Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

EfTEN Real Estate Fund AS’i aktsia puhasväärtus seisuga 30.11.2025

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS teenis 2025. aasta novembris konsolideeritud üüritulu 2 703 tuhat eurot, püsides oktoobriga samal tasemel. Fondi konsolideeritud puhasüüritulu (NOI) oli novembris 2 568 tuhat eurot, vähenedes kuuga 6 tuhande euro võrra.

2025. aasta üheteistkümne kuu jooksul teenis fond konsolideeritud üüritulu kokku 29,08 miljonit eurot, mis on 3,1% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Konsolideeritud EBITDA ulatus samal perioodil 24,45 miljoni euroni, kasvades aastatagusega võrreldes 1,9%.

Korrigeeritud rahavoog (EBITDA miinus laenude tagasimaksed miinus intressikulud) ulatus üheteistkümne kuu kokkuvõttes 11,9 miljoni euroni, kasvades aastatagusega võrreldes 19,9%, peamiselt seoses uute kinnisvarainvesteeringute soetusega eelmise aasta sügisel ja käesoleva aasta kevadel ning tulenevalt EURIBORi langusest. Fondi laenude kaalutud keskmine intressimäär oli novembri lõpus 3,99%.

Fondi konsolideeritud 11 kuu tulemuste põhjal on fond teeninud investoritele potentsiaalset brutodividendi 82,91 senti aktsia kohta, mis on 12,5% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Fondivalitseja jätkab aktiivselt portfellis olevate tugevate rahavoogudega objektide pangalaenude refinantseerimist eesmärgiga kasvatada dividendimaksete võimekust.

Novembris laekus fondile suunatud aktsiaemissiooni tulemusel 1,6 miljonit eurot. Uus aktsiakapital kanti äriregistrisse 27.11.2025 ning uued aktsiad on kauplemises alates 02.12.2025.

Fondi puhasväärtus (NAV) aktsia kohta oli novembri lõpus 20,7218 eurot, kasvades kuuga 0,7%.
EPRA NRV oli novembri lõpus 21,6145 eurot, suurenedes 0,6%.

EREF_reports_monthly_11.2025

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Tallinn: Tallinn plaanib uuendada Väike-Ameerika ja Luha tänavaid

TallinnUue-Maailma asumi tänavatele on plaanis luua turvalisem, rahulikum ja terviklikum linnaruum: tõstetud ristmikud, ühesuunaline liiklus ja laiemad kõnniteed.

Uue-Maailma asum on tiheda ja ajaloolise hoonestusega piirkond, kus tuleb üheaegselt arvestada nii kohalike elanike liikumisharjumuste, parkimiskohtade puuduse, tänava tehnilise seisukorra kui ka asumile omase miljööga. Tänaseks on mitmed piirkonna torustikud jõudnud eluea lõppu, sademeveesüsteem vajab terviklahendust ning haljastus on ebaühtlane.

Seetõttu plaanibki linn rekonstrueerida sealsed vee- ja kanalisatsioonitorustikud, rajada lahkvoolse sademeveesüsteemi, tõstetud ristmikud, ühesuunalised teelõigud, laiemad kõnniteed ning paremad haljastusvõimalused.

„Uue-Maailma tänavad on igapäevaselt väga intensiivses kasutuses ja nende tehniline seisukord vajab terviklikku uuendamist. Meie eesmärk on luua lahendus, mis arvestab piirkonna ajaloolise miljööga, parandab liiklusohutust ja teeb liikumise nii jalgsi, jalgrattaga kui ka autoga sujuvamaks,“ ütles Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti osakonna juhataja Aksel Johannes Part.

Valminud on projekteerimistingimuste eelnõu, mis seab lähteülesanded ehitusprojekti koostamiseks. Eelnõu on avalikul väljapanekul 4.–17. detsembrini Tallinna kaasamise veebis ja Kesklinna Linnaosa valitsuses, kus kõik saavad sellega tutvuda ja ettepanekuid esitada.

Eriti oodatud on igapäevase kasutaja tähelepanekud, millistes kohtades on täna ohtlik või ebamugav liikuda, kus esineb sademevee või niiskuse probleeme, millistes kohtades on tänava kõrgus või ligipääsud probleemsed, kus on vaja parandada haljastust või nähtavust.

Projekteerimistingimuste avalik tutvustus ja arutelu toimub 10. detsembril kell 17.30 Tallinna Kesklinna valitsuses (Nunne 18) ja ka Teamsi vahendusel. Kohtumisel selgitatakse kavandatavaid liikluslahendusi, tehnilisi tingimusi ning vastatakse küsimustele. Lisainfot leiab veebilehelt www.tallinn.ee/et/vaikeameerika

Kui kõik läheb plaanipäraselt, hakatakse Väike-Ameerika tänavat ehitama 2027. aastal. Tallinna linn on sõlminud USA-ga kaasrahastamise lepingu, mille järgi Ameerika Ühendriigid rahastavad uue USA saatkonnakompleksi kõrval asuva Väike-Ameerika tänava rekonstrueerimist üle miljoni euroga.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

EfTEN: Net Asset Value of EfTEN Real Estate Fund AS as of 30 November 2025

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS generated consolidated rental income of EUR 2,703 thousand in November 2025, remaining at the same level as in October. The Fund’s consolidated net rental income (NOI) amounted to EUR 2,568 thousand, decreasing by EUR 6 thousand month-on-month.

Over the eleven months of 2025, the Fund earned a total of EUR 29.08 million in consolidated rental income, an increase of 3.1% compared to the same period last year. Consolidated EBITDA for the period reached EUR 24.45 million, representing 1.9% increase year-on-year.

The adjusted cash flow (EBITDA minus loan principal repayments minus interest expenses) totalled EUR 11.9 million for the eleven-month period, increasing by 19.9% year-on-year. The increase was primarily driven by the cash flows from new investment properties acquired in the autumn of last year and in the spring of the current year, as well as by the decrease in EURIBOR. The Fund’s weighted average interest rate on loans was 3.99% at the end of November.

Based on the consolidated results for the eleven months of 2025, the Fund has generated potential gross dividends of 82.91 cents per share for investors, which is 12.5% more than in the same period last year. The management company continues to actively refinance bank loans secured by properties with strong cash flows, with the objective of increasing the Fund’s dividend distribution capacity.

As a result of the Fund’s share issue in November, the consolidated cash balance increased by EUR 1.6 million. The new share capital were registered in the Commercial Register on 27 November 2025 and new shares are listed on December 2, 2025.

The Fund’s net asset value (NAV) per share was EUR 20.7218 at the end of November, increasing by 0.7% over the month. The EPRA NRV was EUR 21.6145 at the end of November, increasing by 0.6%.

EREF_reports_monthly_11.2025

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Statistika: eluasemelaenude turg soosib elamispindade turgu

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

Eesti Panga andmetel oli kommertspankade väljastatud eluasemelaenude käive ehk väljastatud uute laenude summa 2025 III kvartalis 665 miljonit eurot.  Aastaga suurenes eluasemelaenude käive jõulise 10,9% võrra, kuid seda on varasema kolme kvartaliga võrreldes märksa vähem.

Perioodil 2024 III kuni 2025 II oli eluasemelaenude aastane käibe kasv 32 ja 42% vahemikus. Laenukäive kerkis sedavõrd kiirelt paljuski 2023. aasta ja 2024. a esimese poole madala võrdlusbaasi tõttu.

Vaatamata madalale võrdlusbaasile on eluasemelaenude käive kerkinud igal juhul väga kõrgele.

Hinnates laenukäivet suhtena sisemajanduse kogutoodangusse moodustab 2025 III kvartalis väljastatud eluasemelaenude maht 6,0% sisemajanduse kogutoodangust. Viimase 12 aasta baasil ajalooline keskmine laenukäive versus sisemajanduse kogutoodang on olnud 5,0%.

Arvestama peab, et laenu käibe taga on osalt laenude refinantseerimine ehk ühest pangast teise viimine, mille eesmärk on enamasti soodsama intressimäära peale minemine. Refinantseerimisel puudub enamasti sisuline mõju kinnisvaraturule ja -tehingutele.

Siiski tuleb tõdeda, et laenuturg on väga aktiivne. Pangad konkureerivad klientide pärast. Seega on laenupakkumine väga tugev, mis omakorda soosib elamispindade turgu ja tehinguid.

Küll peab arvestama, et oodates majanduslanguse lõppemise järel elamispindade turu praeguselt tasemelt veelgi aktiivsemaks muutumist, peab laenukäibe osakaal sisemajanduse kogutoodangu suhtes praeguselt kõrgelt tasemelt veelgi kasvama. See tähendaks juba noort laenubuumi.

 

Eluasemelaenude käive vs sisemajanduse kogutoodang

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

1Partner: kinnisvaraeksperdid usuvad, et uute korterite laojääk Tallinnas kasvab veelgi

1PartnerKinnisvaraekspertide hinnangul kasvab järgmisel aastal Tallinna uusarendustes müügil olevate vabade korterite arv veelgi, selgus 1Partner Kinnisvara eestvedamisel läbi viidud küsitlusest, milles osales 122 kinnisvaravaldkonna professionaali.

Kaks kolmandikku küsitluses osalenud kinnisvaraekspertidest arvavad, et uute korterite laojääk järgmisel aastal kasvab. “Protsess, kus mingi perioodi jooksul ehitatakse juurde selgelt rohkem kui eest ära müüakse, toob kaasa ülepakkumise. Olukorrale hinnangu andmiseks on vaja mõista ka selle tekkepõhjuseid,” kommenteerib uusarenduste turu perspektiivi 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri.

1Partner Kinnisvara analüütiku hinnangul on uute kodude kiires tempos valmimise peamine põhjus efektiivsus. “Korraga rohkem ehitades püüavad arendajad korraga topeltefekti – hinnavõitu nii mahuefektilt kui inflatsioonist tuleneva hinnatõusu ennetamiselt,” kommenteerib Vääri ning lisab, et just nii suudetakse lõpphindu juba mõnda aega suhteliselt samal tasemel hoida.

Elia Vääri sõnul ei ole tänasel viisil kasvav laojääk iseenesest kriisisignaal, vaid esmajoones kinnitus siinsete arendajate tugevusest ja piisavast kapitaliseeritusest. “Probleem oleks meil kindlasti siis, kui turul tehinguid ei toimuks. Samas on viimase aasta jooksul tehingute arv püsinud stabiilne ja turg aktiivne. Mitte küll tippaegade moodi aktiivne, kuid siiski täiesti toimiv,” nendib Vääri ja lisab samas, et väga pikka aega sellisel moel riiulisse tootmine ka kesta ei saa.

“Ehitussektori sisendhinnad liiguvad jätkuvalt ülespoole ja iga uus projekt on arendajale tulevikus kindlasti kulukam. Kuni müügihind ei ole tõusma hakanud, on ostjate jaoks hea aeg, sest valikut tuleb üha juurde, sissetulekud tõusevad ja intressikeskkond on stabiilne, ” ütleb Elia Vääri.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Swedbank: Hinnatõus järgmisel aastal aeglustub

SwedbankHinnad langesid novembris oktoobriga võrreldes 0,2%. Hindade alanemise taga oli turismiteenuste hooajaline odavnemine. Samas mootorikütused kallinesid oluliselt. Aasta kokkuvõttes ulatub hinnatõus Swedbanki prognoosi järgi umbes 5%-ni. Järgmiseks aastaks ootame 3%-list inflatsiooni. Maksutõusud ja riiklike tasude kasv moodustavad üle poole nii selle kui ka järgmise aasta hinnatõusust.

Kaalutud keskmine netopalk tõuseb järgmisel aastal Swedbanki prognoosi järgi 11% võrra. Seega peaks palgasaajate reaalne ostujõud järgmisel aastal oluliselt tõusma. Sissetulekute oodatav kasv järgmisel kuul on juba toonud kaasa nii tarbijate kui kaupmeeste kindlustunde tõusu.

Puhkusereisid, lennukipiletid ja majutusteenused odavnesid novembris eelneva kuuga võrreldes. Oktoober oli tänu koolivaheajale aktiivne reisimise kuu. Novembris nõudlus reisiteenuste järele vähenes ja seetõttu langesid ka hinnad. Kuigi turistide arv on sel aastal kasvanud, on hotelle rohkem ja täituvus jääb eelmisele aastale alla.

Mootorikütuste hinnad tõusid novembris oluliselt. Hinnad tanklate tabloodel on veidi odavamad, kui enne hinnasõja algust, samas on klientidele pakutavad hinnasoodustused, mida riiklikus statistikas ei arvestata, väiksemad kui varem.

Toiduained kallinesid novembris kuuga 1% võrra. Kala, köögiviljade ja leivatoodete hinnad tõusid.

Üüri hind tõusis novembris kuuga 0,5% võrra. Kommunaalmaksetest kallines mõnevõrra elektri hind, sest tuulevaiksed ilmad ei soosinud odavama elektri tootmist. Samas küte mõnes piirkonnas odavnes.

Rõivaste ja jalatsite hinnad tõusid kuuga 1% võrra. Tugeva konkurentsi ja kidura müügi tõttu on rõivad ja jalanõud siiski 5,7% odavamad kui aasta varem.

Aastaga kerkisid hinnad 4,9%. Toit oli novembris aastatagusest 6,1% võrra kallim. Toiduainetest on aastaga kõige rohkem kallinenud maiustused ja kohv.

Kehv müük mõjutab toidupoodide majandustulemusi. Statistikaameti esialgsetel andmetel on toidukaupluste kasumlikkus selle aasta esimese üheksa kuu jooksul oluliselt vähenenud. Samas toidutööstuste kasumlikkus aastatagusega võrreldes paranes. Kütusemüüjate kasumlikkus püsis esimese kolme kvartali jooksul eelmise aastaga võrreldaval tasemel.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Coop Pank: Kui palju mõjutab seisukord maja või korteri kindlustusvõimalusi?

Coop PankKuigi uusarendused koguvad populaarsust, on 90% Eesti eluruumidest ehitatud eelmisel sajandil. Mida vanem on maja või korter, seda keerulisem on seda ka kindlustada ning omanikud kurdavad selle üle sageli erinevates sotsiaalmeediagruppides. Kuidas kindlustada vanemat elumaja, selgitas Coop Panga Kindlustusmaakleri juht Raivo Piibor.

Piibor kinnitas, et Eestis saab kindlustada ka vanemaid elumaju, muu hulgas ka neid, mis on ehitatud enne 1960. aastat, ent nende kindlustuslahendused sõltuvad konkreetse hoone seisukorrast ja kindlustusfirma tingimustest.

Ta ütles, et iga hoone, kus elatakse, on kellegi kodu ja väärib kaitset ootamatuste eest. „Kodu – olenemata sellest, kas see on uus või vana, väga heas või veidi kehvemas seisukorras – on koht, kus iga inimene tunneb end kõige turvalisemalt. Kui kellegi koduga peaks juhtuma õnnetus, näiteks tulekahju, veekahjustus või torm, kaob hetkega ka selles kodus elavate inimeste turvatunne ja stabiilsus. Kodukindlustus aitab taastada mitte ainult hoonet, vaid ka emotsionaalset ja praktilist turvatunnet,” rääkis Piibor.

Sellepärast julgustab ta inimesi kindlustama ka vanemaid eluhooneid ja tõi välja, millistel tingimustel seda teha saab. „Kindlustusfirma kindlustab ainult sellised hooned, mis on kasutuskõlblikud ja hooldatud. See tähendab, et katus peab olema vettpidav ja terve. Seinad ja vundament peavad olema stabiilsed. Elektri- ja küttesüsteemid peavad olema ohutud. Hoones ei tohi olla hallitust, mädanikku ega konstruktsioonivigastusi,“ loetles Piibor.

Muuhulgas on kindlustuse olemasolu tähtis siis, kui vanemat hoonet soovitakse osta kodulaenuga või soovitakse see panna uue kodu ostmisel pangalaenule lisatagatiseks – mõlemal juhul on kindlustuse olemasolu laenulepingu oluline eeldus, sest see kaitseb õnnetuse korral nii laenuvõtjat ennast kui ka panka. Mõningatel juhtudel võivad pangad rahastada ka ilma kindlustuseta hoone renoveerimisplaane, ent sellisel juhul lepitakse väga täpselt kokku, mis ajaks jõuab maja kindlustamiseks vajalikku seisukorda.

Kindlustamise eripärad

Piibor lisas, et kui hoone on lagunemisjärgus või elamiskõlbmatu, ei pruugi kindlustus seda võtta kindlustuskaitse alla või pakub ainult osalist kaitset.

Näiteks IF Kindlustus kindlustab ka enne 1950. aastat ehitatud maju, kui need on heas seisus. Vajadusel küsitakse fotosid või tehakse hindamine. ERGO kindlustab vaid elamiskõlblikke hooneid ja vigade korral välistatakse osa riske, PZU ka vanu maju, kuid torustiku ja elektri vanus mõjutab riski ning BTA puhul on vanade majade kindlustusel sageli suurem omavastutus.

Piibor selgitas, et üldiselt võib kindlustusfirma kindlustuse pakkumisest keelduda või piirata kaitset, kui hoone on tühjana seisnud üle kuue kuu, selle konstruktsioonid on kahjustatud – näiteks katus on läbi vajunud ja seinad pragunenud –, elektri- või küttesüsteemid on ohtlikud või vanad, hoonel puudub kindlustusväärtus ehk see pole majanduslikult taastatav. Viimane tähendab, et hoone on nii halvas seisukorras, et selle parandamine või ülesehitamine ei ole rahaliselt mõistlik ega tasuv.

Piibor toob välja ka neli peamist sammu, millest alustada vanema eluhoone kindlustamist:

  1. Tee kindlustusele fotod hoonest: katus, torustik, elektrisüsteem, küttekolded.
  2. Pane kirja viimati teostatud remontide ajad (nt torud 2010, katus 2015).
  3. Kui midagi on amortiseerunud, planeeri parandused – tehtud parandused võivad aidata vähendada ka kindlustusmakset.
  4. Küsi samade andmete alusel kindlustuspakkumist mitmelt firmalt ja arvesta, et hindamiskriteeriumid võivad erineda või pöördu aja kokku hoidmiseks kindlustusmaakleri poole, kes ise pakkumised võtab ning võrdluse koostab.
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eesti Pank: Novembris põhjustas hinnakasvu toiduainete ja energia kallinemine

Eesti PankTarbijahinnaindeksi aastakasv kiirenes statistikameti andmetel novembris 4,9%ni. Kui jätta välja selleaastaste uute maksude ja maksutõusude mõju, jäänuks novembris Eesti hinnakasv siiski umbes 2% juurde, mis on võrreldav kogu euroala inflatsiooniga. Oktoobriga võrreldes odavnesid hinnad novembris 0,2%, mille põhjustasid turismiteenused, kuid see on hooajaline. Pärast paarikuist vahepausi jätkus toiduainete hinnatõus ja algas kütteperioodile iseloomulik energiahindade kallinemine.

Energiahinnad, mis on kogu aasta vältel hinnakasvu tagasi hoidnud, hakkasid novembris uuesti kallinema. Jahedamate ilmadega tarbitakse rohkem elektrit ja see viis elektri börsihinna novembris tagasi umbes 100 euro juurde megavatt-tunni eest. Samuti kallinesid novembris mootorikütused (8,7%), mis on varasematel kuudel olnud soodsamad. Septembri alguses hakkasid tanklaketid üksteise järel hindu langetama ning autokütuste hinnad püsisid madalamal tasemel oktoobriski.

Tarbekaupade hinnakasv on tänavu järjest aeglustunud ja jäi novembris 1% lähedusse. Riided ja jalatsid odavnesid novembris aastaga 6%, mis on üks järsumaid odavnemisi euroala riikides. Hinnalangus on aidanud kaasa riiete ja jalatsite segmendi jaemüügimahu kasvule. Turismiteenuste, eelkõige puhkusereiside, hotellide ja lennupiletite hinnad on muutunud väga heitlikuks ja sõltuvad palju nii hooajalisest nõudlusest kui ka kampaaniatest.

2025. aasta keskmine hinnakasv ulatub 5% lähedusse, kuid 2026. aastal hinnakasv Eesti Panga prognoosi kohaselt taltub ja pidurdub 3,1%ni. Ühelt poolt aeglustub järgmisel aastal maksutõusudest põhjustanud inflatsioon. Teisalt lisab hinnakasvuks survet järgmiste aastate ulatuslik eelarvepuudujääk ja sellega tehtav rahasüst majandusse.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Rahandusministeerium: Hinnad on viimastel kuudel langenud

RahandusministeeriumInflatsioon oli sügiskuudel oodatust madalam. Hinnad on viimase kolme kuuga langenud 1,3 protsenti, mida saab peamiselt selgitada hooajaliste tegurite ja maailmaturul langenud toormehindadega, aga ka tihenenud konkurentsiga kütuseturul.

Naftahinnad on jätkuvalt langemas ja on eurodes mõõdetuna ligi viiendiku madalamad kui aasta tagasi. Naftatoodang ületab nõudluse kasvu ning maailmamajanduse nõrkus on viinud hinnad 2021. aasta alguse tasemele. Toidutoorme hinnad välisturgudel on pärast suvekuudel saavutatud kõrgtaset hakanud samuti alanema.

Toiduainete hinnatõus on novembris aeglustunud 6,5 protsendini, suvel ulatus see veel 9 protsendini. Kuigi jaekaubandus näitab taastumise märke, on palgatulu ostujõud tänavu languses. Selle tõttu kahaneb toidu- ja tööstuskaupade müük ning jaeketid peavad tarbijate ligimeelitamiseks tegema allahindlusi, samas on kasvav trend ostud välismaisetest veebipoodidest.

Alusinflatsioon aeglustus novembris 5,4 protsendini, mis on üks selle aasta madalamaid näitajaid. Valdavalt on selle taga teenused, mille hinnad on sel aastal olnud üsna kõikuvad. Samas on järk-järgult pidurdunud ka tööstuskaupade hinnatõus, mida võib osaliselt selgitada euro tugevnemisega dollari suhtes.

Mõne teenuse puhul hakkab silma sesoonsuse süvenemine. Vaba aja ja reisiteenuste hindu tõsteti suvel suures ulatuses, kuid sügisel on neid kohati isegi rohkem langetatud. Teisisõnu on mitmete teenuste hinnad hoolimata tänavustest maksumuudatustest jäänud eelmise aasta tasemele või isegi langenud, näiteks puhkusepakettide ja majutuse puhul.

Aasta keskmine inflatsioon jääb tänavu 5 protsendi juurde. Järgmisel aastal hakkab maksumeetmete mõju taanduma ja toidu hinnatõusu pidurdumine peaks jätkuma, mis väljendub ka madalamas inflatsioonis.

Statistikaameti andmetel langesid hinnad novembris võrreldes eelmise kuuga 0,2 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes ulatus hinnatõus 4,9 protsendini. Euroalal kiirenes hinnatõus esialgsel hinnangul 2,2 protsendini ning peamisteks teguriteks on energiahindade languse taandumine ja teenuste hinnatõusu mõningane kiirenemine.

251208 Hinnad on viimastel kuudel langenud

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks tõusis novembris aastaga 4,9%

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks novembris võrreldes oktoobriga 0,2% ning tõusis mulluse novembriga võrreldes 4,9%. Eelmise aasta novembriga võrreldes olid kaubad 2,9% ja teenused 7,9% kallimad.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski selgitas, et üldist hinnatõusu veavad peamiselt toidukaubad, millel on tarbijahinnaindeksis kõige suurem osakaal. „Septembris ja oktoobris toidukaupade hinnad langesid, kuid novembris hakkasid taas tõusma,“ lisas Veski.

Toidukaubad kallinesid novembris võrreldes oktoobriga 1%. Toidu hinnatõusu mõjutasid enim köögivilja 1,9%, juustu 3,3%, värske või jahutatud kala 7,7% ning leivatoodete 2,7% hinnatõus. Vastupidist mõju avaldasid värskete puuviljade ja marjade 1,4% ning vorstide ja suitsulihatoodete 1% hinnalangus.

„Võrreldes selle aasta oktoobriga võis novembris täheldada hinnalangust puhkusereiside, lennupiletite ning hotellimajutuse juures,“ kommenteeris Veski. Elekter kallines kuuga 1,6%. Bensiinihind tõusis novembris 8,1% ning diislikütuse hind 10,8%. Riiete ja jalatsite hinnad tõusid kuuga 1%. Kulutused eluasemele kasvasid 0,3%, sealhulgas üürikulud 0,5%.

„Võrreldes 2024. aasta novembriga langesid suurtest tooterühmadest riiete ja jalatsite hinnad 5,7% ning vaba aja hinnad 0,1%, toidukaubad olid aga 6,5% kallimad,“ tõi Veski indeksi aastases võrdluses välja.

Toidukaupade 6,5% hinnatõusu mõjutas võrreldes mulluse novembriga kõige rohkem liha ja lihatoodete 7,1% hinnatõus, samuti piima, piimatoodete ja munade 8,4% kallinemine ning puuviljade 6,3% ja šokolaadi 27,8% hinnatõus. Aastaga on odavnenud värske köögivili 5,5%, suhkur 8,2%, oliiviõli 15% ning jahu ja tangained 2,6%.

251205 Tarbijahinnaindeks tõusis novembris aastaga 4,9%

Tarbijahinnaindeksi muutus tooterühmades, november 2025

Tooterühm

oktoober 2025 – 
november 2025, %

november 2024 – 
november 2025, %

KOKKU

-0,2

4,9

Toit ja mittealkohoolsed joogid

1

6,5

Alkohoolsed joogid ja tubakas

0,3

5,8

Riietus ja jalatsid

1

-5,7

Eluase

0,3

3,3

Majapidamine

-0,2

1,9

Tervishoid

0,4

11,1

Transport

0,1

10,6

Side

1

2,4

Vaba aeg

-6,6

-0,1

Haridus ja lasteasutused

0

1,6

Söömine väljaspool kodu, majutus

-0,2

5,3

Mitmesugused kaubad ja teenused

0,1

4,6

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Andmed on avaldatud 5.12 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Bigbank: Töötleva tööstuse kehv tulemus oktoobris teeb murelikuks

BigbankStatistikaameti värske ülevaate kohaselt kahanes töötleva tööstuse toodang juba teist kuud järjest. Kui septembris oli langus aasta lõikes -0,7%, siis oktoobris -1,4%. Töötlev tööstus moodustab kogu SKP lisandväärtusest 12,5%. See tähendab, et neljanda kvartali SKP kasv võib tulla tagasihoidlikum kui me võibolla algselt eeldasime. Kui kahe viimase kuuga mingit imet ei juhtu ja tööstussektor kasvule ei pööra.

Murelikuks teeb ka see, et välisnõudlus ei ole nii kiiresti taastunud, kui me seda sooviksime. Eksport vähenes aasta võrdluses 2,2%. Kui eksport ei kasva, siis ei ole ka kasvu terves majanduses, sest siseturg ei ole Eestis nii suur, et kogu majandust jätkusuutlikule kasvule vedada.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Luminor: Ekspert selgitab: millal tekib kinnisvaraturul soodne hetk kodu ostmiseks?

Luminor BankKinnisvara ostmisel jäädakse sageli ootama sobivat põhjust, olgu selleks madal hind, parim intress või muu hea hetk. Luminori kodulaenude valdkonnajuhi Helina Kikase sõnul võib ostuotsuse edasilükkamine kaasa tuua olukorra, kus soodne turuolukord muutub enne, kui ostja jõuab otsuseni.

Kui kiire euribori tõus hoidis koduostuhuvilisi pikalt tagasi, siis intressimäärade alanemine on muutnud laenuturu taas aktiivsemaks. „Kinnisvaraturgu on keeruline ajastada. Hinnalanguse ootamine ei ole realistlik, sest kinnisvarahinnad liiguvad üldjuhul elukalliduse ja töötasudega sarnases tempos,“ selgitas Kikas.

Euribori langus on turuolukorda selgelt muutnud. Kui varem pidurdas koduostu kõrge euribor, siis nüüd on see langenud veidi üle 2% tasemele, kuhu see Kikase sõnul prognooside järgi teatud ajaks ka jääb. „Arvestades, et veel hiljuti ületas euribor 4% piiri, võib praegust taset pidada kodu ostmiseks üsna soodsaks. Samuti on ajas vähenenud pankade marginaalid, mis on laenutingimusi veelgi parandanud,“ märkis ta.

Kikase sõnul ei ole kinnisvara ostmise edasilükkamine alati seotud üksnes majanduslike põhjustega. „Sageli jääb otsus venima, sest soovitakse leida kodu, mis vastaks kõikidele ootustele. Kodu ostmine on suur otsus ja loomulikult soovitakse, et see oleks õige valik. Ent sageli jääb tehing tegemata, sest loodetakse, et ilmub midagi veel paremat. Samal ajal võivad aga kasvada nii kinnisvara hinnad kui ka intressid,“ ütles Luminori kodulaenude valdkonnajuht.

Statistika näitab, et Eesti elanikud maksavad oma kodulaenu keskmiselt kümne aastaga ning vahetavad kodu elu jooksul kaks kuni kolm korda. „Kinnisvara ostmist ei tasu käsitleda kui lõplikku valikut kogu eluks, vaid pigem kui pikaajalist investeeringut. Mida varem suudetakse omale kinnisvara soetada, seda suurem on potentsiaalne kasu, kui see soovitakse hiljem maha müüa, et kolida näiteks uuemasse või suuremasse koju,“ sõnas Kikas.

Lisaks selgitas Helina Kikas, et kodulaenu algusperioodil võib kodulaenu kuumakse tunduda väga suur ja tõenäoliselt see seda ongi, kuid tasub arvestada, et koos sissetuleku kasvuga muutub see aja jooksul proportsionaalselt väiksemaks.

Luminori kodulaenude valdkonnajuhi sõnul tasub koduost teha siis, kui selleks on olemas võimalus ja valmisolek. „Laenukohustuse ees hirmu tundmine on täiesti mõistetav. Pangad ja laenuhaldurid on valmis vastama kõigile küsimustele ning aitama leida sobiva lahenduse. Ühest küljest ei tohi ühegi suure otsusega kiirustada, kuid teisest küljest on alati ka oht, et hea võimalus jääb liigse ootamise tõttu kasutamata.“

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Baltic Horizon Fondi tütarettevõte BOF Sky SIA sai rendilepingu lõpetamise teate

Baltic HorizonFondivalitseja Baltic Horizon Capital AS teatab käesolevaga, et Baltic Horizon Fondi tütarettevõte BOF Sky SIA sai oma rentnikult, ettevõttelt Skai Baltija, rendilepingu lõpetamise teate. Skai Baltija opereerib Riias, BOF Sky kinnistul ligikaudu 2 600 m² suurust kauplust.

Fondivalitseja hinnangul ei ole rendilepingu lõpetamise kavatsus, mille jõustumise kuupäevaks on märgitud 2026. aasta jaanuari lõpp, lubatud ja see loetakse alusetuks, kuna kehtiva rendilepingu kohased katkestamatud renditingimused kehtivad kuni 2029. aasta lõpuni.

Fond vaidlustab vajadusel nimetatud lõpetamise teate kohtus ning nõuab hüvitist kogu kahju eest, mis Fondile kui rendileandjale tekiks juhul, kui üürnik tõepoolest ebaseadusliku lõpetamisega edasi läheb.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Statistikaamet: Oktoobris vähenes tööstustoodang 1,1%

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta oktoobris püsivhindades 1,1% vähem toodangut kui mullu samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 5,4% ja energeetikas 0,3%, kuid kahanes töötlevas tööstuses 1,4%.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul vähenes töötleva tööstuse toodang oktoobris teist kuud järjest. „Oktoobris kasvas tööstustoodangu maht küll pooltes töötleva tööstuse tegevusalades, kuid sektori kogumahu kahanemist põhjustasid eelkõige arvutite ja elektroonikaseadmete (3,1%), toiduainete (1,9%) ning elektriseadmete (6,8%) tootmise vähenemine. Väike kahanemine oli ka puidutöötlemises – 0,8%,“ lisas Bunder.

„Arvutite ja elektroonikaseadmete toodangu vähenemise taga on peamiselt eelmise aasta kõrge võrdlusbaas ehk 2024. aasta oktoobri suured tootmismahud. Toiduainete tootmise kahanemist tingis aga peamiselt lihatoodangu 3,8% ja kalatoodangu 6,9% vähenemine,“ selgitas Bunder.

Suurematest tegevusaladest suurenes metalltoodete (3,7%), ehitusmaterjalide (10,3%) ning mööblitootmine (9,9%).

Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2025. aasta oktoobris 66,3% välisturule.

Võrreldes 2024. aasta oktoobriga jäi töötlevas tööstuses tööstustoodangu müük jooksevhindades pea samale tasemele, kahanedes 0,1% (kalendaarselt korrigeeritud andmetel).

„Välismaale müüsid Eesti tööstusettevõtted toodangut vähem kui mullu ning ekspordimaht kahanes 2,2%. Siseturu müük kasvas aga 3,9%,“ rääkis Bunder.

251205 Oktoobris vähenes tööstustoodang 1,1% 1

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti oktoobris võrreldes septembriga tööstuses kokku 2,4% ning töötlevas tööstuses 1% rohkem toodangut.

Energeetikas vähenes oktoobris elektri tootmine koguseliselt (MWh) 8,4%, kuid soojuse tootmine kasvas 3,9%.

251205 Oktoobris vähenes tööstustoodang 1,1% 2

Tööstustoodangu mahuindeks – indeks, mis näitab toodetud tööstustoodangu mahu muutust püsivhindades võrreldes baasperioodiga. Toodangu arvutamiseks püsivhindadesse kasutatakse tootjahinnaindeksit.
Tööstustoodangu müügiindeks – indeks, mis näitab müüdud tööstustoodangu maksumuse muutust jooksevhindades võrreldes baasperioodiga.

Tööstus on suurim majandussektor ja majanduskasvu oluline vedaja. Tööstustoodangu indeks hõlmab kolme sektori ehk mäetööstuse, energeetika ja töötleva tööstuse majandusnäitajaid.

Tööstustoodangu indeksi koostamiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Andmed on avaldatud 4.12 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Välisinvestorid tulevad Tallinnasse: Crystal Key Awards toob märtsi lõpus kokku Eesti kinnisvara tipud

Crystal Key AwardsEesti esimene valdkonnaspetsiifiline auhinnagala ühendab 400+ otsustajat ning annab investoritele ühe õhtu jooksul pildi turu paremikust.

26. märtsil 2026 toimub Tallinnas esmakordselt Crystal Key Awards – kutsetega auhinnagala, mis tõstab esile visiooni, kvaliteedi ja uuenduslikkuse Eesti kinnisvaras. Gala peetakse Tallinna Kruiisiterminalis, kuhu oodatakse 400+ tippjuhti, arendajat, arhitekti, investorit ja valdkonna mõjuisikut Eestist ja välismaalt.

Sündmuse fookuses on ligi 20 kategooriat, mis katavad kogu kinnisvaraturu väärtusahela arendusest ja arhitektuurist kuni investeeringute, jätkusuutlikkuse ja turunduseni. Zürii tööd juhib Tõnu Toompark, tunnustatud kinnisvaraanalüütik, koolitaja ja autor.

”Crystal Key Awards auhinnagaala eesmärk on tuua eristuvate tegude taha selged kriteeriumid. Hea projekt ei ole ainult ilus – see on läbimõeldud, toimiv ja mõjus. Soovime, et tunnustused aitaksid tõsta kogu sektori professionaalset latti,” selgitab Toompark, kes on koostanud kategooriate kriteeriumid ja aidanud välja töötada žürii hindamisprotsessi.

Crystal Key Awards asutaja, 12+ aastat kinnisvaras tegutsenud Bill Valdre: “Töötasime välja formaadi, mis loob usaldust: sõltumatu žürii, läbipaistvad kategooriad ja väärikas tulemus. See on kutse kord aastas toimuvaks dialoogiks ja võimalus tuua kokku välisinvestorid, Eesti parimad arendusprojektid ja nende taga olevad inimesed.” Valdre lisab:“Ühe õhtuga saab investor selge pildi turu paremikust ja kohtub kõrge potentsiaaliga arenduste võtmeisikutega.”

Žürii täiskoosseis ja nominentide info avalikustatakse järk-järgult lähinädalatel. Pärast galat avaldatakse võitjad, fotogalerii ja videoülevaate ametlikel kanalitel.

Rohkem infot: crystalkeyawards.ee

Lisainfo & meedia

Meedia ja üldkontakt: info@crystalkeyawards.ee
Partnerlus ja sponsorlus: partners@crystalkeyawards.ee
Anett Kutti
anett@crystalkeyawards.ee
Tel. +372 522 2991
www.crystalkeyawards.ee

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine