Paljud korterelamutes asuvad rõdud on ületanud viiekümne aasta vanuse ning vajavad põhjalikku kontrolli ja hooldust. Ilma regulaarse kontrollita võivad kahjustunud rõdud kujutada tõsist ohtu nii elanikele kui ka möödujatele. Korteriühistutel lasub oluline vastutus hoone konstruktsioonide seisukorra jälgimisel ja rõdude ohutuse tagamisel.
Vanad rõdud kaotavad kandevõime ja kujutavad varisemisohtu
Vananevate betoonrõdude suurimaks probleemiks on aja jooksul kahjustunud metallkinnitused ja murenema hakanud betoon. Need kaotavad oma kandevõime ning võivad põhjustada ohtlikke olukordi. Rõdu esipaneel võib kaaluda 400–1000 kilogrammi, sellise massi kukkumine on ohtlik isegi esimese korruse kõrguselt. Halvimal juhul võib alla kukkuda kogu rõduplaat, kergematel juhtudel eralduvad betoonitükid või rõdupiirded.
Korteriühistu vastutab hoone ohutuse eest
Ehitise ohutuse eest vastutab selle omanik, korterelamute puhul kõik korteriomanikud korteriühistu kaudu. Rõdude ja fassaadide korrasoleku tagamine on ühistu otsene kohustus.
Ohutuse ja hoone püsivuse tagamiseks on soovitatav korteriühistutel:
- regulaarselt jälgida rõdude ja varikatuste seisukorda, pöörates tähelepanu pragudele, betoonipurule ja roostele;
- korraldada visuaalne ülevaatus ning vajadusel kaasata ehitusspetsialist;
- tellida rõdude ja fassaadi tehniline audit, et kaardistada probleemid ja kavandada vajalikud remonttööd;
- planeerida hooldustegevused ja parandustööd ühistu eelarvesse.
Ohu märgid nõuavad kohest tegutsemist
Kui rõdul või selle kinnitustes ilmnevad varisemisohule viitavad märgid, tuleb viivitamatult piirata ligipääs nii rõdule kui ka selle alusele alale. Oluline on paigaldada füüsiline tõke, ainult hoiatav lint ei ole piisav ning ei vabasta ühistut vastutusest võimalike õnnetuste korral.
Kohalik omavalitsuse roll
Kui omavalitsus tuvastab hoones varisemisohtu, teavitatakse sellest omanikku ning juhitakse tähelepanu tema hoolsuskohustusele. Omavalitsus saab pakkuda nõu ja infot vajalike tegevuste kohta, aidates ühistutel tagada elanike turvalisuse ja hoone pikaajalise vastupidavuse.
TTJA keskendub riikliku järelevalve käigus ehitiste kasutusjärgsele ohutusele, sealhulgas rõdude ja rõdupiirete seisukorrale. Plaanilise kontrolli või laekunud teadete alusel esitame hoone omanikule vajadusel märgukirja vajalike kontroll- ja ohutusmeetmete rakendamiseks.





SEB andmed näitavad, et Baltikumi vanimad kodulaenutaotlejad on Eestis. 65+ vanuses kodulaenu võtjad on meil pea poole enam kui Leedus, samas kui kuni 35-aastaseid ja nooremapoolsed moodustavad Leedus enamuse. Miks jõuavad eestimaalased oma kodu ostuni hiljem ja millistel tingimustel saab kõrgemas vanuses kodulaenu?
Mainor Ülemiste AS-i tütarettevõte TÜC Majad OÜ ning Swedbank sõlmisid 30 miljoni euro suuruse laenulepingu rahastamaks linnakusse aadressile Lõõtsa 1 B/C 27 300-ruutmeetrise brutopinnaga A-energiaklassiga 13-korruselise büroohoone ehitamist.
Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa andmetel jäi Tallinna korterite tehingute arv novembris napilt alla 700 tehingu, mis tähistab selle aasta kõige tagasihoidlikumat tulemust, jäädes käesoleva aasta keskmisele alla 7%.
Odavamad üürikorterid leiavad üürniku kiiremini ja kallimad seisavad pakkumises kauem. Pakkumist üürikorterite turul on palju ja see hoiab üürihinnad paigal. Keskmise korteri üürihind keskmise palga suhtes on viimase 14 aasta madalaimal tasemel, mis märgib üürieluasemete väga head kättesaadavust, analüüsib üürituru ja -hindade arenguid 
Novembrikuus sõlmitud kodulaenulepingute keskmine summa 131 678 eurot oli selle sügise kõrgeim, kuid lepingute ja taotluste arv vähenes eelmise kuuga võrreldes enam kui kuuendiku võrra, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist.
EfTEN Real Estate Fund AS teenis 2025. aasta novembris konsolideeritud üüritulu 2 703 tuhat eurot, püsides oktoobriga samal tasemel. Fondi konsolideeritud puhasüüritulu (NOI) oli novembris 2 568 tuhat eurot, vähenedes kuuga 6 tuhande euro võrra.









Kinnisvaraekspertide hinnangul kasvab järgmisel aastal Tallinna uusarendustes müügil olevate vabade korterite arv veelgi, selgus 1Partner Kinnisvara eestvedamisel läbi viidud küsitlusest, milles osales 122 kinnisvaravaldkonna professionaali.
Hinnad langesid novembris oktoobriga võrreldes 0,2%. Hindade alanemise taga oli turismiteenuste hooajaline odavnemine. Samas mootorikütused kallinesid oluliselt. Aasta kokkuvõttes ulatub hinnatõus Swedbanki prognoosi järgi umbes 5%-ni. Järgmiseks aastaks ootame 3%-list inflatsiooni. Maksutõusud ja riiklike tasude kasv moodustavad üle poole nii selle kui ka järgmise aasta hinnatõusust.
Kuigi uusarendused koguvad populaarsust, on 90% Eesti eluruumidest ehitatud eelmisel sajandil. Mida vanem on maja või korter, seda keerulisem on seda ka kindlustada ning omanikud kurdavad selle üle sageli erinevates sotsiaalmeediagruppides. Kuidas kindlustada vanemat elumaja, selgitas Coop Panga Kindlustusmaakleri juht Raivo Piibor.
Tarbijahinnaindeksi aastakasv kiirenes statistikameti andmetel novembris 4,9%ni. Kui jätta välja selleaastaste uute maksude ja maksutõusude mõju, jäänuks novembris Eesti hinnakasv siiski umbes 2% juurde, mis on võrreldav kogu euroala inflatsiooniga. Oktoobriga võrreldes odavnesid hinnad novembris 0,2%, mille põhjustasid turismiteenused, kuid see on hooajaline. Pärast paarikuist vahepausi jätkus toiduainete hinnatõus ja algas kütteperioodile iseloomulik energiahindade kallinemine.
Inflatsioon oli sügiskuudel oodatust madalam. Hinnad on viimase kolme kuuga langenud 1,3 protsenti, mida saab peamiselt selgitada hooajaliste tegurite ja maailmaturul langenud toormehindadega, aga ka tihenenud konkurentsiga kütuseturul.








