Üürikorteri omanikuna loodad tõenäoliselt, et pärast üürniku lahkumist on kodu sama heas seisukorras nagu sisse kolides. Paraku näitab praktika sageli midagi muud. Väljakolimisel avastatakse praeahjus kõrbenud rasvakiht, kubu filtrid on puhastamata, duširuumi trapp ummistunud ning katlakivi katab segisteid ja seinu. Kõige sagedamini ei ole põhjuseks pahatahtlikkus, vaid lihtsalt teadmatus. Sellest räägib lähemalt Uus Maa kohtuekspertiiside ja hüvitamise kaasuste juhtiv hindaja Kerli Koha.
Paljud inimesed kolivad esimest korda omaette elama ega ole kunagi pidanud mõtlema sellele, kui sageli vajavad hooldust kodumasinad, märgruumid või seadmed. Nad koristavad nähtavaid pindu, kuid ei pruugi teadvustada, et korteri hea seisukord sõltub ka regulaarsetest hooldustöödest, mida esmapilgul ei märkagi.
Kinnisvaraomanikud teavad hästi, et kodu korrashoiu suurim vaenlane ei ole igapäevane kasutamine, vaid pikalt edasi lükatud hooldus. Kui köögipliit puhastatakse kord nädalas, võtab see aega vaid mõne minuti. Kui sama töö jäetakse tegemata kuudeks, võib mustuse eemaldamine muutuda keeruliseks ja vahel isegi kahjustada seadme pindu. Sama kehtib praeahju, külmkapi, kubu ja vannitoa kohta.
Eriti palju probleeme tekib vannitubades. Igapäevaselt seintele ja segistitele jääv vesi tekitab aja jooksul katlakivi, mida on hiljem märksa raskem eemaldada. Duširuumi trappi kogunevad juuksed ja mustus võivad põhjustada ummistusi ning ebameeldivaid lõhnu. Samas on suurem osa neist muredest välditavad mõne lihtsa harjumusega.
Ka kodumasinad vajavad tähelepanu. Külmkapp, pesumasin, kubu ja praeahi on seadmed, mille regulaarne puhastamine ei hoia üksnes korterit korras, vaid aitab pikendada ka nende kasutusiga. Seadme rikked ei pruugi alati olla tingitud vanusest. Sageli mängib rolli hoopis puudulik hooldus.
Üürisuhetes tekivad erimeelsused sageli siis, kui osapooltel on erinev arusaam sellest, mida tähendab heaperemehelik kasutamine. Omanik peab elementaarseks, et praeahi ja kubu filtrid oleksid puhastatud, üürnik ei pruugi selle peale tullagi. Seetõttu tasub ootuste asemel anda üürnikule kaasa selged juhised. Üks lihtne meelespea aitab ennetada arusaamatusi, vähendada remondi- ja puhastuskulusid ning hoida korteri väärtust.
Veelgi parem on, kui omaniku mõistlikud ootused ei jää suulisteks kokkulepeteks, vaid vormistatakse kirjalikult. Praktiline lahendus on lisada korteri hooldamise põhimõtted üürilepingu lisasse, et mõlemal poolel oleks üheselt selge, millised tegevused kuuluvad tavapärase heaperemeheliku kasutamise juurde. Nii on vajadusel võimalik hiljem kokkulepetele ka tugineda ning väheneb tõenäosus, et väljakolimisel tekivad vaidlused või erinevad tõlgendused.
Igapäevases kasutuses tasub meelespea paigutada ka nähtavasse kohta, näiteks köögikapi siseuksele või majapidamistarvete kappi. Kui juhised on kogu aeg silme ees, on palju tõenäolisem, et regulaarseid hooldustoiminguid ka tegelikult tehakse. Sageli ei ole küsimus soovimatuses korteri eest hoolitseda, vaid lihtsalt selles, et kiire elutempo juures ununevad mõned vajalikud tegevused.
Lõppkokkuvõttes ei oota enamik üürileandjaid täiuslikkust. Küll aga eeldatakse, et korteri eest hoolitsetakse samasuguse tähelepanuga nagu oma kodu eest. Regulaarsed ja lihtsad hooldustööd hoiavad elukeskkonna meeldivana, säästavad raha ning muudavad ka väljakolimise mõlemale poolele märksa stressivabamaks. Selged kirjalikud ootused ja praktiline meelespea aitavad omanikul saada korteri tagasi heas seisukorras ning annavad üürnikule kindlustunde, et ta teab täpselt, mida temalt oodatakse.
