Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Mainor Ülemiste esitas taotluse võlakirjade kauplemisele võtmiseks

01.04.2026 Adaur.ee

2026. aasta märtsis emiteeris Mainor Ülemiste AS (edaspidi Mainor Ülemiste) 4-aastaseid tagamata võlakirju kogumahus 9 614 000 eurot. Suunatud võlakirjaemissiooni raames pakuti Balti investoritele võlakirju nominaalväärtusega 1000 eurot ja fikseeritud intressimääraga 6% aastas.

Mainor Ülemiste on esitanud Nasdaq Tallinna Börsi juhatusele taotluse uute võlakirjade kauplemisele võtmiseks Nasdaq First North alternatiivturul.

Mainor Ülemiste AS on Mainor AS-i tütarettevõte, mille põhitegevus on Baltimaade suurima ärilinnaku Ülemiste City arendamine. Linnaku 30 hektaril on välja ehitatud 170 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda. Ülemiste City on koduks ligi 400 ettevõttele ning töö-, õpi- ja elukeskkond 18 000 inimesele.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Tartu: Endine pärmivabrik ja ümbritsev piirkond saavad ehitusloa

01.04.2026 Tartu.ee

Tartu Linnavalitsus otsustas anda ehitusloa Pärmivabriku kvartalile, mis annab võimaluse ajaloolise paiga uuestisünniks elamu- ja äripiirkonnana.

Ehitusluba hõlmab Pikk tn 58 // 60 // Pärna tn 1a korterelamu-kaubandushoonet, Pärna tn 1 korterelamut, Pärna tn 1b kaubandushoonet ja Pärna tn 1c korterelamut. Kavandatav pärmivabriku kvartali välisruum toetab ajaloolist keskkonda ja loob sidusust ajaloo ja uushoonestuse vahele. Kvartalit teenindav parkimine on kavandatud eraldi parkimishoonesse ja maa-alusesse parklasse.

Piirkonna terviklikuks arendamiseks lammutatakse mitmed olemasolevad hooned, kuid säilitatakse Tartu kultuuriloole oluliste majade fassaadid. 1883. aastal valminud pärmivabriku peahoone tänavaäärsed fassaadid ja ajalooline viilualune jäävad meenutama piirkonna ajalugu.

Pikk tn 58 // 60 // Pärna tn 1a ehk endise pärmivabriku peahoone kompleks on projekteeritud kuuekorruselisena ja ühepoolsete kaldkatustega. Endisest vabriku peahoonest säilitatakse tänavaäärne fassaad ning ajalooline ärkel ehitatakse uuena vana eeskujul. Peahoone kõrval asuvad majad lammutatakse ja asendatakse uutega. Hoonetekompleksi on kavandatud 49 korterit ning 3 äripinda. Katustele on projekteeritud päikesepaneelid.

Pärna tn 1 ehk endine kontorihoone on kavandatud ümber ehitada 2-korruseliseks korterelamuks, kuhu on projekteeritud 10 korterit. Olemasolevast hoonest säilitatakse paekivist vundament ja krohvitud keraamilisest tellisest välisseinad. Teise korruse mansardiosa lammutatakse täielikult ning ehitatakse uuesti üles, järgides olemasolevat ajaloolist ilmet. Hoone põrandad, katus vintskapid ehitatakse uuesti. Katusele on projekteeritud päikesepaneelid.

Pärna tn 1b ehk ümmargune endine tsisterniruum koos viljaaida ja piirituslaoga on kavandatud kasutusele võtta kaubandushoonena. Olemasolev piirituseladu koos tsisterniruumiga säilitatakse ja rekonstrueeritakse. Hoone küljes olev vana viljaait lammutatakse. Kõik katused (tsisterni koonuskatus ja piirituselao viilkatus) ehitatakse uuena vana eeskujul.

Pärna tn 1c asub pärmivabriku ajalooliste hoonete taga ning ehitatakse täies mahus uue korterelamuna. Uus 5-korruseline hoone on V-kujuline, mille üks tiib asub paralleelselt Uue ja Pika tänava vahelise jalgratta- ja jalgteega ning teine krundi sügavuses paralleelselt Pika tänavaga. Korterelamusse on kavandatud 54 korterit ning katusele on projekteeritud päikesepaneelid.

260401 Endine pärmivabrik ja ümbritsev piirkond saavad ehitusloa

Foto: Salto arhitektid

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Merko: Lepingukohaste ehitustööde algus Lätis

01.04.2026 Adaur.ee

31. märtsil 2026 andis Defence Construction Canada (DCC) välja juhise ehitustööde alustamiseks vastavalt projekteerimis- ja ehituslepingule DCC ja Merko Ehituse kontserni kuuluva PS MB.MEE vahel. Leping hõlmab kaitseväelinnaku ehitamist koos püsivate majutushoonete ja toetusala taristuga kahes asukohas Lätis.

Lepingu väärtus on ligikaudu 30 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööde valmimise tähtaeg on 2027. aasta kolmas kvartal.

PS MB.MEE on ühisettevõte, mille on asutanud SIA Merko Būve juhtivpartnerina ja AS Merko Ehitus Eesti, mõlemad AS Merko Ehitus kontserni 100% tütarettevõtted.

SIA Merko Būve on Läti ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener- ja elamuehituse töid.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Everaus Kinnisvara 2025. aasta teise poolaasta konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

01.04.2026 Adaur.ee

Everaus Kinnisvara AS avalikustab oma 2025. aasta teise poolaasta vahearuande, aruanne on kättesaadav käesoleva teate lisana, samuti ettevõtte veebilehel (https://everaus.ee/aruanded-ja-borsiteated/) ning Nasdaq Baltic börsi veebilehel.

MAJANDUSKESKKOND JA TURU ARENG

2025. aasta teist poolaastat iseloomustas Eesti majanduses stabiliseerumine pärast eelnenud perioodi langust. Intressikeskkonna paranemine ning Euribori langus toetasid kinnisvaraturgu, parandades laenukättesaadavust ja vähendades majapidamiste laenukoormust. See omakorda avaldas positiivset mõju ostjate kindlustundele ning aitas kaasa tehinguaktiivsuse kasvule aasta teises pooles, eriti neljandas kvartalis.

Kinnisvaraturg jäi siiski selektiivseks. Ostjad olid endiselt hinnatundlikud ning tehinguotsuseid kaaluti pikemalt. Samal ajal püsis ehitussektoris hinnasurve, mida mõjutasid nii tööjõukulude kasv kui ka ehitusmaterjalide hinnatase. Sellises keskkonnas tuli üha enam keskenduda projektide kuluefektiivsusele ning riskide juhtimisele, et säilitada arenduste kasumlikkus.

Kokkuvõttes võib 2025. a teist poolaastat käsitleda kinnisvaraturu stabiliseerumise perioodina, kus nõudlus hakkas taastuma, kuid turu toimimine jäi tasakaalukaks ja kaalutletuks.

ÄRITEGEVUS JA PEAMISED SÜNDMUSED

Everaus Kinnisvara jaoks kujunes 2025. aasta teine poolaasta aktiivseks ehitus- ja investeerimis-perioodiks. Elukondliku kinnisvara projektides jätkus varem alustatud arenduste elluviimine ning samal ajal valmistati ette uusi projekte järgnevateks perioodideks.

Elukondlikus kinnisvaras jätkus Luige Kodude teise ja kolmanda etapi ning Kindluse Kodu esimese etapi ehitus, samuti jätkus Kindluse Kodu kogu arendusala infra ehitus. Nimetatud projektid moodustavad kontserni lähiaastate müügitulu põhialuse. Paralleelselt tehti ettevalmistusi Kangru Kodu ja Kõrveringi Kodude arenduste käivitamiseks, millega laiendatakse portfelli nii geograafiliselt kui ka tootevaliku osas.

Ärikinnisvara valdkonnas jõuti teisel poolaastal oluliste verstapostideni. Aasta lõpus valmis Haabersti minilaokompleks, mis lisas kontserni portfelli 341 uut minilaoühikut. Samuti valmisid Lennuradari arenduses kaks uut stock-office tüüpi hoonet. Nimetatud projektid loovad aluse kontserni üüritulude kasvule alates 2026. aastast.

Finantseerimise poolel viis kontsern 2025. aasta oktoobris edukalt läbi võlakirjaprogrammi teise emissiooni mahus 3 miljonit eurot. Emissioon märgiti ligi kahekordselt üle ning see kinnitab investorite usaldust ettevõtte ärimudeli ja kasvustrateegia vastu. Kaasatud kapital võimaldas jätkata arendustegevust planeeritud mahus ning tugevdas kontserni finantspositsiooni.

FINANTSTULEMUSED JA FINANTSSEISUND

2025. aasta teise poolaasta kontserni müügitulu ulatus 2,29 miljoni euroni (millest ärikinnisvara üüritulu 0,39 miljonit eurot), ärikasumiks kujunes 3,96 miljonit eurot ning puhaskasumiks 1,55 miljonit eurot. Müügitulu tagasihoidlik maht on otseselt seotud sellega, et 2025. aasta langes arendustsüklite jaotuses faasi, kus kõik uued objektid olid ehituses ning seetõttu uusi objekte valmis kujul turule ei tulnud ja müügina (asjaõigusleping) ei realiseerunud. Keskendumine töös olevate projektide ehitamisele lõi tugeva aluse järgmiste perioodide müügitulu kasvule. Kasumlikkus kajastab kontserni võimet juhtida kulusid ning realiseerida väärtust ka aktiivses arendusfaasis, sh läbi muude äritulude ja kinnisvaraportfelli väärtuse kasvu.

Kontserni bilansimaht ulatus 2025. aasta lõpu seisuga 66,3 miljoni euroni (31.12.2024: 45,6 miljonit eurot kasvades aastaga 45,4%). Varude maht oli 30,3 miljonit eurot (31.12.2024: 16,2 miljonit eurot) ning kinnisvarainvesteeringute maht 32,5 miljonit eurot (31.12.2024: 26,6 miljonit eurot). Varade kasv peegeldab eelkõige aktiivset arendustegevust ning investeeringuid projektidesse, mille majanduslik efekt realiseerub järgnevatel perioodidel.

Kontserni laenukohustised ulatusid kokku 42,6 miljoni euroni. Laenustruktuur on valdavalt pikaajaline ning seotud konkreetsete arendusprojektidega, mis on tavapärane kinnisvaraarenduse sektoris. Järgmise 12 kuu jooksul kuulub tagastamisele ligikaudu 10 miljonit eurot laenukohustusi. Nende kohustuste teenindamine on otseselt seotud kontserni arendusportfelli realiseerimisega ning on kaetud 2026. aastal valmivate projektide müügist laekuvate rahavoogudega ning ärikinnisvara projektide refinantseerimisega.

Rahavoogude vaates oli äritegevuse rahavoog negatiivne, ulatudes 4,1 miljoni euroni, mis on tavapärane aktiivses arendusfaasis tegutsevale kinnisvaraarendajale. Negatiivne rahavoog tuleneb eelkõige ehituskulude finantseerimisest enne müügitulu realiseerumist. Investeerimistegevuse rahavood ulatusid -4,7 miljoni euroni, peegeldades eelkõige ärikinnisvara arendusprojektidesse tehtud investeeringuid. Finantseerimistegevuse rahavoog oli samal perioodil 8,0 miljonit eurot, kajastades edukalt kaasatud kapitali.

ARENDUSPORTFELL JA MÜÜGIPOSITSIOON

Kontserni arendusportfell liigub selgelt realiseerimisfaasi, kus varasematel aastatel tehtud investeeringud hakkavad kajastuma müügitulus.

2026. aastal valmib 116 kodu Luige Kodude, Kindluse Kodu ja Kangru Kodu arendustes. 2027. aastaks lisandub portfelli veel enam kui 70 valmis kodu, mis paiknevad Kangru Kodu ja Kõrveringi Kodude projektides. Kangru Kodu esimese etapi valmimine on planeeritud 2026. aasta lõppu, kuid võib sõltuvalt ehitusturu ja tarneahelate arengust nihkuda ka 2027. aasta algusesse.

Hetke seisuga on 2026. aastal valmivates projektides sõlmitud 50 võlaõiguslikku lepingut kogusummas 14,6 miljonit eurot (käibemaksuta). Sellest 4,7 miljonit eurot moodustavad Luige Kodude, 7,6 miljonit eurot Kindluse Kodu ja 2,3 miljonit eurot Kangru Kodu müügilepingud.

Eelmüük annab kontsernile nähtavuse tulevaste rahavoogude osas ning kinnitab nõudluse olemasolu arendatavate projektide vastu. Samas on 2026. ja 2027. aasta müügimahtudest oluline osa veel realiseerimata, mis võimaldab edasist müügimahu kasvu.

ÄRIKINNISVARA JA KORDUV TULU

Ärikinnisvara suunal on kontsern liikumas stabiilse üüritulu kasvatamise suunas. 2025. aasta lõpus valminud Haabersti minilaokompleks ning Lennuradari arenduse uued hooned hakkavad avaldama mõju kontserni tulemustele alates aastast 2026. 2026. aasta maiks valmivad Lennuradari arenduse viimased kaks hoonet, millega projekt jõuab lõppfaasi.

Valminud ja valmivate objektide mõju ärikinnisvara tulule on prognoosi kohaselt 2026. aastal ligikaudu 0,4 miljonit eurot ja 2027. aastal 0,6 miljonit eurot. See suurendab kontserni korduvate tulude osakaalu ning aitab tasakaalustada arendusmüügist tulenevat tsüklilisust.

KOKKUVÕTE

2025. aasta teine poolaasta oli Everaus Kinnisvara jaoks selgelt investeerimis- ja ehitusfaasi kulminatsioon. Kuigi müügitulu jäi projektide ajastusest tulenevalt tagasihoidlikuks, kasvas oluliselt kontserni arendusportfell ning loodi tugev alus järgmiste aastate müügitulule.

Kontsern siseneb 2026. ja 2027. aastasse olukorras, kus valmimas on märkimisväärne maht elukondlikku kinnisvara ning ärikinnisvara portfell on laienemas. See tähendab, et varasematel aastatel tehtud investeeringud hakkavad järk-järgult realiseeruma nii müügitulu kui ka korduvate rahavoogude kasvuna.

Kokkuvõttes on kontserni positsioon tugev ning areng liikumas selgelt realiseerimisfaasi, kus finantstulemused hakkavad peegeldama viimaste aastate arendustegevust.

2025. aasta II poolaasta konsolideeritud vahearuanne auditeerimata

Merko: Construction notice to proceed in Latvia (defence campus of DCC)

01.04.2026 Adaur.ee

On 31 March 2026, Defence Construction Canada (DCC) has issued notice to proceed for construction works pursuant to the design-and-build contract between DCC and PS MB.MEE, part of AS Merko Ehitus group. The contract entails construction of defence campus with permanent accommodations buildings and real-life support area infrastructure in two locations in Latvia.

The contract value is approximately EUR 30 million, plus value added tax. Construction works are scheduled to be completed in Q3 2027.

PS MB.MEE is a joint venture established by SIA Merko Būve as a managing partner and AS Merko Ehitus Eesti, both fully owned subsidiaries of AS Merko Ehitus group.

SIA Merko Būve is a Latvian construction company, which offers construction services in the fields of general construction, civil engineering and residential construction.

Nordecon: Construction contract (Supporting infrastructure)

01.04.2026 Adaur.ee

Nordecon AS and its subsidiary Embach Ehitus OÜ as joint bidders and the Estonian Centre for Defence Investments have signed a contract for the construction of supporting infrastructure in Pärnu County. The contract is valued at 110.4 million euros, plus VAT, and the construction will be completed in the summer of 2028.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2025 was 208 million euros. Currently Nordecon Group employs close 430 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Baltic Horizon Fond lunastas ennetähtaegselt osa võlakirju

31.03.2026 Adaur.ee

Baltic Horizon Fond teavitas 10. märtsil 2026 avaldatud börsiteate vahendusel plaanist lunastada 31. märtsil 2026 osa võlakirjadest, mis emiteeriti 8. mail 2023 (ISIN-kood EE3300003235).

Käesolevaga annab Baltic Horizon Fond teada, et lunastas täna, 31. märtsil 2026 võlakirju ennetähtaegselt 7 499 998,80 euro ulatuses. Enne lunastamist oli võlakirjade nominaalsumma kokku 18 999 997,80 eurot ja pärast lunastamist on 11 499 999 eurot. Võlakirjade osalise lunastamisega kaasnes nimiväärtuse muutus, uus nimiväärtus on 27 380,95 eurot ühe võlakirja kohta.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Bigbank: Hoiuseintressid on tõusvas trendis, järgides tõusukursil Euribori

31.03.2026 Adaur.ee

Eesti pankade poolt eraisikutele pakutavate hoiuste intressid olid märtsikuus tõusutrendis. Intressikeskkonna muutuse taga on Iraanis puhkenud sõja ja geopoliitiliste kriisidega kiiresti kasvanud energiahinnad, mis on tõstnud ka inflatsiooniootusi, mis omakorda on viinud pankadevahelise laenamise intressi Euribori kiire kasvuni.

Bigbank Eesti igapäevapanganduse müügijuhi Piret Sooserv-Helmja sõnul tõstsid suuremad pangad märtsis pikema perioodi (12 ja 24 kuud) tähtajaliste hoiuste intressi, Bigbank kasvatas pisut (+0,05%) oma niigi turu parimat säästuhoiuse intressi. „Turu parimate pakkumiste määrad pole muutunud, hoiustajad muutuvad järjest teadlikumaks ning liiguvad aktiivsemalt pankade vahel paremate tingimuste otsingul,“ selgitas Sooserv-Helmja. „Viimase kuu trend on, et tähtajaliste hoiuste puhul valitakse hoiustamiseks lühemaid perioode, millist käitumist soosisid ka mitme panga poolt läbi viidud lühiajalised kampaaniad. Sellised kampaaniad nõuavad hoiustajatelt aga selget kalkuleerimist ning arusaamist, mis perioodiks ja millistel kitsendavatel tingimustel vastavat intressi pakutakse,“ märkis ta. Sooserv-Helmja sõnul oli märtsis turul tunda, et hoiustamise taset mõjutasid ka mitmete ettevõte poolt juba läbi viidud avalikud võlakirjaemissoonid nagu näiteks Apollo Groupi, Invego Groupi, Volta Skai või Coop Panga oma.

Tähtajaliste hoiuste osas pakkusid märtsis hoiuste tähtajast hoolimata endiselt eraisikutele parimaid intressimäärasid Holm Pank, Bigbank ja Inbank. Hetkeseisuga on kolmekuuliste tähtajaliste pangahoiuste osas turu parim intressipakkumine 2,25% Holm Pangalt, järgneb Inbank 2,20% ja Bigbank 2,15% protsendiga. Kuuekuuliste hoiuste osas on parimad pakkumised 2,5% Holm Pangalt ja Inbankilt ning 2,30% Bigbankilt. Aastase hoiuse lõikes on hetkel kõrgeim pakutav intress 2,7% Holm Bankilt, millele järgnevad Bigbanki ja Inbanki 2,5%. Kaheaastase hoiuse osas on parim pakkumine Holm Banki 2,80%, millele järgnevad Bigbanki 2,60% ning Inbanki 2,50%.

Pankade poolt pakutavate säästuhoiuste turul püsisid intressid märtsis stabiilsena, vaid Bigbank parandas oma niigi turu parimat pakkumist 2,3 protsendini aasta baasil ning vahe parima ja halvima intressimäära vahel kasvas koguni 1,3 protsendipunktini. Säästuhoius on hea lahendus tulu teenimiseks rahalt, mida võib lähiajal tarvis minna ning selleks saab hoiustaja ühe kuni kolme päevaga oma raha uuesti kasutusse võtta väljateenitud intressi kaotamata. Kommertspankadest pakub märtsi lõpu seisuga säästuhoiuselt parimat, 2,3% suurust intressi Bigbank, kellele järgnevad Coop Pank 2%; Swedbank 1,75%; LHV, SEB ja Luminor 1,65% ning Citadele 1,5% ja 1%.

Tänases intressikeskkonnas tulebki rahatargal hoiustajal Piret Sooserv-Helmja sõnul enne igat tähtajalise deposiidi või säästuhoiuse lepingu sõlmimist ära teha põhjalik hinnavõrdlus, sest sisult sama toote hind erineb pankade lõikes oluliselt. Esimene hoiuseid puudutav otsustus peaks aga olema see, et suuremaid summasid ei tasu lasta seista sellisel pangakontol, millelt ei teeni raha omanik midagi. Hoiustaja saab oma ajahorisondist ja rahavajadusest lähtudes valida kas fikseeritud väljamaksekuupäevaga tähtajalise hoiuse, kolmepäevase etteteatamisega intresse kaotamata väljamakse tegemist võimaldava säästuhoiuse või harjumuspärase tavalise pangakonto (arveldusarve) vahel, kusjuures viimaselt makstav intress erineb Eesti pankades mitusada korda.

Antud ülevaade käsitleb selgelt ainult pangahoiuste turgu ja jätab kõrvale laenu- ja hoiuühistute või finantsvahendus- ja kauplemisplatvormide poolt inimestele raha paigutamise eest makstavad tasud, sest sinna paigutatud summadele ei laiene Tagatisfondi kaitse. „Raha omanik peab kindlustunde tagamiseks hoiustamise juures alati arvestama, et Tagatisfondi 100 000 euro ulatuses garantii kehtib ainult kommertspankades hoiustatud rahale,“ selgitas Piret Sooserv-Helmja.

Eesti kommertspankade pakutavad säästuhoiuse intressid 27. märtsil 2026. Säästuhoius on hoius, kus sissemakseid saab teha igal ajal ning tasuta väljamakseid hiljemalt 3 tööpäeva jooksul ilma lepingut katkestamata. Tabelis on pangad tähestikulises järjekorras.

Märts 2026: eraisikutele Eesti kommertspankade poolt pakutavad tähtajalise hoiuse intressid

* pangad on reastatud tähestikulises järjekorras
** punase kirjaga – intressimäära muutus võrreldes 26. veebruari 2026 seisuga
** rohelises kastis: perioodi parim pakkumine turul
(27. märtsi 2026 seisuga)

Baltic Horizon Fondi 2025. aasta konsolideeritud auditeeritud finantstulemused

31.03.2026 Adaur.ee

Baltic Horizon Capital AS-i juhatus on kinnitanud Baltic Horizon Fondi (fond) 2025. aasta auditeeritud majandustulemused. Finantstulemused jäid samaks, võrreldes esialgse avalikustamisega 17. veebruaril 2026.

Fond avaldab oma 2025. aasta lõpu majandusaasta tulemused ning finantsseisundi ülevaate. Arvestades 2026. aasta esimeses kvartalis osakuomanikelt kaasatud täiendavat kapitali, on Fond jätkuvalt tegevusvõimeline.

Majandusaasta lõppes 20,1 miljoni euro suuruse puhaskahjumiga. See järgneb varasematele kahjumitele (16,8 miljonit eurot 2024. aastal ja 23,0 miljonit eurot 2023. aastal), moodustades kolme aasta koondkahjumiks 59,9 miljonit eurot. Selline ulatuslik korrigeerimine tuleneb peamiselt fondi investeerimisportfelli ümberhindamisest kogusummas 58,1 miljonit eurot viimase kolme aasta jooksul (millest osa on realiseerunud vara võõrandamiste kaudu), aga ka Fondi viimaste aastate tegevuskahjumitest. Fondi põhitegevuse tulemuseks 2025. aastal oli 0,7 miljoni euro suurune kahjum võrreldes 1,9 miljoni euro suuruse kahjumiga 2024. aastal. Nimetatud näitaja ei sisalda mitterahalisi mõjusid nagu kinnisvarainvesteeringute ümberhindlused, tuletisinstrumentide väärtuse muutused ja edasilükkunud tulumaks.

Tagantjärele vaadates on olulist väärtuse korrigeerimist põhjustanud peamiselt kaks tegurit. Esiteks on Fond omandanud varasid perioodil, mil varade turuväärtused olid kõrged, kasutades sageli keerukaid ja kõrge finantsvõimendusega finantseerimisstruktuure. Teiseks toetuti varasemalt ulatuslikult väliste teenusepakkujate poolt pakutavatele varade juhtimisstruktuuridele, mis osutusid vähepaindlikuks viimastel aastatel ärikinnisvara segmendis aset leidnud järskude turušokkide suhtes. Siiski, viimased viis aastat on juhtkonna peamine fookus olnud Baltic Horizon Fondi finantsilise põhistabiilsuse tagamine.

Fond lõpetas 2025. aasta omakapitaliga, mis jäi allapoole võlakirjadega seotud eritingimustes sätestatud nõutud piirmäärale (ISIN: EE3300003235). Samal ajal seadsid laenuandjad aeguvate kinnisvaralaenude pikendamise tingimuseks Fondi omakapitali tugevdamise ja osade laenude kiirendatud põhiosa tagasimaksed. Nende tingimuste põhjal viis juhtkond koostöös Fondi nõukoguga, ja tuginedes 2025. aasta detsembris osakuomanike poolt antud mandaadile, 2026. aasta märtsis läbi eduka täiendava avaliku osakute pakkumise. Nimetatud kapitali kaasamise tulemusena koguti 12,3 miljonit eurot, millega kaeti vahetud likviidsusvajadused ja tagati piisav finantseerimispuhver vähemalt 2027. aastani. Märkimisväärne osa emissioonist laekunud vahenditest, 7,5 miljonit eurot, kasutatakse käesoleva aruande koostamise ajal võlakirjade osaliseks ennetähtaegseks lunastamiseks. Kuna 2026. aastal ei saabu ühegi kinnisvaralaenu tähtaeg, siis on Fondi likviidsuspositsioon praeguseks stabiilne ning toetab Fondi tegevuse jätkamist.

2025. aasta jooksul on juhtkond jätkuvalt Fondi halduskulusid jõuliselt üle vaadanud ja vähendanud. Stockholmi börsil toimunud sekundaarse noteeringu lõpetamise ning põhitegevusega mitteseotud nõustamis- ja turundusteenuste lepingute lõpetamise tulemusel vähenesid halduskulud 2024. aasta 2,4 miljoni euro tasemelt 1,9 miljoni euroni aastal 2025. Kulude kokkuhoiu meetmete täielik mõju avaldub 2026. majandusaastal. Finantsriskide maandamiseks kasutab Fond intressimäära vahetustehinguid ning jälgib pidevalt intressikeskkonda.

2025. aastal omandasid Baltic Horizon Fondi fondivalitseja erainvesteeringute ettevõtte Grinvesti asutajad, kes investeerisid Fondi esmakordselt 2024. aastal ning on sellest ajast alates kasvanud Fondi suurimateks osakuomanikeks. Pärast 2026. aasta märtsis lõpule viidud täiendava kapitali kaasamist kuulub fondivalitsejale (läbi tütarettevõtte Gene Investments OÜ) praegu ligikaudu 4,6% osakutest.

Fondi võlakoormus on jätkuvalt liialt kõrge ning investeerimisportfelli tulemuste taastamine eeldab pikaajalist pingutust, lisakapitali ja kõrgetasemelist professionaalset tööd. Nende kahe eesmärgi saavutamine on edasiste strateegiliste valikute seisukohalt keskse tähtsusega. Seetõttu ei ole Fondil väljamakseid eelseisval aastal võimalik oma osakuomanikele teha.

Fond edendab keskkonnasäästlikkust, viies oma kinnisvara portfelli strateegiliste roheliste rendilepingute abil üle tuule- ja päikeseenergiale, edendades samal ajal sotsiaalset mõju, korraldades oma kaubandus- ja büroohoonetes kestlikkuse teemal kogukonnakaasamise üritusi.

Uuendatud juhtimisstruktuuriga nii Fondi kui ka kinnisvaraportfelli tasandil teadvustame täielikult mineviku väljakutseid. Meie fookus on suunatud tulevikule, eesmärgiga taastada ja kasvatada ühiselt pingutades Fondi pikaajalist väärtust. Fondile kuulub kvaliteetne kaubanduskinnisvara portfell, mille väärtused on asjakohastatud ja millesse kuulub mitmeid Balti pealinnade silmapaistvaid maamärke. Operatiivsed muudatused on hästi edenemas, vahetud võlariskid on maandatud ning meie eesmärk on järgmise 12 kuu jooksul taastada Baltic Horizon Fondi tugev finantsseisund. Kinnisvaraobjektide ärilise toimimise taastamine on suurim prioriteet ning see määrab nii Fondi võime genereerida rahavoogu kui ka Fondi osakute turuväärtuse.

Ülevaade Fondi kinnisvarainvesteeringutest seisuga 31. detsember 2025

Kinnisvarainvesteering	Segment	Õiglane väärtus¹	Renditav netopind	Esmane puhastootlus	Keskmine esmane puhastootlus	Täitumuse määr
Kinnisvarainvesteering	Segment	(tuhandetes eurodes)	(m²)	2025²	2025³	Täitumuse määr
Galerija Centrs	Kaubandus	58 356	19 956	4,8%	4,6%	87,8%
Europa	Kaubandus	31 836	17 430	3,0%	2,7%	82,5%
Postimaja	Kaubandus	21 270	9 232	6,2%	6,0%	99,8%
North Star	Büroo	18 778	10 706	6,7%	6,5%	93,2%
Upmalas Biroji	Büroo	14 610	11 095	5,9%	4,7%	56,6%
Apollo Plaza	Vaba aeg	13 260	7 877	6,8%	6,8%	100,0%
Vainodes I	Büroo	12 400	8 128	10,0%	8,1%	100,0%
S27	Büroo	12 270	7 348	-1,2%	-1,3%	58,7%
Lincona	Büroo	11 410	10 767	8,9%	7,9%	90,7%
Pirita	Kaubandus	10 050	5 425	8,3%	8,5%	95,1%
Sky	Kaubandus	4 700	3 260	9,3%	9,0%	100,0%
Portfell kokku		208 940	111 224	5,5%	5,2%	86,2%

1. Põhineb viimasel, seisuga 31. detsember 2025 teostatud hindamisel, hilisematel kapitalikuludel ja kajastatud kasutusõiguse varadel.
2. Esmase puhastootluse leidmiseks jagatakse puhas äritulu kinnisvarainvesteeringu turuväärtusega aasta lõpu seisuga.
3. Keskmine esmane puhastootlus on kalendriaasta jooksul saadud kuiste tootluste keskmine, kusjuures iga kuu tootluse leidmiseks jagatakse annualiseeritud puhas äritulu kinnisvara hetke turuväärtusega

KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA MUU KOONDKASUMI ARUANNE

Tuhandetes eurodes
Tuhandetes eurodes	01.01.2025 – 31.12.2025	01.01.2024 – 31.12.2024
Renditulu	15 098	15 136
Teenustasutulu	4 947	4 744
Renditegevuse kulud	-8 382	-8 292
Puhas renditulu	11 663	11 588

Halduskulud	-1 923	-2 373
Kahjum kinnisvarainvesteeringu müügist	126	18
Muu äritulu	-1 475	-863
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kahjum	-20 602	-15 581
Ärikasum/-kahjum	-12 211	-7 211

Finantstulud	69	196
Finantskulud	-9 193	-10 540
Finantstulud ja -kulud kokku	-9 124	-10 344

Maksueelne kasum/kahjum	-21 335	-17 555
Tulumaks	1 256	774
Perioodi kasum/kahjum	-20 079	-16 781

Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav muu koondkasum
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasum/- kahjum	252	-1 003
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasumiga seotud tulumaks	-18	52
Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav tulumaksujärgne muu koondkasum/-kahjum kokku	234	-951

Perioodi tulumaksujärgne koondkasum/ kahjum kokku	-19 845	-17 732

Tavakahjum osaku kohta (eurodes)	-0,14	-0,13
Lahustatudkahjumosakukohta (eurodes)	-0,14	-0,12

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

Tuhandetes eurodes	31.12.2025	31.12.2024
Põhivarad
Kinnisvarainvesteeringud	208 940	241 158
Immateriaalsed põhivarad	–	4
Materiaalsed põhivarad	7	5
Tuletisinstrumendid	–	1
Muud põhivarad	242	1 225
Põhivarad kokku	209 189	242 393

Käibevarad
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	1 760	2 800
Ettemaksed	294	802
Raha ja raha ekvivalendid	5 377	10 053
Käibevarad kokku	7 431	13 655
Varad kokku	216 620	256 048

Omakapital
Sissemakstud kapital	151 495	151 495
Rahavoogude riskimaandamise reserv	-186	-420
Jaotamata kahjum	-73 059	-52 980
Omakapital kokku	78 250	98 095

Pikaajalised kohustised
Intressikandvad võlakohustised	77 443	98 491
Edasilükkunud tulumaksukohustised	644	1 898
Tuletisinstrumendid	186	–
Muud pikaajalised kohustised	1 110	1 446
Pikaajalised kohustised kokku	79 383	101 835

Lühiajalised kohustised
Intressikandvad võlakohustised	55 842	50 736
Võlad tarnijatele ja muud võlad	2 729	4 473
Tulumaksukohustis	14	14
Tuletisinstrumendid	–	317
Muud lühiajalised kohustised	402	578
Lühiajalised kohustised kokku	58 987	56 118
Kohustised kokku	138 370	157 953
Omakapital ja kohustised kokku	216 620	256 048

2025 Annual report EE

Eesti Pank: PROGNOOS. Majanduse taastumine kujuneb oodatust vaoshoitumaks

31.03.2026 Adaur.ee

Eesti majanduse kasvukeskkond jätkas aasta alguses paranemist. Uue energiakriisi mõju ei ole majandusaktiivsust kajastavasse statistikasse veel jõudnud, kuid erinevad näitajad kinnitavad, et enne Lähis-Ida konflikti lahvatamist püsis Eesti majandus selgelt elavnemise kursil. Peamistes sektorites — ehituses, teeninduses, jaemüügis ja töötlevas tööstuses — liikusid ettevõtete tootmis- ja hõiveootused kuni märtsi alguseni tõusujoones, peegeldades suurenenud usku edasisesse kasvu. Viimase kahe aasta jooksul on kasvanud kaupade müügimaht nii kodu- kui ka välisturul ning eksportööride hinnangud oma toodangu konkurentsivõimele tegid möödunud aasta lõpus märgatava hüppe. Varasemate kriiside põhjustatud madalseisust väljumisel on suurt rolli mänginud just kaubaekspordi ja seda enim toetava töötleva tööstuse olukorra paranemine.

Maailma, Euroopa ja Eesti majanduse väljavaade sõltub suurel määral sõjategevuse kulgemisest Lähis-Idas ja sellest tekkinud energiakriisi lahenemisest. Energiakandjate hinnad tõusid pärast rünnakuid Iraani vastu, mis omakorda kergitas ka teiste oluliste toormete hindu ja nende hinnaprognoose. Inflatsiooni kiirenemise ootus tõstis rahaturu tulevikutehingutes ka intressimäärasid. Veel detsembris prognoosis Eesti Pank tänavuseks majanduskasvuks 3,6%, aga energiakriisi mõjul ootavad turud nüüd kiiremat hinna- ja sellega kaasnevat intressitõusu. Kiirem hinnatõus ja sellest tulenev ostujõu aeglasem kasv ning energiakriisiga kaasnev suurem ebakindlus alandavad kokkuvõttes Eesti majanduse selle aasta kasvuprognoosi 2,8%ni. Aga kuna energiaturul toimuv avaldab mõju majandusele ja on samal ajal geopoliitilistel põhjustel prognoosimatu, siis on tõenäoline, et majanduse tegelik käekäik kujuneb võrreldes käesoleva prognoosiga nii hindade kui ka majanduskasvu poolest teistsuguseks.

Tänavust majanduskasvu veab sisenõudlus, sest suurenevad nii tarbimiskulutused kui ka investeeringud. Kõige rohkem kasvavad riiklikud kaitseotstarbelised investeeringud, millest suurema osa moodustavad imporditavad kaubad. Seetõttu liigub selleks kulutatav raha Eestist välja ega panusta otseselt majanduskasvu. Küll aga mõjutab tulumaksuseaduse muudatus tugevasti inimeste ostujõudu ja tarbimisvõimet. Keskmine brutokuupalk tõuseb sel aastal ligikaudu 6%, kuid keskmine netopalk kerkib efektiivse maksumäära langemise tulemusel märksa enam ehk umbes 10%. See tähendab, et isegi hinnatõusu arvestades suureneb reaalne sissetulek märgatavalt, mis omakorda ergutab tarbimist ja majandust tervikuna.

Lähis-Ida sõja käigus kallinenud energia ja selle kaudne mõju hoiab hinnatõusu kiiremana, kui see muidu oleks olnud. Nafta hind on peale sõjategevuse algust Lähis-Idas hüpanud kiiresti üles-alla ja määramatus energiaturul toimuva osas on märkimisväärne prognoosivea allikas, sest muutused nafta hinnas kanduvad üle ka teiste kaupade ja teenuste hindadesse. Võrreldes 2022. aasta energiakriisi ja toonase hinnahüppega on nafta hinnatõusu ülekandumine gaasi ja elektri hindadesse Euroopa riikidele tarnijate mitmekesistamise tõttu tagasihoidlikum, mida kinnitavad ka olemasolevad andmed. See vähendab nafta kallinemise mõju kogu tarbijakorvile. Prognoosi koostamise ajal tehtud tulevikutehingud naftaturul viitasid, et turgude hinnangul hakkab nafta hind alanema alates teisest poolaastast. Kui see turgude eeldus paika peab, siis ulatuks Eestis hinnatõus 2026. aastal 3,8% juurde ning kahel järgneval aastal veidi üle 2%.

Eelarvepuudujääk ja riigivõlg suurenevad ning see tõstab riigi jaoks iga-aastaseid intressimakseid. Kaitsekulude kasv enam kui 5%ni SKPst ja tulumaksuseaduse muudatusest tulenev tulude vähenemine on peamised tegurid, mis suurendavad valitsemissektori eelarvepuudujääki sel aastal 4,4%ni SKPst. Kui valitsus ja Riigikogu suunda ei muuda, siis püsib puudujääk sarnases suurusjärgus ka kahel järgmisel aastal. Kuigi Eesti riigivõla tase on rahvusvahelises võrdluses endiselt madal, teeb muret võla kiire kasvu jätkumine. Arvestades Eesti julgeolekuseisu pikka vaadet, demograafilist seisu ja üha suurenevaid intressikulusid tasuks tõsiselt kaaluda, kuidas viia riigirahandus tagasi jätkusuutlikule kursile ja pidurdada laenukoormuse kasvu. Suures ja püsivas puudujäägis riigieelarve puhul peaksid uued otsused viima eelarve tasakaalule lähemale, mitte kaugemale. Seejuures peaksid maksupoliitilised otsused olema kaalutletud, aegsasti selgitatud, kestvad ja majanduskasvu toetavad.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Aasta algus tõi kinnisvaraturule elavnemise: hoogu andis kasvav tarbijakindlus ja pankade tihe konkurents

31.03.2026 Adaur.ee

Eesti kinnisvaraturg on 2026. aasta alguses näidanud mõõdukat aktiivsust. Turu elavnemist toetab stabiilne tööturg, mõõdukas palgakasv ning jõukamate majapidamiste kasvav ostujõud. Ehkki seni stabiilne püsinud euribor pöördus märtsi keskel Lähis-Ida sündmuste kasvule, ei ennusta eksperdid turul olulist aktiivsuse vähenemist.

Maa-ameti statistika esialgsetel andmetel tehti veebruaris Tallinnas järelturu ja uusarenduste korteritega 655 tehingut. See jääb küll alla viimase 12 kuu keskmisele (737 tehingut kuus), kuid viitab turu järkjärgulisele stabiliseerumisele pärast varasemate aastate jahtumist. Kogu Eestis tehti veebruaris kokku 1494 korteritehingut.

„Kinnisvaraturg on liikunud 2026. aasta alguses selgelt stabiilsemasse faasi. Tarbijakindlus on tasapisi paranemas ja majanduskeskkond on muutunud stabiilsemaks, mis annab inimestele julgust teha pikema vaatega otsuseid nagu koduost. Kuigi euribor pöördus märtsikuus kasvule, usume, et selle mõju kinnisvaraturule jääb tagasihoidlikuks,“ ütles Kaamos Kinnisvara juht Taimo Murer.

Turu aktiivsust vedas järelturg

Veebruaris lisandus müüki 431 uut korterit ning pealinnas sõlmiti 171 uue korteri müügilepingut. Viimase 12 kuu keskmiselt on müüdud 129 korterit kuus.

Kasvanud on korterite keskmine pakkumishind, mis ulatus veebruaris 5144 €/m2 kohta. See on 3,8 protsenti kõrgem kui aasta varem.

Mureri sõnul näitab see, et arendajate sisendid ei ole muutunud odavamaks ning elukalliduse tõusuga liigub vaikselt kaasa ka kinnisvaraturg. “Turg tervikuna on stabiilne ja elavneb. Tarbija soov elamistingimusi parandada ei ole kuhugi kadunud. Loodame et tarbimiskindlus selle aasta jooksul veelgi paraneb,” sõnas ta.

Uusarenduste müük on taastumas, kuid turu aktiivsuse peamine vedur olnud viimastel kuudel järelturg. “See trend on nähtav juba 2025. aasta lõpust. Turul on tunda, et järelturu korterite hinnatase on ostjatele sageli kättesaadavam,” rääkis SEB eraklientide panganduse divisjoni juhi Sille Hallang.

Turu elavnemise taga oli euribori stabiliseerumine ja tarbijate kindlustunde kasv

„Hoolimata Lähis-Ida sündmustest, on eeldused 2026. aastal kinnisvaraturu jaoks head. Aasta algus on kodulaenuturul olnud mõõdukalt aktiivne ning kogub soojemate ilmade saabudes üha enam hoogu. Eesti majanduskasv kujuneb sel aastal ilmselt viimaste aastate kõige kiiremaks ning tarbijate kindlustunne on paranemas,“ sõnas Hallang.

Kinnisvaraturu aktiivsust toetavad lisaks tugev tööturg ja mõõdukas palgakasv. „Konkurents kodulaenude turul on väga tihe, mis on laenuvõtjatele kindlasti soodne nii pakutavate intressitasemete kui ka pankade riskivalmiduse osas,“ lisas ta.

Üheks pikaajaliseks väljakutseks kinnisvaraturul demograafilised trendid. SEB andmetel on peamiste koduostjate arv vanuses 25-45 langustrendis. Peamiseks põhjuseks on selle vanusegrupi osakaalu langus elanikkonnas.

“Need väiksemad põlvkonnad on praegu just klassikalise esimese kodu ostja eas. Demograafilised muutused survestavad kogu sektorit üle vaatama, mida ja kellele ehitatakse. Need, kes seda täna teevad, on paari aasta pärast paremas positsioonis,” tõi Murer välja.

Ekspertide hinnangul võib kevad tuua turule veelgi rohkem aktiivsust, sest traditsiooniliselt on just kevad ja sügis kinnisvaraturu kõige aktiivsemad perioodid. Hoolimata Lähis-Ida sündmustest tingitud ebakindlusest, liigub Mureri sõnul turg stabiilsemasse faasi: tarbijakindlus paraneb ja inimesed julgevad taas pikema vaatega otsuseid teha.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Statistikaamet: Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: märtsis langesid hinnad 0,2%

31.03.2026 Statistikaamet

Statistikaameti esialgsel hinnangul langes turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks märtsis võrreldes veebruariga 0,2%. Eelmise aasta märtsiga võrreldes tõusis indeks 3,3%. Tegu on kiirhinnanguga, mis märtsi hindade kohta laekuvatel andmetel täpsustub.

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices).

„Kuigi kõik andmed ei ole veel meieni jõudnud, võib öelda, et märtsi indeksile avaldasid suurimat mõju elektri ja toidukaupade hinnalangus ning kütuste hinnatõus,“ kommenteeris statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Koolitus “Korteriühistu revisjonikomisjoni töö korraldamine” toimub 07.04.2026

31.03.2026 Margot Toompark

Koolitus “Korteriühistu revisjonikomisjoni töö korraldamine” toimub 07.04.2026 Kinnisvarakoolis. Koolitusel annab Pille Kaarlõp osalejatele juhiseid, kuidas korraldada korteriühistu revisjonikomisjoni tööd ja millised on revisjonikomisjoni töö ülesanded ja eesmärgid.

Koolitusele on oodatud:

korteriühistu juhatuse liikmed ja haldajad, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega;
korteriühistu revisjonikomisjoni liikmed, kelle ülesanne on kontrollida korteriühistu juhatuse tööd;
eraisikud, kes elavad või omavad korterit kortermajas ja soovivad teada oma õigusi ja kohustusi;
kinnisvara korrashoiu ala ettevõtete spetsialistid (elamuhaldurid);
kõik, kes tunnevad huvi uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse vastu.

Koolitus “Korteriühistu revisjonikomisjoni töö korraldamine” toimub 07.04.2026 kell 17.00-19.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Baltic Horizon Fund redeemed early part of the bonds

31.03.2026 Adaur.ee

Baltic Horizon Fund announced on 10 March 2026 via stock exchange announcement a plan to redeem partially the bonds issued on 8 May 2023 (ISIN code EE3300003235) on 31 March 2026.

Baltic Horizon Fund hereby announces that it has today, on 31 March 2026 redeemed early bonds in the amount of EUR 7,499,998.80. The total nominal amount of the bonds before the redemption was EUR 18,999,997.80 and after the redemption is EUR 11,499,999. The partial redemption of the bonds entailed a change in the nominal value, the new nominal value being EUR 27,380.95 per bond.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Baltic Horizon Fund consolidated audited results for 2025

31.03.2026 Adaur.ee

Management Board of Baltic Horizon Capital AS has approved the audited financial results of Baltic Horizon Fund (the Fund) for the twelve months of 2025. The financial results remained unchanged compared to the preliminary disclosure on 17 February 2026.

Baltic Horizon Fund reports its annual result and the financial standing at the end of 2025. Following additional capital raised from unitholders in the first quarter of 2026, the Fund continues to operate as a going concern.

The year ended with a EUR 20.1 million net loss, following consecutive losses of EUR 16.8 million in 2024 and EUR 23.0 million in 2023 (EUR 59.9 million over a three-year cycle). This massive adjustment is largely a result of the mark down of the value of the Fund’s investment portfolio in the total amount of EUR 58.1 million over the past three years (part of which is already realized through the disposals), but also due to continuous loss the Fund is suffering from. The underlying result from core operations for 2025 was a loss of EUR 0.7 million, compared to a loss of EUR 1.9 million in 2024. This figure excludes non-cash impacts, such as investment property revaluations, hedging instruments, and deferred taxes.

Reflecting back, this substantial valuation adjustment was driven by two fundamental reasons. First – the Fund was acquiring properties during the period of elevated market valuations and thus overpaid for most of its past investments, often supported by complex, high-leverage financing. Second – there was a historical reliance on external service providers and management structures that proved less adaptable to the significant shocks recently seen in the commercial property markets where the Fund operates. For the past 5 years the management has been primarily focused on ensuring the fundamental stability of Baltic Horizon Fund.

The Fund concluded 2025 with an equity level below the required thresholds for its bond covenants (ISIN: EE3300003235), with lenders of maturing property loans requiring strengthening of the capital of the Fund and accelerated amortization as conditions for their prolongation. In anticipation of these, the management in consultations with the Supervisory Board of the Fund and following a clear mandate from unitholders in December 2025, management executed a successful secondary public offering in March 2026. This capital raise secured EUR 12.3 million, effectively addressing imminent liquidity requirements and providing a solid runway through 2027. A significant portion of these proceeds, EUR 7.5 million, is being used for the partial redemption of outstanding bonds at the time of this report. With no property loans set to expire during 2026, the Fund’s liquidity position is now stable, supporting its continued operations as a going concern.

Management has aggressively streamlined the Fund’s administrative cost structure throughout 2025. By discontinuing the secondary listing in Stockholm and terminating non-core consultancy and marketing services, administrative expenses were reduced to EUR 1.9 million, down from EUR 2.4 million in 2024. The full benefit of these cost-saving measures will be realized during the 2026. To manage financial risks, the Fund holds interest rate swaps and monitors the interest rate environment.

During 2025 the ownership of the management company was taken up by the founders of a private investment company Grinvest, who have first invested into Baltic Horizon Fund in 2024 and since then became the largest unitholders. Following the new capital raising completed in March 2026, around 4.6% of the units are currently held by the management company (through its subsidiary Gene Investments OÜ).

The indebtedness of the Fund remains too high still, and restoring the performance of its investment portfolio will require sustained time, capital, and professional effort. Addressing these two are the essential building blocks for any future strategy choices. Consequently, the Fund will not be in a position to issue distributions to its unitholders during the coming year.

The Fund is advancing environmental sustainability by transitioning its property portfolio to wind and solar power through strategic green leases, while simultaneously driving social impact by hosting community health initiatives and climate awareness events at its retail and office hubs.

With a newly structured management team at both the Fund and property levels, we fully acknowledge the challenges of the past. Our focus is entirely forward-looking, as we remain dedicated to rebuilding value and realizing the Fund’s long-term potential through collective effort. The Fund now owns a portfolio of great commercial properties, at adequately adjusted valuations, some of them – the true landmarks in the Baltic capitals. Operational adjustments are well underway, imminent debt risks are mitigated, and we are determined to restore a healthy balance sheet of Baltic Horizon Fund over the next 12 months. Restoring commercial performance of our properties is the ultimate priority and will determine both the cash flow generation capacity of the Fund and the market value of the units.

Overview of the Fund’s investment properties as of 31 December 2025

Property name	Sector	Fair value¹	NLA	Net initial yield	Average Net initial yield	Occupancy rate
Property name	Sector	(EUR ‘000)	(sq. m)	2025²	2025³	Occupancy rate
Galerija Centrs	Retail	58,356	19,956	4.8%	4.6%	87.8%
Europa SC	Retail	31,836	17,430	3.0%	2.7%	82.5%
Postimaja	Retail	21,270	9,232	6.2%	6.0%	99.8%
North Star	Office	18,778	10,706	6.7%	6.5%	93.2%
Upmalas Biroji BC	Office	14,610	11,095	5.9%	4.7%	56.6%
Apollo Plaza complex	Leisure	13,260	7,877	6.8%	6.8%	100.0%
Vainodes I	Office	12,400	8,128	10.0%	8.1%	100.0%
S27	Office	12,270	7,348	(1.2%)	(1.3%)	58.7%
Lincona	Office	11,410	10,767	8.9%	7.9%	90.7%
Pirita SC	Retail	10,050	5,425	8.3%	8.5%	95.1%
Sky SC	Retail	4,700	3,260	9.3%	9.0%	100.0%
Total portfolio		208,940	111,224	5.5%	5.2%	86.2%

Based on the latest valuation as of 31 December 2025, recognised right-of-use assets and subsequent capital expenditure.
The net initial yield (NIY) is calculated by dividing the 2025 NOI by the market value of the property at year-end.
The average NIY is the calendar year average of monthly yields, where each month’s yield is calculated as the annualized NOI divided by the property’s current market value.

CONSOLIDATED STATEMENT OF PROFIT OR LOSS AND OTHER COMPREHENSIVE INCOME

EUR ‘000
	01.01.2025 – 31.12.2025	01.01.2024 – 31.12.2024
Rental income	15,098	15,136
Service charge income	4,947	4,744
Cost of rental activities	(8,382)	(8,292)
Net rental income	11,663	11,588

Administrative expenses	(1,923)	(2,373)
Other operating income	126	18
Losses on disposal of investment properties	(1,475)	(863)
Valuation losses on investment properties	(20,602)	(15,581)
Operating profit (loss)	(12,211)	(7,211)

Financial income	69	196
Financial expenses	(9,193)	(10,540)
Net financial expenses	(9,124)	(10,344)

Profit (loss) before tax	(21,335)	(17,555)
Income tax charge	1,256	774
Profit (loss) for the period	(20,079)	(16,781)

Other comprehensive income that is or may be reclassified to profit or loss in subsequent periods
Net gain (loss) on cash flow hedges	252	(1,003)
Income tax relating to net gain (loss) on cash flow hedges	(18)	52
Other comprehensive income (expense), net of tax, that is or may be reclassified to profit or loss in subsequent periods	234	(951)

Total comprehensive income (expense) for the period, net of tax	(19,845)	(17,732)

Basic earnings per unit (EUR)	(0.14)	(0.13)
Diluted earnings per unit (EUR)	(0.14)	(0.12)

CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION

EUR ‘000	31.12.2025	31.12.2024
Non-current assets
Investment properties	208,940	241,158
Intangible assets	–	4
Property, plant and equipment	7	5
Derivative financial instruments	–	1
Other non-current assets	242	1,225
Total non-current assets	209,189	242,393

Current assets
Trade and other receivables	1,760	2,800
Prepayments	294	802
Cash and cash equivalents	5,377	10,053
Total current assets	7,431	13,655
Total assets	216,620	256,048

Equity
Paid in capital	151,495	151,495
Cash flow hedge reserve	(186)	(420)
Retained earnings	(73,059)	(52,980)
Total equity	78,250	98,095

Non-current liabilities
Interest-bearing loans and borrowings	77,443	98,491
Deferred tax liabilities	644	1,898
Derivative financial instruments	186	–
Other non-current liabilities	1,110	1,446
Total non-current liabilities	79,383	101,835

Current liabilities
Interest-bearing loans and borrowings	55,842	50,736
Trade and other payables	2,729	4,473
Income tax payable	14	14
Derivative financial instruments	–	317
Other current liabilities	402	578
Total current liabilities	58,987	56,118
Total liabilities	138,370	157,953
Total equity and liabilities	216,620	256,048