Viimase teadmise valguses oli Eesti majanduse seis viimastel aastatel varem arvatust parem. Selle aasta esimeses kvartalis majanduskasv kiirenes, kuid teises kvartalis tempo aeglustus. Tarbimise kasvu toetas tulumaksukoormuse vähenemine, ettevõtjate ja tarbijate kindlustunne on taas tõusuteel.
Kuni viimase ajani oleme ametliku statistika valguses elanud teadmises, et 2022. aastal oli Eesti majandus selges languses ja ka edaspidi on majanduse seis olnud nõrk. Täiendavate andmete laekumine aga näitas, et tol aastal majandus siiski kasvas ja oli ka edaspidi üldiselt tugevam kui seni arvatud. Negatiivsed majandusuudised viimastel aastatel on kardetavasti avaldanud mõju ettevõtjate ja tarbijate enesetundele ning sedakaudu majandusotsustele, mis on majandusarengule pärssivalt mõjunud. Statistika revisjonid on iga-aastased, kuid seekord oli korrektsioon tavapärasest suurem.
Ka 2025. aasta majanduskasv oli varem arvatust kiirem ja 2026. aasta esimeses pooles kiirenes kasvutempo veelgi. Teise kvartali kasv (1,8%) jäi esimese kvartali omale (2,9%) alla ilmselt Lähis-Ida kriisi puhkemise tõttu, mis kergitas hüppeliselt kütusehindu ning suurendas taaskord ebakindlust.
Eksporditurgude kosumise toel on kenasti taastumas töötlev tööstus. Esialgu ollakse veel ettevaatlikud täiendavate töötajate palkamisel ja kasutatakse rohkem renditööjõudu, kuid kasumlikkuse selge paranemine annab lootust ka püsivate töökohtade loomiseks. Ekspordi kasv on suurenemas kaubavedude kaudu traditsioonilistele turgudele Soome ja Rootsi, kus viimastel aastatel on olnud nõudlus väga nõrk.
Sisenõudlusele annab sellel aastal hoogu tulumaksukoormuse jõuline vähenemine, mis kergitab keskmise palga saaja maksudejärgset tulu pea kümnendiku võrra. Enamikul töötajatest lisandub sellele ka tööandja poolne palgatõus, mis on viimasel ajal olnud üle 5%. Esimesel poolaastal avaldus sissetulekute hüppeline suurenemine ja tagasihoidlik hinnatõus eratarbimise kasvus siiski mõõdukalt. Nõrga võrdlusbaasi tõttu tuli oluline panus sõidukite ostmisest ja kiiresti kasvas vaba ajaga seotud kaupade ja teenuste tarbimine, kuid teises kvartalis pidurdas tarbimisjulgust ilmselt uue sõja puhkemine Lähis-Idas.
Ettevõtjate ja majapidamiste kindlustunde indikaatorid on juba paar aastat olnud suures plaanis tõusuteel, kuid kevadel puhkenud uus kriis andis sellele tagasilöögi. Maikuust alates on aga optimismi taas juurde tulnud, nii et eeldused mõõdukaks majanduskasvuks ka lähikvartalitel on olemas.
