Ehitussektoris on ehitusmahud asunud alanema, mida on juba pikemat aega prognoosinud ka Eestis tegutsevad suuremad ehitusettevõtted. Kui varasemalt pidi ehitustarindite tellimuste osas juba minema Lätti, siis hiljaaegu on asutud Eestis tegutsevates betoonitehastes juba nii mõnelgi pool töötajaid koondama, sest ettevaatavalt…
Selle aasta kolmandas kvartalis jätkus Eestis ehitusmahtude langus (-3%). Vähenesid nii hooneehitustööde kui ka rajatiste ehitusmahud. Samas on tegemist jätkuvalt väga kõrgete mahunumbritega. Kolmanda kvartali languse taga oli osaliselt ka eelmisel aastal väga kõrgele tõusnud võrdlusbaas, kuna kahel eelneval aastal…
Tööjõud on peaaegu täielikult rakendatud Tööturul oli Statistikaameti hinnangul kolmandas kvartalis hõivatud 680 000 inimest – rohkem kui kunagi varem pärast Eesti taasiseseisvumist. Hõivatute arv suurenes Statistikaameti andmetel viimase aastaga 11 000 inimese võrra ja töötute arv langes 9000 inimese…
Ehitushinnaindeksi muutus oli 2019. aasta III kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,4% ja 2018. aasta III kvartaliga võrreldes 2,1%, teatab Statistikaamet. Ehitushinnaindeksit mõjutas III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige tööjõu kallinemine, mis moodustas indeksi kogutõusust 57 protsenti. Eelmise kvartaliga…
Statistikaameti hinnangul oli keskmine brutopalk selle aasta teises kvartalis 1419 eurot, olles aastaga kasvanud 7,4%. Võrreldes 2018. aastaga on palkade kasvutempo veidi aeglasem. Palgakasvu veduriks on jätkuvalt avalik sektor. Ettevaates toob eksporditurgude jahenemine siiski kaasa palgakasvu edasise pidurdumise. Juba mõnda…
Tööturu olukord on endiselt töötajasõbralik Töötuse määr oli teises kvartalis 5,1% Lühiajaliste välismaiste töötajate arv suurenes märgatavalt Tööstussektori tööandjad on muutunud edasise hõive kasvu osas pessimistlikumaks 2019. aasta teises kvartalis oli tööpuudus Eestis 5,1%. Töötus oli küll veidi suurem eelnevatest…
Ehitushinnaindeksi muutus oli 2019. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 2,0%, teatab Statistikaamet. Ehitushinnaindeksit mõjutas II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige tööjõu kallinemine, mis andis indeksi kogutõusust 62%. Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid kulutused tööjõule…
Loo alevik on näidanud atraktiivset korteritehingute arvu kasvu ja mõõdukat hinnatõusu. Tehingute arvu kasv on aga hoo maha võtnud, sest vaatamata ostjate olemasolule napib piirkonnas uusi korterite, ridaelamute ja ühepereelamute arendusprojekte. Senised Loo ja selle ümbruse arendusprojektid on näidanud erakordset…
Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) tänavuse poolaasta uuringust selgub, et majanduse hetkeolukord on püsinud kaheksandat kvartalit järjest hea. Samas on ettevõtjate kindlustunnet peegeldav majandususaldusindeks Euroopa Liidus ja Eestis langustrendil. Võrreldes märtsiga, mil majanduse hetkeolukord oli 88% küsitletud ekspertide hinnangul hea on majanduse…
Kuigi uus rahvastikuprognoos näitab tulevikku varasemast veidi paremas valguses, ei muuda see suurt pilti – Eesti rahvastik vananeb ja väheneb. Optimistlikum pessimistlik rahvastikuprognoos Eesti majanduse igapäeva mõjutavad küsimused nagu laenuintresside suurus, eelarve¬puudujääk või palgakasv. Pikas vaates on aga üks palju…
Nii nagu enamikes arenenud tööstusriikides, on ka Eesti tööturg heas seisus. Kuid selles on ka tugevad pinged. Luuakse uusi töökohti, tööpuudus on madal ja tööhõive on tõusnud. Samas jääb tööturule lisanduvate töötajate arv alla nõudlusele. Ettevõtted konkureerivad nüüd töötajate pärast,…
Eesti majandus kasvab tänavu 3,3 ja järgmisel aastal 2,1 protsenti. Majanduskasv aeglustub, kuna eksporditurgude seis on varasemast nõrgem ja Eestis napib endiselt tööjõudu. Hoolimata aeglasemast majanduskasvust palgatõus siiski jätkub, kuigi edaspidi veidi rahulikumas tempos. Makse laekub riigile aga tänu palgakasvule…
SEB Baltic Business Outlook uuring näitab, et Eesti alustavad ettevõtted on tuleviku kasvu osas küll pigem optimistlikud, aga kasvufaasis ettevõtete kohta võiks ambitsioon olla märkimisväärselt suurem. Uuringu põhjal saab järeldada, et muuhulgas võivad alustavate ettevõtete kasvupotentsiaali pärssida Eesti üha kasvavad tööjõukulud ja…
Statistikaameti andmetel tõusis keskmine brutokuupalk eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 7,9%. Keskmine brutotunnipalk oli I kvartalis 7,90 eurot, mis on 7% suurem kui eelmise aasta samal ajal. Keskmine brutokuupalk oli jaanuaris 1309 eurot, veebruaris 1317 eurot ja märtsis 1396 eurot. Eelmise…
Eesti majandus kasvas eelmise aasta teisel poolel prognoositust kiiremini ja see suurendas nõudlust tööjõu järele. Tööturg püsis kuum: palgakasv kiirenes, töökohtade vahel liiguti sagedasti ja ettevõtete andmete põhjal hõive kasvas. Selle aasta jooksul on koos majanduskasvu aeglustumisega oodata aga mõningast…
