Eesti majandus näitas kolmandas kvartalis küll aeglast kasvu (0,9%) – mis vastas ka meie ootustele – kuid selle taga oli peamiselt valitsemissektori ja maksude (eriti käibemaksu) laekumise mõju.
Kuigi erasektori lisandväärtus tervikuna kahjuks ei kasvanud, oli pilt tegevusalade järgi väga erinev. Lisandväärtus suurenes vähem kui pooltes tegevusalades. Enim toetasid majanduskasvu töötlev tööstus, energiatootmine ja kinnisvaraarendus, samas kui suurimaks piduriks oli lisandväärtuse langus hulgi- ja jaekaubanduses ning transpordisektoris.
Välisnõudlus lubab eksporti kasvatada
Vaatamata kaubanduspingetele maailmas, on välisnõudlus tasapisi kosumas. Nii jätkus kolmandas kvartalis kaupade ekspordimahu mõõdukas, ligi 4% kasv, mis lükkas tagant ka töötlevat tööstust. Teenuste eksport tegi aga ligi 8% tõusu, millest suuremat kasvu nägime kolm aastat tagasi.
Kuigi kaupade ja teenuste eksport kokku kasvas ligi 6%, tuli umbes sama tempoga järele ka import, mis näitab nii ekspordiks vajaminevate tootmissisendite kui ka kodumaise nõudluse suurenemist. Kolmandas kvartalis oli väliskaubandussaldo küll ülejäägist, kuid kui arvestada hinnakasvu mõju, jäi see puudujääki, mis pidurdas veidi majanduskasvu.
Vaatamata kaubanduspingetele peaks välisnõudlus järgmisel aastal mõõdukalt suurenema ning lubama Eesti ekspordisektoril oma kaupu ja teenuseid rohkem müüa. Selleks, et Eesti ekspordisektor suudaks piisavalt reageerida välisnõudluse suurenemisele, peab selle kulude konkurentsivõime aga paranema. Viimase nelja aasta jooksul on Eestist eksporditud kaupade hinnad tõusnud kiiremini, kui mitmel olulisemal kaubanduspartneril.
Sisenõudluse maht on majanduses loodud lisandväärtusest suurem
Kui majanduses loodud lisandväärtus kasvas kolmandas kvartalis 0,4%, siis sisenõudlus (mis koosneb era- ja valitsemissektori tarbimisest, investeeringutest ja varude muutusest) suurenes 0,5%. Nii ongi sisenõudluse maht SKP-st veidi suurem. Sisenõudluse kasvu taga oli aga valitsemissektori sel aastal üha kiirenenud kasv, samas kui eratarbimine ja investeeringud vähenesid.
Eratarbimise langust näitavad ka vähenenud kaardimaksete maht (kaardimaksed, milles on arvestatud ka inflatsiooni mõju). Selle aasta esimese kolme kvartaliga ongi eratarbimise maht aastatagusega võrreldes veidi vähenenud (0,1%), mis on olnud ka oodatud tulemus, arvestades majapidamiste vähenenud ostujõudu. Investeeringute langust vedas erasektor, kuid valitsemissektori ja majapidamiste investeeringud suurenesid. Nii ongi ka SKP tarbimise poolel näha, et kolmanda kvartali majanduskasvu toetas paljuski valitsemissektor.
Järgmisel aastal elavneb majandus valitsemissektori fiskaalsete stiimulite toel
Maksuküüru kaotamisega peaks majapidamiste ostujõu paranemine eratarbimist järk-järgult suurendama, samas kui madalamad intressimäärad soodustavad ettevõtete investeeringuid. Majapidamiste kindlustunne on juba tänavu teisel poolaastal tublist paranenud.
Lisaks majanduse stimuleerimisele maksupoliitika, pensionide ja osade avaliku sektori töötajate palkade tõstmise kaudu, suurendab valitsus veel oluliselt oma investeeringuid. Kuigi Eesti valitsemissektori investeeringute osakaal SKP-s on juba praegu üks Euroopa Liidu kõrgemaid, tõstavad suuremad avaliku sektori investeeringud – peamiselt kaitsesse ja taristusse – seda määra järgmisel aastal veelgi. Samuti suureneb Euroopa Liidu rahade kasutamine.
Tänavu esimese kolme kvartaliga suurenes SKP püsivhindades vaid 0,3%. Meie prognoosi järgi tuleb Eesti majanduse selle aasta kasvuks 0,6%, kuid suurem eratarbimine ja valitsuse investeeringud annavad järgmisel aastal sellele hoogu juurde ning viivad kasvu praeguste hinnangute järgi 2,3%-ni. Tugev fiskaalne stiimul aitab majanduskasvu küll kiirendada, kuid selle tagajärjel suurenev riigieelarve puudujääk muudab majanduse haavatavamaks.
Kuu aega tagasi avaldas Statistikaamet kiirhinnangu III kvartali SKP kohta, kiirhinnangu järgi kasvas SKP III kvartalis aasta võrdluses 0,9%. Täna avaldatud täpsustud andmed kinnistasid kiirhinnangu numbreid – majandus kasvaski 0,9%. Kasvule aitasid kaasa tööstus, energeetika ja kinnisvara alane tegevus. Majanduskasvu pidurdas ehk languses olid kaubandus ja transport. Kaubanduse kehva seisu on näidanud ka kuised numbrid. Oktoobri statistika näitas, et jaekaubanduse kasvu aitas tagada peaasjalikult tanklate hinnasõda. Kaubanduse kehva seisu taga on lisaks toiduainete hinnatõusule ka tarbijate käitumine. Eratarbimine vähenes III kvartalis 0,6%.
Eesti majanduse maht on selle aasta jooksul aeglaselt, kuid stabiilselt kasvanud. Teenuste eksport üllatas positiivselt. Sissetulekute ostujõu langus ja ebakindlus pärsivad esialgu eratarbimist. Ettevõtjate ja tarbijate kindlustunne on suvest alates siiski kosunud.
Statistikaameti esialgsel hinnangul langes turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks novembris võrreldes oktoobriga 0,5%. Eelmise aasta novembriga võrreldes tõusis indeks 4,7%. Tegu on kiirhinnanguga, mis novembri hindade kohta laekuvatel andmetel täpsustub.
Riigi Kinnisvara kuulutas välja arhitektuurivõistluse Kuressaare Ametikooli uue õpilaskodu rajamiseks. Ülesanne hõlmab nii hoone kui ka kogu koolihoovi terviklahendust. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 18.02.2026 kl 13.00.
Millerhawki gruppi kuuluv elukondliku kinnisvara arendaja AvalonEstates müüs neli korterelamu arendamiseks mõeldud kinnistut Tiskreõue nimelises arenduses Harku vallas. Üle ühe hektari suurusele alale on kavandatud nelja kortermajaga elamuarendus. Kinnistute ostjaks on investeerimisettevõte Ragoza OÜ ning edasiseks projekti eestvedajaks on pikaajalise elukondliku kinnisvara arendamise kogemusega Eco Advice Kinnisvara.
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas kolmandas kvartalis aasta arvestuses 0,9% ja teise kvartaliga võrreldes 0,4%. Ehkki tööstustoodangu ja jaemüügi maht kasvavad aeglasemalt kui eelmises kvartalis, on ettevõtete üldine hinnang majanduse seisule paranenud. Ettevõtete hinnangul on nõudluse puudus endiselt suurem kui minevikus keskmiselt, kuid nende hinnang on vähem negatiivne kui varasemates kvartalites. See on kooskõlas majanduse olukorra üldise paranemisega.
28. novembril 2025 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti ja Mainor Ülemiste AS projekteerimis- ja ehituslepingu büroohoone rajamiseks Tallinnas aadressil Lõõtsa 1 B/C.
Viktor Masingu nimelise büroohoone ehitushanke võitis AS Merko Ehitus Eesti, kes rajab aadressile Lõõtsa 1 B/C 27 300-ruutmeetrise brutopinnaga A-energiaklassiga 13-korruselise büroohoone. Investeeringu kogumaksumuseks on ligikaudu 48 miljonit eurot ilma käibemaksuta ning ehitust finantseerib Swedbank.
