Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Alusta oma teekonda kinnisvaramaailmas

KinnisvarakoolKas oled mõelnud kinnisvaramaakleri karjäärile või soovid täiendada oma seniseid teadmisi? Kinnisvarakooli Alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm annab Sulle vajalikud teadmised ja oskused, et astuda edukalt kinnisvaravaldkonda või viia oma senine töö uuele tasemele.

Programm sobib Sulle, kui:

  • plaanid alustada maakleritööd;
  • soovid omandada põhjalikke teadmisi juriidikast ja kinnisvaraturust;
  • soovid täiendada oma teadmisi hindamise, ehituse, planeerimise ja maksustamise valdkonnas;
  • soovid pakkuda klientidele professionaalset teenust;
  • valmistud maakleri kutseeksamiks.

Stardiprogramm koosneb praktilistest koolitustest, kus käsitletakse nii kinnisvara hindamist, turundust, müügitehnikaid kui ka kliendisuhtlust. Osalejatele pakutakse lisaks väärtuslikke õppematerjale ning programmil on koostöölepped Eesti juhtivate kinnisvarabüroodega – seega on edukatel lõpetajatel eelis tööle kandideerimisel.

Koolituste ajakava:

Koolitused toimuvad hübriidõppes – saad valida kontaktõppe Tallinna Tulika 19 koolitusklassis või osaleda mugavalt MS Teamsi vahendusel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Nordecon: 2025 III quarter and 9 months consolidated interim report (unaudited)

NordeconCompared to the optimistic estimates at the beginning of the year, the economic growth forecast for 2025 has become increasingly modest. Estonia’s economic growth continues at a slow pace, with the latest forecasts estimating annual growth at 0.6%. The construction market shows signs of stabilisation, but the sector’s recovery remains very slow and uneven.

The Buildings segment accounts for 80% of the Group’s total revenue, and there has been no significant change in the revenue distribution between segments compared to the same period last year. The decrease in revenue compared to the same period in 2024 was primarily affected by an approximately 21% decline in the volume of the Buildings segment. Revenue in the Infrastructure segment remained essentially at the same level. During the reporting period, the Group signed a substantial volume of new contracts, the impact of which on revenue will materialise over a longer timeframe.

The Group’s gross profit margin was 6.7% and operating profitability 3.2%. Net profit for the reporting period was mainly affected by an exchange loss resulting from the weakening of the Ukrainian hryvnia against the euro.

On an annual basis, i.e., compared to 30 September 2024, the Group’s order book increased by 41%. The volume of outstanding work increased in both the Buildings and Infrastructure segments. A significant share of the order book consists of work to be performed in 2026 and 2027.

Condensed consolidated interim statement of financial position

€’000 30 September 2025 31 December 2024
ASSETS
Current assets
Cash and cash equivalents 8,083 8,195
Trade and other receivables 44,289 29,449
Prepayments 3,261 3,543
Inventories 25,500 28,091
Total current assets 81,133 69,278
Non-current assets
Other investments 77 77
Trade and other receivables 11,202 10,681
Investment property 5,517 5,517
Property, plant and equipment 12,553 13,247
Intangible assets 14,922 14,951
Total non-current assets 44,271 44,473
TOTAL ASSETS 125,404 113,751
LIABILITIES
Current liabilities
Borrowings 11,758 12,626
Trade payables 51,308 36,819
Other payables 9,814 10,260
Deferred income 12,519 12,472
Provisions 809 1,333
Total current liabilities 86,208 73,510
Non-current liabilities
Borrowings 3,395 5,720
Trade payables 2,955 5,091
Provisions 3,259 2,826
Total non-current liabilities 9,609 13,637
TOTAL LIABILITIES 95,817 87,147
EQUITY
Share capital 14,379 14,379
Own (treasury) shares (660) (660)
Share premium 635 635
Statutory capital reserve 2,554 2,554
Translation reserve 4,429 4,034
Retained earnings 6,484 4,746
Total equity attributable to owners of the parent 27,821 25,688
Non-controlling interests 1,766 916
TOTAL EQUITY 29,587 26,604
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 125,404 113,751


Condensed consolidated interim statement of comprehensive income

€’000 9M 2025 Q3 2025 9M 2024 Q3 2024 2024
Revenue 147,666 55,028 178,722 63,777 223,925
Cost of sales (137,747) (50,559) (165,955) (58,204) (207,155)
Gross profit 9,919 4,469 12,767 5,573 16,770
Marketing and distribution expenses (279) (110) (301) (129) (422)
Administrative expenses (4,758) (1,686) (5,011) (1,638) (7,878)
Other operating income 70 2 145 68 286
Other operating expenses (196) (36) (628) (170) (695)
Operating profit 4,756 2,639 6,972 3,704 8,061
Finance income 349 91 437 120 678
Finance costs (2,517) (613) (2,625) (1,079) (3,011)
Net finance costs (2,168) (522) (2,188) (959) (2,333)
Profit before tax 2,588 2,117 4,784 2,745 5,728
Income tax expense 0 0 (237) 0 (563)
Profit for the period 2,588 2,117 4,547 2,745 5,165
Other comprehensive income
Items that may be reclassified subsequently to
profit or loss
Exchange differences on translating foreign operations 395 (78) 502 337 248
Total other comprehensive income (expense) 395 (78) 502 337 248
TOTAL COMPREHENSIVE INCOME 2,983 2,039 5,049 3,082 5,413
Profit attributable to:
– Owners of the parent 1,738 1,872 3,373 2,353 3,827
– Non-controlling interests 850 245 1,174 392 1,338
Profit for the period 2,588 2,117 4,547 2,745 5,165
Comprehensive income attributable to:
– Owners of the parent 2,133 1,794 3,875 2,690 4,075
– Non-controlling interests 850 245 1,174 392 1,338
Comprehensive income for the period 2,983 2,039 5,049 3,082 5,413
Earnings per share attributable to owners of the parent:
Basic earnings per share (€) 0.06 0.06 0.11 0.07 0.12
Diluted earnings per share (€) 0.06 0.06 0.11 0.07 0.12


Condensed consolidated interim statement of cash flows

€’000 9M 2025 9M 2024
Cash flows from operating activities
Cash receipts from customers 167,978 199,510
Cash paid to suppliers (143,000) (173,448)
VAT paid (5,906) (7,048)
Cash paid to and for employees (16,021) (15,051)
Income tax paid (350) (237)
Net cash from operating activities 2,701 3,726
Cash flows from investing activities
Paid for acquisition of property, plant and equipment (247) (289)
Proceeds from sale of property, plant and equipment 409 193
Loans provided (44) (35)
Repayments of loans provided 6 1
Dividends received 0 6
Interest received 91 159
Net cash from investing activities 215 35
Cash flows from financing activities
Proceeds from loans received 783 902
Repayments of loans received (1,074) (1,857)
Lease payments (1,845) (1,689)
Payments of lease interest (195) (260)
Interest paid (560) (559)
Dividends paid 0 (661)
Net cash used in financing activities (2,891) (4,124)
Net cash flow 25 (363)
Cash and cash equivalents at beginning of period 8,195 11,892
Effect of movements in foreign exchange rates (137) (53)
Change in cash and cash equivalents 25 (363)
Cash and cash equivalents at end of period 8,083 11,476


Financial review

Financial performance

Nordecon’s gross profit for the first nine months of 2025 amounted to €9,919 thousand (9M 2024: €12,767 thousand). The group’s gross margin decreased slightly year on year, dropping to 6.7% for the nine-month period (9M 2024: 7.1%) and 8.1% for the third quarter (Q3 2024: 8.7%). Both operating segments earned a profit in both the nine-month period and the third quarter. The Buildings segment achieved gross margins of 7.7% for the nine months and 8.4% for the third quarter (9M 2024: 8.5% and Q3 2024: 10.2%), while the Infrastructure segment achieved gross margins of 5.5% and 8.9% for the same periods (9M 2024: 5.1% and Q3 2024: 9.2%).

The group’s administrative expenses for the first nine months of 2025 totalled €4,758 thousand, which is around 5% lower than a year earlier (9M 2024: €5,011 thousand). The ratio of administrative expenses to revenue (12 months rolling) increased year on year, rising to 4.0% (9M 2024: 3.1%), as the decline in revenue outpaced the decrease in expenses.

The group’s operating profit for the nine months of 2025 was €4,756 thousand (9M 2024: 6,972 thousand) and EBITDA was €6,719 thousand (9M 2024: €9,154 thousand).

The group’s finance income and costs are affected by exchange rate fluctuations in the group’s foreign markets, particularly movements in the exchange rate of the Ukrainian hryvnia. In the first nine months of 2025, the exchange rate of the Ukrainian hryvnia weakened against the euro by around 9% and the translation of the loans provided to the group’s Ukrainian subsidiaries in euros into the local currency gave rise to a foreign exchange loss of €591 thousand (9M 2024: €534 thousand).

The group ended the period with a net profit of €2,588 thousand (9M 2024: €4,547 thousand). Net profit attributable to owners of the parent, Nordecon AS, amounted to €1,738 thousand (9M 2024: €3,373 thousand).

Cash flows

The group’s operating activities produced a net cash inflow of €2,701 thousand in the nine months of 2025 (9M 2024: an inflow of €3,726 thousand). The items with the strongest impact on operating cash flow were receipts from customers and cash paid to suppliers, which decreased due to the decline in revenue.

Investing activities resulted in a net cash inflow of €215 thousand (9M 2024: an inflow of €35 thousand). Payments made to acquire property, plant and equipment totalled €247 thousand (9M 2024: €289 thousand) and proceeds from the sale of property, plant and equipment amounted to €409 thousand (9M 2024: €193 thousand). Loans provided amounted to €44 thousand (9M 2024: €35 thousand) and interest received to €91 thousand (9M 2024: €159 thousand).

Financing activities generated a net cash outflow of €2,891 thousand (9M 2024: an outflow of €4,124 thousand). The largest items were related to loans and leases. Proceeds from loans received amounted to €783 thousand, consisting mainly of the use of development loans (9M 2024: €902 thousand). Repayments of loans received totalled €1,074 thousand (9M 2024: €1,857 thousand), consisting of regular repayments of long-term investment and development loans and the change in the overdraft balance. Lease payments amounted to €1,845 thousand (9M 2024: €1,689 thousand). There were no dividend payments in the reporting period, whereas dividends paid in the first nine months of 2024 amounted to €661 thousand.

At 30 September 2025, the group’s cash and cash equivalents amounted to €8,083 thousand (30 September 2024: €11,476 thousand).

Key financial figures and ratios

Figure/ratio 9M 2025 9M 2024 9M 2023 2024
Revenue (€’000) 147,666 178,722 130,799 223,925
Revenue change (17.4)% 36.6% (20.9)% 20.1%
Net profit (loss) (€’000) 2,588 4,547 (2,772) 5,165
Net profit (loss) attributable to owners of the parent (€’000) 1,738 3,376 (2,452) 3,827
Weighted average number of shares 31,528,585 31,528,585 31,528,585 31,528,585
Earnings per share (€) 0.06 0.11 (0.08) 0.12
Administrative expenses to revenue 3.2% 2.8% 3.3% 3.5%
Administrative expenses to revenue (rolling) 4.0% 3.1% 3.3% 3.5%
EBITDA (€’000) 6,719 9,154 1,799 11,025
EBITDA margin 4.6% 5.1% 1.4% 4.9%
Gross margin 6.7% 7.1% 3.3% 7.5%
Operating margin 3.2% 3.9% (0.4)% 3.6%
Operating margin excluding gain on asset sales 3.2% 3.8% (0.6)% 3.5%
Net margin 1.8% 2.5% (2.1)% 2.3%
Return on invested capital 7.2% 13.0% 1.9% 15.6%
Return on equity 9.2% 18.4% (1.4)% 21.0%
Equity ratio 23.6% 22.1% 17.0% 23.4%
Return on assets 2.2% 3.8% 0.3% 4.4%
Gearing 15.8% 12.6% 16.8% 22.6%
Current ratio 0.94 1.00 0.91 0.94
30 Sept 2025 30 Sept 2024 30 Sept 2023 31 Dec 2024
Order book (€’000)  276,332  195,628  175,539  209,489


Performance by geographical market

In the nine months of 2025, revenue generated outside Estonia accounted for approximately 2% of the group’s total revenue, consisting solely of revenue generated in Ukraine. A significant proportion of revenue during the period came from the reconstruction of a building in Ovruch, Zhytomyr Oblast, Ukraine, into an apartment building for internally displaced persons, and from the restoration of the administrative building of the Kiev TV tower. In addition, we continued to provide services under contracts signed in 2023 for the reconstruction of substations and the installation of associated physical protection systems in the Poltava, Zhytomyr, Volyn and Ivano-Frankivsk oblasts. Work in these areas is taking longer than originally planned and depends on the needs of the national grid. No revenue was generated in Sweden during the period under review, as Nordecon had no construction contracts in progress in the Swedish market

9M 2025 9M 2024 9M 2023 2024
Estonia 98% 98% 98% 98%
Ukraine 2% 2% 1% 2%
Finland 1%


Performance by business line

Segment revenues

The group’s goals include maintaining a balance between the revenues of the two main operating segments (Buildings and Infrastructure), where market conditions permit. This helps us to diversify risk and provides better opportunities to continue construction activities in challenging market conditions where, for example, volumes in one subsegment decline sharply while volumes in another start to grow more rapidly.

The group’s revenue for the first nine months of 2025 was €147,666 thousand, approximately 17% lower than in the same period in 2024, when revenue amounted to €178,722 thousand. The Buildings segment generated revenue of €118,569 thousand and the Infrastructure segment revenue of €29,082 thousand. The corresponding figures for the first nine months of 2024 were €149,615 thousand and €29,068 thousand. Revenue generated by the Buildings segment decreased by around 21%, while revenue generated by the Infrastructure segment remained more or less stable compared to the same period last year.

Revenue by operating segment 9M 2025 9M 2024 9M 2023 2024
Buildings 80% 84% 73% 84%
Infrastructure 20% 16% 27% 16%


Subsegment revenues

In the nine months of 2025, most of the revenue generated by the Buildings segment came from the public and commercial buildings subsegments, with commercial buildings contributing at their highest level in recent years. Revenue from commercial buildings increased by around 60% year on year, while revenue from public buildings decreased by around 46%. Revenue from the apartment buildings subsegment, which resulted from our own property development operations, also declined.

The largest projects in the public buildings subsegment were the design and construction of a new study and sports building for the Saku Upper Secondary School near Tallinn, the design and construction of a study building for the Estonian Centre for Defence Investment on the Raadi campus in Tartu, and the construction of Loodusmaja (Nature Hub) and the new television building of the Estonian Public Broadcasting in Tallinn.

The largest projects in the commercial buildings subsegment were the construction of the LEED Gold compliant Golden Gate office building at Ahtri 6 in Tallinn, a commercial building at Väike-Turu 7 in Tartu, the LEED Gold compliant Uusküla spa hotel on the northern shore of Lake Peipus in Alutaguse rural municipality and Lidl stores in Võru and Viljandi.

Revenue from our own property development operations, which is reported in the apartment buildings subsegment, increased compared to the same period last year, reaching €9,079 thousand (9M 2024: €7,453 thousand). The figure primarily reflects the sale of apartments in phase 1 of the Seileri Kvartal housing estate in Pärnu (https://seileri.ee) and the Tammepärja Kodu housing estate in the Tammelinn district in Tartu (https://tammelinn.ee). Preparations for and construction of the next phases are underway in both developments. When carrying out our own development activities, we carefully monitor potential risks in the housing development market.

Buildings segment 9M 2025 9M 2024 9M 2023 2024
Public buildings 48% 70% 33% 70%
Commercial buildings 41% 21% 23% 21%
Apartment buildings 10% 7% 30% 6%
Industrial and warehouse facilities 1% 2% 14% 3%

The largest revenue contributor in the Infrastructure segment is still the road construction and maintenance subsegment, whose revenue decreased by around 17% compared to the same period last year. A major share of the subsegment’s revenue came from the construction of the Rail Baltica main line railway infrastructure: the Hagudi–Alu section of stage III in Rapla County and the Selja–Tootsi section of stage I in Pärnu County. A significant share of revenue also came from the sale of asphalt concrete and the provision of road maintenance services in Järva County. Most of the other engineering revenue resulted from the construction of a platform area for Class E aircraft at Tallinn Airport.

Infrastructure segment 9M 2025 9M 2024 9M 2023 2024
Road construction and maintenance 83 % 94% 60% 90%
Other engineering 17 % 6% 31% 10%
Environmental engineering 0 % 0% 9% 0%


Order book

The group’s order book (backlog of contracts signed but not yet performed) stood at €276,332 thousand at 30 September 2025. Compared to the same period last year, the order book has increased by around 41%. In the nine months of 2025, we signed new contracts for €191,857 thousand (9M 2024: €131,801 thousand), of which contracts for €19,621 thousand in the third quarter (Q3 2024: €67,771 thousand).

30 Sept 2025 30 Sept 2024 30 Sept 2023 31 Dec 2024
Order book (€’000) 276,332 195,628 175,539 209,489

The Buildings segment accounts for 68% and the Infrastructure segment for 32% of the group’s order book (30 September 2024: 82% and 18%, respectively). Compared to 30 September 2024, the order book of the Buildings segment has increased by 18%, primarily through contracts secured in the public buildings and commercial buildings subsegments. The order book of the Infrastructure segment has increased more than twofold, driven by contracts related to Rail Baltica.

The Rail Baltica project, which has significantly revitalised the construction sector, has been supplemented by road construction projects financed by the European Cohesion Fund through the Estonian Transport Administration. However, this does not fully offset the underfunding of road construction. The volume of public investment in the order book of the Buildings segment has also decreased. There is some activity at the local government level and in the national defence sector. The private sector is showing signs of recovery.

Major contracts secured in the nine months of 2025 include:

  • Construction of a spa hotel and a swimming complex in Viljandi with an approximate cost of €30,000 thousand.
  • Construction of the Punamütsike Kindergarten in Võru with an approximate cost of €6,370 thousand.
  • Construction of the Selja–Tootsi section of stage I of the Rail Baltica Pärnu County main line railway infrastructure with an approximate cost of €62,300 thousand.
  • Design and construction of a barracks at the Tapa Army Base for the Estonian Centre for Defence Investment with an approximate cost of €5,300 thousand.
  • Design and construction of a building for the Estonian Centre for Defence Investment in Harju County with an approximate cost of €3,700 thousand.
  • Construction of the Tiskre School in Harku rural municipality with an approximate cost of €14,500 thousand.
  • Design and construction of a technological warehouse for Cristella in Võru with an approximate cost of €4,000 thousand.
  • Design and construction of buildings for the Estonian Centre for Defence Investment with an approximate cost of €34,300 thousand.
  • Reconstruction of a state building in Võru with an approximate cost of €4,700 thousand.
  • Construction of a commercial building in Narva with an approximate cost of €5,005 thousand.

Based on the size of the order book and its distribution across financial years, as well as the general outlook for the economy and the construction market, the group’s management expects business volumes in 2025 to decrease compared to 2024. In a highly competitive environment, management has avoided taking unjustified risks that could materialise during contract execution and adversely affect the group’s results. The main focus is on managing fixed costs, increasing productivity and executing pre-construction and design activities effectively to leverage our professional competitive advantages.

People

Employees and staff costs

The group’s average number of employees for the first nine months of 2025 was 425, including 272 engineers and technical professionals (ETPs). Compared to the same period last year, the number of employees decreased by around 3%.

Average number of employees at group companies (the parent company and the subsidiaries):

9M 2025 9M 2024 9M 2023 2024
ETPs 272 283 382 283
Workers 153 154 185 152
Total average 425 437 567 435

The group’s staff costs for the nine months of 2025, including all taxes, amounted to €14,694 thousand compared with €16,178 thousand in the same period in 2024. Staff costs declined by around 9%.

In the first nine months of 2025, the service fees of the members of the council of Nordecon AS totalled €173 thousand and the related social security charges amounted to €57 thousand (9M 2024: €149 thousand and €49 thousand, respectively).

The service fees of the members of the board of Nordecon AS totalled €424 thousand and the related social security charges amounted to €140 thousand (9M 2024: €391 thousand and €129 thousand, respectively).

Labour productivity and labour cost efficiency

We measure the efficiency of our operating activities using the following productivity and efficiency indicators, which are based on the number of employees and the staff costs incurred:

9M 2024 9M 2024 9M 2023 2024
Nominal labour productivity (rolling), (€’000) 452.7 557.4 488.4 514.03
Change against the comparative period, % (18.8)% 14.1% 2.7% 3.0%
Nominal labour cost efficiency (rolling), (€) 8.5 11.0 10.4 9.3
Change against the comparative period, % (22.4)% 5.0% (12.8)% (9.7)%

The group’s nominal labour productivity and nominal labour cost efficiency decreased year on year because the decline in revenue exceeded the decrease in staff numbers and costs.

Nordecon_Interim_report_Q3_2025

NCN investor presentation Q3_2025

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

VAU Haldus: miks on halduspartneri valik kinnisvaraarendaja maine küsimus?

VAU HaldusUue kortermaja väljakutsed ei lõpe võtmete üleandmisega – need lihtsalt muutuvad. Algab uus etapp, kus fookus liigub ehituselt elanike kogemusele ja halduse kvaliteedile. Kui haldus on läbimõtlemata, võib klientide rahulolematus kiiresti murendada arendaja maine. VAU Haldus on olnud halduspartneriks näiteks Liveni Regati kodudes Pirital ja Reterra City Tornis, kus aitas defineerida hooldussüsteemid ammu enne, kui korteriühistu üldse moodustati.

Professionaalne haldus algab juba enne üleandmist

Kogenud kortermajade arendajad kaasavad halduri varakult, et vältida projekteerimises hoolduslõkse ja tagada, et valmiv maja oleks ka optimaalselt hallatav. Üha enam on ka selge, et pärast korteri üleandmist saab elanikule arendaja “näoks” hoopis haldusfirma. Kui kommunikatsioon lonkab või probleemid lahenevad aeglaselt, langeb varjund arendaja peale.

Arendaja maine sõltub otseselt sellest, kuidas elanikud esimese 3–6 kuu jooksul oma kodu kogevad. Kui mured kuhjuvad või suhtlus on katkendlik, jõuab rahulolematus kiiresti avalikku ruumi – ja see kandub üle ka arendajale.
VAU Haldus

Kuidas näeb hea halduspartneri töö välja arendaja vaatest?

Professionaalne kinnisvarahaldus tähendab süsteemset protsessi ja selget kommunikatsiooni, mitte pelgalt korrashoidu. Ideaalis on haldusfirma arendaja mõttekaaslane, kelle eesmärk on tagada, et maja toimib ja elanikud on rahul.

Tugev halduspartner:

  • teeb enne üleandmist täiendava tehnosüsteemide auditi;
  • koostab haldusplaani ning valmistab ette elanike sissekolimise – lepingud, ligipääsud, infomaterjalid ja juhendid;
  • menetleb haldusmuresid dokumenteeritult ja läbipaistvalt;
  • tagab, et hooldused toimuvad päriselt, mitte ainult paberil, ning annab regulaarselt aru hoolduste seisust;
  • jagab arendajale tagasisidet järgnevate projektide täiustamiseks.

Selline koostöö aitab arendajal ennetada tüüpilisi kasutusfaasi “valupunkte” – ventilatsiooniprobleeme, turvasüsteemide hoolduse puudujääke või info liikumise takerdumist.

Halva halduse varjatud hind

Haldusturul kohtab endiselt olukordi, kus töö on tehtud vaid paberil, kuid mitte sisuliselt. Paljudel juhtudel on töö tehtud tegelikult ainult kliendile esitatud arvel. Kui hooldusdokumete küsida, siis neid ei ole ja hakatakse tagantjärgi vormistama. Oleme oma praktikas näinud, kuidas näiteks ventilatsioonisüsteem ei toiminud aastaid, ehkki hooldustasu oli regulaarselt tasutud, või kuidas turvavalgustus jäi ühendamata akutoitega süsteemi. Kui esimene neist tegemata jätmistest võib pikemas plaanis kahjustada hoone ja elanike tervist, siis teine võib õnnetuse korral osutuda eluohtlikuks.

Uue kortermaja puhul ei pruugi sellised puudused kohe välja paista – esimesed kuud, vahel isegi aastad, näib kõik toimivat. Just seetõttu on oluline, et halduspartneri töö oleks läbipaistev, kontrollitav ja hästi kommunikeeritud. VAU Halduses teavitab haldur elanikke regulaarselt, mis on tehtud ja mis plaanis. Nii on kõigil selge arusaam, mis majas toimub ja milliseid samme tehakse hoone hea käekäigu tagamiseks.
VAU Haldus: miks on halduspartneri valik kinnisvaraarendaja maine küsimus

Haldusteenuse teadlik valik

Halduspartnerit valides tasub küsida:

  1. Kas partner on valmis tööle hakkama juba enne hoone valmimist? Kas ta üldse oskab midagi ennetavalt teha või on harjunud vaid nö tulekahjude kustutamisega?
  2. Kas tal on tehniline pädevus ja kogemus uusarenduste haldusteenuste tellimisel ja teha seda kliendile kõige optimaalsemal moel?
  3. Kas aruandlus ja hooldusdokumentatsioon on digitaalselt reaalajas jälgitav?
  4. Kas ta seisab elaniku eest ka siis, kui see on ebamugav või tähendab lisatööd?
  5. Kas haldur teavitab elanikke regulaarselt, mis tema majas toimub?

Nendele küsimustele “jah” vastav partner aitab tagada, et hoone väärtus püsib ja elanike rahulolu loob tugeva aluse arendaja järgmistele projektidele.

Usaldus algab enne, kui maja valmis saab

Haldusteenuse partneri valik juba kortermaja arenduse algusfaasis on strateegiline otsus, mitte vormistuslik etapp projekti lõpus. Õige halduspartner hoiab hoone töös, säilitab või kasvatab kliendi vara, kuid mis kortermaja arendaja seisukohast kõige olulisem – ta hoiab arendaja mainet.

Kui haldus algab varakult, on läbipaistev ja tehniliselt pädev, saavad uued elanikud kolida mitte lihtsalt uude majja, vaid toimivasse keskkonda. See ongi arendaja edu tegelik mõõdupuu.

Alar Toomik
Vau Haldus OÜ

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kinnisvaramaaklerite Koda: pahatahtlikke ostjate risk on järjest suurem

Eesti Kinnisvaramaaklerite KodaEesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse liikme Ardo Lepa sõnul on hüppeliselt kasvanud pärast kinnisvaratehingu sõlmimist tehtud kaebuste arv, millega ostja üritab varjatud puudustele viidates müüjalt hiljem kompensatsiooni saada.

Ardo Lepa kinnitusel on ostjal õigus kolme aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist müüjale pretensioone esitada ka nende puuduste eest, millest kumbki osapool polnud tehingut tehes isegi teadlik. „Hilisemate kaebuste arv kasvas hüppeliselt peale Jan Uuspõllu juhtumit, mille käigus näitleja müüs kinnisvara, millel ilmnesid varjatud puudused. Müüja pidi maksma kompensatsiooni ja läks lõpuks pankrotti. Riskid ongi kasvanud pigem müüjate jaoks – ühest küljest on ostjad teadlikumad, teisalt kiputakse seda ka kuritarvitama,“ ütles Lepp.

„Palju niiöelda kalastatakse, et äkki müüja maksab näiteks igapäevasest kasutamisest tekkinud kulumise kinni. Nõutakse nii remondikulude katmist kui ka tehingu tagasipööramist, koos kahjutasu ja advokaadikulude tasumisega. Kahjutasud võivad kümnetesse tuhandetesse ulatuda,“ rääkis Lepp.

„Vähem probleeme on tüüpkorteritega, mille seisukord ja plussid-miinused on üldjuhul lihtsamini hinnatavad, kuid ka nende osas võib esile kerkida probleeme, mida ükski müüja ei oska ette näha. Näiteks võib pealtnäha heas korras korteris ilmneda ootamatu probleem alles pärast seda, kui ostja otsustab põrandaid vahetada ning töö käigus selgub, et põranda konstruktsiooni alla on tekkinud hallitus, mida polnud väliselt võimalik tuvastada ja mida müüja ei teadnud ega pidanudki teadma, sest tema ei olnud põrandakonstruktsioone kunagi avanud,” kirjeldas Lepp.

“Kõige rohkem on nii ostja kui müüja jaoks ohukohti eramute ning maamajadega. Maakohtades võimendab probleemi ka see, et kinnisvaramaaklerid, kes tehinguid nõustavad ja sellega riske maandavad, kaaluvad järjest enam ameti mahapanemist. Ühele omanikule kuuluvate monopoolsete kinnisvaraportaalide KV.ee ja City24 kuulutuste hinnad on nii kalliks läinud, et maapiirkondades, kus kinnisvara maksab vähem, on keeruline maakleritel ots-otsaga välja tulla. Sellega kaob eriti müüja jaoks oluline turvakiht,“ nentis Lepp ja lisas, et suure tõenäosusega kasvab seetõttu ebakorrektse dokumentatsiooni ja varjatud puudustega kinnisvaraobjektide osakaal turul.

Ardo Lepa sõnul ei tähenda varjatud puudus, et müüja üritaks midagi varjata, vaid ta ei pruugi sellest ka ise teadlik olla. „Korrektne peab olema kõik alates müügikuulutusest kuni ostu-müügilepinguni, kuhu tasub kirja panna kõik võimalikud puudused. Varjatud puuduste eest kaitsmiseks on ka müügilepingud muutunud varasemast üksikasjalikumaks ja pikemaks. Tegelikult tasub juba peale potentsiaalse ostjaga kohtumist saata kirjalik memo, kus on kõik teadaolevad puudused kirjas,“ soovitas Lepp.

„Kõige levinumad põhjused kompensatsiooni küsimiseks on hoone vähene soojapidavus, hallitus, katuse läbilaskmine ning puuduliku dokumentatsiooniga seotud probleemid,“ lisas Lepp.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Statistikaamet: Septembris tootsid tööstusettevõtted 1,5% vähem

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta septembris püsivhindades 1,5% vähem toodangut kui eelmisel aastal samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 4,8%, kuid kahanes energeetikas 18,5% ning töötlevas tööstuses 0,4%.

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder selgitas, et töötlevas tööstuses aasta esimesed kaheksa kuud tootmine kasvas, kuid toodang hakkas septembris vähesel määral kahanema. „Kuigi enamikes suurema osatähtsusega töötleva tööstuse tegevusalades maht suurenes, vähenes see märkimisväärselt mitmes keskmise osatähtsusega tegevusalal. Suurem kahanemine toimus põlevkiviõli (37,9%), mujal liigitamata masinate ja seadmete (22,2%) ning joogitootmises (21%),“ lisas Bunder.

Põlevkiviõli tootmise vähenemise ühe põhjusena nimetas Bunder septembris aset leidnud allahindlusi. „Joogitootmise kahanemist iseloomustas aga linnaseõlu ja lahjade alkohoolsete jookide koguste vähenemine,“ kirjeldas Bunder.

Suurematest tegevusaladest kasvas toiduainete (2,2%), arvutite ja elektroonikaseadmete (8,1%), metalltoodete (10,2%) tootmine ning puidutöötlemine (5,1%).

Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2025. aasta septembris 66,6% välisturule. Võrreldes 2024. aasta septembriga kasvas töötlevas tööstuses tööstustoodangu müük jooksevhindades 1,9% (kalendaarselt korrigeeritud andmetel). Toodangu müük siseturule suurenes 4,7% ning müük ekspordiks vaid 0,4%.

251105 Septembris tootsid tööstusettevõtted 1,5% vähem

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti septembris võrreldes augustiga tööstuses kokku 1,1% ning töötlevas tööstuses 1,6% vähem toodangut.

Energeetika valdkonnas kahanes septembris elektri tootmine koguseliselt (MWh) 23,8%, soojuse tootmine aga kasvas 5,1%. „Juulist septembrini on elektrienergia toodangu vähenemise taga olnud omatoodangu asendumine odavama taastuvenergia impordiga,“ selgitas Bunder.

251105 Septembris tootsid tööstusettevõtted 1,5% vähem 2

Tööstustoodangu mahuindeks – indeks, mis näitab toodetud tööstustoodangu mahu muutust püsivhindades võrreldes baasperioodiga. Toodangu arvutamiseks püsivhindadesse kasutatakse tootjahinnaindeksit.

Tööstustoodangu müügiindeks – indeks, mis näitab müüdud tööstustoodangu maksumuse muutust jooksevhindades võrreldes baasperioodiga.

Tööstus on suurim majandussektor ja majanduskasvu oluline vedaja. Tööstustoodangu indeks hõlmab kolme valdkonna ehk mäetööstuse, energeetika ja töötleva tööstuse majandusnäitajaid.

Tööstustoodangu indeksi koostamiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Andmed on avaldatud 5.11 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Uus Maa: Varjatud puudused kinnisvaras – miks neid rohkem märgatakse, mitte ei teki juurde?

Uus MaaViimastel aastatel on varjatud puuduste teema kinnisvaraturul saanud palju tähelepanu. Mitte niivõrd seetõttu, et probleem oleks kasvanud, vaid pigem seepärast, et inimeste teadlikkus on tõusnud. Kui ostjad ja müüjad tunnevad paremini oma õigusi, tekib paratamatult ka rohkem arusaamatusi – sest igaüks tõlgendab “varjatud puudust” veidi omamoodi. Sellest räägib lähemalt Uus Maa Maakri kutseline maakler Ketlin Jundas.

Mis on varjatud puudus?

Lihtsalt öeldes on varjatud puudus selline probleem, mida ei näe ei ostja ega müüja. See võib avalduda alles hiljem, näiteks siis, kui pärast tehingut selgub, et maja ei pea sooja või torustik lekib. Konfliktid tekivadki sageli seetõttu, et eeldatakse – müüja kindlasti teadis, kuigi tegelikult ei pruukinud.

Kui aga tõendatakse, et müüja jättis midagi teadlikult mainimata, ei ole see enam lihtsalt varjatud puudus, vaid eksitamine.

Levinud olukorrad tulenevad ootuste erinevusest

Probleeme on keeruline üheselt loetleda, sest need tekivad enamasti ootuste ja tegelikkuse lahknevusest.

Näiteks ostab pere vana talumaja sooviga seal aastaringselt elada, kuid hiljem selgub, et sooja saab ainult siis, kui ahju mitu korda päevas kütta. Müüja jaoks tundus see täiesti normaalne, aga ostja ootas tänapäevast mugavust.

Sellised olukorrad ei teki pahatahtlikkusest – vaid kommunikatsiooni puudumisest.

Ausus on parim kaitse

Kõige olulisem on ausus ja detailsus. Kõik, mida müüja teab, ja ka see, mida ta ei tea, tuleks lepingus ausalt kirja panna. Kui tegemist on näiteks pärandvaraga ja müüja ei ole seal ise elanud, peab see kindlasti lepingus kajastuma koos märkega, et ostja on sellest teadlik.

“As is”-klauslid (“müüakse sellisel kujul, nagu on”) ei kaitse müüjat, kui ta teadis probleemist ja jättis selle mainimata. Palju tõhusam on aus ja põhjalik kirjeldus: “Maja on vana, remonti pole aastaid tehtud, elektrisüsteemi kohta puudub info.” Ka teadmatus tuleks fikseerida. Oluline on märkida nii see, mida tead, kui ka see, mida ei tea.

Ekspertide roll – ennetus, mitte tagajärg

Ekspertide kaasamine – olgu selleks maakler, jurist või ehitusspetsialist – aitab vältida valesti mõistetud kokkuleppeid. Paljud vaidlused jäävadki kohtusse jõudmata, sest osapooled lepivad hiljem omavahel kokku, kuid pinget ja emotsioone oleks saanud ennetada selgema lepinguga.

Praktikas soovitan mõnikord tellida enne tehingut ehitusspetsialisti eksperthinnangu – kas müüja ja ostja ühiselt või eraldi. See on odavam ja rahulikum lahendus kui hilisem kohtuvaidlus.

Maakleri vaade – konfliktide ennetamine algab protsessi alguses

Maaklerina puutun selle teemaga kokku üsna tihti. Oma karjääri jooksul on kohtuni jõudnud ainult üks juhtum. Tõenäoliselt seetõttu, et spetsialistina suudan enamik potentsiaalseid konflikte ennetada juba protsessi käigus. Juristide lauale jõuavad olukorrad tavaliselt siis, kui kahju kommunikatsioonis on juba pöördumatu.

Minu kogemus ütleb, et lahendus konfliktile asub müügiprotsessi esimeses pooles – seal, kus info kogutakse, küsimused küsitakse ja ootused sõnastatakse. Maakleri töö ongi see koht, kus saab väga palju ära teha, et hilisemaid vaidlusi ei tekiks.

Seetõttu võin öelda, et varjatud puuduste kasvu trendi kinnisvaramaakleri vaatest ma ei näe. Juristide jaoks võib pilt tunduda vastupidine, sest nende lauale jõuavadki vaid need lood, kus kommunikatsioon jäi poolikuks.

Lõppsõna

Varjatud puuduste vastu ei saa end kaitsta ühegi triki ega klausliga. Aitab ainult läbipaistvus.

Kui kõik teadaolev ja ka teadmatus on lepingus ausalt kirjas, saavad mõlemad pooled kindluse, et nad teevad tehingu selge teadmisega, mis nad ostavad ja mis nad müüvad.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Everaus Kinnisvara laieneb Harjumaalt Tartumaale: Tartu piirimail asuvasse Kõrvekülla rajatakse 90 uut energiatõhusat korterit

EverausKõrgelt hinnatud kinnisvaraarendaja, peamiselt Harjumaal tegutsev Everaus Kinnisvara, teatab oma tegevuse laienemisest Lõuna-Eestisse, omandades ehitusloaga kinnistud ja rajades Tartumaale, Tartu linna piirimail asuvasse Kõrvekülla ambitsioonika elamukvartali. Projekti raames rajatakse viis kaasaegset energiatõhusat kortermaja kokku 90 korteriga.

Laienemine tähistab arendaja jaoks esimest suuremahulist projekti väljaspool pealinna piirkonda ning on vastus Lõuna-Eesti, eriti Tartu linna lähedaste piirkondade kasvavale nõudlusele kvaliteetse ja terviklikult kujundatud elukeskkonna järele.

„Oleme Harjumaal saavutanud tugeva positsiooni terviklike ja energiatõhusate elukeskkondade loomisel, kuid näeme, et ka Tartu lähipiirkond areneb kiiresti ja pakub suurepäraseid elutingimusi. Kõrveküla on oma arenenud taristu – kooli, lasteaia, spordirajatiste ja Tartu läheduse – tõttu ideaalne valik meie esimeseks suuremaks projektiks siin piirkonnas. Meie eesmärk on pakkuda kohalikele elanikele ja Tartusse kolijatele modernseid, mugavaid ja madalate ülalpidamiskuludega kodusid, kus silmapaistva arhitektuuri, põhjalikult läbimõeldud planeeringute ja energiatõhusate lahenduste kõrval on vähemalt sama tähtis väliruum,“ kommenteeris laienemisplaane Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik.

Arendus valmib etapiti. Ettevalmistustööd kahe- kuni neljatoaliste kortermajade ehitamisega alustamiseks on lõpusirgel ja plaanide kohaselt valmib esimene maja 2026. a lõpus. Esimese etapi müük on samuti juba alanud.

Everaus Kinnisvara on ambitsioonikas elamu- ja ärikinnisvara arendaja. 2015. aastal eramute arendajana alustanud ettevõte on tänaseks kasvanud mitmekesiseima portfelliga arendajaks, kelle arendusprojektide seas on nii kortermajad, ridaelamud, paarismajad kui eramud, büroohooned, lao- ja stock-office-pinnad ja minilaod, lisaks eramukrundid ja külaliskorterid. Kui elamukinnisvara projektid on mõeldud müügiks, siis ärikinnisvara arendatakse riskide hajutamiseks väljaüürimise eesmärgil rahavooprojektidena ja rajatud ärihooned jäetakse enda omandisse. Everaus Kinnisvara on ainus kinnisvaraarendaja Eestis, kelle pea kõik valminud elamuarendused on pälvinud kõrge tunnustuse kodukonkurssidel. Eesrindlike valikute tõttu on arendaja projektidele enam kui kord omistatud tiitel „esimene omataoline.“

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

1Partner: Kuuülevaade: Tallinna kinnisvaraturu uus tasakaalupunkt on tuhat tehingut ja kolm tuhat eurot ruutmeeter

1PartnerOktoobris tehti Tallinnas 997 kinnisvara ostu-müügitehingut ning korterite keskmine ruutmeetri hind ulatus 3057 euroni, kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri.

1Partneri Kinnisvara analüütiku sõnul on Tallinna turg sügiseks saavutanud uue stabiilse taseme, mil iga kuu toimub kinnisvaraga tuhatkond tehingut. “Kui aasta esimesel poolel liikus igakuine maht 900 tehingu ümber, siis sügiseks tundub uus “piirnorm” olema tuhat ja kõigi eelduste kohaselt jääb see nii vähemalt aasta lõpuni,” märgib Elia Vääri ning lisab, et kinnisvaratehingute koguväärtus ulatus oktoobris 176 miljoni euroni.

Lõppenud kuu jooksul müüdi pealinnas 762 korterit, mida on 8,5% vähem kui septembris ja kalleim korter leidis uue omaniku 1 200 000 euroga. “Tehingud korteritega, mille maksumus ületab miljoni euro piiri, on Tallinnas samuti muutunud enam-vähem igakuiseks ning ajas taoliste tehingute arv vaikselt, aga kindlalt kasvab,” kommenteeris Vääri.

Korterite keskmine ruutmeetri hind ulatus oktoobris 3057 euroni ja mediaanhind 2840 euroni ruutmeetri kohta. “Hinnatase on kuust kuusse paigas ja suuremat muutust siin lähema poole aasta jooksul pigem oodata ei ole. Vaadates uute korterite ehitusega seotud sisendhindade kasvu võib eeldada, et kinnisvarahinnad pööravad tõusule siis, kui tõuseb uute korterite osakaal kogu müügimahust,” selgitas 1Partner Kinnisvara analüütik turul valitsevat hinnadünaamikat.

Oktoobris müüdi ka 36 hoonestatud elamumaa kinnistut ja 4 elamumaa krunti. Kalleim hoonestatud elamumaa kinnistu müüdi 1 200 000 euro eest.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

EfTEN United Property Fund’i 2025. aasta 9 kuu ja III kvartali auditeerimata majandustulemused

EfTEN United Property Fund2025. aasta III kvartalis teenis EfTEN United Property Fund 426 tuhat eurot puhaskasumit (2024 III kvartal: 134 tuhat eurot). Fondi tulud kasvasid aastaga 176 tuhandelt eurolt 468 tuhande euroni, samal ajal kui kulud ei muutunud. Fondi varade maht oli 30.09.2025 seisuga 28 167 tuhat eurot (31.12.2024: 27 478 tuhat eurot).

EfTEN United Property Fund’i investeeringud toimisid 2025. aasta III kvartalis ootuspäraselt. Suuremates ärikinnisvaraobjektides, kuhu fond on investeerinud peamiselt läbi EfTEN Capitali AS-i poolt valitsetavate teiste fondide, püsis vakantsus eelmise kvartali tasemel.

Uus-Järveküla elurajooni arendusinvesteering on liikumas oma lõpufaasi. Juulis anti klientidele üle viimased kolmandas etapis valminud ridamajad. Saadud müügitulu arvelt tagastas Invego Uus-Järveküla OÜ fondile 128 tuhat eurot omaniklaenu intresse ja 1,092 miljonit eurot omaniklaenu põhiosa. Kokku on arendusettevõte 2025. aastal tagastanud fondile 2,73 miljoni euro ulatuses laenu põhiosa ja intresse. Kolmandas kvartalis lõpetati suurem osa elurajooni viimase, 32 ridamaja osast koosneva, ehitusetapi välistest ehitustöödest. Ehituse poolelt on jäänud lõpetada veel siseviimistlustööd. Kvartali lõpu seisuga oli klientide poolt broneerimata 25 ridamaja osa, mis on juba valminud või valmivad 2026. aasta kevadel. Lisaks on müümata üks ärimaa ning üks eramukrunt.

Bilansipäeva järgselt teatas fond investoritele tehtavast 420 tuhande euro suurusest väljamaksest, mille aluseks on alusfondidest ning Invego Uus-Järveküla OÜ-st laekunud tulud. Sellega on fond koos kevadel tehtud väljamaksega teinud investoritele 2025. aastal väljamakseid enam kui 9% ulatuses fondi turukapitalisatsioonist.

Koondkasumiaruanne

III kvartal 9 kuud
2025 2024 2025 2024
€ tuhandetes
TULUD
Intressitulu 116 137 413 447
Alusfondidest välja makstud kasum 0 0 420 260
Intressikulu 0 0 -6 0
Muud finantstulud 0 0 4 5
Neto kasum / kahjum õiglases väärtuses muutusega läbi koondkasumiaruande kajastatud varadelt 352 39 1 427 -26
   Tütarettevõtetelt 47 26 784 -114
   Alusfondidelt 305 13 643 88
Tulud kokku 468  176  2 258  686 
KULUD
Tegevuskulud
   Valitsemistasud -26 -28 -82 -84
   Fondi administreerimise kulud -5 -5 -22 -21
   Muud tegevuskulud -11 -9 -49 -46
Tegevuskulud kokku -42 -42 -153 -151
Ärikasum/ -kahjum 426 134 2 105 535
Aruandeperioodi puhaskasum /-kahjum 426 134 2 105 535
       
Tava- ja lahustatud kasum / -kahjum osaku kohta (eurodes) 0,17  0,05  0,85  0,22 

Finantsseisundi aruanne

30.09.2025 31.12.2024
€ tuhandetes
VARAD
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid 1 428 0
Lühiajalised hoiused 0 120
Antud laenud 1 917 3 519
Muud nõuded ja viitlaekumised 382 1 039
Käibevarad kokku 3 727 4 678
Põhivarad
Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi kasumi aruande 22 301 21 063
   Investeeringud tütarettevõtjatesse 1 938 1 154
   Alusfondidesse 20 363 19 909
Antud laenud 2 149 2 149
Põhivarad kokku 24 450 23 212
VARAD KOKKU 28 177 27 890
KOHUSTUSED
Panga arvelduskrediit 0 400
Lühiajalised kohustused 10 12
Kohustused kokku, v.a osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtus 10 412
FONDI VARA PUHASVÄÄRTUS
Osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtus 28 167 27 478
Kohustused ja osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtus kokku 28 177 27 890

EfTEN United Property Fund 2025. aasta 9 kuu ja III kvartali auditeerimata majandustulemused on lisatud käesolevale teatele ja leitavad Fondi kodulehel.

EUPF_9_kuud_2025_EST

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Eesti luksuskinnisvarabüroo teenis Euroopa suurimalt konkursilt kolm auhinda

LUXUM Real EstateEestis luksuskinnisvara vahendamisega tegelev LUXUM Real Estate pärjati Londonis European Property Awardsil kolme auhinnaga, sealjuures „Parim kinnisvarabüroo 2025-2026“.

LUXUMi brändi- ja turundusjuhi Marek Taburi sõnul on tegemist oma valdkonna juhtiva konkursiga Euroopas, kus osales enam kui 5000 kinnisvarasektori ettevõtet. „Osalejaid hindas üle 100 tippeksperdi, kes analüüsisid 70 lehekülje pikkuse raporti alusel ettevõtte tegevusi, meeskonda, turundust, disaini ja tulemusi nii oma riigis kui rahvusvaheliselt,“ rääkis Tabur.

LUXUM Real Estate teenis European Property Awardsil kolm võitu regionaalsetes kategooriates – “Eesti parim kinnisvarabüroo 2025-2026”, “Eesti parim kinnisvarabüroo turundus 2025-2026” ja “Eesti Parim kinnisvarabüroo koduleht 2025-2026”. Lisaks nomineeriti LUXUMi brändi turundus kogu Euroopa nelja parima hulka.

„LUXUMil oli väga hea aasta – suutsime taas kasvatada käivet ja portfelli eksklusiivsete kodudega. Vaatamata viimaste aastate kinnisvaraturu madalseisule edestasime turgu 10%-15% ja hinnalise kinnisvara müük läheb hästi. Järjest enam loeb ka rahvusvaheline turundustöö – kallile kinnisvaraobjektile leiab ostja ka teisest riigist, peab lihtsalt oskama nendeni jõuda“ lisas Tabur.

LUXUM Real Estate butiikbüroo kuulub Eesti suurimasse kinnisvarakontserni UUS MAA ning tegeleb premium-kinnisvara rahvusvahelise vahendamisega.

European Property Awards on kõige suurem ja mainekam kinnisvaravaldkonna konkurss Euroopas. Osalejaid hindas üle 100 oma valdkonna eksperdi, kes pöörasid tähelepanu teenuste kvaliteedile ja professionaalsusele, brändi turundusele ja disainile, innovatsioonile ning originaalsusele. Hindamiskomisjoni esimees oli Lord Best Suurbritannia parlamendi ülemkojast.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Swedbank: Majanduskommentar: Hinnad püsisid oktoobris eelmise kuu tasemel

SwedbankStatistikaameti esialgsel hinnangul nii kohalike elanike kui turistide kulutusi hõlmav harmoneeritud tarbijahinnaindeks oktoobris septembriga võrreldes ei muutunud.

Hinnasurved majanduses on vähenenud. Maksutõusude mõju on taandunud. Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi on järjest vähem neid ettevõtteid, kes plaanivad järgmistel kuudel hindu tõsta.

Kõige olulisema kaubagrupi – toidu – hinnad kuuga langesid. Toidukaupluste vahel valitseb tugev konkurents. Kliendi poodi meelitamiseks korraldatakse ulatuslikke kampaaniaid. Toidu jaemüüjate käive on selle aasta esimese üheksa kuu jooksul kasvanud vaid 1,5%, samas kui toidu müügimaht on hindade tõusu järel vähenenud 4,1% võrra. Maht alaneb, sest inimesed ostavad vähem ja odavamat kaupa.

Mootorikütuseid müüdi endiselt varasemast odavamalt. Mootorikütuste jaemüügi käive on üheksa kuuga kasvanud 7,7% ja maht hindade languse tõttu tõusnud 13,0%.

Koolivaheaeg kergitas lennukipiletite ja spaade hindu. Sügishooaja algus tõstis elektri ja kütte hinda.

Eelmise aastaga võrreldes kallinesid kaubad ja teenused 4,5% võrra. Tänavu kasvavad hinnad Swedbanki prognoosi järgi umbes 5% võrra ja järgmisel aastal ligi 3%. Tuleval aastal jääb maksude mõju hindadele selle aastaga võrreldes väiksemaks, sest autode registreerimistasu mõju kaob.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kutse EKFLi konverentsile “Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”

250909 Mis saab edasi (olukord kinnisvaraturul) päis5. novembril 2025 ootavad Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja LHV Pank sind Park Inn by Radisson Meriton Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Paldiski mnt. 4) toimuvale traditsioonilisele sügiskonverentsile

“Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”

Kinnisvarasektori tervis pankuri pilgu läbi
Mihkel Torim, LHV Groupi juhatuse esimees

Kas kaitsetööstuse buum muudab kinnisvara?
Moderaator Ardi Roosimaa, Restate nõukogu liige
Diskussioonipaneelis Rauno Oja, Jaak Tarien

Kas oleme mõnusalt kriitilised?
Rait Videvik, müügikultuuriedendaja

Kinnisvaravahendus 3.0
Moderaator Ingvar Allekand, Domus Kinnisvara juhatuse liige
Diskussioonipaneelis Piret Kergandberg, Urmas Uibomäe, Tarmo Kase

Büroopindade sektor – elevant toas?
Moderaator Tanel Olek, Mainor Ülemiste AS juhatuse liige
Diskussioonipaneelis Aira Veelmaa, Keir Hildebrand

Kinnisvaraarenduse rahastamise tööriistakast 2026
Moderaator Hannes Roosaar, Elon OÜ partner
Diskussioonipaneelis Valeria Kiisk, Jürgen Raag, Sander Lõhmus

Elamispindade turu hetkeseis ja tuleviku väljavaade ning olulised tegurid
Moderaator Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige
Diskussioonipaneelis Catlin Vatsel, Tanel Tarum, Jaanus Bõstrov

Päeva juhivad Tõnis Rüütel ja Mika Sucksdorff

Tõusev kinisvaratäht 2025“ ja „Säravaim kinnisvaratäht 2025“ laureaatide väljakuulutamine

Konverentsile registreerimine hiljemalt 31. oktoobriks või kuni kohti jätkub aadressil ekfl@ekfl.ee

Konverentsi kava ja täpsema info leiate SIIT

Kohtumiseni konverentsil!
Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja LHV Pank

250909 Mis saab edasi (olukord kinnisvaraturul) jalus

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Luminor finantseerib Hammerjacki uue lao- ja büroohoone ehitust

Luminor BankLuminor panga rahastusel kerkib Saue vallas Alliku külas ehitus- ja tööriistade müüja Hammerjack uus lao- ja büroohoone. Ligi 2400-ruutmeetrise netopinnaga ärihoone valmib tuleva aasta veebruaris.

Hammerjacki juhatuse liikme Raido Ingeraineni sõnul tingis vajaduse uue, nii lao- kui kontoripindadega hoone järele kasvav nõudlus, et tellimusi võimalikult kiiresti ja efektiivselt komplekteerida.

„Laienemisplaanide vaatest on meile oluline partneri olemasolu, kes mõistab meie valdkonna spetsiifikat ja kasvuvajadusi. Luminor on pakkunud meile paindlikke lahendusi, mis toetavad nii igapäevast tegevust kui ka suuremaid investeeringuid,“ ütles Ingerainen.

Luminori ettevõtete panganduse juhi Indrek Julge sõnul on panga eesmärgiks olla toeks Eesti ettevõtetele, kes on kasvule orienteeritud. Luminor finantseerib mullu Eesti parimaks ehitus- ja tööriistade e-poeks valitud Hammerjacki uue ärihoone rajamist ligikaudu 1,8 miljoni eurose laenuga.

“Hammerjack on tugeva turupositsiooniga Eesti ettevõte ning meil on hea meel omaltpoolt ettevõtte pikaajalist arengut toetada,“ lausus Julge.

Saue vallas Alliku külas asuvasse tehnoparki ehitatavas Hammerjacki uues hoones on kaasaegsed laoruumid, toodete komplekteerimisala ja kontoripinnad. Hoone ehitab Maru Ehitus.

Eesti kapitalil põhinev Hammerjack on 1999. aastal asutatud tööriistade, rauakaupade ja erinevate tarvikute hulgi- ja jaemüüja. Valdavas osas hulgimüüki teostaval Hammerjackil on ka kauplused Tallinnas Mustamäel ja Laagri alevikus.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Swedbank: Maailmamajanduse väljavaade püsib ebakindel

SwedbankKaubanduskonfliktide, pingelise riigirahanduse ja geopoliitilise ebakindluse mõju maailma majanduskasvule on olnud seni oodatust leebem. Küll aga prognoosime järgmisel aastal USA, Hiina ja euroala majanduskasvude aeglustumist. Euroopa Keskpank on lähenemas oma intressimäärade langetamiste tsükli lõpule, kuid USA Föderaalreserv jätkab veel rahapoliitika lõdvendamisega.

Vaatamata kerkinud tollimaksudele ja geopoliitilistele pingetele on maailmakaubandus siiani hästi vastu pidanud. Kuigi toimumas on kaubandusvoogude ümberorienteerumine, ei ole USA kehtestatud tollimaksude mõju veel täielikult avaldunud. Näiteks, Hiina, Kanada ja Saksamaa eksport USA-sse on vähenenud, kuid tugevnemas on nende kaubandussuhted teiste piirkondadega maailmas.

Presidentide Trumpi ja Xi hiljutine kohtumine lõppes ajutise kaubandusrahu sõlmimisega, kuid pinged säilisid. Tollimaksude lühiajaline mõju võib olla küll piiratud, kuid nende suurem kahju avaldub alles keskpikal perioodil väiksemate investeeringute ja kõrgemate tootmiskulude kaudu. Lisaks kaubanduskonfliktidele seisavad peaaegu kõik G7 riigid silmitsi pingelise riigirahandusega – suurte riigieelarve puudujääkide ja tõusvate laenukuludega. Nii ongi maailmamajanduse kasvu väljavaade endiselt vaoshoitud.

USA, Hiina ja euroala majanduskasvud aeglustuvad

Tollimaksude mõju USA majandusele on seni olnud oodatust leebem, kuna tehisaru- ja tehnoloogiainvesteeringud ning eratarbimine on kasvu toetanud. Samas peaks USA kaubandus- ja ka immigratsioonipoliitika negatiivne mõju majandusele üha enam avalduma hakkama. Nii prognoosimegi järgmisel aastal aeglasemat majanduskasvu. USA tööturg on nõrgenenud ning koos reaalsissetulekute aeglasema kasvuga piirab see majapidamiste tarbimiskulutusi. Madalamad intressimäärad, leebemad regulatsioonid ja maksukärped peaksid aga järgmisel aastal ettevõtteid ja majapidamisi toetama ning pehmendama majanduskasvu aeglustumist. Meie prognoosi järgi kasvab USA majandus sel aastal ligi 2% ja järgmisel aastal kasv veidi aeglustub. Me oleme küll seda kasvuootust ülespoole korrigeerinud, kuid see jääb ikkagi alla viimaste aastate kasvust.

Kuigi viimased andmed näitavad Hiina majanduse jahtumist, peaks sealne majandus kasvama sel aastal 5%. Sisenõudlus on küll nõrgenenud, kuid Hiina ekspordisektor on lõiganud kasu kaubanduse ümbersuunamisest. Lähiaastatel ootame siiski Hiina majanduskasvu aeglustumist.

Esialgsete andmete järgi kasvas euroala majandus tänavu esimese kolme kvartaliga 1,5%, mis on selgelt parem tulemus kahest eelnevast aastast ning on ka viimase 15 aasta keskmisest kasvust kiirem. Järgmisel aastal ootame kasvu aeglustumist, kuid 2027. aastal peaks see uuesti kiirenema. Aeglustunud inflatsioon, madalamad intressimäärad ja rekordiliselt kõrge tööhõive toetavad nii kodumajapidamiste tarbimist kui ka majanduskasvu tervikuna. 2027. aasta kasvu ergutavad lisaks veel suuremad kaitse- ja avaliku sektori taristuinvesteeringud.

251104 Maailmamajanduse väljavaade püsib ebakindel 1

Intressimäärade langetamine euroalal on lõppemas

Tollimaksud on USA-s tasapisi juba mitmete kaupade hindu kergitanud ja lähikuudel nende surve inflatsioonile tõenäoliselt suureneb. Samas peaks palga- ja eluasemehindade kasvu aeglustumine teenuste inflatsiooni pidurdama, mis omakorda piirab üldist inflatsiooni. Vaatamata sellele, USA-s inflatsioon kiireneb ja jääb ka järgmise aasta esimesel poolel veidi üle 3%. Euroalal peaks tugev euro, impordihindade langus ja nõrgem palgakasv inflatsiooni järgmisel aastal aga veelgi aeglustuma.

USA Föderaalreserv jätkas septembris ja oktoobris intressimäärade langetamist ning meie hinnangul võidakse seda teha veel käesoleva aasta detsembris ja järgmisel aastal veel kaks korda. Euroopa Keskpank on aga laenukulude muutmise suhtes jäänud praegu passima. Kuigi turud ei oota keskpangalt enam intressimäärade kärpimist, siis meie hinnangul langetatakse neid tõenäoliselt veel korra järgmise aasta märtsis. Kaubanduspinged ohustavad euroala eksportijaid ja koos sellega majanduskasvu ning me ei välista, et inflatsioon võib järgmisel aastal tulla oodatust madalam.

251104 Maailmamajanduse väljavaade püsib ebakindel 2

Me eeldame, et dollar nõrgeneb USA majanduskasvu aeglustumise ja Föderaalreservi intressimäärade langetamise tõttu eesoleva paari aasta jooksul veelgi. Dollari väärtust võib mõjutada ka Ühendriikide sisepoliitika jätkuv ebakindlus. Rootsi kroon peaks edaspidi mõnevõrra tugevnema – ka euro suhtes – tänu suhteliselt heale majanduskasvu väljavaatele.

Eesti majandus elavneb fiskaalsete stiimulite toel

Eesti majanduskasv jääb sel aastal tagasihoidlikuks, kuid suurem eratarbimine ja valitsuse investeeringud annavad 2026. aastal sellele hoogu juurde. Tugev fiskaalstiimul aitab lühiajaliselt küll majanduskasvu kiirendada, kuid see lükkab riigieelarve suurde defitsiiti ja muudab majanduse haavatavamaks.

Eesti majandus väljus langusest alles selle aasta esimeses kvartalis ja esialgsete andmete järgi kasvas SKP esimese kolme kvartaliga püsivhindades vaid 0,4%. Võrdluseks, viimase 15 aasta keskmine reaalkasv on 2,6%.

251104 Maailmamajanduse väljavaade püsib ebakindel 3

Eesti majandus taastub pikaajalisest langusest

Eesti majandus paraneb tasapisi – töötleva tööstuse tootmismaht ning kaupade ja teenuste eksport kasvavad. Inflatsiooni arvestades on Swedbanki kaardimaksete langus aasta teisel poolel aga süvenenud, mis viitab sellele, et eratarbimine on jätkuvalt nõrk. Eratarbimisest ligi kolmandiku moodustava jaekaubanduse maht kasvas küll eelmise aasta esimesse poolde jäänud põhjast kuni käesoleva aasta kevadeni, pöördus siis uuesti langusesse ja selle septembrikuine tase ei olnud eelmise aasta lõpust kaugemale jõudnud. Sisekaubanduse olukord tervikuna on aga viletsam, kui lisada aasta alguses kehtestatud sõidukimaksu mõjul vähenenud automüügi.

251104 Maailmamajanduse väljavaade püsib ebakindel 4

Küll on aga positiivne see, et koos intressimäärade langusega on suurenenud kiiresti nõudlus uute laenude järele. Majapidamiste eluasemelaenud on aasta esimese üheksa kuuga kasvanud 29% ja mittefinantsettevõtete laenud isegi 46%. Selline laenukasv suurendab omakorda investeeringuid ja lükkab tagant majanduskasvu. Näiteks on selle aasta esimese üheksa kuuga tehtud rohkem eluasemetehinguid, kui kahel varasemal aastal samal ajal ning uute ehituslubade arv on tõusnud viimase nelja aasta suurimaks. Eluasemelaenude ligi 13 miljardi euro ja ettevõtete laenude ligi 12 miljardi euro suuruste portfellide juures on viimase kahe aastaga kahe protsendipunkti võrra langenud euribor oluline leevendus ettevõtetele ja majapidamiste eelarvetele. Madalamad intressimäärad ning tasapisi paranev korterite hinna ja netopalga suhe on aidanud suurendada sel aastal ka eluaseme taskukohasust – kuigi see jääb veel tublisti alla nelja aasta tagust taset. Ehkki langenud on ka intressitulu tähtajalistelt hoiustelt, on laenuportfelli intressikulu vähenemisel suurem mõju.

Välisnõudlus lubab eksporti kasvatada

Eesti päritolu kaupade eksport on selle aasta esimese kaheksa kuuga Rootsi, Lätisse ja Leetu suurenenud, kuid Soome vähenenud. Eksport USA-sse on suurenenud, kuid tugevam kasv jäi aasta esimesse poolde ning alates juunist on peamiselt 5G seadmete väiksem eksport selle langusesse viinud. Samas ongi mobiilsideseadmete eksport olnud väga volatiilne. USA on 5G seadmete impordi Euroopa Liidust veel tollimaksudest vabastanud ning tegemist on pigem nende seadmete nõudluse vähenemisega.

251104 Maailmamajanduse väljavaade püsib ebakindel 5

Vaatamata kaubanduspingetele maailmas peaks välisnõudlus järgmisel aastal mõõdukalt suurenema ning lubama Eesti ekspordisektoril oma kaupu ja teenuseid rohkem müüa. Rootsi, Soome ja teiste Baltimaade majanduskasvud peaksid järgmisel aastal kiirenema, mis eeldab suuremat nõudlust. Samas, kui näiteks Rootsis on majanduskasv tervikuna paranemas, siis ehitussektori seis on paraku veel vilets. See mõjutab aga olulist osa meie kaupade ekspordist – eelkõige puidu-, kuid ka ehitusmaterjalide- ja metallitööstust.

Selleks, et Eesti ekspordisektor suudaks piisavalt reageerida välisnõudluse suurenemisele, peab selle kulude konkurentsivõime paranema. Viimase nelja aasta jooksul on Eestist eksporditud kaupade hinnad tõusnud kiiremini kui mitmel olulisemal kaubanduspartneril. Sel aastal on kaubandustingimuste soodsamaks muutumine juba toetanud konkurentsivõime paranemist, kuna kaupade ekspordihindade keskmine kasv on ületanud impordihindade kasvu ning viimastel kuudel on impordihinnad suurema languse teinud.

Inflatsioon aeglustub ja majapidamiste ostujõud paraneb järgmisel aastal

Tänavused maksutõusud on Eestis inflatsioonile tublisti hoogu andnud – nendest tuleb ligi pool tarbijahindade kasvust. Kaupade ja teenuste võrdluses on suurim mõju toiduainete hindadel, mille kasv moodustab kogu tarbimiskorvist umbes 30%. Toiduainete hinnad on kasvanud kogu väärtusahelas- alates kõrgematest toormehindadest maailmaturul, kohalikel põllumajandustootjatel, toiduainetööstuses ja lõpuks, ka jaekaubanduses. Kui sel aastal kasvavad tarbijahinnad veidi üle 5 protsendi, siis järgmisel aastal maksutõusude mõju taandub ja meie prognoosi järgi aeglustub inflatsioon 3%-ni.

Kõrge inflatsioon koos maksutõusudega on andnud löögi majapidamiste ostujõule ning meie hinnangul reaalne eratarbimine sel aastal ei suurene. Nõrgemat eratarbimist põhjustab ka hõivatute arvu langus, mis aeglustab majandusse jõudnud palgafondi kasvu. Inflatsiooni aeglustumine järgmisel aastal, valitsuse plaanitud tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, maksuküüru kaotamine ja lastega peredele sõidukimaksu vähendamine suurendavad majapidamiste ostujõudu. Tõsi, alumistele detsiilidele on maksuküüru kaotamise mõju tagasihoidlikum. Positiivse mõjuga on ka valitsuse otsus tühistada varem järgmise aasta algusesse plaanitud tulumaksu kahe protsendipunktine tõus. Vaatamata lubatud kokkuhoiupoliitikale kergitatakse ka avaliku sektori mitmete valdkondade palku ja pensione. Majapidamiste ostujõu paranemine peaks järgmisel aastal tarbimise kasvu järk-järgult hoogustama.

251104 Maailmamajanduse väljavaade püsib ebakindel 6

Majapidamiste ostujõu vähenemise ja laenude suurenemise kõrval, on sel aastal hoiused kasvanud. Septembri lõpuks olid need möödunud aasta lõpuga võrreldes 532 miljonit eurot ehk 4% suuremad, kusjuures nõudmiseni hoiuste kasv on olnud kolm korda suurem tähtajaliste hoiuste vähenemisest. Hoiuste jaotus on aga väga ebaühtlane ning nende kasv viitab suuremale ettevaatusele ja ebakindlusele tuleviku suhtes.

Tööturg muutub pingelisemaks

Rahvusvahelises võrdluses kasutatava tööjõu-uuringu järgi oli selle aasta esimese üheksa kuu ligi 8% töötusemäär küll kõrgem kui aasta tagasi, kuid registreeritud töötus on sellest ligi paar protsendipunkti allpool ja on hoopis madalaimal tasemel alates 2020. aastast. Majanduskasvu kiirenemine parandab olukorda tööturul – töökohti luuakse juurde ja tööpuudus väheneb. Pärast käesoleval aastal toimunud langust peaks hõivatud inimeste arv järgmisel aastal taas suurenema.

Eesti 15-74 aastaste inimeste tööhõivemäär on niigi Euroopa kõrgeimate hulgas – muuhulgas on see näiteks suurem, kui Lätis, Leedus ja Soomes ning Euroopa Liidus keskmiselt. Ühest küljest võimaldab kõrge tööhõive ettevõtetel reageerida kiiremini nõudluse paranemisele, samas aga aeglustab see töötusemäära langust. Samuti muudab hõivatute kõrge osakaal ja mitteaktiivsete inimest suur langus tööturu veelgi pingelisemaks. Viimase 10 aastaga on mitteaktiivsete inimeste arv vähenenud 44 000 ja viimase 20 aastaga 131 000 inimese võrra. Kui selleks aastaks prognoosime 8% töötusemäära, siis järgmisel aastal väheneb see 7% lähedale. Ettevõtete vajadus oma kasumlikkust ja kulupõhist konkurentsivõimet parandada ning avaliku sektori kulude kokkuhoid peaksid küll palgakasvu aeglustama, kuid üha pingelisemaks muutuv tööturg vajutab sellele aeglustumisele pidurit. Nii liigubki järgmise aasta palgakasv vaid veidi alla tänavust 6%.

251104 Maailmamajanduse väljavaade püsib ebakindel 7

Järgmisel aastal on riigilt oodata majanduse tugevamat stimuleerimist

Lisaks majanduse stimuleerimisele maksupoliitika, pensionide ja osade avaliku sektori töötajate palkade tõstmise kaudu, suurendab valitsus veel oluliselt oma investeeringuid. Kuigi Eesti valitsussektori investeeringute osakaal SKP-s on juba praegu Euroopa Liidu üks kõrgemaid, tõstavad suuremad avaliku sektori investeeringud, peamiselt kaitsesse ja taristusse (Rail Baltica, neljarealised maanteed, kohalikud raudteed), seda määra 2026. aastal veelgi. Samuti suureneb Euroopa Liidu rahade kasutamine. Eelpoolnimetatud investeeringud ja kulud tähendavad majandusele küll tugevat fiskaalset stiimulit, eelkõige järgmisel aastal, kuid see on riigirahandusele ränk koorem ja süvendab oluliselt valitsussektori eelarvepuudujääki. Suurem eelarvepuudujääk kergitab aga omakorda riigivõlga ja intressikulu. Kuigi see aitab lühiajaliselt majanduskasvu kiirendada, võib see halvendada valitsuse võimet ootamatute šokkidega toime tulla, muutes majanduse pikemas ettevaates haavatavamaks.

251104 Maailmamajanduse väljavaade püsib ebakindel 8

Swedbanki majandusprognoos (inglise keeles)

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eesti Pank: intressimäärad on majandusolukorda arvestades õigel tasemel

Eesti PankOtsustasime Euroopa Keskpanga nõukogu eilsel istungil jätta intressimäärad muutmata. Arvestades, et euroala hinnatõusu tempo püsib 2% lähedal ja majandusolukord on järk-järgult paranenud, on intressimäärade praegune tase sobilik. Intressimäärad ei hoia tagasi majanduse taastumist ega anna hinnatõusule lisahoogu.

Viimase pooleteise kuu jooksul avaldatud majandusuudiste põhjal kehtivad Euroopa Keskpanga septembrikuise prognoosi põhijäreldused endiselt. Hinnatõus on keskpanga eesmärgiks seatud 2% lähedal (septembris 2,2%) ja euroala majandus kosub aeglaselt.

Endiselt on geopoliitika ja piiriülese kaubanduse piirangud kaks peamist valdkonda, mille muutused võivad majanduses kaasa tuua kas oodatust kiirema või siis hoopis oodatust aeglasema taastumise. Kaubanduspiirangutest rääkides on seni tavaliselt eeldatud, et kuna tollimaksud, mille USA on Euroopa kaupadele kehtestanud, halvendavad euroala majanduse käekäiku, siis vähendavad need ka hinnatõususurvet. See loogika võiks kehtida vähemalt seni, kuni Euroopa Liit ei kehtesta ise USA kaupadele kõrgemaid tollimakse, mida siis Euroopa tarbijad kinni peaksid maksma. Nüüd aga oleme kaubandussõjas jõudnud etappi, kus Hiina otseselt piirab teatud kriitiliste toormete ja kaupade (haruldased muldmetallid, autotööstuses kasutatavad kiibid) eksporti. Taoliste ekspordipiirangute mõju erineb tollimaksude omast, sest see põhjustab tarneahelates otseseid tõrkeid ja tõstab konkreetsete kaupade hindu. Meil kõigil on värske mälestus sarnasest olukorrast koroonapandeemia ajast.

Edaspidi on oluline, kui palju lisainvesteeringuid teevad Euroopa valitsused lähiajal taristusse ja kaitsevõime tugevdamisse. Sellised kulutused annavad majandusele tavaliselt pisut lisahoogu, aga võivad ka hinnatõusu kiirendada. Tuleb silmas pidada sedagi, et riigid rahastavad neid investeeringuid laenuga. Pikemas ettevaates seisnebki üks suurem rahanduslik risk selles, kuidas lahendavad valitsused probleemi, et riigieelarved on sügavas puudujäägis ja valitsuste võlakoormad üha kasvavad.

Millised on siis viimased uudised euroala majanduse tervise kohta? Ikka veel on hapramas seisus tööstusettevõtted. Tarbijate sissetulek aga kasvab üha ja ühtlasi suureneb nende valmisolek seda kulutada. Küsitluste kohaselt plaanib järjest rohkem inimesi teha lähikuudel suuremaid oste, mille tarvis on seni kogutud sääste või milleks on vaja võtta laenu. Märke on ka eluasemeturu elavnemisest, kuid ettevõtete investeeringute maht on endiselt pigem tagasihoidlik. See kõik selgitab seda, miks neljapäeval avaldatud andmed euroala kolmanda kvartali majanduskasvu kohta olid isegi üle ootuste head (1,3% kasvu võrreldes eelmise aastaga).

Nii nagu Eestis, on ka euroalal olnud viimase paari aasta jooksul toidukaupade hinnatõus kiirem kui teiste kaupade ja teenuste keskmine hinnatõus. Suuresti on selle taga mitme toidutoorme kallimad hinnad maailmaturul, aga Euroopa Keskpanga hinnangul on oma panuse andnud ka kiire palgatõus põllumajanduses, toiduainetööstuses ja kaubanduses. Viimastel kuudel on ligi pool toiduainete hinnatõusust olnud põhjustatud kohvi ja lihatoodete kallinemisest. Põllumajandustoodete hinnad, mis olenevad ilmastikuoludest ja saagikusest, võivad aga mõistagi uuesti odavneda. Nii on näiteks apelsinimahl odavnenud toormeturgudel aastaga üle 60% ja suhkur ligi kolmandiku võrra, samal ajal kui kohvioad on üle 50% kallinenud.

Peale majandusolukorra põhjal intressiotsuste tegemise hindasime Euroopa Keskpanga nõukogu istungil ka digieuro projekti hetkeseisu. Otsustasime edasi liikuda projekti järgmisesse etappi ning sõlmida kokkulepped digieuro kasutuselevõtuks tarvilike tehniliste lahenduste hankimiseks. Euroopa Keskpanga siht on tuua digieuro ringlusse 2029. aastal, kuid selleks on vaja muuta Euroopa seadusandlust. Arutelud selle üle algavad Euroopa Parlamendis kõige lähemas tulevikus.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused