ka juhul, kui kõik nõutavad andmed juriidilise isiku ja esindaja kohta sisalduvad esindajale välisriigis väljastatud notariaalses volikirjas ja volikiri on Eestis aktsepteeritav.

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teavitada ASi Merko Ehitus esindaja määramisest ja esindatava poolt volituse tagasivõtmisest, esitades digitaalallkirjastatud volikirja ja muud nõuetekohased dokumendid e-posti teel aadressil group@merko.ee või edastades kirjaliku paberkandjal allkirjastatud volikirja ja muud nõuetekohased dokumendid ASi Merko Ehitus kontorisse, Pärnu mnt 141, Tallinnas (tööpäevadel alates kell 10.00 kuni 16.00) hiljemalt 7. maiks 2024. aastal kella 16.00-ks, kasutades selleks blankette, mis on lisatud üldkoosoleku kokkukutsumise teatele nii Nasdaq Balti börsi (https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100098328/news) kui Merko Ehituse kodulehel (https://group.merko.ee/investorile). Elektrooniliselt saab üldkoosolekul hääletada enne üldkoosoleku toimumist vastavalt juhatuse poolt kinnitatud elektroonilise hääletamise korraldamise korrale. Posti teel üldkoosolekul hääletada ei saa.

ASi Merko Ehitus 2023. aasta majandusaasta aruandega ning vandeaudiitori aruandega on võimalik tutvuda Nasdaq Balti börsi kodulehel Merko Ehitust puudutaval lehel https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100098328/news ja kontserni kodulehel https://group.merko.ee/investorile.

ASi Merko Ehitus korralise üldkoosolekuga seotud dokumentidega, sealhulgas otsuste eelnõudega, 2023. aasta majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande, kasumi jaotamise ettepaneku, nõukogu aruandega tegevuse kohta 2023. aasta majandusaastal ning juhatuse poolt kinnitatud elektroonilise hääletamise korraldamise korraga on võimalik alates 9. aprillist 2024. aastal tutvuda ASi Merko Ehitus kodulehel aadressil https://group.merko.ee/investorile. Küsimusi korralise üldkoosoleku päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressil group@merko.ee. Küsimused ja vastused avalikustatakse ASi Merko Ehitus kodulehel (https://group.merko.ee/investorile).

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet ASi Merko Ehitus tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Juhul kui ASi Merko Ehitus juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle, või esitada kahe nädala jooksul üldkoosoleku toimumisest arvates hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 ASi Merko Ehitus aktsiakapitalist, võivad esitada aktsiaseltsile iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu hiljemalt 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o kuni 5. maini 2024. aastal, esitades selle kirjalikult aadressil AS Merko Ehitus, Järvevana tee 9g, 11314 Tallinn.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 ASi Merko Ehitus aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o kuni 23. aprillini 2024. aastal, aadressil AS Merko Ehitus, Järvevana tee 9g, 11314 Tallinn.

2024 Elektroonilise haaletamise kord

2024 Haaletussedel

2024 Volikiri

2024 Volituse tagasivotmise teade

Merko Ehitus 2024 05 08 uldkoosoleku otsuste eelnoud

Merko Ehitus noukogu_otsused uldkoosolekuks ja 2023 aruanne

Merko Ehitus 2023 aastaaruanne

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fond lunastas ennetähtaegselt osa võlakirju

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fond teavitas 15. märtsil 2024 avaldatud börsiteate vahendusel plaanist lunastada 8. aprillil 2024 osa võlakirjadest, mis emiteeriti 8. mail 2023 (ISIN-kood EE3300003235). Käesolevaga annab Baltic Horizon Fond teada, et lunastas täna, 8. aprillil 2024 võlakirju ennetähtaegselt 4 499 997,60 euro ulatuses. Enne lunastamist oli võlakirjade nominaalsumma kokku 34 499 997 eurot ja pärast lunastamist on 29 999 999,40 eurot. Võlakirjade osalise lunastamisega kaasnes nimiväärtuse muutus, uus nimiväärtus on 71 428,57 eurot ühe võlakirja kohta.

Baltic Horizon Fond plaanib lunastada täiendavalt 7 999 999,40 euro ulatuses võlakirju hiljemalt 8. juulil 2024.

Fondi juhtkond on jätkuvalt pühendunud finantsvõimenduse järkjärgulisele vähendamisele eesmärgiga saavutada LTV eesmärk 50% või madalam peale 2024. aastal kavandatud tegevusi.

Merko: Notice on convening the annual general meeting of shareholders of AS Merko Ehitus

The Management Board of AS Merko Ehitus, registry code 11520257, seated at Järvevana tee 9G, Tallinn, 11314, will convene the annual general meeting of shareholders of AS Merko Ehitus on Wednesday, 8 May 2024 at 10.00 at Nordic Hotel Forum conference centre (Viru square 3, Tallinn).

The set of shareholders, entitled for the participation in the general meeting, will be determined 7 days before the general meeting of shareholders is held, i.e. on 30 April 2024 at close of the business of the settlement system. Registration of participants of the meeting will be opened on 8 May 2024 at 9.30.

The total number of shares and voting rights attached to the shares on the day of publication of the AGM convening notice is 17,700,000.

To advance sustainability, it is practical to vote on draft decisions electronically before the general meeting and to avoid traveling to and from the meeting.

In order to vote using electronic means the shareholders are to fill in a voting ballot – the ballot is attached to the notice on convening the general meeting both on Merko Ehitus page of the website of Nasdaq Baltic stock exchange (https://nasdaqbaltic.com/statistics/en/instrument/EE3100098328/news) as well as of Merko Ehitus website (https://group.merko.ee/en/investors/). The filled-in ballot shall be signed digitally and sent to the Management Board by e-mail at group@merko.ee by no later than on 7 May 2024 at 16:00. The exact procedure of the organisation of the electronic voting is also attached to the notice on convening the general meeting on the aforementioned websites.

AS Riverito, the majority shareholder of AS Merko Ehitus, has let the Management Board know of their intention to vote in favour of the draft resolutions prepared in respect to the items on the agenda.

Agenda of the general meeting and proposals of the Supervisory Board of AS Merko Ehitus regarding the agenda items:

1. Approval of the annual report of the year 2023
The Supervisory Board proposes to approve the annual report of the financial year 2023 of AS Merko Ehitus.

2. Distribution of profits
The Supervisory Board proposes to:
(i)     approve the net profit for the financial year 2023 as EUR 46,048,325;
(ii)    to pay a total of 23,010,000 euros as dividends from the net profit of previous periods, which is 1.30 euros per share;
– shareholders entered into the share register of AS Merko Ehitus as of the close of the business of the settlement system on 10 June 2024 will be entitled to dividends;
– respectively, the date of the change of the rights attached to the shares (ex-date) is set to 7 June 2024; from that date onwards, the person acquiring the shares is not entitled to receive dividends for the financial year 2023;
– dividends will be paid to shareholders on 21 June 2024 by transferring the corresponding
amount to the shareholder’s current account linked to the securities account;
(iii)   leave the rest of the net profit undistributed.

Organisational issues

Please provide the following for the registration of participants of the general meeting:
– Passport or identity card (ID-card) as identity document for natural person-shareholders; a suitably prepared power of attorney is also required for representatives.
– Representatives of a legal person-shareholders are required to provide an excerpt from an appropriate (business) register where the legal person is registered, which identifies the individual’s right to represent the shareholder (legal representation), and passport or identity card (ID-card) of the representative; if the type of representation is other than legal representation, a suitably prepared power of attorney must also be provided (authorities granted by transaction), as well as the representative’s passport or identity card (ID-card). Please legalise the registration documents of a legal person, registered in a foreign country (with the exception of unattested power of attorney), or have them apostilled, if not provided otherwise by an international treaty. AS Merko Ehitus may also register shareholders, who are legal persons registered in a foreign country, as participants of general meeting, when all the required information on the legal person and the representative concerned are given in a notarised power of attorney, issued to the representative in a foreign country, and the power of attorney is recognised in Estonia.

A shareholder may notify AS Merko Ehitus of appointing a representative and having withdrawn a power of attorney before the general meeting, by supplying a digitally signed power of attorney and other required documents by e-mail to the following address: group@merko.ee; or delivering the written and signed power of attorney and other required documents on paper to the office of AS Merko Ehitus, at Pärnu mnt 141, Tallinn (on working days from 10:00 through 16:00) by no later than 7 May 2024 at 16:00, using the forms attached to the notice on convening the general meeting both on the Merko Ehitus page of the website of Nasdaq Baltic stock exchange (https://nasdaqbaltic.com/statistics/en/instrument/EE3100098328/news) as well as of Merko Ehitus website (https://group.merko.ee/en/investors/). It is possible to vote at the general meeting using electronic means prior to the general meeting in accordance with the procedure of the organisation of the electronic voting as determined by the Management Board. It is not possible to vote at the general meeting by mail.

The annual report of AS Merko Ehitus for the financial year 2023 and the auditor’s report are available on the Merko Ehitus page of the website of Nasdaq Baltic stock exchange at https://nasdaqbaltic.com/statistics/en/instrument/EE3100098328/news and the group’s website at https://group.merko.ee/en/investors/.

Documents related to the annual general meeting of shareholders of AS Merko Ehitus, including draft resolutions, annual report for the financial year 2023, auditor’s report, proposal for distribution of profit, report on the activities of the Supervisory Board in the financial year 2023, and the procedure of the organisation of the electronic voting as determined by the Management Board, are available starting from 9 April 2024 at the website of AS Merko Ehitus at https://group.merko.ee/en/investors/. Questions concerning the agenda of the annual general meeting can be sent to the e-mail address group@merko.ee. The questions and answers will be disclosed on the website of AS Merko Ehitus (https://group.merko.ee/en/investors/).

The shareholders have the right to receive information on the activities of AS Merko Ehitus from the Management Board at the general meeting. The Management Board may refuse to give information, if there is a basis to presume that this may cause significant damage to the interests of the company. Should the Management Board refuse to provide the information, the shareholder may demand that the general meeting decide on the legality of the shareholder’s request, or file, within two weeks after the general meeting, a petition to a court by way of proceedings on petition in order to obligate the Management Board to give information.

Shareholders whose shares represent at least one-twentieth of the share capital of AS Merko Ehitus, may submit a draft resolution of each item on the agenda to the company no later than 3 days prior to the general meeting, that is, until 5 May 2024, submitting it in writing to the following address: AS Merko Ehitus, Järvevana tee 9g, 11314 Tallinn.

Shareholders whose shares represent at least one-twentieth of the share capital of AS Merko Ehitus, may demand the inclusion of additional issues on the agenda of the general meeting if the respective demand has been submitted no later than 15 days before the general meeting is held, that is, until 23 April 2024, to the following address: AS Merko Ehitus, Järvevana tee 9g, 11314 Tallinn.

2024 AGM Ballot form

2024 AGM Notice on withdrawal of power of attorney

2024 AGM Power of Attorney

2024 AGM procedure for electronic voting

Merko Ehitus_Draft resolutions of the 2024 05 08 AGM

Merko Ehitus Supervisory Board_Decisions for the AGM and 2023 report

Merko Ehitus 2023 annual report

Statistika: keskmise ehitusloa saanud eluruumi pindala oli 86 ruutmeetrit

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

Statistikaameti andmete põhjal oli 2023 IV kvartalis ehitusloa saanud 1872 eluruumi keskmine pindala 86 m². Aasta tagasi oli keskmine ehitusloa saanud eluruum pindalaga 88 m². 2023 II kvartalis ehitusloa saanud eluruum oli märksa suurem – 128 m².

2023. jooksul kokku ehitusloa saanud eluruumide keskmine pindala oli 98 m².

Ehitusloa saanud eluruumi keskmise pindala vähenemine näitab, et ehitusloa saanud eluruumide seas oli suurem proportsioon kortereid, mida arendab valdavalt professionaalne arendaja ja väiksem osakaal suurema pindalaga ühepereelamuid, paarid- ja ridaelamuid, mille taga võib olla nii professionaalne arendaja kui eraisik.

Ehitusloa väljastamine loob potentsiaali eluruumide ehitamiseks. Ehitusloa väljastamise järel peab arendaja otsustama, kas projekt läheb ehitusse või mitte. Nõrga müügitempo tingimustes on alust arvata, et üksjagu ehituslubasid jääb riiulile paremate aegade ootele.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

 

Arco Vara: Annual General Meeting of Arco Vara AS

Arco VaraNOTICE OF THE ANNUAL GENERAL MEETING, ITS AGENDA AND PROPOSED RESOLUTIONS

Dear shareholder of Arco Vara AS,

Notice is hereby given that the annual general meeting of Arco Vara AS (registry number 10261718; registered office at Rotermanni 10, Tallinn) will be held in Tallinn at Kodulahe pavilion (address Lammi 8) on 9 May 2024 at 5:15 pm.

The general meeting will be followed by an investor event – the event is free of charge and does not require ownership of Arco Vara shares.

The agenda of the annual general meeting:

  1. Approval of the annual report for 2023

The Supervisory Board proposes to the shareholders:

  • To approve the annual report of Arco Vara AS for 2023.
  1. Distribution of profit and dividend payment

Management Board in accordance with Supervisory Board proposes to the shareholders:

  • To allocate the net profit for the year ended on 31 December 2023 in the amount of 3,550 thousand EUR to retained earnings;
  • to pay dividends to the shareholders 0.06 euros per share. The dividend will be paid out in 4 instalments as follows:
    • 0.02 euros per share will be paid to the shareholders on 13 June 2024 by transfer to the shareholder’s bank account. The list of shareholders entitled to respective dividends (record date) shall be fixed on 6 June 2024.
    • 0.01 euros per share will be paid to the shareholders on 13 September 2024 by transfer to the shareholder’s bank account. The respective dividend record date is on 6 September 2024.
    • 0.02 euros per share will be paid to the shareholders on 13 December 2024 by transfer to the shareholder’s bank account. The respective dividend record date is on 6 December 2024.
    • 0.01 euros per share will be paid to the shareholders on 13 March 2025 by transfer to the shareholder’s bank account. The respective dividend record date is on 6 March 2025.
  1. Election of auditor

The Management Board in accordance with the Supervisory Board proposes to the shareholders to appoint an auditor for three years and appoint KPMG Baltics OÜ as the auditor. To pay the auditor for auditing the annual report of Arco Vara AS for 2024, 2025 and 2026 according to the agreement concluded between Arco Vara AS and KPMG Baltics OÜ.

The materials of the annual general meeting will be available on the website of Arco Vara AS at www.arcovara.com and in the registered office of Arco Vara AS at Rotermanni 10 Tallinn on business days from 9:30 am to 5:00 pm.

Questions regarding the agenda items may be sent by email to info@arcovara.com. The questions together with the answers will be published on the website of Arco Vara AS. All shareholders have a lawful right to obtain information at the general meeting from the Management Board about the operation of the company. Shareholders whose shares represent at least 1/20 of the share capital of Arco Vara AS may request that additional items be added to the agenda, provided they submit their request at least 15 days before the general meeting, i.e. by 25 April 2024 at the latest, and they may propose a resolution on any or all agenda items, provided they submit the proposal at least 3 days before the general meeting, i.e. by 06 May 2024 at the latest. Shareholder requests and proposals have to be submitted by email to info@arcovara.com and they will be published in line with legal requirements.

The list of shareholders eligible to vote will be fixed 7 days before the general meeting, i.e. on 02 May 2024 as at the end of the working day of Nasdaq CSD Estonian settlement system.

We ask everyone who decides to appoint with a proxy a representative, to inform us about it at the latest on 08 May 2024 and send us the digitally signed proxy to info@arcovara.com. In case you are not able to sign digitally, please send us the scanned proxy to info@arcovara.com and the original by post to Rotermanni 10, Tallinn 10111. Registration of physical attendees begins on 09 May 2024 at 4:45 pm. For registration, please bring an identity document, in case of the shareholder’s representative a written proxy, or documents proving the right of representation.

The invitation of the Annual General Meeting of Arco Vara AS will be published in Postimees on 09 April 2024.

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund redeemed early part of the bonds

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fund announced on 15 March 2024 via stock exchange announcement a plan to redeem partially the bonds issued on 8 May 2023 (ISIN code EE3300003235) on 8 April 2024. Baltic Horizon Fund hereby announces that it has today, on 8 April 2024 redeemed early bonds in the amount of EUR 4,499,997.60. The total nominal amount of the bonds before the redemption was EUR 34,499,997 and after the redemption is EUR 29,999,999.40. The partial redemption of the bonds entailed a change in the nominal value, the new nominal value being EUR 71,428.57 per bond.

Baltic Horizon Fund additionally plans to redeem bonds in the amount of EUR 7,999,999.40 at the latest on 8 July 2024.

The management team remains committed to gradually reduce leverage with the ultimate goal of reaching an LTV target of 50% or lower after the planned activities in 2024.

Tallinn: Linn otsib arhitektuurivõistlusega ideid Manufaktuuri lasteaia rajamiseks

TallinnTallinna linn korraldab arhitektuurivõistluse, et leida uuele Sitsi Manufaktuuri kvartalisse kavandatavale lasteaiale moodsa õpikeskkonna põhimõtetest lähtuv, kuid ajaloolisesse keskkonda hästi sobiv terviklahendus. Konkursitöid saab esitada kuni 27. juunini 2024.

Manufaktuuri kvartal asub Põhja-Tallinna linnaosas Kopli poolsaarel Sitsi asumis, arendatav kinnistu on endise Balti Manufaktuuri territooriumil aadressil Manufaktuuri tn 6. Ajalooliselt paiknes kinnistul puuvillavabriku direktori villa. Muinsuskaitse all olev hoone põles maha 2019. aastal, sellest on säilinud vaid vundament.

Lasteaia kavandamine villa kinnistule on nii minevikku- kui ka tulevikku vaatav. Võistlusega otsitakse parimat ruumilist ja arhitektuurilist lahendust krundile kavandatavale uuele puidust 10-rühmalisele lasteaiale. Võistlusala hõlmab 10 213 m2 suurust maa-ala. Lasteaia rajamisel arvestatakse ajaloolist hoonemahtu, mis toetab Manufaktuuri tehaseala hoonestuse terviklikkuse säilimist, aga ka kvartali mitmekesist arengut 15 minuti linna põhimõttel.

Abilinnapea Tiit Teriku sõnul peab arhitektuurilahenduse keskmes olema väikese lapse areng ja tema turvaline ning loovust ergutav kasvukeskkond. „Lapse igapäevatöö on mäng, mis on aluseks nii tema sotsiaalsete oskuste kui ka akadeemiliste teadmiste kujunemisele. Füüsiline õpikeskkond peab seda toetama, olles osaks õppimisest, avastamisest ja teistega arvestavast käitumiskultuurist. Võistlustöölt ootame ruumilahendusi, mis kõike seda võimaldab,“ ütles Terik. „Olulised on väiksed, lapse mõõdus detailid, ruumid, mustrid ja faktuurid. Ruum peab olema paindlik, et laps saab seda enda järgi kohandada, ümber kujundada ja seega paremini maailma enda ümber tunnetada.“

Uus lasteaiahoone peab olema kõrge ruumikvaliteediga, tagades lastele ja personalile nüüdisaegse õpikeskkonna nii sise- kui ka väliruumis. Hoone peab vastama tänapäevastele keskkonnasäästu nõuetele, olema liginullenergiahoone ja võimalikult väikese ehitusaegse CO2 jalajäljega.

„Kavandatava hoone kandekonstruktsioon peab olema puidust, et säiliks seos endise puuvillavabriku direktori elamu joonega. Ühtlasi järgitakse puidu eelistamisega ka Tallinna kliimakava ja arengustrateegia 2035 eesmärke,“ lisas Terik.

Võistlustööga tuleb välja pakkuda ka lasteaia õueala põhimõtteline lahendus. Oluline on, et õueruum toetaks väliruumi ja vastupidi. Silmas tuleb pidada õuesõppe põhimõtteid ja ka seda, et õues mängimine peaks olema samuti loominguline ning seda ei tohi piiritleda kitsalt valmistoodetud mänguvahenditega. Samaväärset mängukogemust pakuvad hekid, labürindid, kivid, puutüved. Oluline on ka, et lapsed saaksid õueruumi kohandada vastavalt oma mängule, tujule, aastaajale ja ilmastikule. Meeles tasub hoida, et ka voolav vihmavesi on mänguline element ning seda ei tuleks juhtida maa alla. Aastatega välja kujunenud madal- ja kõrghaljastus tuleb säilitada maksimaalses ulatuses. Uues haljastuses tuleb kasutada kodumaised taimeliike.

Uus lasteaiahoone on kavandatud pilootprojektina Interregi ja Euroopa Liidu koostööprojekti NonHazCity3 raames. Projekti eesmärk on leida võimalusi ja ettepanekuid, kuidas ehitustegevuses vähendada ohtlikke kemikaale inimestega kokkupuutes olevates ehitusmaterjalides kui ka selliste kemikaalide sattumist loodusesse, ning suurendada ehitise kliimaneutraalsust ja vähendada CO2 jalajälge. Ehitusmaterjalide valikul peetakse silmas nende jätkusuutlikkust läbi materjali elukaare, arvestades ka vähest hooldust ja maksimeerides kasutusiga.

Arhitektuurivõistluse peakorraldaja on Tallinna Linnavaraamet koostöös Tallinna Strateegiakeskusega. Võistlusele järgnevalt viib linnavaraamet läbi läbirääkimistega hanke ideekonkursi võitjaga projekteerimislepingu sõlmimiseks.

Nõmme korterite turu detailne ülevaade

Tõnu ToomparkNõmme kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Nõmme linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

  • korterituru tehingud ja hinnad;
  • korterite tehingute toalisus ja vanus;
  • uusarenduste pakkumine ja hinnad;
  • uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
  • uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
  • uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes;
  • üüriturg ja selle trendid.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Tõnu Toompark: Elamispindade turu piirkonna detailne analüüs

Rahandusministeerium: Aastane inflatsioon on aeglustumistrendil

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad märtsis eelmise kuuga 0,4 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes aeglustus hinnakasv veebruari 4,2 protsendilt märtsis 3,9 protsendini. Euroalal pidurdus hindade tõus esialgsel hinnangul 2,4 protsendini.

Märtsis kergitas hinnataset sideteenuse kallinemine ning hooajalised hinnamuutused, nagu riiete allahindluste lõppemise ning lennukipiletite hinnatõus. Valdava osa kuisest hinnatõusust moodustas mobiilsidepakettide hüppeline, 13%ne kallinemine, mis kergitas tarbijahindu 0,3 protsendipunkti. Osades kaubagruppides, nagu toit, majapidamiskaubad võis aga täheldada allahindluste jätkumist.

Aastases arvestuses jätkus märtsis oodatult inflatsiooni aeglustumine, viimati oli tarbijahindade tõus alla 4 protsendi 2021. aasta suvel. Sealjuures pidurdus toidu aastane hinnatõus 1 protsendini. Toidu tootjahindade langus ning madalamad energiakulud on seda soosinud. Toidu ja tööstuskaupade hinnatõusu taandumine oli ka euroala inflatsiooni aeglustumise taga. Teenuste hinnatõus on meil aasta algusest alates kiirenenud, mida möödunud kuul kergitasid eelmainitud sidepaketid. Nõrgapoolne majanduskeskkonna mõjul on aga languses majutuse ja üüri hinnad, olles vastavalt 12 ja 5 protsenti madalamal kui aasta tagasi.

Aprillis taandub inflatsiooniarvestusest välja aastataguste energialeevendusmeetmete mõju. Lisaks võib hooajalistel põhjustel kevad-suvekuudel oodata elektri mõningat odavnemist, mistõttu pöörduvad energiahinnad langusesse. Mõnevõrra siiski pärsib seda geopoliitilistest teguritest tulenevalt nafta hinna tõus 5 kuu kõrgeimale tasemele, mis avaldub selgemalt aprilli jaehindades.

Selleks aastaks prognoosib rahandusministeerium tarbijahindade 3,4 protsendist tõusu, mis maksumeetmete mõju vähenedes aeglustub 2025. aastal 2,5 protsendini.

Statistikaamet: Tööstustoodang kasvas mäetööstuses ja energeetikas, kahanes töötlevas tööstuses

StatistikaametStatistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2024. aasta veebruaris püsivhindades 5,7% vähem toodangut kui aasta varem samas kuus. Tööstustoodang kasvas mäetööstuses 19,3% ja energeetikas 2,6%, töötlevas tööstuses aga kahanes 7%.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul suurenes veebruaris tööstustoodangu maht1 pisut rohkem kui kolmandikus töötleva tööstuse tegevusalades. „Suurema osatähtsusega tegevusaladest kasvas veebruaris keemiatoodete tootmine (2,9%), metalltoodete tootmine (0,9%), kummi- ja plasttoodete tootmine (0,8%) ning masinate ja seadmete remont ning paigaldus (26,8%),“ selgitas Bunder.

Pea samale tasemele jäi ehitusmaterjalide tootmine, kahanedes vaid 0,5%, ning väike langus oli täheldatav ka toiduainete tootmises (1%).

Olulisematest töötleva tööstuse tegevusaladest vähenes veebruaris puidutöötlemine (16,9%), elektriseadmete (5,6%) ning arvutite ja elektroonikaseadmete tootmine (10,4%).

Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2024. aasta veebruaris 66,1% välisturule.

Võrreldes 2023. aasta veebruariga kahanes töötlevas tööstuses tööstustoodangu müük2 selle aasta veebruaris jooksevhindades 9,2% (kalendaarselt korrigeeritud andmetel). Toodangu müük siseturule vähenes 10,6% ning müük ekspordiks 8,4%.

Sesoonselt korrigeeritud andmete alusel toodeti veebruaris võrreldes jaanuariga tööstuses 1% ja töötlevas tööstuses 2,1% rohkem toodangut.

Energeetika valdkonnas kahanes veebruaris elektri tootmine koguseliselt (MWh) 8,6%, kuid soojuse tootmine kasvas 9,1%.

1Tööstustoodangu mahuindeks – indeks, mis näitab toodetud tööstustoodangu mahu muutust püsivhindades võrreldes baasperioodiga. Toodangu arvutamiseks püsivhindadesse kasutatakse tootjahinnaindeksit.

2 Tööstustoodangu müügiindeks – indeks, mis näitab müüdud tööstustoodangu maksumuse muutust jooksevhindades võrreldes baasperioodiga.

Tööstus on suurim majandussektor ja majanduskasvu oluline vedaja. Tööstustoodangu indeks hõlmab kolme valdkonna ehk mäetööstuse, energeetika ja töötleva tööstuse majandusnäitajaid.

Tööstustoodangu indeksi koostamiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Swedbank: Kas laenuvõtmine on praegu mõistlik otsus?

SwedbankLühike vastus sellele küsimusele on täna jah ja ilmselt on see nii ka homme ja ülehomme. Eluasemelaen ei ole ühekordne ost, eluasemelaenu keskmine pikkus lepingu sõlmimisel on 26 aastat, mis tähendab, et laenuvõtja näebki selle perioodi vältel erinevaid majandustsükleid ning intressimäärasid.

Eelmise aasta oktoobris nägime ära euribori viimaste aastate tipu 4,1% juures. Kindlasti oli see ehmatav nii olemasolevatele kui ka uutele kodulaenu võtjatele – ei ole ju viimase kümne aasta jooksul pidanud euribori pärast üldse muret tundma, sest see kõikus 1% ja koguni miinusprotsendi vahel. Enamike Swedbanki laenuklientide kuumakse on euribori tõusust tingituna kasvanud alla 100 euro ja me näeme oma praktikas igapäevaselt seda, kui tugevaks on muutunud Eesti inimeste finantskirjaoskus, sest raskuseid laenumaksete tasumisel on seejuures väga vähestel.

Samas loota, et lähitulevikus saabub aeg, mil terve laenuperioodi vältel püsivad intressid stabiilselt madalal, ei ole ilmselt mõistlik. Ka praegu jätkavad intressimäärad langemist, euribor on viimasel paaril kuul olnud stabiilne ja turud ootavad, et Euroopa Keskpanga otsused tooks kaasa ka eluasemelaenu aluseks oleva kuue kuu euribori langetamise. Seega, kui kodu on vaja, ei maksa selle ostmist edasi lükata. Pangad hindavad hoolikalt laenusoovija maksevõimet, et laenuvõtjad ei jääks oma maksete tasumisega tulevikus hätta ka siis, kuid intressid ootamatult kõrgemaks lähevad. Nimelt jälgitakse kodulaenu maksimaalse ülempiiri arvutamisel väga täpselt, et laenuvõtja igakuised finantskohustused ei oleks suuremad kui pool tema sissetulekutest. Alates 1. aprillist käesoleval aastal arvutatakse laen intressimääraga minimaalselt 6%-ga või tegelikuga, kui see on suurem kui 6%.

Laenuvõtja enda jaoks on oluline hinnata, kui palju ta soovib enda sissetulekust laenumaksetele kulutada, vaatamata maksimaalsele, 50%, lubatule. Eelmisel aastal väljastatud eluasemelaenu võtjatest Swedbankis olid 29% valmis laenumaksetele kulutama 41–50%; 39% oli valmis kulutama laenudeks 31–40% ning 30% kuni 30% sissetulekutest. 2%-l laenusoovijatest olid maksed suuremad, kuid sel juhul tegemist pigem ajutise nö ületusega, näiteks koduvahetusperioodil. Kodulaenude turg liigub meil siin Eestis sarnaselt Leeduga. Aastases võrdluses on uute laenude võtmine vähenenud, kuid samas saab öelda, et see langus on taandumas. Kuigi intressimäärad on tõusnud ja inimeste laenumakseid kasvatanud, ei ole see suurim laenuturu mõjutaja. Enim mõjutab turgu inimeste ebakindlus uute, suuremate ostude tegemisel ja just see osa võiks Eestis olla parem. Seda vaatamata sellele, et reaalpalk on eelmise aasta keskpaigast kasvanud ja järgmisel aastal jõuab see kukkumiseelse tasemeni tagasi. Nõrk kindlustustunne tuleneb aga töötuse kasvust, see paneb inimesi pelgama, et finantsolukord võib lähiajal halvemaks minna.

See tähendab ka seda, et kuigi lähiajal näeme intressimäärade langust, siis turu aktiivsus taastub aegamööda. Kuniks inimeste kindlustunne püsib kehvemapoolne, on ka laenuturul tehinguid vähem. Kellel aga otsest põhjust enda sissetulekute drastilise languse pärast muretsemiseks ei ole, ei ole ka põhjust laenuotsust määramata tulevikku edasi lükata. Sama puudutab ka kinnisvara hinda. Merko Kodud juhatuse liige Indrek Tarto rääkis hiljuti Swedbanki kinnisvaraturu teemalises taskuhäälingus, kuidas ka nemad näevad, et inimesed lükkavad ostuotsuseid edasi eelkõige ebakindluse tõttu. Samas aga, kui rääkida kinnisvara hindadest, ütles Tarto, et ostuotsuste edasilükkamine kinnisvarahindade odavnemise ootuses mõistlik ei ole. Kinnisvara kallinemise põhjused ei ole kuhugi kadunud, pigem lisandub neid aina juurde. Näiteks hakkavad tulevikus kinnisvara hinda kergitama lisaks olemasolevatele põhjustele 2026. aastast sisenditele lisanduv süsinikumaks, pidevalt karmistuvad ka erinevad rohenõuded. Viimati on teemaks olnud lisaks ka veel varjumiskohtade nõue, mis võib hinda oluliselt mõjutama hakata.

Seega, igale tõusule järgneb mõõn, igale mõõnale tõus, ehk majanduslangus saab alati läbi ja arvestades laenuperioodi pikkust, ei ole välistatud, et selle sisse jääb veel mõni väikesem või suurem majanduskriis. Praegu näeme me pangamaksete statistikast, et eratarbimise langus on taandumas ja eelmises kvartalis nägime juba ka kerget kasvu. Reaalpalk pöördub kasvule, intressimäärad langevad ning euroala inflatsiooni taandumine 2% juurde aitab Euroopa keskpangal ka kuue kuu euribori langetama hakata. Pangalaenu võtmisel aga ei ole nende prognooside tegemine niivõrd vajalik, oma kodu ostmine on samaväärselt oluline samm nii majanduslanguse kui -kasvu faasis. Eluasemelaenu võtmine tuleb hoolikalt läbi kaaluda ning seda aitab laenuvõtjal teha ka pank. Mõlemalt poolt hoolikalt läbimõeldud otsus ongi see õige otsus igal ajal.

Coop Pank: Mida peaksin teadma, kui soovin kodulaenu uude panka üle tuua?

Coop PankPankade laenumarginaalid on hakanud langema ja tingimused muutuvad laenuvõtja jaoks üha paremaks, mistõttu on hea aeg nii neile, kes oma esimest kodu soetavad kui neile, kes mõtlevad kodulaenu refinantseerimisele. Sellest, mida peaks kodulaenu refinantseerimise puhul meeles pidama, jagab oma kogemusi Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova.

Laias laastus tasub kaaluda kodulaenu üleviimist teise panka kahel põhjusel – mugavus ja paremad tingimused. Mugavus tähendab seda, et kõik olulised teenused on ühes kohas ja sissetulekud, arvete tasumine ning ostud käivad läbi kodupanga. Ülevaade oma rahaasjadest on selgem ja lisavõimalusena saab kodupangast paremaid tingimusi välja kaubelda. Näiteks, kui palk laekub samasse panka, kust on võetud kodulaen, pakutakse kliendile sageli madalamat laenumarginaali.

Teine põhjus ongi paremad tingimused ehk otsene rahaline kokkuhoid. Euribori tõusu tõttu on laenude igakuised maksed läinud varasemaga võrreldes kõrgemaks. Samas on pangad hakanud konkurentsi tihenedes pakkuma soodsamaid marginaale. See tähendab, et isegi kui kodulaen on võetud alles aasta aega tagasi, on täna seda refinantseerides võimalik saada pangalt tunduvalt parematel tingimustel laenu.

Kui veel aasta või kaks tagasi oli keskmine pangamarginaal 1,9–2%, millele lisandus euribor, siis täna saab laenu keskmiselt 1,6–1,8% marginaaliga. Sõltuvalt laenu suurusest võib see tähendada kümneid eurosid säästu igal kuul. Aastate peale õnnestub säästa aga juba tuhandeid eurosid.

Kodulaenu refinantseerides on võimalik soovi korral igakuiseid makseid veel allapoole tuua, kui pikendada laen taas maksimaalse perioodi peale. Näiteks, kui kodulaenu jääk on 75 000 eurot, selle senine tagasimakse tähtaeg 20 aastat ja koguintress koos euriboriga 5,6%, teeb see kuumakseks 520 eurot. Sama laenu 30 aasta peale pikendades kahaneb igakuine laenumakse 89 euro võrra 431 euroni.

Kodulaenu teise panka viies tuleks vaadata ka kulusid

Sageli saavad kodulaenu üleviimisel takistuseks erinevad laenuandja vahetusega seotud tasud. Olgu see uue laenuandja lepingutasu, kinnisvara eksperthinnangu tellimine, riigilõivud ja notaritasud, aga ka võimalikud intressimaksed ennetähtaegselt lõpetatud lepingu eest.

Enne kodulaenu refinantseerimist teise panka tuleks lugeda oma laenulepingu tingimusi ja arvutada välja, kas tehtavad kulud end ka ära tasuvad. Mõistlik periood kulude tagasi teenimiseks on üks aasta. Ehk, kui kodulaenu viimine ühest pangast teise läheb kõigi tasudega koos maksma näiteks 600 eurot, siis võiks igakuine võit väiksematest kuumaksetest olla vähemalt 50 eurot. Nii on tehtud kulud tagasi teenitud ühe aastaga ja sealt edasi tekib juba igakuine võit.

Mida peaksin teadma, kui soovin kodulaenu uude panka üle tuua?

Enamikus kodulaenu lepingutes on kirjas punkt, mis võimaldab laenu ennetähtaegselt tagasi maksta ilma tasudeta, kui teavitada sellest vähemalt kolm kuud ette. Kui laenu soovitakse tagasi maksta kiiremini, saab seda teha, kuid tuleb arvestada kuni kolme kuu intressi tasumisega. See on sageli kõige kallim osa kodulaenu teise panka üleviimisel, kuid välditav kulu, kui laenuvahetust pikemalt ette planeerida ning senisele laenuandjale oma plaanist aegsasti teada anda.

Tavapäraselt võtavad pangad uue lepingu sõlmimisel ka lepingutasu, mis võib jääda umbes 1% juurde laenusummast. Lepingutasu võib õnnestuda aga allapoole kaubelda, nii et see jääb paarisaja euro juurde. Mõnesajaeurose väljaminekuga tuleb arvestada ka tagatiseks oleva kinnisvara uue eksperthinnangu tellimisel.

Lisaks tuleks arvestada ka notaritasude ja riigilõivuga, mis on seotud hüpoteegi loovutamisega vanalt pangalt uuele. See kulu on aga tunduvalt odavam kui täiesti uue hüpoteegi seadmine. Erinevate kampaaniatega on võimalik siingi kulusid kokku hoida. Näiteks Coop Pangas pakume kuni aprilli lõpuni võimalust oma kodulaenu refinantseerida väga madalate tasudega. Klient ei pea maksma lepingutasu, hindamisakti kulu makstakse kliendile tagasi ning pank võtab enda kanda ka hüpoteegi loovutamise tasu.

Refinantseerimine on lihtne ning läbimõeldud

Kodulaenu viimine teise panka on lihtne protsess ning suure osa tööst teeb ära see pank, kuhu laen viiakse. Kui oled otsustanud oma kodulaenu refinantseerida, tasub pakkumine võtta mitmelt erinevalt pangalt, et saada hea ülevaade turust laiemalt. Refinantseerimine on sisuliselt uue kodulaenu taotlemine, mistõttu tuleb täita laenutaotlus ning esitada oma pangakontode viimase 6 kuu väljavõtted.

Kui pakkumine sobib, siis saab pank teha siduva laenuotsuse. Peale siduva laenupakkumise saamist on õige hetk oma senist kodupanka teavitada soovist laenuleping lõpetada. Peale laenulepingu allkirjastamist ei pea notari ja sobiva aja leidmise pärast muret tundma, sest need pakub välja pank, kuhu laen viiakse. Laenuvõtjal tuleb vaid teavitada notariajast senist panka. Samuti ei ole enam vajalik ise notarisse kohapeale minna, kuna pakutakse kaugtõestamise võimalust. Nii võid notariga kohtumisel olla kasvõi Türgi kuurordis, kui tagatud on stabiilne ja kiire internetiühendus, võimalus ennast digitaalselt tuvastada ning arvelduskonto on pangas juba olemas.

Pärast notaritehingut maksab uus kodupank väljastatava laenu arvelt ise endisele pangale kodulaenu tagasi. Sellega ongi kodulaen uude panka üle viidud. Nüüd tuleb veel uuendada kodukindlustust, et soodustatud isikuna oleks märgitud uus hüpoteegipidaja ehk pank, kuhu kodulaen ümber vormistati. Kogu protsessi vältel on kodulaenu taotlejale abiks kodulaenu haldurid ning küsimuste korral tuleks julgelt nende poole pöörduda.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine