Statistikaamet: Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad tõusid aprillis 1,2%

02.05.2025

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti esialgse hinnangu põhjal tõusis tarbijahindade harmoneeritud indeks 2025. aasta aprillis võrreldes märtsiga 1,2%, eelmise aasta aprilliga võrreldes aga 4,4%.

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, praegune harmoneeritud indeks aga võtab arvesse ka turiste ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices).

„Esialgsel hinnangul mõjutasid aprilli tarbijahindade harmoneeritud indeksit enim kallinenud tervishoiuteenused ja toit, teisalt odavamad eluasemekulud,“ tõi statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski välja.

Tarbijahinnaindeksi aprilli andmed avaldab statistikaamet 8. mail. Tarbijahindade harmoneeritud indeksi andmed 16. mail.

Tallinn: Tallinna restaureerimistoetuste taotlusvoor tõi rekordilise huvi

02.05.2025

TallinnSel kevadel eraldas Tallinn restaureerimistoetusteks 700 000 eurot 35 taotlejale. Toetuse maksimaalne suurus oli 35 000 eurot, mille said kuus objekti.

Valdkonna eest vastutav abilinnapea Madle Lippus märkis, et eraomanike huvi toetuse kasutamise vastu on aasta-aastalt kasvanud, mida näitab ka suurenenud taotluste arv. „Võrreldes eelmise aastaga oli nõuetele vastavaid taotlusi üle 40 protsendi rohkem kui mullu. Ka linnaeelarves eraldatud toetuste summa on järjest suurenenud ning sel aastal ulatub see rekordiliselt 750 000 euroni.“

Kokku laekus 138 nõuetele vastavat taotlust kogusummas ligi 2,73 miljonit eurot, millest toetust eraldati 35 objektile. Toetust said kuus vanalinna hoonet, üheksa mälestist väljaspool vanalinna ja 20 miljööväärtuslikus piirkonnas asuvat hoonet. Maksimaalse toetussumma (35 000 eurot) said sel aastal kuus objekti, kümnele objektile määrati 30 000 euro suurune toetus. Väikseim eraldatud toetus oli 1500 eurot.

Tallinna linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Carolin Pihlap täpsustas, et tänavu oli erakordselt palju taotlusi katusetöödeks – kokku 41. „Katuse restaureerimine on hoone säilimise seisukohalt üks olulisemaid töid. Näiteks sai katuse restaureerimiseks toetust vanalinnas asuv Pikk tänav 43 hoone. Dendrokronoloogiline uuring näitas, et katusekonstruktsioonides kasutatud männid on raiutud juba 15. sajandi alguses. Sellise ajaloolise katuse säilitamine annab olulise panuse Tallinna vanalinna autentsuse hoidmisele,“ ütles Pihlap.

Enne kevadist taotlusvooru korraldati huvilistele infotund, kus tutvustati toetuse taotlemise tingimusi ja protsessi. Infotundi sai jälgida ja küsimusi esitada ka Facebooki otseülekande vahendusel.

Restaureerimistoetuste eesmärk on toetada kaitsealuste ehitiste omanikke ehitiste ja nende detailide restaureerimisel ning taastamisel, et säilitada Tallinna ajastutruu miljöö, arhitektuur ja materjalikasutus. Toetust saab taotleda mälestiste, muinsuskaitsealal ja miljööväärtuslikel hoonestusaladel asuvate ehitiste ning planeeringutega määratud väärtuslike hoonete restaureerimiseks.

2025. aastaks on restaureerimistoetusteks planeeritud 750 000 eurot. Osa sellest summast jäeti teiseks poolaastaks reservi. Toetuse maksimaalne määr on kuni 75% restaureerimistöö maksumusest ning toetuse suurim võimalik summa ühe objekti kohta on 35 000 eurot. Toetust saab taotleda töödele, mida pole alustatud enne taotluse esitamist ja mis lõpetatakse hiljemalt käesoleva aasta 30. novembriks. Täiendavat infot leiab restaureerimistoetuse veebilehelt.

Swedbank: Eesti majanduse paranemine jätkub

02.05.2025

SwedbankEesti majanduse 1,2 protsendiline kasv aastases võrdluses ning 0,1 protsendiline kasv kvartali võrdluses (sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerituna) vastas meie ootustele. Samas tuleks arvestada, et SKP kiirhinnang võib täpsustatud kvartaliarvestusest (mis avaldatakse mai lõpus) erineda. Näiteks on eelmise aasta SKP kiirhinnangu ja hetkel statistikaameti andmebaasis oleva täpsustatud kvartaliarvestuse vahe keskmiselt 0,9 protsendipunkti, mis on eelmise aasta SKP muutuste juures (1 protsendilise languse ja 1,1 protsendilise kasvu vahel) suur erinevus.

Olukord on tasapisi paranemas ning kindlustunne on tõusnud

Eesti majanduse olukord peaks olema siiski tasapisi paranemas. Majanduslanguse põhi jäi eelmise aasta algusesse ja esialgsete arvestuste järgi oleme sellest põhjast tõusnud püsivhindades juba 1,2 protsenti. Ka majanduse üldine kindlustunne on tõusnud. Majandussektorite keskmisel kindlustundel ja SKP muutusel on aga üsna tugev seos.

Samas pöördusid Swedbanki kaardimaksed esimeses kvartalis püsivhindades uuesti langusesse, mis viitab eratarbimise nõrgenemisele. Kui jaemüügimaht ilma sõidukite müügita selle aasta esimeses kvartalis kasvas, siis koos sõidukitega see vähenes. Töötleva tööstuse tootmismaht jäi jaanuaris ja veebruaris aastatagusega umbes samale tasemele, samas kui energiatoodang kukkus. Samuti vähenes esialgsete andmete kohaselt SKP arvestusse minevate käibemaksu ja aktsiiside laekumine püsivhindades. Kaupade ja teenuste ekspordi võrdlemisi tugev kasv esimeses kvartalis aga jätkus. Kuigi impordikasv oli ekspordist kiirem, suurenes väliskaubandussaldo ülejääk, millel oli positiivne mõju SKP-le.

Majanduskasvu mõjutavad tegurid

Selle aasta majanduskasvu mõjutavad mitmed erisuunalised tegurid. Palgakasvu aeglustumise, tulumaksutõusu ning inflatsiooni kiirenemise tulemusena keskmise palgasaaja netopalk reaalarvestuses väheneb. Samuti väheneb koos maksu- ja inflatsioonimõjudega keskmine vanaduspension. See piirab tarbimise kasvu.

Samas leevendab ligikaudu veerandi majapidamiste ostujõu langust intressimäärade alanemine, millel on tarbimisele ja investeeringutele jällegi positiivne mõju. Välisnõudlus peaks sel aastal küll veidi paranema, kuid USA kaubanduspoliitika (ja Euroopa Liidu võimalik vastus) suurendab ebakindlust ja kärbib meie kaubanduspartnerite majanduskasvu. Eesti majandus saab väliskeskkonna pingetest sel aastal küll löögi, kuid SKP kasv jätkub veidi aeglasemas tempos.

Koolitus “Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused” toimub 13.05.2025

02.05.2025

Koolitus “Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused” toimub 13.05.2025. Kinnisvarajurist Evi Hindpere annab koolitusel ülevaate korteriühistu juhatuse õigustest ja kohustustest korteriühistu juhtimisel vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

Koolitusele on oodatud:

  • korteriühistu juhatuse liikmed, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega;
  • korteriühistu revisjonikomisjoni liikmed, kelle ülesandeks on kontrollida korteriühistu juhatuse tööd;
  • kõik korteriomanikud, kes elavad või omavad korterit kortermajas ja soovivad teada oma õigusi ja kohustusi.

Koolitus “Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused” toimub 13.05.2025 kell 17.00-19.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Nordecon: Construction contract (Cristella VT project management)

02.05.2025

NordeconAS Nordecon group company Embach Ehitus OÜ and Cristella VT OÜ have signed a project management agreement for overseeing the design and construction work of Cristella’s technological warehouse in Võru. The estimated cost of the work under the management agreement is approximately 4 million euros, excluding VAT. The works will be completed in November 2025.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2024 was 224 million euros. Currently Nordecon Group employs close 435 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

KV.EE: Maatükkide müügipakkumiste arv kasvas aastaga 10% ja keskmine hind 3%

01.05.2025

Kinnisvaraportaalis KV.EE oli 03.2025 keskmiselt 3255 maa müügipakkumise kuulutust. Maade müügipakkumiste arv suurenes aastaga 10%. Maade müügipakkumiste keskmine hind oli 33 €/m² ehk aasta varasemast 3% rohkem.

Maade müügipakkumiste suurim osa ehk 1204 pakkumist ehk 37% kogu Eesti pakkumiste arvust asuvad Harju maakonnas (sh Tallinnas). Harjumaa maamüügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE oli 62 €/m², mis on mullusest 2% vähem. Tallinna maade müügipakkumiste eest küsiti 03.2025 keskmiselt 252 €/m², mis teeb aastaseks hinnalanguseks 10%.

Portaalis KV.EE Eesti 15 maakonnast viies on aastatagusega võrreldes maade müügipakkumiste arv suurenenud ja viies maakonnas on pakkumiste keskmine hind tulnud allapoole. Pakkumiste arvu ja hinna muutumises otsest seost välja ei paista.

Enamasti on hinnamuutused suuremal määral piirkondades, kus maade müügipakkumiste hind on madalam. Sellisel puhul mõjutab iga ühe euro suurune liikumine muutuse protsendimäära oluliselt.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maa / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Maa / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
03.2024 03.2025 Muutus, % 03.2024 03.2025 Muutus, %
Eesti 2 961 3 255 10% 32 33 3%
Harjumaa 1 104 1 204 9% 63 62 -2%
Hiiumaa 57 56 -2% 4 6 53%
Ida-Virumaa 136 135 -1% 13 15 15%
Jõgevamaa 72 64 -11% 4 7 73%
Järvamaa 61 66 8% 6 6 9%
Läänemaa 128 168 31% 8 11 39%
Lääne-Virumaa 127 127 0% 9 12 29%
Põlvamaa 50 54 8% 5 4 -4%
Pärnumaa 368 451 23% 21 26 25%
Raplamaa 85 134 58% 11 17 66%
Saaremaa 210 227 8% 4 6 45%
Tartumaa 338 340 1% 35 31 -11%
Valgamaa 68 62 -9% 8 13 60%
Viljandimaa 65 50 -23% 9 8 -18%
Võrumaa 92 117 27% 6 5 -12%
Tallinn 138 150 9% 280 252 -10%
Narva 14 24 71% 24 25 3%
Rakvere 15 14 -7% 49 54 10%
Pärnu 173 254 47% 36 40 12%
Tartu 69 61 -12% 114 113 -1%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Swedbank: Jaemüügimahud kasvavad vaevaliselt

30.04.2025

SwedbankJaekaubandusettevõtete müügimahu põhi jäi eelmise aasta juunisse ja selle aasta märtsiks oli müügimaht kasvanud ligi 4%. Kuigi märtsis suurenes jaemüügimaht aastases võrdluses 2% ja selle aasta esimeses kvartalis oli see 3% suurem, kui aasta tagasi, siis ilma sesoonsuse mõjuta pole sel aastal olulist kasvu toimunud. Nii oli jaemüügimaht märtsis pea samal tasemel nagu möödunud aasta lõpus.

Kõige enam pidurdas märtsis jaemüügi kasvu müügimahtude langus nõndanimetatud supermarketites, samas kui spetsialiseeritud kaupluste (arvutite, mänguasjade, spordikaupade, raamatute jms müük) ja mootorkütuse müügi tugevad kasvud toetasid kogu jaemüüki enim. Supermarketid on 36% kogu jaekaubandusest ja nende pikka aega kestnud müügimahtude langusel on oluline mõju. Suurima languse (27%) tegi märtsis küll toidukaupade müük, kuid selliste poodide osakaal ja mõju kogu jaekaubanduses on väike.

Jaemüügimahud püsivad pikaajalisest trendist allpool

Kui 2020. aasta koroonakriisist väljumine ja 2021. aastal teise pensionisamba rahade laekumine tõstsid jaemüügimahud pikaajalisest trendist mõneks ajaks oluliselt kõrgemale, siis peagi on see juba kaks aastat trendist allpool püsinud.

Konjunktuuriinstituudi andmetel hindas 63% peredest, et nende majanduslik olukord on viimase aastaga halvenenud ja vaid 10 protsendil on see paranenud. Mõistagi olid oma lähituleviku majandusliku seisu osas kõige pessimistlikumad madalama sissetulekuga majapidamised ning kõige positiivsemad kõrgema sissetulekuga majapidamised. Kindlustunnet vähendavad kiire hinnakasv ja hirm tööpuuduse tõusu suhtes. Majapidamiste hinnakasvu ootused tõusid eelmise aasta teisel poolel järsult.

Jaekaubandusettevõtted ootavad lähikuudel müügi paranemist

Palgakasvu aeglustumise, tulumaksutõusu ning inflatsiooni kiirenemise (sealhulgas maksude ja tasude kasvu) tulemusel keskmise palgasaaja netopalk reaalarvestuses sel aastal väheneb. Samuti väheneb koos maksu- ja inflatsioonimõjudega keskmine vanaduspension. Samas leevendab ligikaudu veerandi majapidamiste ostujõu langust intressimäärade alanemine, millel on positiivne mõju tarbimisele ja investeeringutele. Nii ootavad ka jaekaubandusettevõtted lähikuudel müügi paranemist.

Majapidamiste hoiuste maht on kasvanud

Eluasemelaenud ja kinnisvaratehingud kasvavad, samuti on majapidamiste hoiuste kasv tõusnud üle pikaajalise keskmise. Inimesed on 36% oma säästudest kandnud tähtajalisele hoiusele, mis on võrreldav ligi viiendiku eratarbimise mahuga.

See tähtajaliste hoiuste osakaal on tublisti üle pikaajalise keskmise, mis näitab, et võrdlemisi palju raha on jooksvateks kulutusteks ja investeeringuteks kõrvale pandud. Tõsi küll, hoiused on väga ebaühtlaselt jaotunud ja Eesti majapidamised saavad oma sissetulekutega väga erinevalt hakkama.

Everaus Kinnisvara teatas tugevatest majandustulemustest

30.04.2025

Kinnisvaraturu väljakutsetest hoolimata kasvatas Everaus Kinnisvara 2024. aastal nii käivet kui kasumit ning jätkab tugevalt ka 2025. aastal. Võrreldes aastataguse ajaga on 2025. aasta I kvartali müügitulemused ligi kaks korda suuremad ja ka alanud kvartali müügitempo näitab hoogsat kasvu. Head tulemused on andnud tõuke laiendada ettevõtte tegevusi ka Läti suunal.

2024. aasta oli Everaus Kinnisvarale märkimisväärse kasvu ja finantsilise tugevnemise aasta. Konsolideeritud auditeeritud 2024. aasta müügitulu oli 14,6 miljonit eurot, kasvades võrreldes eelmise aastaga 182%. Käibekasv tulenes peamiselt elamukinnisvara ühikute müügist. 2024. aastal valmisid elamuarendusprojektid Järvekülas ja Luigel, mille realiseerimine tõi kaasa olulise müügitulu kasvu.

Konsolideeritud auditeeritud 2024. aasta puhaskasum oli 2,9 miljonit eurot. Grupi varade maht oli 45,6 miljonit eurot, kasvades võrreldes eelmise aastaga 51%. Varade kasvu moodustas investeerimine arendusprojektidesse ja ärikinnisvara portfelli täiendamine Lennuradari teel asuvate laohoonetega. Omakapitali kasv näitab tugevat kasumlikkust ja jätkusuutlikku kapitalistruktuuri. Oluline paranemine toimus likviidsuses, kus lühiajaliste kohustiste kattekordaja kasvas 0,44-lt 1,37-le, mis viitab selgelt paremale lühiajaliste kohustiste katmise võimekusele.

„Vaatamata keerulisele aastale oli Everaus Kinnisvaral 2024. aasta lõpuks kahest valminud elamuarendusest, Kindlusepalse villad ja Luige Kodud esimene etapp, müüdud ligikaudu 80%. Head meelt valmistas ka suur nõudlus hoonestamata eramukruntide järele, mille müügitulemused olid 2024. aastal head. Lisaks valmis Rae vallas Peetris Everaus Ärimaja, mis täitus 100% üürnikega juba varajases ehitus- ja müügistaadiumis,“ kommenteeris Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik läinud aastale tagasivaadates. „Kuna ehitusturg oli 2024. aastal madalseisus, pakkus see head võimalust ettevalmistuste tegemiseks 2025. aastaks, mil on oodata turu elavnemist. Seetõttu valmistasime lõppenud aastal ette Kindluse Kodu esimese etapi ja Luige Kodud teise etapi ning Haabersti minilaokompleksi ehitustegevusega alustamist. Käesoleva aasta esimeses kvartalis sõlmisime kõigis nimetatud arendustes peatöövõtu ehituslepingud ning ehitustegevus on alanud või kohe algamas,“ lisas Muttik.

2024. aasta lõpuga sai läbi kaks ja pool aastat kestnud majanduslangus. Kinnisvaraturg on liikunud juba mõnda aega külgsuunas, kuid 2024. aasta teises pooles hakkas tehinguaktiivsus kasvama ja ka alanud aasta alguse andmed viitavad heale turuaktiivsusele. Sellele arengule aitavad kaasa nii intressimäärade langus kui ka tarbijate teadlikkuse kasv, et kinnisvarahinnad ei lange. Kuna 2025. aastal on oodata intressimäärade jätkuvat langust, suurendab see veelgi huvi kinnisvarainvesteeringute vastu nii eraisikute koduostude kui ka institutsionaalsete investorite perspektiivis. “Turu aktiveerumist silmas pidades ja eeldades, et oleme majanduskasvu algusfaasis, jätkame 2025. aastal mitme uue projekti arendamisega. Oleme juba alustanud Luige Kodude teise etapi ja Haabersti minilaokompleksi ehitusega ning aasta edenedes alustame ka Kindluse Kodu esimese etapi ja Lennuradari teel asuvate laohoonete ehitamisega,“ selgitas Muttik. „Lisaks on töös mitme arenduse, sealhulgas Riias asuva mikrokorteritega kortermaja, projekteerimine.“

„Aasta on alanud positiivselt ja see annab alust arvata, et kinnisvaraturul on alanud uus kasvutsükkel. 2025. aastal ei ole oodata kiiret majanduse kasvu. Ka kinnisvaraturu edasine kasv jääb mõõdukaks ja turgu jääb endiselt iseloomustama väljakutsete rohkus tarbija ebakindlusest maksutõusudeni välja, kuid senised arengud lubavad olla käimasoleva aasta suhtes siiski optimistlik,“ sõnas Muttik.

Everaus Kinnisvara on ambitsioonikas kinnisvaraarendaja, kes tähistab tänavu oma 10. tegevusaastat. Everaus Kinnisvara teekond arendajana algas 2015. aastal eramuarendusest, kuid tänaseks on arendaja portfellis nii kortermajade, ridaelamute, paarismajade kui büroohoonete, stock-office ja miniladude arendused. Ettevõte tegutseb Eestis, kuid on tänavu laienemas ka Lätti. Everaus Kinnisvara arendusportfellis on 600+ ühikut elamispinda ja 80 000 m2 äripinda. Ettevõte on ette valmistamas oma esimest avalikku võlakirjaemissiooni, mille kaudu soovitakse juba sel kevadel kaasata kapitali ehitusjärku jõudnud kinnisvaraarendusprojektide täiendavaks rahastamiseks.

Mainor Ülemiste: Mainor Ülemiste AS 2025. aasta I kvartali vahearuanne

30.04.2025

2025. AASTA 1. KVARTALI PÕHISÜNDMUSED

30. jaanuar 2025

Ülemiste City vastvalminud hariduskompleksis avas uksed Tallinna Rahvusvahelise Kooli uus hoone ja Ülemiste kogukonnamaja

Ülemiste City uues hariduskompleksis avati 29. jaanuaril kooli- ja kogukonnahoone, kus alustas tegevust Eesti suurim eraalgatuslik rahvusvaheline kool – Tallinna Rahvusvaheline Kool. Vastvalminud hoonekompleks kannab 20. sajandi tuntud pedagoogikateadlase Hilda Taba nime.

Tallinna Rahvusvahelise Kooli hooneosa ja Ülemiste kogukonnahoone esimese etapi ehitajaks oli NOBE. Hoone brutopind on ligikaudu 6000 m² ning ehitustööde kogumaksumuseks kujunes ligikaudu 11,5 miljonit eurot.  Ülemiste hariduskvartali projekti arhitektuurilise lahenduse autorid olid 3+1 Arhitektid ning välisruumi kujundasid TajuRuum maastikuarhitektid. Projekti rahastas OP Corporate Bank. Kooli aitasid tänapäevaseks ehitada Tartu Ülikooli Liikuma Kutsuva Kooli teadlased.

 

25. märts 2025

Uus tervisemaja koos moodsa hooldekoduga – Ülemiste Cityst saab Baltikumi suurim terviselinnak   

Ülemiste City terviselinnak laieneb veelgi – 2027. aasta esimesel poolaastal valmib linnaku kolmas tervisemaja, millega saab Ülemiste City terviseklastrist Baltikumi suurim erakapitalil põhinev terviselinnak. Uue maja ankurüürnikuks saab kaasaegse hooldekoduteenuse pakkuja Pihlakodu.

Mainor Ülemiste juhatuse liikme Sten Pärnitsa sõnul on terviselinnaku laiendamine arendajate selge fookus ja loomulik arengusuund, mille eesmärk on pakkuda inimestele kvaliteetseid terviseteenuseid ja toetada paremat elukvaliteeti.

Uue tervisemaja ankurüürnikuks saab Pihlakodu – üks Eesti juhtivaid hooldekodusid, kes avab hoones uue tipptasemel hooldekodu. Tegemist on Eesti mõistes ainulaadse skandinaavialikul mudelil põhineva hooldekoduga, kus eakaid ei eraldata, vaid lõimitakse kogukonda.

Lisaks üldhooldusteenust pakkuvale Pihlakodule saab hoones paiknema lai valik terviseteenuste pakkujaid, näiteks perearstid, viljatusravi, silmakliinik, füsioteraapia ja hambaravi.

Kolmanda tervisemaja rajamisse investeeritakse 18 miljonit eurot. Arhitektuuriliselt järgib uus 7700 m² hoone Tervisemaja 2 kontseptsiooni ja kavandi autoriks on sarnaselt eelnevale majale Apex Arhitektuuribüroo. Ehitushange kuulutatakse välja aprillis ning see kestab kuni juuli keskpaigani.

 

8. aprill 2025

Mainor Ülemiste uueks juhiks saab Sten Pärnits

AS Mainor Ülemiste nõukogu nimetas alates 1. maist 2025 ettevõtte uueks juhatuse esimeheks Sten Pärnitsa, kes on Ülemiste City pikaajaline arendaja.

„Steni võimekus arendada mitmekesist 24/7 linnakut, juhtida nii innovatsiooni kui ka teenuste ja kogukonna arendusi, on kahtlemata tema tugevus,“ ütles AS Mainor Ülemiste ja AS Mainori nõukogu esimees Guido Pärnits. „Tema senine töö Technopolis Ülemiste ja Mainor Ülemiste müügi- ja kliendikogemuse tiimide ühendamisel, digisüsteemide rakendamisel ning kogukonnafondi arendamisel on olnud väga tugev näide sellest, kuidas ühendatakse visioon ja praktiline teostus.“

„Eesti suurima kinnisvaraettevõtte uue, suurt pilti mõistva tiimi ühise eesmärgi nimel tööle innustamine eeldab selget visiooni, ühtset sõnumit ning tugevaid kommunikatsioonioskusi nii ettevõtte sees kui ka väljaspool. Just nende omadustega paistab Sten silma ning on seetõttu väga sobiv valik sellele vastutusrikkale positsioonile,“ lisas Guido Pärnits.

Sten Pärnits alustas oma teekonda Ülemiste Citys juba 2008. aastal Ülo Pärnitsa sekretärina. Ta on töötanud nii AS Mainor Ülemiste nõukogus (2017–2023) kui ka AS Mainori nõukogus (2013 – tänaseni) ning olnud juhtivas rollis mitmete suuremahuliste projektide juures – sealhulgas kõigi Tervisemajade arenduses ning müügi- ja kliendihalduse valdkonna eest vastutajana alates 2023. aastast.

 

MAINOR ÜLEMISTE AS KONSOLIDEEITUD VÕTMENÄITAJAD

SEISUGA 31.03.2025

 

Üüritav pind                       199 400 m2

Sh üüritav büroopind         169 100 m2

Täituvus                             85%

Büroopinna täituvus           90%

 

Finantsülevaade

2025. aasta 1. kvartali puhaskasum on 3 134 tuhat eurot.

Netokäive ja puhaskasum

  • 1. kvartali netokäive on 10 812 tuhat eurot; netokäive kasvas 2024. aasta 1. kvartaliga võrreldes 1,8 korda.
  • 1. kvartali ärikasum on 5 802 tuhat eurot; ärikasum kasvas 2024. aasta 1. kvartaliga võrreldes 1,9 korda.
  • Puhaskasum on 3 134 tuhat eurot.

Kulud

  • 1. kvartali opereerimiskulud on 4 990 tuhat eurot, 2024. aasta 1. kvartalis olid need 3 968 tuhat eurot.
  • Laenude ja võlakirjade intressikulu ning muud finantskulud on kasvanud 2 788 tuhande euroni, 2024. aasta 1. kvartalis olid need 1 984 tuhat eurot.

Intressi kandvad kohustused

  • Intressi kandvad kohustused on 228 007 tuhat eurot. Ettevõtte suuremad laenuandjad perioodi lõpus olid SEB Pank AS, Swedbank AS, Luminor Bank AS, OP Corporate Bank Plc, LHV Pank AS ning COOP Pank AS.
  • Mainor Ülemiste AS-il  on  vahearuande  perioodi  lõpu  seisuga  konsolideeritud kasutamata laenuvõimalusi summas 17 404 tuhat eurot.

Seoses Technopolis Ülemiste AS-i (uus nimi TÜC Majad AS) aktsiate ostmise ja osaluse suurenemisega 49% pealt 100%-ni, konsolideerib Mainor Ülemiste AS alates 2024. aasta 2. kvartalist TÜC Majad AS-i finantstulemusi.

 

Juhatuse kinnitused

Kinnitame, et esitatud jaanuar–märts 2025. a vahearuande finants- ja muu lisainfo on õige ja ammendav. Mainor Ülemiste AS-i konsolideeritud finantsaruanne annab õige ja usaldusväärse finantsseisundi, tulemuste ja rahavoogude ülevaate.

Jaanuar–märts 2025. a konsolideeritud finantsaruanne on auditeerimata.

 

Ursel Velve
Juhatuse esimees
Tallinn, 30.04.2025

 

 

KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE

(Vastavalt IFRS-ile)                                                                         Tuhandetes eurodes

1. kv 2024 2. kv 2024 3. kv 2024 4. kv 2024 1. kv 2025
MÜÜGITULU 6 105 9 661 9 628 27 059 10 812
MÜÜDUD TEENUSTE JA KAUPADE KULU -3 058 -3 174 -3 106 -15 203 -3 915
TEGEVUSKULUD -910 -1 295 -1 039 -1 479 -1 075
KULUM -30 -29 -29 -29 -19
TULU KAPITALIOSALUSEL KAJASTATUD INVESTEERINGUTEST 932 0 0 0 0
MUUD ÄRITULUD 33 2 420 48 7 640 9
MUUD ÄRIKULUD -16 -8 -5 -8 -10
ÄRIKASUM 3 056 7 575 5 497 17 980 5 802
MUUD FINANTSTULUD 30 189 40 37 37 120
INTRESSIKULUD JA MUUD FINANTSKULUD -1 984 -3 564 -3 628 -2 860 -2 788
TULUMAKS 0 0 0 -491 0
PUHASKASUM 31 261  4 051  1 906 14 666 3 134

 

KONSOLIDEERITUD BILANSS

(Vastavalt IFRS-ile)                                                        Tuhandetes eurodes

31.03.2024 30.06.2024 30.09.2024 31.12.2024 31.03.2025
MATERIAALNE JA
IMMATERIAALNE PÕHIVARA		 144 126 151 158 183
KINNISVARAINVESTEERINGUD 434 532 440 452 447 001 447 835 449 626
MUUD 68 20 20 15 15
KAPITALIOSALUSEL KAJASTATUD FINANTSINVESTEERINGUD 0 0 0 0              0
NÕUDED JA ETTEMAKSED 3 311 8 929 3 729 3 149 2 739
LÜHIAJALINE FINANTSINVESTEERING 0 0 0 2 000 7 000
RAHA JA RAHA EKVIVALENDID 11 307 9 520 9 468 19 109          11 135
VARAD KOKKU 449 362 459 047 460 369 472 266 470 698
OMAKAPITAL
AKTSIAKAPITAL 25 156 25 156 25 156 25 156 25 126
OMA AKTSIAD 0 0 0 -1 326 0
ÜLEKURSS 22 377 22 377 22 377 22 377       22 377
RESERVKAPITAL 1 920 1 920 1 920 1 920 1 920
JAOTAMATA KASUM 166 664 170 714 172 621 185 043       186 881
OMAKAPITAL KOKKU 216 117 220 167 222 074 233 170 236 304
KOHUSTUSED
LAENUKOHUSTUSED 219 858 222 704 224 945 228 007 226 661
MUUD KOHUSTUSED 3 055 3 071 3 225 3 284 3 354
VÕLAD JA ETTEMAKSED 10 332 13 105 10 125 7 805 4 379
KOHUSTUSED KOKKU 233 245 238 880 238 295 239 096  234 394
KOHUSTUSED JA
OMAKAPITAL KOKKU		 449 362 459 047 460 369 472 266 470 698

 

KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

Tuhandetes eurodes

Aktsiakapital Ülekurss Reservkapital Jaotamata kasum KOKKU
SALDO 31.12.2023 18 200 1 920 141 617 161 737
AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE 6 956 22 377 29 333
OMAAKTSIATE OST/MÜÜK -6 214 -6 214
ARUANDEPERIOODI KASUM 31 261 31 261
SALDO 31.03.2024 25 156 22 377 1 920 166 664 216 117
ARUANDEPERIOODI KASUM 4 050 4 050
SALDO 30.06.2024 25 156 22 377 1 920 170 714 220 167
ARUANDEPERIOODI KASUM 1 907 1 907
SALDO 30.09.2024 25 156 22 377 1 920 172 621 222 074
VÄLJA KUULUTATUD DIVIDENDID -2 244 -2 244
OMAAKTSIATE OST/MÜÜK -1 326
ARUANDEPERIOODI KASUM 14 666 14 666
SALDO 31.12.2024 25 156 22 377 1 920 185 043 233 170
OMAAKTSIATE TÜHISTAMINE -30 -1 296
ARUANDEPERIOODI KASUM 3 134 3 134
SALDO 31.03.2025 25 126 22 377 1 920 186 881 236 304

 

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE

Tuhandetes eurodes

RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST 1.kv 2024 2.kv 2024 3.kv 2024 4.kv 2024 1.kv 2025
PUHASKASUM 31 261 4 051 1 906 14 666 3 134
KORRIGEERIMISED:
PÕHIVARA KULUM 30 29 29 29 19
KASUM KINNISVARAINVESTEERINGUTE MÜÜGIST 0 -2 325 0 -7 615 0
KASUM/KAHJUM PÕHIVARA MÜÜGIST 0 0 -39 -2 -8
TULU KAPITALIOSALUSEL KAJASTATUD FINANTSINVESTEERINGUD -932 0 0 0 0
FINANTSTULUD JA KULUD -28 205 3 524 3 590 2 824 2 668
ÄRITEGEVUSEGA SEOTUD VARUDE MUUTUS 0 0 0 8 700 0
ÄRITEGEVUSEGA SEOTUD NÕUETE JA ETTEMAKSETE MUUTUS 221 -1 204 834 585 482
ÄRITEGEVUSEGA SEOTUD KOHUSTUSTE JA ETTEMAKSETE MUUTUS 1 413 1 605 -877 -353 -2 514
SAADUD INTRESSID 3 485  40 37 38 45
SAADUD DIVIDENDID 0 0 0 0 0
MAKSTUD INTRESSID JA MUUD FINANTSKULUD -2 400 -3 489 -3 728 -3 268 -3 408
TULUMAKS DIVIDENDILT 0 0 0 491 0
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST KOKKU 4 873  2 231 1 752 16 095 418

 

RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST 1.kv 2024 2.kv 2024 3.kv 2024 4.kv 2024 1.kv 2025
MATERIAALSE JA IMMATERIAALSE PÕHIVARA SOETUS -12 -11 -18 -47 -29
MATERIAALSE JA IMMATERIAALSE PÕHIVARA/KVI MÜÜK 0 0 4 407 0 15
KINNISVARAINVESTEERINGUTE SOETUSED JA PARENDUSED -4 456 -6 853 -8 437 -3 406 -2 031
TÜTARETTEVÕTETE OST/SISSEMAKSE OMAKAPITALI -25 466 0 0 0 0
ANTUD LAENUDE TAGASTAMINE 6 201 1 1 2 1
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST KOKKU -23 733 -6 863 -4 047 -3 451 -2 044

 

RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST 1.kv 2024 2.kv 2024 3.kv 2024 4.kv 2024 1.kv 2025
MUUDE FINANTSINVESTEERINGUTE SOETUS/MÜÜK 0 0 0 -2 000 -5 000
AKTSIATE EMITEERIMINE 29 333 0 0 0 0
OMAAKTSIATE OST/MÜÜK -6 214 0 0 -1 327 0
SAADUD LAENUD 4 254 5 960  19 147 5 266 148
SAADUD LAENUDE TAGASIMAKSED -5 852 -3 115 -16 904 -2 207 -1 496
MAKSTUD DIVIDENDID 0 0 0 -2 244  0
MAKSTUD ETTEVÕTETE TULUMAKS DIVIDENDILT 0 0 0 -491 0
RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST KOKKU 21 521   2 845  2 243 -3 003 -6 348
RAHAVOOD KOKKU 2 661 -1 787  -52 9 641 -7 974
RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI ALGUSES 8 646 11 307 9 520 9 468 19 109
RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS 2 661 -1 787 -52 9 641 -7 974
RAHA JA EKVIVALENDID PERIOODI LÕPUS 11 307 9 520 9 468 19 109 11 135

1.kv 2025 Mainor Ulemiste AS vahearuanne

1Partner hakkab Eestis haldama Baltimaade suurima logistikakinnisvara arendaja SIRIN Development varasid

30.04.2025

1Partner Advisory hakkab haldama Tallinna külje all avatud SIRIN Park Tänassilma logistikaparki, mis on esimene samm Leedu suurarendaja SIRIN Development kavast investeerida järgmise viie aasta jooksul üle 120 miljoni euro kaasaegsete logistikaparkide arendamisse.

Logistikakinnisvara arendusele ja haldamisele keskenduv SIRIN Development on 15 tegevusaasta jooksul arendanud üle 600 000 ruutmeetri jätkusuutlikke logistikaparke ning ettevõtte haldusportfelli kuulub Balti riikides 470 000 ruutmeetrit üüripinda. “Meil on hea meel olla osa SIRINi laienemisest Eesti turule. Tänu pikaaegsele kogemusele saame pakkuda tugevat kohalikku tuge ja tagada, et logistikapark toimib tõhusalt,” kommenteerib 1Partner Advisory juhtivpartner Mihkel Pärtel.

Jaanuaris Saku vallas avatud 14 000 ruutmeetri suurune Sirin Park Tänassilma on SIRIN Developmenti kümnes logistikapark Balti riikides, ettevõtte koguinvesteering parki ulatus 12 miljoni euroni. Mihkel Pärtel selgitab, et tulevikukindlad uue põlvkonna logistikapargid peavad arvestama nii keskkonnamõjude, kulutõhususe kui ka üürnike äriliste eesmärkidega. “Tänassilma puhul on kõik need põhimõtted hästi läbi mõeldud – alates energiatõhususest kuni võimaluseni kohandada pindu vastavalt kasvavate ettevõtete vajadustele,” lisab Pärtel. Tema sõnul on pargid loodud tulevikuvajadusi silmas pidades, keskendudes sellele, mis muutub oluliseks näiteks viie aasta pärast. Selline lähenemine võimaldab üürnikel tunda end kindlalt mitte ainult täna sisse kolides, vaid ka aastateks logistikaparkide oma koduks kujundamisel.

SIRIN Park Tänassilma on A++ energiatõhususega ning kavandatud kulutõhusate tehnosüsteemidega. Kompleksis kasutatakse taastuvaid energiaallikaid ja veesäästlikke lahendusi ning pakutakse ka elektrisõidukite laadimisvõimalusi. Logistikapargi esimeseks üürnikuks on Padelsquare, kes rajab parki 1500 ruutmeetrile padeliväljakud.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Coop Pank: Coop Panga finantseerimisel valmib Tallinna Äripargis uus tehas

30.04.2025

Coop PankDomus Kinnisvara tähistas sarikapeoga Laanemetsa tee 2 tootmishoone täiskõrguse saavutamist Tallinna Äripargis. Uue tehase võtab 2025. aasta suvel üürnikuna kasutusele Structo Group OÜ, kes loob nutikaid ruumieralduslahendusi kaasaegsetele töökeskkondadele. Investeeringut finantseerib Coop Pank.

Domuse grupis rahavoo investeeringuid juhtiva Domus FND tegevjuhi Kairit Kasepuu sõnul tähistab see hoone uut ajajärku piirkonnas, kus kunagi asus legendaarne Soodevahe pilpaküla.

„Varasem loominguline lähenemine, kus aiamaadeks mõeldud ala muutus iseehitajate paradiisiks, on lõpuks asendunud targa ja innovaatilise tööstusega, mis on loomulik osa üha laienevast linnakeskkonnast. Siin luuakse töökohti ja väärtust palju laiemalt,” sõnas Kasepuu.

Structo uus 3000 ruutmeetri suurune tehas valmib Domuse arendusmeeskonna ja Structo tootmisjuhtide tihedas koostöös ning jääb Domus FND hallatavasse rahavoo investeeringute portfelli. „See on loomulikult oluline samm Structo arengus ning mul on hea meel, et saame koostöös Domusega planeerida ettevõttele pikaajalist ja stabiilset kasvu,” ütles Structo Groupi tegevjuht Igor Klassen.

Tallinna Äripargis on võimalus pakkuda samalaadseid paindlikke ja kasutajakeskseid lahendusi ka teistele ettevõtetele. Võimalik on rajada kuni 13 000 ruutmeetri suuruseid tootmis-, lao- või äripindu. „Tegemist on suurepärase asukohaga just tööjõu kättesaadavuse ja logistilise mugavuse tõttu,” lisas Kasepuu.

Investeeringut finantseerib Coop Pank, mille äriklientide finantseerimise juht Lehar Kütt ütles, et kodumaisel Coop Pangal on hea meel anda sellele projektile omalt poolt hoogu juurde ja toetada Eesti tööstuse arengut. „Koostöös Domus FND-ga oleme ellu viinud mitmeid suure pühendumisega tehtud arendusprojekte ning oleme avatud ka edasistele võimalustele, sealhulgas Tallinna Äripargi laienemisplaanide toetamisele,” sõnas Kütt.

Hoone arhitekt on tunnustatud Ralf Tamm, peamiste inseneriosade koostajaks on O3 Technology ja Piko Projekt. Ehitustööde peatöövõtja on Tesron Ehitus.

Tallinn: Tallinn võttis vastu USA saatkonna uue kompleksi detailplaneeringu

30.04.2025

TallinnTallinna linnavalitsus võttis tänasel istungil vastu Suur-Ameerika tn 3 // Väike-Ameerika tn 4 kinnistu detailplaneeringu, mille koostamise eesmärk on määrata planeeritud kinnistule ehitusõigus Ameerika Ühendriikide saatkonnakompleksi ehitamiseks.

Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus rõhutas, et Tallinna linnale on Ameerika Ühendriikide saatkonna planeeringu vastuvõtmine oluline otsus. „Saatkonnahoonega rajamisega kokku lepitud ajakavas edasi liikumine on linna jaoks väga oluline Eesti ja Ameerika Ühendriikide suhete hoidmisel ja edendamisel kaasaegse maailma keerulises julgeoleku kontekstis.”

Ameerika Ühendriikidele kuuluv 1,75 hektari suurune maa-ala asub Uue Maailma asumis endise Lastestaadioni krundil ministeeriumite ühishoone kõrval. Saatkonnakompleks koosneb ühest kuni 9-korruselisest ning kuni kuuest 2-korruselisest hoonest.

Planeeringu koostamise eesmärk on tagada hoonete ja rajatiste sobivus ümbritsevasse linnakeskkonda, luua turvanõuetele vastav ja kohalikke olusid arvestav väliruumi lahendus ning mõjutada vähimal võimalikul määral naaberkinnistute elanike elukorraldust.

Keskne peahoone on planeeritud krundi keskossa, piirnevatest tänavatest ja olemasolevatest hoonetest võimalikult kaugele, et tagada head insolatsioonitingimused nii naaberelamutes. Madalamad kõrvalhooned paiknevad krundi äärealadel. Erinevalt saatkonnahoone praegusest asukohast Kentmanni tänaval, võimaldab planeeritud lahendus rakendada turvanõudeid oma krundi piires. Seejuures puudub vajadus piirata alaliselt liiklust ümbritsevatel tänavatel.

Detailplaneeringu kohaselt peab saatkonna peahoone arhitektuur sobituma väljakujunenud linnakeskkonda ning vältima monotoonsust – eelistatud on arhitektuuriliselt liigendatud lahendus. Samuti tuleb erialaspetsialiste kaasates tagada kõrgetasemeline väliruum.

Saatkonnakompleksi asukoha valikul on arvesse võetud mitmeid kriteeriume, sealhulgas linna keskuse lähedus, hea ligipääsetavus erinevate transpordiliikidega, koostöö seisukohast oluliste asutuste lähedus, kinnistu sobiv suurus ja võimalus turvanõuete täitmiseks oma kinnistu piires.

Tallinna linn ja Ameerika Ühendriigid on detailplaneeringu menetluse käigus kokku leppinud, et Ameerika Ühendriigid võtavad kohustuse 1,2 miljoni euro väärtuses valmis ehitada avalikult kasutatavad rajatised Väike-Ameerika tänavaga piirneval alal. Linn rajab sinna avalikud juurdepääsuteed, üldkasutatava haljastuse ja vajadusel ka rekonstrueerib olemasoleva kõnnitee koos sademevee ärajuhtimise ja nõuetekohase tänavavalgustusega.

Vajadus lahenduse järele tekkis, kui Uue Maailma asumi elanikud tõstatasid mure senise roheala kadumise kohta Suur-Ameerika tn 3 // Väike-Ameerika tn 4 kinnistul seoses Ameerika Ühendriikide suursaatkonna hoone ehitusega nende tänavate vahelisele alale. Kohalikud kurtsid rohe- ja puhkealade vähesuse üle piirkonnas, mistõttu Ameerika Ühendriigid otsustasid toetada saatkonna ümbruse arengut rahastades Väike-Ameerika tänava linnaruumi kaasaajastamist.

Detailplaneeringu koostas AB Artes Terrae OÜ, planeeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris https://www.tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP046080. Tallinna linnaplaneerimise amet ja Kesklinna valitsus korraldavad detailplaneeringu avalikustamise. Lähiajal korraldab linnaplaneerimise amet ka täiendava avaliku arutelu, n-ö eelarutelu formaadis, mille korraldamise eesmärk on teavitada vastuvõetud detailplaneeringu lahendusest ja senistest detailplaneeringu koostamise raames sõlmitud kokkulepetest.

Statistikaamet: SKP kiirhinnang: majandus tõusis esimeses kvartalis 1,2%

30.04.2025

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti esialgse hinnangu põhjal suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2025. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,2%.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp sõnas, et 2025. aasta esimeses kvartalis jätkus Eesti majanduse seisundi paranemine. „Võrreldes 2024. aasta esimese kvartaliga suurenes SKP 1,2% ja võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritult 0,1%,“ selgitas Müürsepp.

SKP 2025. aasta esimese kvartali andmed avaldab statistikaamet 30. mail.

SKP kiirhinnang koostatakse statistiliste mudelite abil ja see ei ole metoodiliselt võrreldav ametliku SKP aegreaga.

Liven: Liven AS – 2025. aasta I kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

30.04.2025

LivenMöödunud aasta teises pooles alanud turu elavnemine madalseisust jätkus ka 2025. aasta I kvartalis. Kvartali jooksul sõlmisime kokku 25 võlaõiguslepingut (VÕL; 2024 I kvartal: 16), millest suurima panuse andis müük ehituses olevate Iseära II etapis (nii ridamajakodude kui korterite osas) ning Regati arendusprojektis. Valmiskodudest andsid suurima panuse müügid Uus-Meremaa ja Luuslangi projektides.

Nädalane müügi suhtarv, mis peegeldab pakkumisest nii VÕL kui tasulise broneeringu alusel välja minevaid kodusid, säilis sarnasel tasemel võrreldes eelneva kvartaliga. Viimase perioodi jooksul keskmiselt ligi 1,9% tasemel, märtsi jooksul isegi üle 2,5%. Pikaajaliseks keskmiseks tasemeks võib pidada 1,5-2,0%.

Perioodi jooksul sõlmitud võlaõiguslepinguid, mida ei anta sama perioodi jooksul asjaõiguslepingu alusel üle, käsitleme ettemüügina. Kvartali alguse seisuga oli varasema ettemüügi hinnanguline rahaline maht 35,6 miljon eurot, millest kõik projektides, mille ehitus valmib 2025. aasta viimase kolme kvartali jooksul. Kvartali jooksul sõlmisime uusi lepinguid 7,0 miljoni euro müügitulu mahus ning ettemüük moodustus kvartali jooksul tehtud uutest müükidest 5,1 miljon eurot. Koos varasema ettemüügiga läheme 2025. aasta järgnevatele kvartalitele vastu 104 võlaõigusliku lepinguga 2025. aasta jooksul valmivates ehitustes ja müügitulu mahuga 40,7 miljon eurot.

2025. aasta I kvartalis uusi ehituste valmimisi ei olnud ning kvartali jooksul andsime klientidele asjaõiguslepingu alusel üle kokku vaid 5 uut kodu ja 1 äripinna varem valminud arendustes (2024 IV kvartal: 24; 2024 I kvartal: 12). Nendest ühe kodu ja ühe äripinna Uus-Meremaa II etapis, 2 Luuslangi projekti I etapis, 1 Iseära projekti II etapis ja 1 kodu Magdaleena arenduses. Samas järjekorras mõjutasid projektid ka I kvartali müügitulu kujunemist, milleks kujunes 1 931 tuhat eurot (2024 IV kvartal: 8 164 tuhat eurot; 2024 I kvartal: 3 498 tuhat eurot) ning kvartali puhaskahjumiks 705 tuhat eurot (2024 IV kvartal: +78 tuhat eurot; 2024 I kvartal: -150 tuhat eurot). Esimese kvartali kahjum tulenes eelkõige madalast müügitulu mahust ning müüdud kodude keskmisest madalamast kasumlikkusest.

Raha ja raha ekvivalentide saldo suurenes kvartali jooksul 4 011 tuhande euro võrra 9 916 tuhande euroni ning varade maht kasvas kvartali jooksul 10 512 tuhande euro võrra tõustes perioodi lõpuks 88 810 tuhande euroni. Peamiselt tulenesid suurenemised kvartali lõpus toimunud rohevõlakirjade emissioonist, varade maht ka ehituses olevate Regati ja Iseära projektide varude mahu suurenemisest.

Laenukohustiste maht suurenes kvartali jooksul kokku 10 427 tuhande euro võrra 57 684 tuhande euroni. Projektide ehituse rahastamiseks väljastati meile kvartali jooksul uusi pangalaene kokku 6 808 tuhande euro ulatuses ning avaliku rohevõlakirjade pakkumise käigus kaasasime täiendavat võõrkapitali 6 200 tuhande euro mahus. Ehituslaenude saldo suurenes Regati projektis 3 535 tuhande euro ja Iseära projektis 1 713 tuhande euro ulatuses. Ehituslaenude saldo suureneb ka järgmisel kvartalil käesoleva kvartaliga sarnases suurusjärgus, eelkõige seoses Regati projekti ehituse finantseerimisega, kuid ehituse valmimise ja kodude üleandmise järel väheneb aasta lõpuks väga olulisel määral.

Kvartali lõpus lunastasime Juhkentali 48 projekti rahastamiseks varasemalt kaasatud võlakirjad 2 000 tuhande euro mahus ning pikendasime Peakorteri projekti arenduse rahastamiseks kaasatud võlakirjade lunastamise tähtaega (varademalt 31.12.2025). Lühiajaliste laenukohustiste vähenemist mõjutasid ka Uus-Meremaa projekti investorlaenu ja Luuslangi projekti pangalaenu lõppmaksed.


Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

(tuhandetes eurodes) 31.03.2025 31.12.2024 31.03.2024
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid 9 916 5 905 3 002
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 56 1 270 99
Ettemaksed 635 385 517
Varud 75 349 67 902 62 789
Käibevarad kokku 85 956 75 462 66 407
Põhivarad
Ettemaksed 44 44 0
Kinnisvarainvesteering 1 350 1 350 0
Põhivara 406 423 429
Immateriaalne põhivara 395 401 340
Vara kasutusõigus 659 618 375
Põhivarad kokku 2 854 2 836 1 144
VARAD KOKKU 88 810 78 298 67 551
Lühiajalised kohustised
Laenukohustised 2 039 6 405 4 933
Võlad tarnijatele ja muud võlad 11 789 11 234 7 097
Eraldised 50 99 2 384
Lühiajalised kohustised kokku 13 878 17 739 14 414
Pikaajalised kohustised
Laenukohustised 55 645 40 851 34 411
Võlad tarnijatele ja muud võlad 1 610 1 398 673
Eraldised 89 72 29
Pikaajalised kohustised kokku 57 344 42 322 35 113
Kohustised kokku 71 222 60 061 49 527
OMAKAPITAL
Aktsiakapital 1 200 1 200 1 184
Ülekurss 9 575 9 562 9 354
Optsioonireserv 331 317 390
Omaaktsiad -8 -9 0
Kohustuslik reservkapital 118 118 115
Eelmiste perioodide jaotamata kasum /-kahjum 7 077 6 491 7 131
Aruandeaasta kasum /-kahjum -705 558 -150
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 17 588 18 237 18 024
Omakapital kokku 17 588 18 237 18 024
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 88 810 78 298 67 551


Konsolideeritud koondkasumiaruanne

(tuhandetes eurodes) 2025 3 kuud
(jaanuar-märts)		 2024 3 kuud
(jaanuar-märts)
Müügitulu 1 931 3 498
Müüdud kaupade ja teenuste kulu -1 698 -2 981
Brutokasum 233 517
Turustuskulud -454 -275
Üldhalduskulud -461 -298
Muud äritulud 22 0
Muud ärikulud -27 -4
Ärikasum -687 -60
Finantstulu 14 15
Finantskulu -33 -105
Finantstulud ja –kulud kokku -19 -90
Kasum enne tulumaksu -705 -150
Tulumaksukulu 0 0
Aruandeperioodi puhaskasum /-kahjum -705 -150
Emaettevõtte omanike osa -705 -150
 
Aruandeperioodi koondkasum /-kahjum -705 -150
Emaettevõtte omanike osa -705 -150
Tavakasum /-kahjum aktsia kohta -0.059 -0.013
Lahustatud kasum /-kahjum aktsia kohta -0.058 -0.012

Kliendi teekonna erinevates etappides kogutav kliendirahulolu tagasiside viimase 12-kuu hinnang tõusis kvartali lõpuks 9,5 punktini 10-st (2024 IV kvartal: 9,2; 2024 I kvartal: 7,5).

Olulisemad sündmused arendusprojektides

Jaanuaris andis Liven AS seoses planeeringu menetluse faasis oleva Kadaka tee 88 arendusprojekti ja Liven Kodu 10 OÜ poolt Tallinna linnaga sõlmitud kokkuleppega Tallinna Meelespea lasteaia ehitustöödega seotud kulude kandmiseks Tallinna Linnavaraameti kasuks kuni 29. jaanuarini 2032 kehtiva garantii 1 249 tuhande euro ulatuses.

Kvartali jooksul toimusid viimased investorlaenu maksed Uus-Meremaa projektis ning kvartali lõpus oli arendusprojektis jäänud müüa veel viimane kodu. Nii samuti on kvartali lõpuga jäänud müüa veel vaid viimane kodu ka Magdaleena arendusprojektis.

Märtsis sõlmisid Liven Kodu 22 OÜ ja Coop Pank AS Olemuse arendusprojekti varasema rahastuse osaliseks refinantseerimiseiks 1 560 tuhande euro mahus pikaajalise laenulepingu ning Liven AS andis laenusumma mahus garantii Coop Pank AS-ile. Märtsis algas ka Olemuse arendusprojektis esimeste kodude eelmüük.

Rohevõlakirjade teise seeria avalik pakkumine

2025. aasta märtsis toimus Liven AS varasema võlakirjaprogrammi raames II seeria rohevõlakirjade avalik pakkumine, mille käigus pakkus Liven kuni 4 000 tagamata võlakirja nimiväärtusega 1 000 eurot, lunastustähtpäevaga 19. märts 2029 ja kvartaalselt makstava fikseeritud intressimääraga 9,0% aastas. Pakkumises osalenud 871 investorit märkisid kokku 8 301 võlakirja, mis tähendas 2,1-kordset ülemärkimist. Ülemärkimise tõttu otsustas Liveni juhatus suurendada pakkumise mahtu kuni 6 200 võlakirjani ehk 6 200 tuhande euroni.

Aruandepäeva järgsed sündmused

Aprillis sõlmis Liven AS koostöölepingu Oma Grupp OÜ-ga Põhja-Tallinnas, aadressil Erika 6a ja 6b asuva kinnistu arendusprojekti elluviimiseks. Ligikaudu 4 900 m2 müüdava pinna ja 68 koduga elukvartalisse on PIN Arhitektid OÜ projekteerinud kaks kuuekorruselist eluhoonet ning üheksakorruselise hoone kombinatsioonis rekonstrueeritavast veetornist ja selle peale rajatavast uuest hooneosast. Esimeste kodude müügi algus on planeeritud 2025. aasta suvel, ehituse algus sama aasta lõppu ning projekti ehitusetööde lõpp on kavandatud 2027. aastasse. Projekti viib ellu Liven AS-i ja Oma Grupp OÜ poolt loodav ühisettevõte ning ehituse peatöövõtja on Oma Ehitaja AS.

Aprillis otsustas Tallinna Linnavolikogu vastu võtta Erika tn 12 asuva Peakorteri arendusprojekti detailplaneeringu.

Aprillis alustasime Tallinna kesklinnas Uue Maailma asumis asuva Virmalise arendusprojekti kodude eelmüügiga. Virmalise projektis valmib 28 kodu, mille ehitustööde algus on planeeritud 2025. aasta kolmandas kvartalis ning lõpp 2026 aastal.

Liven AS-i juhatus kutsus kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku, mis toimub 14. mail 2025 algusega kell 10.00 Liveni salongkontoris aadressil Telliskivi 60/5. Liveni juhatus on teinud ettepaneku maksta aktsionäridele dividendipoliitika järgselt dividende 180 tuhat eurot ning nimetada ka 2025–2026 aastate audiitorkontrolli läbiviijaks audiitorühing KPMG Baltics OÜ. Aktsionäride korralise üldkoosolekuga seotud info ja dokumendid on kättesaadaval Liveni üldkoosoleku veebilehel https://liven.ee/investor/uldkoosolek.


Olulisemad arengud majanduskeskkonnas aruandeperioodil


Ka 2025. aasta I kvartalis jätkus läbi kogu eelneva aasta nähtud 6-kuu Euribori (Euribor) langustrend. Kvartali lõpuks oli lõpuks Euribori määr langenud 2,39%-ni (31.12.2024: 2,63%).

Kuna inflatsioon euroalal on pikaajalise Euroopa Keskpanga pikaajalise eesmärgi lähedal ning et toetada Euroopa Liidu majanduskasvu Ameerika Ühendriikide poolt seatud tollitariifide negatiive mõju vähendamiseks jätkas Euroopa Keskpanga nõukogu oma rahapoliitika lõdvendamist langetades baasintressimäärasid 2025. aasta esimese nelja kuuga kolmel korral (kokku 75 baaspunkti). Majandusanalüütikute hinnangul võib prognoosida intressimäärade langetamise jätkumist 2025. aasta jooksul ning seetõttu ka Euribori jätkuvat langemist.

Eestis oli 2025. aasta I kvartalis aastane tarbijahindade kasvutempo Euroalast kiirem ning hinnad kasvasid eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 4,4% (2024 IV kvartal: 3,9%). Eesti Panga prognooside kohaselt ulatub inflatsioon 2025. aastal maksutõusude ja jätkuva palgakasvu toel 6,6%-ni.

Statistikaameti viimaste andmete kohaselt ületas I kvartali keskmise hinnangulise brutopalga aastane kasv, 8,0-8,5%, hindade kasvu. Tarbijate kindlustunne püsis siiski jätkuvalt ja juba pikalt väga madal. Tarbijad peavad püsikaupade soetamist soodsamaks pigem järgmise 12 kuu jooksul kui praegu, mistõttu on üldine meelsus jätkuvalt olla ootel ja lükata ostuotsuseid edasi. Konjunktuuriinstituudi viimaste andmete põhjal on tarbijate kindlustunde indikaator I kvartalis endiselt sarnasel tasemel lõppenud aasta tulemustega (2025. aasta I kvartali keskmine: -37; 2024. aasta keskmine: -33; 2023. aasta keskmine: -30).

Esimesele kvartalile kohaselt on Maa-ameti ostu-müügistatistika andmetel korterite (eluruumide) tehingute arv Tallinnas kahanenud, -15,8% võrreldes eelmise kvartaliga (2025. I kvartal: 2 127 tehingut; 2024. IV kvartal: 2 464 tehingut). Eelnevast hoolimata oli turul siiski märke koduostjate aktiveerumisest, sest võrreldes aasta taguse tulemusega näitas 2025. aasta I kvartali tulemus ligi 18,3%-list aktiivsuse kasvu on ning oli võrreldav 2024. aasta III kvartali tulemusega. Siiski on tehingute aktiivsus suurenenud ennekõike järelturul ning uusarenduste müügid on jätkuvalt püsinud pigem tagasihoidlikud.

Võrreldes 2024. aasta IV kvartaliga kasvasid uusarenduste pakkumishinnad 2025. aasta I kvartalis mõõdukalt, 2,6% võrra. Turult kogutud andmete põhjal langes tehtud tehingute arv eelneva kvartaliga võrreldes 26% võrra (2025 I kvartal: 414 tehingut; 2024. IV kvartal: 559 tehingut), jäädes sarnasele tasemele 2024. aasta I kvartali müügitulemustega (368 tehingut).

Läbi kogu I kvartali oli müümata valmiskorterite varu kerges langustrendis, kuid püsis siiski jätkuval suhteliselt kõrgena ulatudes kvartali lõpuks hinnanguliselt ligi 1 040 korterini (2024. IV kvartal: 1 10; 2024. I kvartal: 1 020). Ehk koduotsijate valikuvõimalused ning turukonkurents püsivad jätkuvalt kõrged.


Tuleviku väljavaade


Sarnaselt 2025. aasta I kvartalile ootame ka aasta järgnevatel kuudel majanduskeskkonna ja uue elukondliku kinnisvara nõudluse jätkuvat taastumist kuid turg ja nõudlus jäävad paljuski sõltuma väliskeskkonna tegurite, eelkõige intressimäärade, geopoliitika, maksukeskkonna ja tarbijate kindlustunde arengutest. Intressimäärade ja reaalpalga osas on üldine ootus paranemise jätkumisele 2025. aastal ning seeläbi kinnisvara kättesaadavuse suurenemisele. Kuid 2025. aasta algusest kerkinud tulumaksumäär, lisandunud maksud, 2025. juulist kerkiv käibemaksumäär ning suhteliselt kõrge inflatsioon aeglustavad kättesaadavuse paranemise tempot. Nõudluse suurenemisel oleme valmis kiirelt ka uut pakkumist turule tooma.

Jätkuvalt ootame pikaleveninud planeeringute menetluste lõpule jõudmist 2025. aasta jooksul nii Kadaka tee 88, Juhkentali 48 kui ka Erika 12 kinnistute osas.

Tulenevalt asjaolust, et käesoleva aasta I kvartali jooksul ühegi uue eluhoone ehitus ei lõppenud ning saime uutele koduomanikel üle anda vaid varasemalt valminud kodusid, ja ka madala kasumlikkusega projektides, olid kvartali finantstulemused ootuspärased. 2025. aastal on meil jätkuvalt võimalik üle anda kokku kuni 194 elu- ja äripinda maksimaalselt kuni 75 miljoni euro suuruse müügitulu mahus.

Viimase 9 kuu müügitempode jätkudes ootame jätkuvalt 2025. aastal müügitulu suurusjärgus 55 miljon eurot ning püsib eeldus 20%-lise omakapitali puhasrentaabluse saavutamiseks. Aasta II kvartali jooksul plaanime üle anda kodusid valmivates Iseära projekti kortermajades ning teisel poolaastal anname üle kodusid Iseära projekti ridamajades ning Regati projektis. Ehk enamuse müügitulust ja kasumist teenime aasta teises pooles. Käesoleva aasta jooksul valmivates projektides on meil I kvartali lõpuks sõlmitud võlaõigusleping 104 pinna osas ja 41 miljoni euro müügitulu mahus (31.12.2024: 86 ja 36 miljon eurot).

Seoses ehituste valmimise ja kodude üleandmistega prognoosime aasta lõpuks laenukohustiste saldo vähenemist käesoleva aasta algusest madalamale tasemele.

Kinnisvaraarendusele on iseloomulik tulemuste pikk viitaeg ning müügimahtude kasvule eelnevatel perioodidel toimuv turunduskulude kasv. Lisaks käimasolevatele ehitustele pingutame uute projektide ja etappide eelmüügi ja ehituse algustega, mis mõjutavad 2026. aasta tulemusi. Sealhulgas ka aprillis lisandunud Erika tn 6a ja 6b projektiga.

Liveni arendusportfellis on piisavalt mahtu järgnevaks 4–5 aastaks, kuid arendusportfelli suurendamiseks otsime aktiivselt uusi kinnistuid ning peame läbirääkimisi nende omandamiseks või arendamiseks koostöös maaomanikega.

Liven-2025-Q1-vahearuanne

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund AS 2025. aasta I kvartali auditeerimata majandustulemused

30.04.2025

EfTEN Real Estate Fund2025. aasta I kvartalis investeeris EfTEN Real Estate Fund AS märkimisväärse osa eelnevas kvartalis kaasatud kapitalist. Fond tegi uusi kinnisvarainvesteeringuid peamiselt hooldekodude segmendis. Veebruaris sõlmis EfTEN Real Estate Fund AS-i 100% tütarettevõtja EfTEN Hiiu OÜ võlaõigusliku lepingu Hiiu 42 kinnistu omandamiseks Tallinnas, eesmärgiga rajada koostöös Südamekodud AS-iga üldhooldekodu. Kinnistu soetusmaksumus oli 4 miljonit eurot, millele lisandub kuni 2,5 miljonit eurot hoone ümberehitusse. Investeeringu oodatav tootlus on 8% aastas. Märtsi lõpus sõlmiti asjaõigusleping ja viidi tehing lõpuni. EfTEN Hiiu OÜ sõlmis tehingu raames pikaajalise (10+10 aastat) üürilepingu Hiiu Südamekodu OÜ-ga. Osaliselt jätkab kinnistu kasutamist Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Hoone ehitatakse osaliselt ümber „Nõmme Südamekodu“ üldhooldekoduks, mis hakkab tulevikus mahutama kuni 170 klienti.

2025. aasta jaanuaris alustas fondi tütarettevõtja EfTEN Ermi OÜ Tartu Südamekodu II etapi ehitust, mille valmimisel lisandub olemasolevale hooldekodule 60 voodikohta ning päikesepark. Projekti kogumaksumus on ligikaudu 1,3 miljonit eurot. Ehitustööde valmimine on planeeritud juuliks 2025 ning investeeringu oodatav tootlus on 8,1% aastas.

Kõigi ülalkirjeldatud investeeringute realiseerumisel omab EfTEN Real Estate Fund AS nelja hooldekodu, milles on kokku pea 800 voodikohta.

31.03.2025 lõpetas fondi tütarettevõtja EfTEN Seljaku OÜ üürilepingu aktsiaseltsiga Hortes (pankrotis) Laagri Hortese kinnistute osas. Kinnistute osas on sõlmitud uus üürileping Rikets Aianduskeskus OÜ-ga, kes jätkab kinnistutel tegevust alates 1. aprillist 2025.

2025. aasta aprillis valmis fondi tütarettevõttele EfTEN Paemurru OÜ kuuluv ICONFIT logistikahoone. Üüritulu hakkas fond kinnistult teenima alates 15. aprillist.

Majandustulemuste ülevaade

EfTEN Real Estate Fund AS-i konsolideeritud 2025. aasta I kvartali müügitulu oli 7,858 miljonit eurot (2024 I kvartal: 7,961 miljonit eurot) ja fondi konsolideeritud 2025. aasta I kvartali neto üüritulu (NOI) oli kokku 7,211 miljonit eurot (2024 I kvartal: 7,343 miljonit eurot). Konsolideeritud neto üüritulu marginaal oli 92% (2024: 92%), seega moodustasid kinnistute haldamisega otseselt seotud kulud (s.h maamaks, kindlustus, hooldus- ja parenduskulud) ning turustuskulud 8% (2024: 8%) müügitulust.

Fondi konsolideeritud puhaskasum oli 2025. aasta I kvartalis 4,167 miljonit eurot (2024 I kvartal: 3,808 miljonit eurot). Puhaskasumi suurenemises oli oluline osa EURIBOR’i langusest tulenenud intressikulu vähenemisel – võrreldes 2024. aasta I kvartaliga vähenes fondi intressikulu 432 tuhat eurot ehk 19% võrra.

Kinnisvaraportfell

Seisuga 31.03.2025 on kontsernil 37 (31.12.2024: 36) ärikinnisvarainvesteeringut, mille õiglane väärtus bilansipäeval on 380,160 miljonit eurot (31.12.2024: 373,815 miljonit eurot) ning soetusmaksumus 376,906 miljonit eurot (31.12.2024: 370,561 miljonit eurot). Lisaks fondi tütarettevõtetele kuuluvatele kinnisvarainvesteeringutele kuulub kontserni 50%-osalusega ühisettevõttele hotell Palace Tallinnas, mille õiglane väärtus 31.03.2025 seisuga oli 8,632 miljonit eurot (31.12.2024: 8,630 miljonit eurot).

Kontsern tegi 2025. aasta I kvartalis investeeringuid nii uutesse kinnistutesse kui ka olemasolevasse portfelli kokku 6,345  miljoni euro ulatusest.

Kontserni tütarettevõte EfTEN Hiiu OÜ soetas 2025. aasta märtsis kinnistu Tallinnas, Hiiu tn 42, makstes kinnistu eest 4 miljonit eurot. Kehtiva üürilepingu alusel jätkab kinnistu osalist kasutamist sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Ülejäänud osas sõlmiti pikaajaline üürileping Südamekodud AS-i tütarettevõtte Hiiu Südamekodu OÜ-ga.

2025. aasta I kvartalis jätkusid Valkla hooldekodu C-korpuse ehitusööd, kokku oli tööde maht I kvartalis 343 tuhat eurot. Alustati Tartus Ermi hooldekodu II etapi töödega, tööde maht oli I kvartalis kokku 192 tuhat eurot. Jätkusid Paemurru logistikakeskuse ehitustööd, kokku investeeriti I kvartalis 1 515 tuhat eurot.

2025. aasta I kvartalis teenis kontsern kokku 7,673 miljonit eurot üüritulu, jäädes samale tasemele 2024. aastaga.

Kontsernile kuuluvate kinnisvarainvesteeringute vakantsus portfelli kohta oli 31.03.2025 seisuga 4,4% (31.12.2024: 2,6%). Suurim oli vakantsus büroohoonete segmendis (17,7%), kus vakantsete üüripindade täitmine on võtnud varasemast rohkem aega.

Finantseerimine

2025. aasta I kvartalis pikendas fondi tütarettevõte EfTEN Riga Airport SIA pangaga sõlmitud laenulepingu. Järgmise 12 kuu jooksul lõppevad kontserni kuue tütarettevõtte laenulepingud, mille jääk 31.03.2025 seisuga oli kokku 20 380 tuhat eurot. Lõppevate laenulepingute LTV on 29% – 48% ning  kinnisvarainvesteeringud omavad stabiilselt üürirahavoogu, mistõttu kontserni juhtkonna hinnangul ei teki laenulepingute pikendamisel takistusi.

Kontserni laenulepingute kaalutud keskmine intressimäär oli 31.03.2025 seisuga 4,37% (31.12.2024: 4,89%) ning LTV (Loan to Value) 40% (31.12.2024: 40%). Kõik fondi tütarettevõtete laenulepingud on seotud ujuva intressimääraga. Fondi laenude intresside kattekordaja (ICR) seisuga 31.03.2025 oli 3,4 (31.03.2024: 2,9).

Aktsiainfo

EfTEN Real Estate Fund AS-i registreeritud aktsiakapitali suurus seisuga 31.03.2025 on 114 403 tuhat eurot (31.12.2024: sama). Aktsiakapital koosnes 11 440 340 aktsiast (31.12.2024: sama) nimiväärtusega 10 eurot (31.12.2024: sama).

EfTEN Real Estate Fund AS-i aktsia puhasväärtus seisuga 31.03.2024 oli 20,74 eurot (31.12.2024: 20,37 eurot). EfTEN Real Estate Fund AS-i aktsia puhasväärtus kasvas 2025. aasta esimese kolme kuuga 1,8%.

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

I kvartal
  2025 2024
€ tuhandetes
Müügitulu 7 858 7 961
Müüdud teenuste kulu -506 -418
Brutokasum 7 352 7 543
Turustuskulud -141 -200
Üldhalduskulud -1 006 -939
Muud äritulud ja -kulud -37 42
Ärikasum 6 168 6 446
Kahjum ühisettevõtetest -58 -50
Intressitulud 83 101
Muud finantstulud ja -kulud -1 803 -2 235
Kasum enne tulumaksu 4 390 4 262
Tulumaksukulu -223 -454
Aruandeperioodi puhaskasum 4167 3808
Aruandeperioodi koondkasum kokku 4 167 3 808
Kasum aktsia kohta
– tava 0,36 0,35
– lahustatud 0,36 0,35

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

  31.03.2025 31.12.2024
€ tuhandetes
VARAD
Raha ja raha ekvivalendid 19 038 18 415
Lühiajalised hoiused 0 2 092
Nõuded ja viitlaekumised 1 645 2 055
Ettemakstud kulud 128 138
Käibevara kokku 20 811 22 700
Pikaajalised nõuded 140 154
Ühisettevõtete osad 1 902 1 960
Kinnisvarainvesteeringud 380 160 373 815
Materiaalne põhivara 121 134
Põhivara kokku 382 323 376 063
VARAD KOKKU 403 134 398 763
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL
Laenukohustised 25 858 30 300
Võlad ja ettemaksed 3 056 3 245
Lühiajalised kohustised kokku 28 914 33 545
Laenukohustised 123 813 119 120
Muud pikaajalised võlad 1 923 1 928
Edasilükkunud tulumaksukohustus 11 244 11 097
Pikaajalised kohustised kokku 136 980 132 145
KOHUSTISED KOKKU 165 894 165 690
Aktsiakapital 114 403 114 403
Ülekurss 90 306 90 306
Kohustuslik reservkapital 2 799 2 799
Jaotamata kasum 29 732 25 565
OMAKAPITAL KOKKU 237 240 233 073
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 403 134 398 763

EREF_3kuud_vahearuanne_2025_est

1 2 3 4 5 6 … 1,555 1,556 1,557