Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on asunud Kliimaministeeriumi taotlusel ette valmistama Rapla ja Pärnu maakondade maavarade teemaplaneeringu koostamise lõpetamist. Kuna planeeringu eesmärk on koostamise käigus muutunud, on edaspidi otstarbekas piirkonna maavarade kasutust käsitleda üksikjuhtumitena vastavalt jooksvale vajadusele.
Planeeringu projektijuhi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõuniku Agnes Lihtsa sõnul näeb planeerimisseadus ette võimaluse maakonnaplaneeringu koostamine lõpetada, kui ilmnevad nüansid, mis välistavad selle elluviimise või kui eesmärk koostamise käigus oluliselt muutub. “Praeguseks on ilmnenud mitmed maavarade paiknemise ja käsitlemisega seotud asjaolud, mis planeeringu algset eesmärki täita ei võimalda,” märkis ta.
Teemaplaneering algatati 2023. aastal eesmärgiga lahendada Rapla ja Pärnu maakondades ehitusmaavarade varustuskindluse tagamisega seotud probleemid, seada kaevandamisel riiklikud strateegilised maakasutusprioriteedid, sh perspektiivsete ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning kaevandamisalade paiknemine, samuti määrata kindlaks olemasolevate karjääride laiendamise võimalused.
“Tänaseks on selgunud, et näiteks liiva ja kruusa alad on maakonna tasandil planeeringu mõttes küllaltki väikesed – enamasti 10 kuni 20 hektari suurused – ja seotud konkreetsete taristu- või ehitusobjektidega, mistõttu on keeruline neid pikaajaliselt ette planeerida. Lubja- ja dolokivi osas on vajalik leida paar uut kohta piirkonna varustuskindluse tagamiseks, mida on mõistlik teha üksikjuhtumitena,“ selgitas Kliimaministeeriumi ehitusmaavarade valdkonna juht Harry Kuivkaev.
Eelmisel aastal muutus ka riiklik turba kaevandamiseks sobivate alade nimekiri, mis mõjutas suuresti riigi huviga turbaalade planeerimist. Niisamuti ei ole enam vajadust planeerida ehitusmaavarasid Rail Balticu raudtee rajamiseks, kuna planeeringu ajakava ei võimalda projekti elluviimist mõjutada ning enamikes piirkondades on vajalik materjal tänaseks olemas.
Kuivkaevu hinnangul on seni tehtud töö tulevikus siiski palju abiks. „Rapla ja Pärnu teemaplaneeringu raames koostatud varustuskindluse ja nõudluse analüüsi, valminud esmast kaarti ning teisi hinnanguid saab edaspidi kasutada riigi huvi hindamisel, kaevandamisloa andmise otsuste ja muude analüüside tegemisel. See omakorda võib tähendada menetlusaegade lühenemist, sest osa tööst on juba tehtud.”
Lisaks on valmimas Harju maakonna maavarade teemaplaneering, milles esitatud leevendusmeetmeid, tingimusi, soovitusi ja puhveralasid on võimalik kaaluda ja rakendada väljaspool Harju maakonda ka teistes Eesti piirkondades.
“Rapla maakonnaplaneeringu 2030+” ja “Pärnu maakonna planeeringu” maavarade teemaplaneering ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise koostamise lõpetamise eelnõu esitatakse valitsusele kinnitamiseks sel sügisel.
Selle aasta teises kvartalis aeglustus palgakasv statistikaameti parandatud andmete järgi 5,9%ni. Keskmise palga kasvu aeglustas kõige rohkem avalik sektor – tervishoiu ja hariduse tegevusalal suurenes palk varasemast aeglasemalt.
2025. aasta esimeses kahes kvartalis Eesti majanduse maht kasvas. Ekspordi kasv jätkus ja eratarbimine taastus. Tööturul on näha esimesi positiivseid märke.
MKM-i majandusanalüütiku Karel Lemberi sõnul näitab Statistikaameti tänane hinnang, et Eesti majandus on vaikselt kasvama hakanud, suurenedes teises kvartalis 0,9%. Majanduskasvu veab energeetikasektor, kuid pidurdab ehitus.
Statistikaameti parandatud andmete järgi oli 2025. aasta teises kvartalis keskmine brutokuupalk 2126 eurot, mis on 5,9% kõrgem kui 2024. aastal samal ajal.
Alates 8. septembrist saavad kolme- ja enamalapselised vähekindlustatud pered taotleda Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusest (EIS) uuenenud tingimustel kodutoetust elamistingimuste parandamiseks. Tõusnud on toetuse suurus ja laienenud sihtrühm.
Sügise lähenedes hakkavad paljud õpinguid või tööelu alustavad noored otsima oma esimest kodu. Ent kas tasub kohe kinnisvara soetada või on targem alustada üürikorteriga? Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova ja Kinnisvara24 tegevjuht Urmas Uibomäe selgitavad, milline on hetke turuolukord ning mis argumendid räägivad nii ostmise kui üürimise kasuks.
Kinnisvara täiendkoolitus toimub neljal õppepäeval 27.10–04.11.2025. Koolitus on suunatud kõigile, kes soovivad süvendada oma teadmisi kinnisvarast, ning on suurepärane võimalus kinnisvaramaakleritele, -spetsialistidele ja -hindajatele enesetäienduseks ja kutseeksami ettevalmistuseks.
Arco Vara AS annab teada oma kavatsusest emiteerida 2025. aasta septembris võlakirju. Pakkumise täpsed tingimused ja ajakava avalikustatakse lähiajal.
Kui uskuda täna avaldatud II kvartali keskmise palga numbreid, siis läheb meil väga hästi. Isegi ülihästi. Eesti keskmine palk oli II kvartalis 2284 eurot, Tallinnas koguni 2646 eurot. Kui nüüd andmetes kuskil mingit viga ei ole, siis teeb see keskmise palga aastakasvuks 13,8%, Tallinnas 10,5%. See on väga kiire palgakasv, mis tõstab silmnähtavalt inimeste reaalseid sissetulekuid, sest hinnatõusu numbrid jäävad kaugele maha. See on ka põhjus, miks valitsus rõõmustab, sest sotsiaalmaksu laekumised on kõvasti paremad kui planeeriti.
Trigon Property Development AS tegeleb kinnisvaraarendusega. 30.06.2025 seisuga omas AS Trigon Property Development ühte arendusprojekti, milleks on 13,2 hektari suurune maa-ala Pärnu linnas, Eestis. Alale on planeeritud luua äri-, tööstus- ja logistikapark. Ettevõtte eesmärk on leida huvitatud ettevõtteid, kes sooviksid tuua oma äritegevuse (tootmine, logistika) Trigon Property Development AS arendusprojekti alale Pärnus, mis võimaldaks Ettevõttel lisada väärtust enda omandis olevatele kruntidele. Kuna ettevõtte peamine eesmärk on olemasolevate maade müük, siis on kinnisvarainvesteeringud kajastatud varudena.
