Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

US Real Estate tegevjuht hoone rohesertifikaat annab konkurentsitihedal ärikinnisvaraturul tugeva eelise

260409 US Real Estate tegevjuht hoone rohesertifikaat annab konkurentsitihedal ärikinnisvaraturul tugeva eeliseEesti ärikinnisvara turul toimub selge muutus: hoone väärtuse määrab aina enam see, kui läbimõeldult ja kestlikult see on loodud. US Real Estate tegevjuhi Kaarel Loigu sõnul on rahvusvaheline rohesertifikaat väga oluline kvaliteedimärk, mis aitab hoonel eristuda ka tihedas konkurentsis ja hoiab ajas selle kõrge väärtuse.

„Ettevõtted otsivad täna enamat kui lihtsalt pinda. Valitakse keskkonda, mis toetab inimeste heaolu. Oluliseks kaalukeeleks saavad hoone energiatõhusus, tervislik sisekliima ja nutikad lahendused, mis loovad mugava ja toimiva töökeskkonna. Just siin annab rohesertifikaat kindluse, et hoone vastab kõrgetele ootustele nii täna kui ka tulevikus,“ sõnas US Real Estate tegevjuht Kaarel Loigu.

Sertifikaadi taotlemine algab arendajate jaoks juba hoone planeerimisprotsessis. See tagab, et iga otsus, materjalidest tehnosüsteemideni, teenib eesmärki luua keskkond, mis toetab inimest ja kestab pikki aastaid.

Loigu sõnul on LEED sertifikaadi olemasolust kujunenud kinnisvaraarenduses uus norm, mis suunab looma jätkusuutlikumaid hooneid, millel eluiga on pikem ning mille keskkonnamõju on täpselt teada.

Tallinnas Rotermanni kvartali ja Tallinna Sadama vahel paikneva Golden Gate ärihoone puhul alustati LEED rohesertifikaadi taotlemisega juba hoone planeerimisprotsessis, mis võimaldas kavandada hoonet nii, et sertifikaadi nõuetele vastamine oli oluline osa kogu projektist. Kui hoone valmis, tunnustati seda kõrgeima ehk Platinum-taseme LEED sertifikaadiga.

“Pöörasime projekti teostamisel olulist tähelepanu keskkonnasõbralike ja sertifitseeritud materjalide kasutamisele. Näiteks kasutasime suure osa hoone seinte ehitamisel materjale, mille puhul on täpselt teada, kui palju kulus tootmiseks energiat ja kui palju tekkis saastet,” sõnas Loigu.

„Golden Gate’i projekt on märgilise tähtsusega – tegemist on järjekorras alles kuuenda hoonega viimase 15 aasta jooksul, mis on pälvinud LEED sertifikaadi kõrgeima ehk Platinum-taseme. Eriti oluline on see, et projekti käigus tõsteti sihttase Gold-tasemelt Platinum-tasemele, mis näitab selgelt, et ambitsioonikate kestlikkuse eesmärkide seadmine ja muutmine ka arendusprotsessi keskel on täiesti saavutatav. Golden Gate’i eristab ka lahendus, kus kogu parkimine on viidud maa alla, võimaldades luua kvaliteetsemat linnaruumi ning toetades kestlikumat ja inimsõbralikumat keskkonda,“ ütles hoone sertifitseerimise nõustajaks olnud Forus kinnisvara jätkusuutlikkuse juht Jaanika Veldre.

Rahvusvaheliselt tunnustatud rohesertifikaat muutub ärikinnisvaras uueks miinimumstandardiks

Loigu sõnul kannab rohesertifikaat täna selget sõnumit hoone kvaliteedi ja usaldusväärsuse kohta. Tegemist on praktilise tööriistaga, mis peegeldab nii arenduse taset kui ka hoone pikaajalist väärtust.

LEED sertifikaadi andmisel hinnatakse hoonet kuues kategoorias: hoone energiasäästlikkus ja madal CO2 jalajälg, veesäästlikkus, keskkonnasõbralik materjalivalik, tervislik sisekliima, asukoht ja ligipääsetavus ning innovaatilised ja nutikad lahendused.

“Nii kestlikkus, energiatõhusus, ligipääsetavus kui ka terviklik sisekliima on iga ärikinnisvara rentniku jaoks oluline ning seda on kinnitanud nii meie senised kui ka tulevased lepingupartnerid,“ sõnas US Real Estate’i tegevjuht.

Golden Gate’i hoone kogupindala on 19 500 m2. Kogu hoone disain toetab kvaliteetset ja sujuvat töökeskkonda. Valgussüsteem reageerib liikumisele ja välistele valgustingimustele, luues ruumis loomuliku rütmi kogu päeva vältel. Lae alla paigaldatud jahutuspaneelid hoiavad õhu värske ka suletud ustega kabinettides ning tagavad mugava sisekliima ka soojematel päevadel.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Liven AS aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused

LivenLiven AS korraline üldkoosolek toimus 09.04.2026 Liven AS-i salongkontoris aadressil Telliskivi 60/5, 10412, Tallinn (I korrus).

Koosolekul osales 28 aktsionäri, kellele kuuluvate aktsiatega oli esindatud 11 219 204 häält, mis moodustab kokku 93,49% kõigist hääleõiguslikest häältest.

Korralisel üldkoosolekul võeti vastu järgmised otsused:

1.   2025. a majandusaasta aruande kinnitamine
1.1. Kinnitada Liven AS-i juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud 2025. a konsolideeritud majandusaasta aruanne üldkoosolekule esitatud kujul.

Otsuse poolt: 11 219 204 häält ehk 100% koosolekul esindatud häältest

2.   Kasumi jaotamise otsustamine
Kinnitada alljärgnev Liven AS-i juhatuse esitatud kasumi jaotamise ettepanek:
2.1. Kinnitada 2025. majandusaasta puhaskasum summas 5 414 tuhat eurot.
2.2. Maksta aktsionäridele dividendi kokku summas 1 362 tuhat   eurot.
2.3. Kanda 4 052 tuhat eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumisse.
2.4. Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 16.04.2026 Nasdaq CSD arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.
2.5. Dividendide väljamakse toimub 20.04.2026 või selle lähedasel kuupäeval.

Otsuse poolt: 11 219 204 häält ehk 100% koosolekul esindatud häältest

3.   Aktsiate esmase avaliku pakkumise läbiviimise ettevalmistamise ja aktsiate kauplemisele võtmise kinnitamine
Seoses Liven AS-i kavandatud aktsiate esmase avaliku pakkumise ja kauplemisele võtmisega:
3.1. Kiita heaks pakkumise läbiviimise ettevalmistamine ning volitada Liven AS-i nõukogu tegema vajalikke ettevalmistusi pakkumise läbiviimiseks, sealhulgas Finantsinspektsioonis prospekti kinnitamiseks;
3.2. Kiita heaks Liven AS-i kõikide aktsiate kauplemisele võtmine Nasdaq Tallinna Börsi Balti põhinimekirjas ning volitada Liven AS-i nõukogu esitama Nasdaq Tallinna Börsi operaatorile Nasdaq Tallinn Aktsiaseltsile taotlust kõikide Liven AS-i aktsiate kauplemisele võtmiseks Nasdaq Tallinna Börsi Balti põhinimekirjas.

Otsuse poolt: 11 219 004 häält ehk 100% koosolekul esindatud häältest

4. Aktsionäride eesõiguse välistamine
4.1. Seoses Liven AS-i kavandatud aktsiate esmase avaliku pakkumise ja kauplemisele võtmisega välistada vastavalt äriseadustiku §-le 345 Liven AS-i olemasolevate aktsionäride eesõigus uute aktsiate märkimiseks avaliku pakkumise raames läbiviidava aktsiakapitali suurendamise korral.

Otsuse poolt: 11 219 204 häält ehk 100% koosolekul esindatud häältest

5. Põhikirja muutmine
5.1. Muuta Liven AS-i põhikirja punkti 2.2 ja sõnastada see alljärgnevalt:
„Nõukogul on õigus suurendada seltsi aktsiakapitali kuni poole käesoleva põhikirja redaktsiooni jõustumise kuupäeval kehtinud aktsiakapitali suuruse võrra 3 aasta jooksul alates käesoleva põhikirja redaktsiooni jõustumisest. Aktsiakapitali suurendamise otsustamisel vastavalt käesolevale punktile on nõukogul kõik üldkoosoleku õigused. Nõukogul on õigus suurendada aktsiakapitali nii rahaliste kui ka mitterahaliste sissemaksetega.“
5.2. Kinnitada põhikirja uus redaktsioon aktsionäride üldkoosolekule esitatud kujul.

Otsuse poolt: 11 219 204 häält ehk 100% koosolekul esindatud häältest.

Esitlus – Liven AS aktsionaride korraline koosolek 2026

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Tallinna üks suurimaid ehitusplatse asub üllatuslikult Mustamäel

ScandiumTallinnas on kujunemas uus kogukondlik tõmbekeskus, kuid mitte kesklinnas ega mere ääres – linna suurim arendusala asub täna hoopis Mustamäel.

Mustamäe Keskuse kõrvale kerkib terviklik elu- ja ärikvartal, mis ühendab endas tervishoiu, elamispinnad, kaubanduse ning avaliku linnaruumi. „Seni on olnud keeruline üheselt määratleda Mustamäe linnaosa selget keskust. Uue arendusega kujunebki megakvartali keskmesse Mustamäe süda, kus kõik igapäevaeluks vajalik on mugavalt koondatud ühte piirkonda,” sõnab Scandium Kinnisvara tegevjuht Maido Lüiste. Kvartalisse rajatakse uus tervisemaja, kõrghoonega elamuarendus ning mitmekesine teenuste ja kaubanduse keskkond.

Ühe olulisema osana arendatakse Scandium Kinnisvara poolt piirkonda Tammsaare Tervisemaja – kuuekorruseline kaasaegne tervisekeskus, mis koondab ühe katuse alla SYNLABi, perearstid, hambaravi, taastusravi ja muud tervishoiuteenused, et muuta patsiendi raviteekond võimalikult sujuvaks. Samuti on majja kolimas reformer pilatese stuudio, et esmakordselt tuua tervisemajja ka tervise ennetusele suunatud teenused. Lisaks tervisemajale kerkib samasse kvartalisse TTP arendatav 24-korruseline tornelamu Manhattan, kuhu tuleb üle 200 korteri ning kaasaegsed ühiskasutatavad alad, sealhulgas katusepark. Kvartalit täiendavad roheala, parkimismaja ning galeriiühendused, mis loovad mugava ja ilmast sõltumatu liikumiskeskkonna. Arendustega paralleelselt uueneb ka Mustamäe Keskus, kuhu lisanduvad uued teenusepakkujad.

Kokku moodustab arendus üle 55 000 ruutmeetri suuruse tervikliku linnaruumi, mis on üks suurimaid omataolisi projekte Tallinnas.

Mustamäe Manhattanit arendava AS TTP tegevjuhi Peeter Puusepa sõnul on projekti eesmärk muuta Mustamäe kaasaegseks linnakeskuseks: „Loome Mustamäele uue põlvkonna linnaruumi, kus tervishoid, kodu, töö ja vaba aeg on kõik üksteise vahetus läheduses. Meie eesmärk on pakkuda inimestele võimalust lahendada oma igapäevased vajadused mugavalt ühes kohas ning tõsta kogu piirkonna elukvaliteeti,“ ütles Puusepp.

2027.aastaks valmiv kvartal muudab senise arusaama Mustamäest kui magalarajoonist, kujundades sellest mitmekesise ja kaasaegse linnakeskkonna.

260409 Tallinna üks suurimaid ehitusplatse asub üllatuslikult Mustamäel 1

260409 Tallinna üks suurimaid ehitusplatse asub üllatuslikult Mustamäel 2

260409 Tallinna üks suurimaid ehitusplatse asub üllatuslikult Mustamäel 3Droonifotod: Andreas Saarem

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Lind Living renoveerib korteriteks kaks Luigetiigi vaatega väärikat hoonet Kadriorus

260409 Lind Living renoveerib korteriteks kaks Luigetiigi vaatega väärikat hoonet Kadriorus 1Kinnisvarafirma Lind Living sõlmis 1Partner Ehitusega ehituslepingu kahe Tallinnas Kadriorus Luigetiigi lähistel asuva väärika hoone renoveerimiseks äripindadega korterelamuteks. Weizenbergi tn 20 trammide lõpp-peatuse juures asuvad kõigi tänapäevaste mugavustega majad valmivad 2027. aasta suve hakul.

Lind Livingu juhatuse liikme Epp Naela sõnul läbivad Luigetiigi väike ja suur maja põhjaliku uuenduskuuri. Tööde käigus säilitatakse hoonete arhitektuuriline iseloom ning lisatakse tänapäevased tehnilised lahendused. Apex Arhitektuuribüroo poolt ette valmistatud projekti ning FORM Disaini sisearhitekti Kärt Sepa siselahenduse alusel rajatakse tänavaäärsesse ajaloolisesse hoonesse ja kvartalisisesesse suuremasse hoonesse kokku 30 korterit ja 6 äripinda. Väiksem on ligi 100-aastane hoolikalt renoveeritud puitmaja, suurem hoovimaja on uuem, moodsate lahendustega ning liftiga. Kõikidesse korteritesse ehitatakse korteripõhine ventilatsioon ning energiatõhus vesipõrandaküte.

”On suur au renoveerida kaht kaunist maja Kadrioru kõige šikimas nurgas. Antud juhul rõhutab väite “asukoht, asukoht ja veel kord asukoht” kehtimist fakt, et juba esimese müügisoleku nädalaga on oma huvi projekti vastu registreerinud üle 200 inimese,” märkis Nael. Tegu on Lind Livingu neljanda arendusprojektiga ning Naela sõnul on kõik ettevõtte senised arendused on olnud täiesti eriilmelised, mis on hoidnud tööd tegijate jaoks põnevana ega ole lasknud loorberitele puhkama jääda.

1Partner Ehituse tegevjuhi Üllar Hinno sõnul on iga hoone uuendamine Kadrioru miljööväärtuslikul alal nii arhitekti kui ehitaja jaoks alati paras kondiproov ja väljakutse, et tulemus saaks ajaloolise konteksti vääriline. “Luigetiigi majade renoveerimise puhul säilitame moodsa aja mugavusi lisades hoonetele ja piirkonnale omase stiili, milles aitab meid ka varasem kogemus lähedal asuvate Villa Mon Repose ja Noblessneri kvartali muinsuskaitse aluste mälestiste renoveerimiselt,” märkis ta.

1Partner Ehitus on tunnustatud ajalooliste ehitiste renoveerimise kogemusega ehitusettevõte, mis on taastanud muuhulgas Noblessneris asuvad Shishi, Põhjala Pruulikoja ja KAI kunstikeskuse esindushooned, samuti Tallinna Kunstikooli ja Larseni Stereo House’i. Tallinna linn on 1Partner Ehituse tegevust tunnustanud kolmel korral, Muinsuskaitseamet omistas ettevõttele aastapreemia Lillepaviljoni restaureerimise eest.

Eestimaisel kapitalil põhinev kinnisvaraettevõte Lind Living omab ning arendab peamiselt Eesti Vabariigi ja Rüütelkonna hiilgeaegade hooneid – nii elu- ja ärimaju kui ka segasihtotstarbelisi maju. Ettevõte halduses on ca 70 korterit ja sama palju äripindu, sh mitmed tuntud hooned Tallinna vanalinnas, Toompeal ja Kadriorus ja Tartus asuv endine Eesti Panga hoone Munga tänaval. Viimastel aastatel on Lind Living arendanud ja renoveerinud mitmeid hooneid Tallinnas ja Tartus. Ettevõtte portfelli kuuluvad Tallinnas Pirita tee äärde Lillepaviljoni kõrvale rajatud Laferme hoone, mis koosneb esimese korruse ja maa-aluse parkla kaudu ühendatud uuest ja ajaloolisest hoonest. Ajalooline osa renoveeriti täielikult ning sellele lisandus modernne, lähiümbruse hoonetega harmooniliselt sobituv juurdeehitus. Uusehitusena on Lind Living rajanud näiteks ka äripindadega kortermaja Tallinnas Kentmanni 28.

260409 Lind Living renoveerib korteriteks kaks Luigetiigi vaatega väärikat hoonet Kadriorus 2

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Uus Maa: kolm aastat kestnud reaalhindade langus Tallinna korteriturul hakkab läbi saama

Uus MaaEesti suurima kinnisvarabüroo juhi Argo Pillessoni sõnul hakkab kolm aastat kestnud reaalhindade langus Tallinna korteriturul läbi saama – hinnastatistika näitab, et inflatsiooniga korrigeeritud korterihindade languse tempo on aeglustunud ning sel aastal võib ees oodata murdepunkt.

„Nominaalselt ehk eurodes mõõdetult on Tallinna korterite hinnad viimased kolm aastat nagu naelutatult paigal seisnud, samas oleme juba pikalt olnud kõrge inflatsiooni keskkonnas, mis on Tallinna korterite keskmist hinda suhtes ostujõuga viimase nelja aastaga ligi 14% alla toonud. Sama suur oli kümnendi alguses, 2020.-2022. aastate inflatsiooniga korrigeeritud ehk reaalhindade kasv. Kinnisvara ostujõu mõttes oleme seega jõudnud ringiga tagasi Covidi-eelsesse aega. Kujundlikult väljendades – sama korteri müümisel võid saadud raha eest poest osta täpselt sama palju kaupa kui 2020. aastal ehk korteri hind on tõusnud inflatsiooniga võrdses mahus,“ ütles Pillesson.

„Tehinguaktiivsus on viimasel aastal olnud küllaltki kõrge ning ka 2026. aasta esimene kvartal näitas 2 070 tehinguga korralikku tulemust, mis on 2,4% üle viimase 15 aasta keskmise. Kõrge tehinguaktiivsuse taustal on hakanud ka korterite müügihind tasapisi ülespoole rühkima. Tallinna korterite 2026. aasta esimese kvartali mediaanhind oli 2 893 €/m2, mis tähendab aastases võrdluses 2,5% kasvu, mis on parim näitaja alates 2023. aastast,“ rääkis Pillesson.

„Samal ajal on palgad kasvanud kordades kiiremini kui korterite hinnad. 50-ruutmeetrine Tallinna korter maksab täna ligikaudu 73 Harju maakonna mediaankuupalka, samas kui 2020. aastal oli see näitaja 80 juures ning 2022. aasta lõpus 93. Ostja positsioon ehk sisuliselt korteri kättesaadavus ei olegi sellel kümnendil nii hea olnud kui praegu,” lisas Pillesson.

„Kui inflatsioon jääb aasta lõikes alla 4% ning tehinguaktiivsus sarnasele tasemele, on realistlik, et jõuame aasta kokkuvõttes murdepunktini, kus ka Tallinna korterite reaalhind pöördub kasvule. Mina julgeks sellele panustada. Seda toetab ka 2026. aastal oodatav tehingute struktuuri muutus ehk uusarenduse turu taastumine, mis toob statistikasse rohkem kõrgema hinnaga tehinguid. Pikaajalises vaates on see, et kinnisvara hinnakasv ületab reeglina inflatsiooni, makromajanduslik tõde,“ nentis Pillesson.

„Tallinna tänavune tehingustatistika näitab, et jaanuar ja veebruar olid mullusega võrreldes nõrgemad – tehti vastavalt 12,5% ja 8,5% vähem tehinguid kui aasta varem. Märts pöördus aga tugevalt – 778 tehinguga kasvas aktiivsus aastaga 8,4%, mis tõmbas 2026. aasta esimese kvartali keskmise üles. Üle Eesti tehti esimeses kvartalis 8 978 kinnisvaratehingut, mis on küll aastases võrdluses 1,8% vähem, kuid tehingute koguväärtus kasvas 2,7%, ulatudes 1,196 miljardi euroni. Märtsis oli selgelt tajuda turu aktiviseerumist ning võib öelda, et Iraani konfliktist tulenev geopoliitiline pinge, kütuse kallinemine ega kuue kuu euribori tõus 2,5 protsendini ei ole Eesti kinnisvaraturu aktiivsusele olulist negatiivset mõju avaldanud,” ütles Pillesson.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

KV.EE: Tallinna majade hinnad kerkisid aastaga 8 protsenti

Kinnisvaraportaal KV.EEKinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 03.2026 müügiks 553 maja Tallinna. Tallinna majade müügipakkumiste arv on aastatagusega võrreldes vähenenud 12%. Tallinna majade müügipakkumiste eest küsitud 03.2026 keskmine hind oli 2470 €/m². Seda on 8% võrra rohkem kui aasta tagasi.

Maja müügipakkumiste arv portaalis KV.EE on vähenenud kõikides Tallinna linnaosades peale Nõmme linnaosa. Majade müügipakkumiste arvu vähenemine on kohati olnud isegi kuni paarikümne protsendi suurune. Vaid Nõmmel pakuti 03.2026 kinnisvaraportaalis KV.EE müügiks 121 maja ehk 6% võrra rohkem kui aasta varasemalt.

Tallinna majade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE on enamikus Tallinna linnaosades pigem kerkinud. Hinna muutuste taga võivad olla struktuursed muutused pakkumises ehk müügiks pakutakse teistsuguse olemuse ja kvaliteediga maju. Väikese müügipakkumiste arvu juures on sellised mõjud hinnale tavapärased.

Kevad on majade müügi turu avanemise ja elavnemise aeg. Eeldada võib, et majade müügipakkumisi kinnisvaraportaalis KV.EE jääb lähikuudel vaikselt vähemaks. Majade müügihinnad, mis on viimaste aastate jooksul erinevalt korteritest pigem kerkinud, jätkavad mõõduka tempoga kindlat, kuid aeglast tõusu.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maja / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Maja / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
03.2025 03.2026 Muutus, % 03.2025 03.2026 Muutus, %
Haabersti 87 85 -2% 2 549 2 800 10%
Kadriorg 13 6 -54% 3 854 4 548 18%
Kesklinn 64 54 -16% 2 595 2 477 -5%
Kristiine 60 42 -30% 1 808 2 030 12%
Lasnamäe 55 37 -33% 1 023 1 000 -2%
Mustamäe 37 28 -24% 987 966 -2%
Nõmme 114 121 6% 2 265 2 611 15%
Pirita 146 135 -8% 3 122 3 035 -3%
Põhja-Tallinn 42 39 -7% 1 559 2 347 51%
Tallinn 630 553 -12% 2 283 2 470 8%
Eesti 4 757 4 456 -6% 1 726 1 775 3%
Harjumaa 2 175 2 011 -8% 2 307 2 389 4%
Harku vald 207 197 -5% 2 326 2 279 -2%
Jõelähtme vald 120 91 -24% 2 436 2 387 -2%
Kiili vald 91 98 8% 2 657 2 905 9%
Rae vald 172 149 -13% 2 691 2 749 2%
Saue vald 177 189 7% 1 870 2 039 9%
Viimsi vald 266 265 0% 2 908 2 927 1%
Narva 40 26 -35% 545 486 -11%
Rakvere 44 42 -5% 1 218 1 392 14%
Pärnu 233 223 -4% 1 677 1 679 0%
Tartu 182 180 -1% 1 732 1 856 7%
Andmete allikas: portaal KV.EE

2026-04-08 Majade müügipakkumiste keskmine hind Tallinnas kinnisvaraportaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

LHV: Liven alustas ettevalmistusi aktsiatega börsile tulekuks

LHV PankPärast pikemat pausi on Balti börsil taas oodata uut aktsiate esmast avalikku pakkumist (IPO). Eesti kinnisvaraarendaja Liven AS teatas ettevalmistuste alustamisest, et sel kevadel viia läbi esmane avalik aktsiapakkumine ning taotleda aktsiate noteerimist Nasdaq Tallinna põhinimekirjas.

See oleks esimene IPO Balti põhinimekirjas pärast Eleving Groupi (2024) ja Infortari (2023) börsidebüüti. Liveni IPO võiks olla märk Baltikumi aktsiaturu elavnemisest ning julgustada ka teisi turuosalisi uusi pakkumisi kavandama.

Liven plaanib avaliku pakkumise suunata nii jae- kui ka institutsionaalsetele investoritele Eestis, Lätis ja Leedus. Kaasatavat kapitali kasutatakse eelkõige uute arenduskinnistute soetamiseks ning ettevõtte pikaajalise kasvustrateegia elluviimiseks. Lisaks võimaldab IPO tugevdada ettevõtte kapitalistruktuuri.

Mis ettevõte on Liven?

Liven on Eesti kinnisvaraarendaja, kes keskendub terviklike elukeskkondade arendamisele peamiselt Tallinnas ja selle lähiümbruses ning Berliinis. Ettevõtte tegevus hõlmab nii elamukinnisvara kui ka äripindade arendamist.

2025. aasta oli Liveni jaoks aktiivne. Ettevõte alustas ligi 300 uue elu- ja äripinna ehitusega, sõlmis 176 müügilepingut ning andis klientidele üle 139 kodu. Finantsnäitajate poolest ulatus müügitulu 49,3 miljoni euroni ja puhaskasum 5,4 miljoni euroni. Aasta lõpu seisuga oli ettevõtte varade maht 86,5 miljonit eurot ning omakapital 23,6 miljonit eurot. Alates 2019. aastast on Liveni audiitoriks KPMG Baltics.

Varasem kapitaliturgude kogemus

Liven ei ole kapitaliturul uus tegija. Alates 2024. aasta kevadest on ettevõtte rohevõlakirjad noteeritud Nasdaq Balti võlakirjade nimekirjas, mis annab investoritele võrdluspunkti ettevõtte senise finantsdistsipliini ja turukäitumise hindamiseks.

Ettevõtte tegevjuhi Andero Lauri sõnul on IPO olnud strateegiline eesmärk juba mitu aastat: „Aktsiaemissiooni siht on Livenil olnud juba aastast 2019 ning oleme selle suunas pidevalt tööd teinud.“ Tema hinnangul on investorite usaldus ettevõtte vastu kasvanud ka tänu edukatele võlakirjaemissioonidele ja stabiilsele klientide nõudlusele Liveni arenduste järele ka väljakutseterohkes majanduskeskkonnas.

LHV Pank on kavandatava aktsiate avaliku pakkumise finantsnõustaja ja korraldaja ning õigusnõustamist pakub Ellex Raidla advokaadibüroo. Liveni kolm asutajat ning kaks suurimat strateegilist võtmeaktsionäri on LHV-ga sõlmitud 12-kuulise kokkuleppe alusel võtnud kohustuse mitte müüa neile kuuluvaid aktsiaid.

Täpsed pakkumise tingimused nagu emissiooni maht, hinnavahemik ja ajakava selguvad pärast prospekti kinnitamist Finantsinspektsiooni poolt. Pakkumise ajastus sõltub suuresti turuolukorrast ja Finantsinspektsiooni poolt prospekti kinnitamisest. Seega tasub investoritel uudistel silma peal hoida, sest pakkumise täpsetest tingimustest teatab Liven juba eraldi börsiteatega.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Adaur Grupp: korteritehingute kvartalikokkuvõte 2026 I kvartal

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine ruutmeetrihind, käive ja tehingute keskmine koguhind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa- ja ruumiamet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute käive (€) ja keskmine koguhind (€) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute kogupindala (m²) ja keskmine tehingus oleva korteri suurus (m²) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Maakondade korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute arvu jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute käibe jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute keskmine koguhind (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute arvu jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute käibe jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute keskmine koguhind (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Domus Kinnisvara: Kinnisvaraturu ülevaade, märts 2026

Domus KinnisvaraMärts 2026 tõi kinnisvaraturule kevadise elavnemise, kuid hinnaliikumised jäid piirkonniti erinevaks. Tallinnas ja Tartus kasvas korteritehingute arv ning hinnatase püsis stabiilne või liikus kergelt allapoole, viidates tasakaalus turule.

Pärnus toimus samal ajal märgatavam hinnalangus, kuigi aktiivsus kasvas, samas kui Viljandis ja Kuressaares mõjutasid turgu jätkuvalt üksikud tehingud, tuues kaasa suuremaid hinnakõikumisi. Eramute segmendis oli näha aktiivsuse kasvu eelkõige Tallinnas ja Tartus, samas kui väiksemates piirkondades jäi see tagasihoidlikumaks. Kokkuvõttes kinnitab märts turu hooajalist elavnemist: tehinguaktiivsus suureneb, kuid hinnad liiguvad eri suundades sõltuvalt piirkonnast ja tehingute struktuurist.

Harju maakond

Tallinna kinnisvaraturg näitas märtsis mõõdukat hinnalangust koos aktiivsuse kasvuga. Korterite keskmine hind langes kuuga 2%, ulatudes 3 043 euroni ruutmeetri kohta, kuid jäi aasta võrdluses 2% kõrgemaks. Korteritehinguid tehti 776, mis on rohkem kui veebruaris ning viitab turu elavnemisele kevadhooaja alguses. Hinnalangus koos tehingute arvu kasvuga viitab pigem tehingute struktuuri muutusele kui nõudluse nõrgenemisele.

Eramute segmendis toimus 26 tehingut, mis on märgatav kasv võrreldes veebruariga ning ka veidi rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa tehinguid registreeriti 4, mis on rohkem kui eelmisel kuul. Kokkuvõttes näitab Tallinna märts turu laiapõhjalisemat elavnemist: lisaks korteriturule kasvas aktiivsus ka eramute segmendis, viidates kevadise nõudluse tugevnemisele.

260409 Kinnisvaraturu ülevaade, märts 2026 1

Tartu maakond

Tartu kinnisvaraturg oli märtsis stabiilne, kuid näitas mõningast aktiivsuse kasvu. Korterite keskmine hind püsis kuises võrdluses muutumatuna 2 491 €/m² juures, kuid jäi aasta lõikes 4% madalamaks. Korteritehinguid tehti 136, mis on rohkem kui veebruaris ning viitab kevadhooaja algusele omasele turu elavnemisele. Hinnataseme püsimine koos tehingute arvu kasvuga viitab tasakaalus turule.

Eramute segmendis toimus 17 tehingut, mis on rohkem kui veebruaris ning ka selgelt kõrgem kui aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa osas registreeriti 1 tehing, mis on vähem kui eelmisel kuul ja jääb alla mullusele tasemele. Kokkuvõttes näitab Tartu märts turu mõõdukat tugevnemist: korteritehingute arv kasvas, hinnad püsisid stabiilsed ning aktiivsus suurenes eelkõige eramute segmendis.

260409 Kinnisvaraturu ülevaade, märts 2026 2

Pärnu maakond

Pärnu kinnisvaraturg näitas märtsis selget hinnalangust, kuid aktiivsus püsis suhteliselt tugev. Korterite keskmine hind langes kuuga 7% ja jäi aasta võrdluses 10% madalamaks, ulatudes 2 108 euroni ruutmeetri kohta. Korteritehinguid tehti 83, mis on rohkem kui veebruaris ning viitab turu elavnemisele vaatamata hinnasurvele.

Eramute segmendis toimus 11 tehingut, mis on vähem kui veebruaris ning jääb ka alla eelmise aasta märtsi tasemele. Hoonestamata elamumaa turul registreeriti 18 tehingut, mis on märgatav kasv võrreldes eelmise kuuga ning oluliselt rohkem kui aasta tagasi. Kokkuvõttes iseloomustab Pärnu märtsi hinnakorrektsioon korteriturul koos aktiivsuse kasvuga, samas kui elamumaade segment näitab tugevat nõudlust.

260409 Kinnisvaraturu ülevaade, märts 2026 3

Viljandi maakond

Viljandi kinnisvaraturg näitas märtsis mõõdukat hinnatõusu, kuid aktiivsus jäi tagasihoidlikuks. Korterite keskmine hind tõusis kuuga 4% ja oli aasta võrdluses 19% kõrgem, ulatudes 1 362 euroni ruutmeetri kohta. Korteritehinguid tehti 15, mis on vähem kui veebruaris ning peegeldab väikese turu tavapärast kõikumist. Hinnatõus väikese tehingumahu juures viitab eeskätt üksikute kallimate tehingute mõjule.

Eramute segmendis toimus 2 tehingut, mis on vähem kui veebruaris ning jääb ka alla eelmise aasta märtsi tasemele. Hoonestamata elamumaa osas registreeriti 3 tehingut, mis on rohkem kui eelmisel kuul ja ka rohkem kui aasta tagasi. Kokkuvõttes oli Viljandi märts ebaühtlane: korterite hinnad liikusid ülespoole, kuid tehinguaktiivsus jäi madalaks ning turu liikumist mõjutavad jätkuvalt üksikud tehingud.

260409 Kinnisvaraturu ülevaade, märts 2026 4

Saare maakond

Kuressaare kinnisvaraturg näitas märtsis hinnatõusu koos aktiivsuse kasvuga. Korterite keskmine hind tõusis kuuga 4%, ulatudes 1 902 euroni ruutmeetri kohta. Veebruari hinnainfo puudus, seoses tehingute vähesusega, kuid aastavõrdluses on hinnatase tõusnud võrreldes eelmise aasta märtsiga. Korteritehinguid tehti 18, mis on märgatavalt rohkem kui veebruaris ning viitab turu elavnemisele pärast väga tagasihoidlikku aasta algust.

Eramute segmendis toimus 2 tehingut, mis on rohkem kui veebruaris, kuid jääb alla eelmise aasta tasemele. Hoonestamata elamumaa osas tehinguid ei registreeritud, mis näitab aktiivsuse langust võrreldes nii eelmise kuu kui ka mulluse märtsiga. Kokkuvõttes iseloomustab Kuressaare märtsi turu elavnemine korteritehingutes ja hinnatõus, kuid teiste segmentide aktiivsus püsib madal ning turu üldpilt jääb väikesele piirkonnale omaselt kõikuvaks.

260409 Kinnisvaraturu ülevaade, märts 2026 5

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Resolutions of the annual general meeting of shareholders of Liven AS

LivenThe annual general meeting of Liven AS was held on 09.04.2026 at the salon office of Liven AS at Telliskivi 60/5, 10412, Tallinn (ground floor). The meeting was held in Estonian language.

The meeting was attended by 28 shareholders, whose shares represented 11 219 204 votes, which is a total of 93,49% of the total voting rights.

Resolutions adopted at the meeting:

1.   Approval of the annual report for 2025
1.1. To approve the consolidated annual report for the year 2025 prepared by the management board of Liven AS and approved by the supervisory board as submitted to the general meeting.

In favour: 11 219 204 votes, or 100% of the votes represented at the meeting.

2.   Distribution of profits
To approve the following profit distribution proposal submitted by the management board of Liven AS:
2.1. To approve the net profit for the financial year 2025 in the amount of EUR 5,414 thousand.
2.2. To pay a total dividend to shareholders in the amount of EUR 1,362 thousand.
2.3. To transfer EUR 4,052 thousand to retained earnings from previous periods.
2.4. The list of shareholders entitled to dividends will be fixed as at the close of business on 16.04.2026 in the Nasdaq CSD settlement system.
2.5. Dividends will be paid on 20.04.2026 or on a date close to that date.

In favour: 11 219 204 votes, or 100% of the votes represented at the meeting.

3. Approval of preparations for the initial public offering and admission of shares to trading
In connection with the planned initial public offering and admission to trading of Liven AS shares:
3.1 To approve the preparation of the offering and to authorise the supervisory board of Liven AS to make the necessary preparations for carrying out the offering, including obtaining approval of the prospectus from the Estonian Financial Supervision and Resolution Authority;
3.2 To approve the admission to trading of all shares of Liven AS on the Baltic Main List of Nasdaq Tallinn Stock Exchange and to authorise the supervisory board of Liven AS to submit an application to Nasdaq Tallinn AS, the operator of Nasdaq Tallinn Stock Exchange, for the admission to trading of all shares of Liven AS on the Baltic Main List of Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

In favour: 11 219 004 votes, or 100% of the votes represented at the meeting.

4. Exclusion of pre-emptive subscription rights
4.1. In connection with the planned initial public offering, listing and admission to trading of Liven AS shares, to exclude, pursuant to Section 345 of the Commercial Code, the pre-emptive right of the existing shareholders of Liven AS to subscribe for new shares in the event of an increase of share capital carried out within the framework of the public offering.

In favour: 11 219 204 votes, or 100% of the votes represented at the meeting.

5. Amendment of the articles of association
5.1. To amend clause 2.2 of the articles of association of Liven AS and word it as follows:
“The supervisory board shall have the right, within 3 years as of the entry into force of this version of the articles of association, to increase the share capital of the company by up to one-half of the amount of the share capital in force as at the date of entry into force of this version of the articles of association. When resolving on an increase of share capital pursuant to this clause, the supervisory board shall have all the rights of the general meeting. The supervisory board shall have the right to increase the share capital both by monetary and non-monetary contributions.”
5.2. To approve the new version of the articles of association as submitted to the general meeting of shareholders.

In favour: 11 219 204 votes, or 100% of the votes represented at the meeting.

Liven AS AGM 2026 presentation only EST available

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Alusta karjääri kinnisvaras – liitu stardiprogrammiga

KinnisvarakoolKas oled mõelnud karjäärile kinnisvaramaaklerina või soovid oma seniseid teadmisi täiendada? Kinnisvarakooli alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm annab sulle vajalikud teadmised ja praktilised oskused, et teha edukas algus kinnisvaravaldkonnas või viia oma senine tegevus uuele tasemele.

Programm on mõeldud sulle, kui:

  • plaanid alustada maakleritööd;
  • soovid omandada põhjalikke teadmisi juriidikast ja kinnisvaraturust;
  • tahad täiendada oma teadmisi hindamise, ehituse, planeerimise ja maksustamise valdkonnas;
  • soovid pakkuda klientidele professionaalset ja usaldusväärset teenust;
  • valmistud maakleri kutseeksamiks.

Stardiprogramm koosneb praktilistest koolitustest, kus käsitletakse kinnisvara hindamist, turundust, müügitehnikaid ja kliendisuhtlust.

Koolituste ajakava:

Koolitused toimuvad hübriidõppes – saad valida kontaktõppe Tallinnas koolitusklassis või osaleda mugavalt MS Teamsi vahendusel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Tallinn: Telliskivi ja Balti jaama ümbrus kujuneb kaasaegseks linnaruumiks

TallinnTallinna linnavalitsus esitas volikogule kehtestamiseks Telliskivi tn 62 ja 64 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu, mis loob eeldused Balti Jaama turu väliosa ja tänavatoiduala uuendamiseks ning piirkonna terviklikuks arendamiseks.

Linnaplaneerimise abilinnapea Tiit Teriku sõnul aitab planeering piirkonna arengule anda olulise tõuke. „Telliskivi ja Balti jaama ümbrus on kujunenud üheks Tallinna kõige elavamaks linnaruumiks. Selle detailplaneeringuga korrastatakse tänavavõrku ja lisatakse kvartalit läbivad kõnniteed, loome uusi avalikke väljakuid ja tugevdame ühendusi Kalamaja, Pelgulinna ning Balti jaama vahel. Samuti võimaldab planeering taastada ja väärtustada ajaloolisi tööstushooneid ning tuua piirkonda uusi teenuseid ja ettevõtlust,“ ütles Terik.

Planeeringuala suurus on ligikaudu 3,12 hektarit, kuhu kavandatakse uusi ärihooneid, avalikke väljakuid, Balti Jaama turu laiendus, avalikud jalakäiguteed ning kõrghaljastusega pargiala. Uus ruumilahendus seob loogiliselt kokku Balti Jaama turu, Telliskivi loomelinnaku ja Kalamaja ning parandab oluliselt jalakäija- ja kergliiklusühendusi. See pakub võimaluse muuta seni peamiselt tööstus- ja tehnorajatistega täidetud ala kaasaegseks, jalakäijasõbralikuks ning mitmekülgseid funktsioone toetavaks kvartaliks.

Arhitektuuriajalooliselt väärtuslikud vabriku- ja tööstushooned on planeeringu kohaselt ette nähtud säilitada ja restaureerida, eksponeerides piirkonna ajaloolist kihistust ning põimides selle uue linnaruumiga.

Planeeringu üks visuaalselt kõige silmapaistvamaid elemente on eristuva vormiga 33,4 meetri kõrgune aktsenthoone, mis on kavandatud Kopli ja Kotzebue tänava pikenduste ristumiskohta. Hoone alumine osa on mahult minimaalne ja jätab maapinna tasandile avara liikumisruumi, laiem kahekorruseline hooneosa algab alles 22 meetri kõrguselt. Aktsenthoonel on ette nähtud avalik funktsioon, näiteks toitlustus või galeriid. Hoone kuju ja asukoht on valitud selliselt, et säiliksid vaated Tallinna vanalinna siluetile, mille kaitsevööndisse ala osaliselt jääb. Hoone lõplik arhitektuur selgub korraldatava arhitektuurivõistluse käigus.

Detailplaneeringu koostamise aluseks on KOKO arhitektide kontseptsioon. Planeeringu on koostanud K-Projekt AS, selle materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP043360.

260408 Telliskivi ja Balti jaama ümbrus kujuneb kaasaegseks linnaruumiksIllustratsiooni autor: KOKO Arhitektid OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Bigbank: Iraani sõda hakkab ka meie hindadesse jõudma

BigbankStatistikaameti andmetel kasvasid tarbijahinnad märtsis 3,6%. Nagu ka eeldada võis, vedas hinnatõusu kütusehindade kallinemine, diiselkütuse hind kasvas aasta taguse perioodiga võrreldes koguni 27% ning bensiin 14%. Kütusehinna tõus kergitas ka transporditeenuste hinda 7%. Jätkuvalt andis oma panuse hinnatõusu pea aasta tagune meditsiiniteenuste kallinemine, aga selle mõju taandub järgnevatel kuudel välja. Samuti kallinesid toidukaubad 4%.

Vaadates keskpanga prognoosi ja arvestades nende kriisistsenaariumi, siis arvata võib et 3,6% ei jää inflatsiooni laeks sellel aastal. Järgmisel kuul ilmselt veab hinnatõusu suveräänselt kütusehinna tõus, sest naftakriis Iraanis ei näita vaibumise märke. Peamine küsimus on, kui kiiresti jõuab transporditeenuste kallinemine kõikidesse teistesse kaupadesse ja teenustesse. Sõltuvalt kaupmeeste varudest võib see juhtuda juba aprillis aga kindlasti näeme esmaseid mõjusid juba mais. Oma rolli selle aasta inflatsioonis hakkab mängima ka palgatõus, seda eriti just teenuste sektoris.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Tallinn: Tallinn edestab turismimahus Riiat, Vilniust ja Helsingit

TallinnTallinna välisturismi majandusliku mõju värske analüüs näitab, et pealinn on pärast pandeemia-aastate langust jõudsalt taastunud ja liigub mõõduka, kuid stabiilse kasvu suunas. Mobiilpositsioneerimise andmetel külastas Tallinna 2025. aastal 3,42 miljonit väliskülastajat. Majutusstatistika järgi tehti samal ajal ligikaudu 3,4 miljonit välisööbimist.

Turismisektori majandusnäitajad põhinevad seejuures 2024. aasta tervikandmetel. Turismiga seotud majandusharudes töötas üle 34 000 inimese ning ettevõtted tasusid kokku 293 miljonit eurot tööjõumakse. Nende ettevõtete koondmüügitulu ulatus 4,3 miljardi euroni. Analüüsi kohaselt on turism Tallinna majanduses jätkuvalt üks suurema mõjuga valdkondi.

Abilinnapea Kristjan Järvani sõnul on turism pealinna majanduse jaoks väga oluline valdkond ning kasvavad külastusmahud näitavad selgelt Tallinna linna ja kogu turismisektori tugevat ühispanust. „See on hea lähtekoht, kuid edasine kasv eeldab sihipärast tööd ka madalhooajal. Just seetõttu panustame järjest rohkem konverentside ja ärisündmuste Tallinnasse toomisse, mis aitavad hooajalisust vähendada ja kohalikele ettevõtetele stabiilsemat käivet tagada. Konverentsimeede ja rahvusvaheliste sündmuste toomine on võtmetähtsusega, et tagada turismimajanduse ühtlane hoog läbi kogu aasta,“ ütles Järvan.

Analüüsi keskne järeldus on, et välisturismi kasv suurendab märgatavalt Tallinna majutusasutuste võimekuse vajadust. Prognooside kohaselt on aastaks 2040 linna eeldatava ööbimismahtu teenindamiseks vaja 1 400-2 200 lisatuba. Praegu on Tallinnas 9801 tuba.

Lisanduvad väliskülastajad toovad linnale otsest majanduslikku kasu. Iga 10 000 lisakülastajat toob Tallinna majandusse hinnanguliselt ligikaudu 4,25 miljonit eurot lisakäivet, loob umbes 48 uut töökohta ja ligi 100 000 euro eest täiendavaid tööjõumakse. Keskmine väliskülastaja kulutas Tallinnas 2024. aastal 245 eurot reisi kohta, mitmepäevaturist aga 336 eurot.

Tallinn on jätkuvalt Eesti turismi keskpunkt: 69 protsenti kõigist Eesti väliskülastajate ööbimistest toimub pealinnas. Ka turismi intensiivsus – väliskülastajate ööbimiste arv elaniku kohta – on Tallinnas kõrgem kui Stockholmis, Riias, Vilniuses või Helsingis. Prognooside järgi võib 2035. aastaks Tallinnas olla 3,26-4,21 miljonit ööbimist ning 2040. aastaks 3,40-4,28 miljonit. Suurimad kasvuturud on Poola, Itaalia ja Ameerika Ühendriigid, samas kui Soome jääb endiselt suurimaks lähteriigiks.

Analüüs rõhutab, et majutusvõimekuse arendamine peab käima käsikäes Tallinna lennujaama ja turismituru kasvuga. Suvisel kõrghooajal ulatub hotellide täituvus juba praegu 86 protsendini, mis seab piirid võimekusele teenindada kasvavat külastajate hulka. Seetõttu on oluline tegeleda sellega, et vähendada turismi hooajalisust ja tugevdada Tallinna atraktiivsust ka madalhooajal, et tagada majutusettevõtetele ja teiste teenusepakkujatele stabiilne müügimaht kogu aasta vältel.

Välisturism mõjutab positiivselt ka Eesti majandust tervikuna. Tallinnas teenitud tulu moodustab ligikaudu 76 protsenti kogu Eesti väliskülastajate kogukulutustest ning Tallinna hinnanguline reisiteenuste eksport ulatus 2024. aastal 1,1 miljardi euroni. Turismisektori panus kinnitab, et Tallinna roll Eesti majanduses on märkimisväärne ning edasine kasv eeldab sihipärast planeerimist ja investeeringuid.

Analüüsi on koostanud Tallinna strateegiakeskuse ettevõtlusteenistuse analüütikud ning sellega saab tutvuda kodulehel Tallinna turismi ülevaated – Visit Tallinn.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Swedbank: Märtsis hinnatõus peatus, kuid aastane kasv oli 3,6%

SwedbankKeskmise tarbimiskorvi maksumus püsis märtsis veebruariga samal tasemel. Elektri odavnemine tasakaalustas mootorikütuste kallinemise. Aastataguse ajaga võrreldes oli hinnatõus 3,6%.

Elektri hind alanes märtsis märgatavalt

Erakordselt soe ja päikesepaisteline ilm ning ühenduste töökindlus tõid märtsis kaasa elektri börsihinna märgatava languse nii eelmise kuu kui eelmise aasta sama ajaga võrreldes. Aprillis langeb elektri hind ilmselt veel, kuna elektri tarbimine väheneb ja taastuvenergia suurem osakaal toob hinna alla.

Mootorikütuste ja gaasi hinnad kasvasid oluliselt

Mootorikütused kallinesid samas märtsis veebruariga võrreldes 17,9% võrra ning gaasi hind kerkis kuuga 8,7% võrra. Viimastel päevadel on olukord Lähis-Idas veelgi pingelisemaks muutunud ja nafta hind on sellele reageerinud uue tõusuga. USA tugevast survest hoolimata paistab Iraanil nii kannatust kui rakette veel olevat.

Rongipiletid kallinesid Tallinnas ja selle lähistel. Mootorikütuste hinnatõus toob ilmselt kaasa ka muu ühistranspordi hindade üle vaatamise.

Toit odavnes

Toidukaupade hinnad vähenesid märtsis 0,6% võrra või, köögiviljade ja kohvi hinna languse järel. Piimatoodete hinnad alanesid Euroopas eelmise aasta teisel poolel tugeva ülepakkumise tõttu. Eestis on langenud või hind, samas juustude hinnad on püsinud. Kohvi hind kõigub kuust-kuusse sõltuvalt erinevatest sooduspakkumistest. Eestis on toidu jaemüük väga killustunud ja toidukauplusi palju. Seetõttu on jaekettide konsolideerumine positiivne ja võimaldab toidukauplustel saavutada suuremat mastaabisäästu.

Tarbimine kasvab

Kaalutud keskmine netopalk kerkib tänavu umbes kümnendiku võrra. Nii et isegi juhul, kui inflatsioon kujuneb oodatust mõnevõrra kiiremaks, palgasaajate ostujõud sel aastal kasvab. Maksuküüru kaotamise mõju on märgata nii Swedbanki klientide sissetulekutes kui ka tarbimises. Esimese kolme kuu jooksul on Swedbanki klientide keskmine netopalk tõusnud aastataguse ajaga võrreldes ligi kümnendiku võrra ja kaardimaksed umbes 7%.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark