Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Arco Vara: Rait Riim appointed as the new CEO of Arco Vara AS

Arco VaraThe Supervisory Board of Arco Vara has appointed Rait Riim as the new CEO of Arco Vara AS. According to the decision of the Supervisory Board, Rait Riim’s authority will take effect on April 1, 2026 and will be valid for three years.

Rait Riim has 20 years of experience in the real estate sector. Since 2019, he has been working as Head of Real Estate Investments at LHV Varahaldus AS. Previously, he has served as Development Project Manager at Kapitel AS and as Real Estate Portfolio Manager at Ektornet Management Estonia OÜ, a subsidiary of Swedbank. From 2020 to 2021, Rait Riim was a member of the Supervisory Board of Arco Vara AS, representing LHV Pension Funds.

Rait Riim’s main priorities at Arco Vara are the successful execution of the Luther Quarter and Arcojärve developments, balancing the development portfolio, and maintaining strong financial discipline.

Kert Keskpaik, Chairman of the Supervisory Board of Arco Vara AS: “The Supervisory Board is very pleased that Rait Riim is joining the Arco Vara team and will help deliver the company’s long-term objectives. The Supervisory Board expects the new CEO to ensure Arco Vara’s growth and stable profitability. Our current development portfolio provides a strong foundation for this growth. We continue to create high-quality living environments where homeowners feel comfortable living, and we consider it equally important to provide Arco Vara’s shareholders with a stable return.”

Rait Riim, Chairman of the Management Board of Arco Vara: “Joining Arco Vara is an opportunity for me to contribute to the company’s next stage of growth. Arco Vara’s ambition is to be a real estate developer recognised as a benchmark for urban space and living environment quality, sustainability and long-term value. It is important that a developer does not merely construct buildings, but creates comprehensive environments that homeowners can be proud of and whose value grows over time. The strength of the company’s development portfolio and its next stage of growth provide the opportunity to deliver large-scale and urbanistically significant projects that require a clear strategic vision and strong financial discipline.”

The new manager does not own shares of Arco Vara AS.

According to the decision of the Supervisory Board, Kristina Mustonen will be recalled from the Management Board of Arco Vara AS as of 22.04.2026.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Swedbank: Between recovery and frothiness

  • SwedbankWith the ECB’s rate-cutting cycle likely over, further changes in affordability will primarily depend on wage-price dynamics
  • Government policy changes in Estonia and Lithuania will provide an additional boost to market activity in 2026

With borrowing costs remaining flat in Tallinn and Vilnius, affordability improved only marginally in the final quarter of 2025 as wage growth only slightly outpaced apartment price increases. In Riga, however, affordability climbed higher as lending margins declined further, and wage growth exceeded apartment price increases. Overall, affordability remains highest in Riga, largely reflecting structural differences – namely the large share of Soviet-era block-type apartments.

This contrast is visible in loan sizes. An average Swedbank-issued mortgage on an apartment exceeded EUR 135,000 at the end of 2025 in Vilnius and Tallinn – nearly twice the level seen in Riga.

Primary market housing affordability remains below levels seen pre-2022 in all the Baltic states. Primary market affordability has recently shown similar improvements in Riga and Vilnius, while the affordability increase has stalled in Tallinn. The market remained comparatively active in Tallinn and Riga in the fourth quarter, while accelerating further in Vilnius. In Lithuania, the option to withdraw savings from second-pillar pension funds will support strong market momentum throughout the year. It is already pushing prices up and could lead to falling housing affordability this year. Net wage growth is expected to ease in Lithuania and Latvia, while in Estonia the personal income tax reform will provide a notable boost to net incomes this year, supporting housing affordability.

260226 Between recovery and frothiness

Read full analysis here

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

EfTEN: Expansion of the elderly care home “Tartu Südamekodu” in Tartu County

EfTEN Real Estate FundOn February 25, 2026, the fund’s subsidiary EfTEN Ermi OÜ and Tartu Südamekodu OÜ reached an agreement on the expansion of the elderly care home located at Ermi tn 13, Tila village, Tartu municipality, Tartu County. As a result, 72 additional beds will be added.

The “Tartu Südamekodu” elderly care home, developed through the parties’ previous cooperation, has been providing services to clients since August 2024 and currently comprises 180 beds. By the end of last year, the facility had reached full occupancy.

It is planned to apply for a building permit for the construction of the extension in the second quarter of 2026 and then conduct a construction procurement, with the aim of completing the extension by June 2027. Tartu Südamekodu will then rent out the entire part of the building under construction. The estimated cost of the extension is approximately 2.75 million euros, plus VAT.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Summus Capital reports strong Q4 2025 with balance sheet over EUR 623 million

Summus CapitalSummus Capital OÜ announced its consolidated financial results for the fourth quarter of 2025, reflecting a strong year driven by strategic acquisitions, divestments and positive revaluation effects. Its consolidated balance sheet reached over EUR 623 million at year-end as a result of executed transactions and continued portfolio optimization.

In Q4 2025, consolidated sales revenue increased to EUR 14.5 million, up 9.7% quarter-on-quarter on the back of rental income from newly acquired Polish asset. Consolidated operating profit amounted to EUR 20.6 million in the period, while net profit for the quarter totalled EUR 22.5 million.

During the fourth quarter, Summus Capital completed the divestment of its subsidiaries owning Auriga shopping centre in Estonia and Damme shopping centre in Latvia, realizing a gain of nearly EUR 8 million and repaying associated loans in full. In October 2025, Summus acquired Libero shopping centre in Katowice — one of Southern Poland’s most modern and successful retail destinations — financed by a banking syndicate led by Erste Group Bank AG and HYPO NOE Landesbank.

Following these transactions and year-end revaluation of investment properties, Summus Capital’s investment property balance increased to over EUR 571 million, contributing to total consolidated assets of more than EUR 623 million (3Q2025: EUR 558 million). According to Aavo Koppel, Member of the Board of Summus Capital, consolidated loans, borrowings, and bonds totalled EUR 365 million, reflecting new financing for the Libero acquisition and repayment of loans related to divested assets. Total equity stood at EUR 206 million.

Koppel added that Summus Capital maintained strong financial discipline throughout the year, meeting all bond covenants. At year-end 2025, the consolidated equity-to-assets ratio was 33% (above the 30% minimum requirement) and the trailing 12-month Debt Service Coverage Ratio (DSCR) reached 1.33x (above the 1.2x requirement).

“The fourth quarter capped a transformative year for Summus Capital. The divestments of Auriga and Damme allowed us to crystallize value at the right moment, while the acquisition of Libero in Katowice reinforces our strategic focus on dominant retail centres in strong urban markets with modern ESG credentials. The nomination of the Libero transaction for Investment Deal of the Year at the CEE Retail Awards further validates our growing presence and long-term commitment to the Polish market. These steps reflect our disciplined approach to growth and sustainable value creation,” said Hannes Pihl, Head of Investments and Member of the Board at Summus Capital.

The Group also made significant progress in environmental, social and governance (ESG) performance. Libero shopping centre was recognized with a silver award in the “ESG Achievements of the Year for Retail Facilities” category, and Summus Capital improved its Global Real Estate Sustainability Benchmark (GRESB) score to 82 points in 2025.

Summus Capital OÜ is a real estate investment holding group established in 2013 with investments in commercial real estate in Estonia, Latvia, Lithuania and Poland. Direct real estate investments are made through daughter companies of the respective country of location. Well-diversified commercial real estate portfolio includes properties in retail, office, logistics and medical segments.

SUMMUS_CAPITAL_A4_Q4_2025_ENG

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Arco Vara: Interim consolidated report for the fourth quarter and 12 months of 2025 (unaudited)

Arco VaraGROUP CEO’S REVIEW

The fourth quarter of 2025 in the Estonian real estate market was overall stable, but fell short of the expectations set at the beginning of the year. The market was no longer in a downturn phase; however, a clear growth cycle had not yet begun either. Rather, it was a period of stabilization, during which both buyers and sellers were adapting to the new economic environment and waiting for clearer signals regarding interest rates and the overall improvement of economic conditions.

The fourth quarter did not bring the anticipated stronger seasonal recovery. Buyers remained cautious, and decision-making processes became longer, which was reflected in extended sales periods and more modest transaction volumes. Increased price sensitivity was noticeable in the market, and buyers compared offers more thoroughly than before.

The sales pace and the number of interested buyers were weaker than forecasted. Although prices did not decline significantly, the sales pace remained slow, and purchase decisions were often postponed. In order to remain competitive, more flexible payment terms, campaigns, or additional value-added benefits had to be offered to maintain buyer interest and conclude transactions.

For Arco Vara, the fourth quarter was an active and development-rich period, during which we focused both on launching new projects and on the consistent advancement of existing developments. We also invested considerable effort in preparing the pre-sales of the Luther project, developing its concept, and preparing it for the construction phase.

As the sales targets set for the fourth quarter were not achieved, the quarterly results were more modest than expected and remained below the same period last year.

Rannakalda development: Four homes were sold in the fourth quarter. By the end of 2025, 105 out of 113 apartments and commercial units in the project had been sold. The goal was to sell all remaining units by the end of 2025; however, some apartments remained unsold, and their sales will continue in 2026.

Soodi 6 development: Construction began on 30 June 2025. In the fourth quarter, five preliminary purchase agreements were signed. By the end of 2025, a total of 22 out of 66 apartments and commercial units had been sold under preliminary agreements. The project is attractive to young families, investors, and more demanding clients, primarily due to its good location and well-designed, functional layouts.

Spordi development: Construction also commenced in June. In the fourth quarter, four preliminary purchase agreements were signed. By the end of 2025, 16 out of 56 homes had been sold under preliminary agreements. The Spordi development enhances Arco Vara’s portfolio with an excellent location in the Kristiine residential district, an area with limited new developments but strong demand for housing. The project incorporates modern and smart solutions.

Arcojärve development: The detailed spatial plan was adopted on 15 October. This is a strategically important project that creates a foundation for further investments in new inner-city developments.
Bulgaria development: Negotiations regarding the Bulgarian subsidiary are ongoing, and relevant decisions are planned in the near future.

Kuldlehe development: In December, the fourth apartment in the building was sold. Only the last apartment remains available in the project, whose exclusive character and limited availability maintain the development’s strong position in Tallinn’s premium segment.

Luther development: Pre-sales of the first phase commenced in December. Design works and preparations for the start of construction are ongoing.

Arco Vara remains focused on developing high-quality and sustainable living environments and on providing the best home-buying experience. Our mission is to create modern, sustainable, and desirable living environments where clients can shape their dream homes, and our vision is to be the first choice for homebuyers.

KEY PERFORMANCE INDICATORS

The Group’s revenue for the 12 months of 2025 amounted to EUR 7,685 thousand, which is EUR 208 thousand higher than the revenue for the 12 months of 2024.

For the 12 months of 2025, the Group recorded an operating profit (EBIT) of EUR 195 thousand and a net loss of EUR 479 thousand. For the 12 months of 2024, the Group recorded an operating profit of EUR 69 thousand and a net loss of EUR 624 thousand.

In Q4 2025, a total of 14 apartments were sold in the Group’s development projects, including 9 under preliminary purchase agreements and 5 under real right contracts. During the full year of 2025, 48 apartments were sold, 28 under preliminary purchase agreements and 20 under real right contracts. For comparison, in Q4 2024, 14 apartments were sold in the Group’s development projects (9 apartments under real right contracts and 5 under preliminary purchase agreements). During the full year of 2024, a total of 30 apartments and 3 commercial units were sold (22 apartments and 1 commercial unit under real right contracts and 8 apartments and 2 commercial units under preliminary purchase agreements).

As of 31 December 2025, the total assets of the Group more than doubled compared to 31 December 2024. The main reason for the increase in total assets was the acquisition of new development projects, including the Luhteri Quarter and the Spordi 3a/3b development project.

The Group’s net loan position (net debt) as of the end of 2025 amounted to EUR 37,649 thousand, which is EUR 23,012 thousand higher compared to the end of the same period last year. The main reason for the increase in indebtedness was the acquisition of the Luhteri Quarter, which was partially financed with a bank loan. In addition, in the third quarter of 2025, bonds in the amount of EUR 15,000 thousand were issued. As of 31 December 2025, the weighted average interest rate of the Group’s interest-bearing liabilities was 8.90%.

CONSOLIDATED STATEMENT OF COMPREHENSIVE INCOME

In thousands of euros 12 M
2025
12 M
2024
Q4
2025
Q4
2024
Revenue from sale of own real estate 7,195 7,145 1,935 3,273
Revenue from rendering of services 489 332 125 118
Total revenue 7,685 7,477 2,060 3,390
Cost of sales -5,727 -5,707 -1,776 -2,857
Gross profit 1,957 1,770 284 534
Other income 5 7 2 7
Marketing and distribution expenses -447 -551 -119 -146
Administrative expenses -1,122 -1,127 -402 -156
Other expenses -197 -31 -192 -13
Operating profit 195 69 -427 226
Financial costs -563 -640 -168 46
Profit/ loss before tax -368 -572 -594 273
Income tax -111 -52 -98 -52
Net profit/ loss for the period -479 -624 -692 221

CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION 

 In thousands of euros 31 December 2025 31 December 2024
Cash and cash equivalents 2,784 1,720
Receivables and prepayments 6,420 5,690
Inventories 74,127 29,170
Total current assets 83,331 36,580
Receivables and prepayments 18 18
Investment property 2,296 2,296
Property, plant and equipment 551 622
Intangible assets 41 52
Total non-current assets 2,905 2,988
TOTAL ASSETS 86,236 39,568
Loans and borrowings 180 234
Payables and deferred income 9,063 4,487
Warranty provisions 347 127
Total current liabilities 9,590 4,848
Loans and borrowings 40,283 14,981
Total non-current liabilities 40,283 14,981
TOTAL LIABILITIES 51,552 19,829
 
Share capital 12,158 7,272
Share premium 16,399 3,835
Statutory capital reserve 2,011 2,011
Other reserves 28 28
Retained earnings 5,767 6,594
TOTAL EQUITY 36,363 19,739
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 86,236 39,568

Arco Vara aruanne 2025 Q4 ENG

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Invego ja Reterra pidasid Riias 14 miljoni eurose premium-arenduse sarikapidu

260225 Invego ja Reterra pidasid Riias 14 miljoni eurose premium-arenduse sarikapiduRiias peeti Eesti arendajate Invego ja Reterra ühise premium-klassi korterite projekti Skanstes Rezidences sarikapidu, kokku 14 miljonit eurot maksev elukvartal saab lõplikult valmis suve alguses.

Invego juhi Kristjan-Thor Vähi sõnul on Skanste linnaosa kujunenud viimastel aastatel üheks Riia ihaldusväärsemaks piirkonnaks. “Skanstes Rezidencesi kontseptsioon sobitub ideaalselt linnaosa kiire arenguga ning paistab kiiresti areneval Riia eluasemeturul lisaks heale asukohale silma just läbimõeldud planeeringute ja modernse põhjamaise arhitektuuriga. Sarikapeoni jõudmine kinnitab, et ehitus püsib kenasti graafikus ning oleme kodude valmimisele taas suure sammu lähemale jõudnud,” rääkis Vähi.

Reterra tegevjuht Reigo Randmets rõhutas projekti arhitektuurilist ja tehnoloogilist ambitsioonikust. “Meie visioon on tõsta Riia elamuarenduse standardit ja nii on ka iga konstruktsiooniline või disainiotsus tehtud kvaliteeti silmas pidades. Oleme väga rahul ehitaja Mapri Būve professionaalsuse ja detailsusega, kes viib meie visiooni ellu täpselt nii, nagu oleme seda kavandanud,” rääkis Randmets.

Ka hoonet ehitava eestlaste Mapri Ehituse tütarfirma Mapri Būve projektijuht Didzis Dumbris kinnitas, et kliendi poolt projektile pandud kvaliteediootused on väga kõrged ning lahendus ise detailirohke, kuid nüüdseks on mõlemad hooned saavutanud oma kõrguse ning suurem osa tehnosüsteemide paigaldusest on lõpetatud.

Riia linnavolikogu linnaarengu valdkonna aseesimees Māris Sprindžuks märkis sarikapeol, et Riia vajab üha enam kaasaegseid ja kvaliteetseid elamispindu. “Usun, et linn on sel aastal tõeliseks arenguhüppeks valmis. Riia linnaplaneerimise osakond teeb omalt poolt kõik, et muuta arendusprotsess sujuvamaks ja tõhusamaks. Soovin, et Skanstes Rezidences teeniks linna hästi,” sõnas Sprindžuks.

Arhitektuuribüroo Salto Arhitektid projekteeritud Skanstes Rezidences ühendab endas kaasaegse arhitektuuri ja pikaajalised energiatõhusad lahendused. Kokku rajatakse kahte kaheksakorruselisse hoonesse 67 rõdude ja terassidega kodu, mis vastavad A-energiaklassi standardile. Korterite hinnad algavad 124 900 eurost.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku (kokku 1500 kodu) ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 500 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas.

Reterra Estate on kodumaisel kapitalil põhinev kinnisvaraarendus- ja investeerimisettevõte, mis on enam kui kümne tegevusaasta jooksul loonud terviklikke ning innovaatilisi elu- ja ärikeskkondi. Avatud pilk ja selge siht paremasse tulevikku on viinud ettevõtte tegevuse Tallinnast Tartusse ja Riiani. Reterra on rajanud üle 1000 uue kodu ja haldab 70 000 m² äripinda, mille üürnike seas on Telia, Pipedrive, Selver, Coop, Leonhard Weiss jt. Tallinnas on Reterra üks suurimaid arendusi Hipodroomi kvartal, Rae vallas Raemõisa elurajoon ning Tartus Aviaatori elukvartal.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Mainor Ülemiste võlakirjade suunatud pakkumise tulemused

Mainor ÜlemisteMainor Ülemiste AS (edaspidi Mainor Ülemiste) pakkus suunatud võlakirjaemissiooni raames Balti investoritele 4-aastaseid tagamata võlakirju. Programmi esimeses seerias pakuti kuni 8000 võlakirja nominaalväärtusega 1000 eurot ja fikseeritud intressimääraga 6% aastas. Kokku märkisid 32 investorit võlakirju peaaegu 11 miljoni euro väärtuses ehk plaanitud pakkumise mahust peaaegu 1,4 korda rohkem. Mainor Ülemiste juhatus otsustas suurendada emissiooni 9 614 000 euroni.

Mainor Ülemiste plaanib taotleda võlakirjade kauplemisele võtmist Nasdaq First North alternatiivturul poole aasta jooksul.

Pakkumist nõustas Redgate Capital AS, kes on olnud ka Mainor Ülemiste varasemate võlakirjaemissioonide nõustajaks alternatiivturul First North.

Võlakirjaemissioonist saadud vahendeid kasutatakse 2023. aasta märtsis emiteeritud Mainor Ülemiste 10.03.2027 võlakirjade (ISIN: EE3300111343) ennetähtaegseks lunastamiseks ja Ülemiste linnaku edasiseks arendamiseks, sealhulgas kolmanda tervisemaja ning Viktor Masingu büroohoone rajamiseks.

Mainor Ülemiste arendatav Ülemiste City on innovatsioonile ja koostööle suunatud kogukond, mis pakub üürnikele võimalusi kiiremini kasvada, leida häid koostööpartnereid ning olla mugavalt ühenduses ka välismaiste partneritega. Uus Viktor Masingu hoone on planeeritud ettevõtte kasvu toetavaks, kus on paindlikud kontoripinnad, looduslik ja vastutustundlik disain ning kasutatakse nutikaid targa maja lahendusi.

Uue seitsmekorruselise Tervisemaja lisandumine kasvatab terviseklastri pindala enam kui 27 000 ruutmeetrini, kindlustades Ülemiste City positsiooni Baltikumi suurima erakapitalil põhineva terviselinnakuna.

Mainor Ülemiste AS on Mainor AS-i tütarettevõte, mille põhitegevus on Baltimaade suurima ärilinnaku Ülemiste City arendamine. Linnaku 30 hektaril on välja ehitatud 170 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda. Ülemiste City on koduks ligi 400 ettevõttele ning töö-, õpi- ja elukeskkond 18 000 inimesele.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

1Partner: Suur-Tallinna korteritehingute liidrid on Rae vald ja Saue vald

1PartnerTallinna lähivaldades tehti eelmisel aastal enim korteritehinguid Rae ja Saue valdades, tehinguaktiivsuse kasv oli aga suurim Maardu linnas, kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri.

Möödunud aastal sõlmiti Rae vallas kokku 539 korteritehingut, teisel kohal oli Saue vald 338 tehinguga ning neile järgnes Harku vald, kus toimus 287 korteritehingut. “Tallinna korteriturgu vaadates tuleb alati vaadata ka lähivaldades toimuvat. Olulisust ja mõju tõendab ainuüksi fakt, et kõikide pealinna lähiümbruse valdade korteritehingute kokku liitmisel ületab nende arv ka Tallinna aktiivseima linnaosa Lasnamäe tehingute arvu,” rõhutab 1Partneri analüütik.

Suurim tehinguaktiivsuse kasv toimus Maardu linnas, kus müüdi 262 korterit, mis on 53% rohkem kui 2024. aastal ja Saue vallas, kus tehinguaktiivsus tõusis aastaga 29%. “Mõlemas piirkonnas vedasid tehinguaktiivsuse kasvu möödunud aastal valminud uusarendused, näiteks Viieaia Torn Maardus ja Keskuse Kodud Sauel,” selgitab Vääri. Ta lisab, et suurem kasv toimus ka Kiili vallas, kus 186 korteritehinguga tõusis tehinguaktiivsus aastaga 16%.

Vääri sõnul on paljud lähivaldadesse koduostjad igapäevaselt tihedalt Tallinnaga seotud ning ka lähivalda kolides jätkavad nad tööd või õpinguid pealinnas. “Enamasti vahetatakse elukohta kvaliteedi parandamiseks olgu siis uuema, suurema või privaatsema kodu näol. Lähivaldade eelistamise peamised põhjused on selle juures tihti just majanduslikud, sest sealne hinnatase on kättesaadavam. Samas on ka neid, kelle puhul on ostuotsuse peamine prioriteet linnakärast eemale saamine,” räägib Vääri ning lisab, et arvestatav osa tehinguid toimub ikkagi nii-öelda vallasiseselt ehk ka paljud kohalikud inimesed eelistavad uue kodu valikul senist kodukanti.

Hinnatasemete võrdluses oli Tallinna lähivaldade korterite kõrgeim keskmine ruutmeetri hind Rae vallas, kus see ulatus 3037 euroni. Sellele järgnesid Kiili vald ja Harku vald, kus korterite keskmine ruutmeetri hind oli vastavalt 2984 eurot ja 2921 eurot. Tehinguaktiivsuse suure kasvu üheks põhjuseks Maardu linnas võib pidada just soodsat hinnataset, kuna sealsete korterite keskmine ruutmeetri hind oli 1736 eurot. Maardu oli ühtlasi ka Tallinna lähivaldadest ainus, kus keskmine ruutmeetri hind jäi alla 2000 euro piiri.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Volta SKAI OÜ-i võlakirjade avaliku pakkumise teade

Volta SKAIVolta SKAI OÜ (registrikood 16359341, aadress Maakri tn 19/1, 10145, Tallinn, Eesti;  Volta SKAI) kehtestas septembris 2025 tagatud võlakirjade programmi (Programm) kogumahus 30 miljonit eurot. Programmi raames emiteeritavate võlakirjade, nimiväärtusega 1000 eurot, intressimääraga 10,00% aastas ja lunastustähtajaga 1. oktoober 2027 (Võlakirjad) esimese emissiooniga kaasati 8 miljonit eurot ning teise emissiooniga 4 miljonit eurot. Käesolevaga kuulutab Volta SKAI välja Võlakirjade lisaemissiooni pakkumise (Pakkumine). Pakkumise raames kaasab Volta SKAI kuni 3,5 miljonit eurot. Võlakirjade ülemärkimise korral on Volta SKAI-l õigus suurendada emissioonimahtu kuni 5 miljoni euroni. Pakkumine viiakse läbi Volta SKAI poolt koostatud ning Finantsinspektsiooni (FI) poolt 8. detsembril 2025 kinnitatud põhiprospekti alusel, mida on täiendatud FI poolt 23. veebruaril 2026 kinnitatud prospekti lisaga nr 1,  mis on mõlemad avalikustatud käesoleva teadaande kuupäeval Volta SKAI ja FI veebilehekülgedel (edaspidi ühiselt Prospekt). Pakkumine on suunatud jae- ja institutsionaalsetele investoritele Eestis, Lätis ja Leedus.

Pakkumise peamised tingimused

Emitent Volta SKAI OÜ
Väärtpaber EUR 10,00 VOLTA SKAI TAGATUD VÕLAKIRI 25-2027
Väärtpaberi tüüp Tagatud võlakiri
ISIN EE0000002475
Pakkumise tüüp Avalik pakkumine jae- ja institutsionaalsetele investoritele Eestis, Lätis ja Leedus.
Emissiooni maht kuni 3,5 miljonit eurot
Võlakirja hind 1041,04 eurot (sisaldab kogunenud, kuid veel välja maksmata intressi)
Intressimäär 10,00% aastas
Tootlus 8,5% aastas (eeldusel, et võlakirju ei lunastata ennetähtaegselt ning investor hoiab võlakirju kuni lunastustähtajani)
Intressimaksed Kvartaalsed (1. jaanuar, 1. aprill, 1. juuli ja 1.oktoober)
Märkimisperiood 25. veebruar 2026 kell 10.00 (EET) kuni 4. märts kell 15.30 (EET)
Väärtuspäev 11. märts 2026
Lunastustähtaeg 1. oktoober 2027
Kauplemisele võtmise taotlemine Nasdaq Tallinna mitmepoolse kauplemissüsteemi First North võlakirjade nimekiri
Esimene kauplemispäev 12. märts 2026 või sellele lähedane kuupäev
Prospekt kinnitatud 8. detsembril 2025 Finantsinspektsiooni poolt, mida on täiendatud prospekti lisaga nr 1, mis on kinnitatud 23. veebruaril 2026 Finantsinspektsiooni poolt
Korraldaja AS LHV Pank
Müügiagent AS Redgate Capital
Juriidiline nõustaja Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ
Tagatisagent Advokaadibüroo Hedman Partners & CO OÜ

Võlakirjad on tagatud, s.t nende tagatiseks on seatud esimese järjekoha hüpoteek Volta SKAI kinnistule (Krulli 10, Tallinn).

Võlakirjade kaudu kaasatav kapital suunatakse Põhja-Tallinna populaarseimasse arenduspiirkonda kerkivasse kõrghoone, Volta SKAI arenduse elluviimisse. Kahe 12-korruselise torniga projektist saab piirkonna uus modernse arhitektuuriga maamärk, mis pakub panoraamvaateid Tallinna lahele ning vanalinnale.

Pakkumise täpsemad üksikasjad on kirjeldatud Prospektis ja Prospekti kokkuvõttes.

Pakkumise indikatiivne ajakava

Märkimisperioodi algus 25. veebruar 2026 kell 10.00
Märkimisperioodi lõpp 4. märts 2026 kell 15.30
Pakkumise tulemuste avalikustamine 9. märts 2026 või sellele lähedane kuupäev
Pakkumise arveldus 11. märts 2026 või sellele lähedane kuupäev
Esimene kauplemispäev First North võlakirjade nimekirjas 12. märts 2026 või sellele lähedane kuupäev

Märkimiskorralduste esitamine

Võlakirjade märkimiseks Pakkumise raames peab investoril olema väärtpaberikonto Nasdaq CSD SE Eesti filiaali kontohalduri juures või finantsinstitutsiooni juures, mis on Nasdaq Riia või Nasdaq Vilnius börsi liige.

Investor, kes soovib Võlakirju märkida, peab pöörduma kontohalduri poole, mis haldab vastava investori väärtpaberikontot, või vastava finantsinstitutsiooni poole ning esitama pakkumisperioodi jooksul alltoodud vormis märkimiskorralduse Võlakirjade märkimiseks. Märkimiskorralduse esitamisega volitab investor kontohaldurit või vastavat finantsinstitutsiooni, kes haldab investori väärtpaberikontoga seotud arvelduskontot, koheselt blokeerima investori arvelduskontol tehingu kogusumma, kuni arveldamine on lõpule viidud või raha vabastatakse kooskõlas Prospektis toodud tingimustega.

Väärtpaberikonto omanik: Investori nimi
Väärtpaberikonto: Investori väärtpaberikonto number
Kontohaldur: Investori kontohalduri nimi
Väärtpaber: EUR 10,00 VOLTA SKAI TAGATUD VÕLAKIRI 25-2027
ISIN kood: EE0000002475
Väärtpaberite arv: võlakirjade arv, mida investor soovib märkida
Hind (võlakirja kohta): 1041,04 eurot
Tehingu summa: võlakirjade arv, mida investor soovib märkida, korrutatuna hinnaga (võlakirja kohta)
Tehingu vastaspool: AS LHV Pank
Tehingu vastaspoole väärtpaberikonto: 99104086627
Tehingu vastaspoole kontohaldur: AS LHV Pank
Tehingu väärtuspäev: 11. märts 2026
Tehingu liik: „väärtpaberiülekanne makse vastu“

Võlakirjade kauplemisele võtmine

Nasdaq Tallinn rahuldas 11. detsembril 2025 Volta SKAI taotluse kõikide Programmi raames emiteeritavate Võlakirjade kauplemisele võtmiseks Nasdaq Tallinna mitmepoolse kauplemissüsteemi First North võlakirjade nimekirjas. Volta SKAI on esitanud taotluse käesoleva seeria raames emiteeritavate Võlakirjade kauplemisele võtmiseks. Võlakirjade kauplemisele võtmise eeldatav kuupäev on 12. märts 2026 või sellele lähedane kuupäev.

Prospekti kättesaadavus

Prospekt koos Prospekti kokkuvõtte ja Võlakirjade lõplike tingimustega on avalikustatud ning need on elektroonilises vormis kättesaadavad Volta SKAI investorveebilehe aadressil https://investor.endover.ee/  ja FI kodulehel aadressil https://www.fi.ee. Võlakirjade tingimused on avalikustatud ning need on elektroonilises vormis kättesaadavad Volta SKAI investorveebilehe aadressil https://investor.endover.ee/.

Enne Võlakirjadesse investeerimist palume tutvuda Prospekti, selle kokkuvõtte, Võlakirja tingimuste ja lõplike tingimustega tervikuna ning vajadusel konsulteerida asjatundjaga.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Tallinn: Linnavalitsus esitas volikogule Hundipea põhjaosa detailplaneeringu

TallinnTallinna linnavalitsus esitas volikogule vastuvõtmiseks Hundipea põhjaosa detailplaneeringu, mis võimaldab muuta Paljassaare tee äärse piirkonna senisest kinnisest sadama‑ ja tootmisterritooriumist avatud linnaruumiks, kuhu kavandatakse uusi elamuid, ettevõtluspindu, rannapromenaadi ning avalikke ja ühiskondlikke funktsioone.

Linnaplaneerimise abilinnapea Tiit Teriku sõnul loob Paljassaare detailplaneering võimaluse avada linlastele üks seni suletud alasid ning kujundada tööstuskeskkonnast mitmekülgne ja merele avatud elukeskkond. „Paljassaare piirkonna arendamine aitab ühendada mereäärsed alad taas linnaruumi ning tuua senise suletud sadama‑ala elanikele ja külastajatele kättesaadavaks. Planeering loob eeldused uue kaasaegse ja mitmefunktsioonilise linnakvartali kujunemiseks, kus elamud, äritegevus ja avalik ruum on tasakaalus,“ rõhutas Terik.

Detailplaneering hõlmab 29,15 hektari suurust ala Paljassaare poolsaarel, kus praegu paiknevad lao‑ ja tootmishooned, raudtee ning sadamarajatised. Planeeringu käigus krunditakse territoorium ümber 42 krundiks, millest 23 hoonestatud krundile määratakse kuni 61 hoone rajamiseks. Kavandatakse elu‑ ja ärihooneid ning ühiskondlike funktsioonidega maju.

Mere äärde kavandatakse 1,3 kilomeetri pikkune ja 25 meetri laiune avalik rannapromenaad, mis ühendatakse ümbruskonna rekreatsioonialadega. Planeeringuga nähakse ette ka munitsipaallasteaia rajamine, avalikud ja poolavalikud pargialad ning ulatuslik jalgratta‑ ja kergliikluste võrk.

Planeeringu elluviimine toimub etapiviisiliselt ning arendajatele on seatud kohustus välja ehitada vajalikud teed, tehnovõrgud ja avaliku kasutuse alad. Ühtlasi eeldab planeering liikluslahenduste olulist arendamist, sh Sitsi ristmiku väljaehitamist, Paljassaare tee laiendamist ning tulevikus võimaliku trammiühenduse rajamist.

Detailplaneeringu on koostanud K‑Projekt AS. Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d planeeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP029910.

Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist linnavolikogu poolt korraldavad Tallinna linnaplaneerimise amet ja Põhja‑Tallinna valitsus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu.

260225 Linnavalitsus esitas volikogule Hundipea põhjaosa detailplaneeringu

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Tartu: Tartu otsustas anda ehitusloa Lõunakeskuse laiendamiseks

Tartu.eeTartu linnavalitsus andis ehitusloa Lõunakeskuse laiendamiseks hoone kagu- ja idaküljele.

Ehitusprojekti järgi plaanitakse rajada avalik kogupere spordi- ja meelelahutuskeskus erinevate vaba aja veetmise võimalustega. Lisaks uuendatakse keskuse kagupoolne fassaad ning luuakse haljastatud väliala koos atraktsioonide ja piknikukohtadega.

Hoone juurdeehitusele on kavandatud ka välisrõdu ning enam kui 30 meetri kõrgune Skytoweri atraktsioon, mis pakub külastajatele linnavaateid.

Lõunakeskus on Lõuna-Eesti suurim kaubanduskeskus, kus tegutseb üle 180 kaupluse ja teenusepakkuja.

260225 Tartu otsustas anda ehitusloa Lõunakeskuse laiendamiseks

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Swedbank: Ajalooline hetk põllumaa turul: hinnad pöördusid langusesse. Mis edasi?

SwedbankViimase 15 aasta jooksul on põllumaa hinnad liikunud Eestis pea katkematus tõusutrendis. 2024. aastal hoog rauges. Värskete Maa-ameti haritava maa hinnastatistika andmete järgi pöördus trend 2025. aastal esimest korda langusesse: põllumaa keskmine hind vähenes 2,1%. Kas tegemist on hingetõmbepausiga või terendab ees pikem langusperiood ja hinnakorrektsioon?

Võrreldes 2020. aastaga oli haritava põllumaa hind 2023. aastaks kasvanud pea 80%. Eriline hüpe toimus aastatel 2022 ja 2023, mil maa kallines vastavalt ligi 25% ja 23%. Aastad 2023–2025 kujunesid seevastu pigem paigalseisu perioodiks: haritava maa keskmine hind püsis vahemikus 6294–6430 €/ha. 2025. aasta on aga siiski märgiline, sest esimest korda viimase 15 aasta jooksul pöördus senine tõus languseks – haritava maa hind vähenes 2,1% ja langes 6294 €/ha peale.

Kuna maa ajalooline hinnatõus on olnud väga kiire, on laenukoormus põhivara suhtes aasta-aastalt vähenenud. Kui veel 15 aastat tagasi moodustas laen 75% põhivara väärtusest, mis on sektori jaoks pigem ülemine piir, siis praegu on see 57%, mis näitab, et varade väärtus on kasvanud märksa kiiremini kui laenumaht. Kuigi põllumaa hinnatõus on suurendanud varade väärtust, ei ole varade tegelik tootlikkus kasvanud samas tempos.

Volatiilsus jätkub

Turg on jätkuvalt kõige aktiivsem Lääne-Virumaal, kus 2025. aastal toimus 15% kõigist tehingutest. Ka 2025. aasta kõige kallim tehing, mille hinnaks sai 10 004 €/ha, toimus Lääne-Virumaal. Samas ei jäänud Põlvamaa 10 000 €/ha hinnaga kaugele.

Kõige kõrgem haritava maa keskmine hind, 7672 €/ha, oli kolmandat aastat järjest Põlvamaal, millele järgnesid Tartumaa (7307 €/h), Järvamaa (7012 €/ha) ja Lääne-Virumaa (6920 €/ha).

Aastatagusega võrreldes aga rohkem kui pooles maakondadest keskmine hind langes. Kui 2023. aastal langes haritava maa hind vaid Valgamaal (–3,4%), siis nii 2024. kui ka 2025. aastal toimus eri maakondade lõikes suuri muutusi. Mullu olid suuremad langused Hiiumaal (–11,9%), Läänemaal (–10,9%), Raplamaal (–7,8%) ja Põlvamaal (–4,7%).

Kõige madalamate haritava maa keskmiste hindade edetabelis on esirinnas saared: Hiiumaal oli hind vaid 3785 €/ha ja Saaremaal 4371 €/ha. Kuigi Saaremaal on haritava maa hind suhteliselt madal, toimus kõige suurem muutus põllumaa hindades just seal – haritava maa keskmine hind, vastupidiselt üldisele tendentsile, tõusis seal aastaga 12%. Madalamate hindade osas järgnesid saartele Ida-Virumaa (4814 €/ha) ja Läänemaa (5223 €/ha).

Vaadates viimast viit aastat, siis on langusteta toimetanud vaid Tartumaa, kus haritava maa hinnatõus (54%) on lähedane Eesti keskmisele (52%). Kõige suurem on olnud hinnatõus Võrumaal (77,5%), Valgamaal (69,5%) ja Põlvamaal (61%), kõige väiksem aga Saaremaal (39,1%), Läänemaal (41,9%) ja Viljandimaal (44,2%).

Hindade langus on selge märk sektori raskustest

Viimased kolm aastat on taimekasvatajatele olnud keerulised. Kui 2022. aasta oli saagi ja tulude mõttes põllumehele helde, siis 2023. aastal pilt muutus – kogu taimekasvatuse saak oli viie aastaga võrreldes 17% väiksem. Olukorda süvendas asjaolu, et sisendid, eeskätt väetised, soetati paljuski kalli hinnaga ning samal ajal toodangu hindu ei fikseeritud. See viis sektori maksevõime piiripealseks.

Ka 2024. aasta ei toonud oodatud leevendust: kuigi taimekasvatuse saak oli aastatagusega võrreldes 7% suurem, jäi „rahakultuuriks“ peetud rapsisaak tavapärasest ligi poole väiksemaks. 2025. aasta lõplikud saaginäitajad ei ole veel teada, kuid esialgsete hinnangute järgi ulatub taimekasvatussektori kahjum ligikaudu 100 miljoni euroni.

Taimekasvatuses keerulisi aastaid on segatootjatel seni leevendanud piimatootmise hea käekäik. 2022.–2024. aasta keskmine piimahind oli üle 400 €/t ning 2025. aastal tõusis see rekordiliselt üle 500 €/t. Aga tundub, et ka siin on pöördepunkt käes. Eelmise aasta teises pooles alanud või ja piimapulbri hindade langus ning raskustesse sattunud E-Piima tehase probleemid on hakanud otseselt mõjutama ka Eesti piimatootjate piimahinda ja piimarahade laekumist. Arvestades, et piimatootmine ja taimekasvatus moodustavad üle poole kogu põllumajandussektori toodangust, on selge, et sektor seisab silmitsi väljakutsetega.

Haritava maa turul on peamisteks ostjateks olnud kaks huvigruppi. Esiteks kinnisvarainvestorid, kes veel viis aastat tagasi pidasid olematute intressimäärade tingimustes mõistlikuks paigutada kapital kiiresti kallinevasse põllumaasse. Kuigi intressimäärad on tipust taandunud, on rahal taas selge hind ning tagasihoidliku hinnakasvuga põllumaa ei paista enam sama atraktiivse investeerimisobjektina. Teiseks ostjagrupiks on põllumajandusettevõtted ise, kuid nende investeerimisvõimekus on pärast kolme järjestikust nõrka taimekasvatusaastat märkimisväärselt vähenenud. Osa põllumehi on sunnitud kuhjunud kohustuste katteks vara müüma, ent turul napib ostjaid. Arvestades ka piimandussektoris terendavaid väljakutseid, ei ole tõenäoline, et 2026. aasta tooks kaasa ulatusliku põllumaa hinnatõusu.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Notice on the public offering of Volta SKAI OÜ notes

Volta SKAIVolta SKAI OÜ (registry code 16359341, address Maakri tn 19/1, 10145, Tallinn, Estonia; Volta SKAI) established a secured note programme (the Programme) in September 2025 in the total amount of EUR 30 million. The first and second issuances of notes issued under the program with a nominal value of EUR 1000, interest rate of 10,00% per annum and with a maturity date of 1 October 2027 (the Notes) raised EUR 8 million and EUR 4 million, respectively. Volta SKAI hereby announces an additional issuance of the Notes (the Offering). Volta SKAI will raise up to EUR 3.5 million in the course of the Offering. In case of oversubscription, Volta SKAI reserves the right to increase the issue volume to up to EUR 5 million. The Offering will be conducted on the basis of the base prospectus  prepared by Volta SKAI and approved by the Estonian Financial Supervision Authority (EFSA) on 8 December 2025, which has been supplemented with supplement no 1 approved by the EFSA on 23 February 2026, which both are published on the websites of Volta SKAI and EFSA on the date of this announcement (hereinafter collectively the Prospectus). The Offering is addressed to retail and institutional investors in Estonia, Latvia, and Lithuania.

The main conditions of the Offering

Issuer Volta SKAI OÜ
Security EUR 10.00 VOLTA SKAI SECURED NOTE 25-2027
Security Type Secured note
ISIN EE0000002475
Type of offering Public offering for retail and institutional investors in Estonia, Latvia, and Lithuania.
Issue volume up to EUR 3.5 million
Issue price EUR 1,041.04 (including accrued but unpaid interest)
Interest rate 10.00% per annum
Yield 8.5% per annum (assuming the Notes are not redeemed prematurely and that the investor holds the Notes until the Maturity Date)
Interest payments Quarterly (1 January, 1 April, 1 July, and 1 October)
Subscription period 25 February 2026 at 10:00 (EET) until 4 March at 15:30 (EET)
Value Date 11 March 2026
Maturity Date 1 October 2027
Request for admission to trading Bond List of the multilateral trading facility First North operated by Nasdaq Tallinn
First trading day on or about 12 March 2026
Prospectus approved 8 December 2025 by the EFSA as supplemented with supplement no 1 approved by the EFSA on 23 February 2026
Arranger AS LHV Pank
Sales Agent AS Redgate Capital
Legal Adviser Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ
Collateral Agent Advokaadibüroo Hedman Partners & CO OÜ

The Notes are secured, i.e. they are secured by a first ranking mortgage on the Volta SKAI property (Krulli 10, Tallinn).

The capital raised through the Notes will be directed to the development of Volta SKAI, a high-rise building project in North Tallinn’s popular development district. Featuring two towers, each rising 12 stories, the Volta SKAI development is set to become a striking new landmark in the area, offering panoramic views of Tallinn Bay and the Old Town.

Further details of the Offering are described in the Prospectus and in the summary of the Prospectus.

Indicative schedule of the Offering

Beginning of the subscription period 25 February 2026 at 10:00
End of the subscription period 4 March 2026 at 15:30
Publication of the results of the Offering on or about 9 March 2026
Settlement on or about 11 March 2026
First day of trading on the Bond List of multilateral trading facility First North on or about 12 March 2026

Submission of subscription orders

In order to subscribe to the Notes as part of the Offering, the investor must have a securities account with the account operator of the Nasdaq CSD SE Estonian branch or with a financial institution that is a member of Nasdaq Riga or Nasdaq Vilnius stock exchange.

An investor wishing to subscribe to the Notes must contact the account operator that manages the securities account of the respective investor or the relevant financial institution and submit a subscription order in the form below to mark the Notes during the offer period. By submitting a subscription order, the investor authorises the account operator or the relevant financial institution that manages the current account associated with the investor’s securities account to immediately block the total amount of the transaction in the investor’s current account until settlement is completed or the funds are released in accordance with the conditions set out in the Prospectus.

Holder of the securities account: Investor’s name
Securities account: Investor’s securities account number
Account operators: Name of the investor’s account operator:
Security: EUR 10.00 VOLTA SKAI SECURED NOTE 25-2027
ISIN code: EE0000002475
Number of securities: the number of notes to which the investor wants to subscribe
Price (per note): EUR 1,041.04
Transaction amount: the number of notes to which the investor wants to subscribe, multiplied by the price (per note)
Counterparty to the transaction: AS LHV Pank
Securities account of the counterparty to the transaction: 99104086627
Account operator for the counterparty to the transaction: AS LHV Pank
Transaction value date: 11 March 2026
Type of transaction: ‘transfer of securities against payment’

Admission to trading of the Notes

Nasdaq Tallinn Stock Exchange approved on 11 December 2025 Volta SKAI’s application for the admission to trading of all Notes issued under the Programme on the Bond List of the multilateral trading facility First North. Volta SKAI has applied for the admission to trading of the Notes issued in this series. The expected date of admission to trading of the Notes is on or about 12 March 2026.

Availability of the Prospectus

The Prospectus together with the summary of the Prospectus and the final terms have been made public and are available in electronic form on Volta SKAI´s investor website at https://investor.endover.ee/eng and on the EFSA’s website at https://www.fi.ee. The terms and conditions of Volta SKAI Notes have been made public and are available in electronic form on Volta SKAI´s investor website at https://investor.endover.ee/eng.

Before investing in the Notes, we ask that you familiarise yourself with the Prospectus, its summary, the terms and conditions, and the final terms in their entirety, and consult with an expert, if necessary.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Koolitus “Praktilise klienditeeninduse ABC” toimub 09.03-06.04.2026

Anneli SalkKinnisvarakoolis toimub 09.03-06.04.2026 koolitus “Praktilise klienditeeninduse ABC“. Koolitus tõstab osalejate professionaalsust ja enesekindlust klienditeeninduses, pakkudes praktilisi tööriistu paremaks suhtlemiseks ja keeruliste olukordade lahendamiseks. Koolitaja on psühholoog Anneli Salk.

Koolitusele on oodatud:

  • juba töötavad klienditeenindajad;
  • alustavad klienditeenindajad;
  • kliendihaldusega seotud spetsialistid;
  • ettevõtjad ja väikeettevõtte omanikud.

Koolitus “Praktilise klienditeeninduse ABC” toimub 09.03-06.04.2026 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Statistika: Tallinna linnaosade lõikes oli 2025. a suurim korteritehingute hinnakasv Lasnamäel

Tõnu Toompark, Kinnisvarakooli konsultant ja koolitaja

Maa- ja ruumiameti andmetel oli 2025. a Tallinna 8979 korteritehingu keskmine hind 3045 €/m². Aastaga kasvas Tallinna korteritehingute keskmine hind väga napi 0,4% võrra.

Aastatagusega võrreldes kasvas korteritehingute arv kõikides Tallinna linnaosades peale Haabersti ja Põhja-Tallinnas. Haabersti korteritehingute keskmine hind 3008 €/m² jäi aastatagusele 3,1% alla ja Põhja-Tallinna hind 3409 €/m² oli 2024. aastast 1,6% vähem.

Mõlema linnaosa puhul on hinnalangus teatavas mõttes näiline, sest langus oli tingitud uute  ehk enamasti kallimate korterite asjaõiguslepingute osakaalu vähenemisest.

Hinnatõusu tipp 2025. a korteritehingnutes oli Lasnamäel. Lasnamäe korteritehingute keskmine hind 2472 €/m² ületas aasta varasemat 4,8%.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus