Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele
 

Swedbank: Global resilience prevails for now, but risks are lurking

04.11.2025

SwedbankGlobal growth has been more resilient than expected so far this year, despite the impact of new tariffs and a high level of uncertainty. Economic growth has slowed down in the US and China, but the global outlook appears slightly more positive for the near future, although it remains subdued.

In the Baltic economies, the outlook is brighter as well, with growth expected to pick up more noticeably in the years to come. Household consumption will start growing in Latvia and Estonia next year and will accelerate further in Lithuania (partially thanks to withdrawals from second-pillar pension funds). Inflation is expected to ease somewhat but will remain at or slightly above 3% in all three countries.

All three Baltic countries will increase their defence spending to around or above 5% of GDP in 2026. Much of this rapid ramp-up in spending will be financed by larger budget deficits. Debt-to-GDP ratios will remain among the EU’s lowest, but the reckoning on how to balance public finances will have to start sooner rather than later.

Read Swedbank Economic Outlook here

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Mainor Ülemiste AS 2025. aasta III kvartali vahearuanne

31.10.2025

Mainor Ülemiste2025. AASTA 3. KVARTALI PÕHISÜNDMUSED

25. august 2025

Ülemiste City rajas varustuskindluse tagamiseks akusalvesti

Kodumaine energeetikaettevõte Diotech paigaldas Eesti suurimasse ärilinnakusse Ülemiste City pilootprojektina akusalvesti, mille ülesandeks on ärilinnaku sisevõrgus muuta elektri kasutamine efektiivsemaks ja osaleda elektribörsil.

Akusalvestite abil tasakaalustatakse ja muudetakse elektri kasutamist sisevõrgus efektiivsemaks, samuti annab see võimaluse osaleda elektribörsil ja avaldab positiivset mõju varustuskindlusele. Lisaks hakkab akusalvesti osalema ka sagedusreservide turul.

Diotech paigaldas Ülemiste City ärilinnakusse 1MW võimsusega ja 2MWh mahutavusega akusalvesti, mille peamine eesmärk on välja selgitada akupargi potentsiaal ja aidata ärilinnakul jõuda järelduseni, kuidas ning millistel tingimustel oleks mõistlik akuparki edaspidi energiaefektiivsuse tarvis laiendada.

Diotech tegutses lepingu alusel süsteemiintegraatorina ja andis kliendile üle n-ö võtmed kätte lahenduse. Ühtlasi vastutab Diotech edaspidi akusalvesti edasise korrektse toimimise eest.

 

3. september 2025

Mainor Ülemiste investeerib Ülemiste City terviselinnakusse 18 miljonit eurot

Mainor Ülemiste AS investeerib 18 miljonit eurot Ülemiste City kolmanda tervisemaja rajamisse. Uue seitsmekorruselise hoone lisandumine kasvatab terviseklastri pindala enam kui 27 000 ruutmeetrini, kindlustades Ülemiste City positsiooni Baltikumi suurima erakapitalil põhineva terviselinnakuna. Tervisemaja 3 ehituse peatöövõtja on OÜ Fund Ehitus. Kolmanda Tervisemaja rahastamiseks sõlmisid Öpiku Majad OÜ ning SEB ja Luminori pankade sündikaat 13 miljoni euro suuruse laenulepingu.

Seitsmekorruseline ja 10 500 ruutmeetri suurune hoone järgib Tervisemaja 2 kontseptsiooni ning on sarnaselt viimasele Apex Arhitektuuribüroo kavandatud. Lisaks hoonestusele panustab Ülemiste City järjepidevalt ka linnaku rohealade laiendamisse ning koostöös Taju Ruum maastikuarhitektidega rajatakse uue tervisemaja juurde erapark, mis loob meeldiva keskkonna nii patsientidele kui ka linnaku töötajatele.

Uue Tervisemaja ankurüürnikuks saab üks juhtivaid kaasaegse hooldekoduteenuse pakkujaid Pihlakodu, kes avab hoones uue tipptasemel hooldekodu. Lisaks eakate üldhooldusteenust pakkuvale Pihlakodule alustab hoones tegevust veel hulk terviseteenuste pakkujaid.

 

2. oktoober 2025

Ülemiste City ja WHAT IF alustasid pilooti AI-platvormiga Franklin

Strateegia- ja innovatsiooniettevõte WHAT IF ning Ülemiste City arendaja Mainor Ülemiste alustasid koostööd, et piloteerida uut AI-põhist hoone andmeplatvormi Franklin. Platvorm võimaldab arendajatel ja omanikel saada kõigist hoone andmetest ühe tervikpildi – alates projekteerimisest kuni halduseni. See vähendab kulusid ja riske ning kiirendab otsuste tegemist.

Projekt on osa Ülemiste City Test City algatusest, mille eesmärgiks on teha koostööd uuenduslike ettevõtetega, et arendada linnakeskkonda. Platvormi arendamisel on fookus lihtsal, aga murrangulisel ideel: kõik hoonega seotud andmed peavad olema korrastatud, koheselt kättesaadavad ja masinloetavad. Franklin loob digitaalse selgroo, millele saab tugineda nii igapäevases halduses kui ka pikaajalistes investeerimisotsustes.

 

10. oktoober 2025

Tuleviku linnaliikuvuse aluseks on andmed ja mitmekesised liikumisvalikud

Ülemiste City korraldas tulevikulinna liikuvuse visioonihommiku, kus valdkonna eksperdid arutasid kestliku linnaruumi, liikumisviiside tuleviku ja Tallinna liikuvuse pikaajaliste sihtide üle. Arutelul otsiti lahendusi, kuidas muuta piirkonna liikuvust kestlikumaks ja mugavamaks kõigile – alates koolilastest kuni perearstikeskusesse sõitvate pensionärideni.

Ülemiste City rohevaldkonna juht Mati Freibergi sõnul jälgib linnak igapäevaselt dünaamiliste andmete abil sealsete inimeste liikumisviise: “Kust tullakse, kui palju inimesi liigub ja millega. Samuti teeme linna ja Rail Balticaga koostööd, alates uue trammiliini käivitamisest foori tulede sobilike tsükliteni välja. Oleme seisukohal, et linnaku liikuvuse jaoks on vaja avada kaks trammiliini ja taastada buss 64,“ lisas ta.

Visioonihommikul anti üle Ülemiste City liikuvusväljakutsete Bike2Work ja Walk&Talk auhinnad. Jalgrattaga tööle väljakutset on Ülemiste City ellu viinud neli aastat ning selle ajaga on üle 1000 osaleja registreerinud üle 15 000 rattasõidu. Linnaku Green City teenus aitab ettevõtetel kestlikkusandmed väga täpselt kokku koguda, töödelda ja mõelda välja, kuidas süsinikujalajälge vähendada. Linnaku liikuvusandmed ja liikuvuse igapäevane süsinikujalajälg on Ülemiste City ekraanidel pidevalt jälgitavad.

 

MAINOR ÜLEMISTE AS KONSOLIDEERITUD VÕTMENÄITAJAD

SEISUGA 30.09.2025

 

Üüritav pind                       199 200 m2

Sh üüritav büroopind         169 200 m2

Täituvus                              89%

Büroopinna täituvus            93%

 

 

Finantsülevaade

2025. aasta 3. kvartali puhaskasum on 3 757 tuhat eurot.

Netokäive ja puhaskasum

  • 3. kvartali netokäive on 10 567 tuhat eurot; netokäive kasvas 2024. aasta 3. kvartaliga võrreldes 9,8%.
  • 3. kvartali ärikasum on 6 259 tuhat eurot; ärikasum kasvas 2024. aasta 3. kvartaliga võrreldes 13,9%.
  • Puhaskasum on 3 757 tuhat eurot.

Kulud

  • 3. kvartali opereerimiskulud on 4 294 tuhat eurot, 2024. aasta 3. kvartalis olid need 4 145 tuhat eurot.
  • Laenude ja võlakirjade intressikulu ning muud finantskulud on langenud 2 557 tuhande euroni, 2024. aasta 3. kvartalis olid need 3 628 tuhat eurot.

Intressi kandvad kohustused

  • Intressi kandvad kohustused on 220 738 tuhat eurot. Ettevõtte suuremad laenuandjad perioodi lõpus olid SEB Pank AS, Swedbank AS, Luminor Bank AS, OP Corporate Bank Plc ning COOP Pank AS.
  • Mainor Ülemiste AS-il  on  vahearuande  perioodi  lõpu  seisuga  konsolideeritud kasutamata laenuvõimalusi summas 32 618 tuhat eurot.

 

Seoses Technopolis Ülemiste AS-i (uus nimi TÜC Majad AS) aktsiate ostmise ja osaluse suurenemisega 49% pealt 100%-ni, konsolideerib Mainor Ülemiste AS alates 2024. aasta 2. kvartalist TÜC Majad AS-i finantstulemusi.

 

Juhatuse kinnitused

Kinnitame, et esitatud juuli–september 2025. a vahearuande finants- ja muu lisainfo on õige ja ammendav.

Mainor Ülemiste AS-i konsolideeritud finantsaruanne annab õige ja usaldusväärse finantsseisundi, tulemuste ja rahavoogude ülevaate.

Juuli–september 2025. a konsolideeritud finantsaruanne on auditeerimata.

 

Sten Pärnits

Juhatuse esimees
Tallinn, 31.10.2025

 

 

KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE

(Vastavalt IFRS-ile)                                                               Tuhandetes eurodes

3. kv 2024 4. kv 2024 1. kv 2025 2. kv 2025 3. kv 2025
MÜÜGITULU 9 628 27 059 10 812 11 508 10 567
MÜÜDUD TEENUSTE JA KAUPADE KULU -3 106 -15 203 -3 915 -4 160 -3 236
TEGEVUSKULUD -1 039 -1 479 -1 075 -1 200 -1 058
KULUM -29 -29 -19 -18 -13
MUUD ÄRITULUD 48 7 640 9 1 2
MUUD ÄRIKULUD -5 -8 -10 -19 -3
ÄRIKASUM 5 497 17 980 5 802 6 112 6 259
INTRESSITULUD JA MUUD FINANTSTULUD 37 37 120 98 55
INTRESSIKULUD JA MUUD FINANTSKULUD -3 628 -2 860 -2 788 -2 694 -2 557
TULUMAKS 0 -491 0 -477 0
PUHASKASUM 1 906  14 666  3 134 3 039 3 757

 

 

KONSOLIDEERITUD BILANSS

(Vastavalt IFRS-ile)                                                        Tuhandetes eurodes

30.09.2024 31.12.2024 31.03.2025 30.06.2025 30.09.2025
MATERIAALNE JA
IMMATERIAALNE PÕHIVARA		 151 158 183 146 178
KINNISVARAINVESTEERINGUD 447 001 447 835 449 626 451 199 454 428
NÕUDED JA ETTEMAKSED 3 749 3 164 2 754 2 051 2 308
LÜHIAJALINE FINANTSINVESTEERING 0 2 000 7 000 7 000 2 000
RAHA JA RAHA EKVIVALENDID 9 468 19 109 11 135 12 071          12 351
VARAD KOKKU 460 369 472 266 470 698 472 467 471 265
OMAKAPITAL
AKTSIAKAPITAL 25 156 25 156 25 126 25 386 25 386
OMA AKTSIAD 0 -1 326 0 0 0
ÜLEKURSS 22 377 22 377 22 377 22 377       22 377
RESERVKAPITAL 1 920 1 920 1 920 2 513 2 513
JAOTAMATA KASUM 172 621 185 043 186 881 188 910       192 667
OMAKAPITAL KOKKU 222 074 233 170 236 304 239 186 242 943
KOHUSTUSED
LAENUKOHUSTUSED 224 945 228 007 226 661 225 410 220 738
MUUD KOHUSTUSED 3 225 3 284 3 354 3 384 3 469
VÕLAD JA ETTEMAKSED 10 125 7 805 4 379 4 487 4 115
KOHUSTUSED KOKKU 238 295 239 096 234 394 233 281  228 322
KOHUSTUSED JA
OMAKAPITAL KOKKU		 460 369 472 266 470 698 472 467 471 265

 

KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

Tuhandetes eurodes

Aktsiakapital Ülekurss Reservkapital Jaotamata kasum KOKKU
SALDO 30.09.2024 25 156 22 377 1 920 172 621 222 074
VÄLJA KUULUTATUD DIVIDENDID -2 244 -2 244
OMAAKTSIATE OST/MÜÜK -1 326
ARUANDEPERIOODI KASUM 14 666 14 666
SALDO 31.12.2024 25 156 22 377 1 920 185 043 233 170
OMAAKTSIATE TÜHISTAMINE -30 -1 296
ARUANDEPERIOODI KASUM 3 134 3 134
SALDO 31.03.2025 25 126 22 377 1 920 186 881 236 304
AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE 260 260
RESERVKAPITALI SUURENDAMINE 593 -593 0
VÄLJA KUULUTATUD DIVIDENDID -2 468 -2 468
EELMISTE PERIOODIDE JAOTAMATA KASUM 2 051 2 051
ARUANDEPERIOODI KASUM 3 039 3 039
SALDO 30.06.2025 25 386 22 377 2 513 188 910 239 186
ARUANDEPERIOODI KASUM 3 757 3 757
SALDO 30.09.2025 25 386 22 377 2 513 192 667 242 943

 

 

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE

Tuhandetes eurodes

RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST 3. kv 2024 4. kv 2024 1. kv 2025 2. kv 2025 3. kv 2025
PUHASKASUM 1 906 14 666 3 134 3 039 3 757
KORRIGEERIMISED:
PÕHIVARA KULUM 29 29 19 18 13
KASUM KINNISVARAINVESTEERINGUTE MÜÜGIST 0 -7 615 0 0 0
KASUM/KAHJUM PÕHIVARA MÜÜGIST -39 -2 -8 3 0
FINANTSTULUD JA KULUD 3 590 2 824 2 668 2 596 2 502
ÄRITEGEVUSEGA SEOTUD VARUDE MUUTUS 0 8 700 0 0 0
ÄRITEGEVUSEGA SEOTUD NÕUETE JA ETTEMAKSETE MUUTUS 834 585 482 703 -333
ÄRITEGEVUSEGA SEOTUD KOHUSTUSTE JA ETTEMAKSETE MUUTUS -877 -353 -2 514 -287 -330
SAADUD INTRESSID 37  38 45 97 133
MAKSTUD INTRESSID JA MUUD FINANTSKULUD -3 728 -3 268 -3 408 -2 534 -2 799
TULUMAKS DIVIDENDILT 0 491 0 477 0
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST KOKKU 1 752  16 095 418 4 112 2 943

 

RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST 3. kv 2024 4. kv 2024 1. kv 2025 2. kv 2025 3. kv 2025
MATERIAALSE JA IMMATERIAALSE PÕHIVARA SOETUS -18 -47 -29 -18 -52
MATERIAALSE JA IMMATERIAALSE PÕHIVARA/KVI MÜÜK 4 407 0 15 33 0
KINNISVARAINVESTEERINGUTE SOETUSED JA PARENDUSED -8 437 -3 406 -2 031 -1 639 -2 461
ANTUD LAENUDE TAGASTAMINE 1 2 1 1 0
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST KOKKU -4 047 -3 451 -2 044 -1 623 -2 513

 

RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST 3. kv 2024 4. kv 2024 1. kv 2025 2. kv 2025 3. kv 2025
MUUDE FINANTSINVESTEERINGUTE SOETUS/MÜÜK 0 -2 000 -5 000 0 5 000
OMAAKTSIATE OST/MÜÜK 0 -1 327 0 0 0
SAADUD LAENUD 19 147 5 266  148 2 440 1 715
SAADUD LAENUDE TAGASIMAKSED -16 904 -2 207 -1 496 -1 525 -6 388
MAKSTUD DIVIDENDID 0 -2 244 0 -2 468  0
MAKSTUD ETTEVÕTETE TULUMAKS DIVIDENDILT 0 -491 0 0 -477
RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST KOKKU 2 243   -3 003  -6 348 -1 553 -150
RAHAVOOD KOKKU -52 9 641 -7 974 936 280
RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI ALGUSES 9 520 9 468 19 109 11 135 12 071
RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS -52 9 641 -7 974 936  280
RAHA JA EKVIVALENDID PERIOODI LÕPUS 9 468 19 109 11 135 12 071 12 351

3.kv 2025 Mainor Ulemiste AS vahearuanne

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Retori Estate: Kallaste 3 ehitus on alanud

31.10.2025

Retori EstateRetori Estate alustas Tabasalu südames Kallaste 3 elamuarenduse ehitustöödega.

Retori Estate alustas Tabasalus uue A-klassi elamuarenduse Kallaste 3 ehitust. Kallaste 3 on neljakorruseline, 28 korteriga ja ligikaudu 800 ruutmeetri suuruse äripinnaga hoone, mille koguinvesteering ületab 7,5 miljonit eurot. Hoone valmib 2026. aasta lõpus ning projekti finantseerimispartner on Swedbank.

Kallaste 3 on Tabasalusse rajatav kõrgekvaliteediline uusarendus, mis paistab silma arhitektuuri, tehniliste lahenduste ja materjalide valikuga. Hoone luuakse koostöös arhitektibürooga Kadarik Tüür ning ehittuspartneriks on NOBE. Arenduse projekteerimisel on keskendutud energiatõhususele, mugavusele ja ajatu arhitektuuri loomisele. Majal on A-energiaklass, päikesepaneelid, Bisly nutikodu süsteem, heliisolatsioon, jahutussüsteem ja autodele maa-alune parkla. Kõrged laed ja suured aknad loovad avarust ning toovad ruumidesse rohkelt loomulikku valgust. Tabasalu keskuse ääres asuv arendus jääb jalutuskäigu kaugusele merest, koolidest ja teenustest, ühendades praktilisuse ja rahu.

„Kvaliteet ei ole meie jaoks luksus, vaid alus. Retori arendused on loodud kestma nii esteetiliselt kui tehniliselt. Kallaste 3 on ehe näide sellest, kuidas läbimõeldud planeering, tugev ehituskvaliteet ja ajatu arhitektuur loovad väärtust, mis kasvab ajas,“ ütles Reimo Metsküll, Retori Estate’i asutaja ja tegevjuht.

„Tabasalu on olnud aastaid piirkond, kus on tunda arengupotentsiaali ja elujõudu. Meri, loodus ja tugev kogukonnatunne loovad siia erilise õhustiku. Omame Retori`ga selget arusaama sellest, kuidas luua kvaliteetset ja kestvat elukeskkonda,“ sõnas ettevõtte ühe omaniku HansaAssets’i asutaja Armin Karu.

„Tabasalu keskväljaku äärde on rajamisel ka vallavalitsuse uus hoone ning tulevikus hakkab siin paiknema uue ilmega Tabasalu keskväljak, mis kujuneb piirkonna südameks. Kallaste 3 on sellesse keskkonda suurepärane täiendus, mis loob Tabasalule kaasaegse ilme,“ ütles Harku abivallavanem Vello Viiburg.

Kallaste 3 kohta leiab rohkem infot kallaste3.ee. Turg on projekti juba märganud ja huvi korterite vastu on suur.

251031 Kallaste 3 ehitus on alanud 1

251031 Kallaste 3 ehitus on alanud 2

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Siseministeerium: Korteriühistud hakkavad saama toetust varjumiskohtade kohandamiseks

31.10.2025

SiseministeeriumSiseministeerium saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu, millega luuakse korteriühistutele toetusmeede varjumiskohtade kohandamiseks. Toetusmeetme kogumaht on ligi kaks miljonit eurot ning see jaguneb järgmise kahe aasta peale.

„Iga korterelamu, kus on olemas või loodud varjumisvõimalus, suurendab oluliselt kogukonna kriisikindlust ja turvatunnet. Selle meetmega saavad korteriühistud parandada oma hoonete tehnilist võimekust ja pakkuda elanikele kaitset ka keerulistes oludes,“ ütles siseministeeriumi elanikkonnakaitse osakonna nõunik Mari Tikan.

Toetuse eesmärk on aidata korteriühistutel kohandada oma hoonetes varjumiseks sobivaid ruume. Varjumiskoht peab asuma võimalikult maapinna lähedal ning pakkuma igale inimesele vähemalt 0,75 ruutmeetrit varjumispinda. Samuti peab see olema kuiv, hästi ventileeritud, varustatud tualetiga ning tagama ohutu sisenemise ja väljumise.

Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna varjumise ekspert Leho Lemsalu lisas: „Varjumiskoht ei pea olema militaarne varjend – tähtis on, et see kaitseks elanikke ohu korral ja vastaks põhinõuetele. Oluline on, et varjumiskohti oleks tulevikus paljudes hoonetes, seal, kus paiknevad ka inimesed, et ohu korral oleks võimalik kiiresti varjuda.“

Toetust saavad taotleda korteriühistud, mille hoone suletud netopind on vähemalt 1200 m² ja milles vähemalt 80% korteriomanditest kuulub füüsilistele isikutele. Ühe taotleja maksimaalne toetussumma on 35 000 eurot. Toetus katab nii varjumiskoha kohandamise ehitus- ja rekonstrueerimistöid kui ka nendega seotud projekteerimise, konsultatsiooni ja seadmete soetamise kulusid.

Toetatakse muu hulgas konstruktsioonide tugevdamist, avatäidete kindlustamist, varuväljapääsu rajamist, piisava õhuvahetuse tagamist, energia varustuskindluse parandamist ja tualeti paigaldamist. Toetuse abil on võimalik katta ka elektripaigaldiste auditi ning pädevate spetsialistide töö kulud.

Toetus tuleb Päästeameti laiapindse riigikaitse eelarvest. Taotlusi menetleb Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK), kes saab vajadusel kaasata Päästeameti eksperte. Taotluste abikõlblikkuse periood algab toetatava tegevuse elluviimise kulude tekkest ja lõpeb vastava taotlusvooru aasta 30. novembril.

Pärast kooskõlastusringi analüüsib Siseministeerium koos Päästeameti ja Riigi Tugiteenuste Keskusega kõik laekunud ettepanekud ning teeb vajadusel muudatusi. Siseministeerium teeb tihedat koostööd valdkonna ekspertide ja partneritega, et toetusskeem vastaks korteriühistute vajadustele ning aitaks elanikel kriisiolukorras paremini toime tulla.

Lisainfo ja taotlemistingimused avaldatakse pärast määruse vastuvõtmist RTK kodulehel (www.rtk.ee).

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Swedbank: Laenu võtmine maja ehitamiseks: mida tasub meeles pidada?

31.10.2025

SwedbankMaja ehitamine tühjale krundile või maha lammutatud hoone asemele nõuab oluliselt põhjalikumat eeltööd kui valmis korteri või eramaja soetamine. Kuigi protsess on keerulisem, pöörduvad eestlased igal aastal just selle unistuse teoks tegemiseks tuhandeid kordi panga poole. Mida peab aga laenuga maja ehitamise kohta teadma ning millised on eritingimused, millele sageli ei mõelda?

Maksevõimekus selgeks

Nagu iga laenu taotlemise puhul, on ka maja ehituseks vajaliku rahatoe saamiseks oluline esmalt teada oma maksevõimekust. Heaks abivahendiks laenuvõimekuse arvutamisel on panga lehel olev kalkulaator, mis aitab välja selgitada, kui palju saab laenu võtta ja kui suur osa igakuisest sissetulekust läheks laenu tagasimaksmisele. Üldreegel on aga see, et laenukohustused ei tohiks ületada 30-50 protsenti sissetulekust.

Kui laenuvõimekus selge, on järgmiseks sammuks täpsem finantsplaneerimine. Näiteks nõuab maja ehitamine nõuab enamasti suuremat omafinantseeringut kui korteri ost, mistõttu on tarvis rahaasjad juba esimest hetkest väga selgena hoida. Seega tasub enne laenutaotluse tegemist hoolikalt läbi mõelda, kui palju saab maja ehituseks kasutada oma raha. Näeme, et palju kasutatakse omafinantseeringuna kinnisvara müügist saadud suuremat tulu. Kui omafinantseeringu summa on väiksem, saab lisatagatisena kasutada juba olemasolevat kinnisvara.

Eelarve ja plaan paika

Erinevalt korteri ostust on maja ehitamiseks laenu taotledes vaja teha palju rohkem eeltööd. Enne pangale laenutaotluse esitamist tuleb kindel olla, et sobiv krunt, mille saab osta ka laenuga, on olemas, projekteerimistingimused teada ning ehituseelarve paigas. Laenutaotluse tegemisel on vaja kokku koguda mitmeid dokumente, mida seejärel pangale edastada: näiteks ehitusprojekt, ehituskalkulatsioon või hinnapakkumine, ehitusluba või ehitusteatis, hinnang kinnisvara hetke- ja turuväärtuse kohta.

Ehituseelarve koostamisel peab arvestama sellega, kui palju maksavad materjalid, tööd, dokumentideks vajalikud eksperthinnangud. Arvestama peab ka muude kuludega. Kui eelarve või ehituskalkulatsiooni tegemine läheb endal keeruliseks, tasub küsida abi mõnelt ehitusfirmalt. Need, kes soovivad vana maja maha lammutada ja seejärel maja ehitusega alustada, peavad arvestama ka lammutustööde kuludega.

Kuna maja ehitamisega on seotud kümneid erinevaid väiksemaid ja suuremaid aspekte, on enamasti mõistlik enne dokumentide kokku kogumist pangaga otse ja avatult rääkida – spetsialistid oskavad anda detailset nõu ja viidata, millele tuleb esimeses järgus keskenduda.

Ehitus algab oma rahaga

Laenutaotluse võib esitada igal ajal, siis, kui hakkate alles ehitust planeerima või kui dokumendid suuremas osas juba olemas, krunt leitud ja ehitajatelt hinnapakkumised küsitud ja valitud. Ent pangaga laenulepingut sõlmides peab arvestama kolme olulise teguriga: laenulimiit saab olla kuni 70% kinnistu tuleviku turuväärtusest, (väärtus, mis näitab kinnistu turuväärtust, kui maja on juba valmis) laenusumma makstakse ehituse edenedes välja osade kaupa ning maja võiks lõplikult valmis saada hiljemalt 18 kuuga. Lisaks peab hüpoteegi seadma kinnistule ning kui kinnistu turuväärtus ei kata ehitusperioodil soovitud laenulimiit, tuleb hüpoteek seada ka lisatagatisele.

Oluline on teada, et ehituse alguses peab esmalt kasutama enda raha. Seejärel on vaja teha kinnistule esimene eksperthinnang, mis kinnitab, et ehitustööd on alanud. Siis saab pank väljastada esimese osa laenusummast. Eeldusel, et ehitus käib täie hooga, saab järgmise osa laenust kasutusse võtta siis, kui kinnistu turuväärtus on tänu ehitustegevusele tõusnud. Ka selleks vajab pank uut tõendit, näiteks sobib täiendav eksperthinnang.

Omafinantseeringuga ehitamine

Kui maja ehituseks on juba piisav summa, näiteks kinnisvara müügist saadud tulu, on heaks variandiks omafinantseeringuga ehitamine.

Kui on olemas sobiv krunt, ehitatava maja suurus on näiteks 120m2, ehituseelarve 200 000 ja oma raha 100 000 eurot, oleks laenuvajadus sellisel juhul 100 000 eurot. Oletame, et krundi hetke turuväärtus on 50 000 eurot ning kinnistu tulevikuturuväärtus koos valmis majaga on 210 000 eurot. Sellisel juhul võib pärast laenulepingu allkirjastamist olla kindel, et eelarvest kinni pidades ei jää ehitus raha taha pidama. Ehitust võib julgelt alustada, kasutades kõigepealt oma raha 100 000 euro ulatuses.

Kinnistu esimese eksperthinnangu alusel saaks sellisel juhul kasutusele võtta laenuraha 35 000 eurot ehk 70% 50 000 eurost. Ehituse edenedes vara turuväärtus enamasti kasvab ning kui sellesse on paigutatud 100 000 eurot oma vahendeid ja 35 000 eurot laenuraha, siis järgmise sammuna tuleb tellida eksperthinnangu lisa. Kui siis selgub, et vara turuväärtus on tõusnud näiteks 120 000 euroni, saab pank väljastada järgmise osa laenust, antud juhul 49 000 eurot. Ja sealt edasi ehituse edenedes 16 000 eurot, et maja lõplikult valmis ehitada. Oluline on teada, et ehitusse panustatud raha ei pruugi võrduda vara turuväärtusega.

Lisatagatisega ehitamine

Kui maja ehituseks kogutud rahasumma on väiksem, saab laenu lisatagatisena kasutada olemasolevat kinnisvara.

Toon näite, kus lisatagatiseks on korter, mille turuväärtus on 150 000 eurot ja maja ehitamiseks on kogutud 20 000 eurot. Kui tahetakse ehitada 120 m2 suurune maja, mille ehituseelarve on 200 000 eurot, oleks pangalt vaja laenu 180 000 eurot. Oletame, et krundi hetke turuväärtus on 50 000 eurot ning kinnistu tuleviku turuväärtus koos valmis majaga on 210 000 eurot. Sellisel juhul oleks laenu esimene väljamakse 130 000 eurot ehk kuni 70% tagatise väärtusest: 50% krundi kohta ehk 25 000 ja 70% lisatagatiseks pandud korteri kohta ehk 105 000 eurot.

Paigutades ehitusse oma raha ehk 20 000 eurot ja seejärel 130 000 eurot laenuraha, tõuseb kinnistu turuväärtus 185 000 euroni. Seega järgmine ja siinses näites viimane kasutusse võetav laenu osa on 50 000 eurot.

Kuna iga maja ehitada sooviva inimese laenuvajadus, omafinantseeringu võimalus ja lisatagatise väärtus on erinev ja sõltub olukorrast, tasub kindlasti enne laenutaotluse esitamist pidada nõu pangaga. Nii saab parima ülevaate tegelikest võimalustest ja majaehitusplaan selgemaks.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Statistikaamet: Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: septembriga võrreldes hinnad oktoobris ei tõusnud

31.10.2025

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti esialgsel hinnangul jäi turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks oktoobris võrreldes septembriga samaks. Mulluse oktoobriga võrreldes tõusis indeks 4,5%. Tegu on kiirhinnanguga, mis oktoobri hindade kohta laekuvatel andmetel täpsustub.

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices).

„Esialgse hinnangu järgi aitasid oktoobris võrreldes septembriga üldist hinnatõusu pidurdada peamiselt toidukaubad, mille hinnad langesid juba teist kuud järjest,“ selgitas statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski.

Oktoobri tarbijahinnaindeksi andmed avaldab statistikaamet 7. novembril. Tarbijahindade harmoneeritud indeksi oktoobri andmed avaldatakse 18. novembril.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Baltic Horizon: Teade Northern Horizon Capital ASi aktsiate müügilepingu tehingu lõpule viimisest

31.10.2025

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS, Baltic Horizon Fondi valitseja, teatab, et 30. oktoobril 2025 andis senine ainuaktsionär Northern Horizon A/S (registreeritud Taanis, registrikoodiga 27599397) üle Eesti litsentsiga fondivalitseja omandiõiguse Antanas Anskaitisele, Antanas Danysele ja Tomas Milašauskasele.

Antud teade järgneb 21. augusti 2025 teatele, mil Northern Horizon Capital AS (alternatiivfondivalitseja) teatas aktsiate müügilepingu sõlmimisest erainvesteeringute ettevõtte Grinvest partneritega, ning 29. oktoobri 2025 teatele, mil valitseja kinnitas, et ostjad on saanud tehinguks regulaatori heakskiidu.

Northern Horizon A/S grupi tegevjuht Christoffer Abramson kommenteeris: „Meil on hea meel, et aktsiate müük on nüüd lõpule viidud. See võimaldab meil keskenduda täielikult kasvavatele hooldekodude fondidele, tugevdades Northern Horizoni positsiooni juhtiva sotsiaalse infrastruktuuri investeerimise spetsialistina Põhjamaades. Usume Grinvesti võimekusse avada Baltic Horizon Fondi tuleviku potentsiaal, arvestades nende kogemusi ja senist edukat tegevust Balti kinnisvaraturul. Sooviksin tänada kõiki töötajaid, kes jätkavad Baltic Horizon Fondi teenindamist, nende pühendumuse ja töö eest Northern Horizonis.”

„Fondi suurima osaniku ja Baltic Horizoni juhtimise suunajana tunnistame oma ainulaadset vastutust kõigi asjaosaliste ees. Meie esmane fookus on strateegia arendamine, mille eesmärk on tõsta Fondi portfelli operatiivset konkurentsivõimet ja tugevdada selle finantsstruktuuri,” kommenteeris Antanas Anskaitis uute omanike nimel. „Oleme täielikult pühendunud õigeaegsele ja läbipaistvale kommunikatsioonile ning tegutsemisele kõigi osanike ühistes huvides.”

Seoses käesoleva omandistruktuuri muutusega rakendatakse viivitamata järgmised muudatused juhtorganite koosseisus ning riskijuhtimise ja vastavuskontrolli funktsioonides:

  • Tehingu lõpuleviimisel astusid Lars Ohnemus, Nerijus Zebrauskas ja Daiva Liubomirskienė tagasi Fondivalitseja nõukogust.
  • Fondivalitseja nõukogu koosseisu hakkavad kuuluma Antanas Anskaitis, Antanas Danys ja Tomas Milašauskas.
  • Tehingu lõpuleviimisel astusid Aušra Stankevičienė ja Jūratė Gaspariūnienė tagasi Fondivalitseja juhatusest.
  • Fondivalitseja juhatusse hakkavad kuuluma Tarmo Karotam ja Gerda Bliuvienė.
  • Antanas Anskaitis lahkub Baltic Horizon Fondi nõukogust.
  • Piret Jõhvik nimetatakse vastavus- ja riskikontrolli juhiks ning ta asub täiskohaga tööle Fondivalitseja juures.

Fondivalitseja on otsustanud algatada ärinime muutmise Baltic Horizon Capital ASiks, sõltuvalt nime kättesaadavusest ja registreerimisest Eesti äriregistris. Uuendatud juhtkond annab turule täiendavat teavet Fondi strateegiliste suundade ja prioriteetide kohta pärast 2025. aasta III kvartali tulemuste avaldamist.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

KV.EE kinnisvara-podcast: Majanduse väljavaadetest ja elamispindade turust

31.10.2025

KV.EE KinnisvarapodcastKV.EE kinnisvara-podcast’i 124. osa külaline on Bigbank’i peaökonomist ja majandusteadlane Raul Eamets. Saadet juhib kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark. Saates hindavad eksperdid Eesti majanduse suurt pilti, arutades hetkeseisu ja taastumise väljavaateid. Käsitlemist leiavad geopoliitilisest ebakindlusest, valitsuse poliitikast ja kaubanduspartnerite aeglusest tulenevad riskid.

Raul Eamets ja Tõnu Toompark analüüsivad kinnisvaraturu püsivat aktiivsust, selgitades, kuidas majanduse tugevad hõivenäitajad ja oodatav sissetulekute kasv tehinguid toetavad, hoolimata tarbijakindluse üldisest kehvast seisust. Põhjalikult käsitletakse palgakasvu väljavaateid, prognoosides, et avalik sektor veab järgmisel aastal palgatõusu, mis peaks taastama ja kasvatama elanike ostujõudu.

Saates vaadeldakse laenuturu stabiliseeruvaid intresse ning arutatakse vajadust paindlikumate laenutoodete järele, näiteks pikema laenuperioodi kehtestamiseks. Analüüsitakse kinnisvaraturu tulevikku, uurides, kas Eesti on uue buumi lävel, ja kuidas eestlaste tugev koduomamise soov suunab nõudlust suurte linnade lähedale.

Lõpetuseks jagab Raul Eamets kuulajatele praktilise soovituse, rõhutades, et prognoositav pikaajaline inflatsiooniline keskkond soosib laenuvõtjaid ja kodu ostuotsusega ning ehitamisega ei tasu viivitada.

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcastist.

Vaata saadet videona

Play

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda soovite saate külalisena kuulda? Kas soovid ise tulla saatesse mõnest olulisest teemast rääkima?

Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

Telli podcast enda podcasti äppis või pane laik ja jälgi lehte KV.EE Facebook.

Vaata podcasti videona KV.EE Youtube kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO või Spotify lehelt.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Swedbank: Eesti majandus on tasapisi kosumas

31.10.2025

SwedbankStatistikaameti poolt täna avaldatud kolmanda kvartali SKP kiirhinnang vastas meie ootustele. Selle järgi kasvas Eesti majandus juulist septembrini aastases võrdluses 0,9% ja kvartali võrdluses 0,2% (sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerituna). Kuigi nende esialgsete numbrite järgi suurenes majanduse maht aasta esimese üheksa kuuga vaid 0,4%, on majanduskasv paranemas ja nii peaks aasta teine pool tulema teisest veidi tugevam.

Samas tuleks SKP kiirhinnangu juures kindlasti arvestada selle võimalikku ebatäpsust. Näiteks on viimase kolme ja poole aasta kiirhinnangu ja praegu statistikaameti andmebaasis olevate SKP kasvude erinevus keskmiselt 0,9 protsendipunkti ja tänavuse aasta esimesel poolel oli erinevus 0,8 protsendipunkti. Selline vahe on andnud ka majanduse langusest taastumise kohta üsna erineva pildi.

Kindlustunne on endiselt alla pikaajalist keskmist

Eesti ettevõtete ja majapidamiste üldine kindlustunne on küll parem, kui aasta tagasi, kuid sel aastal olulist edasiminekut näha ei ole. Samuti on kindlustunne jätkuvalt tublisti allpool pikaajalist keskmist.

Kolmandas kvartalis jaemüügimahu kasv aeglustus. Samas on statistikaameti poolt avaldatud jaekaubanduse andmetes e-kaubanduse mõju oluliselt alahinnatud. E-kaubanduse maht peaks olema sel aastal küll kasvanud, kuid see kasv jäi aasta esimesse poolde, nagu ka ülejäänud jaekaubandusel. Kui aga lisada siia veel autode müük, mis on sõidukimaksu tulemusel sel aastal tugevasti kukkunud, oli sisekaubanduse olukord tervikuna veelgi viletsam. Kõrge inflatsioon koos maksutõusudega on andnud löögi majapidamiste ostujõule ning kogu eratarbimise mahule. Ka Swedbanki kaardimaksete järgi on tarbimine jätkuvalt nõrk. Kuna eratarbimine on veidi üle poole SKP-st, on sellel oluline mõju kogu majanduse pildile.

Töötlevast tööstusest

Töötleva tööstuse, peamise kaupu eksportiva majandusharu, tootmismaht kasvas kolmanda kvartali kahel esimesel kuul küll mõõdukalt, kuid siiski aeglasemalt, kui teises kvartalis. Kui aga töötlevale tööstusele lisada elektri tootmismahu langus, jäi kogu tööstussektori kasvust üsna vähe järele. Vaatamata kaubanduspingetele maailmas, on Eesti kaubanduspartnerite nõudlus sel aastal tasapisi paranenud, mida on näha ka kolmanda kvartali kahel esimesel kuul kaupade ja teenuste tugevamas ekspordikasvus. Esialgsetel andmetel ületas ekspordikasv importi, millel oli positiivne mõju majanduskasvule.

Intressimäärade langus on suurendanud ettevõtete ja eluaseme laenumahte, mis lükkavad tagant ka investeeringuid. Tehingud eluasemetega on kasvanud ning kolmandas kvartalis suurenesid elu- ja mitteeluruumide ehitus- ning kasutuslubade arv.

Tuleval aastal on põhjust optimismiks

Sel aastal jääb majanduskasv küll tagasihoidlikuks, kuid valitsuse suuremad investeeringud (peamiselt kaitsesse ja taristusse), maksuküüru kaotamise mõju ja inflatsiooni aeglustumisega kaasnev majapidamiste ostujõu paranemine, madalamate intressimäärade suurem mõju majandusaktiivsusele ja ekspordi mõõdukas kasv peaksid majanduskasvule järgmisel aastal hoogu andma.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Eesti Pank: Euroopa Keskpanga pressiteade: rahapoliitilised otsused

31.10.2025

Eesti PankEKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Inflatsioon püsib meie keskpika aja eesmärgiks seatud 2% taseme lähedal ja EKP nõukogu hinnang inflatsiooniväljavaatele on üldjoontes sama. Majanduskasv on keerulisest üleilmsest keskkonnast hoolimata jätkunud. Tööturu hea olukord, erasektori tugevad bilansid ja EKP nõukogu varasemad intressimäärakärped toetavad endiselt olulisel määral vastupanuvõimet. Väljavaade on siiski jätkuvalt ebakindel, seda eelkõige käimasolevate üleilmsete kaubandusvaidluste ja geopoliitiliste pingete tõttu.

EKP nõukogu on kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub keskpika aja jooksul eesmärgiks seatud 2% tasemel. Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad EKP nõukogu intressimääraotsused tema hinnangust inflatsiooniväljavaatele ja seonduvatele riskidele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. EKP nõukogu ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

EKP baasintressimäärad

Nõukogu otsustas säilitada hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 2,00%, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 2,15% ja laenamise püsivõimaluse intressimäärana 2,40%.

Varaostukava (APP) ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava (PEPP)
APP ja PEPPi portfellide maht väheneb mõõdukas ja prognoositavas tempos, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid.

***

EKP nõukogu on valmis kõiki enda pädevusse kuuluvaid rahapoliitilisi instrumente kohandama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni stabiliseerumine 2% tasemel ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine. Ühtlasi on loodud rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrument (TPI), et ohjeldada põhjendamatut korrapäratut turudünaamikat, mis kujutab endast tõsist ohtu rahapoliitika mõju ülekandumisele kogu euroalal. See instrument võimaldab EKP nõukogul oma hinnastabiilsuse tagamise eesmärki tõhusamalt täita.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Koolitus “Kinnisvaramaakleri ABC” toimub 10.-13.11.2025

31.10.2025

Kinnisvaramaakleri ABCKoolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ on mõeldud kõigile, kes soovivad omandada põhjalikuma arusaama kinnisvaravaldkonnast – olgu eesmärgiks isikliku vara parem haldamine, töö kinnisvaraturul või maaklerina tegutsemine. Oodatud on nii tulevased kui ka tegutsevad maaklerid, samuti spetsialistid, ametnikud ja investorid, kelle igapäevatöö või huvid on seotud kinnisvaraga.

Koolituse eesmärk on anda osalejatele baasteadmised kinnisvaraturu toimimisest ning tutvustada seadusandlust, mis reguleerib kinnisvaratehinguid. Osalejad saavad teadmisi kinnisvaraturu arengusuundadest, õigusaktidest, finantseerimisvõimalustest, hindamisest ja maakleritööst. Koolitus annab ka praktilised oskused kinnisvara ostu-müügitehingute teostamiseks.

Koolituse viivad läbi oma ala spetsialistid: kinnisvarajurist Evi Hindpere, kinnisvarakonsultant ja koolitaja Tõnu Toompark, arendusjuht Kristjan Lood ning Aasta maakler 2020 Kaido Kaljuste.

Koolituse lõpuks teab osaleja, kuidas kinnisvaraturg toimib, tunneb valdkonna põhimõisteid ja õigusakte ning mõistab maaklertegevuse olemust. Koolitus annab kindla aluse töötamiseks kinnisvaravaldkonnas ja loob head eeldused maakleri karjääri alustamiseks.

Koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ toimub 10.–13.10.2025 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad saavad valida, kas nad osalevad kontaktõppes klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tallinnas, Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Baltic Horizon: Notice of completion of the transaction regarding the sale of Northern Horizon Capital AS shares

31.10.2025

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS, the management company of Baltic Horizon Fund, hereby notifies that on 30 October 2025, the previous sole shareholder Northern Horizon A/S (registered in Denmark under register number 27599397) transferred the ownership of this Estonian licensed fund management company to Antanas Anskaitis, Antanas Danys and Tomas Milašauskas.

This follows the announcement of 21 August 2025, where Northern Horizon Capital AS (the Management Company) announced signing of a share purchase agreement with the partners of the private investment company Grinvest, and announcement of 29 October 2025, where the Management Company announced that the buyers received regulatory approval for the transaction.

Christoffer Abramson, Group CEO of Northern Horizon A/S, commented: ‘We are delighted that the sale of shares has now been completed. The divestment now allows us to focus all our attention on our growing healthcare funds, strengthening Northern Horizon’s position as the leading specialist in social infrastructure investments in the Nordics. We are confident in Grinvest’s ability to unlock the future potential of the Baltic Horizon Fund given their expertise and track-record in Baltic real estate. With the transaction now in place, I would like to take this opportunity to warmly thank the employees who will continue to service the Baltic Horizon Fund for their commitment and dedicated efforts at Northern Horizon.’

‘As the largest unitholder and now directing the management of Baltic Horizon, we acknowledge our unique responsibility to all stakeholders. Our immediate focus is on developing a strategy intended to enhance the operational competitiveness of the fund’s portfolio and strengthen its financial structure ‘ commented Antanas Anskaitis on behalf of the new owners. ‘We are fully committed to timely and transparent communication and to acting in the best collective interests of all unitholders.’

In connection with this ownership change, the following changes in the composition of management bodies as well as risk control and compliance function are being implemented with immediate effect:

  • At closing, Lars Ohnemus, Nerijus Zebrauskas and Daiva Liubomirskienė resigned from the Supervisory Board of the Management Company.
  • The Supervisory Board of the Management Company will consist of Antanas Anskaitis, Antanas Danys and Tomas Milašauskas.
  • At closing, Aušra Stankevičienė and Jūratė Gaspariūnienė resigned from Management Board of the Management Company.
  • The Management Board of the Management Company will consist of Tarmo Karotam and Gerda Bliuvienė.
  • Antanas Anskaitis is resigning from the Supervisory Board of the Baltic Horizon Fund.
  • Piret Jõhvik is being appointed as Risk Control and Compliance Manager fully employed by the Management Company.

The Management Company has resolved to initiate a change of its business name to Baltic Horizon Capital AS, subject to the availability of the name and registration with the Estonian Commercial Register.The renewed management team of Baltic Horizon Fund will provide further communication to the market regarding its strategic outlook and priorities following the release of the Q3 2025 results.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Liven: 2025. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

30.10.2025

Liven2025. aasta III kvartalis püsis turg jätkuvalt aktiivne. Kvartali jooksul sõlmiti mitmete varasemalt tehtud broneeringute alusel võlaõiguslepingud (VÕL), eelkõige 2026. aastal valmivate ehitustega arendusprojektides. Kokku sõlmiti kvartali jooksul 60 VÕL (2025 II kvartal: 31; 2024 III kvartal: 32). 2025. aasta esimese üheksa kuu jooksul on kokku sõlmitud 116 VÕL, mis ületab eelmise aasta sama perioodi tulemust 22% võrra (2024: 95). Suurima panuse kvartalis sõlmitud uutesse lepingutesse andsid müügid Olemuse projektis ning Iseära arendusprojekti uutes ridamajades.

Kvartali müügitulemustele avaldas tugevaimat mõju Iseära II etapi viimaste ridamajade ehituse valmimine ja kodude üleandmine. Varem valminud kodude müük toimus samuti peamiselt Iseära projektis. Lisaks müüdi viimane kodu Uus-Meremaa arendusprojektis, millega projekt on täielikult realiseeritud.

Nädalane müügi suhtarv, mis peegeldab pakkumisest nii VÕL kui tasulise broneeringu alusel välja minevaid kodusid, oli III kvartali jooksul küll madalam kui 2025. aasta varasemate kvartali jooksul, kuid püsis keskmiselt siiski pikaajalise keskmise taseme vahemikus. Madalam tase võrreldes eelnevate kvartalitega peegeldab nii hooajalist kõikumist kui ka tavapärast suurt huvi värskelt müüki tulnud uute projektide vastu eelneval kvartalil. Pikaajaliseks keskmiseks tasemeks võib pidada 1,5-2,0%.

Perioodi jooksul sõlmitud võlaõiguslepinguid, mida ei anta sama perioodi jooksul asjaõiguslepingu alusel üle, käsitleme ettemüügina. Kvartali alguse seisuga oli varasemalt tehtud ettemüügi hinnanguline rahaline maht 41,1 miljon eurot (2025 aasta algus: 35,6 miljon eurot), millest 38,3 miljon eurot projektides, mille ehitus valmib 2025. aasta jooksul. Kvartali jooksul sõlmisime uusi lepinguid 20 miljoni euro müügitulu mahus ning ettemüük moodustus kvartali jooksul tehtud uutest müükidest 18 miljon eurot. Sealhulgas ka 2026. ja 2027. aastal valmivates ehitustes. 2025. aasta IV kvartalile läheme vastu 86 võlaõigusliku lepinguga 2025. aasta jooksul valmivates ehitustes ja müügitulu mahuga 39,0 miljon eurot.

2025. aasta III kvartalis valmisid Iseära projekti II etapi viimased ridamajad, millest kvartali jooksul andsime klientidele üle 11 kodu. IV kvartalis on planeeritud anda üle veel vähemalt 13 kodu. Lisaks andsime Iseära arenduses üle 3 varem valminud kodu ning viimase kodu Uus-Meremaa arenduses. Kokku andsime kvartalis üle 15 pinda (2025 II kvartal: 35; 2024 III kvartal: 27).

III kvartali müügituluks kujunes 5 080 tuhat eurot (2025 II kvartal: 7 388 tuhat eurot; 2024 III kvartal: 7 057 tuhat eurot) ning kvartali puhaskasumiks 132 tuhat eurot (2025 II kvartal: 974 tuhat eurot; 2024 III kvartal: 342 tuhat eurot). Aasta esimese üheksa kuu jooksul oleme kokku üle andnud 56 uut kodu (2024: 68), teeninud 14 399 tuhat eurot müügitulu (2024: 19 052 tuhat eurot) ning 400 tuhat eurot puhaskasumit (2024: – 1 470 tuhat eurot).

Raha ja raha ekvivalentide saldo vähenes kvartali jooksul 3 948 tuhande euro võrra 5 626 tuhande euroni ning varade maht kasvas kvartali jooksul 5 034 tuhande euro võrra tõustes perioodi lõpuks 100 183 tuhande euroni. Rahasaldo muutust mõjutasid peamiselt 50/50 ühisettevõttesse tehtud investeering, Regati ja Wohngarteni projektide ehitus ning arenduslaenu osaline tagastamine Iseära projektis. Varade maht suurenes eelkõige seoses Regati projekti ehitusega.

Ehituse pangalaene väljastati kvartalis kokku 5 474 tuhande euro ulatuses (Regati projektis) kuid koos Iseära projekti ehituslaenude tagasimaksetega oli ehituslaenude netokasv 3 305 tuhat eurot. Muid laenukohustusi vähendasime kvartalis kokku 383 tuhande euro võrra. Kokku suurenes laenukohustiste maht kvartali jooksul 3 021 tuhande euro võrra, ulatudes 62 561 tuhande euroni. Järgmisel kvartalil väheneb laenukohustiste kogumaht ehituste valmimise ja kodude üleandmiste tõttu märkimisväärselt.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

(tuhandetes eurodes)     30.09.2025 31.12.2024 30.09.2024
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid 5 626 5 905 4 807
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 1 332 1 270 81
Ettemaksed 1 643 385 715
Varud 86 706 67 902 65 138
Käibevarad kokku     95 306 75 462 70 741
Põhivarad
Ettemaksed 44 44 44
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 1 484 0 0
Kinnisvarainvesteering 1 960 1 350 1 064
Põhivara 318 423 432
Immateriaalne põhivara 456 401 386
Vara kasutusõigus 614 618 437
Põhivarad kokku     4 877 2 836 2 363
VARAD KOKKU     100 183 78 298 73 104
Lühiajalised kohustised
Laenukohustised 2 784 6 405 9 738
Võlad tarnijatele ja muud võlad 17 021 11 234 8 838
Eraldised 35 99 528
Lühiajalised kohustised kokku     19 840 17 739 19 104
Pikaajalised kohustised          
Laenukohustised 59 777 40 851 34 642
Võlad tarnijatele ja muud võlad 1 868 1 398 1 032
Eraldised 127 72 54
Pikaajalised kohustised kokku     61 772 42 322 35 728
Kohustised kokku     81 612 60 061 54 832
OMAKAPITAL
Aktsiakapital 1 200 1 200 1 190
Ülekurss 9 581 9 562 9 540
Optsioonireserv 323 317 321
Omaaktsiad -6 -9 0
Kohustuslik reservkapital 120 118 118
Eelmiste perioodide jaotamata kasum /-kahjum 6 953 6 491 6 468
Aruandeaasta kasum /-kahjum 399 558 635
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku     18 571 18 237 18 272
Omakapital kokku     18 571 18 237 18 272
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU     100 183 78 298 73 104


Konsolideeritud koondkasumiaruanne

(tuhandetes eurodes)   2025 III kvartal
(juuli-september)		 2024 III kvartal
(juuli-september)		 2025 9 kuud
(jaanuar-september)		 2024 9 kuud
(jaanuar-september)
Müügitulu 5 080 7 057 14 399 19 101
Müüdud kaupade ja teenuste kulu -4 281 -5 987 -11 603 -15 951
Brutokasum   799 1 070 2 796 3 150
Turustuskulud -376 -327 -1 410 -978
Üldhalduskulud -326 -352 -1 166 -993
Muud äritulud 32 21 254 33
Muud ärikulud -9 -10 -29 -17
Ärikasum   120 403 445 1 195
Finantstulu 40 31 76 57
Finantskulu -28 -92 -94 -448
Finantstulud ja –kulud kokku   12 -61 -18 -391
Kasum enne tulumaksu   132 342 427 804
Tulumaksukulu 0 0 -28 -169
Aruandeperioodi puhaskasum /-kahjum   132 342 399 635
Emaettevõtte omanike osa 132 342 399 635
 
Aruandeperioodi koondkasum /-kahjum   132 342 399 635
Emaettevõtte omanike osa 132 342 399 635
Tavakasum /-kahjum aktsia kohta 0,011 0,029 0,033 0,054
Lahustatud kasum /-kahjum aktsia kohta 0,011 0,028 0,033 0,052

Kliendi teekonna erinevates etappides kogutav kliendirahulolu tagasiside viimase 12-kuu hinnang püsis ka kolmanda kvartali lõpus 9,5 punktil 10-st (2025 II kvartal: 9,5; 2024 III kvartal: 8,4).

Olulisemad sündmused arendusprojektides

Kvartali jooksul alustasime ehitustegevusega neljas uues arendusprojektis. Augustis algas Luuslangi projekti II etapi esimeste eluhoonete (Jalami tn 6/1 ja 6/2) ehitus, mille käigus valmib 39 uut kodu (peatöövõtja Mitt & Perlebach OÜ, rahastaja LHV Pank AS). Septembris alustati ehitust Nõmmel Olemuse projektis 72 uue koduga (peatöövõtja NOBE OÜ, rahastaja Coop Pank AS), Põhja-Tallinnas algas ehitus Peakorteri 67 koduga arenduses (peatöövõtja Oma Ehitaja AS, rahastaja Coop Pank AS) ning Harkujärvel Iseära järgmise etapi esimestes ridamajades 30 koduga (peatöövõtja Tesron Ehitus OÜ, rahastaja Bigbank AS). Kõikide projektide ehitused valmivad 2026. aasta jooksul või vahetult järgneval aastal.

2025. aasta III kvartalis sõlmisime Berliinis asuvas Wohngarteni arendusprojektis esimesed müügilepingud.

Septembris soetasime Maa- ja Ruumiameti enampakkumisel arenduskinnistu Tallinnas, Lasnamäe linnaosas Kuristiku asumis aadressil Linnamäe tee 21a. Ligi 8 700 m² suurusele kinnistule on planeeritud terviklik elu- ja ärihoonete kompleks, mis loob piirkonda kaasaegsed võimalused elamiseks, töötamiseks ja vaba aja veetmiseks. Tehingu väärtus on 1,1 miljonit eurot ning kogu projekti hinnanguline investeeringumaht on ligikaudu 22 miljonit eurot.

Septembris kehtestas Tallinna Linnavolikogu otsusega nr. 92 Kesklinnas asuva Juhkentali tn 48 kinnistu detailplaneeringu.

Kvartali jooksul valmisid Iseära teise etapi viimased ridamajad ning andsime klientidele üle 38% etapis valminud kodudest.

Aruandekuupäeva järgsed sündmused

Aruandekuupäeva järgselt soetasime enampakkumise teel arenduskinnistu Tallinnas, Haabersti linnaosas, Järveotsa tee 16c. Ligi 13 300 m² suurusele kinnistule on kavandatud eluhoonete kompleks koos piirkonna elukeskkonda väärtustavate äripindadega. Tehingu väärtus on 1,1 miljonit eurot ning kogu projekti hinnanguline investeeringumaht on ligikaudu 20 miljonit eurot.

Oktoobris algasid ehitustööd Virmalise projektis. 2026. aasta lõpus valmib Virmalise tn 3 aadressil neljakorruseline hoovialaga eluhoone 28 uue koduga. Projekti ehitustööde peatöövõtjaks on Bildgren Ehitus OÜ ning arhitektuurse lahenduse autoriteks on Liven ja Arhitektuuribüroo Kuup Ruut OÜ. Ehitust finantseerib Bigbank AS.

Oktoobris alustasime ka Iseära uute kortermajade (Lutsu tn 2, 4 ja 6) ehitustöödega. Projekti käigus valmib 2026. aasta sügisel 36 uut kodu. Kortermajade ehituse peatöövõtja on Oma Ehitaja AS ning ehitust rahastab Bigbank AS.

Oktoobris valmisid esimesed kodud Regati arendusprojektis ning algasid kodude üleandmised uutele omanikele.

Olulisemad arengud majanduskeskkonnas aruandeperioodil


2025. aasta III kvartalis 6 kuu Euribori määra langustrend peatus ning määr stabiliseerus kvartali lõpuks 2,10% tasemel (30.06.2025: 2,05%; 31.12.2024: 2,57%).

Euroala inflatsioon on langenud Euroopa Keskpanga (EKP) pikaajalise eesmärgi (2%) lähedale ning pärast mitut baasintressimäärade langetust (100 baaspunkti võrra neljas etapis) 2025. aasta esimesel poolel otsustas EKP septembris jätta intressimäärad muutumatuks, viidates vajadusele hinnata varasemate otsuste mõju majandusele. EKP prognoosib 2025-2027 aastate inflatsiooniks vastavalt 2,1%, 1,7% ja 1,9%, mis viitab, et rahapoliitika suund jääb lähiajal tõenäoliselt stabiilseks.

Eestis oli 2025. aasta III kvartalis aastane tarbijahindade kasv Euroalast kiirem ning hinnad kasvasid eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 5,2% (2025 II kvartal: 4,8%; 2024 III kvartal: 3,0%). Eesti Panga värskeima prognoosi kohaselt kujuneb 2025. aasta keskmine inflatsioon tootmiskulude, maksutõusude ja jätkuva palgatõusu mõjul ligikaudu 5,3%. Tarbijahinnaindeks on viimase üheksa kuu jooksul tõusnud 3,5%.

Kõige viimaste kättesaadavate Statistikaameti andmete ning meie hinnangu põhjal kasvas keskmine brutopalk III kvartalis aastases võrdluses ligi 9%, ületades tarbijahindade kasvu. Hoolimata palgatõusust on tarbijate kindlustunne püsinud juba pikemat aega madal, mida kinnitavad ka majandusekspertide hinnangud, isegi kui olukord ei ole objektiivselt võrreldav ajaloolis nähtud madalpunktidega nagu Konjunktuuriinstituudi poolt koostatud andmed osundavad.

Maa- ja Ruumiameti ostu-müügistatistika põhjal kasvas korterite (eluruumide) tehingute arv Tallinnas 2025. aasta III kvartalis 1,9% võrreldes eelneva kvartaliga (2025 III kvartal: 2 332; 2025 II kvartal: 2 289 tehingut). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oli kasv 7,6%, mis viitab koduostjate aktiivsuse suurenemisele. Tehingute arv 2025. aasta esimese üheksa kuu jooksul ulatus 6 757-ni, ületades eelmise aasta sama perioodi 15,8% võrra (2024 esimese üheksa kuud: 5 837 tehingut). Tehingute aktiivsus on kasvanud eeskätt järelturul, kuid elavnemist on märgata ka uusarenduste segmendis, viidates turu järkjärgulisele taastumisele.

Võrreldes 2025. aasta teise kvartaliga püsisid uusarenduste pakkumishinnad kolmandas kvartalis üldjoontes stabiilsed. Citify andmebaasist kogutud andmete põhjal kasvas tehingute arv eelmise kvartaliga võrreldes 15,6% (II kvartal: 365 tehingut; I kvartal: 360 tehingut) ning aastases võrdluses 2024. aasta kolmanda kvartaliga 52,3% (2024. aasta III kvartal: 277 tehingut). 2025. aasta esimese üheksa kuuga on pakkumiste arv suurenenud 4,3% ja keskmine ruutmeetrihind 3,1%, viidates mõõdukale pakkumise ja hinnataseme kasvule. 1. juulil 2025 jõustunud käibemaksumäära tõus 22%-lt 24%-le suurendab küll lõpptarbija hinnakoormust, kuid selle mõju uusarenduste turule avaldub eeldatavasti järgnevatel perioodidel teatava viitega.

Tuleviku väljavaade


Käesoleval aastal on Livenil pakkumisse lisandunud mitmeid uusi projekte, mille ehitust ka lõppenud kvartalil või vahetult selle järgselt alustasime. Jätkame kõigis müügis olevatest projektides müügilepingute sõlmimist ka aasta viimases kvartalis. Aruande kuupäevaks oleme sõlminud rohkem müügilepinguid, kui 2024. aastal kokku ning aasta lõpuks ootame uut Liveni müügilepingute rekordit.

Kuigi Euribori languse peatumine ja habras tarbijakindlus ei ole üleliia toetav müügikeskkond, on näha, et nõudlus Liveni kodude järele on olemas. Lähemas tulevikus ootame keskkonna stabiilset taastumist, mida toetavad jätkuv (ehkki aeglasem) palgakasv ja pankade valmisolek laene finantseerida. Laiemalt sõltub turu edasine areng jätkuvalt paljuski välisteguritest, eelkõige intressimäärade, geopoliitilise olukorra ja maksukeskkonna arengutest.

Jätkuvalt loodame pikaleveninud planeeringute menetluste lõpule jõudmist 2025. aasta jooksul nii Kadaka tee 88 kui ka Erika 12 kinnistute osas, kuid kui uue koalitsiooni ja linnavalitsuse moodustamine võtab tavapärasest kauem aega, lükkuvad planeeringute kehtestamised tõenäoliselt uude aastasse.

2025. aasta III kvartali ja esimese 9 kuu finantstulemused on olnud suures plaanis ootuspärased, peegeldades ehituste lõppemise ajastust. Enamus 2025. aasta müügitulust ja kasumist teenime viimases kvartalis, mis lisandub 9 kuu jooksul teenitud 14,4 miljonile eurole müügitulule ja 0,4 miljonile eurole puhaskasumile. III kvartali lõpu 56,1 miljoni euro suurusest ettemüügiportfellist (30.06.2025: 38,2 miljon eurot; 31.12.2024: 35,6 miljon eurot) moodustavad 2025. aastal valmivad projektid 39,0 miljonit eurot. Valdav enamus sellest on Regati projektis, kus alustasime esimeste kodude üleandmisega oktoobri lõpus.

Varasemalt oodatud 55 miljoni euro suuruse müügitulu teenimine 2025. aastal püsib positiivsete asjaolude kokkulangemisel jätkuvalt võimalik. Müügitulu sõltub aga eelkõige kodude üleandmise ajastusest, mida mõjutab Regati projekti ehituse loodetust mõnevõrra hilisem valmimine, mistõttu võib osa kodude üleandmisi ja müügitulu lükkuda uue aasta algusesse. Seetõttu peame täna tõenäolisemaks, et sõltuvalt üleandmise tempost kujuneb 2025. aasta müügituluks 45-50 miljonit eurot. Jätkuvalt püsib eeldus 20%-lise omakapitali puhasrentaabluse saavutamiseks 2025. aastal.

Koos ehituste valmimise ja kodude üleandmistega väheneb laenukohustiste saldo 2025. aasta lõpuks aasta alguse lähedasele tasemele ning kapitalistruktuur paraneb ka seoses teenitava kasumiga. Ehituslaenude maht on Liveni ärimudelile omaselt tsükliline ning sõltub suurel määral arendusportfelli koosseisust, mistõttu eeldame 2026. aasta keskpaigas taas laenumahtude kasvu seoses 2025. aasta teises pooles alanud ehituste finantseerimisega.

Kinnisvaraarendusele on iseloomulik tulemuste pikk viitaeg ning turunduskulude ja müügitulude ajaline nihe. Kolmandas kvartalis jätkasime aktiivselt projektide müüki, mille müügitulu ja kasum kajastuvad hilisemates perioodides, valdavalt 2026. aasta majandustulemustes.

2026. aastal lõppevad ehitused neljas projektis, kus on võimalik üle anda kokku kuni 205 uut kodu, mille potentsiaalne müügitulu maht on ligikaudu 55 miljonit eurot. Nendele lisandub müügitulu 2025. aastal valminud, kuid veel müümata või üle andmata jäänud kodudest. Seega on 2026. aasta heale tulemusele alus pandud ning jätkame tööd 2027. aasta tulemuse nimel.

Hetkel ehituses olevatest projektidest valmivad 2027. aastal Peakorter I etapp ning Wohngarten Saksamaal, Berliinis.

Käesoleval kvartalil ning oktoobris tehtud uute kinnistute ostud lisavad arendusportfelli nii uue piirkonna kui ajalist jätkuvust. Seega on Liveni arendusportfellis jätkuvalt piisavalt mahtu järgnevaks 4–5 aastaks, kuid arendusportfelli suurendamiseks otsime aktiivselt uusi kinnistuid ning peame läbirääkimisi nende omandamiseks või arendamiseks koostöös maaomanikega.

Liven-2025-Q3-vahearuanne

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

EfTEN United Property Fund väljamakse ex-päev

30.10.2025

EfTEN United Property FundEfTEN Capital AS, kui EfTEN United Property Fund (väärtpaberi lühinimi EFCUPFFT, ISIN kood EE3500001609) fondivalitseja, fikseerib osakuomanike nimekirja rahaliseks väljamakseks 31.10.2025 väärtpaberite registripidaja arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Ülaltoodust lähtudes on väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) 30.10.2025. Alates sellest kuupäevast ei ole osakuid omandanud isik õigustatud saama rahalist väljamakset.

EfTEN United Property Fund teeb osakuomanikele rahalise väljamakse 16,900 euro senti osaku kohta 14.11.2025 ülekandega osakuomaniku arveldusarvele. Seadusega ettenähtud juhtudel peetakse väljamakselt kinni tulumaks.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Tallinn: Põhja-Tallinna üldplaneering on alates 3. novembrist avalikul väljapanekul

30.10.2025

TallinnTallinna linnavolikogu võttis 18. septembril vastu Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu, mille avalik väljapanek toimub 3. novembrist kuni 7. detsembrini 2025.

Tegemist on strateegilise dokumendiga, mille eesmärk on kujundada kvaliteetne ja tasakaalustatud elukeskkond ning pakkuda lahendusi kiirelt areneva linnaosa suurimatele väljakutsetele. Üldplaneering määrab linnaosa ruumilise arengu põhimõtted järgmiseks paarikümneks aastaks.

Tallinna peaarhitekt Andro Mänd selgitas, et üldplaneering on ühiskondlik kokkulepe, mis loob tervikpildi linnaosa ruumilisest arengust. „Põhja-Tallinnas hetkel kehtiv üldplaneering on juba veerand sajandit vana. Selle aja jooksul on oluliselt muutunud linnaplaneerimise põhimõtted ning tekkinud täiesti uued lähtekohad. Avalikustamise ajal saavad kõik huvilised teha ettepanekuid ja esitada kommentaare – neid kaalutakse, nendega arvestatakse ning nendele antakse ka vastus,“ ütles Mänd.

Põhja-Tallinna üldplaneeringu põhimõte on avada, ühendada ja hoida – see tähendab panustamist kvaliteetsesse ühistransporti, tugevasse haridusvõrku ning loodus- ja kultuuriväärtuste hoidmist. See tugevdab linna ja mere sidet, luues tervikliku rannapromenaadi ja parandades juurdepääsu rannaalale. Endised sadama- ja tööstusalad saavad uue elu elamu-, kultuuri- ja ärikeskkonnana, säilitades piirkonna ajaloolise iseloomu. Vähekasutatud alad muudetakse ligipääsetavateks rohealadeks ja puhkeparkideks, mis pakuvad linnaruumi visuaalset avarust ning täidavad kliimaeesmärke.

Üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega saab tutvuda kodulehel www.tallinn.ee/et/ruumiloome/pohja-tallinna-linnaosa-uldplaneering, kus saab kogu avaliku väljapaneku vältel (3. novembrist kuni 7. detsembrini 2025) esitada ka kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid. Samuti saab arvamust avaldada tavakirjaga (Peaarhitekti büroo, Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn). Dokumentidega saab tutvuda ka Tallinna linaplaneerimise ametis (Vabaduse väljak 7, I korruse infosaalis) ja Põhja-Tallinna valitsuses (Kari tn 13).

Põhja-Tallinna üldplaneeringu avalik arutelu toimub 14. jaanuaril 2026 kell 18.00 Põhja-Tallinna valitsuses (Kari tn 13). Arutelul osalemiseks on vajalik eelregistreerimine, mis aitab tagada sobiva ruumilahenduse ning võimaldab paremini korraldada osalemise veebi teel.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused
1 2 3 4 5 … 1,617 1,618 1,619