Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

EfTEN: Enlight Research updated equity research on EfTEN Real Estate Fund AS

13.02.2026 Adaur.ee

Enlight Research updated the equity research and price target of EfTEN Real Estate Fund AS (EfTEN; EFT1T) shares. According to the analysis, the fair value of the share is 22.69 euros under the base scenario. This is almost 15% higher compared to the last closing price of the stock on the Tallinn Stock Exchange.

Enlight Research points out the following aspects regarding EfTEN Real Estate Fund AS: (i) stable dividend yield at 6%; (ii) conservatively priced real estate portfolio; (iii) low debt level.

The analysis can be found on the website of EfTEN Real Estate Fund AS and the website of Enlight Research.

Luminor finantseerib Kindluse Kodu arenduse esimest etappi Järvekülas

12.02.2026 Adaur.ee

Luminor pank ja Everaus Kinnisvara tütarettevõte Everaus Kindluse OÜ sõlmisid 7,72 miljoni euro suuruse laenulepingu, millega finantseeritakse Kindluse Kodu elukondliku arendusprojekti esimese etapi ehitust Tallinna piiril Järvekülas. Tegemist on tervikliku elukvartaliga, mille esimeses etapis valmib kuus paarismaja ja kuus ridamaja 36 uue koduga.

Etapi planeeritud valmimisaeg on 2026. aasta suve lõpp ning ehitustööde peatöövõtjaks on OÜ NOBE.

“Kindluse Kodu on mastaapne elamuarendus, mis jaguneb mitmeks etapiks ja laiub 21 hektaril 169 elamuühikuga. Sellise mahuga projekti elluviimisel on oluline roll tugeval finantspartneril. Luminori professionaalne ja lahendustele suunatud suhtumine on taganud projekti kindla edenemise. See partnerlus on oluline kvaliteedimärk ka koduostjatele, kes hindavad kodu soetamisel kindlustunnet ja usaldusväärsust,” kommenteeris Everaus Kinnisvara finantsjuht Janika Roots.

Luminori ettevõtete panganduse juhi Indrek Julge sõnul leiavad hea asukohaga kvaliteetsed arendused jätkuvalt huvilisi. „Ostjate seas on jätkuvalt nõudlus läbimõeldud arenduste vastu, mis pakuvad head tasakaalu hinna, kvaliteedi ja asukoha vahel. Kindluse Kodu sobitub sellesse pilti väga hästi – Järveküla paikneb ligikaudu viie kilomeetri kaugusel Tallinna linnapiirist ning pakub samal ajal nii head ühendust pealinnaga kui ka rahulikku elukeskkonda,“ ütles Julge. “Pakume ka Luminoris sealsetele koduhuvilistele häid kodulaenu tingimusi, et uued elanikud saaksid muretult oma uude koju.”

Kindluse Kodu vahetusse lähedusse jäävad uus kool, spordikompleks ja lasteaed, mis toetavad piirkonna arengut ning muudavad elukeskkonna peresõbralikuks. Julge märkis, et piirkonnale loob pikaajalist väärtust ka tulevane Rail Baltica trass, mille Assaku peatus jääb arendusest ligikaudu kolme kilomeetri kaugusele. „Rail Baltica trass mõjutab piirkonna atraktiivsust aastateks ette ning on oluline argument ka finantseerimisotsuste tegemisel,“ lisas ta.

Kindluse Kodu kujuneb lähiaastatel terviklikuks elukvartaliks Tallinna piiril Järvekülas, ühendades kaasaegse arhitektuuri, energiatõhusad lahendused ja läbimõeldud ruumiplaneeringud ning peresõbraliku ja turvalise elukeskkonna.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Telliskivisse hakatakse ehitama eksklusiivset spaа- ja saunakeskust

12.02.2026 Adaur.ee

Telliskivisse lisandub heaolukogemus linnaspaa ja saunakeskuse näol, mis toob piirkonda uue kvaliteedistandardi. Tegemist on Telliskivi TLNi ärilinnaku järgmise suure arenduse, M-hoonega, mille ühte osasse spaad kavandatakse ja mis hakkab külastajatele olema avatud aastaringselt.

Ligikaudu 2000 ruutmeetri suurune spaakeskus rajatakse restaureeritud paekivimüüride vahele, säilitades Telliskivile omase tööstusliku karakteri ning sidudes selle põhjamaise rahu ja kõrgel tasemel heaolukogemusega. M-hoonesse lisanduv spaa toob ajaloolisse keskkonda kaasaegse linnapuhkuse.

“Kavandatavat spaad opereerib Telliskivi TLN ise. Spaa loome vastusena tänapäeva linnainimese vajadusele võtta kvaliteetne paus linnamelust – olgu selleks tööjärgne taastumine, väike väljalülitus pärastlõunal või teadlik ajavõtmine nädalavahetusel. Keskus hakkab pakkuma premium-päevapuhkust, mis on kättesaadav igasuguse ilmaga. Lisaks laieneb spaa hoone katuseterrassile,” tutvustab spaa kontseptsiooni Telliskivi TLNi juht Katrina Šokman.

Spaakeskuse südameks kujuneb kümmekond ainulaadset sauna, mille kontseptsioonid ja rituaalid pakuvad nii füüsilist kui vaimset elamust. Lisaks tuleb spaasse mitmekesine basseiniala, kus on nii suuremaid kui väiksemaid basseine, rahulikud puhkealad, massaaži- ja hoolitsusruumid, sanaarium ning katuseterrass, mis on avatud aastaringselt ja loob erilise linnavaatega lõõgastusruumi.

Šokmani sõnul on spaa planeerimisel võetud eesmärgiks heaolu, taastumine ja tervendav kogemus. “Sellest tuleb paik, kus linn muutub taustaks ja esiplaanile tõuseb inimese enda sisemine rütm,” selgitab Šokman.

Sümbioos Telliskivi meelelahutusmaastikuga

Uus linnaspaa ei seisa eraldiseisvana, vaid tugevdab Telliskivi TLNi kui terviklikku meelelahutus- ja kultuurikeskkonda. Spaa külastus asetub nõnda edaspidi aina loomulikumalt piirkonna näituste külastuste, restoranide, kohvikute, live-kontsertide, baaride, butiikide ja lokaalidega, pakkudes täiskasvanutele terviklikku päeva- või õhtuprogrammi.

M-hoonesse rajatav spaа- ja saunakeskus tähistab Telliskivi TLNi arengus uut etappi  meelelahutuse mõõtkavas ja tasemes, mille sarnast piirkonnas seni pole olnud. “See on teadlik samm linnaruumi rikastamisel, pakkudes nii kohalikele kui külalistele põhjust Telliskivisse tulla, siia jääda ja siia tagasi pöörduda,” ütleb Šokman.

M-hoone rekonstrueerimine algab käesoleva aasta kevad-suvel. Arendusega lisandub Telliskivi TLNi täiendavalt ca 20 000 ruutmeetrit äripinda. M-hoone arendusse on planeeritud kaks kolmandikku kogumahust A-klassi bürood. Kolmandik arendusest pühendub elukvaliteeti toetavatele funktsioonidele nagu kultuur, kaubandus, meelelahutus, sport ja heaoluteenused. M-hoonega koos ehitatakse välja uued hoonete vahelised rohe- ja puhkealad ning luuakse linnakut läbivat peatänav koos autovaba tänavatasapinnaga. Parkimismajja luuakse 350 parkimiskohta, millele lisandub 60 kohta väliparklas. M-hoone arendus valmib hiljemalt 2028. aasta alguseks.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Tallinn: Mustamäele rajatud teenusmaja toob uued kodud ja kogukonnateenused

12.02.2026 Tallinn.ee

11. veebruaril avati Mustamäel aadressil Tammsaare tee 135 uus teenusmaja, kuhu rajati sada sotsiaalkorterit, millest suurem osa on kohandatud liikumispuudega inimestele. Lisaks leiavad uues hoones endale kaasaegsed ruumid Mustamäe noortekeskus ning Mustamäe Perepesa.

Sotsiaalvaldkonna abilinnapea Riina Solman tõi välja, et vast avatud teenusmaja loob kaasava keskkonna. „Mustamäe teenusmaja ühendab turvalised ja ligipääsetavad kodud ning kogukonda toetavad teenused ühes kaasaegses ruumis. Meie eesmärk on, et eakad, liikumispuudega inimesed, pered ja noored tunneksid end siin hoituna ning saaksid vajadusel tuge oma kodu lähedal. Sellised lahendused aitavad ennetada sotsiaalset tõrjutust ja tugevdavad kogukondlikku sidusust. Peagi leiab siin kodu ka järgmine Tallinna perepesa,“ tõdes Solman.

Majja on kavandatud kokku sada sotsiaalkorterit ja noortekeskus, mis pakub linnaosa noortele kooskäimise võimalust. Kahekorruselise hooneosa ja kaheksakorruselise A-torni eluruumid on mõeldud eakatele ja liikumispuudega inimestele, seal on suur osa korteritest planeeritud väiksemate stuudio- ja kahetoaliste korteritena. Kuuekorruselisse B-torni on kavandatud 2-3-toalised sotsiaalkorterid.

Linnavara abilinnapea Tiit Teriku sõnul tugevdavad sellised investeeringud linna sotsiaalset taristut ning aitavad kujundada ligipääsetavat ja kogukonda siduvat elukeskkonda. „See ei ole pelgalt elamispind, vaid terviklik teenusruum, kus erinevad põlvkonnad ja sihtrühmad saavad tegutseda toetavas ja turvalises keskkonnas. Hoone on kavandatud nii, et see sobitub ümbritsevasse linnaruumi ning pakub piirkonnale uusi kogukondlikke funktsioone,“ ütles Terik.

Maja arhitektuurne lahendus on funktsioonist lähtuvalt ratsionaalne ja lihtne, kuid toob ümbritsevasse keskkonda värskust ja eristub kõrvalasuvatest punase tellisfassaadiga elamutest. hoone massiivset mõju. Õuealale rajatakse kogukonnaaed, istutuskastid, atraktsioonid lastele. Lisaks üldkasutatav välijõusaal piirkonna elanikele.

Hoones alustab tegevust ka Mustamäe Perepesa – kogukonnakeskus, mis pakub lapsevanematele ja väikelastele võimalust koos aega veeta ning osaleda peresid toetavates tegevustes, sealhulgas nõustamistes, koolitustes ja tugigruppides.

„Tammsaare tee 135 teenusmaja on Mustamäel kahtlemata väga oodatud. Turvaline keskkond, mis tugevdab kogukonda ja toetab iseseisvat toimetulekut, on nüüd koondatud ühte kaasaegsesse ja ligipääsetavasse majja. Hoone saab olema igapäevaseks toeks ja kohtumispaigaks nii eri põlvkondadele kui ka liikumispuudega inimestele. See on oluline samm inimkeskse ja hooliva elukeskkonna arendamisel. Rõõmu teeb ka see, et Mustamäe noortekeskus saab lõpuks uued ja nägusad ruumid ning teenusmajas alustab tegevust Perepesa,“ ütles Mustamäe linnaosa vanem Marja-Liisa Veiser.

Hoone projekteeris Innopolis Insenerid OÜ, ehitustööde peatöövõtja oli Vanalinna Ehitus OÜ ja omanikujärelevalvet tegi AS Infragate Eesti. Projekti kogumaksumus, mis hõlmas ehitustöid, sisustamist, tehnovõrkudega liitumist ja omanikujärelevalvet, oli 10,6 miljonit eurot ilma käibemaksuta.

Lisaks avatakse veebruaris sotsiaalmaja Kristiine linnaosas aadressil Energia 13, kus on 38 sotsiaalkorterit. Selle kogumaksumus on 3 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Invego müüs aastaga 174 uut kodu ja sai valmis 75 miljonit eurot maksnud ärikvartali

12.02.2026 Adaur.ee

Invego müüs eelmisel aastal Eestis ja Lätis kokku 174 uut kodu ning viis lõpule 75 miljonit eurot maksnud ärikvartali Krulli Park arenduse Tallinnas. 2026 aasta veebruari seisuga on ettevõttel avalikus müügis ja aktiivses arenduses kokku 12 elurajooni Eestis, Lätis ja Portugalis.

Elukondliku kinnisvara mahtude kasv algas eelmisel aastal Lätis, kus ettevõte müüs Riias ja selle ümbruses 83 korterit, mida on üle kahe korra rohkem kui aasta varem. “Eelmisel aastal müüs Invego veel Eestis kodusid rohkem kui Lätis, kuid sel aastal jõuavad nii üldine turu areng kui mitu meie enda mahukat arendust faasi, mis lubab just seal prognoosida müügimahtude tuntavat kasvu,” kommenteeris Invego juht Kristjan-Thor Vähi ning lisas, et senise kuue projekti kõrval algas sel aastal ka uue Tornakalna Terases kodude müük ning aasta jooksul on kavas käivitada veel kahe uue mahukat arendust.

Kantar Emori andmetel Eesti kolme mainekama kinnisvaraarendaja hulka kuuluval Invegol jõudis Eestis eelmisel aastal lõpule 500 koduga Tiskreoja elurajooni kodude müük, kuid ühtegi uut projekti ei lisandunud. “Terviklike elurajoonide arendus on pikk protsess ning müük sõltub tihti ka erinevate projektide arengufaasist. Just paari nädala eest alustasime Luccaranna, Uus-Järveküla ja Keila Pargikodude kõrval ka Viimsi kõige hinnalisemasse piirkonda rajatava ridamajakodude elurajooni Verve avalikku müüki,” kirjeldas Invego juht ning lisas, et alanud aastalt oodatakse Eesti turul stabiilsust ja väikest kasvu.

Elamuarenduse kõrval oli eelmine aasta Invego jaoks väga edukas ärikinnisvara valdkonnas, kui Tallinnas valmis 75 miljonit eurot maksma läinud ärikvartal Krulli Park, mille ankurüürnikuks on Wise. “See ei ole ainult äriline edulugu, vaid Krulli Park on arendusprojektina saanud mitmete tunnustuste osaliseks,” kommenteerib Vähi tuues esile, et Krulli Park pälvis Tallinna linnalt tunnustuse kui ajaloolist keskkonda rikastavalt renoveeritud ja laiendatud hoone eest. Lisaks oli kvartal Tallinna Ettevõtlusauhindade Aasta Arendusprojekt 2025, Kultuurkapitali Aastapreemia 2025, Eesti sisearhitektide liidu aastapreemia 2025 ja Aasta puitehitis 2025 nominentide hulgas. Äsja valmis Invegol Tallinnas, Telliskivi asumis veel üks 1500 ruutmeetrise mahuga büroohoone, mille valmimisse investeeriti kokku 5 miljonit eurot.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10 aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on täna töös ligi 30 erinevat arendusprojekti. Invego on välja arendanud enam kui 150 000 m2 ning töös on veel 500 000 m2 elukondlikku ja ärikinnisvara.

Invego on Tallinnas ja selle lähiümbruses viimastel aastatel rajanud uued kodud enam kui tuhandele perele. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla, Keila Pargikodude ja Verve elurajoonid. Ettevõte on rajanud ka üle 50 000 m2 äripinda.

Läti pealinnas arendab Invego elurajoone Torņakalna Terases ja Vītolu Parks ning koos arenduspartner Reterraga elurajoone Parka Kvartāls, Skanstes Rezidences ja Miera Rezidences Riia vahetus läheduses on Invego arendamas mahukat elurajooni Mārupes Sirds ja vaid ridamajadest koosnevat Vide Ādaži elamupiirkonda. Lõuna-Portugalis on hetkel arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga, mis on sobilikud nii aastaringseks elamiseks kui hooajaliseks kasutamiseks.

Tartu: Zeppelini keskuse asemele planeeritakse uusi äri- ja eluhooneid

12.02.2026 Tartu.ee

Tartu linn algatas Turu tn 14 krundi ja lähiala detailplaneeringu, eesmärgiga kaaluda võimalusi rajada krundile uued äri- ja eluhooned. Krundil asuv Zeppelini keskus plaanitakse lammutada.

Krundi omanik soovib alale ehitada uued äri- ja eluhooned sh maa-aluse parkla ja avaliku parkimismaja.

Väike-Turu tn 7 ja Turu tn 18 kruntide arenduste tulemusel on piirkond juba kujunemas üldplaneeringu eesmärkidega kooskõlas tihedaks ning eri funktsioone kandvaks alaks. Seetõttu on loogiline, et nende vahele jääv Turu tn 14 krunt omandab senisest mitmekesisema funktsiooni ega piirdu vaid ärikasutusega.

Planeeringu algatamise järgselt korraldatakse planeeringu- ja arhitektuurivõistlus, et leida alale linnaruumiliselt ja arhitektuurselt parim lahendus.

Hepsor AS-i konterni ettevõte Hepsor E18 SIA sõlmis arendusprojekti ehituse finantseerimiseks laenulepingu summas 5,25 miljonit eurot

12.02.2026 Adaur.ee

11. veebruaril 2026 allkirjastasid Hepsor E18 SIA ja BluOr Bank AS laenulepingu summas 5,25 miljonit eurot. Viieaastase tähtajaga laenu eesmärk on finantseerida Ķiršu Kalna Mājas elamuarendusprojekti ehitust ning taristu rajamist aadressil Eiženijas iela 18, Dzirciems, Riia.

Arenduse käigus rajatakse kaks korterelamut kokku 54 korteriga. Arendusprojekti ehituse ja müügiga on juba alustatud ning arenduse planeeritud valmismiaeg on 2027. aasta esimese kvartalis. Arendusprojekti kogumaksmus on 8,5 miljonit eurot.

Laenulepingu sõlmimise hetkeks on 41% projekti korteritest reserveeritud või eelmüüdud.

Tänaseks on Hepsoril Lätis valminud kokku 404 kodu, millest 98% on müüdud. Järgnevatel aastatel on oodata enam kui 500 uue kodu valmimist.

KV.EE: Äripindade müügipakkumiste arv vähenes aastaga 1 protsendi võrra

12.02.2026 Tõnu Toompark

Kinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 01.2026 müügiks keskmiselt 377 äripinda keskmise hinnaga 2824 €/m². Aastatagusega võrreldes vähenes äripindade müügipakkumiste arv 1% ja nende hind vähenes 5% võrra.

Äripindade pakkumiste arvu ja hinnatrendid erinevates Tallinna linnaosades olid erisuunalised. Kesklinna kui suurima äripindade pakkumiste arvuga piirkonda portaalis KV.EE lisandus aastaga pakkumisi 28%. 01.2026 oli kesklinnas müügipakkumisel 166 äripinda. Põhja Tallinnas vähenes äripindade müügipakkumiste arv aastataguse 100 pakkumise pealt tänavuseks 70 pakkumisele ehk ümmarguse 30% võrra.

Äripindade müügipakkumiste keskmise hinna liikumise skaala kinnisvaraportaalis KV.EE oli pisut kitsam kui pakkumiste arvu muutus. Kõige enam ehk 20% võrra kerkisid Haabersti linnaosa äripindade müügipakkumised, mis 01.2026 jõudsid tasemele 2642 €/m². Kristiine linnaosas seevastu vähenes äripindade müügipakkumiste keskmine pakkumishind 13% võrra tasemele 2353 €/m².

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Äripind / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%)			Äripind / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
	01.2025	01.2026	Muutus, %	01.2025	01.2026	Muutus, %
Haabersti	38	35	-8%	2 211	2 642	20%
Kadriorg	14		#N/A	3 772		#N/A
Kesklinn	130	166	28%	3 079	2 844	-8%
Kristiine	17	17	0%	2 697	2 353	-13%
Lasnamäe	27	32	19%	1 225	1 112	-9%
Mustamäe	9	6	-33%	1 039	1 067	3%
Nõmme	10	15	50%	2 200	2 408	9%
Pirita	10	12	20%	2 843	2 806	-1%
Põhja-Tallinn	100	70	-30%	3 810	3 858	1%
Vanalinn	25	18	-28%	3 696	3 910	6%

Tallinn	380	377	-1%	2 982	2 824	-5%

Eesti	1 002	962	-4%	1 653	1 660	0%
Harjumaa	514	525	2%	2 428	2 366	-3%

Narva	22	14	-36%	549	394	-28%
Rakvere	12	13	8%	823	1 161	41%
Pärnu	66	53	-20%	1 574	1 570	0%
Tartu	52	47	-10%	1 711	1 778	4%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Registration for Nordic Real Estate Forum 2026 is open until February 25

12.02.2026 Adaur.ee

NREF 2026 is approaching — and we’re excited to bring together the real estate community once again for a full day of forward-looking discussions, fresh perspectives, and high-level networking.

On March 4, 2026, industry leaders, investors, developers, and decision-makers from across the Nordics and Baltics will gather at Tallinn Creative Hub to explore the trends, challenges, and opportunities shaping the future of real estate.

If you’ve joined us before, you know the unique atmosphere NREF creates — and if this will be your first time, this is the perfect moment to become part of the community.

🎟 Registration is open until February 25 — secure your spot and join the conversation: www.nordicreforum.com

Time to Rethink Real Estate and Be Part of the Biggest Real Estate Event in the Region!

What’s ahead:
▪️ 60+ speakers on stage
▪️ 10+ discussion panels
▪️ Key topics: investments, macroeconomics, commercial and residential real estate, development, retail, PropTech, valuation, Poland & Spanish real estate markets, logistics, hospitality and urban planning

Confirmed speakers are:

Olof Sundblad, Swedbank
Päivi Tomula, Pontos Group
Olavi Lepp, Swedbank
Madis Raidma, East Capital Real Estate
Kristjan Tamla, EfTEN Capital
Roberto de Silvestri, Colonna Group
Gabrielė Gegevičiūtė, Capitalica Asset Management
Monika Nedzinskaitė, Newsec
Laurynas Kuzavas, SIRIN Development
Albin Rosengren, East Capital Real Estate
Risto Kukk, BOLT
Martin Otsa, East Capital Real Estate
Are Altraja, SPORTLAND
Ülo Kaasik, Eesti Pank
Kestutis Sasnauskas, Eastnine AB
Nicklas Lindberg, ECHO Investment
Adrian Karczewicz, Skanska
Kimmo Virtanen, Scandinavian & Baltic Hotel Consulting
Håkan Pehrsson, The Retail Headquarters AB
Arle Mölder, Novira Capital
Mika Sucksdorff, Uus Maa Real Estate Group
Piret Üts, Port of Tallinn
Kristi Hakkaja, Moderan
Peep-Ain Saar, Estonian Chamber of Real Estate Brokers
Rasmus Udde, Sunly
Brigita Aleksandraviciute, Apex Alliance Hotel Management
Olga Kozina, Zenith Family Office
Harri Palosaari, Evli-Rahastoyhtiö Oy
Tarmo Sumberg, Legendhotels
Pēteris Ratas, Chief Architect, City of Riga
MATTIAS LAMBERG, O’Learys Group
Raivo Vare, Expert
Markus Brugger, CC Real Group
Gerdi Arst, MyHome Real Estate Agancy
Romet Roosalu, Solarstone
Joonas Rantala, Themo Nordic Oy
Martti Krass, Hepsor
Frank Reul, ACCOR
Reigo Randmets, Reterra Estate OÜ
Kian Bennani, Hi Homes
Alex Petrov, Solvilla
Giorgio Emiliano Pinna, CEPI
Bartłomiej Adamczyk, PANATTONI
Remigijus Pleteras, BONAVA
Andrius Barstys, Capitalica Asset Management
Kimmo Virtanen, Scandinavian & Baltic Hotel
Brigita Aleksandraviciute, Apex Alliance Hotel Management
Tarmo Sumberg, Legendhotels
Frank Reul, ACCOR
Aivar Tomson, Member of the Board, Estonian Association of Appraisers
Argo Pillesson, Uus Maa Group
Tomas Sovijus Kvainickas, INREAL
Ero Viik, Swedbank
Ari Laitala, SYKLI Environmental College

🤝 Partners: Swedbank, Newsec, East Capital, Colonna Capital, SIRIN Development, UAB, Port of Tallinn, Law Firm GLIMSTEDT

📢 Organizers: The Association of Real Estate Companies of Estonia, The Estonian Association of Appraisers, The Estonian Chamber of Real Estate Brokers, Corpore Conferences

#NREF2026

Saku keskuses avatakse avalikult 14. veebruaril uus elu- ja ärimaja

12.02.2026 Adaur.ee

Sakus on valminud Tallinna maantee 1 elu- ja ärimaja. Kõik huvilised on oodatud 14. veebruaril hoone avalikule avamisüritusele.

Maja arhitektuurse lahenduse autor on Kadarik Tüür Arhitektid ning ehitustööd teostas NOBE. Hoone projekteerimisel ja ehitamisel on pööratud erilist tähelepanu ruumiplaneeringutele, sisekliimale ja tehnilistele lahendustele.

Hoone esimesel korrusel paiknevad äripinnad. Tänaseks on seal uksed avanud Pepco pood ning ilusalong Salon9. Lisaks on läbirääkimised lõppfaasis veel kahe äripinna potentsiaalsete rentnikega.

Retori Estate juhatuse esimees Reimo Metsküll sõnas, et Tallinna maantee 1 arenduse keskne eesmärk oli luua hoone, mis ei tööta ainult avamispäeval, vaid ka aastate pärast. Fookus ei olnud üksikutes efektsetes lahendustes, vaid tervikus – alates arhitektuurist ja planeeringutest kuni tehniliste valikute ja ehituskvaliteedini.

Saku vallavanem Marti Rehemaa sõnul on tegemist olulise täiendusega valla keskuses, mis toetab Saku arengut ja elukeskkonna mitmekesisust. Tema sõnul on Retori Estate ennast valla ja selle elanike silmis juba tõestanud kui kvaliteetse elukeskkonna looja 2022. aastal valminud Uusmäe elamurajooniga.

Avaüritusel saavad külastajad majaga tutvuda nii seest kui väljast ning vaadata valmis kortereid. Kohapeal on võimalik rääkida arendaja ja valla esindajatega.

Avalik avaüritus toimub laupäeval, 14. veebruaril algusega kell 12.00 Tallinna maantee 1, Saku. Esinevad Birgit Sarrap ja Mihkel Mattisen, külalistele pakub süüa Al Mare Grill.

Retori Estate jätkab sama kvaliteedile suunatud lähenemist ka Tabasalus, kus on ehitusjärgus Kallaste 3 esimese korruse äripindade ja ülemiste korruste korteritega arendusprojekt.

Uus Maa: Pakkumishinnad ja tehinguhinnad kui ohtlikud eksiarvamused

12.02.2026 Adaur.ee

Kinnisvaraturg pakub rohkelt infot, kuid mitte kogu info ei ole sama väärtusega. Üks levinumaid vigu, mida nii ostjad kui müüjad teevad, on pakkumishinna ja tehinguhinna samastamine. Kuigi need kaks mõistet kõlavad sarnaselt, väljendavad need täiesti erinevaid nähtusi ning nende segamine võib viia valede otsuste ja ebarealistlike ootusteni. Sellest räägib lähemalt Uus Maa kohtuekspertiiside ja hüvitamise kaasuste juhtiv hindaja Kerli Koha.

Pakkumishind kui soovunelm

Pakkumishind väljendab omaniku lootust või soovi. See on teatud mõttes turunduslik positsioon, mis ei pruugi peegeldada tegelikku turusituatsiooni. Müüjad soovivad loomulikult saada võimalikult kõrget hinda ning seavad oma pakkumise sageli eesmärgiga katsetada, kas turul leidub keegi, kes oleks valmis seda summat maksma. Tihti kujunevad pakkumishinnad lähinaabritega võrreldes. Näiteks võib müüja arvata, et tema kinnistu on naabri omast parem. Seejärel seatakse pakkumine kõrgemaks, kuigi ostjad hindavad kinnisvara hoopis teiste kriteeriumite alusel.

Tehinguhind kui tegelikkus

Tehinguhind on summa, mille eest kinnisvara päriselt omanikku vahetab. See kajastab reaalseid läbirääkimisi, finantseerimistingimusi, ostjate motivatsiooni ja turu tegelikku kandepinda. Tehinguhind on alati objektiivsem kui pakkumishind, sest see kujuneb turuosaliste kokkuleppel, mitte ühe osapoole soovidena. Paljudel juhtudel võivad tehinguhinnad jääda pakkumishindadest märkimisväärselt madalamaks. Sõltuvalt turuaktiivsusest, piirkonnast ja majanduskeskkonnast võib hinnavahe olla kümneid protsente. Kui ostja või müüja teeb otsuseid ainult pakkumiste põhjal, tekib paratamatult moonutatud arusaam tegelikust turuväärtusest.

Eksiarvamus: pakkumised kujutavad turgu

Kinnisvaraportaalid annavad küll hea ülevaate sellest, mida parajasti müüakse, kuid mitte sellest, mida on reaalselt ostetud. Paljud pakkumised on liiga kõrge hinnaga ja seetõttu portaalides pikalt üleval. See tekitab illusiooni kõrgest hinnatasemest, kuigi tegelikud ostjad liiguvad hoopis mujal ja sooritavad tehinguid märksa madalamate hindadega.

Eksiarvamus: ostjad maksavad alati lähedale pakkumisele

Ostjad on turul alati ratsionaalsemad kui müüjad, sest neil on rohkem valikuid ja rohkem aega. Tihti pakutakse märksa madalamat summat kui müüja soovib. Läbirääkimised on kinnisvara puhul loomulik osa protsessist ja lõpptulemus ei sarnane sageli algse pakkumisega.

Eksiarvamus: hinnad liiguvad kiiresti

Kui tugineda ainult pakkumistele, võib tunduda, et hinnad kasvavad kiiresti. Tegelikkuses võib hinnatõus olla minimaalne või isegi languses. Pakkumised kajastavad müüjate ootusi, mis reageerivad turule aeglaselt ja vahel ka ebarealistlikult. Tehingute statistika aga näitab, kuidas turuosalised päriselt käituvad.

Kuidas vältida valesid järeldusi:

Vaata alati tehingustatistikat, mitte ainult pakkumisi.
Kasuta spetsialisti abi, kellel on ligipääs tegelikele tehinguandmetele.
Pea meeles, et pakkumine on läbirääkimiste algus, mitte turuhind.
Võrdle sarnaste objektide tehinguhindu ja hinda realistlikult vara seisukorda ning piirkonna nõudlust.

Planeerimis- ja ehitusvaldkonna täiendõppeprogramm tulevastele ja tegutsevatele spetsialistidele

12.02.2026 Margot Toompark

Täiendõppeprogramm on mõeldud kõigile, kes soovivad arendada oma teadmisi ehitus- ja planeerimisvaldkonnas või alustada tööd vastava spetsialistina.

Programm sobib Sulle, kui:

soovid töötada ehitus- või planeerimisspetsialistina;
tahad põhjalikke teadmisi ehitus- ja planeerimisõigusest;
soovid olla kursis uute kohtulahenditega;
vajad selgust ehitamise dokumenteerimises;
soovid tugevdada oma erialast pädevust.

Koolituste eesmärk ja sisu:

ülevaade planeerimisseadusest ja ehitusseadustikust;
ehitamise dokumenteerimise nõuded;
kasutusloa olemus ja taotlemine;
kohalike omavalitsuste praktika ja kohtupraktika.

Õppida saab hübriidõppe vormis – kas kontaktkoolitusel Tallinnas, Tulika 19 või veebis MS Teamsi keskkonnas.

Täiendõppeprogramm koosneb järgmistest koolitustest:

25.02.2026 Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine
10.03.2026 Ehitamise dokumenteerimise vajalikkus ja kohustuslikud nõuded
11.03.2026 Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudatused ning rakenduspraktika
18.03.2026 Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid
25.03.2026 Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused ehitise ja ehitamise kontrollimiseks
06.04.2026 Kasutusluba ja selle taotlemine
09.04.2026 Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid
14.04.2026 Kinnisvaraturu ülevaade 2026 II kvartal
29.04.2026 Kinnisvara hindamise ABC

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Hepsor E18 SIA, Hepsor AS Group company, signed a 5.25 million euro loan agreement to finance the construction of development project

12.02.2026 Adaur.ee

On 11 February 2026, Hepsor E18 SIA and BluOr Bank AS signed a loan agreement in the amount of 5.25 million euros. The five-year loan is intended to finance the construction and infrastructure development of the Ķiršu Kalna Mājas residential project at Eiženijas iela 18, Dzirciems, Riga.

The development includes the construction of two apartment buildings with a total of 54 apartments. Construction and sales of the project have already commenced, and the planned completion date is the first quarter of 2027. The total cost of the development project is 8.5 million euros.

At the time of signing the loan agreement, 41% of the apartments in the project had been reserved or pre-sold.

To date, Hepsor has completed a total of 404 homes in Latvia, 98% of which have been sold. In the coming years, more than 500 new homes are expected to be completed.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Swedbank: veerand kodulaenuvõtjatest on alla 30-aastased

11.02.2026 Anne Pärgma

Kodu ostmine on noore inimese jaoks suur ja kaalukas samm, mistõttu võib teekond selleni vahel tunduda keeruline. Swedbanki statistika näitab aga, et noored jõuavad koduostuni sagedamini, kui mõnikord arvatakse.

Alla 30-aastased noored ligikaudu veerandi kõigist panga kodulaenuklientidest ning nende osakaal on viimastel aastatel kasvanud. Seejuures näeme, et noored ostavad oma esimese kodu läbimõeldult – neil on plaan, kuhu osta, mida osta, mille eest osta ja kellega osta. Kui siht on silme ees, täituvad unistused üsna kiiresti.

Panga andmetel on noorte laenuvõtjate keskmine kodulaenusumma 112 000 eurot. Vanusegruppide lõikes on alla 22-aastaste klientide keskmine laenusumma 74 000 eurot, 22–25-aastastel 111 000 eurot ning 26–30-aastastel juba 151 000 eurot. Piirkondlikult koonduvad noored koduostjad eelkõige suurematesse keskustesse: 60% on soetanud kodu Tallinnas või Harjumaal, 20% Tartumaal ning ülejäänud 20% mujal Eestis.

Noorte jaoks on esimese kodu ost oluline otsus, mistõttu oleme pangas loonud ka eraldi tiimi, kes tegeleb just noorte klientide kodulaenutaotlustega. Nad teavad hästi noorte enamlevinud küsimusi ja murekohti ning julgustavad noori esitama täiendavaid küsimusi. Rohkem infot leiad meie kodulehelt.

Omafinantseering on esimene suurem jõuproov

Esimese kodu ostmisel ei ole sageli kõige keerulisem ostuotsus ise, vaid selle elluviimine. Kui igakuine laenumakse võib tunduda jõukohane, siis omafinantseeringu kogumine või lisatagatise leidmine nõuavad rohkem planeerimist. Üldjuhul kasutatakse sissemakseks enda kogutud sääste, aga võimalusel on abiks ka vanemad. Viimase puhul aidatakse eelkõige rahaliselt, kuid harvem kasutatakse lisatagatisena ka vanematele kuuluvat kinnisvara.

Levinuim lahendus on esmase omafinantseeringu vähendamiseks EISi (endise KredExi) käendus, mis võimaldab kodu soetada minimaalselt 10% sissemaksega. Alla 30-aastastest laenajatest kasutab seda võimalust pea iga kolmas.

Swedbanki andmetel on EISi käendusega laenude keskmine omafinantseering ligikaudu 18 000 eurot. Noorte keskmine rahaline omafinantseering on 25 000 eurot ning pooltel juhtudel moodustab see kuni 15% vara väärtusest.

Pank hindab võimekust ja vara, mitte elukorraldust

Kodulaenuotsus kujuneb eelkõige sissetuleku, varasema maksekäitumise ja ostetava vara põhjal. Alla 30-aastastest laenuvõtjatest 44% võtab kodulaenu koos elukaaslasega ning 56% üksinda. Seejuures on kahekesi laenu võtnud noorte osakaal viimasel ajal mõnevõrra tõusnud.

Kui laen võetakse koos, on oluline mõista, et sellisel juhul vastutavad mõlemad laenusaajad kogu laenusumma tagasimaksmise eest solidaarselt. Vastutus ei jagune automaatselt pooleks ning enne lepingu sõlmimist tasub läbi mõelda ka kõikvõimalikud elumuutused – näiteks sissetuleku ootamatu vähenemine või ühiste plaanide muutumine.

Koduostja jaoks kõige olulisem hinnata realistlikult oma võimekust laenulepingut täita ning rääkida selgeks ja fikseerida omavahelised kokkulepped. Kui need on paigas, loob see hea eelduse, et laenukohustustega tullakse toime ka muutuvates oludes.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Pärnu: Homme selguvad Pärnu rannahoone laienduse arhitektuurivõistluse võitjad

11.02.2026 parnu.ee

11. veebruaril kell 11 avatakse Pärnu linnavalitsuses Pärnu rannahoone laienduse arhitektuurivõistluse auhinnatud tööde autorite nimekaardid ja selguvad arhitektuurivõistluse võitjad.

Eelmise aasta septembris kuulutas rannahoone hoonestusõiguse omanik AS Transcom välja avaliku üheetapilise arhitektuurivõistluse, et leida parim arhitektuurne lahendus legendaarse Olev Siinmaa poolt projekteeritud rannahoone rekonstrueerimiseks ja sellele juurdeehituse projekteerimiseks. Eesmärk on luua toimiv kaasaegne hotell-spaa ja taastada rannahoones ajalooline restoran, mis toimib aastaringselt, täiendab ajaloolist mälestist ja elavdab rannaala avalikku ruumi.

Arhitektuurivõistluse eesmärgiks oli saada sobivaim lahendus kaasaegsele ranna-, spaa- ja majutushoonele Pärnus aadressidel Ranna pst 3 ja 3a. Kruntidel asub olemasolev arhitektuuriajalooliselt märgiline Pärnu rannahoone. Võistlusega otsiti hoone põhikehandile juurdeehitust hiljem püstitatud hoonetiibade asemele.

Kinnistu paikneb Pärnu muinsuskaitsealal, seetõttu peab kavandatav hoone arhitektuurikeelelt austama rannahoonet ning sobituma ümbritseva kuurorti miljööga, olema kaasaegne ja kõrgetasemeline. Hoone ja selle ümbrus peavad pakkuma nii avalikkusele kui külastajale nauditavat puhkuse elamust ja väärikalt täiendama linna üht visiitkaarti.

Võistlusele laekus 25 ideekavandit. Žürii valis auhinnatud töödeks märgusõnade tähestikulises järjekorras: ALT PERNAU, MIRAAŽ, SIIN MA OLEN, SIIN MA VARJU ALL ja SUPELSAKS.

„Žürii töös osalemine pani mu südame eriliselt põksuma. Miks? Sest see tuksub heale arhitektuurile ja suurepärasele linnaruumile. Konkursile esitatud kokku 25st tööst, mis on juba iseenesest suurepärane tulemus, said valitud parimad. Kvaliteetne linnaruumi areng on just see, millest võidab linn ja võidavad ka linlased, meie külalised ja ka külalislahkuse sektor tervikuna,“ rääkis žürii esinaine, Pärnu linnapea Kristel Voltenberg.