Esimeses kvartalis kiirenes Eesti majanduse reaalkasv 2,4 protsendini ja rahaliselt kasvas majanduse maht 6 protsenti. Elanike sissetulekute suurenemine tulumaksureformist on jõudnud osaliselt tarbimisse. Üldine kindlustunne majanduses on paranenud juba 2024. aasta algusest, kuid Lähis-Ida konflikt on toonud vähemalt ajutise katkestuse.…
Eesti majanduse maht eelmise aasta jooksul tasapisi kasvas, olles neljandas kvartalis aastatagusest 0,7% suurem. Erasektori tööhõive vähenes, kuid palgakasv püsis avaliku sektori omast kiirem. Majanduse ja tarbijate kindlustunne on alates suvest märgatavalt paranenud, kuid tarbimisaktiivsus jäi ka aasta lõpus tagasihoidlikuks.…
Eesti majanduse maht on selle aasta jooksul aeglaselt, kuid stabiilselt kasvanud. Teenuste eksport üllatas positiivselt. Sissetulekute ostujõu langus ja ebakindlus pärsivad esialgu eratarbimist. Ettevõtjate ja tarbijate kindlustunne on suvest alates siiski kosunud. Kolmandas kvartalis jätkus Eesti majanduse kasv eelkõige tööstuse…
2025. aasta esimeses kahes kvartalis Eesti majanduse maht kasvas. Ekspordi kasv jätkus ja eratarbimine taastus. Tööturul on näha esimesi positiivseid märke. Viimastel aastatel on Eesti majandusareng olnud laineline. Kui 2024. aastal oli majandus kerges languses, siis selle aasta kahe esimese…
2025. aasta esimeses kvartalis oli Eesti majanduse reaalmaht sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritult aastatagusega samal tasemel. Majanduskasvu toetas muu hulgas eksportiv tööstus ja hoidis tagasi energeetika ning mõned sesoonsed tegurid. Eratarbimist hoiab tagasi sõidukite etteost, palga ostujõu langus ja madal…
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul kinnitavad Statistikaameti viimased andmed, et Eesti majandus on taastumas: „Uudis kinnitab, et majanduskasv on taastunud. Sõjaga kaotatud turge ja kaupu on asendatud, inflatsiooniga on kohanetud ja tarbija on julgemaks muutunud. Kui ei tule rahvusvahelist tagasilööki, siis…
Teises kvartalis Eesti majanduse maht eelmise kvartali suhtes enam ei vähenenud, kuigi aastases võrdluses oli langus veel 1%. Eratarbimise languse jätkumine viitab tarbijate ebakindlusele ja kasvanud säästmissoovile. Erinevad märgid annavad lootust majanduse tõusule pöördumiseks aasta teises pooles. Teises kvartalis püsis…
Kolmandas kvartalis jätkus Eestis statistiline majanduslangus – 3,9% aastases võrdluses. Keerulisele väliskeskkonnale vaatamata on olukord tööturul halvenenud vaid üksikutes sektorites. Endiselt nõrgenev väliskeskkond lükkab ka Eesti majanduse kasvule pöördumise edasi. Kolmandas kvartalis Eesti majanduse statistiline langus jätkus ja on nüüdseks…
Nõrk sise- ja välisnõudlus sunnivad ettevõtteid koondama. Investeeringuid ja ehitussektorit pidurdavad kõrged laenuintressid. Kiire hinnatõusuga ei suuda kõik leibkonnad kohaneda. Majandusolud on ELis halvenenud alates 2021. a lõpust ja sellel aastal on konjunktuur olnud meie regioonis – Skandinaavias ja Ida-Euroopas…
Kiire hinnatõus teeb majandusstatistika tõlgendamise keeruliseks. Sõjapõgenikud toetavad tarbimiskulutusi ja maksulaekumisi. Järgnevatel kvartalitel on oodata majanduslangust. Kiire hinnatõusu tõttu liiguvad erinevad majandusnäitajad erinevates suundades ja annavad vastuolulisi signaale. Teises kvartalis Eesti majanduse reaalmahu kasv aastases võrdluses praktiliselt peatus (0,6%), kuid…
Kolmandas kvartalis panustasid aastasesse kasvu enim tegevusalad, kus langus oli eelmisel aastal suurem. Majanduse struktuuri muutus jätkub: info-side ja tervishoiu osakaal kasvab. Tarbijate kindlustunne on taastunud ja vabanenud pensioniraha on tarbitud kiires tempos. Kiirenenud hinnatõus pidurdas siiski majanduse reaalkasvu, mis…
Majanduse avatuna hoidmine on soosinud kasvu ja hoidnud elukvaliteeti. Töökohti on mitmetes valdkondades siiski kriisieelsega võrreldes oluliselt vähem. Optimistlikud tulevikuväljavaated soosivad kiiret kasvu ka lähiajal. Eesti teise kvartali 13-protsendilise majanduskasvu tõlgendamisel on oluline meenutada ka aastatagust järsku langust (7 protsenti),…
Eesti majandus tervikuna kasvas esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 5,4%. Selle tulemuse tõlgendamisel tuleb arvestada majanduslangust aasta tagasi. Tegevusalade lõikes on majanduse taastumine endiselt ebaühtlane. Valitsussektor on kriisis täitnud majandust stabiliseerivat rolli. Eesti kiire majanduskasvu taga esimeses kvartalis on EL riikide…
Aastane majanduslangus pidurdus kolmandas kvartalis sarnaselt teiste riikidega ka Eestis ja meie majanduse maht oli eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2 protsenti väiksem. Olukord tööturul paranes kevadega võrreldes pea kõigil tegevusaladel ja eriti majutuses-toitlustuses. Viiruse leviku kiirenemine ja rahvatervise kaitse…
Eesti majandus tervikuna pidas keerulistele oludele esimeses kvartalis hästi vastu. Maksude laekumise erinevad aspektid moonutasid koondpilti oluliselt negatiivsemaks. Jätkusid mitmed varasemad trendid, nagu energeetikasektori kahanemine. Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKP) kahanes 2020. aasta esimeses kvartalis aastases võrdluses 0,7 protsenti, mis on…
