Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC
Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused
 

Tallinna südalinna kerkiv 54 miljonit maksev Stellar jõudis maapealse ehituse faasi

260217 Tallinna südalinna kerkiv 54 miljonit maksev Stellar jõudis maapealse ehituse faasiTallinna südalinna Kompassi asumisse kerkiva 16-korruselise eluhoone Stellar arenduses lõpetati edukalt 0-tsükli ehitustööd ning projekt liigub edasi maapealsesse ehitusfaasi. Novira Capitali ja Evernordi poolt 54 miljoni euroga rajatav modernne eluhoone valmib 2027. aasta suvel.

Kõrghoone 0-tsükli ehitustööde teostamine kestis kokku 12 kuud, mille jooksul valmis kolm maa-alust korrust. “Stellarist saab Tallinna kõige innovaatilisem eluhoone, mis eeldab samas eriti täpset planeerimist ja head koostööd kõigi osapoolte vahel. Maa-alune ehitusetapp oli kesklinna aktiivses elu- ja äripiirkonnas aeganõudvaim ning siit edasi peaks areng olema ka igapäevaselt nii-öelda palja silmaga nähtav,” räägib Novira Capitali tegevjuht Nikolay Kryzhanovskiy ja lisab, et projekti järgmine oluline verstapost on maja lõpliku kõrguse saavutamine, mis on planeeritud 2026. aasta septembrisse.

Kokku rajati maa alla 125 parkimiskohta, tehnoruumid, panipaigad, trepikojad, liftišahti põhi ja rattaparkla koos jalgrataste pesu- ja hooldusruumiga. Ehituse käigus kasutati ligikaudu 3500 kuupmeetrit betooni ja paigaldati kokku 1,7 kilomeetri ulatuses vaiu. “Stellari asukoht südalinnas tähendab, et ehitus toimus väga piiratud tingimustes. 0-tsükli tööd on kõige keerukamad ja seotud kõige suuremate riskidega, seetõttu on hea meel tõdeda, et kõik on toimunud plaanipäraselt ja oleme püsinud ehitustöödega graafikus.,” räägib ehituse peatöövõtja Oma Ehitaja juht Indrek Moorats.

Tartu maantee 15 aadressile rajatavasse kõrghoonesse on kavandatud 152 ühe- kuni viietoalist 30–160 ruutmeetri suurust valgusküllast ja avarat korterit, millele lisavad iseloomu kõrged laed ja lükandsüsteemiga maast laeni aknad. Lisaks korteritele rajatakse ka roheline sisehoov puhkealade ja mänguväljakutega, pakkudes hubast elukeskkonda nii lastele kui täiskasvanutele. Projekteerimisel on keskendutud tänapäevastele ja keskkonnasõbralikele lahendustele ning maja vastab A-energiaklassi nõuetele.

Novira Capitali ja Evernordi viimatine silmapaistev ühisprojekt oli Riia südalinnas eelmisel aastal valminud A-klassi ärikvartal Novira Plaza Riga, mis valiti Lätis aasta kinnisvaraprojektiks ning Novira Capital samas aasta arendajaks.

Eestis, Lätis ja Leedus investeeringute haldamisega tegelev Evernord Group pakub varahalduse ja ettevõtete finantseerimise teenuseid, nõustab vara- ja finantsjuhtimise küsimustes ning haldab hetkel viit investeerimisfondi. Grupi hallatavate varade maht ületab 350 miljonit eurot.

Novira Capital tegeleb suuremahuliste kinnisvaraprojektide arendamisega, millest tuntumad on Novira Plaza, Das Haus, Büroo 31, Büroo 83, Merirahu Villad ja Kalaranna Kodu Eestis ning Novira Plaza Riga ärikvartal Lätis.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Eesti Pank: Elektrihinna heitlikkus ei muuda hinnakasvu aeglustumise trendi

Eesti PankStatistikaameti teatel ulatus tarbijahinnaindeksi aastakasv jaanuaris 3,7%ni. Hinnakasvu mõjutas peamiselt elektri kallinemine. Kui jätta elektri hinnatõus kõrvale, kallines ülejäänud tarbijakorv aastaga 2,9%.

Külm ilm viis jaanuaris elektri börsihinna võrreldes eelnenud kuuga ligikaudu kaks korda kõrgemale tasemele. Kui detsembris oli ilm tavapärasest märksa soojem, siis jaanuar kujunes viimaste aegade üheks külmemaks aasta alguseks. Arvestades, et elektri osakaal tarbijakorvis on ligi 5%, mõjutavad nii suured kõikumised märgatavalt ka inflatsiooni koondnäitajat. Elektri kallinemise mõju tarbijahindadele ulatus jaanuaris ühe protsendipunktini. Kuna ka veebruar tuleb prognooside kohaselt tavapärasest külmem, tõusevad ka gaasi ja hakkepuidu hinnad, suurendades lähikuudel küttearveid.

Toiduainete hinnakasv püsis jaanuaris kiire, ulatudes aastavõrdluses 6%ni. Hooajalistel põhjustel kallinesid värske köögivili ja kalatooted. Alkohoolsete jookide hinnad tõusid pärast detsembri sooduskampaaniate lõppemist 5% ja hinnakasvu toetasid ka aktsiisimäärade tõusud. Samal ajal hoiavad toidutoormete madalamad hinnad tänavu toiduainete üldist hinnakasvu tagasi. Euroopa Liidu turul on või hind langenud aastaga 43%, mis kandub tavaliselt edasi ka teistesse piimatoodetesse. Maailmaturul odavnesid eelmisel aastal suhkur ja kakao, kuid kohvi hinnasuund on endiselt ebakindel.

Elektrihinna ajutine heitlikkus ei muuda siiski hinnatõusu aeglustumise üldist trendi. Impordihinnad hoiavad tänavu hinnatõusu tagasi ja riigisisest kulusurvet tasakaalustab ka tootlikkuse kasv. Maksutõusude mõju on tänavu samuti väiksem kui eelmisel aastal, panustades hinnakasvu ligikaudu ühe protsendipunkti. Eesti Panga prognoosi kohaselt ulatub aasta keskmine hinnakasv 3% lähedusse.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Saa & Partnerid Kinnisvara: Tallinna korteriturg – jaanuar 2026

Saa & Partnerid KinnisvaraMaa- ja Ruumiameti andmetel tehti Tallinnas 2026. aasta jaanuaris 625 korteriomandi müügitehingut. Võrreldes 2025. aasta jaanuariga ning 2025. aasta detsembriga on tehingute arv ligikaudu 11% madalam. Samas on aktiivsus selgelt kõrgem kui kahel varasemal aastal – 2024. aasta jaanuaris sõlmiti 540 ning 2023. aasta jaanuaris 457 korteritehingut.

Seega, kuigi aastases ja kuises võrdluses on näha teatav korrektsioon, püsib turuaktiivsus viimaste aastate kontekstis tugevamal tasemel.

Korterite müügitehingute keskmine ruutmeetrihind tõusis jaanuaris 3196 euroni/m². Tegemist on viimase kahe ja poole aasta kõrgeima tasemega. Hinnakasv viitab nõudluse püsimisele, kuid lähikuud näitavad, kas tegemist on ajutise tipuga või kujuneb sellest uus hinnatase.

260217 Tallinna korteriturg – jaanuar 2026 1

Allpool toodud graafikult on näha, et tehingute arv püsis 2025. aasta jooksul suhteliselt stabiilsena, kõrgeim aktiivsus saavutati varasügisel ning aasta lõpus toimus mõõdukas taandumine. Suurima osakaaluga linnaosadeks tehingute arvult olid jätkuvalt Kesklinn, Lasnamäe ja Mustamäe, mis moodustasid kogumahust selgelt suurima osa. 2026. aasta jaanuar näitab võrreldes detsembriga mõningast langust, kuid püsib siiski kõrgemal tasemel kui mitmel varasemal aasta alguse perioodil.

260217 Tallinna korteriturg – jaanuar 2026 2

Keskmise müügihinna tabelist linnaosade kaupa nähtub, et 2025. aasta jooksul liikus tehinguaktiivsus mõõdukas vahemikus, saavutades tipu kolmandas kvartalis ning taandudes aasta lõpus hooajaliselt madalamale tasemele. Linnaosade lõikes püsis suurim tehingumaht stabiilselt Kesklinnas, Lasnamäel ja Mustamäel, samas kui väiksema mahuga piirkondades olid kõikumised proportsionaalselt suuremad. 2026. aasta jaanuari näitajad kinnitavad, et turg alustas aastat küll veidi rahulikumalt kui detsembris, kuid üldine aktiivsus püsib viimaste aastate võrdluses tugev.

260217 Tallinna korteriturg – jaanuar 2026 3

Kokkuvõttes on aasta alanud korteriturul pigem aktiivselt. Seda kinnitavad ka turuosaliste hinnangud – jaanuaris 2026 oli nii ostuhuvi kui ka reaalseid tehinguid võrreldes eelmise aasta lõpu perioodiga rohkem. Traditsiooniline aasta alguse elavnemine on selgelt tuntav ning ostjate otsustusprotsess näib olevat muutunud varasemast kindlamaks.

Järgnevad kuud annavad parema indikatsiooni, kas turuaktiivsus stabiliseerub praegusel tasemel või näeme kevadhooajale omast täiendavat kasvu.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Kliimaministeerium: Euroopa Investeerimispank aitab kujundada uue ärimudeli ettevõtetele Eesti üürituru arendamiseks

KliimaministeeriumKliimaministeerium ja Euroopa Investeerimispank (EIB) alustasid koostööd taskukohaste ja kvaliteetsete elamispindade kättesaadavuse suurendamiseks. Eesmärk on välja töötada finantseerimislahendus, mis aitab maandada erasektori arendajate riske ka väljaspool suuremaid linnu.

„Eesti ei ole ainult Tallinn. Väljaspool Harju-, Tartu- ja Pärnumaad elab umbes kolmandik Eesti elanikest, kuid seal valmib vaid kuni kaks protsenti uutest korteritest. Arendajate jaoks on riskid lihtsalt liiga kõrged. See pärsib tööjõu liikumist ja regionaalset arengut. Koostöö Euroopa Investeerimispangaga aitab tuua kaasaegseid üürikodusid ka väiksematesse keskustesse. Eesmärk on jõuda lahenduseni, kus riigi sekkumine oleks minimaalne ning elamuarendus saaks toimida võimalikult turupõhiselt,“ ütles taristuminister Kuldar Leis.

EIB viib läbi turuanalüüsi, pakub välja jätkusuutliku rahastamismudeli ja pikaajalise strateegia üürielamuturu arendamiseks. Nõustamispartnerlus kestab 13 kuud. Projekti pikem eesmärk on käivitada konkreetsed investeerimisprojektid koostöös erasektori ja kohalike omavalitsustega ning pakkuda selleks sihtrühmale kohandatud rahastamisvõimalusi.

„Taskukohane ja kvaliteetne eluase on Eesti regionaalarengu jaoks eluliselt tähtis. Väiksematel linnadel ja tõmbekeskustel on suur potentsiaal, kuid arendajad seisavad sageli silmitsi riskidega, mis takistavad investeeringuid. Meie eesmärk on aidata Eestil luua jätkusuutlik ja turupõhine mudel, mis meelitab ligi erasektori partnereid ja pakub kaasaegseid üürikodusid sinna, kus inimesed neid kõige rohkem vajavad,“ ütles EIB asepresident Karl Nehammer.

Eesti eluasemeturu kitsaskohtade kaardistamiseks valmis möödunud aastal ka Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia koostatud „Eesti taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika võimaluste analüüs avaneb uues vahekaardis“. Analüüs juhtis muu hulgas tähelepanu, et regionaalsed käärid eluasemeturul vähendavad pikas perspektiivis riigi konkurentsivõimet, piiravad majanduslikku arengut ja kvalifitseeritud tööjõu olemasolu.

EIB on toetanud taskukohaste elamispindade programme paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides ning neid läbiproovitud lahendusi saab Eesti vastavalt vajadusele kohandada. Pank suurendab uue tegevuskava ja algatustega tuge elamuvaldkonna arendamisele kogu Euroopas, sealhulgas näiteks 400 miljoni euro suuruse HousingTechEU programmiga. Rohkem infot selle kohta leiab EIB kodulehelt avaneb uues vahekaardis.

EIB Grupp: Euroopa Investeerimispanga (EIB) Grupp on Euroopa Liidu pikaajaline finantseerimisasutus, mis kuulub EL liikmesriikidele. 2025. aastal sõlmis EIB Grupp rohkem kui 870 ELi poliitikaeesmärke toetavale projektile 100 miljardi euro ulatuses rahastamislepinguid, millest 336 miljonit eurot Eesti projektidele. EIB Grupp pakub lisaks rahastusele ka nõustamisteenuseid, mis aitavad avaliku ja erasektori klientidel arendada turge, kasvatada võimekust ning toetada suure mõjuga investeerimisprojekte.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Talsinki kvartal sai ehitusloa – Golden Line’i järgmine peatükk toob südalinna 138 uut kodu ja üle 32 000 m² äripinda

260217 Talsinki kvartal sai ehitusloa 1Tallinna südalinna, Admiraliteedi basseini äärde rajatav elamu- ja ärikvartal Talsinki sai ehitusloa. Kvartalit arendab Urmas Sõõrumaa ettevõte US Real Estate. Valmimine on kavandatud etapiliselt aastatel 2028-2029.

US Investi nõukogu esimehe Urmas Sõõrumaa sõnul rajatakse Talsinkisse uued korterid ja büroopinnad tervikliku linnaruumi osana, millel on julge identiteet ja selge ambitsioon. „Loome tuleviku elu- ja ärikeskkonda Tallinna hinnatuimas asukohas. Esmaklassiline kinnisvara peab olema sisult sama kõrgetasemeline – panustame arhitektuuri, planeeringutesse ja teenustesse, mis toetavad kaasaegset ja mugavat elustiili. Nii suuremahulist ja tervikliku lisandväärtusega elamuarendust pole Eestis varem ellu viidud – Talsinki on selles osas esimene,“ ütles Sõõrumaa.

Uude elu- ja ärikvartalisse on kavandatud 138 eksklusiivset mereäärset kodu ning üle 32 000 m² üüritavat pinda. Sellest 3200 m² on planeeritud kaubanduse, teeninduse ja toitlustuse jaoks ning ligi 20 000 m² A-klassi büroopindadeks. Talsinki ankurüürnikuks on SEB Baltimaade peakontor, mis kinnitab arenduse kujunemist targa kapitali ja rahvusvahelise ettevõtluse keskuseks.

Tegu on Eesti esimese longevity-kvartaliga, mille arenduse keskmes on pikaealisust, tervist ja heaolu toetav elu- ja töökeskkond. Talsinkist kujuneb autovaba linnaruum, kus sõidukitele rajatakse maa-alune parkimine kahe parkimiskorruse ning ligi 400 parkimiskohaga.

Kvartali eesmärk on tugevdada Tallinna kui merelinna identiteeti ning siduda Tallinn ja Helsingi üheks toimivaks, üle mere ulatuvaks elukeskkonnaks. Talsinki on osa US Real Estate’i pikaajalisest arenduskooslusest Golden Line, kuhu kuuluvad Artius, Rotermann, Golden Gate, La Marina, Merekindlus, Park Tondi Residentsid ja teised projektid. Golden Line kujundab Tallinna südalinna ja sadamaala ühtseks, rahvusvahelise mõõtmega linnaruumiks.

Talsinki arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt 11 ja HGA, maastikuarhitektuuri autor on TajuRuum. Sisearhitektuuri kujundavad studio ARGUS (kodud) ja LÄVI (bürood). Ehitab Bildgren Ehitus.

Büroohooned ehitatakse vastavalt LEED Platinum sertifikaadi ning elamud LEED Gold sertifikaadi nõuetele, tagades kõrgeima taseme energiatõhususes, keskkonnasõbralikkuses ja sotsiaalses vastutuses.

260217 Talsinki kvartal sai ehitusloa 2

260217 Talsinki kvartal sai ehitusloa 3

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Merko: Tartu endise katlamaja alale kerkib Uus-Karlowa kvartal

MerkoTartu kesklinnas Emajõe kaldal asuvale Turu 18 kinnistule ehitavad Giga ja Merko kolm äripindadega kortermaja, naaberkinnistule on plaanitud hotelli- ja büroohoone rajamine. Uus linnakvartal hakkab kandma Uus-Karlowa nime.

Varem Tartu linnale sooja tootnud katlamaja industriaalne territoorium muutub lähiaastatel kaasaegseks elu- ja töökeskkonnaks ning väärt avalikuks linnaruumiks. Paiknedes pika ajalooga Karlova serval, ühendab Uus-Karlowa naabruskonna parimad elemendid lisavõimalustega, mida pakub kesklinna lähedus ja hoonete paiknemine vahetult jõe ääres.

„Paik, kus kunagi toodeti linlastele vajalikku energiat, saab Uus-Karlowa nime all piirkonnaks, kus energia voolab läbi inimeste, kogukonna ja moodsa elu. Kvartal on Karlova pikendus tuleviku suunas, mis pakub kõige kvaliteetsemaid ja kaasaegsemaid lahendusi,“ ütles kinnistu omaniku OÜ Giga Investeeringud tegevjuht Indrek Jakobsoo.

Uus-Karlowa kvartal on mõeldud neile, kes tahavad kogeda Tartu linnasüdame lähedust, igapäevast mugavust ja inspireerivat elukeskkonda Emajõe kaldal. Kvartalisse rajatakse kolm kuuekorruselist hoonet, milles on lisaks 2–5-toalistele korteritele ka esimese korruse äripinnad. Kvartali arhitektuurse lahenduse on loonud Kadarik Tüür Arhitektid. Kortermajad rajab OÜ Giga Investeeringud ja OÜ Merko Kodud ühisettevõtte Turu 18 Kodud OÜ.

„Kvartali hoonete projekteerimistööd on kulgenud tempokalt. Plaanime kortermajade ehitusloa taotluse esitada Tartu linnale lähiajal. Sõltuvalt ehitusloa väljastamise ajast ning klientide ootustest on võimalik alustada ehitust 2026. aasta jooksul. Kortermajade valmimine võiks jääda sel juhul 2028. aastasse,“ sõnas OÜ Merko Kodud juht Indrek Tarto.

Ühise parkimiskorrusega kortermaju hakkab ümbritsema kaasaegne ja mitmekülgne linnaruum, mis muudab kodu ümbruse meeldivaks elanikele ja võimaldab avada jõeäärse ala linlastele. Kaldapromenaadi rajamine uue kvartali kõrvale pikendab aktiivses kasutuses Tartu jõeäärset linnaruumi kuni Sõpruse sillani.

Arvestades Turu 18 eluhoonete ning naaberkinnistule plaanitava hotelli- ja büroohoone mahtu, on Uus-Karlowa üks suurimaid arendusprojekte Tartu kesklinnas. Planeeringu alusel on piirkonna arendusmahuks kavandatud kokku ligikaudu 40 000 m². See hõlmab umbes 200 rajatava korteri pinda, äripindu ligikaudu 15 000 m² ning maa-aluseid parkimispindu ligikaudu 10 000 m² mahus.

260217 Tartu endise katlamaja alale kerkib Uus-Karlowa kvartal 1

260217 Tartu endise katlamaja alale kerkib Uus-Karlowa kvartal 2

260217 Tartu endise katlamaja alale kerkib Uus-Karlowa kvartal 3

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Veel jõuad registreeruda koolitusele „Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes“

Evi HindpereKoolitus „Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes“ toimub 18.02.2026. Koolitusel annab praktilise ülevaate varjatud puuduste õiguslikust käsitlusest kohtupraktika põhjal kinnisvarajurist Evi Hindpere.

Koolitusel käsitletakse müüja ja maakleri vastutust, müügieelseid läbirääkimisi ja müügikuulutuse koostamist, puudusest teatamise ja tõendamise kohustust ning ostja õiguskaitsevahendeid.

Osalemine aitab ennetada vaidlusi, hinnata riske ja tegutseda kinnisvaratehingutes kindlal õiguslikul alusel.

Koolitus „Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes“ toimub 18.02.2026 kell 14.00–17.15 hübriidõppe vormis – osalejad saavad valida, kas osaleda kontaktkoolitusel klassiruumis või liituda veebikoolitusega.

Koolitusklass asub aadressil Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse lingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Statistika: aastaga kerkisid kõige enam korteritehingute hinnad Põlvas, langus oli suurim Narvas

Tõnu Toompark, Kinnisvarakooli konsultant ja koolitaja

Maa- ja ruumiameti andmetel oli 2025. a Eestis sõlmitud 21 562 korteritehingu keskmine hind 2152 €/m² ehk eelmisest aastast mõõdukalt 3,3% rohkem. Maakonnakeskuste keskmine korteritehingute hind oli 2647 €/m² ehk eelmise aastaga võrreldes 0,2% rohkem.

Tallinna kui maakonnakeskuste vaatest kõige suurema ja kallima korterituru piirkonna keskmine korteritehingu hind oli 2025. a 3045 €/m². Aastaga liikus keskmine tehinguhind sisuliselt horisontaalselt, sest hind kasvas ainult 0,4%.

Maakonnakeskustest madalaim korteritehingute hind oli Valgas, kus keskmine korteritehing tehti hinnaga 377 €/m². Valga korteritehingute hinnatõus 15% oli maakonnakeskuste järjestuses suuruselt kolmas.

Valga korteritehingute hinnatõusu edestasid ainult Rapla ja Põlva. Rapla keskmine korteritehingute hind oli 2025. a 1492 €/m² ehk 16% aasta varasemast rohkem. Põlvas olid vastavad näitajad 891 €/m² ja kasv 19%.

Narva korteritehingute keskmine hind 2025. a oli 510 €/m², mida oli 13%  vähem kui 2024. a. See on suurim keskmise korteritehingu hinnalangus.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Baltic Horizon Fund publishes its NAV for January 2026

Baltic HorizonThe net asset value (NAV) per unit of the Baltic Horizon Fund (the Fund) remained at a similar level and was EUR 0.5450 at the end of January 2026 (0.5451 as of 31 December 2025). The year-end total net asset value of the Fund was EUR 78.2 million (EUR 78.2 million as of 31 December 2025).

In January 2026, the Fund generated the consolidated net rental income of EUR 0.9 million (EUR 1.0 million in December 2025).

At the end of January 2026, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 5.8 million (31 December 2025: EUR 5.4 million) of which EUR 4.1 million is restricted for use specified under credit agreements. The increase in cash was mainly driven by the receipt of a EUR 0.7 million loan by BH Northstar UAB.

As of 31 January 2026, the total consolidated assets of the Fund were EUR 217.3 million (31 December 2025: EUR 216.6 million).

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks tõusis jaanuaris aastaga 3,7%

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2026. aasta jaanuaris eelmise kuuga võrreldes 1% ning 2025. aasta jaanuariga võrreldes 3,7%. Toidukaupade hinnad tõusid jaanuaris võrreldes detsembriga 2,3%.

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski ütles, et viimati oli tarbijahinnaindeksi aastane tõus sarnasel tasemel 2025. aasta jaanuaris, kui tarbijahinnaindeks tõusis 3,9%.

„Võrreldes detsembriga mõjutasid 2026. aasta jaanuaris tarbijahinnaindeksi tõusu peamiselt elekter, toit ja alkohol. Elektri börsihind tõusis jaanuaris erakordselt kõrgele, mistõttu tõusis elektrihinnaindeks detsembriga võrreldes 22,2%. Toidukaubad kallinesid jaanuaris 2,3%, millest enim mõjutasid indeksi tõusu köögiviljade 11,1% ning liha ja lihatoodete 2% kallinemine. Alkoholi 5,3% hinnatõusu taga olid jaanuaris lõppenud allahindlused ja rakendunud aktsiisitõus,“ täiendas Veski.

Teisalt langetas eelneva kuu võrdluses jaanuari indeksit riiete ja jalatsite 3,8% odavnemine, mis oli tingitud jaanuari tavapärastest allahindlustest. Samuti avaldas mõju rahvusvaheliste lendude 17% ning puhkusereiside 15,9% odavnemine. Bensiinihind langes jaanuaris 1,7% ning diislikütuse hind 1,1%.

Võrreldes 2025. aasta jaanuariga langesid suurtest tooterühmadest 4,9% riietuse ja jalatsite ning 1,5% transpordi hinnad. Transpordi hinnalangust mõjutas eelkõige bensiini 13% odavnemine aasta jooksul. Toit ja mittealkohoolsed joogid olid 6% kallimad kui aasta varem. „Kulutused eluasemele tõusid aastaga 5,6%, mis on seletatav elektrihinna hüppelise kallinemisega,“ kommenteeris Veski indeksi aastast võrdlust.

Toidukaupade 6% hinnatõusu mõjutas võrreldes eelmise aasta jaanuariga enim värske või külmutatud liha 13,3%, kohvi 23,1% ning tsitruseliste 30,8% hinnatõus. Aastaga odavnes värske või külmutatud kala 0,7% ning värsked marjad 4,7%.

260216 Tarbijahinnaindeks tõusis jaanuaris aastaga 3,7%

Tarbijahinnaindeksi kaalud uuenesid

Elanike tarbimisharjumuste ja hindade pideva muutumise tõttu ajakohastab statistikaamet igal aastal tarbijahinnaindeksi arvutamisel kasutatavaid kaalusid ning arvutuste aluseks olevaid esinduskaupu. Alates jaanuari indeksist on arvutuste aluseks 2025. aasta detsembri hinnad. Varasemate perioodidega võrdluse saamiseks jätkatakse tarbijahinnaindeksi avaldamist baasil 1997 = 100.

Lisaks tarbijahinnaindeksi muutusele tooterühmades on 2026. aasta jaanuari tabelis esitatud nii 2025. aastal kasutatud kulutuste struktuur kui ka alates 2026. aasta jaanuari indeksist kasutatav kulutuste struktuur ehk tooterühmade kaalud.

Tarbijahinnaindeksi muutus tooterühmades, jaanuar 2026

Tooterühm

Tooterühma kaal indeksis 2025, ‰

Tooterühma kaal indeksis 2026, ‰

Tarbijahinnaindeksi muutus, %

detsember 2025 – jaanuar 2026, %

jaanuar 2025 – jaanuar 2026, %

KÕIK KOKKU

1000

1000

1

3,7

Toit ja mittealkohoolsed joogid

213,9

223,2

2,3

6

Alkohoolsed joogid ja tubakas

43,9

51,3

3,9

6,2

Riietus ja jalatsid

53,6

51

-3,8

-4,9

Eluase

176,8

179,6

6,1

5,6

Majapidamine

53,9

52,5

-0,3

2,3

Tervishoid

62,5

62,6

0,3

11,7

Transport

148,1

126

-1,6

-1,5

Info ja side

46,5

46,8

-1,3

-0,1

Vaba aeg

75,7

76,3

-3,7

3,1

Haridus ja lasteasutused

10,5

10,9

0,2

0,8

Toitlustus ja majutus

58,8

63

-0,2

5,1

Kindlustus- ja finantsteenused

7,3

7,6

-2

-14,5

Mitmesugused kaubad ja teenused

48,6

49,4

-0,1

5,1

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Andmed on avaldatud 16.02.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 31.01.2026

EfTEN United Property FundEfTEN United Property Fund teenis jaanuaris puhaskasumit 223 tuhat eurot (eelmisel aastal samal ajal 408 tuhat eurot). Kasumi vähenemine oli eelkõige seotud fondi investeeringuga EfTEN Real Estate Fund AS aktsiatesse, mille hind Tallinna Väärtpaberibörsil kasvas 2026. aasta jaanuaris 2,9% võrreldes 6,1%ga 2025. aasta jaanuaris. Fondiosaku puhasväärtus (NAV) oli jaanuari lõpus 12,85 eurot, kasvades kuuga 0,8%.

Fondi 80%-lise osalusega arendusettevõttes Invego Uus-Järveküla OÜ broneerisid kliendid jaanuaris ühe ridamaja osa ning veebruaris alustati klientidele arenduse viimase etapi ridamajade üle andmist (asjaõiguslepingute sõlmimist). Kokku on kuu lõpu seisuga klientide poolt veel broneerimata 10 valmivat ridamaja osa. Jaanuaris teenis EfTEN United Property Fund investeeringult 19 tuhat eurot intressitulu.

Fondi suurima investeeringu, usaldusfond EfTEN Real Estate Fund 5, millest EfTEN United Property Fund omab 36,5%, kasum oli jaanuaris 239 tuhat eurot (eelmise aasta samal ajal 204 tuhat eurot) ning puhasväärtus kasvas kuuga 0,6%. Enim toetas usaldusfondi EfTEN Real Estate Fund 5 kasvu Kristiine kaubanduskeskust omav ettevõtte EfTEN Kristiine OÜ, mille omakapitali väärtus kasvas kuuga 1,1%.

Täpsem EfTEN United Property Fund’i portfelli ülevaade on leitav fondi kodulehel: https://eftenunitedpropertyfund.ee/fondi-tulemused/

EUPF_dashboard_012026

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Tallinn: Tallinn lõpetab Tallinna Haigla projekteerimislepingu

TallinnTallinna linnavalitsus otsustas tänasel erakorralisel istungil algatada Tallinna Haigla projekteerimise töövõtulepingu korralise ülesütlemise. Otsus on seotud projekti rahastusmudeli puudumisega ning riigi ametliku seisukohaga tulevase haiglataristu finantseerimise osas.

Tallinna linnapea Peeter Raudsepp rõhutas, et uue meditsiinilinnaku projekt on algusest peale olnud seotud riigi osalusega. „Tallinnasse uue meditsiinilinnaku rajamist ei suuda linn ellu viia üksinda. Projekti algusest peale on olnud selge, et tegemist on suuremahulise tervishoiutaristu projektiga, mille elluviimine eeldab riigi osalust. Sellise mastaabiga investeeringute puhul on ülioluline, et rahastusmudel ja finantsraamid oleksid selged ning kokku lepitud. Paraku oleme täna olukorras, kus seda selgust saavutatud ei ole, mistõttu ei jää Tallinnal muud võimalust kui eelmisel aastal sõlmitud projekteerimisleping tühistada. Linnavalitsuse eesmärk on tagada linna haiglates parim võimalik ravikvaliteet ja kaasaegsed tingimused. Linn alustab olemasolevate haiglate investeeringuvajaduste kaardistamist, et koostada investeerimiskava viisil, mis on realistlik, jätkusuutlik ja patsiendi huvidest lähtuv. Samal ajal jätkame haiglate konsolideerimise protsessiga,” ütles Raudsepp.

Linnavalitsuse otsus tugineb Aktsiaseltsi Tallinna Haigla põhikirjale ning kehtivale õiguslikule raamistikule. Otsuse tegemisel arvestati asjaoluga, et Sihtasutuse Tallinna Haigla Arendus majandusüksus anti 1. oktoobril 2025 ettevõttena üle Aktsiaseltsile Tallinna Haigla. Samuti lähtuti sotsiaalministri 23. mail 2025 linnale esitatud ametlikust seisukohast, mille kohaselt ei ole riigil võimalik võtta kohustusi tulevase Tallinna Haigla taristuinvesteeringuteks.

Meditsiinilinnaku kavandamisel on linn lähtunud põhimõttest, et tegemist on riiklikult olulise tervishoiutaristu projektiga, mille elluviimine eeldab riigi osalust. Riigi ametlik seisukoht ei võimalda jätkata projekteerimislepingut senistel alustel.

Haiglavõrgu ajakohastamine ja tervishoiutaristu arendamine jäävad linna strateegilisteks prioriteetideks. Tänane otsus on suunatud finantsriskide maandamisele ning avalike vahendite vastutustundlikule kasutamisele.

260216 Tallinn lõpetab Tallinna Haigla projekteerimislepingu

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Luminor: Kas teadsid? Paljulapselised pered vajavad kodulaenu sissemakseks ainult 5% omafinantseeringut

Luminor BankKodu ostmine on iga pere jaoks suur samm, kuid paljulapselistele peredele võib vajaliku omafinantseeringu kogumine osutuda suurimaks takistuseks. Luminori kodulaenude valdkonna arendusjuhi Margit Volti sõnul pakub EISi eluasemelaenu käendus lasterikastele peredele võimalust soetada kodu tavapärasest väiksema omafinantseeringuga, aidates seeläbi kiiremini oma eesmärgini jõuda.

„Kui üldjuhul ootab pank kodulaenu puhul vähemalt 15% omafinantseeringut ning EISi tavapärase käendusega saab selle vähendada 10%-ni, siis lasterikaste perede puhul piisab juba 5%-st omafinantseeringu olemasolust,“ selgitas Volt. Tema sõnul tähendab see paljudele peredele kümnete tuhandete eurode võrra väiksemat esmast rahalist koormust ja võimalust kolida uude koju varem, kui see muidu võimalik oleks.

EISi (varasemalt KredEx) eluasemelaenu käendus on riigi loodud meede, mille eesmärk on toetada neid peresid ja inimesi, kellel napib koduostuks omafinantseeringut. Käenduse puhul annab EIS pangale täiendava tagatise osa laenusumma ulatuses, mis vähendab panga riski ja võimaldab kliendil laenu saada väiksema sissemaksega. See ei tähenda, et riik maksaks laenu kliendi eest, vaid et vajadusel katab käendus kokkulepitud osa laenust, kui laenusaaja ei suuda kohustusi täita.

Eluasemelaenu käendust saab taotleda panga kaudu ning vähemalt üks laenutaotleja peab kuuluma sihtrühma. Lasterikka pere moodustavad vähemalt kolm kuni 19-aastast last koos ühe või kahe vanema või eestkostjaga. Sihtrühma kuulumist tuleb tõendada vastavate dokumentidega, näiteks laste sünnitunnistuste koopiatega või rahvastikuregistri väljavõttega.

Volti sõnul tasub paljulapselistel peredel kindlasti pangast uurida, millised tingimused neile täpselt kohalduvad, sest lisaks väiksemale omafinantseeringule on käenduse ulatus kuni 40% laenusummast, kuid maksimaalselt 50 000 eurot. „See annab pangale täiendava kindluse ning võimaldab perel saada laenu ka siis, kui oma säästud ei ole veel väga suured,“ märkis ta. Laenusummale seejuures eraldi piirmäära ei ole.

Käenduse kasutamisel tuleb arvestada ühekordse käendustasuga, mis lasterikka pere sihtrühma puhul on 2% käenduse summast. Volti sõnul on oluline hinnata kogu tehingu kulusid tervikuna. „Kuigi väiksem omafinantseering teeb kodu soetamise lihtsamaks, peab pere olema kindel, et igakuine laenumakse sobib nende eelarvesse ka pikemas vaates. Laenuotsus peab toetama pere turvatunnet, mitte seda vähendama,“ rõhutas Luminori kodulaenude valdkonna arendusjuht.

Ta lisas, et kõige mõistlikum on enne kinnisvara välja valimist pidada pangaga nõu ja selgitada välja oma laenuvõimekus. „Nii saab pere kindluse, millises hinnaklassis kodu otsida ning millised lahendused on nende jaoks realistlikud. EISi käendus on paljulapselistele peredele väga hea toetusmeede, kuid teadlik planeerimine on koduostu võti,“ ütles Volt.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Statistikaamet: Töötuse määr oli mullu 7,5%

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel oli 2025. aastal töötuse määr 7,5%, tööhõive määr 68,5% ja tööjõus osalemise määr 74,1%.

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et töötuse määr (7,5%), mis näitab, kui suur osa tööjõust on töötud, oli möödunud aastal vaid 0,1 protsendipunkti madalam kui aasta varem. 2025. aasta keskmine töötute arv oli 56 200, mida on 900 inimese võrra vähem kui 2024. aastal.

Kõige rohkem kasvas töötus noorte meeste seas

„Naiste seas töötus vähenes, meeste seas suurenes. Kui 2024. aastal oli töötuse määr naiste hulgas 7,5%, siis 2025. aastal oli see langenud 6,6% peale. Meeste töötus aga tõusis aastaga 0,7 protsendipunkti võrra, ulatudes 2025. aasta keskmisena 8,3%-ni,“ kirjeldas analüütik.

„Kõige rohkem kasvas mullu töötus 15–24-aastaste noorte meeste seas, mis tõi kaasa ka noorte üldise töötuse kasvu,“ tõdes analüütik. Noorte aasta keskmine töötuse määr (20,7%) oli 1,6 protsendipunkti kõrgem kui 2024. aastal, sealjuures oli noorte meeste töötuse määr 22,5%. See on aasta varasemaga võrreldes 3,6 protsendipunkti kõrgem. Noorte naiste töötuse määr (18,8%) oli aasta varasemaga võrreldes 0,5 protsendipunkti madalam.

Analüütik selgitas, et teistes vanuserühmades püsisid töötuse näitajad aastases võrdluses pigem stabiilsed või langesid. „50–74-aastaste töötuse määr (5,7%) oli sama nagu aasta varem. Töötuse määr 25–49-aastaste seas (6,7%) oli aasta varasemaga võrreldes aga 0,4 protsendipunkti madalam. Siiski näeme ka nende puhul sama trendi – meeste töötuse määra kasvu ja naiste oma langust,“ ütles ta.

Töötud tunnevad üha rohkem, et ei tule majanduslikult toime

Vähemaks jäi lühikest aega ehk alla kuue kuu tööta olnud inimeste arv, samas kui 6-11 kuud töötu olnute arv mõnevõrra suurenes. Nende töötute arv, kes olid tööta olnud aasta või kauem, püsis stabiilne. „Töötute puhul torkab silma, et viimase paari aastaga on järjest vähenenud nende enesehinnanguline toimetulek – kui 2022. aastal hindas umbes iga neljas töötu (25,2%), et ei tule või pigem ei tule majanduslikult toime, siis 2025. aastaks tundis samamoodi juba ligi kolmandik (31,7%),“ tõdes Vassiljeva.

Töötusega paralleelselt vähenes ka tööhõive. 2025. aasta keskmine hõivatute arv oli 693 100 inimest, mida on 5500 võrra vähem kui aasta varem. Tööhõive määr (68,5%) oli 0,4 protsendipunkti võrra madalam kui 2024. aastal ja langus oli ühtlane nii meeste kui ka naiste hulgas.

Vanuserühmade ja sugude lõikes paistab Vassiljeva sõnul silma mitmeid erinevusi: 15–24-aastaste noorte hulgas vähenes naiste tööhõive määr, mis 34,3% juures oli 3,1 protsendipunkti võrra madalam kui aasta varem. Noorte meeste tööhõive püsis pigem stabiilne.

„25–49-aastaste seas nägime 1,2 protsendipunkti suurust langust meeste tööhõive määras, mis oli 2025. aastal 87,2%,“ tõi Vassiljeva esile. „Samas naistel oli sama näitaja 84,1% juures eelmisel aastal 1,1 protsendipunkti võrra kõrgem kui ülemöödunud aastal,“ lisas ta. 50–74-aastaste seas sai eelmisel aastal täheldada naiste vähenenud osalemist tööhõives.

Tegevusalati vähenes 2025. aastal hõive absoluutarvudes kõige enam töötlevas tööstuses, hariduses ja ehituses. Hõivatute arv suurenes aga veonduse-laonduse, haldus- ja abitegevuste, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ning majutuse-toitlustuse tegevusaladel.

260216 Töötuse määr oli mullu 7,5%

Piirkondlikult oli näha hõivatute arvu vähenemist Valga, Viljandi ja Põlva maakonnas ning ka Läänemaal. Hõivatute arv suurenes aga Tallinnast väljapoole jääval Harjumaal, Raplamaal, Lääne-Virumaal ja Pärnumaal.

2025. aastal oli tööjõudu varasemaga võrreldes vähem

Tööjõus osalemise määr, mis näitab tööealiste elanike aktiivsust tööturul, oli 2025. aastal 74,1%, vähenedes 2024. aastaga võrreldes 0,5 protsendipunkti. Samavõrra suurenes majanduslikult mitteaktiivsete inimeste osatähtsus. „See tähendab, et nägime 2025. aastal lisaks tööealise rahvastiku vähenemisele ka täiendavat tööjõu vähenemist,“ tõdes Vassiljeva. Tööjõu vähenemine toimus naiste arvelt, kelle tööjõus osalemise määr langes ja majanduslik mitteaktiivsus tõusis aasta varasemaga võrreldes 1,1 protsendipunkti, samas kui meeste tööjõus osalemise määr tõusis aastaga 0,2 protsendipunkti võrra. „Kui tööhõive määr langes ühtlaselt nii meestel kui naistel, siis mehed jäid tööturul aktiivseks ja liikusid pigem töötute hulka, naised aga mitteaktiivsete hulka,“ ütles analüütik.

2025. aasta neljanda kvartali tööturu näitajad järgisid aastaste muutustega sarnast trendi: 6,4% suurune kvartaalne töötuse määr oli 1 protsendipunkti võrra madalam kui 2024. aasta neljandas kvartalis. Tööhõive määr (68,1%) jäi aasta varasemale neljanda kvartali näitajale alla 0,4 protsendipunkti võrra ning tööjõus osalemise määr (72,7%) oli aasta varasemast 1,3 protsendipunkti võrra madalam.

Töötuse trendide jälgimisel saab tugineda kahele allikale: töötukassa registriandmetele ja statistikaameti poolt kogutud Eesti tööjõu-uuringu andmetele. Olgugi et mõlemad allikad kirjeldavad sama nähtust, on nende vahel lisaks sarnasustele ka erinevusi.

Tööjõu-uuringu statistikas kajastuvad Eesti alalised elanikud, kes elavad või plaanivad elada Eestis vähemalt aasta või kauem. Protsendimäär on osa suurus tervikust, see esitatakse protsentides (%). Protsendimäära muutu väljendatakse protsendipunktides.

Andmed on avaldatud 16.02 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

EfTEN: Net asset value of the EfTEN United Property Fund as of 31.01.2026

EfTEN United Property FundEfTEN United Property Fund earned a net profit of 223 thousand euros in January (the same period last year: 408 thousand euros). Decrease in profit was primarily related to the investment in EfTEN Real Estate Fund AS shares, which share price at Tallinn Stock Exchange increase by 2,9% in January 2026 as compared to 6,1% in January 2025. The net asset value (NAV) of the fund unit was 12,85 euros at the end of January, increasing by 0,8% per month.

In Invego Uus-Järveküla OÜ, a development company in which the fund has an 80% stake, clients reserved a part of a terraced house in January, and in February, the handover of the terraced houses in the final stage of the development to clients began (signing property rights agreements). As of the end of the month, a total of 10 parts of a terraced house under construction had not yet been reserved by clients. In January, EfTEN United Property Fund earned 19 thousand euros in interest income from the investment.

The profit of the fund’s largest investment, the EfTEN Real Estate Fund 5, of which EfTEN United Property Fund owns 36.5%, was 239 thousand euros in January (the same period last year: 204 thousand euros) and the net asset value of the fund increased by 0.6% per month. The performance of the EfTEN Real Estate Fund 5 was supported the most by EfTEN Kristiine OÜ, the company that owns the Kristiine shopping center, whose equity value increased by 1.1% in January.

A more detailed overview of EfTEN United Property Fund’s portfolio can be found on the fund’s website: https://eftenunitedpropertyfund.ee/en/fund-results-2/

EUPF_dashboard_012026

Kinnisvarakool: Üürikoolitus