Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Nordecon: Construction contract (Võru State Building)

04.09.2025 Adaur.ee

AS Nordecon group company Embach Ehitus OÜ and Riigi Kinnisvara AS (State Real Estate Ltd) entered into a contract for the reconstruction of Võru riigimaja (Võru State Building) in Võru, Jüri 12. The total cost of the contract is 4.7 million euros excluding VAT, and the works will be completed in 18 months.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2024 was 224 million euros. Currently Nordecon Group employs close to 420 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Keila korterituru detailne ülevaade 09.2025

03.09.2025 Tõnu Toompark

Keila kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Keila elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

korterituru tehingud ja hinnad;
korterite tehingute toalisus ja vanus;
uusarenduste pakkumine ja hinnad;
uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes;
üüriturg ja selle trendid.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Tallinn: Põhja-Tallinna üldplaneering seab suuna kvaliteetsele ja tasakaalustatud elukeskkonnale

03.09.2025 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus esitas volikogule vastuvõtmiseks Põhja-Tallinna üldplaneeringu, mis määrab linnaosa ruumilise arengu järgmiseks paarikümneks aastaks. Tegemist on strateegilise dokumendiga, mille eesmärk on pakkuda lahendusi kiirelt muutuva linnaosa suurimatele väljakutsetele: avada seni paljuski suletuna olnud mereäär ja kunagised tööstusalad ning parandada liikuvust Põhja-Tallinna sees ja ühendusi teiste linnaosadega.

Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus rõhutas, et üldplaneeringu ülesanne on tõlkida linna üldised arengueesmärgid igapäevase linnaruumi kavandamisesse. „Tallinna eesmärk on olla maailma parim pealinn, kus muuhulgas saavad lapsed käia kodulähedases koolis ja lasteaias, liikumine ühistranspordiga on mugav ja kiire ning ettevõtjaid ei takista põhjendamatu bürokraatia. Üldplaneeringuga kavandatu annab just sellise suuna Põhja-Tallinna edasiseks kujunemiseks. Lisaks annab kaasaegne üldplaneering võimaluse senisest oluliselt kiiremini edasi liikuda detailplaneeringute ja projekteerimistingimustega, mis toetab seal tegutsevaid ettevõtjaid ja parandab kodude taskukohasust.”

Lippuse sõnul läheb üldplaneering kõigepealt volikogule vastuvõtmiseks ning seejärel avalikule väljapanekule, kus kõigil on võimalik planeeringu kohta arvamust avaldada. „Paralleelselt alustame uue ülelinnalise üldplaneeringu koostamist, et Tallinna ruumiline areng tervikuna lähtuks Tallinn 2035 strateegia arengueesmärkidest,“ rääkis Lippus.

Planeering tugevdab linna ja mere sidet, luues tervikliku rannapromenaadi ja parandades juurdepääsu rannaalale. Endised sadama- ja tööstusalad saavad uue elu elamu-, kultuuri- ja ärikeskkonnana, säilitades piirkonna ajaloolise iseloomu. Vähekasutatud alad muudetakse ligipääsetavateks rohealadeks ja puhkeparkideks, mis pakuvad linnaruumi visuaalset avarust ning täidavad kliimaeesmärke. Põhja-Tallinna üldplaneeringu põhimõte on avada, ühendada ja hoida – see tähendab panustamist ühistransporti, haridusvõrku ning loodus- ja kultuuriväärtuste hoidmist.

Tallinna peaarhitekt Andro Mänd rõhutas dokumendi ajakohastamise olulisust. „Uue üldplaneeringuga loome head eeldused inimkeskse linnaruumi kujunemiseks. Kehtiv planeering on veerand sajandi vanune, mistõttu on värske ja terviklik nägemus hädavajalik, et linnaosa areng muutuks koordineeritumaks ning kaasaegne ja kvaliteetne linnaruum sünniks kiiremini.“

Ruumiline areng tugineb Põhja-Tallinna tihedamal sidumisel ülejäänud linnaga. Arendused hõlmavad tänavaruumi, ühistranspordi, rattateede ja rööbastranspordi lahendusi, et toetada erinevaid liikumisviise, aitavad vähendada autostumist ning muudavad liikumise turvaliseks, mugavaks ja keskkonnasõbralikuks.

Rohevõrgustikku käsitletakse terviklikult – säilitatakse ja väärtustatakse looduslikke alasid, nagu Paljassaare hoiuala ja Merimetsa mets, mida täiendavad uued rohekoridorid, näiteks Putukaväil. Need täidavad nii looduskaitselist rolli kui pakuvad kvaliteetseid puhkevõimalusi.

Üldplaneering loob aluse mitmekesise ja avatud linnaruumiga kogukondade kujunemiseks. Elu-, töö- ja vaba aja alad peavad moodustama tervikliku, turvalise ja elujõulise linnakeskkonna. Dokument määrab ehitustingimused, maakasutuse põhimõtted, rohevõrgustiku arengusuunad ning avaliku ruumi kujundamise alused. Linnavalitsus saadab üldplaneeringu volikogule otsustamiseks, seejärel järgneb selle avalikustamine, mille raames on elanikel, kinnistuomanikel ja ettevõtjatel võimalus tutvuda materjalidega ning esitada ettepanekuid. Kohalike inimeste arvamus on väga oluline, sest just nemad tunnevad oma elukeskkonna tugevusi ja kitsaskohti kõige paremini. Üldplaneeringu materjalidega saab tutvuda veebiaadressil https://gis.tallinn.ee/pohjatallinnyp/.

Põhja-Tallinna üldplaneering ei muuda kehtetuks olemasolevaid detailplaneeringuid, vaid loob selge ja tulevikku vaatava aluse edasistele arengutele. Tegemist on sammuga tervikliku, keskkonnahoidliku ja identiteeti väärtustava linnaosa suunas, kus ajalooline pärand, kvaliteetne elukeskkond ja ettevõtlus arenevad koos, luues mitmekesise, kestliku ja hästi toimiva linnaruumilise terviku.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Luminor: Maksutõusu mõju kinnisvaraturule: järelturul rekord, uute korterite madalseis

03.09.2025 Adaur.ee

Maa- ja Ruumiameti kinnisvaratehingute statistika järgi müüdi juulis Tallinnas 760 järelturu korterit – suurim arv viimase kolme ja poole aasta jooksul. Samas läks pealinnas kaubaks vaid 39 uut korterit, mis on viimase kaheksa aasta madalaim näitaja. Luminori partnersuhete juhi Elar Olliku sõnul oli omanäoline kuu tingitud eelkõige juuli alguses jõustunud käibemaksutõusust.

„Tallinnas müüdi juulis kokku 799 korterit, neist valdava osa moodustasid järelturutehingud. Viimati oli järelturu aktiivsus nii kõrge 2021. aasta novembris. Uute korterite müük jäi aga väga madalale – juulis müüdi vaid 39 uusarendust. See on madalaim tulemus viimase kaheksa aasta jooksul, mil Maa- ja Ruumiamet on sellist detailset statistikat avaldanud,“ ütles Ollik.

„Madal aktiivsus oli tingitud juulis jõustunud käibemaksutõusust, mistõttu uusarenduste tehinguid tehti juunis hoogsamalt ette. Ka Luminoris veetsid valdkonna kolleegid sisuliselt kogu juuni viimase nädala notaris ning 30. juunist kujunes hoolimata südasuvest üks viimase aja tihedamaid tööpäevi,“ lisas ta.

Olliku sõnul tulebki seetõttu uusarenduste müügidünaamikat hinnates vaadata juuni ja juuli koondpilti. „Kui kahel esimesel suvekuul müüdi Tallinnas keskmiselt 79 uusarenduse korterit kuus, siis esimese poolaasta keskmine müügimaht oli 102 korterit kuus. Seega teatavat langust on siiski näha,“ märkis ta.

Luminori partnersuhete juht prognoosis, et sügise saabudes stabiliseerub Tallinna uusarenduste müüginumber taas umbes 100 korteri juurde kuus, mis on olnud viimase pooleteistkümne aasta tavapärane tase. Samas kolm-neli aastat tagasi oli uusarenduste turg oluliselt vilkam – müügiks läks igakuiselt keskeltläbi 200 uut korterit, millest paljud olid toona veel vaid projektid paberil.

Olliku sõnul on uusarenduste hinnad aastate jooksul järk-järgult tõusnud, mistõttu mitmes Tallinna piirkonnas on uute korterite ruutmeetrihinnad muutunud paljude jaoks kättesaamatult kõrgeks. „Kuna ostujõud on tulenevalt kiirest hinnatõusust täna jätkuvalt madalam kui aastal 2021, kaaluvad inimesed hoolikamalt, mida endale lubada. Sestap on pilt praegu roosilisem just järelmüügi turul. Samas on positiivne, et keskmise palga ja ruutmeetrihinna vahe on viimasel ajal hakanud tasapisi vähenema, mis annab pikemas plaanis lootust uusarenduste turu taaselavnemiseks,“ selgitas ta.

„Juulis toimunud 760 korteritehingut Tallinna järelmüügiturul näitavad, et inimeste huvi koduostu vastu püsib tugev. Ühtlasi on aga selgelt täheldatav, et varem pigem uusarendust eelistanud ostjad on pööranud pilgu vanemate, näiteks neli või ka kaheksa aastat tagasi valminud korterite poole. See on ka igati loogiline, kuna need korterid on oluliselt taskukohasema hinnatasemega, samas on tegemist jätkuvalt heas seisukorras ja energiatõhusate elamispindadega,“ lisas Luminori partnersuhete juht.

Ta lisas, et kui vaadata Tallinna korteriturgu tervikuna, siis püsib aktiivsus vaatamata uusarenduste madalseisule tugev. Aasta esimese seitsme kuuga tehti pealinnas 16,1% rohkem tehinguid kui mullu samal ajal.

Augustis toimus Maa- ja Ruumiameti kinnisvaratehingute esialgsete andmete kohaselt 692 korteritehingut, kuid lõplikud andmed selguvad käesoleva kuu lõpus.

LHV: Arco Vara plaanib võlakirjaemissiooni, et arendada ajaloolist Lutheri kvartalit

03.09.2025 Adaur.ee

Eesti investoritel on 2025. aastal olnud erakordselt palju võimalusi kinnisvarafirmade võlakirjapakkumistes osalemiseks. Näiteks on avalikult turult kapitali kaasanud Liven, Invego, Everaus ja Summus Capital. Investorite huvi on olnud märkimisväärne – emissioonide baasmahud märgiti sõltuvalt emissioonist 1,3 kuni 4 korda üle. Lisaks märgiti kiiresti täis Endoveri hiljutine suunatud võlakirjade pakkumine, kinnitades, et kinnisvarasektori vastu on jätkuvalt tugev huvi.

Selline aktiivsus viitab kahele tegurile. Ühelt poolt on intressimäärade langus muutnud võlakirjadesse investeerimise taas atraktiivseks. Teisalt vajavad kinnisvaraarendajad oma mahukate projektide elluviimiseks stabiilset ja paindlikku rahastust, milleks sobivad kohalikele investoritele suunatud võlakirjaemissioonid hästi.

Sama teed on astumas ka Tallinna börsifirma Arco Vara, kes teatas hiljuti avaldatud börsiteates, et plaanib samuti kapitali kaasata võlakirjade kaudu. Seetõttu tasub lähemalt vaadata, milline ettevõte on Arco Vara ja millega ta tegeleb.

Mis ettevõte on Arco Vara?

Arco Vara AS on üks Eesti vanimaid ja tuntumaid kinnisvaraarendajaid, mille ajalugu ulatub tagasi aastasse 1992. Ettevõte tegutseb peamiselt Eestis ning on vertikaalselt integreeritud arendaja – alates maa soetamisest ja planeerimisest kuni ehituse (tütarettevõtte Arco Tarc OÜ kaudu) ja müügini. Arco Vara on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil 2007. aastast ning ettevõttel on tänaseks ligi 7 900 aktsionäri.

Omanikering ja struktuur

Ettevõtte suurimaks aktsionäriks on Alarmo Kapital OÜ (50%), mida juhivad Tarmo Sild ja Allar Niinepuu. Lisaks kuuluvad olulised osalused Luther Factory OÜ-le (19,1%) ja Luther Factory Holding OÜ-le (9,0%). Struktuur hõlmab mitmeid tütarühinguid, mis haldavad konkreetseid arendusprojekte nii Eestis kui ka Bulgaarias.

Sel aastal teatati, et alustatakse Bulgaarias asuvate projektide müügiprotsessi, eesmärgiga turult täielikult väljuda. Bulgaaria arenduste müük looks täiendavat likviidsust, mida on kavas suunata Eesti arendustesse, eeskätt Lutheri kvartalisse.

Mis arendusprojektid on Arco Varal täna käsil?

Arco Vara portfell hõlmab 30.06.2025 seisuga mitmeid märgilisi projekte:

Kodulahe kvartali VII etapp (Soodi 6, Tallinn) – planeeritakse 62 korterit ja 4 äripinda, eelmüügist on juba müüdud 13 korterit ja 2 äripinda. Valmib 2026. aasta lõpus.
Spordi 3a/3b (Kristiine, Tallinn) – kahe kortermaja projekt kokku 56 korteriga, ehitus algas tänavu ja valmib 2026. aasta lõpus.
Kodulahe Rannakalda (Lammi 8, Tallinn) – 108 korteriga premium-arendus, millest veel 16 pinda on vabad.
Arcojärve (Paldiski mnt 124b, Tallinn) – enam kui 35 000 m² elamu- ja äripind, projekt kestab mitmes etapis kokku ca 6 aastat. Esimese etapi algus on planeeritud 2026. aastasse.

Kõige märgilisemaks uueks arenduseks Arco Vara portfellis on Lutheri kvartal – Pärnu maantee, Tatari, Vana-Lõuna ja Vineeri tänavatega piirnev ala, mis hõlmab 15 kinnistut. Kvartalisse on kavandatud 454 korterit, ligi 18 500 m² kontori- ja kaubanduspinda ning 615 kohaga maa-alune parkla. Erilise ilme annab arendusele toidutänav ja avalikuks kasutuseks mõeldud park, mis muudavad piirkonna elavaks linnaruumiks.

Projekti käigus säilitatakse ja restaureeritakse ajaloolisi tööstushooneid, mis seotakse kaasaegse arhitektuuriga terviklikuks elukeskkonnaks. Koguinvesteeringu suuruseks on hinnanguliselt 200 miljonit eurot, mis teeb sellest ühe lähiaastate suurima ja mõjukama kinnisvaraarenduse Tallinna südalinnas.

250903 Arco Vara plaanib võlakirjaemissiooni, et arendada ajaloolist Lutheri kvartalit 1

Pilt Lutheri kvartali kavandist

Finantsseis ja arenguplaanid

Arco Vara bilansimaht on 30.06.2025 seisuga 79,1 miljonit eurot, mis on kahekordistunud võrreldes aastatagusega, peamiselt Lutheri kvartali omandamise tõttu selle aasta maikuus. Ettevõtte netovõlg ulatus samal ajal 33,3 miljoni euroni, keskmise intressimääraga 9,07%.

Ettevõtte kasumlikkus on 2025. aastal veel tagasihoidlik, kuna suuremad arendused (Spordi ja Kodulahe VII) jõuavad müügituludeni 2026. aasta teises pooles. Seetõttu oodatakse kasumlikkuse olulist kasvu pärast Lutheri kvartali ja teiste projektide realiseerimist.

Võrdlus teiste arendajate võlakirjaemissioonidega

Arco Vara plaanitav emissioon haakub hiljutise trendiga, kus mitmed Eesti kinnisvaraettevõtted on edukalt korraldanud avalikke pakkumisi:

250903 Arco Vara plaanib võlakirjaemissiooni, et arendada ajaloolist Lutheri kvartalit 2

Tootlus lunastamiseni (yield-to-maturity) arvutatud ostu- ja müügihinna vahelise keskmisena 29.08.2025 seisuga

Arco Vara on teatanud, et plaanib alustada võlakirjade avaliku pakkumisega juba septembris. Arvestades ettevõtte ambitsioonikat arendusplaani Lutheri kvartalis ning varasemate kinnisvaraarendajate edukate emissioonide tausta, on põnev jälgida, millistel tingimustel – eelkõige millise intressimääraga – kapitali investoritelt kaasatakse.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Swedbank: Hinnatõus augustis kiirenes

03.09.2025 Liis Elmik

Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis nii kohalike elanike kui turistide kulutusi sisaldav harmoneeritud tarbijahinnaindeks augustis võrreldes juuliga 0,9% ning võrreldes eelmise aasta sama ajaga 6,2%. Aastane hinnatõus ulatus viimati üle 6% juulis 2023.

Hinnatõusu kiirenemise taga oli maksutõusude järk-järguline jõudmine kaupade ja teenuste lõpphinda. Juulis tõusis käibemaks ja tubaka- ning bensiiniaktsiis. Kõigi suuremate kaubagruppide hinnad augustis kasvasid. Vaid majutuse hinnad alanesid.

Kaupmeeste hinnatõusu ootused augustis mõnevõrra kahanesid. Siiski oli endiselt rohkem neid, kes kavatsevad lähikuudel hindu tõsta, kui neid, kes hindu muuta ei plaani.

Tänavu kasvavad hinnad Swedbanki prognoosi järgi 5,5 protsendi võrra. Pool hinnatõusust tuleb kõrgematest riiklikest maksudest ja tasudest – automaks, käibemaks, aktsiisid, arsti- ja haiglatasud. Keskmise palgasaaja ostujõud väheneb sel aastal 3% võrra, sest hinnad kerkivad rohkem kui sissetulekud. Teises kvartalis kasvas keskmine netopalk aastatagusega võrreldes 2% ja keskmine netopension 4%.

Järgmisel aastal hinnatõus aeglustub ja palgad tõusevad hindadest taas kiiremini. Maksuküüru kaotamise mõjul kerkib keskmise netopalga ostujõud 2026. aastal ligi kümnendiku võrra.

Kiire hinnatõus on nagu raske seljakott Eesti majanduse turjal. Hoogne inflatsioon pidurdab nii tarbimise, investeeringute kui ekspordi kasvu. Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele ei ole olnud kunagi nii madal kui praegu.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

18-miljoniline lisainvesteering teeb Ülemiste Cityst Baltikumi suurima erakapitalil põhineva terviselinnaku

02.09.2025 Adaur.ee

Mainor Ülemiste AS investeerib 18 miljonit eurot Ülemiste City kolmanda tervisemaja rajamisse. Uue seitsmekorruselise hoone lisandumine kasvatab terviseklastri pindala enam kui 27 000 ruutmeetrini, kindlustades Ülemiste City positsiooni Baltikumi suurima erakapitalil põhineva terviselinnakuna. Tervisemaja 3 ehituse peatöövõtja on OÜ Fund Ehitus.

Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Sten Pärnitsa sõnul on terviselinnaku laiendamine arendajate selge fookus ja loomulik arengusuund, mille eesmärk on pakkuda inimestele kvaliteetseid terviseteenuseid ja toetada paremat elukvaliteeti. “Tänaseks on Ülemiste City terviselinnak kujunenud piirkonna olulisemaks terviseteenuste pakkujaks, ühendades laia spektri ennetus- ja raviteenuseid ning edendades innovatsiooni tervishoiuvaldkonnas,“ sõnas Pärnits. „Kolmanda tervisemaja rajamine on viimane samm tervikliku ja kaasaegse tervisekeskkonna loomise suunas. 2027. aastaks jõuame oma ligi 10aastase aktiivse tervisearenduste ajajärgu lõppu ning terviselinnak meie linnaku südames saab valmis.“

Seitsmekorruseline ja 10 500 ruutmeetri suurune hoone järgib Tervisemaja 2 kontseptsiooni ning on sarnaselt viimasele Apex Arhitektuuribüroo kavandatud. Lisaks hoonestusele panustab Ülemiste City järjepidevalt ka linnaku rohealade laiendamisse ning koostöös Taju Ruum maastikuarhitektidega rajatakse uue tervisemaja juurde erapark, mis loob meeldiva keskkonna nii patsientidele kui linnaku töötajatele.

Tervisemaja 3 ehituse peatöövõtja OÜ Fund Ehitus tegevjuht Reigo Marosov tõdes, et koostöö Ülemiste Cityga on väärtuslik ning toetab kogu piirkonna arengut. „Ülemiste City on oma selge visiooni ja sihikindla tööga kujundanud linnakust kogu piirkonna arengu eestvedaja. Meil on hea meel anda oma panus terviselinnaku järgmisesse arenguetappi ja kaasaegse tervisekeskkonna loomisse,“ ütles Marosov.

Uue Tervisemaja ankurüürnikuks saab üks juhtivaid kaasaegse hooldekoduteenuse pakkujaid Pihlakodu, kes avab hoones uue tipptasemel hooldekodu. Lisaks eakate üldhooldusteenust pakkuvale Pihlakodule alustab hoones tegevust veel hulk terviseteenuste pakkujaid.

Ülemiste City terviselinnak on viimastel aastatel laienenud, et vastata üha kasvavale nõudlusele terviseteenuste järele. Täna tegutseb kahes valminud tervisemajas kokku ligi 40 erinevat terviseteenuse pakkujat.

2024. aasta sügisel avati seitsmekorruseline Von Baeri Tervisemaja, mille suurimateks väärtusteks on maailmatasemel diagnostikakeskus ning laialdane valik tippkliinikute poolt pakutavaid terviseteenuseid alates taastusravist kuni iluravini. Tervisemaja 2 suurimaks üürnikuks on Tartu Ülikooli Kliinikum, mis toob ülikoolihaigla teenused inimestele senisest lähemale.

2020. aastal avatud esimeses Tervisemaja tegutsevad esmatasandi peremeditsiini, töötervishoiu ja füsioteraapia teenusepakkujad. Lisaks asuvad linnakus kolme multifunktsionaalse operatsioonisaaliga kirurgiakliinik Aurora ja tervisevaldkonna idufirmade kiirendi Health Founders.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

AS-i Pro Kapital Grupp omandas täiendava osaluse Itaalia kinnisvaraettevõttes

02.09.2025 Adaur.ee

22. märtsil 2024 sõlmis AS Pro Kapital Grupp (Pro Kapital) osade ostu-müügilepingu, millega omandas 67,5% osaluse ettevõttes Preatoni Nuda Proprieta S.R.L.

1. septembril 2025 sõlmis Pro Kapital osade ostu-müüglepingu, millega omandas täiendava 10% osaluse ettevõttes Preatoni Nuda Proprieta S.R.L.

1Partner: August oli Tallinna korteriturul puhkusekuu, tehingute arv langes

02.09.2025 Adaur.ee

Peale rekordiliselt aktiivset juulikuud jõudis suvepuhkus ka Tallinna kinnisvaraturule, kui augusti jooksul tehti kokku 690 korterite ostu-müügitehingut, mida oli kuu varasema 793 tehinguga võrreldes 13% vähem, kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri.

Korterite keskmine ruutmeetri hind ulatus augustis 2990 euroni (juulis 2945€) ning mediaanhind kasvas 2827 euroni ruutmeetri kohta (juulis 2769€).“Keskmine hind on püsinud juba paar aastat 3000 euro piiri ümbruses, olles mõni kuu napilt üle ja siis jälle veidi alla selle piiri. Mõju pole olnud ka sellel, et uusarenduste tehingute puhul on käibemaks vahepeal tõusnud 20 protsendi pealt 22 ja seejärel ka 24 protsendini,” märgib Elia Vääri ning lisab, et turul domineerivad endiselt tehingud järelturu korteritega.

Peale kahte väga aktiivset suvekuud ei pea 1Partneri analüütik üllatavaks, et august oli veidi vaiksem ja laiemat trendi vaadates võib öelda, et kinnisvaraturg on pigem jätkuvalt üsna aktiivne. “Samas esmalt hiliskevadel oodatud uut läbimurret tehingute arvu osas tulnud ei ole ning ei ole ka ühtki kindlat märki, et see lähikuudel tulla võiks,” räägib Elia Vääri.

Kalleim korter vahetas augustis omanikku 1,21 miljoni euro eest.

Kokku sõlmiti möödunud kuul Tallinnas kinnisvaraga 870 ostu-müügitehingut, mis on ligi 15% vähem kui juulis, mil toimus 1018 tehingut. Kinnisvaratehingute koguväärtus ulatus 154 miljoni euroni. Lisaks korteritele müüdi kuu jooksul ka 19 hoonestatud elamumaa kinnistut ja 7 elamumaa krunti, kalleim kinnistu vahetas omanikku 630 000 euroga.

Mainor Ülemiste investeerib Ülemiste City terviselinnakusse 18 miljonit

02.09.2025 Adaur.ee

Mainor Ülemiste AS on Mainor AS-i tütarettevõte, mille põhitegevus on Baltimaade suurima ärilinnaku Ülemiste City arendamine. Linnaku 30-l hektaril on välja ehitatud 170 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda. Ülemiste City on koduks ligi 400-le ettevõttele ning töö-, õpi- ja elukeskkond 18 000-le inimesele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Swedbank: Eesti majanduskasv jäi aasta esimesel poolel nõrgaks

02.09.2025 Tõnu Mertsina

Eesti majandus kasvas aasta esimesel poolel väga tagasihoidlikult – aastases võrdluses vaid 0,1%. Kui teise kvartali SKP näitas juba 0,9% tõusu, vähenes see esimeses kvartalis 0,7% – kusjuures sellele eelnesid eelmise aasta teisel poolel veel kaks kvartalit langust. Seevastu kiire hinnakasvu mõjul oli jooksevhindades SKP kasv tublisti parem, suurenedes aasta esimesel poolel 4,8%. Samas on kasvunumber jooksevhindades ikkagi allpool pikaajalist keskmist, mis jääb 7% lähedale.

Majanduskasvu taga valitsemissektor ja suuremad maksulaekumised

Teise kvartali majanduskasv tuli valitsemissektorist ja suuremast maksulaekumisest, eelkõige just rohkemast käibemaksust, samas kui ettevõtete lisandväärtus kokkuvõttes vähenes. Nii tuligi ligikaudu kaks kolmandikku SKP kasvust netotootemaksudest. Tugevama panuse majanduskasvu andsid küll energiatootmine ja kinnisvaraalane tegevus, kuid kuna kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtusest üle poole moodustab omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnanguline üür ehk kaudne rent, siis on see vaid arvestuslik tulemus ja ei peegelda tegelikult majanduses loodud uut lisandväärtust.

Eratarbimise 0,9% kasv teises kvartali küll üllatas positiivselt, kuid kuna see esimeses kvartalis vähenes, siis aasta esimene pool oli ikkagi nõrk, kasvades aastases võrdluses vaid 0,1%. Swedbanki kaardimaksed näitavad samuti selle aasta esimesel poolel nõrka eratarbimist.

Selle aasta esimese poole ligi 2% investeeringute kasvu vedasid peamiselt valitsemissektori investeeringud, samas kui ettevõtete mittefinantsinvesteeringud vähenesid. Samas on tegemist esialgsete numbritega ja hilisemal täpsustamisel on investeeringute arvestus üsna palju muutunud. Madalamate intressimäärade mõjul kiirenes näiteks juuniks mittefinantsettevõtete ja majapidamiste eluasemelaenude portfellide kasv aastavõrdluses vastavalt ligi 13% ja 10%ni ja me eeldame, et selline jõuline laenumahu suurenemine kajastub üha enam ka investeeringutes.

Välisnõudlus peaks tasapisi kosuma

Pärast esimese kvartali jõulist ekspordikasvu, teises kvartalis see ootuspäraselt aeglustus. Aeglustusid nii kaupade kui teenuste ekspordi kasvud. Aasta esimesel poolel kasvasid nii kaupade ja teenuste eksport kui ka import ligi 4%. Sellise impordikasvu taga on peamiselt esimeses kvartalis toimunud ettevõtetele vajalike tootmissisendite ja kapitalikaupade sisseveo suurenemine, mis peegeldab ettevõtete tootmisootuste paranemist. Viimastel kuudel on ettevõtete tootmisootustes toimunud küll mõningane tagasilöök, kuid need on ikkagi tublisti paremad kui aasta tagasi. Vaatamata sellele, et Ühendriikide kaubanduspoliitika halvendab välisnõudluse väljavaadet, peaks see ikkagi tasapisi kosuma ja lubama Eesti ettevõtetele mõõdukat ekspordikasvu. Samas on USA väliskaubandusega seotud ebakindlus jätkuvalt suur ja välisnõudluses on riskid pigem kaldu olukorra halvenemise suunas.

Eesti majanduses tuleb aasta teine pool tugevam

Aasta teine pool peaks Eesti majanduses tugevam tulema ja meie viimase prognoosi järgi kasvab SKP sel aastal 0,6%. Koos maksuküüru kaotamise ja inflatsiooni aeglustumisega järgmisel aastal majapidamiste ostujõud paraneb. Vähenev maksukoormus ja madalamad intressimäärad aitavad eratarbimist kasvatada, samal ajal kui tugev laenukasv jõuab üha enam investeeringutesse. USA kaubanduspoliitika negatiivne mõju Eesti ekspordile jääb eeldatavasti mõõdukaks. Nii saame järgmiseks aastaks prognoosida juba 2% majanduskasvu.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Statistikaamet: Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad tõusid augustis 0,9%

02.09.2025 Statistikaamet

Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks augustis võrreldes juuliga 0,9%. Eelmise aasta augustiga võrreldes tõusis indeks 6,2%. Tegemist on kiirhinnanguga, mis augusti hindade kohta laekuvate andmete alusel täpsustub.

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices).

Statistikaameti tarbijahindade tiimijuhi Lauri Veski sõnul tõusid esialgsel hinnangul augustis hinnad kõikides suuremates valdkondades. „Ainsana langesid hinnad toitlustuses ja majutuses – seda just majutusteenuste tõttu,“ lisas Veski.

Augusti tarbijahinnaindeksi andmed avaldab statistikaamet 5. septembril. Tarbijahindade harmoneeritud indeksi augusti andmed avaldatakse 16. septembril.

Elektrihinna arvutamise uus mudel on veel valmimas

Statistikaamet planeerib võtta 2026. aasta algusest kasutusele uue elektrihinna arvutamise mudeli.

5. septembrile planeeritud elektrihinna tasemekorrektuuri analüüsi ja uue elektrihinna arvutamise mudeli tutvustus lükkub edasi. Mudel vajab veel täpsustatud andmetega testimist.

Uus mudel võimaldab näidata, milline oleks THI ja inflatsiooni korrigeeritud tase 2021. aastast praeguseni ning milline oleks THI ja inflatsioon praegu, kui tasemekorrektuur kohe sisse viia. Enne mudeli kasutuselevõttu peab selle kooskõlastama Eurostat. Elektrihinna tasemekorrektuuri analüüsi ja uut elektrihinna arvutamise mudelit tutvustava pressikonverentsi aja teeme teatavaks niipea kui võimalik.

Koolitus „Kasutusluba ja selle taotlemine“ Kinnisvarakoolis

02.09.2025 Margot Toompark

Kinnisvarakool kutsub osalema koolitusel „Kasutusluba ja selle taotlemine“, mis toimub 23.09.2025. Koolitust viib läbi ehitus- ja planeerimisvaldkonna jurist Martina Proosa.

Koolitus on suunatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikele, kinnisvara arendajatele ja maakleritele, ehitusettevõtete spetsialistidele, arhitektidele ning kõigile huvilistele, kes puutuvad kokku ehitus- ja planeerimisseadustiku küsimustega.

Koolituse eesmärk on anda osalejatele selge arusaam kasutusloa olemusest, taotlemiseks vajalikest dokumentidest ning menetluse käigust. Koolitusel käsitletakse ka praktikas esile kerkivaid probleeme ning Riigikohtu lahendeid.

Osalejad saavad teada:

mis on kasutusloa eesmärk ning millal tuleb kasutusluba anda;
millised dokumendid on vajalikud kasutusloa saamiseks;
millised probleemid võivad tekkida kasutusloa andmisel;
millised on kasutusloa andmisest keeldumise alused.

Koolitus “Kasutusluba ja selle taotlemine” toimub 23.09.2025 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: üürikorteritesse investeerimisel enam iga loos ei võida

02.09.2025 Tõnu Toompark

Üürikorterisse investeerinud investor teenib üüritulu pealt rahavoolist tootlust, millele lisandub kinnisvara kallinemiselt teenitav kapitalikasv. Tallinna korteriinvesteeringute keskmine rahavoolise ja kapitalitootluse kogusumma on 4,4%.

Keskmiste näitajate baasilt arvestatud korteriinvesteeringu kogutootlus on väga madal, sest jääb ajaloolisele keskmisele 14% oluliselt alla.

Tootluse viib alla viimase 15 kõige madalamast punktist pisut ülespoole kerkinud rahavooline tootlusemäär. Rahavooline üüritootlus on ajaloolise madalpunkti lähedal, sest suur üüripakkumine on üürihinda all hoidnud.

Kogutootlusel pole lasknud kerkida paigal püsiv korterite ostu-müügihind. Korterite ostu-müügihinnad on paigal, sest 2020. aasta sügisest alguse saanud ja 2022. a kevadel lõppenud hinnaralli oli väga kiire, mis viis hinnataseme väga kõrgele. Nüüd oleme sunnitud ootama, kui palgad ja tarbijate harjumus kõrgele kerkinud hinnale järele tulevad.

Keskmiste näitajate baasilt arvutatud madal, võiks isegi öelda, et olematu üüriinvesteeringu tootlusemäär ei tähenda, et üüriinvesteeringute äri peaks olema surnud. Üüriinvesteeringu tegija peab leidma konkurentsieelise, mis annab talle võimaluse tekitada tootlust, mis on vähemriskantsetest alternatiividest parem. 2011.-2020. aastate “iga loos võidab” ehk “iga korteriinvesteering tagab tugeva tootluse” periood on üürituru küpsesse ikka jõudmise läbi helgesse minevikku jäänud.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

AS Pro Kapital Grupp acquired an additional stake in an Italian real estate company

02.09.2025 Adaur.ee

On 22 March 2024, AS Pro Kapital Grupp (Pro Kapital) entered into a share purchase agreement to acquire a 67.5% stake in Preatoni Nuda Proprieta S.R.L.

On September 1, 2025, Pro Kapital entered into a share purchase agreement whereby it acquired an additional 10% stake in Preatoni Nuda Proprieta S.R.L.