Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Bigbank: Kiire kasv – kodulaenulepinguid sõlmiti juulis kolmandiku võrra rohkem

11.08.2025 Adaur.ee

Juulis sõlmiti kodulaenulepinguid 32% võrra rohkem kui juunis, lepingute kogumaht ja uute taotluste arv kasvasid ligi viiendiku, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist.

Bigbank Eesti juhi kohusetäitja Arthur Taaveti sõnul kasvas juulis järelturu korteritega sõlmitud tehingute osakaal. “Usutavasti said kavandatud tehingud uusarendustes käibemaksutõusu eel tehtud veidi nii-öelda ennaktempos ja nii domineerisid juuli laenuportfelli odavamad järelturu korterid,” kommenteerib Arthur Taavet.

Keskmine laenusumma oli juulis 122 958 eurot, mis oli on 10% võrra väiksem juunikuu keskmisest, kuid samas väga sarnane maikuu keskmise laenusummaga. “Ennekõike peegeldab keskmine laenusumma tänase koduostja laenuvõimekust ning see kõigub kuude lõikes vastavalt sellele, kui suur on osa tehingutest on just odavamate järelturu korteritega,” kirjeldab Bigbanki juht olukord turul.

Arthur Taavet toob Bigbanki laenuportfelli kirjeldades esile ka “alateenindatud kliendid” ehk inimesed, kes suurte universaalpankade jäikade otsustusprotsesside tõttu oma kodupangast soovitud kodulaenu ei saa. “Väga tihti langevad tublid inimesed suurpangas nii-öelda süsteemi ohvriks. Bigbankis vaatame inimeste soovidele ja võimalustele palju põhjalikumalt otsa ning tihti on tegemist täiesti maksejõuliste ning laenukõlblike klientidega, kelle profiil on lihtsalt veidi ebastandardsem,” selgitab pangajuht ning toob näite, et Bigbank on valmis rahastama koduoste ka väljaspool suuri tõmbekeskusi. “Universaalne jäik mudel tihti ei tööta, sest inimesed, nende soovid ja vajadused on ju väga erinevad. Meie jaoks on kõige olulisem, et uus kodu sobiks kliendi üldise elukorraldusega ja samas oleks laenumakse talle jõukohane,” lisab Taavet.

Kuna juulikuus laekunud laenutaotluste arv oli juuni omast 18% võrra suurem, siis usub Bigbanki juht, et ka järgnevad kuud on kodulaenude osas aktiivsed. “Kui kinnisvarakuulutusi loetake tihti ka niisama uudishimust või pikki tulevikuplaane tehes, siis laenutaotlusi inimesed lihtsalt ajaviiteks täitma ei kipu. Seega on taotluste arvu kasv indikaator, mis aitab järgmise kuu-paari trende päris hästi ette prognoosida,” selgitab Arthur Taavet.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund AS’i aktsia puhasväärtus seisuga 31.07.2025

11.08.2025 Adaur.ee

EfTEN Real Estate Fund AS teenis 2025. aasta juulis konsolideeritud üüritulu 2 689 tuhat eurot, mis on 39 tuhat eurot rohkem kui juunis. Üüritulu kasvu toetas peamiselt ühe logistikasektori üürniku allahindlusperioodi lõpp ning kõrgemad käibeüürid Mustika ja Saules Miestase kaubanduskeskustes. Muud müügitulud vähenesid juulis võrreldes juuniga 33 tuhande euro võrra, seda peamiselt väiksema kasumi tõttu teenuste vahendamiselt. Fondi konsolideeritud puhasüüritulu (NOI) oli juulis 2 604 tuhat eurot, vähenedes võrreldes juuniga 10 tuhande euro võrra.

Fondi üldkulud olid juulis peamiselt seoses võrdluskuu kinnisvarainvesteeringute hindamiskuludega madalamad ning konsolideeritud EBITDA jäi täpselt samale tasemele kui kuu varem, olles kokku 2 310 tuhat eurot.

2025. aasta esimese seitsme kuu jooksul teenis fond konsolideeritud üüritulu kokku 18,27 miljonit eurot, mis on 2,0% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Konsolideeritud EBITDA ulatus 15,21 miljoni euroni, jäädes aastatagusega võrreldes samale tasemele.

Korrigeeritud rahavoog (EBITDA miinus laenude tagasimaksed miinus intressikulud) oli seitsme kuuga kokku 7,10 miljonit eurot, mis on 15% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Seda eelkõige tänu uutest soetustest ja arendustest lisandunud rahavoole ning madalamatele intressikuludele tulenevalt EURIBOR’i langusest.

Seitsme kuu tulemuste põhjal on fond teeninud investoritele potentsiaalset brutodividendi 49,62 senti aktsia kohta, mis on 8,7% rohkem kui mullu samal perioodil. Fondivalitseja teeb täpsemad arvutused laenude refinantseerimiste ning potentsiaalse 2025. aasta oodatava dividendi osas sügisel.

Fondi puhasväärtus (NAV) aktsia kohta oli juuli lõpus 20,13 eurot ja EPRA NRV 21,0097 eurot. Mõlemad näitajad kasvasid kuuga 0,8%.

EREF_reports_monthly_07.2025

Arco Vara: Minu esimene üürikorter – mida peaksin teadma?

11.08.2025 Cerly Saar

Iseseisva elu alustamisel on üürikodu otsimine oluline samm. Selleks, et esimene kogemus sujuks muretult, mõtle hoolikalt läbi ja planeeri. Alljärgnev juhis on sulle abiks.

Pane paika oma vajadused ja finantsvõimekus

Enne üürikodu otsingute alustamist mõtle läbi, millist korterit vajad: mitu tuba, millises linnaosas ning kas eelistad möbleeritud või möbleerimata pinda.Kaalu, milliseid lisavõimalusi vajad (parkimine, rõdu, panipaik, jalgratta hoiukoht). Mõtle kindlasti läbi oma peamised trajektoorid, et sul oleks võimalikult lihtne liigelda või igapäevaselt ühistransporti kasutada. Pane paika ka maksimaalne igakuine eelarve, arvestades lisaks üürile kommunaalkulusid ja muid võimalikke kulutusi (nt internet, kindlustus).

Samuti tuleb eelnevalt läbi mõelda, kuidas katta korteri üürimisega seotud algkulud, näiteks tagatisraha, lepingutasu või maakleritasu, kolimisega seotud kulud ja esmased sisustuskulud.

Kui planeerid üüri eelarve maksimaalsena, on soovitatav jätta igakuiselt väike varu ootamatute väljaminekute jaoks.

Tee põhjalik turu-uuring

Ära kiirusta ja tee põhjalik turu-uuring. Alusta otsinguid oma tuttavate seast, sest nende kaudu võid leida kedagi, kes teab kedagi, kelle üürikorter just ootab uusi üürilisi. Vaata kuulutusi kinnisvaraportaalides ja sotsiaalmeedias ning võrdle hindu ja pakkumisi.

Vali välja mitu korterit ja lepi kokku vaatamine, sest kohapeal saad tajuda korteri suurust ja olemust paremini. Mõni korter võib tunduda piltidel suurem, mõni väiksem, mõni hubasem või vastupidi kõledam. Oma silm kuningas – ainult kohapeal saad tõeliselt aru, kas see korter sobib sulle.

Kontrolli korteri kohta toodud infot ning küsi kohapeal täpsustusi

Kohale minnes valmista end ette ja mõtle läbi, mida sa kindlasti soovid teada, tee märkmeid, siis saad kõikidele vajalikele küsimustele vastused. Näiteks, kui kasutad jalgratast, uuri kindlasti, kas majas on olemas hoiukoht ning kuidas selle kasutamine käib.

Küsi kindlasti kommunaalkulude väljavõtteid nii talve kui ka suve kohta, sest suvised kommunaalkulud võivad olla väga palju väiksemad võrreldes talvistega, kui on kütteperiood. Seega, kui üürid korteri näiteks suvel, siis pole talvine kõrgem kommunaalkulude arve hiljem üllatus.
Tee selgeks, kas korter on möbleeritud ning milline mööbel jääb korterisse üürimise ajaks.
Samuti tasub kohe kindlaks teha, kas kõik tehnikaseadmed töötavad, kas aknad avanevad, ega kraanid ei tilgu, kas pistikud töötavad jpms.
Vaata kindlasti üle ka üldpinnad, mis korteri juurde kuuluvad, nagu parkimiskoht, panipaik vms.

Kui sul on lemmikloom või selle võtmise plaan, selgita välja, kas lemmikloomad on lubatud.

Võid küsida ka endiste üürnike kogemust ja lahkumise põhjust. Samuti tuleks küsida naabrite kohta. Kui näiteks eelistad rahulikku piirkonda ja korterit, kuid alumisel korrusel asub mõni baar või mõni muu lärmakaks koht või on naabrid lärmakad, saad küsimisega juba ennetada hilisemaid ebamugavusi.

Loe üürileping ja üleandmisakt hoolikalt läbi

Kontrolli, et lepingus oleks selgelt kirjas:

üüri- ja tagatisraha suurus ning maksegraafik
kommunaalkulude jagunemine (vt allpool mõistete seletust)
lepingu kestvus, lõpetamise tingimused, etteteatamistähtajad
üleandmise-vastuvõtmise dokumentatsioon (vajadusel pildid)

Üleandmis-vastuvõtmisakti põhjalikkus on kasulik mõlemale poolele, sest selle järgi saab hiljem tuvastada, kas korterit on kahjustatud või mitte. Näiteks, kui üürnik hakkab korterist välja kolima ja omanik avastab, et nakdiivani tagumine külg on kassikriimustusi täis, kuid üürnikul pole kunagi kassi olnudki, saab üleandmis-vastuvõtmisakti piltidelt tuvastada, kas need kahjustused olid seal juba varem.

Küsi alati selgitusi! Kui millestki aru ei saa, ära anna allkirja enne, kui kõik on arusaadav.

Hoolitse korrektse suhtlemise ja kodu eest

Säilita avatud ja usaldusväärne suhtlus üürileandjaga. Teavita tekkinud probleemidest kohe ning pea kokkulepetest kinni. Hoia elamispind korras, maksa arved õigel ajal – see aitab luua sulle hea maine, et saada tulevikus soovitusi.

Tea oma õigusi ja kohustusi

Korteri üürimine on Eestis põhjalikult seadusega reguleeritud. Poolte õigusi ja kohustusi kirjeldab eelkõige võlaõigusseadus, millega tasub tutvuda enne lepingu sõlmimist, et kaitsta enda huve ja teada oma võimalusi ja õigusi.

Ole valmis kodu eest hoolitsema, arveid maksma ning vajadusel väiksemaid parandustöid tegema ning tea olulisi kontaktandmeid hädaolukorra puhuks.

Olulised mõisted, mida korterit üürides tasub teada

Tagatisraha on rahasumma, mille üürnik maksab üürileandjale enne eluruumi kasutamise alustamist, et tagada üürilepingust tulenevate kohustuste täitmine ja katta võimalikud kahjud või võlgnevused, mis võivad üüriperioodi jooksul tekkida. Eluruumi üürilepingus võib seaduse kohaselt (VÕS § 308 lg 1) ette näha, et üürnik maksab üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses lepingust tulenevate nõuete tagamiseks. Samas võivad pooled kokku leppida ka ainult ühe või kahe kuu üüri suuruse tagatisraha. Kõige tavalisem on ühe kuu üüri suurune tagatisraha. Tagatisrahast võid ilma jääda siis, kui jätad arved maksmata, põhjustad korteri kahjustusi või jätad korrapäratu elukoha. Kui kohustused täidetud ja korter korras, tagastatakse tagatisraha täies ulatuses.

Maakleritasu / lepingutasu on vahendustasu maaklerile, kes aitab üürileandjat ja üürnikku kokku viia ning lepingu sõlmida. Sageli võrdub ühe kuu üüriga või on sellega sarnane summa. Makstakse tavaliselt lepingu sõlmimise juures. Mõnikord võib lepingutasu olla vaid dokumentide vormistamise tasu – see on tavaliselt väiksem summa.

Kommunaalkulud on korteriga seotud igakuised kõrvalkulud, mida makstakse lisaks üürile: kulud kütte, elektri, vee, prügiveo, gaasi, hoone korrashoiu, üldelektri, mõnikord ka interneti ja TV-teenuste eest. Kulud võivad sõltuda tarbimisest ja aastaajast. Küsi alati lepingu sõlmimisel viimaste kuude kommunaalarveid, et planeerida oma eelarve täpsemalt.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

EfTEN: Net Asset Value of EfTEN Real Estate Fund AS as of 31 July 2025

11.08.2025 Adaur.ee

In July 2025, EfTEN Real Estate Fund AS earned consolidated rental income of EUR 2,689 thousand, an increase of EUR 39 thousand compared to June. The increase in rental income was mainly driven by the expiry of a rent discount period for a logistics sector tenant and higher turnover rents in the Mustika and Saules Miestas shopping centres. Other sales income decreased by EUR 33 thousand compared to June, primarily due to lower profit from the mediation of services. The Fund’s consolidated net operating income (NOI) in July totalled EUR 2,604 thousand, decreasing by EUR 10 thousand from June.

General expenses were lower in July, mainly because the comparative month property valuation costs. As a result, the Fund’s consolidated EBITDA remained at the same level as in the previous month, amounting to EUR 2,310 thousand.

During the first seven months of 2025, the Fund earned consolidated rental income of EUR 18.27 million, an increase of 2.0% compared to the same period last year. Consolidated EBITDA amounted to EUR 15.21 million, remaining at the same level year-on-year.

Adjusted cash flow (EBITDA less loan principal repayments and interest expenses) for the seven-month period totalled EUR 7.10 million, up 15% compared to the same period last year, mainly due to additional cash flow from new acquisitions and developments, as well as lower interest expenses resulting from the lower EURIBOR rates.

Based on the results for the first seven months, the Fund has generated a potential gross dividend of 49.62 cents per share for its investors, 8.7% higher than in the same period last year. The Fund Manager will perform more detailed calculations regarding the refinancing of the loans and the potential dividend expected for 2025 in the autumn.

As of the end of July, the Fund’s net asset value (NAV) per share was EUR 20.13 and EPRA NRV was EUR 21.0097. Both indicators increased by 0.8% over the month.

EREF_reports_monthly_07.2025

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Arco Vara: Miks on august parim aeg oma korter üürile anda?

08.08.2025 Anzelika Lissova

Kui oled mõelnud korteri väljaüürimise peale, siis nüüd on õige hetk tegutseda. August on üüriturul aasta üks aktiivsemaid kuid ja see toob korteriomanikule kaasa mitmeid eeliseid. Mis on augusti eelised?

Suur huvi tudengite seas

Augustis liiguvad paljud tudengid tagasi linna ning otsivad endale uueks õppeaastaks elukohta. Korterid, mis asuvad ülikooli lähedal või hea transpordiühendusega piirkonnas, leiavad kiiresti huvilisi. Just augustis on tudengitel kõige suurem surve leida sobiv elupind.

Pered valmistuvad sügiseks

Lisaks tudengitele kolivad enne uue kooliaasta algust ka paljud pered. Uude koju soovitakse end sisse seada enne tavapärase sügishooaja algust. Seetõttu liigub turul rohkem tõsiseid huvilisi, kes soovivad kiiresti üürikodu leida.

Rohkem aega otsimiseks

Puhkuste periood annab inimestele rohkem vabadust elukoha otsimisega tegeleda. Võrreldes sügisega on augustis otsuseid langetada lihtsam – nii üürnikel kui ka üürileandjatel.

Võimalus küsida kõrgemat üüri

Suurema nõudluse tõttu on ka üürihinnad augustis tihti kõrgemad. Kui korter on hea asukohaga ja heas seisukorras, võib see tähendada korteriomanikule märgatavat lisatulu.

Kokkuvõtteks

August pakub üürileandjatele harukordset võimalust leida kiirelt sobiv üürnik ja saada oma kinnisvarast maksimaalne tulu. Kui oled seni kõhelnud, siis nüüd on parim aeg tegutseda. Anna mulle märku ja ma leian Sulle kiirelt üürniku, sest huvilisi jagub!

Swedbank: Juulis tõusid hinnad oodatust vähem

08.08.2025 Liis Elmik

Statistikaameti andmetel kallines keskmine tarbimiskorv juulis ühe kuuga 0,6% ja aastaga 5,4%. Eesti juhib selle näitajaga endiselt euroala hinnatõusu edetabelit. Euroopa Liidus oli Eesti aga hindade kasvu poolest juunis teisel positsioonil Rumeenia järel. Lätis ja Leedus on hinnatõus samuti üsna kiire, kuid siiski Eestist aeglasem. Lätis kallinesid kaubad ja teenused juunis aastases võrdluses 3,8% ja Leedus 3,7% võrra.

Maksutõusud jõuavad hindadesse järk-järgult

Juulis tõusis käibemaks ja tubaka- ning bensiiniaktsiis, mis kergitavad hinnataset kokku 1,7 protsendipunkti võrra. Maksutõusud jõuavad hindadesse järk-järgult. Tänavu tõusevad hinnad Swedbanki prognoosi kohaselt 5,5 protsendi võrra. Pool hinnatõusust tuleb kõrgematest riiklikest maksudest ja tasudest – automaks, käibemaks, aktsiisid, arsti- ja haiglatasud.

Paljude teenuste pakkujad muutsid juulis oma hinnakirja. Üür, prügi- ja postiteenused kallinesid rohkem kui tõusis käibemaks. Samas sideteenuste, toitlustuse ja juukselõikuse hinnad tõusid vähem. Kaupade hinnatõus oli väiksem kui teenustel. Seal on konkurents suurem ja laovarud võimaldavad hinnatõusu ajatada. Sisendkäibemaksu mahaarvamise võimalus tähendab, et paljude ettevõtete maksukoormus ei muutu täpselt maksumäära muutuse võrra.

Juuniga võrreldes kallinesid transport ja eluase

Eelmise kuuga võrreldes tõusid hinnad 0,6%. Kuisesse hinnatõusu andsid suurima panuse mootorikütuste, üüri, alkoholi ja tubaka kallinemine. Aastaga on kütused Eesti tanklates aga odavnenud, seda hoolimata aktsiiside ja käibemaksu suurenemisest. Selle taga on globaalne nafta hinna langus ja euro tugevnemine USD suhtes.

Suvised soodusmüügid langetasid rõivaste ja jalanõude hindu. Garderoobikaupade allahindlused olid samas väiksemad kui eelmisel aastal samal ajal.

Turismi tipphooajast hoolimata langes juulis majutuse keskmine hind. Juuni statistikat mõjutas hotellide märgatav kallinemine Justin Timberlake’i kontserdi ajal. Kuigi juulis toimus AC/DC kontsert, kus osales isegi rohkem rahvast, ei toimunud see kuu algul, mil statistikamet hotellide keskmise hinna fikseerib.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Luminor: praegust euribori stabiilsust pole nähtud 42 kuud – kas vaikus enne tormi?

08.08.2025 Adaur.ee

Valdava osa Eesti kodulaenuklientide laenud on seotud kuue kuu euriboriga, mistõttu jälgitakse selle muutusi tähelepanelikult. Viimastel kuudel on oodatud, et kuue kuu euribor langeks alla 2% piiri, kuid seni on see püsinud sellest pisut kõrgemal. Samal ajal pole nii stabiilset euribori liikumist nähtud viimase 3,5 aasta jooksul. Luminori peaökonomist Lenno Uusküla selgitab, kas ees ootab uus muutuste laine või ongi euribor leidnud tasakaalu.

„Euribor on viimastel aastatel oluliselt kõikunud – kui 2022. aasta juuni alguses oli kuue kuu euribor veel miinuses, siis 2023. aasta septembriks tõusis see üle 4%, mis oli kõrgeim tase pärast 2008. aasta majanduskriisi. Euribor saavutas tipu sama aasta oktoobris, pärast mida on see tasapisi langenud ning püsib nüüd veidi üle 2% ehk 2,0–2,1% vahemikus,“ märkis Uusküla.

Ta lisas, et nii kitsas vahemikus püsimist nagu viimase üheksa nädala jooksul, pole nähtud enam kui 42 kuud ehk alates 2022. aasta algusest.

Uusküla sõnul on praegune stabiilsus seotud ka Euroopa Keskpanga selgete sõnumitega: „Keskpank on öelnud, et inflatsioon vastab praegu nende eesmärgile ning praeguse info põhjal pole vajadust intressimäärasid muuta. Neid hoitakse sellel tasemel, kuni inflatsiooniprognoos oluliselt muutub. See on selge erinevus varasemate aastatega, kui intresse esmalt kiiresti tõsteti ning hiljem jälle alandati.“

Luminori peaökonomist tõi välja, et mitmed positiivsed arengud annavad kindlust ka euroala majanduskasvule. Näiteks on Euroopa Liidu jaoks kokkulepitud tollimaksud madalamad kui vahepeal kardeti, mis pakub ettevõtete ekspordiplaanidele juurde kindlustunnet ja toetab nõudlust ning palgakasvu. Saksamaa edasiliikumine kaitsekulutuste ja energiapoliitikaga lisab samuti majandusele kindlust.

Uusküla hinnangul viitavad need trendid sellele, et euribor võib lähikuudel püsida praegusel tasemel. „Tõsi, riske leidub mõlemas suunas. Kui madalad energiahinnad ja tugevam euro aeglustavad inflatsiooni, võib Euroopa Keskpangal aasta lõpus tekkida vajadus intressimäärasid langetada – siis võiks kuue kuu euribor langeda umbes 1,8% juurde. Kui intressimäär jääb kõrgemaks, tähendab see pigem, et Euroopa majandusel on läinud oodatust paremini. Iga päev võib tuua uusi üllatusi, ent üldiselt võib prognoosida euribori stabiilsust ka lähitulevikus,“ lisas ta.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

KV.EE: Järelturukorterite kallinemine annab lootust uute korterite ostude arvu kasvuks

08.08.2025 Tarvo Teslon

Tallinna korterite pakkumine on mõõdukalt suur, korteritehingute arv ületab ajaloolist keskmist märgatavalt. Tehinguteturul käibivad eriti vilkalt järelturukorterid. Uueväärsete järelturukorterite hinnatõus annab lootust, et uusarenduste korterid hakkavad ostjate jaoks jälle arvestatavaks alternatiiviks muutuma, analüüsib Tallinna korteriturgu kinnisvaraportaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

07.2025 oli portaalis KV.EE müügipakkumises keskmiselt 4766 Tallinna korterit. Korteritehinguid tehti maa- ja ruumiameti andmetel samal ajal 792.

„Mõõdukalt suur pakkumiste arv ja kõrge tehingute tegemise aktiivsus hoiavad korteriturgu hea tervise ja tasakaalu juures. Ostjad teavad, et ostuotsuse langetamisega tormama ei pea, sest valikuvõimalus on lai. Ometigi tehakse tehinguid üsnagi palju,“ kommenteeris Tarvo Teslon.

Kinnisvaraportaalis KV.EE 07.2025 pakkumisel olnud korterite keskminehind oli 3685 €/m². Maa- ja ruumiameti andmetel oli juulikuine Tallinna korteritehingute keskmine hind 2946 €/m².

„Korteripakkumiste keskmine hind on olnud vahemikus 3400-3700 €/m² ja korteritehingute hind vahemikus valdavalt 2900-3100 €/m² juba kolm aastat. Stabiilne hind annab ostjatele täiendava kindlustunde, sest ei pea hinnatõusukartuses ostuga tõttama. Pigem on jutuaineks, kui palju hindu alla kaubelda saab,“ selgitas Tarvo Teslon.

Korterituru aktiivsus on koondunud eelkõige korterite järelturule. Uute korterite ostuotsuste mahud on jätkuvalt väga tagasihoidlikud. Ühes kuus langetatakse Tallinnas keskmiselt 100-120 uue korteri ostuotsus.

„Kahekiiruselise korterituru põhjus on uute korterite liiga kõrged hinnad, mis panevad koduostjad järelturu mõnevõrra odavamate korterite kasuks otsustama. Korterituru segmente lähemalt uurides näeme, et järelturu uuemate ehk uueväärsete korterite hinnad näitavad mõningaid märke ülespoole liikumisest. Päris uute korteritega konkureerivate järelturukorterite hinnatõus võiks olla tegur, mis lähema poole aasta või aasta vaates lükkab ostjaid taas rohkem uute korterite ostmise kasuks otsustamise suunas,“ prognoosis Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Eesti Pank: Käibemaksu tõus jõuab täiel määral hindadesse lähikuudel

08.08.2025 Sulev Pert

Statistikaameti teatel kallines tarbijate ostukorv juulis kuuga 0,6%. mis võib viidata sellele, et käibemaksumäära 2% tõus kanti letihindadesse üle ainult osaliselt. Aastavõrdluses tõusis hinnatase juulis 5,4%: teenuste hinnad kallinesid 12%, tarbekaubad 2,5%, toiduained 9,1%. Seevastu odavnesid energiahinnad 7%.

Toiduainete hinna kasv oli juulis eelmise kuuga võrreldes võrdlemisi lauge, sest hinnad tõusid 0,4%. Osa käibemaksutõusust võis jõuda toiduainete letihindadesse juba ka varem, sest Eesti aastane inflatsioon on viimastel kuudel olnud üks kiiremaid euroala riikide lõikes. Samas võivad osad hinnad kallineda ka pikema viitajaga, mistõttu näeme käibemaksu tõusu kogumõju alles lähikuudel. Alkoholi- ja tubakatoodete hinnad tõusid kuuga 3,6%, sest selle taga oli lisaks käibemaksule veel ka aktsiiside kallinemine.

Tarbekaupade ning riiete- ja jalatsite hinnad kallinesid juulis mõnevõrra vähem kui käibemaksu tõusu põhjal oleks võinud eeldada. Sisseostuhindade odavnemise tõttu leidsid kaupmehed ilmselt võimalusi hindu alandada ning võtsid osa maksumäära tõusust enda kanda. Riiete ja jalatsite hinnad odavnevad allahindluste tõttu juulis tavaliselt 5% ringis, kuid tänavu ulatus hinnalangus 4,3%ni. Kallimate püsikaupade hindadesse (autod, juveelitooted, põrandakatted) kandus käibemaksu tõus siiski üle kohe ja täiel määral, nagu oli ka arvata.

Maksumuudatusest ajendatud hinnatõuse oli juulis rohkem märgata teenuste sektoris, kus hinnad kallinesid kuuga 2%, sest konkurents on nõrgem. Maksu mõju võrra kallinesid nii kommunaalteenuste kui ka side hinnad. Hooajalisuse tõttu oleks võinud teenuste sektoris hinnakasv osutuda veelgi kiiremaks, kuid kuna majutusteenuste ja puhkusereiside hinnad kallinesid järsult juba suve algul, siis juulis oli selle võrra hinnakasv mõnevõrra tagasihoidlikum.

Kõiki hindu käibemaksu tõus siiski ei puudutanudki. Käibemaksuvabad on näiteks üüri hinnad, raviteenused, sotsiaalhooldus, kindlustus ja lennupiletid. Kokku moodustavad käibemaksuvabad kaubad ja teenused küllaltki suure osa – rohkem kui kümnendiku tarbijate ostukorvist.

Eesti Panga prognoosi kohaselt kallineb tarbijate ostukorv tänavu 5,4%. Väga oluline, kuid raskesti prognoositav tegur saab olema elektri hind, mis on tänavu üldist hinnakasvu tugevalt tagasi hoidnud.

Rahandusministeerium: Juulis oli hinnatõus oodatust tagasihoidlikum

08.08.2025 Kristjan Pungas

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad juulis võrreldes eelmise kuuga 0,6 protsenti ja aasta varasemaga 5,4 protsenti. Energiahinnad on aastases võrdluses jätkuvalt languses, tasakaalustades tarbijahindade tõusu.

Juuli alguses toimunud käibemaksu muudatuse lisavad kaupmehed hindadesse hajutatumalt, jaotades selle mitmele kuule. Ei ole välistatud, et osa hinnatõusust võis toimuda ka varem juunis. Täpsema mõju saab arvutada järgnevate kuude hinnastatistika lisandudes, kuna muuhulgas kattus eelmisel kuul hindade kogumise aeg jaekettide allahindluskampaaniatega.

Toit kallines juulis juuniga võrreldes 0,5 protsenti, millele eelnes juunis suurem 1,2-protsendine hinnatõus. Kui mõnede toormete hinnad on välisturgudel stabiliseerunud või kerges languses, siis piima- ja lihatoodete hinnatõus on jätkumas.

Energiahinnad on aastases võrdluses jätkuvalt languses ja 7-protsendine hinnalangus tasakaalustab tarbijahindade tõusu. Elektri börsihinna langus jätkus ka juulis. Soodsate ilmaolude ja Eesti-Soome vahelise toimiva kaabliühenduse mõjul on see pea kolm korda madalam kui aasta tagasi. Eurodes mõõdetuna on naftahinnad aastaga langenud pea viiendiku võrra, mis tagab soodsad kütusehinnad ka siinsetele tarbijatele.

Alusinflatsiooni kiirenemist on tänavu eelkõige mõjutanud teenuste kallinemine. Jahe suve algus on hüppeliselt tõstnud turismiteenuste hindu, mis lähikuudel hakkavad taanduma. Juulis jõustunud uutel postiteenuste hindadel on tarbijahindadele tagasihoidlik mõju.

Juunis teenuste hindu tagant tõuganud kõrged majutuse hinnad taandusid ootuspäraselt. Samas ei ole veel raugemise märke näidanud hinnatõus puhkusepakettidel, mis on 38 protsenti kallimad kui aasta tagasi. Arvestades ka lennukipiletite kõrgeid hindu, panustavad reisiteenused aastasesse tarbijahindade tõusu koguni 0,7 protsendipunkti ulatuses.

Lähikuudel on oodata inflatsiooni mõningat kiirenemist. Lähikuudel tõuseb elektri börsihind suviselt madaltasemelt, mis pidurdab omakorda energiahindade langust. Ilmselt kandub mõningase viitajaga hindadesse ka osa käibemaksumäära tõusust.

Euroalal püsis hinnatõus esialgsel hinnangul 2 protsendil. Sarnaselt Eestile võimaldab energiahindade langus tasakaalustada teenuste ja toidu kallinemist.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

KV.EE kinnisvara-podcast: Hispaania kinnisvarainvesteeringute tulud ja kulud

08.08.2025 Adaur.ee

KV.EE kinnisvara-podcast’i 118. osa külaline on Gerdi Arst, kes elab Hispaanias, pakkudes seal maakleriteenuseid ja lühiajalise üürikorterite haldust ning tegeleb flippimisega. Saadet juhib ja küsimusi esitab kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Gerdi Arst avab, miks Eesti investorid Hispaania kinnisvara vastu huvi tunnevad. Põhjusteks on nii suvekodu soetamine, talveks päikese kätte põgenemine kui ka parema üüritootluse otsimine.

Tõnu Toompark ja Gerdi Arst arutavad investeerimisobjektide hinnatasemete ja kohalike finantseerimisvõimaluste üle. Suurema tähelepanu all on kinnisvarainvestori ostutehinguga seotud ja jooksvad kulud ning tulude-kulude baasilt tekkiv kinnisvarainvesteeringu tootlusemäär.

Gerdi Arst jagab praktilisi soovitusi ja hoiatab levinud vigade eest, rõhutades usaldusväärse kohaliku halduspartneri olulisust. Eraldi toob ta välja majutusteenuse andmise uue regulatsiooni, mida on igal investoril oluline jälgida.

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcastist.

Vaata saadet videona

Play

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile ⁠klienditugi@kv.ee⁠.

Telli podcast enda podcast’i äppis või pane laik ja jälgi ⁠KV.EE Facebook⁠’i lehte.

Vaata podcast’i videona ⁠KV.EE YouTube’i EE video⁠’i kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO või ⁠Spotify lehelt⁠.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Statistikaamet: Turistide arv kasvas juunis mullusega võrreldes 2%

08.08.2025 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel peatus 2025. aasta juunis majutusettevõtetes 391 000 turisti, mida on 2% rohkem kui aasta varem samal ajal. Välisturiste oli 5% rohkem ja siseturiste 2% vähem kui mullu.

„Juunis külastas Eesti majutusettevõtteid 214 600 välis- ja 176 400 siseturisti. Nii nagu ka eelmise aasta juunis, peatus meil rohkem välisturiste (55%) kui siseturiste (45%),“ selgitas statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa.

2025. aastal on välisturistide arv kasvanud enamikul kuudel. „Mulluse juuniga võrreldes oli nüüd majutusettevõtetes välisturiste küll 5% enam, kuid nende arv ei ole veel täielikult pandeemiaaegsest madalseisust taastunud,“ tõdes ta. „Siseturiste oli majutusettevõtetes eelmise aasta juuniga võrreldes 2% vähem, aga üldiselt on siseturism hästi taastunud, ületades 2019. aasta juuni taset 16% võrra.“

Kõige enam turiste saabus tänavu juunis Eestisse Soomest – kokku 79 300 ning nad moodustasid 37% kõigist majutuskohtades peatunud välisturistidest. Läti turiste oli 23 500 (11%), Saksamaalt saabus 19 100 (9%), Leedust ja Ameerika Ühendriikidest kummastki 9100 (4%), Suurbritanniast 8200 (4%), Aasia riikidest 7800 (4%) ja Poolast 6100 (3%) turisti. „Aastases võrdluses vähenes Soome ja Leedu turistide arv, kuid see-eest suurenes see arv Läti, Saksamaa, Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja mitmete teiste riikide puhul,“ lausus analüütik.

Majutatud välisturistidest 82% olid juunis Eestis puhkusereisil ning 14% tööreisil. Välisturistidest 71% eelistas ööbida Harju maakonnas, järgnesid Pärnu (11%), Tartu (7%) ja Saare maakond (4%) ning Ida-Viru, Lääne ja Lääne-Viru maakonnad, kus igaühes peatus 2% välisturistidest. Valga ja Viljandi maakonnas peatus kummaski 1% välisturistidest.

„Majutuskohtades ööbinud siseturistidest olid 76% puhkuse- ja 16% tööreisil. Kõige enam peatus siseturiste Harju maakonnas (27%), järgnesid Pärnu (14%), Ida-Viru (10%), Tartu ja Saare maakond (kummaski 8%). Lääne, Lääne-Viru ning Valga maakonnas peatus kõigis 6% siseturistidest,“ ütles Laurmaa.

Turistid jäid majutusettevõtetesse kokku ligi 716 500 ööks, neist 406 200 olid välisturistide ja 310 300 siseturistide ööbimised.

Juunis oli võimalik peatuda 1207 majutuskohas. Turistide kasutuses oli ligi 25 900 tuba ja 61 100 voodikohta, täidetud oli 50% tubadest. Ööpäev maksis majutusettevõttes keskmiselt 55 eurot inimese kohta. See on 12% kallim kui 2024. aasta juunis ning 34% kallim kui 2019. aasta samas kuus. Harjumaal maksis üks ööpäev inimese kohta 65 eurot, Pärnumaal 52 eurot, Lääne-Viru- ja Põlvamaal 49 eurot, Saaremaal 48 eurot, Läänemaal 46 eurot, Tartu- ja Võrumaal 44 eurot ning Ida-Virumaal 35 eurot.

Majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Bigbank: kiire kasv – kodulaenulepinguid sõlmiti juulis kolmandiku võrra rohkem

08.08.2025 Adaur.ee

Juulis sõlmiti kodulaenulepinguid 32% võrra rohkem kui juunis, lepingute kogumaht ja uute taotluste arv kasvasid ligi viiendiku, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist.

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 30. juuni 2025 seisuga oli panga bilansimaht kokku 3,1 miljardit eurot ning omakapital 281 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 174 000 aktiivse kliendi ning üle 600 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Baltic Horizon Fondi 2025. aasta II kvartali konsolideeritud auditeerimata majandustulemused

08.08.2025 Adaur.ee

Northern Horizon Capital AS-i juhatus on kinnitanud Baltic Horizon Fondi (Fond) auditeerimata konsolideeritud vahearuande tulemused 2025. aasta II kvartali kohta.

Strateegia elluviimise väljakutsed

Meie strateegia fokusseerib avaliku ja sotsiaalsektori rentnikega kinnisvara kontseptidesse ning kesklinnas asuvate, mitmeotstarbeliste hoonete arendamisele, mille kohandatavad ruumid on loodud inspireerima, julgustama ja parandama tänapäeva linlaste ja kogukondade elu, omades samas potentsiaali pikaajaliseks väärtuse kasvuks.

Tulemusnäitajate ülevaade:

90% hõivemäära saavutamine on olnud keerulisem, kuna nii uute üürnike leidmine kui ka olemasolevate hoidmine on muutunud keerulisemaks. II kvartali lõpu seisuga oli täitumuse määr (lähtuvalt pindade üleandmise kuupäevast) 84,2%. Kuigi tulemused on paranenud, ületavad täna mõnes objektis – näiteks Upmalases ja Linconas – lõppevad lepingud uute üürilepingute mahu.
Netotulu ruutmeetri kohta (NOI/m²) on veidi kasvanud: I kvartali tasemelt 107 II kvartali tasemele 109. Samas jääb sihiks seatud 130 €/m² saavutamine keskpikas plaanis keeruliseks, arvestades rentnike kõrvalkulude üleüldist suurenemist ja rendihindadele avalduvat survet konkurentsitihedal turul.
50% pikaajalise laenukoormuse (LTV) eesmärgi saavutamine oleks lähitulevikus võimalik vaid juhul, kui õnnestub müüa osa kinnisvarast ja/või kaasata lisakapitali. Arvestades hindamisparameetrite suurt ebakindlust, otsustas juhtkond koos Fondi nõukoguga vahehindamisi praegu mitte läbi viia ning aasta lõpu hindamised sõltuvad eelkõige renditegevuse tulemustest ja investeerimisturu arengutest.
Kuna õiglasel hinnatasemel potentsiaalseid ostjaid napib, jätkame mitte-strateegiliste varade, eelkõige väiksemate objektide müüki, kuna selliste varade turul on endiselt mõningane likviidsus.

Juhtkond töötab 2025. aasta jooksul välja täpsustatud strateegilise tegevuskava koos vajalike meetmetega antud eesmärkide saavutamiseks.

Üüritulemused

Kokkuvõttes sõlmis Fond 2025. aasta kuue kuu jooksul ligikaudu 9250 m² ulatuses uusi rendilepinguid. Lisaks pikendati ligikaudu 6600 m² ulatuses rendilepinguid. Meie hoonetesse on kaasatud 30 uut rentnikku, sageli eesmärgiga asendada varasemaid probleemseid üürnikke, ning 22 olemasolevat üürnikku on otsustanud meiega koostööd jätkata.

Üks II kvartali 2025 põhisündmusi oli Europa esimesel korrusel Konstitucijos avenüüle avanev uue restoranitsooni avamine, kus asuvad renoveeritud Fortas ja Miyako kontseptsioonid. Rentnike ümberkolimise ja vahetuse tõttu on Europa täituvus ajutiselt vähenenud, kuid eeldatavasti paraneb see järgnevate kvartalite jooksul. Hiljuti sõlmiti üürileping spordikeskuse operaatoriga, kes võtab kolmandal korrusel kasutusele 2 316 m² suuruse pinna ning III kvartali jooksul on oodata täiendavaid lepinguid ligikaudu 800 m² ulatuses teiste spordi- ja vabaajateenuste pakkujatega. Üks peamisi üürilepinguid mis lõppes Galerija Centrsis II kvartalis oli Massimo Dutti, kelle asemel laiendavad oma pindasid Mango, Gant ja teised üürnikud. Rentnike hulka lisanduvad peagi samuti äsja allkirjastatud 500 m² Sinsay kauplus ja üle 1900 m² lasermängude keskus, mis mõlemad avatakse 2025. aasta suvel.

Pärast intensiivseid läbirääkimisi suutsime jätkata pikaajalist koostööd Läti Riigimetsa Majandamise Keskusega, pikendades rendilepingut fikseeritult kuni 2034. aastani. Antud kokkulepe mõjutab hoone rahavoosid III kvartalist 2025 ning alates IV kvartalist 2026 väheneb renditud pind valitsuse kulude kokkuhoiu meetmete ja ülemaailmse kontoripindade vähendamise trendi tõttu 5300 m²-ni. Hoone renoveeritakse ja 2600 m² pindala eraldatakse teisele ankurrentnikule. Oleme juba alustanud aktiivseid läbirääkimisi erakoolide ja tervishoiuteenuste osutajatega tulevikus tekkiva vakantsuse täitmiseks.

2025. aasta juuni lõpus oli rendipinna üleandmise kuupäeva põhjal arvutatud portfelli täitumus 84,2% ning rendilepingu allkirjastamise kuupäeva põhjal arvutatud täitumus 85,6%. Jätkuvalt on järgmiste kvartalite peamine tähelepanu suunatud järelejäänud ja tekkivate vakantsuste vähendamisele meie portfellis. Kuigi Riia Rahvusvahelisele Koolile anti üle S27 hoones 3 689 m² pind, lahkub meie portfellist 2025. aasta lõpus suurima üürnikuna Swedbank, kes kasutab praegu Lincona hoones 2 568 m².

Viimase aja renditegevus kajastub kaalutud keskmise aegumata rendiperioodi pikenemises kuni esimese katkestamise võimaluseni, mis oli 30. juuli 2025. aasta seisuga 3,5 aastat (võrreldes 3,4 aastaga 31. detsembri 2024. aasta seisuga ning 2,9 aastaga 31. detsembri 2023. aasta seisuga).

Väljavaade

2025. aastal keskendub Fond paindlikele ja kestlikele lahendustele, et käia kaasas rentnike soovide ja turutingimustega. Meie peamised eesmärgid on portfelli täitumuse suurendamine ning leida lahendusi laenu ja väärtuse suhte vähendamiseks võlakirjade lunastamise teel.

Fond on algatanud Rootsi hoidmistunnistuste („SDR“) Nasdaq Stockholmi börsilt kauplemise lõpetamise protsessi oktoobriks 2025. Lisaks on juhtkond korraldanud mitu hankemenetlust ning hinnanud erinevaid kulude kokkuhoiuvõimalusi, mis puudutavad audiitori-, juriidilisi-, tõlke- ja muid haldusteenuseid. Fond töötab pidevalt üldkulude läbivaatamise, tehnoloogia uuendustesse investeerimise ja strateegiliste tasude läbirääkimiste kaudu, et parandada tegevuse efektiivsust ja pikaajalist investeerimistulemust. Need lisameetmed avaldavad eeldatavasti positiivset mõju alates 2025. aasta IV kvartalist.

2025. aasta esimeses pooles jätkati mitme objekti, sh Postimaja ja Apollo Plaza, ning mitmete mittestrateegiliste varade müügikatsetega. Siiski on keeruline turuolukord üleüldiselt vähendanud sobivate ostjate olemasolu ning mitmete objektide puhul ei olda täna valmis maksma hinda, mis oleks viimaste hindamiste lähedal või mis vastaks eriti meie kvaliteetseimate varade pikaajalisele väärtusele. Jätkame väiksemate mitte-strateegiliste varade müüki kuna selliste varade turul on endiselt mõningane likviidsus.

Arvestades käimasolevaid investeeringuid varade ümberkujundamisse ja olemasolevat laenukoormust, on Fondi netorahavoog jäänud negatiivseks. Seetõttu töötab juhtkond välja uue refinantseerimisstrateegia, mis võib hõlmata sobiva kinnisvara müüki ja/või täiendava kapitali kaasamist muudest allikatest, et tugevdada kapitalistruktuuri 2025. aasta teises pooles.

Keskendudes täituvuse suurendamisele ja kinnisvarakontseptsioonide optimeerimisele, soovib Fond parandada varade tootlikkust ja maksimeerida puhast äritulu. Keerulises rendituru keskkonnas jäävad peamisteks prioriteetideks kohandatavad rendistrateegiad, kinnisvara ümberpaigutamine ja sihipärased investeeringud suure nõudlusega segmentidesse. Need algatused on suunatud pikaajalise investoriväärtuse kasvatamisele, tagades samas, et Fond säilitab oma stabiilsuse ega satu olukorda, kus väärtuslikke varasid tuleks müüa alla nende õiglase väärtuse.

Kõigil Baltic Horizoni portfelli kuuluvatel hoonetel on nüüd BREEAM-i sertifikaat

Kogu meie portfelli varadel on BREEAM-i sertifikaadid.

GRESB-i hindamine

2024. aastal sai Fond GRESB-i hinnangus 3 tärni. 2024. aastal rakendas Fond GRESB-i täiustamiskava ja kavatseb 2025. aastal saada taas 4 tärni.

Tulem ja puhas renditulu

Kontsern teenis 2025. aasta I poolaastal 6,1 miljonit eurot konsolideeritud puhast renditulu (I pa 2024: 6,0 miljonit). 2025. aasta I poolaasta tulemustes kajastub 13. märtsil 2025 müüdud Meraki büroohoone kahe kuu puhas renditulu summas 0,2 miljonit eurot.

Portfelli puhas renditulu oli 2025. aasta I poolaastal 1,6% kõrgem kui 2024. aasta I poolaastal, peamiselt tänu Galerija Centrsi suuremale täitumusele, kuna 2024. aasta I poolaastal oli kompleksis teatavatel rentnikel üleminekuperiood.

Kontserni 2025. aasta I poolaasta puhaskahjum oli 891 tuhat eurot (I pa 2024: puhaskahjum 12 849 tuhat eurot). Eelmise aasta vahehindamise kahjumit arvestamata oli eelmise aasta puhaskahjum 325 tuhat eurot. Tulemit mõjutas peamiselt kahjum kinnisvarainvesteeringute müügist. 2025. aasta I poolaasta kahjum osaku kohta oli 0,01 eurot (I pa 2024: kahjum 0,11 eurot).

Kinnisvarainvesteeringud

2025. aasta I poolaasta lõpus kuulus Baltic Horizoni portfelli 11 Balti riikide pealinnades asuvat kinnisvarainvesteeringut. Fondi portfelli õiglane väärtus oli 2025. aasta juuni lõpus 227,5 miljonit eurot (31.detsembril 2024: 241,2 miljonit eurot) ja hõlmas neto renditavat pinda kokku 111,2 tuhat m². 2025. aasta I poolaastal oli kontserni investeeringute kogusumma 2,7 miljonit eurot, mis kulus pindade kohandamisele rentnike vajadustega.

Varade brutoväärtus (GAV)

Fondi varade brutoväärtus oli 30. juuni 2025. aasta seisuga 238,8 miljonit eurot (31. detsembril 2024: 256,0 miljonit eurot). Vähenemine võrreldes eelmise aastaga oli seotud peamiselt Meraki büroohoone müügiga; see moodustas varem varade brutoväärtusest 16,4 miljonit eurot.

Varade puhasväärtus (NAV)

Fondi varade netoväärtus oli 30. juuni 2025. aasta seisuga 97,1 miljonit eurot (31. detsember 2024: 98,1 miljonit eurot). Varade puhasväärtuse vähenemine tulenes peamiselt Meraki müügil tekkinud kahjumist. Seisuga 30. juuni 2025 vähenes osaku IFRS puhasväärtus 0,6766 euroni (31. detsember 2024: 0,6833 eurot) ning EPRA puhas materiaalne põhivara ja EPRA puhas taastamisväärtus olid 0,7223 eurot osaku kohta (31. detsember 2024: 0,7267 eurot). EPRA puhas võõrandamisväärtus oli 0,6736 eurot osaku kohta (31. detsember 2024: 0,6797 eurot).

Intressikandvad laenud ja võlakirjad

Seisuga 30. juuni 2025 moodustasid intressikandvad laenud ja võlakirjad (ilma rendikohustisteta) 135,7 miljonit eurot (31. detsember 2024: 149,0 miljonit eurot).

30. juuni 2025. aasta seisuga olid Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 7,1 miljonit eurot (31. detsember 2024: 10,1 miljonit eurot).

Rahavood

Põhitegevusest tulenev rahavoog oli 2025. aasta I poolaastal 2,7 miljonit eurot (2024. aasta I poolaastal: raha laekumine 3,7 miljoni euro ulatuses). Investeerimistegevusest tulenev rahavoog oli 12,9 miljonit eurot (2024. aasta I poolaasta: rahavoog 2,5 miljonit eurot), mis tuleneb peamiselt Meraki müügist 2025. aasta märtsis 16 miljoni euro eest ja suurematest kinnisvara-investeeringute kapitalikuludest. Finantseerimistegevuse rahavoog oli 18,6 miljonit eurot (2024. aasta I poolaasta: rahavoog 2,0 miljonit eurot). 2025. aasta I poolaastal maksis Fond 10,3 miljoni euro ulatuses tagasi BH Novus UAB (endine nimi BH Meraki UAB) laenu, lunastas ennetähtaegselt võlakirju 3 miljoni euro ulatuses, tasus ennetähtaegselt laene 0,6 miljonit eurot ning tasus pangalaenudelt ja võlakirjadelt intressi.

Peamised kasumlikkuse näitajad

Tuhandetes eurodes	I pa 2025	I pa 2024	Muutus
Puhas renditulu	6 078	5 983	1,6%
Halduskulud	-1 069	-1 114	-4,0%
Muu äritulu/-kulu	26	-16	262,5%
Kahjum kinnisvarainvesteeringu müügist	-1 096	-447	145,2%
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kahjum	-9	-12 524	-99,9%
Ärikasum/-kahjum	3 930	-8 118	148,4%
Finantskulud (neto)	-5 008	-5 135	-2,5%
Maksueelne kasum/kahjum	-1 078	-13 253	-91,9%
Tulumaks	187	404	-53,7%
Perioodi puhaskasum/-kahjum	-891	-12 849	-93,1%

Ringluses olevate osakute kaalutud keskmine arv	143 562 514	119 635 429	20,0%
Kasum/kahjum osaku kohta (eurodes)	-0,01	-0,11	-90,9%

Peamised finantsseisundi näitajad

Tuhandetes eurodes	30.06.2025	31.12.2024	Muutus
Kasutuses olevad kinnisvarainvesteeringud	227 474	241 158	-5,7%
Varade brutoväärtus (GAV)	238 789	256 048	-6,7%

Intressikandvad laenud ja võlakirjad	135 660	148 989	-8,9%
Kohustised kokku	141 650	157 953	-10,3%

IFRS varade puhasväärtus (IFRS NAV)	97 139	98 095	-1,0%
EPRA puhas taastamisväärtus (EPRA NRV)	103 690	104 333	-0,6%

Ringluses olevate osakute arv	143 562 514	143 562 514	–
Osaku puhasväärtus – IFRS NAV osaku kohta (eurodes)	0,6766	0,6833	-1,0%
EPRA puhas taastamisväärtus (NRV) osaku kohta (eurodes)	0,7223	0,7267	-0,6%

Laenu ja väärtuse suhe (%)	60,7%	61,8%	-1,1%
Keskmine sisemine intressimäär (%)	6,3%	6,7%	-0,4%

Fondi portfelli keskmine tegelik täitumus oli 2025. aasta II kvartalis 82,6% (I kv 2025: 82,7%). Seisuga 30. juuni 2025 tõusis täitumus 84,2%-ni (31. märts 2025: 82,3%).

Ülevaade Fondi kinnisvarainvesteeringutest seisuga 30. juuni 2025

Kinnisvarainvesteering	Segment	Õiglane väärtus¹	Renditav netopind	Otsene tootlus	Esmane puhastootlus	Täitumuse määr
Kinnisvarainvesteering	Segment	(tuhandetes eurodes)	(m²)	I pa 2025²	I pa 2025³	Täitumuse määr
Vilnius, Leedu
Europa	Kaubandus	36 374	17 252	2,8%	3,2%	71,0%
North Star	Büroo	19 628	10 705	5,6%	6,2%	92,2%
Vilniuses kokku		56 002	27 957	3,7%	4,5%	79,1%
Riia, Läti
Upmalas Biroji	Büroo	19 253	11 175	3,7%	4,7%	64,3%
Vainodes I	Büroo	15 940	8 128	6,4%	8,8%	100,0%
LNK Centre	Büroo	12 447	7 318	-2,0%	-2,9%	51,9%
Sky	Kaubandus	4 910	3 260	8,7%	9,3%	100,0%
Galerija Centrs	Kaubandus	60 949	20 015	3,7%	4,9%	84,4%
Riias kokku		113 499	49 896	3,6%	4,8%	78,7%
Tallinn, Eesti
Postimaja ja CC Plaza	Kaubandus	21 876	9 232	3,4%	5,7%	100,0%
Postimaja ja CC Plaza	Vaba aeg	13 195	7 877	6,7%	6,0%	100,0%
Lincona	Büroo	13 110	10 767	6,8%	8,4%	92,4%
Pirita	Kaubandus	9 792	5 425	6,7%	8,6%	94,5%
Tallinnas kokku		57 973	33 301	5,2%	6,9%	96,6%
Portfell kokku		227 474	111 154	4,0%	5,2%	84,2%

1. Põhineb viimasel, seisuga 31. detsember 2024 teostatud hindamisel, hilisematel kapitalikuludel ja kajastatud kasutusõiguse varadel.
2. Otsese tootluse leidmiseks jagatakse annualiseeritud puhas äritulu kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumuse ja hilisemate kapitalikulude summaga.
3. Esmase puhastootluse leidmiseks jagatakse annualiseeritud puhas äritulu kinnisvarainvesteeringu turuväärtusega.

KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA MUU KOONDKASUMI ARUANNE

Tuhandetes eurodes
	01.04.2025 – 30.06.2025	01.04.2024 – 30.06.2024
Renditulu	3 734	3 821
Teenustasutulu	1 217	1 315
Renditegevuse kulud	-1 843	-1 947
Puhas renditulu	3 108	3 189

Halduskulud	-521	-529
Kahjum kinnisvarainvesteeringu müügist	8	-80
Muu äritulu	-191	-26
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kahjum	-4	-12 520
Ärikasum/-kahjum	2 400	-9 966

Finantstulud	18	15
Finantskulud	-2 353	-2 653
Finantstulud ja -kulud kokku	-2 335	-2 638

Maksueelne kasum/kahjum	65	-12 604
Tulumaks	12	379
Perioodi kasum/kahjum	77	-12 225

Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav muu koondkasum
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasum/- kahjum	-109	-110
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasumiga seotud tulumaks	-2	17
Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav tulumaksujärgne muu koondkasum/-kahjum kokku	-111	-93

Perioodi tulumaksujärgne koondkasum/ kahjum kokku	-34	-12 318

Tava- ja lahustatud kasum/kahjum osaku kohta (eurodes)	0,00	-0,10

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

Tuhandetes eurodes	30.06.2025	31.12.2024
Põhivarad
Kinnisvarainvesteeringud	227 474	241 158
Immateriaalsed põhivarad	1	4
Materiaalsed põhivarad	1	5
Tuletisinstrumendid	–	1
Muud põhivarad	875	1 225
Põhivarad kokku	228 351	242 393

Käibevarad
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	2 841	2 800
Ettemaksed	512	802
Raha ja raha ekvivalendid	7 085	10 053
Käibevarad kokku	10 438	13 655
Varad kokku	238 789	256 048

Omakapital
Sissemakstud kapital	151 495	151 495
Rahavoogude riskimaandamise reserv	-485	-420
Jaotamata kahjum	-53 871	-52 980
Omakapital kokku	97 139	98 095

Pikaajalised kohustised
Intressikandvad võlakohustised	111 193	98 491
Edasilükkunud tulumaksukohustised	1 732	1 898
Tuletisinstrumendid	427	–
Muud pikaajalised kohustised	1 164	1 446
Pikaajalised kohustised kokku	114 516	101 835

Lühiajalised kohustised
Intressikandvad võlakohustised	24 702	50 736
Võlad tarnijatele ja muud võlad	2 097	4 473
Tulumaksukohustis	–	14
Tuletisinstrumendid	–	317
Muud lühiajalised kohustised	335	578
Lühiajalised kohustised kokku	27 134	56 118
Kohustised kokku	141 650	157 953
Omakapital ja kohustised kokku	238 789	256 048

2025 Q2 report EE

2025 Q2 report EN

21.10.2025 toimub koolitus “Ehitamise dokumenteerimise vajalikkus ja kohustuslikud nõuded”

08.08.2025 Margot Toompark

Ehitus- ja planeerimisvaldkonna jurist Martina Proosa annab koolitusel ülevaate 20.02.2020 jõustunud määrusest, mis sätestab ehitamise dokumenteerimise kohustused ja nõuded. Koolitusel selgitatakse, millal tuleb ehitamine dokumenteerida, milliseid dokumente tuleb koostada ja millises vormis, ning tutvustatakse muudatusi võrreldes varasema regulatsiooniga.