Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine
Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Veel jõuad registreeruda koolitusele „Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes“

Evi HindpereKoolitus „Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes“ toimub 18.02.2026. Koolitusel annab praktilise ülevaate varjatud puuduste õiguslikust käsitlusest kohtupraktika põhjal kinnisvarajurist Evi Hindpere.

Koolitusel käsitletakse müüja ja maakleri vastutust, müügieelseid läbirääkimisi ja müügikuulutuse koostamist, puudusest teatamise ja tõendamise kohustust ning ostja õiguskaitsevahendeid.

Osalemine aitab ennetada vaidlusi, hinnata riske ja tegutseda kinnisvaratehingutes kindlal õiguslikul alusel.

Koolitus „Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes“ toimub 18.02.2026 kell 14.00–17.15 hübriidõppe vormis – osalejad saavad valida, kas osaleda kontaktkoolitusel klassiruumis või liituda veebikoolitusega.

Koolitusklass asub aadressil Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse lingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Statistika: aastaga kerkisid kõige enam korteritehingute hinnad Põlvas, langus oli suurim Narvas

Tõnu Toompark, Kinnisvarakooli konsultant ja koolitaja

Maa- ja ruumiameti andmetel oli 2025. a Eestis sõlmitud 21 562 korteritehingu keskmine hind 2152 €/m² ehk eelmisest aastast mõõdukalt 3,3% rohkem. Maakonnakeskuste keskmine korteritehingute hind oli 2647 €/m² ehk eelmise aastaga võrreldes 0,2% rohkem.

Tallinna kui maakonnakeskuste vaatest kõige suurema ja kallima korterituru piirkonna keskmine korteritehingu hind oli 2025. a 3045 €/m². Aastaga liikus keskmine tehinguhind sisuliselt horisontaalselt, sest hind kasvas ainult 0,4%.

Maakonnakeskustest madalaim korteritehingute hind oli Valgas, kus keskmine korteritehing tehti hinnaga 377 €/m². Valga korteritehingute hinnatõus 15% oli maakonnakeskuste järjestuses suuruselt kolmas.

Valga korteritehingute hinnatõusu edestasid ainult Rapla ja Põlva. Rapla keskmine korteritehingute hind oli 2025. a 1492 €/m² ehk 16% aasta varasemast rohkem. Põlvas olid vastavad näitajad 891 €/m² ja kasv 19%.

Narva korteritehingute keskmine hind 2025. a oli 510 €/m², mida oli 13%  vähem kui 2024. a. See on suurim keskmise korteritehingu hinnalangus.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Baltic Horizon Fund publishes its NAV for January 2026

Baltic HorizonThe net asset value (NAV) per unit of the Baltic Horizon Fund (the Fund) remained at a similar level and was EUR 0.5450 at the end of January 2026 (0.5451 as of 31 December 2025). The year-end total net asset value of the Fund was EUR 78.2 million (EUR 78.2 million as of 31 December 2025).

In January 2026, the Fund generated the consolidated net rental income of EUR 0.9 million (EUR 1.0 million in December 2025).

At the end of January 2026, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 5.8 million (31 December 2025: EUR 5.4 million) of which EUR 4.1 million is restricted for use specified under credit agreements. The increase in cash was mainly driven by the receipt of a EUR 0.7 million loan by BH Northstar UAB.

As of 31 January 2026, the total consolidated assets of the Fund were EUR 217.3 million (31 December 2025: EUR 216.6 million).

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks tõusis jaanuaris aastaga 3,7%

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2026. aasta jaanuaris eelmise kuuga võrreldes 1% ning 2025. aasta jaanuariga võrreldes 3,7%. Toidukaupade hinnad tõusid jaanuaris võrreldes detsembriga 2,3%.

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski ütles, et viimati oli tarbijahinnaindeksi aastane tõus sarnasel tasemel 2025. aasta jaanuaris, kui tarbijahinnaindeks tõusis 3,9%.

„Võrreldes detsembriga mõjutasid 2026. aasta jaanuaris tarbijahinnaindeksi tõusu peamiselt elekter, toit ja alkohol. Elektri börsihind tõusis jaanuaris erakordselt kõrgele, mistõttu tõusis elektrihinnaindeks detsembriga võrreldes 22,2%. Toidukaubad kallinesid jaanuaris 2,3%, millest enim mõjutasid indeksi tõusu köögiviljade 11,1% ning liha ja lihatoodete 2% kallinemine. Alkoholi 5,3% hinnatõusu taga olid jaanuaris lõppenud allahindlused ja rakendunud aktsiisitõus,“ täiendas Veski.

Teisalt langetas eelneva kuu võrdluses jaanuari indeksit riiete ja jalatsite 3,8% odavnemine, mis oli tingitud jaanuari tavapärastest allahindlustest. Samuti avaldas mõju rahvusvaheliste lendude 17% ning puhkusereiside 15,9% odavnemine. Bensiinihind langes jaanuaris 1,7% ning diislikütuse hind 1,1%.

Võrreldes 2025. aasta jaanuariga langesid suurtest tooterühmadest 4,9% riietuse ja jalatsite ning 1,5% transpordi hinnad. Transpordi hinnalangust mõjutas eelkõige bensiini 13% odavnemine aasta jooksul. Toit ja mittealkohoolsed joogid olid 6% kallimad kui aasta varem. „Kulutused eluasemele tõusid aastaga 5,6%, mis on seletatav elektrihinna hüppelise kallinemisega,“ kommenteeris Veski indeksi aastast võrdlust.

Toidukaupade 6% hinnatõusu mõjutas võrreldes eelmise aasta jaanuariga enim värske või külmutatud liha 13,3%, kohvi 23,1% ning tsitruseliste 30,8% hinnatõus. Aastaga odavnes värske või külmutatud kala 0,7% ning värsked marjad 4,7%.

260216 Tarbijahinnaindeks tõusis jaanuaris aastaga 3,7%

Tarbijahinnaindeksi kaalud uuenesid

Elanike tarbimisharjumuste ja hindade pideva muutumise tõttu ajakohastab statistikaamet igal aastal tarbijahinnaindeksi arvutamisel kasutatavaid kaalusid ning arvutuste aluseks olevaid esinduskaupu. Alates jaanuari indeksist on arvutuste aluseks 2025. aasta detsembri hinnad. Varasemate perioodidega võrdluse saamiseks jätkatakse tarbijahinnaindeksi avaldamist baasil 1997 = 100.

Lisaks tarbijahinnaindeksi muutusele tooterühmades on 2026. aasta jaanuari tabelis esitatud nii 2025. aastal kasutatud kulutuste struktuur kui ka alates 2026. aasta jaanuari indeksist kasutatav kulutuste struktuur ehk tooterühmade kaalud.

Tarbijahinnaindeksi muutus tooterühmades, jaanuar 2026

Tooterühm

Tooterühma kaal indeksis 2025, ‰

Tooterühma kaal indeksis 2026, ‰

Tarbijahinnaindeksi muutus, %

detsember 2025 – jaanuar 2026, %

jaanuar 2025 – jaanuar 2026, %

KÕIK KOKKU

1000

1000

1

3,7

Toit ja mittealkohoolsed joogid

213,9

223,2

2,3

6

Alkohoolsed joogid ja tubakas

43,9

51,3

3,9

6,2

Riietus ja jalatsid

53,6

51

-3,8

-4,9

Eluase

176,8

179,6

6,1

5,6

Majapidamine

53,9

52,5

-0,3

2,3

Tervishoid

62,5

62,6

0,3

11,7

Transport

148,1

126

-1,6

-1,5

Info ja side

46,5

46,8

-1,3

-0,1

Vaba aeg

75,7

76,3

-3,7

3,1

Haridus ja lasteasutused

10,5

10,9

0,2

0,8

Toitlustus ja majutus

58,8

63

-0,2

5,1

Kindlustus- ja finantsteenused

7,3

7,6

-2

-14,5

Mitmesugused kaubad ja teenused

48,6

49,4

-0,1

5,1

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Andmed on avaldatud 16.02.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 31.01.2026

EfTEN United Property FundEfTEN United Property Fund teenis jaanuaris puhaskasumit 223 tuhat eurot (eelmisel aastal samal ajal 408 tuhat eurot). Kasumi vähenemine oli eelkõige seotud fondi investeeringuga EfTEN Real Estate Fund AS aktsiatesse, mille hind Tallinna Väärtpaberibörsil kasvas 2026. aasta jaanuaris 2,9% võrreldes 6,1%ga 2025. aasta jaanuaris. Fondiosaku puhasväärtus (NAV) oli jaanuari lõpus 12,85 eurot, kasvades kuuga 0,8%.

Fondi 80%-lise osalusega arendusettevõttes Invego Uus-Järveküla OÜ broneerisid kliendid jaanuaris ühe ridamaja osa ning veebruaris alustati klientidele arenduse viimase etapi ridamajade üle andmist (asjaõiguslepingute sõlmimist). Kokku on kuu lõpu seisuga klientide poolt veel broneerimata 10 valmivat ridamaja osa. Jaanuaris teenis EfTEN United Property Fund investeeringult 19 tuhat eurot intressitulu.

Fondi suurima investeeringu, usaldusfond EfTEN Real Estate Fund 5, millest EfTEN United Property Fund omab 36,5%, kasum oli jaanuaris 239 tuhat eurot (eelmise aasta samal ajal 204 tuhat eurot) ning puhasväärtus kasvas kuuga 0,6%. Enim toetas usaldusfondi EfTEN Real Estate Fund 5 kasvu Kristiine kaubanduskeskust omav ettevõtte EfTEN Kristiine OÜ, mille omakapitali väärtus kasvas kuuga 1,1%.

Täpsem EfTEN United Property Fund’i portfelli ülevaade on leitav fondi kodulehel: https://eftenunitedpropertyfund.ee/fondi-tulemused/

EUPF_dashboard_012026

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Tallinn: Tallinn lõpetab Tallinna Haigla projekteerimislepingu

TallinnTallinna linnavalitsus otsustas tänasel erakorralisel istungil algatada Tallinna Haigla projekteerimise töövõtulepingu korralise ülesütlemise. Otsus on seotud projekti rahastusmudeli puudumisega ning riigi ametliku seisukohaga tulevase haiglataristu finantseerimise osas.

Tallinna linnapea Peeter Raudsepp rõhutas, et uue meditsiinilinnaku projekt on algusest peale olnud seotud riigi osalusega. „Tallinnasse uue meditsiinilinnaku rajamist ei suuda linn ellu viia üksinda. Projekti algusest peale on olnud selge, et tegemist on suuremahulise tervishoiutaristu projektiga, mille elluviimine eeldab riigi osalust. Sellise mastaabiga investeeringute puhul on ülioluline, et rahastusmudel ja finantsraamid oleksid selged ning kokku lepitud. Paraku oleme täna olukorras, kus seda selgust saavutatud ei ole, mistõttu ei jää Tallinnal muud võimalust kui eelmisel aastal sõlmitud projekteerimisleping tühistada. Linnavalitsuse eesmärk on tagada linna haiglates parim võimalik ravikvaliteet ja kaasaegsed tingimused. Linn alustab olemasolevate haiglate investeeringuvajaduste kaardistamist, et koostada investeerimiskava viisil, mis on realistlik, jätkusuutlik ja patsiendi huvidest lähtuv. Samal ajal jätkame haiglate konsolideerimise protsessiga,” ütles Raudsepp.

Linnavalitsuse otsus tugineb Aktsiaseltsi Tallinna Haigla põhikirjale ning kehtivale õiguslikule raamistikule. Otsuse tegemisel arvestati asjaoluga, et Sihtasutuse Tallinna Haigla Arendus majandusüksus anti 1. oktoobril 2025 ettevõttena üle Aktsiaseltsile Tallinna Haigla. Samuti lähtuti sotsiaalministri 23. mail 2025 linnale esitatud ametlikust seisukohast, mille kohaselt ei ole riigil võimalik võtta kohustusi tulevase Tallinna Haigla taristuinvesteeringuteks.

Meditsiinilinnaku kavandamisel on linn lähtunud põhimõttest, et tegemist on riiklikult olulise tervishoiutaristu projektiga, mille elluviimine eeldab riigi osalust. Riigi ametlik seisukoht ei võimalda jätkata projekteerimislepingut senistel alustel.

Haiglavõrgu ajakohastamine ja tervishoiutaristu arendamine jäävad linna strateegilisteks prioriteetideks. Tänane otsus on suunatud finantsriskide maandamisele ning avalike vahendite vastutustundlikule kasutamisele.

260216 Tallinn lõpetab Tallinna Haigla projekteerimislepingu

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Luminor: Kas teadsid? Paljulapselised pered vajavad kodulaenu sissemakseks ainult 5% omafinantseeringut

Luminor BankKodu ostmine on iga pere jaoks suur samm, kuid paljulapselistele peredele võib vajaliku omafinantseeringu kogumine osutuda suurimaks takistuseks. Luminori kodulaenude valdkonna arendusjuhi Margit Volti sõnul pakub EISi eluasemelaenu käendus lasterikastele peredele võimalust soetada kodu tavapärasest väiksema omafinantseeringuga, aidates seeläbi kiiremini oma eesmärgini jõuda.

„Kui üldjuhul ootab pank kodulaenu puhul vähemalt 15% omafinantseeringut ning EISi tavapärase käendusega saab selle vähendada 10%-ni, siis lasterikaste perede puhul piisab juba 5%-st omafinantseeringu olemasolust,“ selgitas Volt. Tema sõnul tähendab see paljudele peredele kümnete tuhandete eurode võrra väiksemat esmast rahalist koormust ja võimalust kolida uude koju varem, kui see muidu võimalik oleks.

EISi (varasemalt KredEx) eluasemelaenu käendus on riigi loodud meede, mille eesmärk on toetada neid peresid ja inimesi, kellel napib koduostuks omafinantseeringut. Käenduse puhul annab EIS pangale täiendava tagatise osa laenusumma ulatuses, mis vähendab panga riski ja võimaldab kliendil laenu saada väiksema sissemaksega. See ei tähenda, et riik maksaks laenu kliendi eest, vaid et vajadusel katab käendus kokkulepitud osa laenust, kui laenusaaja ei suuda kohustusi täita.

Eluasemelaenu käendust saab taotleda panga kaudu ning vähemalt üks laenutaotleja peab kuuluma sihtrühma. Lasterikka pere moodustavad vähemalt kolm kuni 19-aastast last koos ühe või kahe vanema või eestkostjaga. Sihtrühma kuulumist tuleb tõendada vastavate dokumentidega, näiteks laste sünnitunnistuste koopiatega või rahvastikuregistri väljavõttega.

Volti sõnul tasub paljulapselistel peredel kindlasti pangast uurida, millised tingimused neile täpselt kohalduvad, sest lisaks väiksemale omafinantseeringule on käenduse ulatus kuni 40% laenusummast, kuid maksimaalselt 50 000 eurot. „See annab pangale täiendava kindluse ning võimaldab perel saada laenu ka siis, kui oma säästud ei ole veel väga suured,“ märkis ta. Laenusummale seejuures eraldi piirmäära ei ole.

Käenduse kasutamisel tuleb arvestada ühekordse käendustasuga, mis lasterikka pere sihtrühma puhul on 2% käenduse summast. Volti sõnul on oluline hinnata kogu tehingu kulusid tervikuna. „Kuigi väiksem omafinantseering teeb kodu soetamise lihtsamaks, peab pere olema kindel, et igakuine laenumakse sobib nende eelarvesse ka pikemas vaates. Laenuotsus peab toetama pere turvatunnet, mitte seda vähendama,“ rõhutas Luminori kodulaenude valdkonna arendusjuht.

Ta lisas, et kõige mõistlikum on enne kinnisvara välja valimist pidada pangaga nõu ja selgitada välja oma laenuvõimekus. „Nii saab pere kindluse, millises hinnaklassis kodu otsida ning millised lahendused on nende jaoks realistlikud. EISi käendus on paljulapselistele peredele väga hea toetusmeede, kuid teadlik planeerimine on koduostu võti,“ ütles Volt.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Statistikaamet: Töötuse määr oli mullu 7,5%

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel oli 2025. aastal töötuse määr 7,5%, tööhõive määr 68,5% ja tööjõus osalemise määr 74,1%.

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et töötuse määr (7,5%), mis näitab, kui suur osa tööjõust on töötud, oli möödunud aastal vaid 0,1 protsendipunkti madalam kui aasta varem. 2025. aasta keskmine töötute arv oli 56 200, mida on 900 inimese võrra vähem kui 2024. aastal.

Kõige rohkem kasvas töötus noorte meeste seas

„Naiste seas töötus vähenes, meeste seas suurenes. Kui 2024. aastal oli töötuse määr naiste hulgas 7,5%, siis 2025. aastal oli see langenud 6,6% peale. Meeste töötus aga tõusis aastaga 0,7 protsendipunkti võrra, ulatudes 2025. aasta keskmisena 8,3%-ni,“ kirjeldas analüütik.

„Kõige rohkem kasvas mullu töötus 15–24-aastaste noorte meeste seas, mis tõi kaasa ka noorte üldise töötuse kasvu,“ tõdes analüütik. Noorte aasta keskmine töötuse määr (20,7%) oli 1,6 protsendipunkti kõrgem kui 2024. aastal, sealjuures oli noorte meeste töötuse määr 22,5%. See on aasta varasemaga võrreldes 3,6 protsendipunkti kõrgem. Noorte naiste töötuse määr (18,8%) oli aasta varasemaga võrreldes 0,5 protsendipunkti madalam.

Analüütik selgitas, et teistes vanuserühmades püsisid töötuse näitajad aastases võrdluses pigem stabiilsed või langesid. „50–74-aastaste töötuse määr (5,7%) oli sama nagu aasta varem. Töötuse määr 25–49-aastaste seas (6,7%) oli aasta varasemaga võrreldes aga 0,4 protsendipunkti madalam. Siiski näeme ka nende puhul sama trendi – meeste töötuse määra kasvu ja naiste oma langust,“ ütles ta.

Töötud tunnevad üha rohkem, et ei tule majanduslikult toime

Vähemaks jäi lühikest aega ehk alla kuue kuu tööta olnud inimeste arv, samas kui 6-11 kuud töötu olnute arv mõnevõrra suurenes. Nende töötute arv, kes olid tööta olnud aasta või kauem, püsis stabiilne. „Töötute puhul torkab silma, et viimase paari aastaga on järjest vähenenud nende enesehinnanguline toimetulek – kui 2022. aastal hindas umbes iga neljas töötu (25,2%), et ei tule või pigem ei tule majanduslikult toime, siis 2025. aastaks tundis samamoodi juba ligi kolmandik (31,7%),“ tõdes Vassiljeva.

Töötusega paralleelselt vähenes ka tööhõive. 2025. aasta keskmine hõivatute arv oli 693 100 inimest, mida on 5500 võrra vähem kui aasta varem. Tööhõive määr (68,5%) oli 0,4 protsendipunkti võrra madalam kui 2024. aastal ja langus oli ühtlane nii meeste kui ka naiste hulgas.

Vanuserühmade ja sugude lõikes paistab Vassiljeva sõnul silma mitmeid erinevusi: 15–24-aastaste noorte hulgas vähenes naiste tööhõive määr, mis 34,3% juures oli 3,1 protsendipunkti võrra madalam kui aasta varem. Noorte meeste tööhõive püsis pigem stabiilne.

„25–49-aastaste seas nägime 1,2 protsendipunkti suurust langust meeste tööhõive määras, mis oli 2025. aastal 87,2%,“ tõi Vassiljeva esile. „Samas naistel oli sama näitaja 84,1% juures eelmisel aastal 1,1 protsendipunkti võrra kõrgem kui ülemöödunud aastal,“ lisas ta. 50–74-aastaste seas sai eelmisel aastal täheldada naiste vähenenud osalemist tööhõives.

Tegevusalati vähenes 2025. aastal hõive absoluutarvudes kõige enam töötlevas tööstuses, hariduses ja ehituses. Hõivatute arv suurenes aga veonduse-laonduse, haldus- ja abitegevuste, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ning majutuse-toitlustuse tegevusaladel.

260216 Töötuse määr oli mullu 7,5%

Piirkondlikult oli näha hõivatute arvu vähenemist Valga, Viljandi ja Põlva maakonnas ning ka Läänemaal. Hõivatute arv suurenes aga Tallinnast väljapoole jääval Harjumaal, Raplamaal, Lääne-Virumaal ja Pärnumaal.

2025. aastal oli tööjõudu varasemaga võrreldes vähem

Tööjõus osalemise määr, mis näitab tööealiste elanike aktiivsust tööturul, oli 2025. aastal 74,1%, vähenedes 2024. aastaga võrreldes 0,5 protsendipunkti. Samavõrra suurenes majanduslikult mitteaktiivsete inimeste osatähtsus. „See tähendab, et nägime 2025. aastal lisaks tööealise rahvastiku vähenemisele ka täiendavat tööjõu vähenemist,“ tõdes Vassiljeva. Tööjõu vähenemine toimus naiste arvelt, kelle tööjõus osalemise määr langes ja majanduslik mitteaktiivsus tõusis aasta varasemaga võrreldes 1,1 protsendipunkti, samas kui meeste tööjõus osalemise määr tõusis aastaga 0,2 protsendipunkti võrra. „Kui tööhõive määr langes ühtlaselt nii meestel kui naistel, siis mehed jäid tööturul aktiivseks ja liikusid pigem töötute hulka, naised aga mitteaktiivsete hulka,“ ütles analüütik.

2025. aasta neljanda kvartali tööturu näitajad järgisid aastaste muutustega sarnast trendi: 6,4% suurune kvartaalne töötuse määr oli 1 protsendipunkti võrra madalam kui 2024. aasta neljandas kvartalis. Tööhõive määr (68,1%) jäi aasta varasemale neljanda kvartali näitajale alla 0,4 protsendipunkti võrra ning tööjõus osalemise määr (72,7%) oli aasta varasemast 1,3 protsendipunkti võrra madalam.

Töötuse trendide jälgimisel saab tugineda kahele allikale: töötukassa registriandmetele ja statistikaameti poolt kogutud Eesti tööjõu-uuringu andmetele. Olgugi et mõlemad allikad kirjeldavad sama nähtust, on nende vahel lisaks sarnasustele ka erinevusi.

Tööjõu-uuringu statistikas kajastuvad Eesti alalised elanikud, kes elavad või plaanivad elada Eestis vähemalt aasta või kauem. Protsendimäär on osa suurus tervikust, see esitatakse protsentides (%). Protsendimäära muutu väljendatakse protsendipunktides.

Andmed on avaldatud 16.02 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

EfTEN: Net asset value of the EfTEN United Property Fund as of 31.01.2026

EfTEN United Property FundEfTEN United Property Fund earned a net profit of 223 thousand euros in January (the same period last year: 408 thousand euros). Decrease in profit was primarily related to the investment in EfTEN Real Estate Fund AS shares, which share price at Tallinn Stock Exchange increase by 2,9% in January 2026 as compared to 6,1% in January 2025. The net asset value (NAV) of the fund unit was 12,85 euros at the end of January, increasing by 0,8% per month.

In Invego Uus-Järveküla OÜ, a development company in which the fund has an 80% stake, clients reserved a part of a terraced house in January, and in February, the handover of the terraced houses in the final stage of the development to clients began (signing property rights agreements). As of the end of the month, a total of 10 parts of a terraced house under construction had not yet been reserved by clients. In January, EfTEN United Property Fund earned 19 thousand euros in interest income from the investment.

The profit of the fund’s largest investment, the EfTEN Real Estate Fund 5, of which EfTEN United Property Fund owns 36.5%, was 239 thousand euros in January (the same period last year: 204 thousand euros) and the net asset value of the fund increased by 0.6% per month. The performance of the EfTEN Real Estate Fund 5 was supported the most by EfTEN Kristiine OÜ, the company that owns the Kristiine shopping center, whose equity value increased by 1.1% in January.

A more detailed overview of EfTEN United Property Fund’s portfolio can be found on the fund’s website: https://eftenunitedpropertyfund.ee/en/fund-results-2/

EUPF_dashboard_012026

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

1Partner: Tallinnas tehti mullu enim korteritehinguid Lasnamäel ja kesklinnas

1PartnerTallinna korteriturul tehti eelmisel aastal enim tehinguid Lasnamäel ja kesklinnas, kuid tehinguaktiivsuse kasv oli suurim Kristiine ja Pirita linnaosades, kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri.

Möödunud aasta kõige tehinguterohkem linnaosa oli Lasnamäe, kus tehti kokku 1872 korteritehingut ning võrreldes 2024. aastaga kasvas sealne tehinguaktiivsus 14%. Teisel kohal oli kesklinn 1691 korteritehinguga, kuid sealne aastane tehinguaktiivsuse kasv jäi tagasihoidlikuks, tõustes vaid 6%. “Need kaks piirkonda on ajalooliselt Tallinna kinnisvaraturu eestvedajad, kuid nende profiilid on samas täiesti erinevad. Lasnamäel hoiavad tehingumahtu stabiilselt kõrgena sealsed taskukohase hinnaga järelturu korterid samas kui kesklinnas tuleneb kõrge tehinguaktiivsus eelkõige piirkonna püsivast nõudlusest ja likviidsusest,” räägib Vääri.

Tehinguaktiivsuselt kasvasid enim Pirita, kus 198 tehingu juures oli aastane kasv 18% ja Kristiine, kus tehinguid oli 741, mis aasta varasemast 17% rohkem. “Kristiine tehingutõusu vedasid eelkõige mahukad uusarendused nagu näiteks Kindrali Majad ja Lõvirahu elamurajoon. Pirita puhul on aga oluline tähele panna, et tegemist on teistest väiksema linnaosaga, mistõttu protsentuaalne kasv on küll muljetavaldav, kuid tehingute koguarv pealinna suures pildis on pigem marginaalne,” selgitab Vääri.

Hinnatasemete võrdluses on Tallinna kalleimad linnaosad kesklinn ja Põhja-Tallinn, kus korterite keskmine ruutmeetri hind ulatus vastavalt 3685 ja 3414 euroni. Kolme tuhande euro piirist allapoole jäi keskmine ruutmeetri hind ainult kolmes Tallinna piirkonnas – Lasnamäel, Mustamäel ja Nõmmel.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

260213 Ekspert Tallinnas tehti mullu enim korteritehinguid Lasnamäel ja kesklinnas

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kaamos rajab Harku järve lähistele uued A-energiaklassi kodud

Kaamos.pngTallinnas, Haaberstis algab sel suvel uue elamuarenduse ehitus, mille esimeses etapis valmib 2027. aasta sügisel 52 uut A-energiaklassi korterit. Järveallee nime kandev uusarendus asub Järveotsa teel Harku järve vahetus läheduses.

Kaamos Kinnisvara arendusjuhi Ivar Vahteri hinnangul püsib koduostjate stabiilne huvi Haabersti piirkonna osas. „Haabersti piirkonna tugevus on selle mitmekesisus, sest siin on korraga olemas nii igapäevaeluks vajalikud teenused, rohealad ja vaba-aja veetmise võimalused kui ka hea ühendus teiste linnaosadega. See teeb piirkonna atraktiivseks nii peredele kui ka inimestele, kes hindavad aktiivset eluviisi ning otsivad tasakaalu linnaläheduse ja rohelise elukeskkonnavahel,“ ütles Vahter.

Järveallee arenduse keskmes on energiatõhusad elamud, mille planeerimisel on arvestatud nii kaasaegsete tehniliste lahenduste kui ka ökonoomsete ülalpidamiskuludega. Arendaja sõnul on hoonete kavandamisel lähtutud keskkonnasäästlikest põhimõtetest ning eesmärgist pakkuda ökonoomseid kodusid, mis võimaldavad hoida energiakulud paremini kontrolli all, eriti arvestades energiakulude volatiilsust viimaste aastatel.

“Uute korterite turg on märgatavalt elavnenud ning ostjate kindlustunne tasapisi taastumas. Huvi uusarenduste vastu püsib, eriti projektide puhul, mis pakuvad terviklikku elukeskkonda – läbimõeldud planeeringuid, energiatõhusust ja head asukohta,“ märkis Vahter.

Järveallee arenduse ehitustööd algavad 2026. aasta suvel ning esimese etapi valmimine on kavandatud juba 2027. aasta sügiseks. Kokku on arendusse planeeritud 7 maja, milles ligikaudu 300 uut A-energiaklassi kodu.

Kaamos Kinnisvara on juhtiv Eesti kinnisvaraettevõte, mis on osa Kaamos Groupist. Järveallee arendus on uusim projekt Kaamose laiemast elukondlikust arendusportfellist, millega ettevõte jätkab uute elamu- ja äriprojektide turule toomist nii Eestis kui ka Lätis.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

EfTEN: Enlight Research uuendas EfTEN Real Estate Fund AS-i aktsiaanalüüsi

EfTEN Real Estate FundEnlight Research uuendas EfTEN Real Estate Fund AS-i (EfTEN; EFT1T) aktsiaanalüüsi. Analüüsi kohaselt on aktsia õiglane väärtus baasstsenaariumi kohaselt 22,69 eurot. See on pea 15% kõrgem võrreldes aktsia viimase sulgemishinnaga Tallinna Väärtpaberiturul.

Enlight Research toob EfTEN Real Estate Fund AS-i puhul välja järgmised aspektid: (i) stabiilne dividendimäär 6% tasemel; (ii) konservatiivselt hinnastatud kinnisvaraportfell; (iii) madal võlakoormuse tase.

Analüüs on leitav EfTEN Real Estate Fund AS-i kodulehel ja Enlight Research’i kodulehel.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Domus Kinnisvara: Täna otsivad ettevõtted büroopindu, mis toetaks talentide hoidmist ja tööandja kuvandit

Domus KinnisvaraKui selle aasta alguses on näha majanduse elavnemise märke, siis sel aastal lisandub tõenäoliselt turule siiski erandlikult vähe uusi büroopindu. Harjumaal valmib ligikaudu 30 000 m² uut büroopinda, mis on väikseim maht viimase kümne aasta jooksul. Põhjus peitub arendajate varasemas ettevaatlikkuses: ebakindlate väljavaadete tõttu on jäetud viimastel aastatel mitmed projektid käivitamata, mistõttu jõuab täna turule väga piiratud hulk kaasaegseid A-klassi ärihooneid. Kuna ärihoonete valmimistsükkel kestab 2–2,5 aastat, jääb pakkumise nappus tõenäoliselt püsima ka järgnevatel aastatel.

Kuigi 2027.–2028. aastal maht prognoositult mõnevõrra suureneb, on planeeritud ja ehituses olevaid hooneid vähe ning paljudel neist on ankurüürnikud juba paigas. See tähendab, et suur osa uutest pindadest on üürnikega kaetud ning just Tallinna tugevatesse ja nõutud äripiirkondadesse tekib selge pakkumislünk.

Uute A-klassi hoonete vähesus suunab üürnikke B-klassi segmenti, kus vakantsus on juba praegu kõrge ning konkurents üürnike nimel kõige tihedam. Samal ajal on üürnike ootused märkimisväärselt tõusnud. Kaasaegset töökeskkonda, kvaliteetset mikrokeskkonda ja energiatõhusaid tehnosüsteeme eeldatakse standardina. See süvendab turu polariseerumist, kus kvaliteetses asukohas modernne hoone leiab kiiresti üürniku, samas kui vanem büroopind kaotab atraktiivsust isegi madala hinnaga.

Üürnikud otsivad büroopinda, mis toetab talentide hoidmist ja tööandja kuvandit

Vanemate büroohoonete põhiprobleem on nende struktuurne konkurentsivõimetus. Büroopinna valikut kujundavad täna selged ja kõrged kvaliteedikriteeriumid. Üürihind ei ole enam otsustav tegur, ettevõtete kulustruktuuris on bürookulu marginaalne võrreldes tööjõukuludega. See tähendab, et ettevõtted otsivad ennekõike pinda, mis toetab talentide hoidmist, tööandja kuvandit ja igapäevast töötajate heaolu.

Põhilised nõudmised on kõrged laed ja avar ruumilahendus; suured aknad ja loomulik valgus; modernne siseviimistlus; energiatõhusad ventilatsiooni-, jahutus- ja küttesüsteemid; kaasaegne mikrokeskkond koos restoranide, kohvikute ja teenustega; tugev asukohapõhine kuvand, mis toetab ettevõtte positsiooni turul. Pelgalt renoveerimine ei muuda kahjuks vanemat hoonet samaväärseks uue büroohoonega, mis nendele nõudmistele vastab. Seetõttu jäävad need objektid sageli tühjaks ka siis, kui üürihind on oluliselt alla turutaseme.

Varasemad populaarsed piirkonnad on muutunud pigem transpordisõlmedeks

Kõige populaarsemad piirkonnad on Maakri Kvartal, Rotermanni Kvartal, Telliskivi, Volta ja Ülemiste City. Need piirkonnad pakuvad terviklikku ärikeskkonda: lühikesed jalakäiguteed teenusteni, tugev kogukondlik linnakeskkond, kvaliteetne arhitektuur ning tugev tööandja brändi mõju. Üürnikud tajuvad neid piirkondi väärtust loovate ärikeskustena, mitte lihtsalt büroohoonete asukohtadena.

Tartu mnt, Pärnu mnt ja Narva mnt koridorid on muutunud pigem transpordisõlmedeks, kus puudub töötajate igapäevast mugavust toetav taristu. Seetõttu väheneb seal just vanemate hoonete vastu huvi isegi madalate üürihindade korral.

Südalinna servas tegutsevad peamiselt väiksemate pindade otsijad (kuni 150–250 m²), kelle jaoks on olulised paindlikud lepingud ja head parkimislahendused. Konkurents selles segmendis on tihe ning paljud üürileandjad jagavad suuremaid pindu väiksemateks üksusteks.

Kõige realistlikum ja tulusam lahendus on funktsionaalse kasutuse ümbermõtestamine

Seal, kus bürooturu perspektiiv on nõrk, on mõistlik hinnata elamuarenduse või segafunktsiooniga lahenduse potentsiaali. Paljudel vanadel büroohoonetel on konstruktsioon, mis võimaldab kohandamist korteriteks või kombineeritud äriks-elamuks, mis vähendab üüritulu sõltuvust ühest nõudlussegmendist ja loob hoonele uue elutsükli.

Arvestades planeerimis- ja projekteerimisprotsesside kestust, võiks esimene Tallinna büroohoonest ümber ehitatud kortermaja valmida realistlikult 2027.–2028. aastal. Ümberkujundamine on eriti mõistlik hoonetes, mis asuvad tugevates asumikeskustes, kus elufunktsioonide järele on püsiv nõudlus.

Madalam hind ei too automaatselt üürnikke

Uute A-klassi büroohoonete üürihind püsib 2026. aastal stabiilselt 18–22 €/m² vahemikus. Põhjuseks on väga piiratud pakkumine ning jätkuvalt tugev nõudlus kvaliteetsete pindade järele. A-klassi turusegmendis ei ole märkimisväärset hinnalangust ette näha, sest üürnikud on valmis maksma kõrgemat hinda hoone eest, mis toetab tööandja väärtuspakkumist.

Vanemate hoonete puhul on hinnasurve selgelt kasvav. Tallinna servapiirkondades ja magalapiirkondades võivad üürihinnad langeda tasemeni 9–12 €/m², üksikjuhtudel ka madalamale, eriti kui hoone kvaliteet või keskkond ei vasta tänaste klientide ootustele. Siiski tuleb rõhutada: madalam hind ei too automaatselt üürnikke, sest otsust mõjutavad eelkõige hoone kvaliteet ja asukoha atraktiivsus.

Ärikinnisvara arendamine on praegu tulus eeskätt segmendis, kus pakkumine on piiratud ja nõudlus püsiv: uued A-klassi hooned ning osa stock-office’i objekte. Vanema büroofondi puhul on lühiajaline tootlus surve all: vakantsus on kõrge, hinnatase langeb ja investeerimisvajadus on suur.

Tulusus võib hakata paranema 2–4 aasta jooksul, kui osa vanemaid büroohooneid võetakse ümberkujundamisele ning pakkumine tiheneb just kvaliteetsete pindade osas. Turutasakaalu taastumine eeldab aga hoonete kontseptsioonilist uuendamist, mitte ainult hinnakohandusi.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kliimaministeerium: Tallinnas kerkiv loodusmaja sai nimeks Taru

KliimaministeeriumNoblessneris kerkiv keskkonnateadlikkuse ja -hariduse kompetentsikeskus, kohtumispaik, Loodusmuuseumi uus hoone ja keskkonnavaldkonna riigiasutuste ressursitõhus kontor Taru valmib tänavu sügisel.

“Nagu mesitaru on inimese ehitatud kodu loodusele, on Taru oma olemuselt inimese ja looduse kooselukunsti suurepärane näide. Taru on elukeskkonna tark ruum (TaRu), mis toob kokku Eesti parima oskusteave majanduse, ühiskonna, ruumi ja looduskeskkonna ees seisvate väljakutsete lahendamiseks. Majaga tutvuma saavad kõik huvilised tulla sügisel,” selgitas Taru juht Riina Roosipuu.

Taru on tark ruum, milles sündival on positiivne mõju kogu elukeskkonnale. See on lisaks kohtumispaigale ka töökohaks Eesti keskkonnavaldkonna ametkonnale. Majas on umbes 570 töökohta. Valdkond tegutseb selle nimel, et Eestis oleks lihtsam, targem ja loomulikum elada loodusega koos. Nii inimese, ettevõtte, kodanikuühiskonna kui ka riigi vaates.

Puitehitisena on Taru näide sellest, et loodusliku materjaliga saab luua silmapaistvat ja erilist arhitektuuri. Liginullenergiahoonena on Taru ka ehituslikult tark ruum, ühendades insenerivaldkonna, arhitektuuri ja energiasäästlikkuse.

Tarus avab 2027. aastal uksed Loodusmuuseum, samuti on sinna tulemas söögikoht ja konverentsiala. Loodusmuuseumil saab olema senisest kordades suurem pind ja palju uusi võimalusi. Uuspüsinäitus “Kooselu kunst” jutustab looduse ja inimese kooselu lugu läbi Eesti looduse. Uuel tuumnäitusel selgitakse ja mõttestakse looduse suhete ja seoste küllust, selle kirju kooselu nutikust ning kohanemisvõimet.

“Lisaks on Tarul suur potentsiaal kujuneda rahvusvaheliselt tuntud turismiobjektiks, mis tutvustab Eesti looduse erilisust ja loodusega kooselamise kultuuri nii kohalikele kui väliskülalistele,” sõnas Roosipuu.

Loodusmaja Taru saab olema Eesti suurim avalik puitehitis kogupinnaga 24 660 m2. Taru koosneb kolmest hoonest: kaarjas dokihoone, linnahoone ja muuseumihoone. Pea kolmandik rajatavast kompleksist saab olema avatud kõigile huvilistele. Loodusmaja ehitab Nordecon.

260213 Tallinnas kerkiv loodusmaja sai nimeks Taru

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Koolitus “Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus” toimub 03.03.2026

Kinnisvaraturundus03.03.2026 toimub Kinnisvarakoolis koolitus „Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus“, kus Kaisa Marissa Aduson ja Evelin Org jagavad praktilisi teadmisi ja tööriistu kinnisvara turundamiseks ning tugeva persoonibrändi kujundamiseks.

Osalejad saavad:

  • teadmised, kuidas planeerida kinnisvaraobjekti turundust süsteemselt ja eesmärgipäraselt;
  • praktilised juhised sotsiaalmeedia (Facebook, Instagram, LinkedIn, TikTok) tulemuslikuks kasutamiseks;
  • oskused seadistada ja optimeerida Meta ja Google’i reklaame;
  • nõuanded professionaalse visuaalse ja tekstilise sisu loomiseks;
  • selge arusaama, kuidas kujundada usaldusväärset ja eristuvat persoonibrändi.

Koolitus „Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus“ toimub 03.03.2026 kell 10.00-15.00 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine