Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Swedbank: Laenu võtmine maja ehitamiseks: mida tasub meeles pidada?

31.10.2025 Anne Pärgma

Maja ehitamine tühjale krundile või maha lammutatud hoone asemele nõuab oluliselt põhjalikumat eeltööd kui valmis korteri või eramaja soetamine. Kuigi protsess on keerulisem, pöörduvad eestlased igal aastal just selle unistuse teoks tegemiseks tuhandeid kordi panga poole. Mida peab aga laenuga maja ehitamise kohta teadma ning millised on eritingimused, millele sageli ei mõelda?

Maksevõimekus selgeks

Nagu iga laenu taotlemise puhul, on ka maja ehituseks vajaliku rahatoe saamiseks oluline esmalt teada oma maksevõimekust. Heaks abivahendiks laenuvõimekuse arvutamisel on panga lehel olev kalkulaator, mis aitab välja selgitada, kui palju saab laenu võtta ja kui suur osa igakuisest sissetulekust läheks laenu tagasimaksmisele. Üldreegel on aga see, et laenukohustused ei tohiks ületada 30-50 protsenti sissetulekust.

Kui laenuvõimekus selge, on järgmiseks sammuks täpsem finantsplaneerimine. Näiteks nõuab maja ehitamine nõuab enamasti suuremat omafinantseeringut kui korteri ost, mistõttu on tarvis rahaasjad juba esimest hetkest väga selgena hoida. Seega tasub enne laenutaotluse tegemist hoolikalt läbi mõelda, kui palju saab maja ehituseks kasutada oma raha. Näeme, et palju kasutatakse omafinantseeringuna kinnisvara müügist saadud suuremat tulu. Kui omafinantseeringu summa on väiksem, saab lisatagatisena kasutada juba olemasolevat kinnisvara.

Eelarve ja plaan paika

Erinevalt korteri ostust on maja ehitamiseks laenu taotledes vaja teha palju rohkem eeltööd. Enne pangale laenutaotluse esitamist tuleb kindel olla, et sobiv krunt, mille saab osta ka laenuga, on olemas, projekteerimistingimused teada ning ehituseelarve paigas. Laenutaotluse tegemisel on vaja kokku koguda mitmeid dokumente, mida seejärel pangale edastada: näiteks ehitusprojekt, ehituskalkulatsioon või hinnapakkumine, ehitusluba või ehitusteatis, hinnang kinnisvara hetke- ja turuväärtuse kohta.

Ehituseelarve koostamisel peab arvestama sellega, kui palju maksavad materjalid, tööd, dokumentideks vajalikud eksperthinnangud. Arvestama peab ka muude kuludega. Kui eelarve või ehituskalkulatsiooni tegemine läheb endal keeruliseks, tasub küsida abi mõnelt ehitusfirmalt. Need, kes soovivad vana maja maha lammutada ja seejärel maja ehitusega alustada, peavad arvestama ka lammutustööde kuludega.

Kuna maja ehitamisega on seotud kümneid erinevaid väiksemaid ja suuremaid aspekte, on enamasti mõistlik enne dokumentide kokku kogumist pangaga otse ja avatult rääkida – spetsialistid oskavad anda detailset nõu ja viidata, millele tuleb esimeses järgus keskenduda.

Ehitus algab oma rahaga

Laenutaotluse võib esitada igal ajal, siis, kui hakkate alles ehitust planeerima või kui dokumendid suuremas osas juba olemas, krunt leitud ja ehitajatelt hinnapakkumised küsitud ja valitud. Ent pangaga laenulepingut sõlmides peab arvestama kolme olulise teguriga: laenulimiit saab olla kuni 70% kinnistu tuleviku turuväärtusest, (väärtus, mis näitab kinnistu turuväärtust, kui maja on juba valmis) laenusumma makstakse ehituse edenedes välja osade kaupa ning maja võiks lõplikult valmis saada hiljemalt 18 kuuga. Lisaks peab hüpoteegi seadma kinnistule ning kui kinnistu turuväärtus ei kata ehitusperioodil soovitud laenulimiit, tuleb hüpoteek seada ka lisatagatisele.

Oluline on teada, et ehituse alguses peab esmalt kasutama enda raha. Seejärel on vaja teha kinnistule esimene eksperthinnang, mis kinnitab, et ehitustööd on alanud. Siis saab pank väljastada esimese osa laenusummast. Eeldusel, et ehitus käib täie hooga, saab järgmise osa laenust kasutusse võtta siis, kui kinnistu turuväärtus on tänu ehitustegevusele tõusnud. Ka selleks vajab pank uut tõendit, näiteks sobib täiendav eksperthinnang.

Omafinantseeringuga ehitamine

Kui maja ehituseks on juba piisav summa, näiteks kinnisvara müügist saadud tulu, on heaks variandiks omafinantseeringuga ehitamine.

Kui on olemas sobiv krunt, ehitatava maja suurus on näiteks 120m2, ehituseelarve 200 000 ja oma raha 100 000 eurot, oleks laenuvajadus sellisel juhul 100 000 eurot. Oletame, et krundi hetke turuväärtus on 50 000 eurot ning kinnistu tulevikuturuväärtus koos valmis majaga on 210 000 eurot. Sellisel juhul võib pärast laenulepingu allkirjastamist olla kindel, et eelarvest kinni pidades ei jää ehitus raha taha pidama. Ehitust võib julgelt alustada, kasutades kõigepealt oma raha 100 000 euro ulatuses.

Kinnistu esimese eksperthinnangu alusel saaks sellisel juhul kasutusele võtta laenuraha 35 000 eurot ehk 70% 50 000 eurost. Ehituse edenedes vara turuväärtus enamasti kasvab ning kui sellesse on paigutatud 100 000 eurot oma vahendeid ja 35 000 eurot laenuraha, siis järgmise sammuna tuleb tellida eksperthinnangu lisa. Kui siis selgub, et vara turuväärtus on tõusnud näiteks 120 000 euroni, saab pank väljastada järgmise osa laenust, antud juhul 49 000 eurot. Ja sealt edasi ehituse edenedes 16 000 eurot, et maja lõplikult valmis ehitada. Oluline on teada, et ehitusse panustatud raha ei pruugi võrduda vara turuväärtusega.

Lisatagatisega ehitamine

Kui maja ehituseks kogutud rahasumma on väiksem, saab laenu lisatagatisena kasutada olemasolevat kinnisvara.

Toon näite, kus lisatagatiseks on korter, mille turuväärtus on 150 000 eurot ja maja ehitamiseks on kogutud 20 000 eurot. Kui tahetakse ehitada 120 m2 suurune maja, mille ehituseelarve on 200 000 eurot, oleks pangalt vaja laenu 180 000 eurot. Oletame, et krundi hetke turuväärtus on 50 000 eurot ning kinnistu tuleviku turuväärtus koos valmis majaga on 210 000 eurot. Sellisel juhul oleks laenu esimene väljamakse 130 000 eurot ehk kuni 70% tagatise väärtusest: 50% krundi kohta ehk 25 000 ja 70% lisatagatiseks pandud korteri kohta ehk 105 000 eurot.

Paigutades ehitusse oma raha ehk 20 000 eurot ja seejärel 130 000 eurot laenuraha, tõuseb kinnistu turuväärtus 185 000 euroni. Seega järgmine ja siinses näites viimane kasutusse võetav laenu osa on 50 000 eurot.

Kuna iga maja ehitada sooviva inimese laenuvajadus, omafinantseeringu võimalus ja lisatagatise väärtus on erinev ja sõltub olukorrast, tasub kindlasti enne laenutaotluse esitamist pidada nõu pangaga. Nii saab parima ülevaate tegelikest võimalustest ja majaehitusplaan selgemaks.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Statistikaamet: Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: septembriga võrreldes hinnad oktoobris ei tõusnud

31.10.2025 Statistikaamet

Statistikaameti esialgsel hinnangul jäi turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks oktoobris võrreldes septembriga samaks. Mulluse oktoobriga võrreldes tõusis indeks 4,5%. Tegu on kiirhinnanguga, mis oktoobri hindade kohta laekuvatel andmetel täpsustub.

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices).

„Esialgse hinnangu järgi aitasid oktoobris võrreldes septembriga üldist hinnatõusu pidurdada peamiselt toidukaubad, mille hinnad langesid juba teist kuud järjest,“ selgitas statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski.

Oktoobri tarbijahinnaindeksi andmed avaldab statistikaamet 7. novembril. Tarbijahindade harmoneeritud indeksi oktoobri andmed avaldatakse 18. novembril.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Baltic Horizon: Teade Northern Horizon Capital ASi aktsiate müügilepingu tehingu lõpule viimisest

31.10.2025 Adaur.ee

Northern Horizon Capital AS, Baltic Horizon Fondi valitseja, teatab, et 30. oktoobril 2025 andis senine ainuaktsionär Northern Horizon A/S (registreeritud Taanis, registrikoodiga 27599397) üle Eesti litsentsiga fondivalitseja omandiõiguse Antanas Anskaitisele, Antanas Danysele ja Tomas Milašauskasele.

Antud teade järgneb 21. augusti 2025 teatele, mil Northern Horizon Capital AS (alternatiivfondivalitseja) teatas aktsiate müügilepingu sõlmimisest erainvesteeringute ettevõtte Grinvest partneritega, ning 29. oktoobri 2025 teatele, mil valitseja kinnitas, et ostjad on saanud tehinguks regulaatori heakskiidu.

Northern Horizon A/S grupi tegevjuht Christoffer Abramson kommenteeris: „Meil on hea meel, et aktsiate müük on nüüd lõpule viidud. See võimaldab meil keskenduda täielikult kasvavatele hooldekodude fondidele, tugevdades Northern Horizoni positsiooni juhtiva sotsiaalse infrastruktuuri investeerimise spetsialistina Põhjamaades. Usume Grinvesti võimekusse avada Baltic Horizon Fondi tuleviku potentsiaal, arvestades nende kogemusi ja senist edukat tegevust Balti kinnisvaraturul. Sooviksin tänada kõiki töötajaid, kes jätkavad Baltic Horizon Fondi teenindamist, nende pühendumuse ja töö eest Northern Horizonis.”

„Fondi suurima osaniku ja Baltic Horizoni juhtimise suunajana tunnistame oma ainulaadset vastutust kõigi asjaosaliste ees. Meie esmane fookus on strateegia arendamine, mille eesmärk on tõsta Fondi portfelli operatiivset konkurentsivõimet ja tugevdada selle finantsstruktuuri,” kommenteeris Antanas Anskaitis uute omanike nimel. „Oleme täielikult pühendunud õigeaegsele ja läbipaistvale kommunikatsioonile ning tegutsemisele kõigi osanike ühistes huvides.”

Seoses käesoleva omandistruktuuri muutusega rakendatakse viivitamata järgmised muudatused juhtorganite koosseisus ning riskijuhtimise ja vastavuskontrolli funktsioonides:

Tehingu lõpuleviimisel astusid Lars Ohnemus, Nerijus Zebrauskas ja Daiva Liubomirskienė tagasi Fondivalitseja nõukogust.
Fondivalitseja nõukogu koosseisu hakkavad kuuluma Antanas Anskaitis, Antanas Danys ja Tomas Milašauskas.
Tehingu lõpuleviimisel astusid Aušra Stankevičienė ja Jūratė Gaspariūnienė tagasi Fondivalitseja juhatusest.
Fondivalitseja juhatusse hakkavad kuuluma Tarmo Karotam ja Gerda Bliuvienė.
Antanas Anskaitis lahkub Baltic Horizon Fondi nõukogust.
Piret Jõhvik nimetatakse vastavus- ja riskikontrolli juhiks ning ta asub täiskohaga tööle Fondivalitseja juures.

Fondivalitseja on otsustanud algatada ärinime muutmise Baltic Horizon Capital ASiks, sõltuvalt nime kättesaadavusest ja registreerimisest Eesti äriregistris. Uuendatud juhtkond annab turule täiendavat teavet Fondi strateegiliste suundade ja prioriteetide kohta pärast 2025. aasta III kvartali tulemuste avaldamist.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

KV.EE kinnisvara-podcast: Majanduse väljavaadetest ja elamispindade turust

31.10.2025 Adaur.ee

KV.EE kinnisvara-podcast’i 124. osa külaline on Bigbank’i peaökonomist ja majandusteadlane Raul Eamets. Saadet juhib kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark. Saates hindavad eksperdid Eesti majanduse suurt pilti, arutades hetkeseisu ja taastumise väljavaateid. Käsitlemist leiavad geopoliitilisest ebakindlusest, valitsuse poliitikast ja kaubanduspartnerite aeglusest tulenevad riskid.

Raul Eamets ja Tõnu Toompark analüüsivad kinnisvaraturu püsivat aktiivsust, selgitades, kuidas majanduse tugevad hõivenäitajad ja oodatav sissetulekute kasv tehinguid toetavad, hoolimata tarbijakindluse üldisest kehvast seisust. Põhjalikult käsitletakse palgakasvu väljavaateid, prognoosides, et avalik sektor veab järgmisel aastal palgatõusu, mis peaks taastama ja kasvatama elanike ostujõudu.

Saates vaadeldakse laenuturu stabiliseeruvaid intresse ning arutatakse vajadust paindlikumate laenutoodete järele, näiteks pikema laenuperioodi kehtestamiseks. Analüüsitakse kinnisvaraturu tulevikku, uurides, kas Eesti on uue buumi lävel, ja kuidas eestlaste tugev koduomamise soov suunab nõudlust suurte linnade lähedale.

Lõpetuseks jagab Raul Eamets kuulajatele praktilise soovituse, rõhutades, et prognoositav pikaajaline inflatsiooniline keskkond soosib laenuvõtjaid ja kodu ostuotsusega ning ehitamisega ei tasu viivitada.

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcastist.

Vaata saadet videona

Play

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda soovite saate külalisena kuulda? Kas soovid ise tulla saatesse mõnest olulisest teemast rääkima?

Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

Telli podcast enda podcasti äppis või pane laik ja jälgi lehte KV.EE Facebook.

Vaata podcasti videona KV.EE Youtube kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO või Spotify lehelt.

Swedbank: Eesti majandus on tasapisi kosumas

31.10.2025 Tõnu Mertsina

Statistikaameti poolt täna avaldatud kolmanda kvartali SKP kiirhinnang vastas meie ootustele. Selle järgi kasvas Eesti majandus juulist septembrini aastases võrdluses 0,9% ja kvartali võrdluses 0,2% (sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerituna). Kuigi nende esialgsete numbrite järgi suurenes majanduse maht aasta esimese üheksa kuuga vaid 0,4%, on majanduskasv paranemas ja nii peaks aasta teine pool tulema teisest veidi tugevam.

Samas tuleks SKP kiirhinnangu juures kindlasti arvestada selle võimalikku ebatäpsust. Näiteks on viimase kolme ja poole aasta kiirhinnangu ja praegu statistikaameti andmebaasis olevate SKP kasvude erinevus keskmiselt 0,9 protsendipunkti ja tänavuse aasta esimesel poolel oli erinevus 0,8 protsendipunkti. Selline vahe on andnud ka majanduse langusest taastumise kohta üsna erineva pildi.

Kindlustunne on endiselt alla pikaajalist keskmist

Eesti ettevõtete ja majapidamiste üldine kindlustunne on küll parem, kui aasta tagasi, kuid sel aastal olulist edasiminekut näha ei ole. Samuti on kindlustunne jätkuvalt tublisti allpool pikaajalist keskmist.

Kolmandas kvartalis jaemüügimahu kasv aeglustus. Samas on statistikaameti poolt avaldatud jaekaubanduse andmetes e-kaubanduse mõju oluliselt alahinnatud. E-kaubanduse maht peaks olema sel aastal küll kasvanud, kuid see kasv jäi aasta esimesse poolde, nagu ka ülejäänud jaekaubandusel. Kui aga lisada siia veel autode müük, mis on sõidukimaksu tulemusel sel aastal tugevasti kukkunud, oli sisekaubanduse olukord tervikuna veelgi viletsam. Kõrge inflatsioon koos maksutõusudega on andnud löögi majapidamiste ostujõule ning kogu eratarbimise mahule. Ka Swedbanki kaardimaksete järgi on tarbimine jätkuvalt nõrk. Kuna eratarbimine on veidi üle poole SKP-st, on sellel oluline mõju kogu majanduse pildile.

Töötlevast tööstusest

Töötleva tööstuse, peamise kaupu eksportiva majandusharu, tootmismaht kasvas kolmanda kvartali kahel esimesel kuul küll mõõdukalt, kuid siiski aeglasemalt, kui teises kvartalis. Kui aga töötlevale tööstusele lisada elektri tootmismahu langus, jäi kogu tööstussektori kasvust üsna vähe järele. Vaatamata kaubanduspingetele maailmas, on Eesti kaubanduspartnerite nõudlus sel aastal tasapisi paranenud, mida on näha ka kolmanda kvartali kahel esimesel kuul kaupade ja teenuste tugevamas ekspordikasvus. Esialgsetel andmetel ületas ekspordikasv importi, millel oli positiivne mõju majanduskasvule.

Intressimäärade langus on suurendanud ettevõtete ja eluaseme laenumahte, mis lükkavad tagant ka investeeringuid. Tehingud eluasemetega on kasvanud ning kolmandas kvartalis suurenesid elu- ja mitteeluruumide ehitus- ning kasutuslubade arv.

Tuleval aastal on põhjust optimismiks

Sel aastal jääb majanduskasv küll tagasihoidlikuks, kuid valitsuse suuremad investeeringud (peamiselt kaitsesse ja taristusse), maksuküüru kaotamise mõju ja inflatsiooni aeglustumisega kaasnev majapidamiste ostujõu paranemine, madalamate intressimäärade suurem mõju majandusaktiivsusele ja ekspordi mõõdukas kasv peaksid majanduskasvule järgmisel aastal hoogu andma.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Eesti Pank: Euroopa Keskpanga pressiteade: rahapoliitilised otsused

31.10.2025 Adaur.ee

EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Inflatsioon püsib meie keskpika aja eesmärgiks seatud 2% taseme lähedal ja EKP nõukogu hinnang inflatsiooniväljavaatele on üldjoontes sama. Majanduskasv on keerulisest üleilmsest keskkonnast hoolimata jätkunud. Tööturu hea olukord, erasektori tugevad bilansid ja EKP nõukogu varasemad intressimäärakärped toetavad endiselt olulisel määral vastupanuvõimet. Väljavaade on siiski jätkuvalt ebakindel, seda eelkõige käimasolevate üleilmsete kaubandusvaidluste ja geopoliitiliste pingete tõttu.

EKP nõukogu on kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub keskpika aja jooksul eesmärgiks seatud 2% tasemel. Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad EKP nõukogu intressimääraotsused tema hinnangust inflatsiooniväljavaatele ja seonduvatele riskidele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. EKP nõukogu ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

EKP baasintressimäärad

Nõukogu otsustas säilitada hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 2,00%, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 2,15% ja laenamise püsivõimaluse intressimäärana 2,40%.

Varaostukava (APP) ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava (PEPP)
APP ja PEPPi portfellide maht väheneb mõõdukas ja prognoositavas tempos, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid.

***

EKP nõukogu on valmis kõiki enda pädevusse kuuluvaid rahapoliitilisi instrumente kohandama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni stabiliseerumine 2% tasemel ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine. Ühtlasi on loodud rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrument (TPI), et ohjeldada põhjendamatut korrapäratut turudünaamikat, mis kujutab endast tõsist ohtu rahapoliitika mõju ülekandumisele kogu euroalal. See instrument võimaldab EKP nõukogul oma hinnastabiilsuse tagamise eesmärki tõhusamalt täita.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Koolitus “Kinnisvaramaakleri ABC” toimub 10.-13.11.2025

31.10.2025 Margot Toompark

Koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ on mõeldud kõigile, kes soovivad omandada põhjalikuma arusaama kinnisvaravaldkonnast – olgu eesmärgiks isikliku vara parem haldamine, töö kinnisvaraturul või maaklerina tegutsemine. Oodatud on nii tulevased kui ka tegutsevad maaklerid, samuti spetsialistid, ametnikud ja investorid, kelle igapäevatöö või huvid on seotud kinnisvaraga.

Koolituse eesmärk on anda osalejatele baasteadmised kinnisvaraturu toimimisest ning tutvustada seadusandlust, mis reguleerib kinnisvaratehinguid. Osalejad saavad teadmisi kinnisvaraturu arengusuundadest, õigusaktidest, finantseerimisvõimalustest, hindamisest ja maakleritööst. Koolitus annab ka praktilised oskused kinnisvara ostu-müügitehingute teostamiseks.

Koolituse viivad läbi oma ala spetsialistid: kinnisvarajurist Evi Hindpere, kinnisvarakonsultant ja koolitaja Tõnu Toompark, arendusjuht Kristjan Lood ning Aasta maakler 2020 Kaido Kaljuste.

Koolituse lõpuks teab osaleja, kuidas kinnisvaraturg toimib, tunneb valdkonna põhimõisteid ja õigusakte ning mõistab maaklertegevuse olemust. Koolitus annab kindla aluse töötamiseks kinnisvaravaldkonnas ja loob head eeldused maakleri karjääri alustamiseks.

Koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ toimub 10.–13.10.2025 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad saavad valida, kas nad osalevad kontaktõppes klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tallinnas, Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Baltic Horizon: Notice of completion of the transaction regarding the sale of Northern Horizon Capital AS shares

31.10.2025 Adaur.ee

Northern Horizon Capital AS, the management company of Baltic Horizon Fund, hereby notifies that on 30 October 2025, the previous sole shareholder Northern Horizon A/S (registered in Denmark under register number 27599397) transferred the ownership of this Estonian licensed fund management company to Antanas Anskaitis, Antanas Danys and Tomas Milašauskas.

This follows the announcement of 21 August 2025, where Northern Horizon Capital AS (the Management Company) announced signing of a share purchase agreement with the partners of the private investment company Grinvest, and announcement of 29 October 2025, where the Management Company announced that the buyers received regulatory approval for the transaction.

Christoffer Abramson, Group CEO of Northern Horizon A/S, commented: ‘We are delighted that the sale of shares has now been completed. The divestment now allows us to focus all our attention on our growing healthcare funds, strengthening Northern Horizon’s position as the leading specialist in social infrastructure investments in the Nordics. We are confident in Grinvest’s ability to unlock the future potential of the Baltic Horizon Fund given their expertise and track-record in Baltic real estate. With the transaction now in place, I would like to take this opportunity to warmly thank the employees who will continue to service the Baltic Horizon Fund for their commitment and dedicated efforts at Northern Horizon.’

‘As the largest unitholder and now directing the management of Baltic Horizon, we acknowledge our unique responsibility to all stakeholders. Our immediate focus is on developing a strategy intended to enhance the operational competitiveness of the fund’s portfolio and strengthen its financial structure ‘ commented Antanas Anskaitis on behalf of the new owners. ‘We are fully committed to timely and transparent communication and to acting in the best collective interests of all unitholders.’

In connection with this ownership change, the following changes in the composition of management bodies as well as risk control and compliance function are being implemented with immediate effect:

At closing, Lars Ohnemus, Nerijus Zebrauskas and Daiva Liubomirskienė resigned from the Supervisory Board of the Management Company.
The Supervisory Board of the Management Company will consist of Antanas Anskaitis, Antanas Danys and Tomas Milašauskas.
At closing, Aušra Stankevičienė and Jūratė Gaspariūnienė resigned from Management Board of the Management Company.
The Management Board of the Management Company will consist of Tarmo Karotam and Gerda Bliuvienė.
Antanas Anskaitis is resigning from the Supervisory Board of the Baltic Horizon Fund.
Piret Jõhvik is being appointed as Risk Control and Compliance Manager fully employed by the Management Company.

The Management Company has resolved to initiate a change of its business name to Baltic Horizon Capital AS, subject to the availability of the name and registration with the Estonian Commercial Register.The renewed management team of Baltic Horizon Fund will provide further communication to the market regarding its strategic outlook and priorities following the release of the Q3 2025 results.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Liven: 2025. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

30.10.2025 Adaur.ee

2025. aasta III kvartalis püsis turg jätkuvalt aktiivne. Kvartali jooksul sõlmiti mitmete varasemalt tehtud broneeringute alusel võlaõiguslepingud (VÕL), eelkõige 2026. aastal valmivate ehitustega arendusprojektides. Kokku sõlmiti kvartali jooksul 60 VÕL (2025 II kvartal: 31; 2024 III kvartal: 32). 2025. aasta esimese üheksa kuu jooksul on kokku sõlmitud 116 VÕL, mis ületab eelmise aasta sama perioodi tulemust 22% võrra (2024: 95). Suurima panuse kvartalis sõlmitud uutesse lepingutesse andsid müügid Olemuse projektis ning Iseära arendusprojekti uutes ridamajades.

Kvartali müügitulemustele avaldas tugevaimat mõju Iseära II etapi viimaste ridamajade ehituse valmimine ja kodude üleandmine. Varem valminud kodude müük toimus samuti peamiselt Iseära projektis. Lisaks müüdi viimane kodu Uus-Meremaa arendusprojektis, millega projekt on täielikult realiseeritud.

Nädalane müügi suhtarv, mis peegeldab pakkumisest nii VÕL kui tasulise broneeringu alusel välja minevaid kodusid, oli III kvartali jooksul küll madalam kui 2025. aasta varasemate kvartali jooksul, kuid püsis keskmiselt siiski pikaajalise keskmise taseme vahemikus. Madalam tase võrreldes eelnevate kvartalitega peegeldab nii hooajalist kõikumist kui ka tavapärast suurt huvi värskelt müüki tulnud uute projektide vastu eelneval kvartalil. Pikaajaliseks keskmiseks tasemeks võib pidada 1,5-2,0%.

Perioodi jooksul sõlmitud võlaõiguslepinguid, mida ei anta sama perioodi jooksul asjaõiguslepingu alusel üle, käsitleme ettemüügina. Kvartali alguse seisuga oli varasemalt tehtud ettemüügi hinnanguline rahaline maht 41,1 miljon eurot (2025 aasta algus: 35,6 miljon eurot), millest 38,3 miljon eurot projektides, mille ehitus valmib 2025. aasta jooksul. Kvartali jooksul sõlmisime uusi lepinguid 20 miljoni euro müügitulu mahus ning ettemüük moodustus kvartali jooksul tehtud uutest müükidest 18 miljon eurot. Sealhulgas ka 2026. ja 2027. aastal valmivates ehitustes. 2025. aasta IV kvartalile läheme vastu 86 võlaõigusliku lepinguga 2025. aasta jooksul valmivates ehitustes ja müügitulu mahuga 39,0 miljon eurot.

2025. aasta III kvartalis valmisid Iseära projekti II etapi viimased ridamajad, millest kvartali jooksul andsime klientidele üle 11 kodu. IV kvartalis on planeeritud anda üle veel vähemalt 13 kodu. Lisaks andsime Iseära arenduses üle 3 varem valminud kodu ning viimase kodu Uus-Meremaa arenduses. Kokku andsime kvartalis üle 15 pinda (2025 II kvartal: 35; 2024 III kvartal: 27).

III kvartali müügituluks kujunes 5 080 tuhat eurot (2025 II kvartal: 7 388 tuhat eurot; 2024 III kvartal: 7 057 tuhat eurot) ning kvartali puhaskasumiks 132 tuhat eurot (2025 II kvartal: 974 tuhat eurot; 2024 III kvartal: 342 tuhat eurot). Aasta esimese üheksa kuu jooksul oleme kokku üle andnud 56 uut kodu (2024: 68), teeninud 14 399 tuhat eurot müügitulu (2024: 19 052 tuhat eurot) ning 400 tuhat eurot puhaskasumit (2024: – 1 470 tuhat eurot).

Raha ja raha ekvivalentide saldo vähenes kvartali jooksul 3 948 tuhande euro võrra 5 626 tuhande euroni ning varade maht kasvas kvartali jooksul 5 034 tuhande euro võrra tõustes perioodi lõpuks 100 183 tuhande euroni. Rahasaldo muutust mõjutasid peamiselt 50/50 ühisettevõttesse tehtud investeering, Regati ja Wohngarteni projektide ehitus ning arenduslaenu osaline tagastamine Iseära projektis. Varade maht suurenes eelkõige seoses Regati projekti ehitusega.

Ehituse pangalaene väljastati kvartalis kokku 5 474 tuhande euro ulatuses (Regati projektis) kuid koos Iseära projekti ehituslaenude tagasimaksetega oli ehituslaenude netokasv 3 305 tuhat eurot. Muid laenukohustusi vähendasime kvartalis kokku 383 tuhande euro võrra. Kokku suurenes laenukohustiste maht kvartali jooksul 3 021 tuhande euro võrra, ulatudes 62 561 tuhande euroni. Järgmisel kvartalil väheneb laenukohustiste kogumaht ehituste valmimise ja kodude üleandmiste tõttu märkimisväärselt.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

(tuhandetes eurodes)	30.09.2025	31.12.2024	30.09.2024
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid	5 626	5 905	4 807
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	1 332	1 270	81
Ettemaksed	1 643	385	715
Varud	86 706	67 902	65 138
Käibevarad kokku	95 306	75 462	70 741
Põhivarad
Ettemaksed	44	44	44
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	1 484	0	0
Kinnisvarainvesteering	1 960	1 350	1 064
Põhivara	318	423	432
Immateriaalne põhivara	456	401	386
Vara kasutusõigus	614	618	437
Põhivarad kokku	4 877	2 836	2 363
VARAD KOKKU	100 183	78 298	73 104
Lühiajalised kohustised
Laenukohustised	2 784	6 405	9 738
Võlad tarnijatele ja muud võlad	17 021	11 234	8 838
Eraldised	35	99	528
Lühiajalised kohustised kokku	19 840	17 739	19 104
Pikaajalised kohustised
Laenukohustised	59 777	40 851	34 642
Võlad tarnijatele ja muud võlad	1 868	1 398	1 032
Eraldised	127	72	54
Pikaajalised kohustised kokku	61 772	42 322	35 728
Kohustised kokku	81 612	60 061	54 832

OMAKAPITAL
Aktsiakapital	1 200	1 200	1 190
Ülekurss	9 581	9 562	9 540
Optsioonireserv	323	317	321
Omaaktsiad	-6	-9	0
Kohustuslik reservkapital	120	118	118
Eelmiste perioodide jaotamata kasum /-kahjum	6 953	6 491	6 468
Aruandeaasta kasum /-kahjum	399	558	635
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku	18 571	18 237	18 272
Omakapital kokku	18 571	18 237	18 272
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU	100 183	78 298	73 104

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

(tuhandetes eurodes)	2025 III kvartal (juuli-september)	2024 III kvartal (juuli-september)	2025 9 kuud (jaanuar-september)	2024 9 kuud (jaanuar-september)
Müügitulu	5 080	7 057	14 399	19 101
Müüdud kaupade ja teenuste kulu	-4 281	-5 987	-11 603	-15 951
Brutokasum	799	1 070	2 796	3 150

Turustuskulud	-376	-327	-1 410	-978
Üldhalduskulud	-326	-352	-1 166	-993
Muud äritulud	32	21	254	33
Muud ärikulud	-9	-10	-29	-17
Ärikasum	120	403	445	1 195

Finantstulu	40	31	76	57
Finantskulu	-28	-92	-94	-448
Finantstulud ja –kulud kokku	12	-61	-18	-391
Kasum enne tulumaksu	132	342	427	804
Tulumaksukulu	0	0	-28	-169
Aruandeperioodi puhaskasum /-kahjum	132	342	399	635
Emaettevõtte omanike osa	132	342	399	635

Aruandeperioodi koondkasum /-kahjum	132	342	399	635
Emaettevõtte omanike osa	132	342	399	635

Tavakasum /-kahjum aktsia kohta	0,011	0,029	0,033	0,054
Lahustatud kasum /-kahjum aktsia kohta	0,011	0,028	0,033	0,052

Kliendi teekonna erinevates etappides kogutav kliendirahulolu tagasiside viimase 12-kuu hinnang püsis ka kolmanda kvartali lõpus 9,5 punktil 10-st (2025 II kvartal: 9,5; 2024 III kvartal: 8,4).

Olulisemad sündmused arendusprojektides

Kvartali jooksul alustasime ehitustegevusega neljas uues arendusprojektis. Augustis algas Luuslangi projekti II etapi esimeste eluhoonete (Jalami tn 6/1 ja 6/2) ehitus, mille käigus valmib 39 uut kodu (peatöövõtja Mitt & Perlebach OÜ, rahastaja LHV Pank AS). Septembris alustati ehitust Nõmmel Olemuse projektis 72 uue koduga (peatöövõtja NOBE OÜ, rahastaja Coop Pank AS), Põhja-Tallinnas algas ehitus Peakorteri 67 koduga arenduses (peatöövõtja Oma Ehitaja AS, rahastaja Coop Pank AS) ning Harkujärvel Iseära järgmise etapi esimestes ridamajades 30 koduga (peatöövõtja Tesron Ehitus OÜ, rahastaja Bigbank AS). Kõikide projektide ehitused valmivad 2026. aasta jooksul või vahetult järgneval aastal.

2025. aasta III kvartalis sõlmisime Berliinis asuvas Wohngarteni arendusprojektis esimesed müügilepingud.

Septembris soetasime Maa- ja Ruumiameti enampakkumisel arenduskinnistu Tallinnas, Lasnamäe linnaosas Kuristiku asumis aadressil Linnamäe tee 21a. Ligi 8 700 m² suurusele kinnistule on planeeritud terviklik elu- ja ärihoonete kompleks, mis loob piirkonda kaasaegsed võimalused elamiseks, töötamiseks ja vaba aja veetmiseks. Tehingu väärtus on 1,1 miljonit eurot ning kogu projekti hinnanguline investeeringumaht on ligikaudu 22 miljonit eurot.

Septembris kehtestas Tallinna Linnavolikogu otsusega nr. 92 Kesklinnas asuva Juhkentali tn 48 kinnistu detailplaneeringu.

Kvartali jooksul valmisid Iseära teise etapi viimased ridamajad ning andsime klientidele üle 38% etapis valminud kodudest.

Aruandekuupäeva järgsed sündmused

Aruandekuupäeva järgselt soetasime enampakkumise teel arenduskinnistu Tallinnas, Haabersti linnaosas, Järveotsa tee 16c. Ligi 13 300 m² suurusele kinnistule on kavandatud eluhoonete kompleks koos piirkonna elukeskkonda väärtustavate äripindadega. Tehingu väärtus on 1,1 miljonit eurot ning kogu projekti hinnanguline investeeringumaht on ligikaudu 20 miljonit eurot.

Oktoobris algasid ehitustööd Virmalise projektis. 2026. aasta lõpus valmib Virmalise tn 3 aadressil neljakorruseline hoovialaga eluhoone 28 uue koduga. Projekti ehitustööde peatöövõtjaks on Bildgren Ehitus OÜ ning arhitektuurse lahenduse autoriteks on Liven ja Arhitektuuribüroo Kuup Ruut OÜ. Ehitust finantseerib Bigbank AS.

Oktoobris alustasime ka Iseära uute kortermajade (Lutsu tn 2, 4 ja 6) ehitustöödega. Projekti käigus valmib 2026. aasta sügisel 36 uut kodu. Kortermajade ehituse peatöövõtja on Oma Ehitaja AS ning ehitust rahastab Bigbank AS.

Oktoobris valmisid esimesed kodud Regati arendusprojektis ning algasid kodude üleandmised uutele omanikele.

Olulisemad arengud majanduskeskkonnas aruandeperioodil

2025. aasta III kvartalis 6 kuu Euribori määra langustrend peatus ning määr stabiliseerus kvartali lõpuks 2,10% tasemel (30.06.2025: 2,05%; 31.12.2024: 2,57%).

Euroala inflatsioon on langenud Euroopa Keskpanga (EKP) pikaajalise eesmärgi (2%) lähedale ning pärast mitut baasintressimäärade langetust (100 baaspunkti võrra neljas etapis) 2025. aasta esimesel poolel otsustas EKP septembris jätta intressimäärad muutumatuks, viidates vajadusele hinnata varasemate otsuste mõju majandusele. EKP prognoosib 2025-2027 aastate inflatsiooniks vastavalt 2,1%, 1,7% ja 1,9%, mis viitab, et rahapoliitika suund jääb lähiajal tõenäoliselt stabiilseks.

Eestis oli 2025. aasta III kvartalis aastane tarbijahindade kasv Euroalast kiirem ning hinnad kasvasid eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 5,2% (2025 II kvartal: 4,8%; 2024 III kvartal: 3,0%). Eesti Panga värskeima prognoosi kohaselt kujuneb 2025. aasta keskmine inflatsioon tootmiskulude, maksutõusude ja jätkuva palgatõusu mõjul ligikaudu 5,3%. Tarbijahinnaindeks on viimase üheksa kuu jooksul tõusnud 3,5%.

Kõige viimaste kättesaadavate Statistikaameti andmete ning meie hinnangu põhjal kasvas keskmine brutopalk III kvartalis aastases võrdluses ligi 9%, ületades tarbijahindade kasvu. Hoolimata palgatõusust on tarbijate kindlustunne püsinud juba pikemat aega madal, mida kinnitavad ka majandusekspertide hinnangud, isegi kui olukord ei ole objektiivselt võrreldav ajaloolis nähtud madalpunktidega nagu Konjunktuuriinstituudi poolt koostatud andmed osundavad.

Maa- ja Ruumiameti ostu-müügistatistika põhjal kasvas korterite (eluruumide) tehingute arv Tallinnas 2025. aasta III kvartalis 1,9% võrreldes eelneva kvartaliga (2025 III kvartal: 2 332; 2025 II kvartal: 2 289 tehingut). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oli kasv 7,6%, mis viitab koduostjate aktiivsuse suurenemisele. Tehingute arv 2025. aasta esimese üheksa kuu jooksul ulatus 6 757-ni, ületades eelmise aasta sama perioodi 15,8% võrra (2024 esimese üheksa kuud: 5 837 tehingut). Tehingute aktiivsus on kasvanud eeskätt järelturul, kuid elavnemist on märgata ka uusarenduste segmendis, viidates turu järkjärgulisele taastumisele.

Võrreldes 2025. aasta teise kvartaliga püsisid uusarenduste pakkumishinnad kolmandas kvartalis üldjoontes stabiilsed. Citify andmebaasist kogutud andmete põhjal kasvas tehingute arv eelmise kvartaliga võrreldes 15,6% (II kvartal: 365 tehingut; I kvartal: 360 tehingut) ning aastases võrdluses 2024. aasta kolmanda kvartaliga 52,3% (2024. aasta III kvartal: 277 tehingut). 2025. aasta esimese üheksa kuuga on pakkumiste arv suurenenud 4,3% ja keskmine ruutmeetrihind 3,1%, viidates mõõdukale pakkumise ja hinnataseme kasvule. 1. juulil 2025 jõustunud käibemaksumäära tõus 22%-lt 24%-le suurendab küll lõpptarbija hinnakoormust, kuid selle mõju uusarenduste turule avaldub eeldatavasti järgnevatel perioodidel teatava viitega.

Tuleviku väljavaade

Käesoleval aastal on Livenil pakkumisse lisandunud mitmeid uusi projekte, mille ehitust ka lõppenud kvartalil või vahetult selle järgselt alustasime. Jätkame kõigis müügis olevatest projektides müügilepingute sõlmimist ka aasta viimases kvartalis. Aruande kuupäevaks oleme sõlminud rohkem müügilepinguid, kui 2024. aastal kokku ning aasta lõpuks ootame uut Liveni müügilepingute rekordit.

Kuigi Euribori languse peatumine ja habras tarbijakindlus ei ole üleliia toetav müügikeskkond, on näha, et nõudlus Liveni kodude järele on olemas. Lähemas tulevikus ootame keskkonna stabiilset taastumist, mida toetavad jätkuv (ehkki aeglasem) palgakasv ja pankade valmisolek laene finantseerida. Laiemalt sõltub turu edasine areng jätkuvalt paljuski välisteguritest, eelkõige intressimäärade, geopoliitilise olukorra ja maksukeskkonna arengutest.

Jätkuvalt loodame pikaleveninud planeeringute menetluste lõpule jõudmist 2025. aasta jooksul nii Kadaka tee 88 kui ka Erika 12 kinnistute osas, kuid kui uue koalitsiooni ja linnavalitsuse moodustamine võtab tavapärasest kauem aega, lükkuvad planeeringute kehtestamised tõenäoliselt uude aastasse.

2025. aasta III kvartali ja esimese 9 kuu finantstulemused on olnud suures plaanis ootuspärased, peegeldades ehituste lõppemise ajastust. Enamus 2025. aasta müügitulust ja kasumist teenime viimases kvartalis, mis lisandub 9 kuu jooksul teenitud 14,4 miljonile eurole müügitulule ja 0,4 miljonile eurole puhaskasumile. III kvartali lõpu 56,1 miljoni euro suurusest ettemüügiportfellist (30.06.2025: 38,2 miljon eurot; 31.12.2024: 35,6 miljon eurot) moodustavad 2025. aastal valmivad projektid 39,0 miljonit eurot. Valdav enamus sellest on Regati projektis, kus alustasime esimeste kodude üleandmisega oktoobri lõpus.

Varasemalt oodatud 55 miljoni euro suuruse müügitulu teenimine 2025. aastal püsib positiivsete asjaolude kokkulangemisel jätkuvalt võimalik. Müügitulu sõltub aga eelkõige kodude üleandmise ajastusest, mida mõjutab Regati projekti ehituse loodetust mõnevõrra hilisem valmimine, mistõttu võib osa kodude üleandmisi ja müügitulu lükkuda uue aasta algusesse. Seetõttu peame täna tõenäolisemaks, et sõltuvalt üleandmise tempost kujuneb 2025. aasta müügituluks 45-50 miljonit eurot. Jätkuvalt püsib eeldus 20%-lise omakapitali puhasrentaabluse saavutamiseks 2025. aastal.

Koos ehituste valmimise ja kodude üleandmistega väheneb laenukohustiste saldo 2025. aasta lõpuks aasta alguse lähedasele tasemele ning kapitalistruktuur paraneb ka seoses teenitava kasumiga. Ehituslaenude maht on Liveni ärimudelile omaselt tsükliline ning sõltub suurel määral arendusportfelli koosseisust, mistõttu eeldame 2026. aasta keskpaigas taas laenumahtude kasvu seoses 2025. aasta teises pooles alanud ehituste finantseerimisega.

Kinnisvaraarendusele on iseloomulik tulemuste pikk viitaeg ning turunduskulude ja müügitulude ajaline nihe. Kolmandas kvartalis jätkasime aktiivselt projektide müüki, mille müügitulu ja kasum kajastuvad hilisemates perioodides, valdavalt 2026. aasta majandustulemustes.

2026. aastal lõppevad ehitused neljas projektis, kus on võimalik üle anda kokku kuni 205 uut kodu, mille potentsiaalne müügitulu maht on ligikaudu 55 miljonit eurot. Nendele lisandub müügitulu 2025. aastal valminud, kuid veel müümata või üle andmata jäänud kodudest. Seega on 2026. aasta heale tulemusele alus pandud ning jätkame tööd 2027. aasta tulemuse nimel.

Hetkel ehituses olevatest projektidest valmivad 2027. aastal Peakorter I etapp ning Wohngarten Saksamaal, Berliinis.

Käesoleval kvartalil ning oktoobris tehtud uute kinnistute ostud lisavad arendusportfelli nii uue piirkonna kui ajalist jätkuvust. Seega on Liveni arendusportfellis jätkuvalt piisavalt mahtu järgnevaks 4–5 aastaks, kuid arendusportfelli suurendamiseks otsime aktiivselt uusi kinnistuid ning peame läbirääkimisi nende omandamiseks või arendamiseks koostöös maaomanikega.

Liven-2025-Q3-vahearuanne

EfTEN United Property Fund väljamakse ex-päev

30.10.2025 Adaur.ee

EfTEN Capital AS, kui EfTEN United Property Fund (väärtpaberi lühinimi EFCUPFFT, ISIN kood EE3500001609) fondivalitseja, fikseerib osakuomanike nimekirja rahaliseks väljamakseks 31.10.2025 väärtpaberite registripidaja arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Ülaltoodust lähtudes on väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) 30.10.2025. Alates sellest kuupäevast ei ole osakuid omandanud isik õigustatud saama rahalist väljamakset.

EfTEN United Property Fund teeb osakuomanikele rahalise väljamakse 16,900 euro senti osaku kohta 14.11.2025 ülekandega osakuomaniku arveldusarvele. Seadusega ettenähtud juhtudel peetakse väljamakselt kinni tulumaks.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Tallinn: Põhja-Tallinna üldplaneering on alates 3. novembrist avalikul väljapanekul

30.10.2025 Tallinn.ee

Tallinna linnavolikogu võttis 18. septembril vastu Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu, mille avalik väljapanek toimub 3. novembrist kuni 7. detsembrini 2025.

Tegemist on strateegilise dokumendiga, mille eesmärk on kujundada kvaliteetne ja tasakaalustatud elukeskkond ning pakkuda lahendusi kiirelt areneva linnaosa suurimatele väljakutsetele. Üldplaneering määrab linnaosa ruumilise arengu põhimõtted järgmiseks paarikümneks aastaks.

Tallinna peaarhitekt Andro Mänd selgitas, et üldplaneering on ühiskondlik kokkulepe, mis loob tervikpildi linnaosa ruumilisest arengust. „Põhja-Tallinnas hetkel kehtiv üldplaneering on juba veerand sajandit vana. Selle aja jooksul on oluliselt muutunud linnaplaneerimise põhimõtted ning tekkinud täiesti uued lähtekohad. Avalikustamise ajal saavad kõik huvilised teha ettepanekuid ja esitada kommentaare – neid kaalutakse, nendega arvestatakse ning nendele antakse ka vastus,“ ütles Mänd.

Põhja-Tallinna üldplaneeringu põhimõte on avada, ühendada ja hoida – see tähendab panustamist kvaliteetsesse ühistransporti, tugevasse haridusvõrku ning loodus- ja kultuuriväärtuste hoidmist. See tugevdab linna ja mere sidet, luues tervikliku rannapromenaadi ja parandades juurdepääsu rannaalale. Endised sadama- ja tööstusalad saavad uue elu elamu-, kultuuri- ja ärikeskkonnana, säilitades piirkonna ajaloolise iseloomu. Vähekasutatud alad muudetakse ligipääsetavateks rohealadeks ja puhkeparkideks, mis pakuvad linnaruumi visuaalset avarust ning täidavad kliimaeesmärke.

Üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega saab tutvuda kodulehel www.tallinn.ee/et/ruumiloome/pohja-tallinna-linnaosa-uldplaneering, kus saab kogu avaliku väljapaneku vältel (3. novembrist kuni 7. detsembrini 2025) esitada ka kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid. Samuti saab arvamust avaldada tavakirjaga (Peaarhitekti büroo, Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn). Dokumentidega saab tutvuda ka Tallinna linaplaneerimise ametis (Vabaduse väljak 7, I korruse infosaalis) ja Põhja-Tallinna valitsuses (Kari tn 13).

Põhja-Tallinna üldplaneeringu avalik arutelu toimub 14. jaanuaril 2026 kell 18.00 Põhja-Tallinna valitsuses (Kari tn 13). Arutelul osalemiseks on vajalik eelregistreerimine, mis aitab tagada sobiva ruumilahenduse ning võimaldab paremini korraldada osalemise veebi teel.

Statistikaamet: SKP kiirhinnang: majandus kasvas kolmandas kvartalis 0,9%

30.10.2025 Statistikaamet

Statistikaameti esialgsel hinnangul Eesti majandus 2025. aasta kolmandas kvartalis veidi kasvas. Võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 0,9%.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp tõdes, et esmased märgid näitavad majanduse mõningast paranemist nii võrdluses aastataguse ajaga kui ka eelmise kvartaliga. „Selle aasta teise kvartaliga võrreldes suurenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 0,2%,“ lisas Müürsepp.

Mis on SKP kiirhinnang?

Ametlikud andmed SKP kolmanda kvartali kohta avaldatakse 1. detsembril, kuid juba praegu teadaoleva info põhjal saab hinnata majanduse üldist kulgu. Selleks kasutatakse näiteks kaubanduse näitajaid, transpordi ja töötleva tööstuse statistikat, maksudeklaratsioone, energiatootmise näitajaid ning hinnaandmeid, mille alusel luuakse Eesti majandusest mitmeid mudeleid. Seda protsessi nimetatakse ökonomeetriliseks mudeldamiseks, mis püüab siduda majanduse hooajalisust ja trende indikaatoritega, mis omakorda võiksid kirjeldada majanduse käekäiku.

Kiirhinnang eeldab aga majanduse trendide ja struktuuri püsimist. Samuti ei pruugi esmased mudelitesse läinud andmed kajastada üksikuid suuri tehinguid, mis võivad Eesti majanduse väiksuse tõttu omada üldistele näitajatele olulist mõju.

Kuna SKP kiirhinnang koostatakse statistiliste mudelitega, ei ole see metoodiliselt võrreldav ametliku SKP-ga, mille arvutamisel arvestatakse kõiki majandustehinguid.

Arco Vara AS dividendimakse ex-päev

30.10.2025 Adaur.ee

Arco Vara AS maksab aktsionäridele 2024. majandusaasta eest dividendi netosummas 2 eurosenti ühe aktsia kohta. Dividendid makstakse aktsionäridele 12. novembril 2025.

Vastavalt Arco Vara AS kinnitatud dividendipoliitikale fikseeritakse dividendi saama õigustatud aktsionäride nimekiri 5. novembril 2025. Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga (record date). Sellest tulenevalt on aktsiatega seotud õiguste muutumise päev (ex-date) 4. november 2025.

Alates ex-date’ist ehk 4. novembrist 2025 ei ole aktsiad omandanud isikul enam õigust saada 2024. majandusaasta eest makstavaid dividende.

EfTEN Real Estate Fund AS 2025. aasta III kvartali ja 9 kuu auditeerimata majandustulemused

30.10.2025 Adaur.ee

Fondijuhi kommentaar

Pikalt kestnud madala majandusaktiivsuse tingimustes on EfTEN Real Estate Fund AS suutnud oma majandustulemusi järk-järgult parandada. Selle taga on nii suure tähelepanu pööramine hoonete madala vakantsuse säilitamisele, täiendavad edukad investeeringud hooldekodude ja logistika segmenti, kui ka alanenud intressikulud. Kõige selle tulemusena on kasvanud fondi vaba rahavoog, mis koos pangalaenude planeeritava refinantseerimisega võimaldab fondi juhtkonnal eelduslikult teha aktsionäridele ettepanek rekordilise dividendi maksmiseks 2026. aasta kevadel.

Kevadel nähtud esimesed positiivsed märgid täituvuse paranemisest jätkusid ka kolmandas kvartalis. Fondi portfelli vakantsus vähenes teist kvartalit järjest, ulatudes septembri lõpus 3,6%-ni. Suvel valmis Tartu vallas asuva ERMi hooldekodu teine etapp, millelt saadav üüritulu tõusis järk-järgult lepingujärgsele tasemele augustiks. Koos aprillis lisandunud Hiiu hooldekodu ning Valkla hooldekodu uue etapi valmimisega kasvas hooldekodude segmendi üüritulu fondi portfellis kolmandas kvartalis 4,7%-ni, mis on ligi poole võrra suurem kui aasta tagasi.

Portfelli vähenenud vakantsus ning lisandunud üüripinnad tõid kaasa nii neto üüritulu (NOI) kui ka EBITDA kasvu, mis olid vastavalt 5,1% ja 6,3% kõrgemad kui 2024. aasta kolmandas kvartalis. Fond on selle aasta 9 kuuga teeninud potentsiaalset brutodividendi 66,66 senti aktsia kohta, mis on 12,6% rohkem kui aasta varem. Arvestades perioodilisi laenude põhiosade tagasimakseid ning finantsvõimenduse näitajate tugevat taset, plaanib fondi juhtkond pangalaene järgmise aasta alguses refinantseerida ning teha eelduslikult aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku maksta 2025. aasta eest netodividende 1,2 eurot aktsia kohta, mis on 8,1% rohkem kui 2025. aasta kevadel ning 20% rohkem kui 2024 aasta kevadel.

Kolmandas kvartalis peatus ligi kaks aastat kestnud EURIBORi intressimäärade langustrend. Kuna intresside edasine oluline vähenemine ei ole tõenäoline, jätkas fond teise kvartali lõpus alustatud intressimäärade fikseerimist. Septembris sõlmis fondi Läti tütarettevõte intressimäära vahetuslepingu nominaalsummas 11,1 miljonit eurot tasemel 2,2%. Kokku on kolmanda kvartali lõpuks fondi tütarettevõtete laenudest intressimäära vahetuslepinguga kaetud 22,7 miljonit eurot, mis moodustab 15% fondi konsolideeritud laenuportfellist.

Majandustulemuste ülevaade

EfTEN Real Estate Fund AS-i konsolideeritud 2025. aasta III kvartali müügitulu oli 8,359 miljonit eurot (2024. aasta III kvartal: 8,006 miljonit eurot) ning 9 kuu müügitulu 24,427 miljonit eurot (2024. aasta 9 kuud: 23,924 miljonit eurot). Kolmanda kvartali müügitulu kasvas aastataguse perioodiga võrreldes 4,4% ning üheksa kuu müügitulu 2,1%. Müügitulu kasvu toetasid eelkõige uued investeeringud logistika- ja hooldekodude sektoris.

Fondi konsolideeritud neto üüritulu (NOI) oli 2025. aasta 9 kuuga 22,678 miljonit eurot (2024. aasta 9 kuud: 22,203 miljonit eurot), kasvades 2,1%. Neto üüritulu 9 kuu marginaal püsis 93% tasemel (2024: sama), mis tähendab, et kinnistute haldamisega otseselt seotud kulud (sh maamaks, kindlustus, hooldus- ja parendustööd) ning turunduskulud moodustasid 7% fondi müügitulust.

2025. aasta III kvartalis teenis fond konsolideeritud puhaskasumit 5,251 miljonit eurot (2024. aasta III kvartal: 3,854 miljonit eurot). Puhaskasumi kasv tulenes peamiselt müügitulu suurenemisest ning intressikulude vähenemisest seoses EURIBORi langusega – intressikulud olid 2025. aasta III kvartalis kokku 1,603 miljonit eurot võrreldes 2,171 miljoni euroga eelmise aasta III kvartalis.

Fondi 2025. aasta 9 kuu konsolideeritud puhaskasum oli 13,443 miljonit eurot (2024. aasta 9 kuud: 10,104 miljonit eurot). Intressikulu vähenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 1 541 tuhande euro ehk 23% võrra.

2025. aasta 9 kuu jooksul on kontsern teeninud korrigeeritud rahavoogu (EBITDA miinus laenude tagasimaksed miinus intressikulud) 9,53 miljonit eurot, mis on 19% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Seda eelkõige tänu uutest soetustest ja arendustest lisandunud rahavoole ning madalamatele intressikuludele tulenevalt EURIBOR’i langusest. Arvestades fondi dividendipoliitikat, saaks fond selle aasta üheksa kuu põhjal maksta brutodividende 66,66 senti aktsia kohta. Arvestades finantsvõimenduse madalat taset ning perioodilisi laenude põhiosade tagasimakseid, plaanib fondi juhtkond tütarettevõtete laene ka 2026. aasta alguses refinantseerida ning maksta aktsionäridele netodividende 1,2 eurot aktsia kohta.

Kontserni varade maht oli 30.09.2025 seisuga 403,493 miljonit eurot (31.12.2024: 398,763 miljonit eurot), s.h moodustas kinnisvarainvesteeringute õiglane väärtus varade mahust 95,0% (31.12.2024: 93,7%).

Kinnisvaraportfell

Seisuga 30.09.2025 on kontsernil 37 (31.12.2024: 36) ärikinnisvarainvesteeringut, mille õiglane väärtus bilansipäeval on 383,268 miljonit eurot (31.12.2024: 373,815 miljonit eurot) ning soetusmaksumus 379,467 miljonit eurot (31.12.2024: 370,561 miljonit eurot). Lisaks fondi tütarettevõtetele kuuluvatele kinnisvarainvesteeringutele kuulub kontserni 50%-osalusega ühisettevõttele hotell Palace Tallinnas, mille õiglane väärtus 30.09.2025 seisuga oli 8,633 miljonit eurot (31.12.2024: 8,630 miljonit eurot).

Kontsern investeeris 2025. aasta 9 kuuga kokku 8,907 miljonit eurot nii uutesse kinnisvarainvesteeringutesse kui ka olemasoleva kinnisvaraportfelli arendamisse.

Kontserni tütarettevõte EfTEN Hiiu OÜ soetas märtsis kinnistu Tallinnas Hiiu tn 42, makstes selle eest 4 miljonit eurot. Kehtiva üürilepingu alusel jätkab kinnistu osalist kasutamist Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla, ülejäänud kinnistu osale sõlmiti pikaajaline (10 + 10 aastat) üürileping ettevõttega Hiiu Südamekodu OÜ, mis kuulub Südamekodud AS-i kontserni. Koostöös üürniku ja Südamekodud AS-iga ehitatakse hoone osaliselt ümber üldhooldekoduks “Nõmme Südamekodu”, mis tulevikus mahutab kuni 170 hooldekodu klienti.

2025. aasta I poolaastal lõpetati Valkla hooldekodu C-korpuse ehitustööd ning kolmandas kvartalis valmis Tartus Ermi hooldekodu II etapp.

2025. aasta aprillis valmis eelmise aasta sügisel soetatud Paemurru logistikakeskus, kuhu investeeriti I poolaastal kokku 1,743 miljonit eurot.

2025. aasta 9 kuuga teenis kontsern kokku 23,660 miljonit eurot üüritulu, mis on 3% rohkem kui 2024. aastal samal perioodil.

Kontsernile kuuluvate kinnisvarainvesteeringute vakantsus portfelli kohta oli 30.09.2025 seisuga 3,6% (31.12.2024: 2,6%). Suurim oli vakantsus büroohoonete segmendis (16,8%), kus vakantsete üüripindade täitmine on võtnud varasemast rohkem aega.

Finantseerimine

EfTEN Real Estate Fund AS’i tütarettevõtted suurendasid seoses parema finantsvõimekusega oma pangalaenude kogusummat 2025. aasta aprillis 7,32 miljoni euro võrra. Lisaks rahastati 2025. aasta 9 kuul pangalaenudega Valkla hooldekodu ning Paemurru logistikakeskuse ehitustöid kogusummas 2,83 miljonit eurot. Fondi tütarettevõte EfTEN Hiiu OÜ sõlmis aprillis laenulepingu Hiiu tn. 42 hoone ümberehitustööde finantseerimiseks summas 3 250 tuhat eurot. Bilansipäeva järgselt, 2025.a. oktoobris sõlmiti laenulepingu lisa, millega suurendati laenusummat 3 650 tuhande euroni.

Järgmise 12 kuu jooksul lõppevad kontserni üheteistkümne tütarettevõtte laenulepingud, mille jääk oli 30.09.2025 seisuga kokku 41,406 miljonit eurot. Lõppevate laenulepingute LTV (Loan-to-Value) on vahemikus 37% – 59% ning kinnisvarainvesteeringud omavad stabiilselt üürirahavoogu, mistõttu kontserni juhtkonna hinnangul ei teki laenulepingute pikendamisel takistusi.

Kontserni laenulepingute kaalutud keskmine intressimäär oli 30.09.2025 seisuga 3,95% (31.12.2024: 4,89%) ning LTV (Loan to Value) 41% (31.12.2024: 40%). Kõik fondi tütarettevõtete laenulepingud on seotud ujuva intressimääraga. Intressiriski maandamiseks sõlmisid kontserni kaks tütarettevõtet intressimäära vahetuslepingud kokku nominaalsummas 22,6 miljonit eurot, millega fikseeriti ujuv intressimäär (1 kuu EURIBOR) tasemel 1,995% ja 2,2%.

Fondi laenude intresside kattekordaja (ICR) seisuga 30.09.2025 oli 3,9 (seisuga 30.09.2024: 3,0). ICR kasvas peamiselt madalama EURIBOR’i toel. Seoses kontserni kinnisvarainvesteeringute tagatisel võetud laenude perioodiliste tagasimaksetega ning finantsvõimenduse madala tasemega plaanib fondi juhtkond ka 2026. aasta alguses laene refinantseerida ning suurendada sellega dividendide maksmise võimekust.

Aktsiainfo

EfTEN Real Estate Fund AS´i registreeritud aktsiakapitali suurus seisuga 30.09.2025 on 114 403 tuhat eurot (31.12.2024: sama). Aktsiakapital koosnes 11 440 340 aktsiast (31.12.2024: sama) nimiväärtusega 10 eurot (31.12.2024: sama).

EfTEN Real Estate Fund AS`i aktsia puhasväärtus (NAV) oli seisuga 30.09.2025 20,44 eurot (31.12.2024: 20,37 eurot). EfTEN Real Estate Fund ASi aktsia puhasväärtus kasvas 2025. aasta 9 kuuga 0,3%. Ilma dividende jaotamata oleks fondi NAV 9 kuuga kasvanud 5,1%.

Seisuga 30.09.2025 kuulus fondi nõukogu ja juhatuse liikmetele ning nendega seotud isikutele 32,18% aktsiatest.

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

	III kvartal		9 kuud
	2025	2024	2025	2024
€ tuhandetes
Müügitulu	8 359	8 006	24 427	23 924
Müüdud teenuste kulu	-383	-473	-1 278	-1 232
Brutokasum	7 976	7 533	23 149	22 692

Turustuskulud	-143	-111	-471	-489
Üldhalduskulud	-897	-860	-2 844	-2 679
Kasum / kahjum kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse muutusest	0	-457	546	-1 911
Muud äritulud ja -kulud	41	1	19	87
Ärikasum	6 977	6 106	20 399	17 700

Kasum/-kahjum ühisettevõtetest	138	83	167	-171
Intressitulud	22	51	140	216
Muud finantstulud ja -kulud	-1 630	-2 171	-5 172	-6 644
Kasum enne tulumaksu	5 507	4 069	15 534	11 101

Tulumaksukulu	-256	-215	-2 091	-997
Aruandeperioodi puhaskasum	5 251	3 854	13 443	10 104
Aruandeperioodi koondkasum kokku	5 251	3 854	13 443	10 104
Kasum aktsia kohta
– tava	0,46	0,36	1,18	0,93
– lahustatud	0,46	0,36	1,18	0,93

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

	30.09.2025	31.12.2024
€ tuhandetes
VARAD
Raha ja raha ekvivalendid	16 107	18 415
Lühiajalised hoiused	0	2 092
Nõuded ja viitlaekumised	1 204	2 055
Ettemakstud kulud	377	138
Käibevara kokku	17 688	22 700

Pikaajalised nõuded	253	154
Ühisettevõtete osad	2 127	1 960
Kinnisvarainvesteeringud	383 268	373 815
Materiaalne põhivara	157	134
Põhivara kokku	385 805	376 063
VARAD KOKKU	403 493	398 763

KOHUSTISED JA OMAKAPITAL
Laenukohustised	46 237	30 300
Tuletisinstrumendid	69	0
Võlad ja ettemaksed	2 720	3 245
Lühiajalised kohustised kokku	49 026	33 545

Laenukohustised	108 348	119 120
Muud pikaajalised võlad	2 130	1 928
Edasilükkunud tulumaksukohustus	10 172	11 097
Pikaajalised kohustised kokku	120 650	132 145
KOHUSTISED KOKKU	169 676	165 690

Aktsiakapital	114 403	114 403
Ülekurss	90 306	90 306
Kohustuslik reservkapital	4 156	2 799
Jaotamata kasum	24 952	25 565
OMAKAPITAL KOKKU	233 817	233 073
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU	403 493	398 763

EREF_9kuud_vahearuanne_2025 1

KV.EE: Harjumaa majade müügipakkumiste keskmine hind on 2314 €/m²

30.10.2025 Tõnu Toompark

Kinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 09.2025 müügiks keskmiselt 2332 maja Harjumaal keskmise hinnaga 2314 €/m². Aastatagusega võrreldes oli müügis majade arv 1% väiksem ja hind 1% suurem. Seega Harjumaa peale summaarselt olulisi muutuseid ei olnud.

Majade müügipakkumiste arv portaalis KV.EE on kõige suurem Tallinnas. Tallinna 654 maja keskmine pakkumishind oli 2394 €/m². Aastaga on pakkumist jäänud 5% vähemaks ja hind kerkinud 4% võrra.

Portaalis KV.EE kõige kallima pakkumishinnaga majad leiab Viimsi ja Kiili vallast. Viimsis küsitakse majade eest keskmiselt 2864 ja Kiilis 2834 €/m². Viimsile-Kiilile järgneb Rae vald 2655 eurose ruutmeetrihinnaga.

Odavaima keskmise hinnaga kinnisvaraportaalis KV.EE on majade müügipakkumised Kose vallas, mis jääb juba Tallinna kuldsest vööst pisut enam eemale. Kose valla 53 maja 09.2025 müügipakkumiste keskmine hind kinnisvaraportaalis KV.EE oli 1643 €/m², mida on aasta varasemast 8% vähem. Kose majade hinnale järgneb Kuusalu vald 1781 eurose ruutmeetrihinnaga.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maja / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%)			Maja / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
	09.2024	09.2025	Muutus, %	09.2024	09.2025	Muutus, %
Harjumaa	2 357	2 332	-1%	2 284	2 314	1%
Anija vald	33	50	52%	1 660	1 897	14%
Harku vald	277	225	-19%	2 335	2 246	-4%
Jõelähtme vald	124	115	-7%	2 430	2 549	5%
Keila	26	48	85%	1 905	2 205	16%
Kiili vald	101	87	-14%	2 508	2 834	13%
Kose vald	61	53	-13%	1 792	1 643	-8%
Kuusalu vald	46	44	-4%	1 459	1 781	22%
Lääne-Harju vald	125	140	12%	1 858	1 952	5%
Maardu	74	92	24%	2 161	2 177	1%
Raasiku vald	32	31	-3%	1 939	1 854	-4%
Rae vald	180	159	-12%	2 758	2 655	-4%
Saku vald	94	98	4%	2 058	2 292	11%
Saue vald	207	236	14%	1 793	1 846	3%
Tallinn	688	654	-5%	2 298	2 394	4%
Viimsi vald	284	294	4%	2 912	2 864	-2%

Eesti	5 181	5 201	0%	1 696	1 719	1%
Harjumaa	2 357	2 332	-1%	2 284	2 314	1%

Tallinn	688	654	-5%	2 298	2 394	4%
Tartu	201	199	-1%	1 655	1 773	7%
Pärnu	243	260	7%	1 605	1 627	1%
Narva	48	27	-44%	611	530	-13%
Rakvere	52	41	-21%	1 202	1 067	-11%
Andmete allikas: portaal KV.EE