Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
 

Eesti Pank: Augusti hinnakasvu taga olid peamiselt kallinenud toit ja elekter

Eesti PankAugustis kallinesid tarbijahinnad mullusega võrreldes 6,1%ni. Kuine hinnakasv juuliga võrreldes oli 1%, millest ligi kolmveerand tuli omakorda elektri kallinemisest. Tõenäoliselt jätkus augustis ka käibemaksutõusu ülekandumine tarbijahindadesse, sest vahetult pärast maksu rakendumist juulis tõusid hinnad vähem kui maksumäära kasv.

Augustis oli elektri börsihind odavam kui eelmise aastal, kuid juuliga võrreldes kaks korda kallim, kuna kuu teises pooles oli hoolduses üks Eesti-Soome elektriühendustest. Sama kaabel on remondis ka septembris ning kuna Soome on Eestiga võrreldes odavama elektrihinnaga piirkond, siis jääb piiratud elektrikaubanduse korral elektrihind Eestis kallimaks.

Toiduainetest jätkus augustis lihatoodete, peamiselt linnu- ja veiseliha, kallinemine. Veidi üle poole Eestis tarbitavast lihast moodustab aga sealiha ning selle hind tarbijale on püsinud viimased kolm aastat samal tasemel. Taud Eesti seakasvatustes võib lähiajal kaasa tuua aga sealiha hindade kõikumise – ühelt poolt vähendab loomade hukkamine nakkusega farmides kodumaise sealiha pakkumist, teisalt leevendab seda tõenäoliselt impordi kasv. Nii kasvas näiteks elussigade import ka 2015. aasta ulatusliku katkupuhangu järel. Maailmaturul on toidutoormete kiire hinnatõus peatunud ning osa kaupu, näiteks suhkur, kakao või apelsinimahl on mõnevõrra ka odavnenud.

Mootorikütuste hinnad jäid augustis mullusest madalamaks ning septembri alguses hakkasid Eesti tanklapidajad veel üksteise järel kütuste hindu langetama. Mootorikütuste osakaal tarbijakorvis on ligi 3,5% ning bensiini ja diislikütuse odavnemine aitab ka üldist tarbijahindade kasvu allapoole tuua. Vähemalt üks tanklakett kaotas eraldi soodus- või kampaaniahinnad ja lubas selle võrra kõigile klientidele tuua alla hinnakirja järgsed hinnad. Kuna soodushinnad hinnastatistikas ei avaldu, jääb edaspidi vähemalt selle keti madalam hind püsivalt hinnavaatlustesse.

Tööstuskaupade hinnad tõusid augustis mullu sama ajaga võrreldes pisut alla 2%, millesse panustasid peamiselt sõiduautod ja sisustuskaubad. Seevastu arvutid ja koduelektroonika jätkasid odavnemist, sest väljastpoolt euroala sisse toodavate kaupade suhtes tõstab tarbijate ostujõudu euro vahetuskursi tugevnemine.

Juulikuise käibemaksutõusu mõju jääb aastavõrdluses hindu kasvatama veel järgmise aasta keskpaigani. Euroala riikidest oli augustis Eesti hinnakasv kiireim, kogu euroala harmoniseeritud tarbijahinnad kasvasid augustis aastaga 2,1%. Käesoleva aasta keskmiseks hinnakasvuks prognoosis Eesti Pank tänavu juunis 5,4%. Uue majandusprognoosi, muu hulgas ka hinnakasvu kohta, avaldame 23. septembril.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Töötleva tööstuse mahud on kasvanud seitse kuud järjest

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumMKM-i peaanalüütiku Mario Lambingu sõnul iseloomistasid juulis töötleva tööstuse toodangu arenguid üldiselt samad märksõnad, nagu eelnevatel kuudel. Toodang kasvas aastaga 3,5 protsenti, nii ekspordi kui ka siseturu müük suurenesid samas tempos. Tootmine on suurenenud viimastel kuudel ka meie lähiriikides Soomes, Rootsis, Lätis ja Leedus.

Suurematest tööstusharudest süvenes langus toiduainete tootmises. Hinnatõusu tõttu püsis rahaliselt toodangu maht eelmise aasta tasemel, eksport kasvas isegi kümnendiku võrra. Kõige rohkem on vähenenud muude toiduainete (näiteks šokolaadi- ja suhkrukondiitritoodete) tootmine, kuid samas ka liha- ja kalatoodete tootmine. Joogitootmise langus on pigem hooajast tingitud, aasta tagasi olid juunis ja juulis vastupidised arengud.

Siseturg viis juulis puidutööstuse langusesse, eksport püsis aastatagusel tasemel. Mitmete puittoodete tootmine, näiteks saematerjal, graanulid, puitkiudplaadid, spoon, liimpuit, oli suurem kui aasta varem, vähenes aga vineeri tootmine, mis kuu varem kasvas oluliselt.

Põlevkiviõli tootmine on pidevalt suurenenud. Juulis toodeti kolmandiku võrra rohkem kui aasta varem, kuid hindade languse tõttu ei kajastu selline kasv siiski müügitulus.

Üsna kiire kasv (ligi 8%) jätkus elektroonikatööstuses ning masinate ja seadmete remondi ja paigalduse tegevusalal, kus tootmismaht kasvas enam kui veerandi võrra. Kõige tempokamad arengud olid endiselt muude transpordivahendite nagu laevade, paatide, ujuvkonstruktsioonide, droonide tootmises, kus tootmine kasvas aastaga kaks ja pool korda, müüdud toodangu maksumus veelgi enam.

Languses oli jätkuvalt masinatööstus, kus toodang vähenes aastaga enam kui kümnendiku võrra. Siingi on hinnatõus aidanud hoida toodangu maksumust eelmise aasta tasemel.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal pole tööstusettevõtete esindajate hinnangud viimastel kuudel suuri muutusi toimunud. Jätkuvalt on peamiseks probleemiks vähene nõudlus, kuid tõusetunud on ka tööjõu puuduse teema.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

KV.EE kinnisvara-podcast: vaade kinnisvaraturule maakleribüroo vaatest

KV.EE KinnisvarapodcastKV.EE kinnisvara-podcast’i 120. saate külaline on 1Partner Kinnisvara asutaja ja partner Tanel Tarum. Saadet juhib kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark. Räägime maakleribüroo vaatest Tallinna-Harju korteriturule.

Alustuseks annab Tanel Tarum põgusa hinnangu majanduskeskkonnale, milles kinnisvaraturg ja elamispindade turg toimima peavad. Keskkond pole liiga positiivne, kuid kriisi-krahhi samuti kusagilt näha ei ole.

Räägime saates elamispindade turu nõudlusest, pakkumisest, müügiperioodidest ja hindadest. Vaatluse all on nii järelturg kui uute korterite arendusturg.

Eraldi puudutab vestlus kommentaaridega üüriturgu, üüripakkumise ja hindade trende. Tanel Tarum annab enda soovituse üürikorterisse investeerimisse või mitteinvesteerimise osas.

Saate lõpetuseks annab Tanel Tarum praktilise nõuande, mida kinnisvaraturu osalised võiksid silmas pidada.

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcastist.

Vaata saadet videona

Play

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile ⁠klienditugi@kv.ee⁠.

Telli podcast enda podcast’i äppis või pane laik ja jälgi ⁠KV.EE Facebook⁠’i lehte.

Vaata podcast’i videona ⁠KV.EE YouTube’i EE video⁠’i kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO  või ⁠Spotify lehelt⁠.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Tallinn: Linn allkirjastas uue meditsiinilinnaku projekteerimisleppe

TallinnTäna allkirjastas SA Tallinna Haigla Arendus lepingu ühispakkujatega Osaühing Sirkel ja Mall ning INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o., et teha algust Tallinna Haigla tulevase meditsiinilinnaku põhiprojekti koostamisega.

„Uue haiglakompleksi rajamine võimaldab pakkuda arstiabi tingimustes, mis on tänapäevase tervishoiuteenuse pakkumiseks sobivad ning vastavad nii patsientide kui ka tervishoiutöötajate ootustele. Täna astume suure sammu sellele eesmärgile lähemale”, ütles Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski. „Samal ajal ühendame kõik Tallinna haiglad ühtseks organisatsiooniks, mis parandab tervishoiuteenuse osutamise efektiivsust ja kvaliteeti. Nii on meie tervishoiuasutused ka töökorralduslikult uue haigla tulekuks valmis. Oleme jätkuvalt avatud ka koostööks riigiga, et järgmise sammuna liita Põhja-Eesti Regionaalhaigla ühtsesse Tallinna Haigla kontserni.“

Tallinna Haigla projekteerimisel lähtutakse kõige kaasaegsematest nõuetest ja lahendustest ning selleks vaadatakse üle ja vajadusel uuendatakse nii arengukavad kui ka varasemalt tehtud eelprojekti. Uue meditsiinilinnaku projekteerimine annab võimaluse läbi mõelda, millist tervishoidu me soovime Tallinna ja kogu Põhja-Eesti elanikele pakkuda. Koostöös partneritega saab luua arhitektuurse, ruumilise ja meditsiinitehnoloogilise lahenduse.

SA Tallinna Haigla Arendus juhatuse liige Marika Priske: “Ida- ja Lääne-Tallinna Keskhaiglate meditsiiniteenuste ühte kaasaegsesse haiglakompleksi koondamine on pikk ja keerukas protsess, mistõttu on oluline jätkata järjepidevat liikumist eesmärgi suunas. Uue projekteerimislepingu sõlmimisega ootamine muudaks hoone valmimise vaid aina kallimaks.”

Uue Narva maantee meditsiinilinnaku projekteerimine on vajalik alus ettevalmistuseks ja rahaliste vahendite planeerimiseks, et haiglakorpuse ehitusega saaks õigel hetkel võimalikult kiiresti alustada. Narva maanteele kavandatava uue kompleksi kaudu on võimalik pakkuda Eesti inimestele kaasaegset ravi- ja töökeskkonda ning teha seda tänasest optimaalsemal viisil, koondades hajali asuvad raviteenused ning ressursid. Tallinna haigla planeeritavad ravimahud ei ületa tänaseid Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaiglate kogumahtusid.

Sirkel ja Mall tegevjuht Madis Avi tsitaat: “Meil on au olla osa selle visiooni elluviimisest koos oma partneritega Poolast ja Eestist. See projekt ei ole pelgalt ehitis – see on investeering inimeste tervisesse, kogukonna turvatundesse ja Eesti tulevikku. Meie kõigi ühine töö on alles algamas ning usun, et lõpuks seisame siin mitte ainult ühe Euroopa moodsaima ja suurima haigla ees, vaid Eesti ühe oluliseima hoone ees.”

Osaühinguga Sirkel ja Mall ning INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. -ga sõlmitud projekteerimislepingu maksumus on vastavalt nende pakkumusele 22 689 000 eurot, millele lisandub käibemaks.

Peale projekteerimislepingu sõlmimist alustatakse haiglakorpuse põhiprojekti koostamisega. Projekteerimine kestab ligikaudu 30 kuud ja uue haiglakorpuse valmimine võtab hinnanguliselt aega 8-10 aastat.

Paralleelselt hoonestiku projekteerimisega on juba algust tehtud olemasolevate haiglate juriidilise liitmisega, et samm-sammult korrastada ja konsolideerida Tallinna tervishoiusüsteem. Selleks loodud AS Tallinna Haigla on alates 2. septembrist äriregistrisse kantud ning konkurss juhatuse kahe liikme värbamiseks on välja kuulutatud.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks tõusis aastaga 6,1%

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks augustis võrreldes juuliga 1% ning mullu sama ajaga võrreldes 6,1%. Eelmise aasta augustiga võrreldes olid kaubad 4% ja teenused 9,3% kallimad.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski sõnas, et suvekuude tarbijahinnaindeks on eelmise aastaga võrreldes ületanud iga kuu 5% piiri, jõudes augustis 6,1%ni. Veski sõnul oli tarbijahinnaindeksi aastane muutus viimati kõrgem 2023. aasta juulis, kui see oli 6,4%. „Võrreldes möödunud aasta augustiga mõjutas tarbijahinnaindeksi tõusu enim 9,2% võrra kallinenud toidukaubad. Kõige rohkem kallinesid kohv, šokolaad ning puuviljad ja marjad,“ rääkis Veski.

Võrreldes selle aasta juuliga tõusid augustis kulutused eluasemele 4%, sealhulgas üür 3,7% ja elekter 13,2%. Elektri kallinemise taga oli börsihinnatõus. Bensiinihind tõusis augustis 0,7% ning diislikütuse hind langes 1,9%. Samas on võrreldes mullusega nii bensiini kui ka diislikütuse hinnad vastavalt 3,7% ja 3,5% madalamad. Riiete ja jalatsite hinnad on kuuga 2,2% tõusnud, kuid aastases võrdluses siiski 1,8% odavnenud.

Toidukaubad kallinesid augustis võrreldes juuliga 0,6%. Toidu hinnatõusu panustasid enim puuvilja 2,3% ning piima, piimatoodete ja munade 0,7%, aga ka näiteks linnuliha 2% ja šokolaadi 2,6% hinnatõus. Vastupidist mõju avaldasid värske köögivilja 4,6% ning valmistoidu 2,4% hinnalangus.

250905 Tarbijahinnaindeks tõusis aastaga 6,1%

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, august 2025

Kaubagrupp

juuli 2025 – 
august 2025, %

august 2024 –
august 2025, %

KOKKU

1

6,1

Toit ja mittealkohoolsed joogid

0,6

9,2

Alkohoolsed joogid ja tubakas

1

6,2

Riietus ja jalatsid

2,2

-1,8

Eluase

4

1,5

Majapidamine

0,8

2,9

Tervishoid

0

11

Transport

0,3

9,7

Side

1

3,1

Vaba aeg

0,7

8,2

Haridus ja lasteasutused

0

2,7

Söömine väljaspool kodu, majutus

-1,7

5,5

Mitmesugused kaubad ja teenused

0,1

4,2

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Terviklik vaade elamispindade turule: 09.2025

Tõnu ToomparkVärske elamispindade turuülevaade võtab kokku elamispindade sektori kõige olulisemad arengud. Ülevaade vaatab nii majanduse üldiseid arengusuundi kui läheb üksikasjalikult elamispindade turu detailidesse.

Makromajanduslike tegurite kui kinnisvaraturgu mõjutavate väliste tegurite ja turu enda sisemiste arengute kombineerimine annab tervikliku vaate, mis ei lase end eksitada juhuslikest üksikutest faktoididest.

Terviklikust turuülevaatest ei puudu prognoosid, mis vaatavad pool kuni poolteist aastat tuleviku suunas.

Kas oled huvitatud, et tulen elamispindade turu ülevaadet sulle ja sinu tiimile tutvustama? Võta ühendust ja lepime kokku: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Alternatiivina on 16.09.2025 Kinnisvarakoolis toimumas seminar, kus vaatame samasid teemasid. Kinnisvarakooli turuülevaateseminarile saad registreeruda siin.

Tallinna elamispindade turu trendid – sügis 2025

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 08-2025

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute käive (€) ja keskmine koguhind (€) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute kogupindala (m²) ja keskmine tehingus oleva korteri suurus (m²) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Maakondade korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute arvu jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute käibe jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute keskmine koguhind (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute arvu jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute käibe jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute keskmine koguhind (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Veel jõuad registreeruda koolitusele “Kinnisvaramaakleri ABC”

Kinnisvaramaakleri ABCKoolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ toimub 08.-11.09.2025 Kinnisvarakoolis. Koolitusel annavad kinnisvaravaldkonna baasteadmised Tõnu Toompark, Kristjan Lood, Evi Hindpere ja Kaido Kaljuste.

Koolitus annab:

  • ülevaate kinnisvaraturust ja selle arengusuundadest;
  • baasteadmised kinnisvaraalastest õigusaktidest;
  • teavet pangalaenude ja notariaalsete toimingute kohta;
  • baasteadmisi kinnisvaramaakleri tööst;
  • oskuse teha kinnisvara ostu-müügitehinguid.

Koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ toimub 08.–11.09.2025 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad saavad valida, kas nad osalevad kontaktõppes klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tallinnas, Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Tallinn: Bussijaama kõrvale kavandatakse kuni kaheksakorruseline äri- ja eluhoone

TallinnTallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule kehtestamiseks Juhkentali 48 detailplaneeringu, mille kohaselt kavandatakse bussijaama kõrvale kuni kaheksakorruseline äri- ja eluruumidega hoone.

Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippuse sõnul on planeeringuala ning selle lähiümbrus aktiivses muutumises ning kehtestatav planeering on koostatud lähtuvalt piirkonna tulevikuvisioonist. „Praegu pigem kaootilisena mõjuv Juhkentali tänava lõpuots paikneb lähedal linnasüdamele ning oluliste liikumissõlmedele, mistõttu moodustab see tulevikus loogilise osa linnakeskusest. Asukoht on sobiv eluruumidega ärihoone ehitamiseks ja planeeringu elluviimisel muutub võrreldes praegusega ala kesklinlikumaks, kus parkimisplatsi asemele tekib terviklik linnakvartal.”

Lippus täpsustas, et kõrvalasuvale Juhkentali 46 krundile on juba väljastatud ehitusõigus kuni 9-korruselise hoone ehitamiseks ning koos moodustavad hooned tervikliku, haljastusega palistatud tänavafrondi.

Planeering hõlmab 0,77 hektari suurust maa-ala Kesklinna linnaosas bussijaama kõrval. Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta Juhkentali 48 kinnistu transpordimaa sihtotstarvet nii, et vähemalt 50% oleks äri- ja kuni 50% elamumaa ning määrata ehitusõigus kuni kaheksakordse hoone rajamiseks.

Hoone lahenduse kavandamisel on arvestatud piirkonna müratasemega – vaiksemat mürataset nõudvad ruumid on kavandatud hoone sisehoovi poolsesse osasse. Kinnistu sihtotstarve on määratud paindlikult, et võimaldada ka hotelli või hosteli rajamist. Külaliskortereid planeering ette ei näe. Püsielanike privaatsuse tagamiseks on eluruumid ja võimalikud majutusruumid kavandatud eraldi sissepääsudega. Kortereid on planeeritud kuni 64.

Haljastatud rekreatsiooniala on ette nähtud krundi kaguküljele, lisaks istutatakse hekk kinnistu lõunapiirile ning rajatakse konteinerhaljastus läänepiirile ja maa-aluse korruse pealsele alale. Laste mänguväljak kavandatakse samuti kaguküljele, et see oleks päikesele avatud ja kaitstud Juhkentali-Odra ristmiku liiklusmüra eest.

Detailplaneeringu on koostanud K-Projekt AS. Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP028020.

250904 Bussijaama kõrvale kavandatakse kuni kaheksakorruseline äri- ja eluhoone

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Bigbank: Tööturu liikumised annavad pildi ka majanduse üldise olukorra kohta

BigbankTööturul toimuvad liikumised näitavad meile, milline on hetkeolukord tööturul. Kui tööturule sisenejaid (neid kes tööd saavad), on oluliselt rohkem kui väljujaid (kes töölt lahkuvad), siis see tähendab, et üldiselt läheb ettevõtetel hästi ja inimesi palgatakse juurde. Vastupidine olukord viitab aga majanduse probleemidele. Inimesed küll erinevatel põhjustel lahkuvad tööturult, aga nad ei sisene uutele töökohtadele samas mahus.

Täna avaldas Statistikaamet tööturul toimunud liikumiste II kvartali andmed. Tööle võeti 50600 inimest ja töölt lahkus 48100 inimest ehk siis tööle võeti natuke rohkem kui sealt lahkus. Väga sarnane oli seis ka aasta tagasi. Need numbrid viitavad, et üldiselt on majanduses väga väike, aga siiski, kasv.

Valdkonniti on pilt väga erinev, näiteks majutuses ja toitlustuses võeti tööle 1200 ning ehituses pea 1700 inimest rohkem kui nendes valdkondades lahkus. See on ka arusaadav, sest eks suvel olegi nendes valdkondades rohkem töökäsi vaja. Muret tekitab hariduse seis. II kvartalis lahkus hariduse valdkonnast 6184 inimest ning tööle võeti 2662 inimest, vahe on tervelt 3522. Seega on täiesti mõistetav ka õpetajate pikett Toompeal, kus nõutakse normaalsemaid töötingimusi (koormusi) ning õiglasemat palka. III kvartal kindlasti muudab olukorda, sest nii augustis kui ka septembri alguses tegeletakse aktiivselt värbamisega ja üritatakse leida puuduvad õpetajad, et koolid saaksid õppetööd alustada. Probleem on aga kindlasti olemas.

Kõige suurem oli liikumine kaubanduse valdkonnas, kus jämedalt võttes 8000 inimest võeti tööle ja 7000 inimest lahkus. Kaubandussektori suur tööjõu liikuvus viitab ka suhteliselt madalale palgatasemele. Äsja avaldatud parandatud palgastatistika järgi moodustas kaubanduses makstav palk 85% keskmisest palgast. Töölt lahkumise määrad olid samas kõige suuremad haldus- ja abitegvustes (näiteks koristamine) ning majutuses ja toitlustuses. Viimases sektoris on ka kõige madalamad keskmised palgad, vähemasti Statistikaameti andmetel.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Arco Vara: Viljandi kinnisvaraturu väljavaade 2025–2028

Arco VaraViimaste aastate arengud näitavad, et Viljandi kinnisvaraturg liigub pigem stabiilselt kui järskude hüpete või languste suunas. Prognoosid aastateks 2025–2028 viitavad mõõdukale hinnakasvule kvaliteetsemas segmendis, samas kui nõrgema seisukorraga objektide väärtus võib pigem paigal püsida.

2025.aasta alguses oli Viljandi korterite mediaanhind ligikaudu 1055 eurot ruutmeetri kohta. Kuigi tehingute arv kõigub, pole märgata järsku langustrendi. Uute korterite pakkumine on aga äärmiselt napp – 2024. aastal müüdi vaid üksikud uusarenduse korterid. See tähendab, et suurem osa ostjatest ja üürnikest liigub järelturule, kus hästi hoitud ja energiatõhusad pinnad on kiiresti minev kaup.

Demograafiline taust seab siiski piirid: nii linna kui ka maakonna elanike arv on tasapisi vähenemas. See muudab arendajate jaoks suuremahulised projektid riskantseks ning paneb ostjad rohkem hindama olemasoleva elamufondi kvaliteeti.

Nõudlust hoiavad üleval peamiselt kolm tegurit: stabiilne, ehkki aeglaselt arenev tööhõive tootmise ja avaliku sektori toel; TÜ Viljandi kultuuriakadeemia tudengid, kes tagavad üüripinna vajaduse (üle 700 õppuri); ning üksikute hoonete renoveerimised, mis lisavad turule kvaliteetset elamispinda, kuigi mahud jäävad väikeseks.

Kõige eelistatumad on 1–3-toalised renoveeritud korterid kesklinnas, Paalalinnas ja Männimäel, kus väiksemate pindade üüriturg toimib väga kiiresti. Linnalähedastes piirkondades on hinnas energiatõhusad ridaelamud ja eramud, millel on normaalne krunt ning hea ligipääs koolidele ja teenustele. Investeerimisvõimalusena on jätkuvalt atraktiivsed väikesed korterid akadeemia ja haigla läheduses, kus vakantsirisk on väike, kuid tootlus sõltub ostuhinnast ja kõrvalkuludest.

Edasised prognoosid sõltuvad suuresti majanduskeskkonnast. Realistlik stsenaarium näeb ette, et tehingute arv jääb püsima senisele tasemele ja hinnad tõusevad paremates piirkondades kuni 3% aastas. Optimistliku variandi puhul võiks intressimäärade langus ja sissetulekute kasv anda hinnatõusuks 3–5%. Pessimistlikus vaates aga toob rahvastiku vähenemine ja töökohtade kadumine kaasa 2–5% languse kehvemate objektide segmentides.

Riskid on seotud eelkõige elanikkonna vähenemise ja vanemate hoonete kõrgete energiakuludega. Samas on võimalused just seal, kus pakkumine on piiratud: hästi renoveeritud korterid kesklinnas ja energiatõhusad majad linna läheduses säilitavad oma väärtuse.

Praktilised soovitused on lihtsad: ostja peaks eelistama kvaliteeti ja energiatõhusust, investor arvestama konservatiivse tootlusega ning müüja panustama läbipaistvusele – eriti energia- ja hoolduskulude selgel esitamisel.

Allikad: juhtimislauad.stat.ee, otsintood.ee, cv.ee, arcovara.ee, City24, domus.ee

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

KV.EE: Üürikorterite pakkumishinna trend on ülespoole

Kinnisvaraportaal KV.EEKinnisvaraportaali KV.EE 08.2025 jooksul lisatud Tallinna üürikorterite keskmine pakkumiste hind oli 14,1 €/m², mida on 5% rohkem kui aasta varasemalt, mil pakkumisse tulnud uute üürikorterite eest küsiti keskmiselt 13,4 €/m².

Tallinna üürikorterite pakkumishindade keskmise hinna trend on alates kevadest üsna kindalt ülespoole. Valdavalt jääb portaali KV.EE uute üüripakkumiste aastane hinnatõusumäär 5% lähedale või sellest allapoole. Seega on korterite üürihind kasvanud valdavalt alla keskmise palga kerkimise määra.

Suurim on üürikorterite keskmise pakkumishinna tõus Nõmmel ja suurim langus Vanalinnas. Suured hinnahüpped on tingitud piirkondade väiksusest ja seega pakkumiste vähesusest tulenevalt hinnakõvera volatiilsusest.

Silma paistab Haabersti linnaosa üüripakkumiste hinna kerkimine aastataguselt 12,2 €/m² pealt tänavuseks 13,5 €/m² peale ehk 10%. Haabersti anomaalselt suur üürihinna kasv on tingitud Haabersti aktiivsest uute korterite arendamisest, mis on kinnisvaraportaali KV.EE üüripakkumisse toonud uusi parema kvaliteediga kortereid. Samaväärse Haabersti üürikorteri hinnamuutus jääb Tallinna keskmise 5% lähedale.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

2025-09-03_Tallinna_üürikorterite_keskmine_pakkumishind

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Uus Maa: Varjatud puudused kinnisvaras: hindaja vaatenurk

Uus MaaVarjatud puudus on kinnisvara defekt või probleem, mis ei ole esmapilgul nähtav ega ostjale teada enne tehingut. Need võivad ilmneda alles pärast kinnisvara kasutuselevõttu või põhjalikumat uurimist. Erinevalt nähtavatest kahjustustest, nagu pragunenud sein või katkine aknaklaas, võivad varjatud puudused peituda konstruktsioonides, tehnosüsteemides või dokumentatsioonis. Varjatud puudused on kinnisvara hindamise üks keerulisemaid aspekte, mis nõuab hindajalt tähelepanelikkust, kogemust ja kriitilist mõtlemist.

Kuigi hindaja ei pruugi alati tuvastada kõiki defekte, on tema hinnangul siiski oluline roll ostja ja müüja teadlikkuse tõstmisel ning turu läbipaistvuse tagamisel. Sellest räägib lähemalt Uus Maa kohtuekspertiiside ja hüvitamise kaasuste juhtiv hindaja Kerli Koha.

Mis on varjatud puudused?

Varjatud puudused ei ole visuaalsel vaatlusel kergesti tuvastatavad. Need probleemid võivad ilmneda alles pärast kinnisvara kasutuselevõttu või põhjalikumat tehnilist uurimist, mistõttu kujutavad endast olulist riski nii ostjale kui ka müüjale. Sageli on tegemist ehituslike või tehnosüsteemide kõrvalekalletega, mis ei vasta ootuspärasele kvaliteedile või kehtivatele normidele.

Näiteks võivad niiskuskahjustused peituda seinakonstruktsioonides või vundamendis, jäädes esialgu märkamatuks, kuid põhjustades hiljem tõsiseid remondivajadusi. Samuti võivad elektri- või torustikusüsteemi rikked avalduda alles intensiivsema kasutuse käigus, tuues kaasa ootamatuid kulusid. Ebapiisav soojusisolatsioon võib mõjutada hoone energiatõhusust ja elamismugavust, samas kui dokumenteerimata ehitustööd või kõrvalekalded projektist võivad tekitada juriidilisi ja tehnilisi probleeme, eriti juhul kui need ei vasta ehitusnormidele.

Hindaja roll varjatud puuduste kontekstis

Kuigi kinnisvara hindaja töö ei hõlma ehitustehnilist ekspertiisi, on tema roll varjatud puuduste kaudsel tuvastamisel siiski märkimisväärne. Hindaja läheneb objektile terviklikult, hinnates mitte ainult selle nähtavat seisukorda, vaid ka dokumentatsiooni ja taustinfot, mis võivad viidata kõrvalekalletele. Näiteks võib ehitus- või kasutusloa puudumine juurdeehituse puhul anda märku võimalikest varjatud probleemidest, mis ei pruugi esmapilgul silma paista.

Oluline osa hindaja tööst on suhtlus objekti omaniku ja maakleriga. Nende käest kogutud info varasemate remontide, niiskusprobleemide või muude riskide kohta aitab luua terviklikuma pildi kinnisvara seisukorrast. Lisaks sellele toetub hindaja oma kogemusele ja varasematele analoogidele, aastatepikkune praktika võimaldab märgata mustreid ja detaile, mis võivad viidata varjatud puudustele, isegi kui need ei ole otseselt dokumenteeritud või visuaalselt ilmne.

Selline mitmetasandiline lähenemine muudab hindaja oluliseks lüliks kinnisvara usaldusväärse hindamise protsessis, kus varjatud puuduste kaudne tuvastamine võib mängida otsustavat rolli nii ostja kui müüja jaoks.

Varjatud puuduste mõju kinnisvara väärtusele

Varjatud puudused võivad kinnisvara väärtusele avaldada märkimisväärset mõju, eriti kui hindaja neid kaudselt tuvastab. Sellisel juhul ei piirdu hindaja hinnang pelgalt turuväärtuse hindamisega, vaid arvestab ka võimalike riskidega, mis võivad mõjutada ostjate huvi ja objekti müügipotentsiaali. Kui ilmneb, et kinnisvaral võib esineda niiskusprobleeme, ebaseaduslikke ehitustöid või muid varjatud kõrvalekaldeid, kajastub see hinnangus sageli väärtuse korrigeerimise kaudu. Hindaja võib rakendada allahindlust, mis peegeldab eeldatavaid paranduskulusid või turu ettevaatlikkust sarnaste probleemide suhtes.

Lisaks võib hindaja hinnangus esitada soovitusi täiendavateks uuringuteks, näiteks ehitustehnilise ekspertiisi või niiskusanalüüsi tellimiseks. Sellised lisatingimused aitavad ostjal teha teadlikumaid otsuseid ja vähendada riske, mis võivad ilmneda alles pärast tehingu sõlmimist. Varjatud puudused ei mõjuta ainult numbrilist väärtust – need võivad pikendada müügiperioodi, vähendada huviliste arvu ja muuta läbirääkimised keerulisemaks. Seetõttu on hindaja roll mitte ainult turuväärtuse hindamises, vaid ka usaldusväärse info edastamises, mis aitab turuosalistel riske paremini hinnata.

Koostöö teiste spetsialistidega

Kogenud hindaja teeb tihti koostööd ehitusspetsialistide, juristide ja maakleritega, et saada terviklik ülevaade kinnisvara seisukorrast. Eriti oluline on see juhtudel, kus vara ajalugu on ebaselge või dokumentatsioon puudulik.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Mustamäe Keskuse ümber kerkib uus elukvartal Mustamäe esimese pilvelõhkujaga

250904 Mustamäe Keskuse ümber kerkib uus elukvartal Mustamäe esimese pilvelõhkujaga 2AS TTP rajab Mustamäe Keskuse kõrvale Manhattani nimelise 24-korruselise elumaja kahe äripinnaga. Lisaks on kvartalisse planeeritud avalik park, tervise- ja ärihoone ning neljakorruseline parkimismaja.

AS TTP juhatuse esimehe Peeter Puusepa sõnul rajatakse merepinnast ligi 100 meetrit kõrge Mustamäe Manhattani nime kandev pilvelõhkuja praeguse Mustamäe Keskuse kõrvale ja sellega ühendusse. „Kõrghoone juurde rajatava neljakorruselise parkimismaja teise otsa arendab Scandium omalt poolt lisaks tervise- ja ärimaja, mis on teiste hoonetega ühendatud. Lisaks ehitatakse välja Mustamäe tee ja Sääse tänava nurgas olev avalik park,“ rääkis Puusepp.

„Manhattani torn ning rajatavad tervise- ja parkimismajad moodustavad koos olemasoleva Mustamäe Keskusega tervikliku kvartali, kus kõik hooned on omavahel ühendatud. Eluhoone kolmandalt korruselt saab otse Mustamäe Keskusesse ning sisuliselt sussides kinno või kohvikusse, mis on üpris unikaalne lahendus. Eriti mugav on see näiteks talvel – poodi minemiseks ei pea jopet selga panema või libeduse pärast muretsema. Eeskujuks on USA suurlinnadest tuntud nii öelda vertikaalne elustiil,“ lisas Puusepp.

AS TTP ehitusdirektori Herki Naruski sõnul oli linnaosa uue maamärgi arhitektuurikonkursi lähteülesanne suurlinlik ilme ning kasutus. “Kaubanduse, kontorite ja eluhoone koondamine toetab 5-minuti linna kontseptsiooni – kõik on ühes kohas ja ei pea tööle, poodi või koju minemiseks siseruumidest väljuma. Kuna tegemist on linnaosa kõrgeima hoonega, siis pole privaatsuseks isegi kardinaid vaja ette tõmmata,“ sõnas Narusk.

„Kompleksi üks väga eriline detail on elanikele mõeldud 800-ruutmeetrine katusepark koos puhkealaga, mis on tõenäoliselt suurim omasugune Eestis,“ lisas Narusk.

Mustamäe Manhattani tornmaja müüki nõustava Uus Maa Kinnisvarabüroo konsultandi Ave Klaseri sõnul tuleb hoonesse 212 korterit, mille kõrgematel korrustel on suured rõdud. Torni tippu rajatakse kaks läbi kahe korruse 4-toalist penthouse’i, mille akendest ja rõdudelt avaneb tõeliselt suurlinlik vaade. Majja tuleb lisaks luksuslik fuajee, jõusaal, panipaigad, kolm lifti, jalgrattaparklad ning tänavatasandile ka äripinnad,“ kommenteeris Klaser.

Ave Klaseri kinnitusel algavad Mustamäe Manhattani tornis korterite ruutmeetrihinnad 3700 eurost ning esimesed kodud on juba ette müüdud.

A-energiaklassi eluhoone fassaadi hakkab katma elegantne must ja roostepruun reljeefne betoon ning katusele paigaldatakse päikesepaneelid. Manhattani torn valmib 2027. aasta keskpaigas.

250904 Mustamäe Keskuse ümber kerkib uus elukvartal Mustamäe esimese pilvelõhkujaga 1

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Nordecon: Ehituslepingu sõlmimine Võru riigimaja rekonstrueerimistööde teostamiseks

NordeconNordecon AS kontserni kuuluv ettevõte Embach Ehitus OÜ ja Riigi Kinnisvara AS sõlmisid töövõtulepingu Võru riigimaja (Jüri 12, Võru) rekonstrueerimistööde teostamiseks. Lepinguliste tööde kogumaksumuseks on 4,7 miljonit eurot ilma käibemaksuta ja need kestavad 18 kuud.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2024. aasta konsolideeritud müügitulu oli 224 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 420 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine