Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
 

1Partner: Kuuülevaade: kinnisvaratehingute arv veebruaris kasvas

03.03.2026

1PartnerVeebruaris tehti Tallinnas korteritega 651 ostu-müügitehingut ning korterite keskmine ruutmeetri hind ulatus 3145 euroni, kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri. Kalleim korter müüdi veebruaris 1 620 984 euroga.

Möödunud kuul müüdi Tallinnas 651 korterit, mida on ligi 4% rohkem võrreldes jaanuarikuu 627 korteritehinguga. “Kui arvestada pelgalt tööpäevade arvu järgi, siis ületab veebruari 34 tehingut päeva kohta jaanuarikuu 30 tehingut koguni 13% võrra, mis näitab mõõdukat kasvu päevapõhises arvestuses, ent üldine tehinguaktiivsus püsib jätkuvalt tagasihoidik,” räägib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri.

Korterite keskmine ruutmeetri hind ulatus veebruaris 3145 euroni, mis on veidi vähem kui jaanuaris, mil keskmine ruutmeetri hind kerkis mitme aasta rekordtasemele ja ulatus 3192 euroni. “Kui vaadata pikemat trendi, siis pikka aega kõikus korterite keskmine ruutmeetri hind 3000 euro ümber, kõikudes kuude lõikes sellest piirist veidi üles- ja allapoole. Praeguseks on keskmine hind püsinud pool aastat üle 3000, mis viitab hinnataseme püsimisele kõrgel tasemel,” selgitab Vääri.

Lõppenud kuul toimus Tallinnas kokku 810 kinnisvara ostu-müügitehingut (jaanuaris 806), samas langes kinnisvaratehingute koguväärtus võrreldes jaanuariga ligi 28%, ulatudes veebruaris 137 miljoni euroni. Lisaks müüdi kuu jooksul 12 hoonestatud elamumaa kinnistut ja 2 elamumaa krunti, kalleim kinnistu vahetas omanikku 1 525 000 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu alguses värskeima kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest ka linnaosade kaupa.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

EfTEN Real Estate Fund AS-i Läti tütarettevõtte müügi lõpule viimine

03.03.2026

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS viis lõpule tütarettevõtte EfTEN Krustpils SIA (uus ärinimi ROLANDS S, SIA), mis omab DSV logistikahoonet Riias, 100%-lise osaluse müügitehingu.

Varasemalt, (s.o 10.02.2026) teatas fond tütarettevõtte müügilepingu sõlmimisest. Müügilepingus kokkulepitud omandi üleandmise sõlmimise eeldused on täidetud. Fondile laekub tehingust kokku 5,6 miljonit eurot, mida kasutatakse uute investeeringute tegemiseks.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Bigbank: Majanduskasv oli esialgsest ootusest natuke madalam

03.03.2026

BigbankTäna avaldas Statistikaamet SKP tulemused 2025 aastal. Kiirhinnanguga võrreldes oli majanduskasv neljandas kvartalis tagasihoidlikum. Kui esialgselt pakuti kiirhinnanguga IV kvartali kasvuks 1%, siis reaalsetele andmetele tuginedes oli see 0,7%, mis tegi kogu eelmise aasta majanduskasvuks 0,6%. Üllatav see tulemus ei olnud, aga sisuliselt näitas see, et majandus reaalsetes näitajates seisis eelmine aasta paigal.

Positiivne oli see, et majandust vedasid IT sektor ja töötlev tööstus, oma panuse andis ka kinnisvara alane tegevus. Samas pidurdasid majanduskasvu kaubanduse, ehituse ja transpordi sektori miinused. Aga just need on ka valdkonnad, kus meil töötab väga palju inimesi, kokku 205 000, mis teeb 29% kõikidest hõivatutest.

Täna avaldati ka jaanuari kaubanduse tulemused. Kuigi esmapilgul võib seis tunduda positiivne ehk kogu jaekaubandus kasvas jaanuaris tervelt 8% võrreldes eelmise aasta jaanuariga, siis paraku jätkusid trendid, mis valitsesid eelmisel aastal. See tähendab, et kaubandust vedas eelkõige tanklate müügimahu kasv, mis jaanuaris kasvas aastavõrdluses koguni 24%. Selle taga on juba päris pikalt kestnud hinnasõda tanklate vahel ning Leedu rekkajuhid, kes Eestist odavat diiselkütust ostavad. Kasvas ka töötuskaupade müük, kuid toidukaupu müüvate kaupluste müügimahud olid paraku jätkuvalt miinuses. Põhjuseks kasvanud toiduainete hinnad. Niisiis – suures pildis jätkusid samad trendid, mida nägime ka eelmisel aastal.

Vaadates ettepoole, võiks eeldada, et palgakasv ja maksuküüru kaotamine võiksid sellel aastal eratarbimist elavdada, sest inimeste reaalsed sissetulekud kasvavad. Samas tähendab palgakasv täiendavat survet ettevõtjatele, mis võib avalduda lõppteenuste või kaupade hinnatõusus. Samuti avaldab sissetulekute kasv läbi kasvanud nõudluse survet hindadele. Seega ei maksa loota, et inflatsioon sellel aastal väga madal tuleb. Bigbanki prognoos selleks aastaks on 3,3%.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Koolitus „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudatused ning rakenduspraktika“ toimub 11.03.2026

03.03.2026

Raul KebaKinnisvarakoolis toimub 11.03.2026 koolitus „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudatused ning rakenduspraktika“. Koolitust viib läbi vandeadvokaat Raul Keba, kes annab ülevaate seadusandluse muudatustest ja nende rakendamisest praktikas.

Koolituse käigus käsitletakse muuhulgas:

  • millal ja mis tingimustel saab asendada detailplaneeringu kohustuse projekteerimistingimustega;
  • projekteerimistingimuste rakenduspraktikat;
  • infrastruktuuri väljaehitamisega seotud küsimusi;
  • ehitusteatise ja kasutusloa menetluse praktilisi aspekte;
  • viimaseid kohtulahendeid ning riigiasutuste praktikat planeerimis- ja ehitusvaldkonnas.

Koolitus “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudatused ning rakenduspraktika” toimub 11.03.2026 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Eksperdid: geopoliitilised nihked ja valitsuste otsused kirjutavad kinnisvarasektori reegleid ümber

03.03.2026

260226 Nordic Real Estate Forum 2026 kutsub kinnisvarasektorit mõtestama ümber senised tõed 4Kinnisvaraeksperdid hoiatavad, et kasvav geopoliitiline ebakindlus ning kiiresti suurenevad kaitseinvesteeringud Balti regioonis hakkavad ümber kujundama kinnisvara- ja ehitussektori põhialuseid. Kuna riigid võtavad üha suurema rolli ehitustellijatena, peavad arendajad ja investorid senised ärimudelid üle vaatama ning ostjad võivad silmitsi seista pikemate projektide valmimisaegadega, sest sektori võimekus suunatakse järjest enam strateegilisse taristusse.

Sarnased arengud on juba nähtavad Eestis, kus kaitsekulutused on jõudmas enneolematusse kasvufaasi. Alates 2026. aastast plaanib Eesti suunata riigikaitsesse vähemalt 5% SKPst, mis on üks kõrgemaid tasemeid NATO riikide seas. Kasv tähendab varasemaga võrreldes täiendavat 844,5 miljoni euro suurust investeeringut ning hõlmab mahukaid panustusi sõjalisse taristusse, harjutusväljade laiendamisse, õhu- ja raketikaitsesse, inseneriüksustesse ning kaitsetööstuse rajatiste arendamisse.

Paralleelselt arendab Eesti füüsilist kaitsetaristut oma idapiiril, sealhulgas kindlustatud positsioonide ja punkrisüsteemide rajamist, mis on osa laiemast Balti kaitseliinist. Need arengud koos uute sõjaväebaaside ning laiendatud väljaõppevõimekusega loovad püsiva nõudluse ehitusvõimekuse järele üle kogu riigi.

Newsec Estonia tegevjuhi Karel Aasranna sõnul viitavad need arengud kinnisvara- ja ehitusturu struktuursele muutusele. „Piirkonna otsused suurendada märkimisväärselt kaitsekulutusi tähendavad, et valitsused on sisenemas pikaajalisse ehitustsüklisse. Praktikas konkureerivad suured kaitseprojektid – sõjaväebaasid, taristuobjektid ja harjutusalad – samade töövõtjate, insenerivõimekuse ja ehitusmaterjalide pärast nagu äri- ja elamuarendused,“ selgitab Aasrand.

Konkurents ehitusressursside pärast suureneb ning uusarenduste tegelik miinimumkulutase tõuseb, samal ajal kui projektide ajagraafikud võivad pikeneda. Ekspertide hinnangul jäävad valitsused tõenäoliselt ka järgmisel kümnendil kõige aktiivsemateks ehitustellijateks, peegeldades NATO eesliiniriikide pikaajalisi julgeolekukohustusi.

„Tegemist ei ole lühiajalise kõikumisega, vaid turu struktuurse muutusega. Osa ehitusvõimekusest suunatakse paratamatult kaitsega seotud projektidesse. Ehitussektorist endast on saamas strateegiline ressurss ning avaliku taristu vajaduste ja kommertsarenduse tasakaalustamine kujuneb valdkonna üheks võtmeküsimuseks,“ lisab Aasrand.

Eesti jaoks tähendab see, et arendajad ja investorid peavad projekte kavandades olema ettevaatlikumad, arvestades pikemate hanketsüklite, töövõtjate piiratud kättesaadavuse ning suurema kulude volatiilsusega. Kaitsetaristu arenduse kiirenemine mõjutab ehitushindu, projektide valmimisaegu ja investeerimisstrateegiaid ning kujundab laiemat kinnisvaraturgu tõenäoliselt kogu 2030. aastate vältel.

Just neid teemasid arutatakse ka kolmapäeval, 4. märtsil toimuval Nordic Real Estate Forum 2026-l, mis leiab aset Tallinna Kultuurikatlas. Tänavuse foorumi peateema “Rethink Real Estate” kutsub vaatama kriitilise pilguga üle senised ärimudelid, investeerimisstrateegiad ja arenduspraktikad olukorras, kus majanduslik, geopoliitiline ja tehnoloogiline keskkond on pöördumatult muutunud.

Lisainfo ja täispikk programm on leitav siit: www.nordicreforum.com.

23 aastat on Eesti kinnisvaraliidud korraldanud kinnisvarakonverentsi, kus on osalenud 10 000 inimest ning 1000 esinejat enam kui 20 riigist. Nordic Real Estate Forumi raames kogunevad iga-aastaselt Tallinnasse valdkonna juhtivad äri- ja arvamusliidrid, et üheskoos arutada kinnisvarasektori põletavamate küsimuste üle.

Nordic Real Estate Forum 2026 partnerid on Swedbank, Newsec, East Capital, Colonna Capital, Advokaadibüroo Glimstedt, Tallinna Sadam ja Sirin Development.
Foorumit korraldavad Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda ja Corpore Konverentsid.

Palun intervjuusoovidest ja foorumil osalemisest teada anda meelis.kopli@corpore.ee või telefonil 5544420 (Meelis Kopli). Parim aeg intervjuudeks on pauside ajal, kell 12.00 ja 14.30.

Foorum toimub inglise keeles.

260226 Nordic Real Estate Forum 2026 kutsub kinnisvarasektorit mõtestama ümber senised tõed 1

260226 Nordic Real Estate Forum 2026 kutsub kinnisvarasektorit mõtestama ümber senised tõed 2

260226 Nordic Real Estate Forum 2026 kutsub kinnisvarasektorit mõtestama ümber senised tõed 3

 

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Swedbank: Estonia’s economic growth to pick up pace in 2026

03.03.2026

SwedbankIn the fourth quarter of 2025, Estonia’s real GDP increased by 0.7% y/y, but declined by 0.1% over the previous quarter (seasonally and working day adjusted – swda), according to Statistics Estonia. Overall, GDP grew by 0.6% in 2025, indicating a modest recovery in line with our expectations.

In 2025, GDP growth was driven mainly by government consumption and investment. In the final quarter, household investment accelerated, and non-financial corporations’ investment turned positive; however, non-financial corporations’ investment was still negative in 2025 as a whole.

Private consumption remained weak, declining at the end of the year. Consumer confidence, a key prerequisite for consumption, improved in the second half of 2025, supported by expectations of lower inflation and taxes, but stalled at the start of 2026. Strong growth in real net wages is expected to support confidence, private consumption, and housing market activity.

In 2025 as a whole, both exports and imports grew by 5%. In Q4, export growth outpaced imports, with both goods and services exports rising strongly.

We expect Estonia’s economic growth to pick up pace in 2026, supported by increased government investment and stronger private consumption. We forecast the economy to expand by 2.3% this year and by 2.6% next year. However, uncertainty in the external environment has intensified, with the global economic outlook clouded by geopolitical tensions and trade fragmentation. As a small, highly open economy, Estonia is particularly exposed to shifts in external demand, supply chain disruptions, and changes in the global economy.

260303 Estonia's economic growth to pick up pace in 2026

Full report

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

EfTEN Real Estate Fund AS finalized the sale of a subsidiary in Latvia

03.03.2026

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS finalized the transaction by which the fund sold 100% of the EfTEN Krustpils SIA (new business name ROLANDS S, SIA) subsidiary shares, which owns the DSV logistics building in Riga.

Earlier (i.e. 10.02.2026), the fund announced about the sale agreement of the subsidiary. The preconditions for closing of the transaction set forth in the sale contract have been met. The fund will receive a total of 5.6 million euros from the transaction, which will be used for new investments.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Statistika: Eesti keskmise korteritehingu koguhind kasvas aastaga 2,8 protsenti

03.03.2026

Tõnu Toompark, Kinnisvarakooli konsultant ja koolitaja

Maa- ja ruumiameti andmetel sõlmiti 2025. a Eestis kokku 21 562 korteritehingut. Korteritehingute keskmine hind oli ~125 000 eurot. Aastaga kerkis Eesti keskmine tehinguhind 2,8% võrra.

Maakondlikult on kõrgeimad korteritehingute hinnad Harju ja Tartu maakondades. Harjumaa 2025. a korteritehingute keskmine hind oli 2025. aastal ~171 000 ja Tartumaal ~135 000 eurot. Harjumaal vähenes keskmine tehinguhind aasta varasemaga võrreldes 0,5% ja Tartumaal kasvas 1,8%. Seega püsis keskmine tehinguhind sisuliselt paigal.

Kõige enam kasvas keskmise korteritehingu hind aastaga Rapla maakonnas. Raplamaa 2024. a keskmine korteritheingu hind ~42 500 € kasvas 2025. aastaks ~57 500 eurole ehk 35%.

Tartu maakonna kõrval vähenes keskmise korteritehingu hind täiendavalt Jõgeva ja Ida-Viru maakondades. Ida-Viru keskmine korteritehing 2025. a oli ~17 700 eurot ehk aastatagusest 1,7% odavam. Jõrgema maakonna solid vastavad näitajad ~22 100 eurot ja -6,6%.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit
Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Vamos! NREF 2026 Parallel Sessions Go South: Spain Beyond the Sun & Sea

02.03.2026

image002Spain isn’t just about beaches and balconies. It’s about capital, growth corridors, urban regeneration — and smart cross-border investment.

At Nordic Real Estate Forum 2026, we’re turning the spotlight to Spain’s evolving real estate landscape and the opportunities that go far beyond the traditional “sunbelt” narrative.

🎤 Panel head: Gerdi Arst, Partner, MyHome Real Estate Agency
👥 On stage: Kian Bennani (Hi Homes), Arle Mölder (Novira Capital), Alex Petrov (Solvilla)

From Costa to capital cities, from lifestyle buyers to strategic investors — where is the real momentum?

📍 March 4, 2026 | Tallinn Creative Hub

Explore the full programme at www.nordicreforum.com

Confirmed speakers are:

  • Olof Sundblad, Swedbank
  • Päivi Tomula, Pontos Group
  • Olavi Lepp, Swedbank
  • Madis Raidma, East Capital Real Estate
  • Kristjan Tamla, EfTEN Capital
  • Roberto de Silvestri, Colonna Group
  • Gabrielė Gegevičiūtė, Capitalica Asset Management
  • Monika Nedzinskaitė, Newsec
  • Laurynas Kuzavas, SIRIN Development
  • Albin Rosengren, East Capital Real Estate
  • Risto Kukk, BOLT
  • Martin Otsa, East Capital Real Estate
  • Are Altraja, SPORTLAND
  • Ülo Kaasik, Eesti Pank
  • Kestutis Sasnauskas, Eastnine AB
  • Nicklas Lindberg, ECHO Investment
  • Adrian Karczewicz, Skanska
  • Kimmo Virtanen, Scandinavian & Baltic Hotel Consulting
  • Håkan Pehrsson, The Retail Headquarters AB
  • Arle Mölder, Novira Capital
  • Mika Sucksdorff, Uus Maa Real Estate Group
  • Piret Üts, Port of Tallinn
  • Kristi Hakkaja, Moderan
  • Rasmus Udde, Sunly
  • Brigita Aleksandraviciute, Apex Alliance Hotel Management
  • Olga Kozina, Zenith Family Office
  • Harri Palosaari, Evli-Rahastoyhtiö Oy
  • Tarmo Sumberg, Legendhotels
  • Pēteris Ratas, Chief Architect, City of Riga
  • MATTIAS LAMBERG, O’Learys Group
  • Raivo Vare, Expert
  • Markus Brugger, CC Real Group
  • Gerdi Arst, MyHome Real Estate Agancy
  • Joonas Rantala, Themo Nordic Oy
  • Martti Krass, Hepsor
  • Frank Reul, ACCOR
  • Bartłomiej Adamczyk, PANATTONI
  • Remigijus Pleteras, BONAVA
  • Andrius Barstys, Capitalica Asset Management
  • Kimmo Virtanen, Scandinavian & Baltic Hotel
  • Brigita Aleksandraviciute, Apex Alliance Hotel Management
  • Tarmo Sumberg, Legendhotels
  • Frank Reul, ACCOR
  • Albin Rosengren, East Capital Real Estate
  • Andrius Barštys, Capitalica Asset Management
  • Aivar Tomson, Member of the Board, Estonian Association of Appraisers
  • Argo Pillesson, Uus Maa Group
  • Tomas Sovijus Kvainickas, INREAL
  • Ero Viik, Swedbank
  • Ari Laitala, SYKLI Environmental College
  • Peep-Ain Saar, Estonian Chamber of Real Estate Brokers
  • Giorgio Emiliano Pinna, CEPI
  • Pēteris Ratas, City of Riga
  • Martti Krass, Hepsor
  • Reigo Randmets, Reterra
  • Remigijus Pleteras, Bonava Lietuva
  • Carolus Reincke, Titanium Oyj
  • Ahti Kuningas, Ministry of Economic Affairs and Communications
  • Margus Puusepp, Solarstone
  • Juuso Pelkonen, NEWSEC

🤝 Partners: Swedbank, Newsec, East Capital, Colonna Capital, SIRIN Development, UAB, Port of Tallinn, Law Firm GLIMSTEDT

📢 Organizers: The Association of Real Estate Companies of Estonia, The Estonian Association of Appraisers, The Estonian Chamber of Real Estate Brokers, Corpore Conferences

#NREF2026

Spanish panel

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Statistikaamet: Jaekaubandusettevõtete müügimaht kasvas jaanuaris 8%

02.03.2026

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu jaanuaris 885 miljonit eurot. Võrreldes 2025. aasta sama kuuga suurenes müügimaht 8%.

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et kui detsembris jäi müügimaht 2024. aasta detsembriga võrreldes samaks, siis jaanuaris hakkas see kasvama. „Müügimahu suurenemist mõjutasid jaanuaris enim mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted, kus maht kasvas 2025. aasta sama kuuga võrreldes 24%. Selle taga oli peamiselt mootorikütuste hindade odavnemine,“ lisas Pihlak.

„Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu ei hõlma ainult mootorikütuste müüki, vaid kogumüüki, kuhu kuulub ka näiteks toitlustusest ja muudelt kaupadelt ning teenustelt saadud tulu,“ täpsustas Pihlak.

Tööstuskaupade kauplustes suurenes müügimaht 2025. aasta jaanuariga võrreldes 13%, toidukaupade kauplustes vähenes aga 2%. „Toidukaupade kaupluste müügimahu kahanemist mõjutas jätkuvalt toidukaupade hinnatõus,“ ütles Pihlak.

Detsembriga võrreldes vähenes jaekaubandusettevõtete müügimaht jaanuaris 14%. „Tegemist oli tavapärase kahanemisega, mis järgneb jõulude ja aastavahetuse suurmüükidele,“ selgitas Pihlak. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmetel suurenes müügimaht eelmise kuuga võrreldes 4%.

Jaekaubanduse andmete avaldamise jaotis muutus

Alates 2026. aastast ei avaldata enam mitmeid jaekaubanduse tegevusalasid, need avaldatakse nüüd üldisemate tegevusalade all (hetkel ei ole tabelis KM020 veel üldisemaid tegevusalasid, need lisatakse sinna esimesel võimalusel). See on seotud uue tegevusalade klassifikaatori EMTAK 2025 kasutuselevõtuga. Statistikaamet jätkab jaekaubanduse andmete avaldamist tegevusalade klassifikaatori EMTAK 2008 järgi kuni 2027. aasta lõpuni, kuid äriregister kasutab alates 2025. aastast üksnes EMTAK 2025 versiooni. EMTAK 2025 keskne põhimõte on, et klassifitseerimine toimub selle järgi, mida müüakse, kuid EMTAK 2008 põhineb sellel, millise müügikanali (kaupluse, turu või e-poe) kaudu müük toimub. Nii ei ole EMTAK 2008 ja EMTAK 2025 vahel alati võimalik luua üks-ühele vastavust ja andmed ei ole enam võrreldavad, sest puudub info ettevõtte müügikanali kohta. Näiteks võib EMTAK 2008 järgi posti või interneti teel kaupu müüv ettevõte EMTAK 2025 järgi kuuluda hoopis elektroonika, rõivaste või kodukaupade jaemüügi alla, sõltuvalt müüdavast kaubast. Kuna registrites puudub info müügikanali kohta, siis on keeruline ettevõtet klassifitseerida tegevusala „Jaemüük posti või interneti teel” järgi.

260302 Jaekaubandusettevõtete müügimaht kasvas jaanuaris 8%

Jaekaubanduse andmed avaldatakse Eestis registreeritud ettevõtete põhitegevusala järgi.

Müügitulu mahuindeks – indeks, mis iseloomustab kaupade müügi mahu muutust püsivhindades võrreldes mingi eelmise perioodi müügiga. Indeksi arvutamisel on kasutatud kaupade hinnaindekseid.

Statistika aluseks on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikatööd „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ teeb statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Andmed on avaldatud 02.03.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

VALMIS: 40 miljonit eurot maksma läinud Uus-Järveküla elurajoon on valmis ja kodud tellijale üle antud

02.03.2026

InvegoEesti suurima vaid paaris- ja ridamajadest koosneva elurajooni Uus-Järveküla ehitus on lõppenud ja peatöövõtja NOBE on kõik kodud tellijale üle andnud. Kinnisvaraarendaja Invego ja EfTEN United Property Fundi koostööna valminud 165 koduga elurajooni rajamine läks maksma 40 miljonit eurot.

Invego juhi Kristjan-Thor Vähi sõnul on kindlaim tõend eduloost see, kui kogu projekti valmides on arendajal jäänud müüa alla viie protsendi kodudest. “Tänasel turul on selline müügiedu pigem harvaesinev. Retsept on pealtnäha muidugi lihtne – terviklik kontseptsioon ja õnnestunud arhitektuurne lahendus, kvaliteetne ehitus, hea asukoht ja korralikud ühendused ning muidugi tugev finantspartner ja kogenud arendaja,” loetleb Kristjan-Thor Vähi.

Invego ja EfTEN, sel korral EfTEN Special Opportunities Fundi kaudu, on juba asunud arendama järgmist ühisprojekti. Läti pealinna Riia vahetusse lähedusse rajatava Marupes Sirds elurajooni esimeses etapis rajatakse kokku 65 kodu, millest viiendik on eelmüügi käigus juba broneeritud.

Uus-Järveküla ridamajade elurajooni edu taga on ka hästi paigas hinna ja kvaliteedi suhe. “Uus-Järveküla ridamaja maksumus on turul algusest peale olnud väga konkurentsis ning hinnas võrreldav perekorteriga linnas. Samas saab siin koduga kaasa oma hoovi ja rohkem privaatsust, koolid-lasteaiad jalutuskäigu kaugusel ja ka Tallinngi vaid 10-minutilise autosõidu kaugusel,” kirjeldab Vähi veel Uus-Järveküla fenomeni lisades, et Invego pakub Eestis ainukesena uutele kodudele 5-aastast garantiiperioodi, et värske omanik ei peaks oma investeeringu pärast muretsema ning saab end uues kodus mugavalt sisse seada.

Uus-Järveküla projekteeris PIN Arhitektid ja ehitustööde eest vastutab NOBE. “Täna, mil kõik kodud on valmis, tuleb eraldi kiita NOBE meeskonda, kelle töö on olnud kogu projekti vältel kiire, täpne ja kvaliteetne,“ rõhutas Invego juht.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku, kokku 1500 kodu ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 500 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas.

260302 VALMIS 40 miljonit eurot maksma läinud Uus-Järveküla elurajoon on valmis ja kodud tellijale üle antud

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Pro Kapitali nõukogu kinnitas 2025. a IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuande (auditeerimata)

02.03.2026

Pro KapitalTEGEVUSARUANNE

Kinnisvaraarendus

Tallinn

2025. aasta neljandas kvartalis viidi lõpule Uus-Kindrali arendusprojekti valge maja ehitustööd Tallinnas, Kristiine Citys.

Korterite ülevaatused ning notariaalsete asjaõiguslepingute allkirjastamine klientidega algasid novembris ning aasta lõpuks oli valges majas edukalt üle antud 39 korterit. Ülejäänud ostu-müügi eellepingutega kaetud korterite üleandmine on kavandatud 2026. aasta esimesse kvartalisse. Neljanda kvartali lõpuks, mil ehitustööd lõpetati, oli müügilepingutega kaetud ligikaudu 78% kõigist müüdavatest pindadest (m²).

Samal ajal jätkus ehitustegevus valge maja kõrval asuval kinnistul (aadressil Sammu tn 10 / Seebi tn 24a, Tallinn), kuhu rajatakse teine 7-korruseline, 90 korteriga eluhoone. Neljanda kvartali lõpu seisuga olid kõik aknad paigaldatud, vaheseinad peaaegu valmis ning peamised elektri- ja torutööd madalamatel korrustel valdavalt lõpetatud. Hoone valmimine on planeeritud 2026. aasta oktoobrisse–novembrisse.

Lisaks on Kristiine Citys aktiivselt ettevalmistamisel neli uut arendusprojekti, mille raames tegeletakse projekteerimise ning ehituslubade taotlemisega Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt. Kavandatavad arendused lisavad Kristiine Citysse ligikaudu 35 000 ruutmeetrit brutopinda, kuhu on planeeritud umbes 350 korterit, millest 95% on elamupinnad ja 5% äripinnad, tugevdades veelgi meie kohalolekut selles hästi arenenud linnapiirkonnas. Aruande avaldamise seisuga on Tondi 53 projektile (tuntud ka kui „Dunte“) väljastatud ehitusluba. Tondi tänaval paiknevas ajaloolises hoones arendatakse ligikaudu 160 korterit. Projekteerimistööd on aruande avaldamise hetkeks lõppjärgus ning plaanitakse lõpetada 2026. aasta veebruaris. Ülejäänud projektide ehituslubade väljastamist on oodata 2026 aasta kevadel.

2025. aasta neljanda kvartali lõpuks on Kalaranna Kvartalis ehitustegevus lõpetatud ning jätkub projekti aktiivne turundus ja müük. Käesoleva aruande avaldamise hetkeks on müügilepingutega kaetud ligikaudu 64% kogu korterite mahust.

Riia

Riias jätkas Grupp Klīversala kvartali järgmise arendusetapi – Blue Marine’i projekti – ehitustegevusega.
Ehitus algas 2025. aasta kolmandas kvartalis ning aruandeperioodi lõpuks oli projekt nulltsükli faasis. Terasest sulundsein oli paigaldatud ning ankurdatud, võimaldades kaevetööd lõpetada. Sõlmitud on lepingud monoliitbetoonitöödeks ning hoone maapealse osa monteeritavate raudbetoonelementide tootmiseks ja paigaldamiseks.
Neljandas kvartalis sõlmiti BluOr Bank’ga arenduslaenu leping, mille eeltingimused on täidetud ning projekti rahastamine on alanud.
Samaaegselt tegeleme aktiivselt turundus- ja müügitegevustega, et tõsta Klīversala kvartali atraktiivsust ning elavdada projekti müüki.

Vilnius

Neljandas kvartalis jõudis Vilniuses arendatava Šaltinių Namai Attico viimase etapi – City Villas’e ja ärihoone – ehitus lõppjärku ning on valmimas. 2025. aasta detsembris alustati asjaõiguslepingute sõlmimist ning esimeste korterite üleandmist klientidele. Ülejäänud eelmüügilepingutega kaetud korterite asjaõiguslepingute sõlmimine ja üleandmine on kavandatud 2026. aasta esimesele poolaastale.
Meie kõige hiljutisem investeering Naugarduko tänaval, mida arendatakse Borgo nime all, hõlmab ajaloolise, mäenõlval paikneva endise koolihoone ümberkujundamist eksklusiivseks elamuarenduseks. Projekti raames valmib ligikaudu 50 luksuslikku korterit vaadetega Vilniuse vanalinnale. Ehitusluba on väljastatud ja ehitustööde algus on planeeritud 2026. aasta teises pooles.

Hotellindus

Hotelli kaheteistkümne kuu majandustulemused jäid küll veidi alla eelarve, ent aasta jooksul esines mitmeid perioode, mil tulemused paranesid võrreldes eelneva aastaga. Aasta lõpu poole langes täituvus nii turismiklientide kui ka äriklientide seas, peegeldades üldist turuolukorda eelkõige turismisektoris. Samal ajal näitas toitlustusteenuste tulu aastavõrdluses tagasihoidlikku kasvu.

Muud projektid

2025. aasta jooksul tegutsesid Grupi Itaalia üksused – Preatoni Nuda Proprietà (PNP) ja Preatoni Intermediazioni Immobiliari (PII) – väljakutseid pakkuvas turuolukorras, mis peegeldab laiemat olukorda Itaalia kinnisvarasektoris. Perioodi jooksul püsis turuaktiivsus tagasihoidlik, mõjutades tehingumahtusid. Sellest hoolimata on PNP ärimudel – kinnisvara omandamine, mille puhul ostja saab omandiõiguse, samas kui müüja säilitab eluaegse kasutusõiguse – jätkuvalt tugev ning pälvib kasvavat huvi nii era- kui ka institutsionaalsete investorite seas.

Aasta jooksul keskendus PNP oma tegevusbaasi tugevdamisele ja partnerlussuhete arendamisele, näidates üles vastupidavust muutuvas keskkonnas. Kuigi turutingimused on endiselt ebakindlad, jälgib juhtkond arenguid tähelepanelikult ning usub, et tegevuskeskkonna järkjärguline stabiliseerumine võib tingimuste normaliseerudes toetada tulevast tehinguaktiivsust.

Kokkuvõte

2025. aasta kujunes Grupi jaoks edukaks ja kasumlikuks. Aastat iseloomustasid järjekindel tegutsemine, selge edasiminek ning positiivne areng kõigil meie turgudel. Meie meeskond keskendus kvaliteetsete projektide elluviimisele ja pikaajalise strateegia järjekindlale täitmisele, viies seatud eesmärgid konkreetsete tulemusteni ning tugevdades sellega Grupi tegevusvõimekust.

Tallinnas näitasid Kristiine City ehituse edenemine ja olulised planeerimisotsused selgelt, kuidas järjekindel töö ja pikaajaline vaade loovad püsivat väärtust. Riias jõudis Blue Marine’i arendus projekteerimisest ehitusfaasi, peegeldades meie praktilist lähenemist ning tugevat kontrolli nii kvaliteedi kui ka erialase pädevuse üle. Vilniuses saavutatud rekordilised müügihinnad kinnitasid tugevat turupositsiooni ja klientide usaldust meie brändi vastu.

Aastale tagasi vaadates olen eriti uhke kogu organisatsioonis üles näidatud professionaalsuse, pühendumuse ja ettevõtlikkuse üle. Tänu keskendunud ja tugevale meeskonnale, tugevale projektiportfellile ning toetavale turuolukorrale suutsime säilitada stabiilsuse ja saavutada jätkusuutliku kasvu. Meie senine töö on loonud kindla aluse edasiseks arenguks ning aasta jooksul saavutatud tulemused kinnitavad meie suutlikkust kasvada kasumlikult, säilitades seejuures distsipliini, loovuse ja selge sihi.

Soovin tänada kõiki meie kolleege, partnereid ja aktsionäre nende jätkuva usalduse ja pühendumuse eest. Iga samm edasi — olgu see suur või väike — tuleneb meie ühisest pühendumusest ja usust pikaajalisse visiooni.

Edoardo Preatoni
Ettevõtte juht

PEAMISED FINANTSNÄITAJAD

Grupi 2025. aasta kaheteistkümne kuu kogukäive oli 53,2 miljonit eurot (2024: 18,2 miljonit eurot) ning 2025. aasta neljanda kvartali kogukäive 18,9 miljonit eurot (2024. aasta neljandas kvartalis: 7,6 miljonit eurot).

Grupi käive kinnisvara müügist sõltub eelkõige elamuarenduste valmimise ajast, kuna müügitulu kajastatakse hetkel, mil sõlmitakse notariaalne müügileping ja ruumid antakse ostjale üle. Seetõttu on kinnisvara müügist saadavad tulud tihedalt seotud ehitustsükli ning projektide valmimise ajastusega.

Tulu kinnisvara müügist kasvas 2025. aastal võrreldes eelmise aastaga seoses valminud korterite üleandmisega Tallinnas Kalaranna ja Uus‑Kindrali ning Vilniuses City Villas projektides.
2024. aasta müügitulu jäi madalamale tasemele, kuna Kalaranna kvartali korterite üleandmised algasid alles 2024. aasta detsembris ning suurema osa aastast piirduti peamiselt allesjäänud varude müügiga Lätis ja Leedus.

Grupi brutokasum ulatus 2025. aastal 18,8 miljoni euroni (2024: 5,4 miljonit eurot) ning 2025. aasta neljanda kvartali brutokasum 6,9 miljoni euroni (2024. aasta neljandas kvartalis: 2,6 miljonit eurot).

Ärikasum oli 2025. aastal 14,7 miljonit eurot (2024: 0,1 miljonit eurot). 2025. aasta neljanda kvartali ärikasum oli 7,1 miljonit eurot (2024. aasta neljandas kvartalis: 1,9 miljonit eurot).

Grupi puhaskasum 2025. aasta kaheteistkümne kuu jooksul oli 12,0 miljonit eurot (2024: –3,9 miljonit eurot kahjum) ning 2025. aasta neljanda kvartali puhaskasum 6,0 miljonit eurot (2024. aasta neljandas kvartalis: 0,2 miljonit eurot).

Rahavood põhitegevusest olid 2025. aasta kaheteistkümne kuu jooksul positiivsed summas 10,8 miljonit eurot, võrreldes 2024. aasta sama perioodi negatiivse 10,4 miljoni euro suuruse rahavooga. Neljandas kvartalis olid rahavood positiivsed 4,0 miljonit eurot, võrreldes 2024. aasta neljanda kvartali negatiivse 0,4 miljoni euro suuruse rahavooga.

Aktsia puhasväärtus 31. detsembri 2025 seisuga oli 1,12 eurot (31. detsembril 2024:0,89 eurot).

PEAMISED TULEMUSNÄITAJAD

2025
12 kuud		 2024
12 kuud		 2025
IV kvartal		 2024
IV kvartal
Käive (tuhat eurot) 53 162 18 158 18 897 7 554
Brutokasum (tuhat eurot) 18 795 5 423 6 861 2 567
Brutokasum, % 35% 30% 36% 34%
Ärikasum (tuhat eurot) 14 733 123 7 065 1 854
Ärikasum, % 28% 1% 37% 25%
Puhaskasum/ – kahjum (tuhat eurot) 12 041 -3 875 6 016 187
Puhaskasum/ – kahjum, % 23% -21% 32% 2%
Kasum/ – kahjum aktsia kohta (eurot) 0,22 -0,06 0,11 0,01
31.12.2025 31.12.2024
Varad kokku (tuhat eurot) 124 490 118 758
Kohustused kokku (tuhat eurot) 61 163 67 537
Omakapital kokku (tuhat eurot) 63 327 51 221
Võla / omakapitali suhe * 0,97 1,32
Varade tootlus, % ** 10,1% -3,4%
Omakapitali tootlus, % *** 21,0% -7,0%
Aktsia puhasväärtus, eurot **** 1,12 0,89


*võla / omakapitali suhe = kohustused kokku / omakapital kokku
**varade tootlus = puhaskasum/-kahjum / varad kokku (keskmine)
*** omakapitali tootlus = puhaskasum/-kahjum / omakapital kokku (keskmine)
**** aktsia puhasväärtus = omakapital kokku / aktsiate arv

KONSOLIDEERITUD FINANTSARUANDED

Konsolideeritud finantsseisundi vahearuanne

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024
VARAD
Käibevara
Raha 5 143 4 344
Lühiajalised nõuded 5 645 822
Ettemakstud kulud 287 422
Varud 57 503 56 951
Käibevara kokku 68 578 62 539
Põhivara
Pikaajalised nõuded 324 317
Materiaalne põhivara 7 836 7 595
Kasutusõigusega varad 781 513
Kinnisvarainvesteeringud 43 516 44 210
Firmaväärtus 0 863
Immateriaalne põhivara 1 555 2 721
Põhivara kokku 54 012 56 219
Müügiootel varad 1 900 0
Müügiootel varad kokku 1 900 0
VARAD KOKKU 124 490 118 758
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustused
Lühiajalised võlakohustused 18 833 21 893
Ostjate ettemaksed 5 888 9 618
Lühiajalised võlad tarnijatele 5 447 5 600
Maksukohustused 2 562 833
Lühiajalised eraldised 116 24
Lühiajalised kohustused kokku 32 846 37 968
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised võlakohustused 26 266 27 350
Muud pikaajalised kohustused 8 6
Edasilükkunud tulumaksukohustus 1 813 2 031
Pikaajalised eraldised 230 182
Pikaajalised kohustused kokku 28 317 29 569
KOHUSTUSED KOKKU 61 163 67 537
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital
Aktsiakapital nimiväärtuses 11 338 11 338
Ülekurss 5 661 5 661
Kohustuslik reservkapital 1 134 1 134
Ümberhindluse reserv 2 322 1 977
Eelmiste perioodide jaotamata kasum 42 691 30 523
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital kokku 63 146 50 633
Mittekontrolliv osalus 181 588
OMAKAPITAL KOKKU 63 327 51 221
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 124 490 118 758


Konsolideeritud kasumi- ja koondkasumi vahearuanne

tuhandetes eurodes 2025
12 kuud		 2024
12 kuud		 2025
IV kvartal		 2024
IV kvartal
JÄTKUVAD TEGEVUSVALDKONNAD
Äritulud
Müügitulu 53 162 18 158 18 897 7 554
Müüdud toodete ja teenuste kulu -34 367 -12 735 -12 036 -4 987
Brutokasum 18 795 5 423 6 861 2 567
Turustuskulud -1 213 -1 136 -280 -363
Üldhalduskulud -5 659 -5 293 -1 434 -1 474
Muud äritulud 3 824 1 164 2 809 1 130
Muud ärikulud -1 014 -35 -891 -6
Ärikasum 14 733 123 7 065 1 854
Finantstulud 40 123 10 25
Finantskulud -2 615 -4 276 -701 -1 865
Kasum / -kahjum enne tulumaksu 12 158 -4 030 6 374 14
Tulumaks -117 155 -358 173
Perioodi puhaskasum / -kahjum 12 041 -3 875 6 016 187
Perioodi puhaskasumi/-kahjumi jaotus:
Emaettevõtte omanikele kuuluv osa 12 314 -3 675 6 022 337
Mittekontrolliv osalus -273 -200 -6 -150
Muu koondkasum
Muudatused kinnisvara ümberhindluse reservis 345 -115 345 -115
Aruandeperioodi koondkasum kokku 12 386 -3 990 6 361 72
Aruandeperioodi puhastulemi jaotus:
Emaettevõtte omanikele kuuluv osa 12 659 -3 675 6 022 337
Mittekontrolliv osalus -273 -200 -6 -150
Perioodi kasum / -kahjum aktsia kohta (euro) 0,22 -0,06 0,11 0,01

Aruande täisversiooni leiate juuresolevas failis.

PKG_Q4_2025_EST

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eesti Pank: Ettevõtjate hinnangul on laenusaamise võimalused paranenud

02.03.2026

Eesti PankEesti ettevõtete ja majapidamiste ligipääs pangalaenudele on valdavalt hea. Seda kinnitab Euroopa keskmisest tunduvalt kiirem laenukasv. Eesti ettevõtjate hinnangud laenukeskkonnale paranesid 2025. aastal veelgi ja olid Euroopa keskmisest paremad. Paranemist saab seos­tada eelkõige intressimäärade langetamise ja majanduse väljavaate tugevnemisega, aga ka pankade hea laenupakkumisvõimega. Hinnangud on paranenud kõigil tegevusaladel, kuid eriti kinnisvara- ja IKT-sektoris. Ehkki väikeettevõtetel on rahastust jätkuvalt mõne­võrra keerulisem saada kui suurettevõtetel, on nende ligipääs rahastusele samuti paranenud.

Konkurentsi survel on eluasemelaenude intressimarginaal kahanenud euroala keskmise lähedale, kuid ettevõtete laenuintressimäärad on rahvusvahelises võrdluses endiselt kõrged. Ettevaates sõltub ettevõtete laenude intressimarginaalide alanemine sellest, kas konkurentsisurve kandub senistelt muudelt laenutingimustelt tugevamalt edasi ka intressimarginaalile ja kuidas muutub üldine majanduskeskkonna riskisus.

Kiire laenukasvu jätkumist võib oodata ka lähiaastatel. Sellesse panustavad majanduskasvu kiirenemine ja maksuküüru kaotamine. Ettevõtete laenukasvu veavad kinnisvaraettevõtted, aga ka tööstus- ja põllumajandusettevõtete laenamine on hoogustunud. Kaubanduses on aga laenujääk vähenenud. Intressimäärade stabiliseerumine ja majanduse kasvule pöördumine lisavad ettevõtetele ja maja­pidamistele kindlust teha uusi investeeringuid ning kaasata uut oma- ja võlakapitali. Eesti Panga viimase majandus­prognoosi järgi kasvavad ettevõtete pangalaenud lähiaastatel aasta keskmisena ligikaudu 6% ja eluasemelaenud ligi 9%.

Pangad pakuvad varasemast hoogsamalt ja parematel tingimustel korterühistutele elamute renoveerimiseks laenu. Viimastel aastatel on pankade laenud korteriühistutele mitmekordistunud ja seda ennekõike intressimarginaalide alanemise, laenude kättesaadavuse paranemise ja suurenenud nõudluse tõttu. Riik on korterelamute renoveerimisse panustanud peamiselt toetuste ning väiksemas mahus ka käenduste ja otselaenude kaudu. Arvestades riigi vahendite piiratust, on tähtis, et elamufondi parenda­miseks kavandatav tugi oleks hästi sihitud ning toetaks tõhusalt erasektori pakutavaid rahastamisvõimalusi. Seeläbi saaks kiiremini ja rohkemate korterelamute renoveerimine rahastatud.

Riiklike toetusmeetmete otsene ja kaudne mõju ettevõtete laenuturule on alates koroo­nakriisist kasvanud. Viimasel paaril aastal on riik jõudsalt suurendanud otsetoetusi ettevõtlusesse, kuid ettevaates on riigil plaan otsetoetusi vähendada ja pakkuda rohkem laenutooteid. Riiklik ettevõtluspolii­tika peakski eelistama otsetoetustele laene ja eriti käendusi, sest nii säilib kasulik erasektori riskihin­nang, kahjustatakse vähem konkurentsi ja sama eesmärgi saavutamiseks tuleb kasutada vähem maksumaksja raha. Käenduste kasuks räägib ka asjaolu, et ettevõtted on varasemalt ühe peamise rahastuse kättesaadavust takistava probleemina esile toonud just piisava tagatise puudumist.

Era- ja riskikapitalifondid toetavad omakapitali pakkumise kaudu märkimisväärselt alustavate ettevõtete arengut. Kuigi pangandusvälise finantsvahenduse roll Eesti majanduse rahastamises on endiselt pigem väike, on tegu olulise rahastuskanaliga väikestele ja alustavatele või kasvufaasis olevatele ettevõtmistele. Neile pole pangalaen tihti sobiv või kättesaadav rahastamisviis. Kui investeerimisfondide kaudu jõuab Eesti majan­dusse üha enam raha, siis pensionifondide otseinvesteeringud Eesti ettevõtetesse on vähenenud pärast teise pensionisamba vabatahtlikuks tege­mist. Pensionifondid on siiski oluliseks ankurinvestoriks investeerimisfondidele.

Uued välismaised investeeringud Eesti mittefinantsettevõtetesse on püsinud viimastel aastatel ligikaudu samal tasemel. Ka juba varem tehtud välisinvesteeringute vähendamine on püsinud ligikaudu varasemate aastate tasemel. Seega ei nähtu andmetest, et julgeoleku­riskide või keerulise majandusolukorra tõttu oleks välisinvestorite lahkumine Eestist varasemaga võrreldes sagenenud. Välisomandis olevad ette­võtted suurendasid 2024. aastal märkimisväärselt dividendide maksmist enne tulumaksumäära tõusu, kuid 2025. aastal oli dividendide maks­mine ja kasumi reinvesteerimine taas tavapärane.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Swedbank: Ettevõtete majandusnäitajad on paranemas

02.03.2026

SwedbankStatistikaameti täna avaldatud andmetel pöördus ettevõtete müügitulu möödunud aastal pärast kahe aasta pikkust langust taas kasvule, suurenedes esialgsetel andmetel ligi 4%. Kuna müügitulu kasv saavutati väiksema töötajate arvu ja nende töötatud tundidega, tegi tunnitootlikkus märgatava tõusu.

Ettevõtete müügitulu suurenes möödunud aastal küll 3 miljardi euro võrra, kuid seda mõjutas oluliselt varasem müügitulu langus, mis seda võrdlust segab. Kui vaadata kahte aastat koos (2024 ja 2025), on suurim kasv toimunud info ja side tegevusalal. Kui aga vaadata vaid eelmist aastat, tegid tugevaima kasvu hulgikaubandus ja alles siis IKT teenused. Enim vähenesid aga sõidukite müügiga tegelevate ettevõtete ja ehituse müügitulu.

Ettevõtete kasum suurenes

Ettevõtete kogukulud suurenesid müügituluga samas tempos ja kuna tööjõukulude kasv jäi neist veidi maha, näitas ka kogukasum tõusu – pärast kaheaastast langust suurenes see esialgsetel andmetel ligi 4%. Samas jäi kasumlikkus (kasumi osakaal müügitulus) eelmise aastaga samale tasemele ning see on pikemas vaates langenud.

Kindlasti tuleks arvestada, et täna avaldatud ettevõtete majandusnäitajad on esialgsed ja need võivad veel täpsustatud andmetega tublisti muutuda. Eriti puudutab see kasumi muutust ja kasumlikkust. Täpsustatud andmetel on ettevõtete sektori keskmine kasumlikkus olnud viimastel aastatel kõrgem. Näiteks kui 2023.-2024. aastatel oli see esialgsete arvestuste järgi 4-5%, siis täpsustatud andmetel 6-7%, sõltuvalt sellest, kas vaadata kasumit enne või pärast finants- ja maksukulude arvestamist.

Pankrottide arv vähenes

Ettevõtete majandusnäitajate parenemine vähendas möödunud aastal ka pankrottide arvu ligi 5% võrra. Samas tuli see langus 2024. aastaks tippu tõusnud pankrottide arvu pealt ning võrreldes ülejäänud koroonakriisi-järgsete aastatega oli see ikkagi suurem.

Müügitulu paranemine peaks jätkuma

Ettevõtete kindlustunne on tasapisi paranenud küll juba viimased paar aastat, kuid see pole veel pikaajalise keskmiseni jõudnud. Kui möödunud aastal näitas kindlustunne kiiremat kosumist jaekaubanduses, ehituses ja teenuste sektoris, siis tööstuses mitte.

Aasta teisel poolel tegi kiirema hüppe üles ka majapidamiste kindlustunne. Koos reaalmajanduses prognoositud muutustega – keskmise majapidamise ostujõu paranemine, avaliku ja erasektori investeeringute kasv ning välisnõudluse paranemine – peaks ettevõtete müügitulu paranemine sel aastal jätkuma. Selle mõju kasumile sõltub aga sellest, kui palju suudavad ettevõtted hoida kontrolli all oma kulude kasvu.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Statistikaamet: 2025. aasta oli Eesti majanduses viimase kolme aasta parim

02.03.2026

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2025. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga 0,7% ja 2025. aastal kokku võrreldes aasta varasemaga 0,6%. Jooksevhindades moodustas SKP eelmise aasta viimases kvartalis 11 miljardit eurot ja 2025. aastal kokku 41,6 miljardit eurot.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuht Robert Müürsepp tõi välja, et 2025. aasta oli Eesti majanduses viimase kolme aasta parim. „SKP kasvas kolm viimast kvartalit järjest ja aastaga kokku 0,6%,“ lisas ta.

Neljanda kvartali majanduskasvu mõjutas enim töötlev tööstus

Sarnaselt kolmandale kvartalile püsis neljandas kvartalis enamiku tegevusalade mõju SKP-le väiksena. Suurim positiivne mõju oli töötleval tööstusel, mille lisandväärtus kasvas 13,3%. Tugevalt panustas ka info ja side tegevusala (9%), mis taastus tagasihoidlikust aasta keskpaigast.

Negatiivne mõju majandusele oli kolmandat kvartalit järjest kaubanduse tegevusalal, mille lisandväärtus vähenes 7,6%. Märgatava negatiivse mõjuga olid ka ehitus (-7,6%) ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (-7,1%).

260302 2025. aasta oli Eesti majanduses viimase kolme aasta parim 1

Lisandväärtus neljandas kvartalis veidi kasvas, eratarbimine jätkas vähenemist

Lisandväärtus kasvas neljandas kvartalis 0,4%. Lisandväärtus tekib, kui lahutada ettevõtete käibest (rahvamajanduse arvepidamise kontekstis toodangust) tootmissisenditele minevad kulud. „Mittefinantsettevõtete sektori lisandväärtus oli kolmandat kvartalit järjest positiivne, kuid finantsettevõtete lisandväärtus on nüüdseks vähenenud neli kvartalit järjest,“ selgitas Müürsepp ja lisas, et tagasihoidlikuks jäi ka valitsemissektori lisandväärtus, mis kasvas vaid 0,9%. „See on sektori nõrgim tulemus pärast 2022. aasta esimest kvartalit. Mittetulundussektori lisandväärtus vähenes teist kvartalit järjest (-1,8%), mis on sektori kehvim tulemus pärast 2023. aasta esimest kvartalit,“ lisas ta.

Netotootemaksud suurenesid neljandas kvartalis 3%, eelkõige käibemaksu laekumise tõttu. Nii lisandväärtus kui ka netotootemaksud moodustasid mõlemad umbes poole SKP kasvust.

Eratarbimine vähenes neljandas kvartalis 0,4%. Eelkõige mõjutasid tarbimise kahanemist kulutuste vähenemine transpordile ning alkoholile ja tubakale. Seevastu suurenesid kodumajapidamiste väljaminekud kindlustus- ja finantsteenustele, vabale ajale ning kodusisustusele. Mõningal määral kasvasid ka kulutused rõivastele ja jalatsitele ning infole ja sidele.

Investeeringud ja väliskaubandus kasvasid

Investeeringud kasvasid neljandas kvartalis 6,9%, mis oli aasta parim tulemus. Kasvu vedasid mittefinantsettevõtete investeeringud muudesse hoonetesse ja rajatistesse (42,8%) ja kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse (22,8%). Suurim negatiivne mõju tuli mittefinantsettevõtete investeeringutest masinatesse ja seadmetesse (-42%) ja valitsemissektori investeeringutest muudesse hoonetesse ja rajatistesse (-12,7%).

Väliskaubandus jätkas neljandas kvartalis kasvu, eksport suurenes 4,7% ja import 3,1%. „Netoeksport oli koguni 183,2 miljonit eurot, mis on tugevaim tulemus pärast 2023. aasta esimest kvartalit,“ tõi Müürsepp välja.

Kaupade väljavedu suurenes 4,1% ja sissevedu 2,3%. Märgatavalt suurenes koksi ja puhastatud naftatoodete, mitterahakulla, metallitoodete, arvutite ja elektroonika ning elektriseadmete kaubandus. Suurim negatiivne mõju tuli mootorsõidukite impordilt.

Teenuste eksport kasvas 5,6% ja import 4,8%. Kasvu mõjutas eelkõige reklaami ja uuringute ning muude äriteenuste ost ja müük.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kahanes võrreldes 2025. aasta kolmanda kvartaliga 0,1% ja kasvas võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga 0,8%.

260302 2025. aasta oli Eesti majanduses viimase kolme aasta parim 2

2025. aastal kokku näitas Eesti majandus positiivseid märke

Kokku kasvas lisandväärtus lõppenud aastal 0,3%. Mittefinantsettevõtete sektori lisandväärtus kahanes aastaga 0,2% ja finantssektori lisandväärtus 0,4%. Seevastu valitsemissektori lisandväärtus kasvas 2,3%. Esimest korda kolme aasta jooksul vähenes 2025. aastal mittetulundussektori lisandväärtus 0,4%.

Tegevusaladest olid 2025. aastal suurima positiivse mõjuga töötlev tööstus ning info ja side. „Kui jätta kõrvale erandlik 2024. aasta, siis on info ja side tegevusala Eesti majanduse mootorite seas püsinud ka viimastel rasketel aastatel. Töötlev tööstus panustas positiivselt viimati 2021. aastal,“ sõnas Müürsepp.

Suurematest tegevusaladest toetas majandust märgatavalt ka kinnisvaraalane tegevus. Majanduse suurimaks aeglustajaks oli lõppenud aastal kaubandus, samuti veondus ja laondus ning ehitus.

Eratarbimine on viimased kaks aastat püsinud 2023. aasta tasemel. Lõppenud aastal suurenesid eelkõige kodumajapidamiste kulutused finants- ja kindlustusteenustele. Samuti kasvasid märgatavalt väljaminekud kodusisustusele, vabale ajale, infole ja sidele ning haridusele. Enim vähenesid kulutused transpordile, alkoholile ja tubakale ning toitlustusele ja majutusele.

Netotootemaksud suurenesid aasta peale kokku 2,9%, investeeringud 3,2%. Investeeringute kasvu vedas valitsemissektor, mille investeeringud suurenesid 11,1%. Peamiselt suurenesid investeeringud muudesse masinatesse ja seadmetesse ning kaitseotstarbelisse põhivarasse (73,2%).

Nii eksport kui ka import kasvasid 2025. aastal 5%. Netoeksport moodustas aasta lõpuks 401,6 miljonit eurot, mis on Eestis suurim väliskaubanduse ülejääk pärast 2019. aastat.

Rahvamajanduse arvepidamise andmete põhjal saab teada, kuidas Eesti majandusel läheb. Majanduskasvu ja -langust mõõdetakse peamiselt SKP ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste majanduslik heaolu.

Statistikatööd „Rahvamajanduse arvepidamine“ teeb statistikaamet rahandusministeeriumi tellimusel, et saada teada, kuidas läheb Eesti majandusel.

Andmed on avaldatud 2.03.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada
1 2 3 4 5 … 1,654 1,655 1,656