Esimeses kvartalis kiirenes Eesti majanduse reaalkasv 2,4 protsendini ja rahaliselt kasvas majanduse maht 6 protsenti. Elanike sissetulekute suurenemine tulumaksureformist on jõudnud osaliselt tarbimisse. Üldine kindlustunne majanduses on paranenud juba 2024. aasta algusest, kuid Lähis-Ida konflikt on toonud vähemalt ajutise katkestuse.
Esimese kvartali majanduskasv oli laiapõhjaline. Kuigi info-side tegevusala panus oli vahelduseks negatiivne eelmise aasta kõrge võrdlusbaasi tõttu, siis töötleva tööstuse kosumine jätkus ning kasvu toetasid ka teised sektorid. Eesti päritolu kaupade väljavedu EL-i riikidesse jätkas kasvu ja taastumise märke näitas eksport nii Soome kui ka Rootsi suunal.
Tänu tulumaksureformile kasvab keskmist palka saava töötaja maksudejärgne tulu sellel aastal peaaegu 10 protsenti, millele võib lisanduda tööandjapoolne brutopalga tõus. Kiireim netotulu kasv puudutab keskmise, umbes 2100-eurose palga saajaid – nii sellest väiksema kui suurema tulu saajate rahaline võit on protsentuaalselt väiksem. Lisaks ei kasuta kõik töötajad maksuvaba tulu laienemist üle kogu sissetulekuskaala jooksvalt ära, vaid eelistavad jätta selle maksuameti arvele.
Eratarbimine kasvas märkimisväärselt
Tulumaksureform andis mõnevõrra tunda ka esimese kvartali tarbimise statistikas. Elanike rahaliste tarbimiskulutuste kasv kiirenes hüppeliselt 7 protsendini, kusjuures eelmise aasta jooksul oli kasvutempo 3 protsenti. Eratarbimise reaalmaht kasvas aastatagusega võrreldes 4 protsenti, mis on viimaste aastate kontekstis märkimisväärne.
Kasvu kiirenemine tuli siiski üksikutest kulukohtadest. Kõigi olulisem mõjutaja oli külma talve tõttu kodune energiatarbimine, kuhu kulus tänavu esimeses kvartalis üle saja miljoni euro rohkem kui mullu. See andis kulutuste kasvust kolmandiku. Igati loogiliselt kasvas pea kaks korda sõidukite ostmine, kuna 2025. aasta algul jõustunud automaks viis võrdlusbaasi väga madalale. Kiiresti kasvasid kulutused ka vaba ajaga seotud teenustele, mis oli ilmselt otseselt seotud täiendava kättejääva tuluga.
Üldine kindlustunne Eesti majanduses on väikeste tagasilöökidega paranenud juba 2024. aasta algusest alates. Sellel on põhinenud ka senised majanduskasvu ootused, mis muu hulgas tööstuse toel on hakanud realiseeruma.
Lähis-Ida konflikt andis kindlustunde kosumisele vähemalt ajutiselt tagasilöögi üle Euroopa. Tulevik sõltub paljugi kriisi kestvusest ja sedakaudu energiakandjate hinna arengust.
