Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine
 

EfTEN: Net Asset Value of EfTEN Real Estate Fund AS as of 31 August 2025

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS earned consolidated rental income of EUR 2,704 thousand in August 2025, which is EUR 15 thousand more than in July. The increase in rental income was primarily due to the commencement of rental income of the new wing of the Ermi care home. The fund’s consolidated net rental income (NOI) in August amounted to EUR 2,622 thousand, up by EUR 18 thousand compared to July.

During the first eight months of 2025, the fund earned total consolidated rental income of EUR 20.97 million, which is 2.3% more than in the same period last year. Consolidated EBITDA for the same period was EUR 17.55 million, remaining on par with the previous year.

The adjusted cash flow (EBITDA minus loan principal repayments minus interest expenses) for the eight-month period was EUR 8.36 million, increasing by 17% compared to the same time last year. This growth was primarily due to the additional cash flows from new acquisitions and developments, as well as lower interest expenses due to a decrease in EURIBOR.

Based on the eight-month results, the fund has generated a potential gross dividend of 58.49 cents per share for investors, which is 10.8% higher than during the same period last year. The fund manager will perform more detailed calculations regarding loan refinancings and the potential 2025 dividend outlook in November.

As of the end of August, the fund’s net asset value (NAV) per share was EUR 20.2868, and the EPRA NRV was EUR 21.1682. Both indicators increased by 0.8% over the month.

EREF_reports_monthly_08.2025

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Statistika: ehitusloa saanud elamute ja eluruumide arv püsib keskmisel tasemel

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

2025 II kvartalis sai statistikaameti andmetel Eestis ehitusloa 612 elamut kokku 1567 eluruumiga. Aastatagusega võrreldes on ehitusloa saanud elamute arv suurenenud 10,7% ja eluruumide arv vähenenud 4,7%.

Ehitusloa saanud eluruumide arv on suurenenud peaasjalikult üksikelamute baasilt. 2025 II kvartalis sai ehitusloa 512 üksikelamut ehk eelmisest aastast 11,8% rohkem.

Professionaalse elamispindade arenduse indikaatoriks võiks pidada korterelamute ehitamist. 2025 II kvartalis sai ehitusloa 30 korterelamut, mida on täpselt sama palju kui aasta tagasi. Ehitusloa saanud korterelamutes on 803 eluruumi. Seda on eelmisest aastast 12,8% vähem.

Kogu Eesti summaarne ehitusloa saanud elamute ja eluruumide arv on ajaloolise keskmise lähedal.

Ehituslubade väljastamist ei tohiks pidada liiga tähtsaks elamispindade turu indikaatoriks. Majanduse halvematel aegadel ei jäeta ehitusloa pika-pika protsessi menetlemist pooleli. Majanduse parematel aegadel küll ehk alustatakse enamate menetlustega, kuid nende tulemuseni ehk ehitusloa väljastamise jõudmise osas teadmist ei ole.

Eluruumide ehitus

Eluruumide ehitus

Eluruumide ehitus

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Bigbank: kodulaenude turul jäi august juulile alla, kuigi keskmine laenusumma kasvas

BigbankAugustis sõlmiti kodulaenulepinguid viiendiku võrra vähem kui rekordtulemuse teinud juulis, kuid keskmine laenusumma ületas 130 tuhande euro piiri ja uute laenutaotluste arv püsis kõrge, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist.

Bigbank Eesti juhi kohusetäitja Arthur Taaveti sõlmiti kodulaenulepinguid augustis samas suurusjärgus, mis mais ja juunis. “Juuli oli Tallinna korteriturul küll veidi erandlikult aktiivne, kuid suures plaanis tundub turg olevat saavutanud stabiilsuse ja tehingute mahud on enamasti sarnased,” kommenteerib Arthur Taavet ning lisab, et kõrge laenutaotluste arv lubab ka septembriks ennustada aktiivset kodulaenukuud. Taaveti sõnul ei ole viimased paar aastat olnud märgata ka suuremaid sesoonseid kõikumisi. “Ei kevadist osturallit ega suvist paarikuist puhkusepausi pole kodulaenude valdkonnas enam olnud, vast detsember on ainuke kuu, kus aktiivsus siiski üles läheb,” räägib Bigbanki juht.

Keskmine laenusumma oli augustis 130 661 eurot, mis oli 6% võrra suurem juuli keskmisest. “Juba pikemat aega jääb keskmine laenusumma 120-140 tuhande euro vahemikku, mida on paari aasta taguse madalseisuga võrreldes umbes viiendiku võrra rohkem. Keskmise laenusumma kasv viitab nii intressikeskkonna paranemisele kui inimeste sissetulekute tõusule,” analüüsib Bigbanki juht kodulaenude turu arengut ning viitab, et kinnisvarahinnad ei ole samas viimasel paaril aastal kuigivõrd muutunud.

Taavet peabki väga oluliseks, et kodulaen ja uue kodu soetamine oleks kättesaadavad võimalikult paljudele inimestele, mida vahel pärsib suurte universaalpankade kohati väga jäik hindamismudel. “Meil on põhimõte, et vaatame iga inimese soovid ja võimalused põhjalikult läbi. Tihti osutubki kodupangast eitava vastuse saanud koduostja tegelikult igati laenukõlblikuks, kuid tema laenusoov pole lihtsalt sobinud suurpanga loodud süsteemi ja parameetritega,” selgitab Arthur Taavet ning rõhutab eraldi, et Bigbank on valmis rahastama kodu ostmist ka tõmbekeskustest väljaspool.

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 30. juuni 2025 seisuga oli panga bilansimaht kokku 3,1 miljardit eurot ning omakapital 281 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 174 000 aktiivse kliendi ning üle 600 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Swedbank: Tööstusettevõtted on muutunud ebakindlamaks oma kasvuväljavaadete suhtes

SwedbankTöötleva tööstuse tootmismaht on selle aasta seitsme kuuga suurenenud aastases võrdluses küll 4,5% ja ka juulis näitas see 3,5% kasvu, kuid selle tõusu taga on paljuski eelmise aasta madal võrdlusbaas. Töötleva tööstuse tootmismahu põhi jäigi eelmise aasta esimesse poolde. Vaatamata tootmismahu aeglasele paranemisele, oli juulis selle majandusharu tootmismaht 18% allpool 2022. aasta kevadesse jäänud tipptasemest. 2025.aasta tööstusuuringu leiad meie blogist.

Nii nagu kuu varemgi, aitasid ka juulis töötleva tööstuse tootmismahu kasvule kõige enam kaasa veesõidukite tootmine ja laevaremont. Kõige suurema piduri panid aga selle majandusharu kasvule toiduainete- ja puittoodete tootmise vähenemine. Müük ekspordiks suurenes taas kiiremini kui müük koduturule ning juulis tuligi enamus müügitulu kasvust ekspordist. Töötleva tööstuse ettevõtted müüsid juulis ekspordiks küll ligi 65% oma toodangust, kuid viimastel aastatel on see osakaal veidi vähenenud.

Laenumahu hoogne kasv peaks üha rohkem peegelduma investeeringutes

Tööstusettevõtete kindlustunne on aasta tagusega võrreldes parem, kuid viimastel kuudel on toimunud väike tagasilöök. Ühest küljest on ettevõtete lähikuude ootused tootmise kasvatamiseks halvenenud, samas kui hinnang eksporditellimuste kohta paraneb. Küll on aga tööstusettevõtete hinnang oma konkurentsivõime kohta välisturul erakordselt pessimistlik. See halvenes järsult 2022. aasta teisel poolel, koos Vene turu kadumisega ja kiire inflatsiooniga, ja pole siiani taastunud. Töötleva tööstuse ettevõtete tootmisvõimsuste rakendatus on küll eelmise aasta alguse madalseisuga võrreldes veidi paranenud, kuid on ikka veel tublisti madalam pikaajalisest keskmisest.

Vaatamata kindlustunde halvenemisele on intressimäärade langus suurendanud töötleva tööstuse ettevõtete laenunõudlust. Aasta esimese kuuga on nende uued laenud aastases lausa kahekordistunud, mis on vähemalt viimase kümne aasta suurim laenumaht. Laenukasv peaks aga üha rohkem peegelduma investeeringutes.

Välisnõudlus paraneb tasapisi

Euroala majandus, kuhu suunatakse Eestist veidi üle poole kaupade ekspordist, kasvas aasta esimesel poolel küll üsna hästi, kuid selle taga peituvad suured sektoripõhised erinevused ja töötleva tööstuse jaoks on olukord endiselt keeruline. Kuigi töötlev tööstus euroalal kosub aeglaselt, on pilt riikide järgi erinev (Saksamaal näitab töötleva tööstuse ostujuhtide hinnang jätkuvalt majandusaktiivsuse vähenemist) ning ettevõtete jaoks on üha kasvavaks probleemiks tootmissisendite hindade tõus. Ettevõtete kasvu väljavaateid ei halvenda mitte ainult ekspordibarjäärid USA-sse, vaid ka suurenev konkurents Aasia riikidest.

Vaatamata USA kaubanduspoliitikast ja kõrgematest tollimaksudest põhjustatud pingetele ja nende negatiivsele mõjule Eesti kaubanduspartnerite kasvu väljavaadetele, peaks välisnõudlus tasapisi paranema. Selle aastaga võrreldes on Lätis, Leedus, Rootsis, Soomes ja Saksamaal oodata järgmisel aastal, paljuski sisenõudluse toel, majanduskasvu paranemist.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Uus Maa augustikuu turuülevaade: Tallinna korteriturg näitas augustis selle aasta nõrgimat tulemust

Uus MaaEesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa andmetel näitas rekordilisele juulile järgnenud augustikuu selle aasta madalaimat aktiivsust.

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüüsiosakonna juhi Sten Renar Subatšjuse sõnul peegeldab juuli ja augusti näitajate volatiilsus turul endiselt valitsevat tasakaalu. „Terve käesoleva aasta jooksul on Tallinna korterite kuue kuu keskmine tehingute arv püsinud 750 lähistel ning kuue kuu keskmine mediaanhind püsinud 2 800€/m2 ümber, mis näitab kinnisvaraturu stabiilset käekäiku“, analüüsis Subatšjus.

Eesti korteriturg

Tallinna korteriturul tehti augustis 694 ostu-müügitehingut, mis tähistab selle aasta nõrgimat tulemust. Mullusega võrreldes langes korteritehingute arv üle 5% ja juulikuuga võrreldes lausa 12%. Mediaanhind langes eelmise aasta sama ajaga võrreldes ligi 4%, kuid juuliga võrreldes kerkis 2%. „Selleaastane tavapärasest aktiivsem kevad-suvine periood võttis lõpuks augustis hoogu maha,“ ütles Subatšjus.

Tartu korteriturg oli peale positiivset juulit augustis taas languses. Tehinguid tehti mullusega võrreldes 17% vähem ning juuliga võrreldes 10% vähem. Korterite ruutmeetri mediaanhind langes eelmise aasta sama ajaga võrreldes ligi 9% ning juuliga võrreldes 3%, mis näitab tavapärast sügiseelset elavnemist ülikooli pealinnas. „Juulis alanud sügiseelne elavnemine ülikoolilinnas augustis ootamatult ei jätkunud,“ kommenteeris Subatšjus.

Pärnu korteritega sõlmiti augustis 85 tehingut, mis on mullusega samal tasemel, kuid juuliga võrreldes 13% rohkem. Pärnu korterite mediaanhind on mullusega võrreldes kerkinud juba kaheksa kuud järjest, olles augustis 2 192 €/m2. Juuliga võrreldes tõusis mediaanhind 5%. „Pärnu linn oli suurematest linnadest ainuke, kus augustikuu statistika näitas mullusega võrreldes positiivseid numbreid,“ märkis Subatšjus.

Narva korteriturule august suurt muutust ei toonud ning mullusega võrreldes on näitajad endiselt negatiivsed. Tehinguid tehti 55 ehk pea 13% vähem ning mediaanhind langes ligi 20% võrreldes eelmise aastaga. Juuliga võrreldes langes tehingute arv 8%, kuid mediaanhind tõusis 2 protsendipunkti. „Numbritest peegeldub, et Narva kinnisvaraturg veel taastumise märke ei ilmuta,“ nentis Subatšjus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

SEB: Majandus vajab rohkem kindlustunnet

SEBEesti ülimadal tarbijakindlus on kombinatsioon paljudest teguritest, kuid nende esirinnas on suur segadus välis- ja sisepoliitikas ning kõrge inflatsioon. Ebakindluse süvendamise asemel vajab eestlane poliitikakujundajatelt rahulikumat meelt.

Tarbija ei usu Eesti majanduse tulevikku

Juba enam kui kolm aastat on eestlasi painanud suur mure – mure Eesti majanduse pärast. Inimeste usku majandusse mõõtev tarbijakindlustunde indeks on püsinud 2022. aasta suvest saadik tasemel, kus see viimati oli varastel 1990ndatel. Ehk siis, eestlaste hinnangud majandusseisule on hullemad, kui see oli koroonakriisi vältel või aastatel 2009-2010, kui Eesti SKP langus ja töötus küündisid kõrghetkel võrdselt 20% lähedale.

Mis põhjustab madalat tarbijakindlust? Kõigepealt tuleb selgeks teha, kuidas seda näitajat kokku pannakse. Igal kuul vastab 800 inimest hulgale küsimustele, mis puudutavad pere enda rahaasju, hinnangut tööturule ja ostukäitumisele, kuid ka majandusele üldisemalt. Tarbijakindluse arvutamiseks kasutatakse neist nelja: hinnang pere majanduslikule olukorrale viimase 12 kuu ja järgmise 12 kuu vältel, tõenäosus teha järgmise 12 kuu jooksul suuremaid ostusid ja hinnang Eesti majanduse üldisele olukorrale järgmise 12 kuu vältel. Kõrvutades näitajate taset nende ajaloolise keskmisega selgub, et suurim on mahajäävus selles osas, mis puudutab riigi üldist majandusseisu järgmise aasta jooksul.

Miks ollakse tuleviku osas pessimistlikud, seda eriti olukorras, kus eri institutsioonide majandusprognoosid on pigem tõusujoont näitamas? Kõige laiemalt on põhjuseks infoväli, kus me elame. Kuigi põhjalikke uuringuid selle kohta ei leia, siis vast nõustub enamus meist sellega, et viimaste aastate uudisvoog on olnud üsna üheselt negatiivne nii majandust kui ühiskonnaelu puudutavates küsimustes. Sellel on omakorda palju objektiivseid põhjuseid, sest Eesti palju majandusnäitajaid ongi olnud nigelad, samas kui välispoliitikas toimuv tekitab eestlases pehmelt öeldes kõhedust. Teisalt on sel aastal Eesti majandusnäitajad selgelt paranenud. Kuigi eri tempodes, kasvab nii SKP, jaekaubandus, tööstus, eksport kui kinnisvaraturg. Kuidagi ei saa kurta ka olukorra üle tööturul. Tõrvatilgaks meetünnis on mõistagi inflatsioon, mida kõige rohkem afišeeritud, kuid ei saa öelda, et Eesti meedia oleks majandusnäitajate paranemise täiesti tähelepanuta jätnud. Kindlustunne aga aina halveneb.

Poliitika valab õli tulle

Ehkki seda väidet on objektiivsete andmete pinnalt keeruline kinnitada, on üks hüpotees praeguse madalseisu taga poliitikas toimuv. Seda nii rahvusvahelisel areenil kui kodumaal. Suurim kukkumine tarbijakindluses leidis aset vahetult pärast Ukraina sõja puhkemist. Eestlase jaoks ei ole ilmselt suuremat ohumärki kui Venemaa rünnak mõne oma naabri vastu. 2023. aasta alguseks oli indeks küll mõnevõrra taastunud, ent sealt edasi on liikumine toimunud taas põhja poole. Ajaliselt klapib see hästi perioodiga, kui algne optimism sõja peatse lõpu osas, hakkas asenduma külma reaalsusega, et sõda võib kestma jääda veel aastateks.

Kindlasti ei tasu alatähtsustada ka sisepoliitika ja maksutõusude rolli kindlustunde madalseisus. Nimelt on ajalooliselt kukkumised tarbijahinnaindeksis kippunud langema kokku oluliste sündmustega poliitikas. Alati ei pea sündmus isegi üheselt negatiivne olema – piisab parlamendivalimistest, mille tulemusena sündinud koalitsioon pole osale ühiskonnast meeltmööda. Kui võimule saab „vale“ poliitik, siis pole ju majandusel midagi head oodata? Viimastel aastatel on eestlastel olnud põhjust poliitikute peale viha pidada küllaga. Kellele siis meeldiks maksutõusud? Kõige suuremaks poliitiliseks julgustükiks tuleb ilmselt pidada automaksu kehtestamist, sest kuigi omavahelistes aruteludes on selle vajalikkusega nõustutud juba aastaid, siis oli ettearvatav, et eestlase staatusesümbolile maksu peale panemine saab olema poliitiliselt ülimalt ebapopulaarne.

Inflatsioon vajab tähelepanu

Teine väga valus teema on inimeste jaoks hinnatõus, seda ennekõike esmavajalikes kaubagruppides nagu toit ja energia. Augustis olid siinsed tarbijahinnad mullusest keskmiselt 6,1% kallimad. See oli kõrgeim näit kogu Euroopa Liidus! Eriti valusalt lööb tarbijaid toiduainete hinnatõus, mille eest tuleb nüüd välja käia ligi kümnendiku võrra enam kui aasta aega tagasi. Keskmiselt moodustavad kulutused toidule umbes viiendiku eestlaste tarbimiskorvist, vaesematel leibkondadel oluliselt enam. Samuti on toiduainehindade tõus inimeste jaoks ehk kõige nähtavam, sest toidupoodi satutakse mitu korda nädalas. Nii süvenebki inimestes tunnetus, et kõik läheb aina kallimaks. Ootus hindade kiiremaks kasvuks peegeldub ka tarbijauuringus, halvad ennustused kipuvad aga teatavasti tõeks saama. Kui kõik räägivad aina inflatsioonist, saavad hindasid kergitada ka need, kel selleks ehk isegi otsest põhjust ei ole – sest hinnad ju tõusevad!

Valdavas osas on Eesti viimaste aastate hinnatõusu taga olnud väga selged põhjused. Kui toit ja energia muutub kallimaks maailmaturul, siis on Eestil sellesse protsessi äärmiselt keeruline (ja kulukas!) sekkuda. Kui õues on temperatuur kuum, siis ei päästa ka kõige õhem särk ega päikesevari. Teisalt on viimaste aastate võimuerakonnad ilmselt alahinnanud inflatsiooni mõju inimeste meelsusele. Kui paljudes riikides on poliitikud tõtanud rind ees inimesi inflatsiooni eest „kaitsma“, siis siin pole need lennukad ideed kinnistunud. Vastupidiselt – läbi erinevate maksutõusude on temperatuuri veel ülespoole krutitud. Nii pole imestada, et inflatsioon on Euroopa kõrgeim, meeleolu madalaim ja valitsuse reiting olematu. Eelarvepuudujäägi vähendamine oli vajalik, ent ilmselt on ilmavaade takistanud poliitikutel „ruumi lugemast“.

Kuidas eestlase tuju parandada?

Ent kas ja mida siis tegema peaks? Et eestlaste must meeleolu on juba kliiniliseks depressiooniks kujunemas, siis tundub mõistlik midagi ette võtta. Ukraina sõja lõpetamine pole meie võimuses nagu ka Põhjamaade kinnisvaraturu käivitamine. Viimane saab ehk peagi hoo sisse ka meieta ja koos sellega ka meie eksport. Küll on kasvõi veidi võimalik nihutada seierit kodumaad puudutavates küsimustes. Viimase aja seinast-seina kõikuv diskussioon maksupoliitika üle tuju paranemist ei toeta. Kui raha eelarves tõepoolest üle ääre ajab, siis on ainus mõistlik plaan kaaluda käibemaksu tagasi tõmbamist. Vaadates tarbimismaksude osakaalu suhtena kogu maksutulust, on Eestist saanud ilmselt enim tarbimist maksustav riik kogu Euroopas. Kõhnema rahakotiga eestlast aitaks käibemaksulangetus enam, kui kurikuulsa maksuküüru või automaksu kaotamine.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Uute korterite konkurentsianalüüs – 09.2025

Tõnu ToomparkUute korterite konkurentsianalüüs aitab asjakohaselt kõrvuti panna omavahel konkureerivad projektid, et võrrelda nende olulisi parameetreid ja saavutada selle läbi eelis konkurentide ees.

Konkurentsianalüüs võrdleb korterite arvu, pindalasid, toalisuseid ja hindu. Lisaks on vaatluse all müügitempo.

Konkurentsianalüüs võimaldab anda projekteeriujale lähteülesande, mis tuleneb turu vajadusest. Konkurentsianalüüs on hea ja asjakohane vahend projekti hinnastamisel, mis aitab konkurentide tehtud vigu vältida.

Kas tekkis huvi?

Võta ühendust ja räägime lähemalt: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Uute korterite konkurentsianalüüs

 

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Luminor: Kodulaen 30 aastaks? Ekspert selgitab, mis määrab sinu laenuperioodi pikkuse

Luminor BankKodulaenu maksimaalne laenuperiood on 30 aastat, kuid igal taotlejal ei ole põhjust ennast laenukohustusega niivõrd kauaks siduda. Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas toob välja tegurid, mis mõjutavad lõplikku laenuperioodi pikkust ning selgitab, miks noortele ja vanemaealistele võivad kehtida erinevad tingimused.

Nooremate taotlejate puhul võimaldab pank sageli maksimaalset ehk 30-aastast laenuperioodi. Pensionieale lähenedes peab aga arvestama võimalusega, et kui inimene ühel hetkel töölt lahkub, vähenevad ka tema sissetulekud. „Kivisse raiutud vanusepiirangut me kehtestanud ei ole ning palju sõltub sellest, milline on laenutaotleja profiil ja kas tal on plaan pärast pensioniiga edasi töötada. Kui aga analüüs näitab, et laenutaotleja sissetulekud pensionile jäädes tõenäoliselt vähenevad, on lühem laenuperiood oluline, et kohustused ei muutuks kliendi sissetulekuid arvestades liialt koormavaks,“ sõnas Kikas.

Kuigi lühem laenuperiood võib tähendada kõrgemat kuumakset, on siiski vanematel laenutaotlejatel tihtipeale nooremate ees ka eeliseid. Inimeste sissetulekud saavutavad oma tipu sageli just 50. eluaastates ning ühtlasi on sellises eas klientidel sageli suurem omafinantseeringu summa, mis omakorda aitab igakuise kuumakse suurust hoopis vähendada.

Kikas rõhutas, et laenuperioodi määramisel ei ole vanus ainus või isegi peamine tegur. Pank hindab igat taotlejat individuaalselt, võttes arvesse näiteks ka töövaldkonda ja ametikohta, taotleja finantskäitumise ajalugu ning omafinantseeringu suurust. Samuti võib laenuperiood sõltuda ostetavast kinnisvarast, võttes aluseks näiteks kinnisvara seisukorda või asukohta.

Luminori kodulaenude valdkonnajuht tõi välja, et tegelikult ei taotle kõik koduomanikud maksimaalset laenuperioodi. „Meie kogemus näitab, et paljud kliendid soovivad ise kiiremini kohustustest vabaneda ja valivad teadlikult lühema tähtaja. Laenuperioodi jooksul on võimalik perioodi nii pikendada kui ka lühendada ning mõlemaid võimalusi kasutatakse usinalt. Seejuures on võimalik teha osalisi tagasimakseid ja ka seeläbi perioodi või kuumaksete summat vähendada,“ tõdes Kikas.

Kuigi 30-aastane laenuperiood võib tunduda hirmutavalt pikk, ei tasu selle numbri pärast muretseda. „Statistika näitab, et enamik kodulaene makstakse tagasi hoopis 10–15 aasta jooksul,“ tõi ekspert välja. Ta soovitab igal juhul oma võimalusi ja plaane pangaga arutada, sest erinevaid lahendusi leidub enamasti rohkem, kui esmapilgul paistab.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Arco Vara: Üürile andmine – lihtne tulu või pigem peavalu?

Arco VaraKinnisvara üürile andmine võiks ju olla lihtne tuluallikas – kinnisvarainvestorid just sellega tegelevadki: ostavad kinnisvara, et saada passiivset tulu. Aga et see oleks lihtne tuluallikas, peab eelnevalt minimeerima riske.

On kaks peamist asjaolu, mis võivad kinnisvara väljaüürimise muuta hoopis tüütuks peavaluks: järjekordne kõne laupäeva õhtul teemal „kraan lekib“ või „võti ei keera“ ning ununenud üürimaksed.

Oma kinnisvara üürile andes ei pea alati tegema eelnevalt remonti, küll aga tuleb teha värskendustöid. Vaata kriitilise pilguga üle kõik kodus olevad seadmed: gaasikatel, pliit, boiler, ka küttekolded, sansõlmed ja elektroonika, mis jääb üürilise kasutada. Regulaarne hooldus tagab, et asjad kestavad, ning sa saad reaalse arusaama, mis võib peagi vajada väljavahetamist. Ära unusta ka akende, uste ja põrandate hooldust ning tee enne üürile andmist suurpuhastus. Kooskõlasta ka üürnikuga, milliseid hooldusi ja mis aja tagant on vaja teha. Leppige kokku, kes tellib töö. Näiteks kui sul on gaasikatel, mida on vaja soovituslikult kord aastas hooldada, siis ära eelda, et üürnik sellega tegeleb. Võib-olla ei ole ta varem elanud gaasikatlaga korteris ning tal ei tule mõttessegi, et seda peaks hooldama.Tee investeering varem ja vaheta katkine asi välja, sest ebapiisava hoolduse tõttu tekkinud kahju võib üürnik paluda sinul korvata. Hoia oma vara, siis hoiavad seda ka teised.

Kuidas valida üürilist, kes ei tekita peavalu? Vara seisukord näitab üürilevõtjale, kui palju sina enda varast hoolid. Kui ruumid on puhtad, valgustitelt on tolm pühitud, seadmed töötavad laitmatult, siis saame eeldada, et peale üürilepingu lõppemist saame vara tagasi samas seisus. Kui aga korter on räämas, määrdunud seintega, katkise mööbliga, aknaid avada ei ole võimalik, siis korralik ja oma kodust hooliv inimene ei tunne seal end koduselt ega soovigi sinna kolida. Sina lood standardi, mille järgi üürilist otsid.

Enne väärilise üürilise valimist suhtle temaga. Jutustage veidi pikemalt elust-olust. See võib anda aimu, millise inimesega on tegu. Kes üldse kolib sinu pinnale? Kelle kätte usaldad oma vara? Kus ta töötab ja mis on tema hobid ning väärtushinnangud? See nüanss on paljude inimeste jaoks keeruline ja ebamugav, aga kinnisvaramaakleri jaoks nii endastmõistetav ning see loob suure väärtuse. Maakleril on võimalik lasta teha ka taustakontrolli, kas inimesel on maksehäireid. Sealt võib välja tulla nii mõndagi. Enne järelduste tegemist tasub siiski alati uurida ka inimeselt endalt, mis seisus need võlad tegelikkuses on. Vahel juhtub, et tegelikult on võlad makstud, aga nõue jäetud lõpetamata või on kõige selle taga hoopis midagi enamat. Sellisel juhul võib potentsiaalselt üüriliselt küsida ka tema senise elukoha kohta. Kui ta elab hetkel samuti üürikodus, siis võib paluda üürileandja kontakti, uurida tema kogemust, kuidas ta on üürilisega rahul olnud ning kas maksed on laekunud õigeaegselt. Kui pikaaegsel üürimisel probleeme pole olnud, siis on suurem tõenäosus, et ka sinul ei teki selle üürilisega probleeme.

Selleks, et passiivne üüritulu teenimine muuta võimalikult valutuks, saad ise palju ära teha, aga kindlasti aitab riske hajutada ka pädev kinnisvaramaakler. Tema annab nõu, millele enne üürileandmist tähelepanu pöörata ja milliseid ettevalmistusi selleks teha. Anna teada, keda ootad oma pinnale, milline on sinu nägemus ja ootused üürilisele. Selle põhjal aitab maakler oma kogemustele toetudes valida sulle sobiva üürilise, kellega on mugav asju ajada. Ja mitte vähem oluline: kinnisvaramaakler aitab sul sõlmida ka juriidiliselt pädeva üürilepingu, mis tagab sulle rahuliku une.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Rahandusministeerium: Hinnatõusu aeglustumist võib oodata järgmisel aastal

RahandusministeeriumInflatsiooni kiirenemine augustis on ootuspärane ning selle kõrgtase jääb aasta teise poolde. Eelmisel kuul jätkus käibemaksu muudatuse kandumine hindadesse, millele lisandus elektri börsihinna tõus varasemate kuude madaltasemelt.

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad augustis võrreldes eelmise kuuga 1 protsenti ja aasta varasemaga 6,1 protsenti. Energiahinnad on aastases võrdluses jätkuvalt languses, tasakaalustades tarbijahindade tõusu.

Vaatamata elektrihinna kuisele hinnatõusule on energia hind majapidamistele jätkuvalt soodsam kui aasta tagasi. Elektri börsihind kahekordistus juuliga võrreldes jaamade ja ühenduste hoolduste ning tagasihoidlikuma taastuvenergia toodangu mõjul. Nafta hind püsib jätkuvalt madalana, mis hoiab soodsana ka siinsed kütusehinnad.

Toiduhindade tõus jätkus augustis, võrreldes eelmise kuuga 0,6 protsenti. Aastases võrdluses on toit 9 protsenti kallim. Enam, kuuga 5 protsenti, tõusid eelmisel kuul kohvi ja tee hinnad. Arvestades toidutoorme hinnaarengutega välisturgudel, peaks piima- ja lihatoodete kõrgem hinnatase kanduma veelgi meie letihindadesse.

Alusinflatsiooni kiirenemise taga on valdavalt teenused. Heitlik ilm ja mitmed suured kultuuriüritused on suvekuudel reisiteenuste hinnad kõrgele tõstnud. Näiteks on puhkusepaketid pea 40 protsenti kallimad kui aasta tagasi. Seevastu tööstuskaupade hinnatõus on tagasihoidlik, kus suurimat mõju avaldab riiete ja jalatsite odavnemine.

Suvise majandusprognoosi kohaselt tõusevad hinnad tänavu 5,4 protsenti. Hinnatõusu aeglustumist võib oodata järgmisel aastal, kui teenuste ja toidu hinnatõus pidurdub ning maksumeetmete mõju väheneb.

Euroalal kiirenes hinnatõus esialgsel hinnangul 2,1 protsendini tagasihoidlikuma energiahindade languse tõttu.

250908 Hinnatõusu aeglustumist võib oodata järgmisel aastal

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Scope Ratings Affirms Summus Capital OÜ’s Issuer Rating at BB/Stable

Summus CapitalScope Ratings GmbH has affirmed its BB/Stable issuer rating for Summus Capital OÜ and maintained the senior unsecured debt rating of BB. The affirmation by Scope reflects Summus’ solid operating performance and successful expansion into Poland.

Summus Capital’s balanced, high-quality commercial property portfolio expanded beyond the Baltics into Poland in 2024. Total assets grew 32% year-over-year to €537 million (Scope-adjusted), with a net leasable area of 257,931 square meters, though Summus remains still small in European context. The increase was mainly driven by the acquisition of two Polish office properties with a combined value of over €100 million. Geographic expansion into Poland has broadened the company’s footprint, reducing dependence on the Baltic capitals. Occupancy remained strong at 98%, while the average lease term lengthened to 5 years, supporting stable and predictable rental cash flow.

“The affirmation by Scope highlights the strength and resilience of our portfolio as well as the success of our entry into the Polish market,” said Aavo Koppel, member of the Board of Summus Capital. “With a high occupancy rate and long lease terms, our diversified portfolio continues to provide a solid foundation for sustainable growth.”

The company’s Scope-adjusted EBITDA margin reached 88% in 2024, above peers, thanks to disciplined cost control, lean cost structure and energy efficiency measures. Scope expects profitability to sustain above 85%, driven by continued strong operating performance, high occupancy rates and the high share of CPI-linked lease contracts. Leverage, measured by the Scope-adjusted loan-to-value ratio, stood at 57% at year-end 2024, temporarily inflated by a VAT facility repaid in early 2025, with adjusted leverage closer to 54%.

“Our financial discipline and proactive balance sheet management have ensured that we remain well-positioned to pursue growth while keeping leverage under control,” said Aavo Koppel. “We see the stable outlook as recognition of our prudent approach to financing.”

Summus has demonstrated good access to debt capital markets and secured lending, as evidenced by recent transactions completed. The company’s proactive refinancing stance and long-dated debt maturity profile supports Scope’s view that liquidity and refinancing risks are manageable.

The outlook remains Stable, reflecting Scope’s expectation that Summus will continue to deliver solid operating performance and portfolio stability.

Rating report Summus Capital Scope 05092025

Scope affirms BBStable issuer rating on Summus Capital OU Scope Ratings European Rating Agency

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Bigbank: Tööstuse olukord muutub paremaks

BigbankStatistikaameti poolt täna avaldatud andmetel oli tööstustoodangu kasv eelmisel kuul aasta võrdluses 0,7%, töötlevas tööstuses 3,5%. Päris oluliselt korrigeeriti tagantjärele tööstuse statistikat, sest juulis laekusid ettevõtete majandusaruanded ning seal deklareeritud müügimahud olid oluliselt paremad. Kui statistikaameti varasemad arvestused näitasid mais, et töötlev tööstus kasvas 0,7%, siis korrigeeritud andmetel oli kasv 3,7%. Need on päris suured korrektsioonid, aga nende tegemine on tavapärane praktika. Varasemalt ei räägitud sellest nii põhjalikult.

Olulisematest tööstuse valdkondadest oli kasv metalltoodete tootmises 1,9%, arvutite ja elektroonikaseadmete osas 7,6% ning elektriseadmete tootmises 4,5%. Suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes toiduainete tootmine 7,2% ning puidutöötlemine 6,2%. Üle pika aja oli plussis ka jalatsitööstus ning kasvu raporteeris ka mööblitööstus. Ekspordile orienteeritud harude kasv näitab, et meie peamiste ekspordipartnerite nõudlus on taastumas, lisaks on mitmes valdkonnas leitud ka uusi eksporditurge. 65% meie töötleva tööstuse toodangust läheb ju välisturule.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Sotsiaalministeerium: Lasterikaste perede kodutoetuse voor avaneb 8. septembril

SotsiaalministeeriumAlates 8. septembrist saavad kolme- ja enamalapselised vähekindlustatud pered taotleda Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusest (EIS) uuenenud tingimustel kodutoetust elamistingimuste parandamiseks.

Kodutoetust saavad pered, kellel ei ole oma kodu või kelle kodu ei vasta tänapäevastele elamistingimustele. Juhul, kui näiteks kodus puudub pesuruum või see on amortiseerunud, maja fassaad vajab soojustamist, küttekolle ei taga piisavalt soojust või on ohtlik.

Toetatakse nii perele kodu ostmist kui ka uue elamu püstitamist, samuti perele kuuluva eluruumi laiendamist ja renoveerimist. Toetatakse põhjalikke töid elamistingimuste kaasajastamiseks, kuid ei kaeta kulutusi tööriistadele, kodutehnikale, mööblile ja muule sisustusele. Toetust saab kasutada ainult nendeks kuludeks, mis tehakse pärast toetuse saamist. Enne rahastamise otsust tehtud kulutusi ei hüvitata, erandiks on ehitusprojekti koostamise kulu ning eluruumi ost taotluse läbivaatamise ajal.

Taotlust saab esitada riiklikus e-toetuse avaneb uues vahekaardis keskkonnas. Taotlemine on avatud 8. septembril kl 11st 20. oktoobri lõpuni. Rahastamise aluseks ei ole taotluse esitamise järjekord, vaid selle sisu: kui palju kasvab peres kuni 19-aastaseid lapsi, keda elamistingimuste parandamine mõjutab; kui suur on pere sissetulek; kui põhjalikke töid on elamistingimuste kaasajastamiseks vaja teha. Taotlusi võetakse vastu üle Eesti ja kõigi piirkondade taotlusi käsitletakse võrdselt, määrav on pere olukord.

Toetuse andmisel lähtutakse muu hulgas pere majanduslikust toimetulekust ehk leibkonna tulust ühe leibkonnaliikme kohta. Kui seni said toetust taotleda pered, kelle sissetulek oli eelmisel kalendriaastal kuni 450 eurot inimese kohta, siis nüüd tõuseb see 550 euroni. Ka toetuse piirmäärad ühe leibkonna kohta tõusevad – esmakordsel taotlemisel saavad kõik sihtgruppi kuuluvad pered küsida kuni 12 tuhat eurot toetust, teistkordsel taotlemisel toetatakse peresid kuni 6000 euroga. Esmakordse taotlejana käsitletakse ka neid leibkondi, kes on saanud kodutoetust enne 26. novembrit 2019. aastal.

Kui projekti kogumaksumus ületab toetuse määra, peab taotleja katma projekti ülejäänud maksumuse omafinantseeringuga ning tõendama omaosaluse olemasolu. Projekti elluviimise tähtaeg on kaks aastat alates taotluse rahastamise otsusest.

Taotlusvooru eelarve on 2,58 miljonit eurot ja seda rahastatakse riigieelarvest.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Eesti Pank: Augusti hinnakasvu taga olid peamiselt kallinenud toit ja elekter

Eesti PankAugustis kallinesid tarbijahinnad mullusega võrreldes 6,1%ni. Kuine hinnakasv juuliga võrreldes oli 1%, millest ligi kolmveerand tuli omakorda elektri kallinemisest. Tõenäoliselt jätkus augustis ka käibemaksutõusu ülekandumine tarbijahindadesse, sest vahetult pärast maksu rakendumist juulis tõusid hinnad vähem kui maksumäära kasv.

Augustis oli elektri börsihind odavam kui eelmise aastal, kuid juuliga võrreldes kaks korda kallim, kuna kuu teises pooles oli hoolduses üks Eesti-Soome elektriühendustest. Sama kaabel on remondis ka septembris ning kuna Soome on Eestiga võrreldes odavama elektrihinnaga piirkond, siis jääb piiratud elektrikaubanduse korral elektrihind Eestis kallimaks.

Toiduainetest jätkus augustis lihatoodete, peamiselt linnu- ja veiseliha, kallinemine. Veidi üle poole Eestis tarbitavast lihast moodustab aga sealiha ning selle hind tarbijale on püsinud viimased kolm aastat samal tasemel. Taud Eesti seakasvatustes võib lähiajal kaasa tuua aga sealiha hindade kõikumise – ühelt poolt vähendab loomade hukkamine nakkusega farmides kodumaise sealiha pakkumist, teisalt leevendab seda tõenäoliselt impordi kasv. Nii kasvas näiteks elussigade import ka 2015. aasta ulatusliku katkupuhangu järel. Maailmaturul on toidutoormete kiire hinnatõus peatunud ning osa kaupu, näiteks suhkur, kakao või apelsinimahl on mõnevõrra ka odavnenud.

Mootorikütuste hinnad jäid augustis mullusest madalamaks ning septembri alguses hakkasid Eesti tanklapidajad veel üksteise järel kütuste hindu langetama. Mootorikütuste osakaal tarbijakorvis on ligi 3,5% ning bensiini ja diislikütuse odavnemine aitab ka üldist tarbijahindade kasvu allapoole tuua. Vähemalt üks tanklakett kaotas eraldi soodus- või kampaaniahinnad ja lubas selle võrra kõigile klientidele tuua alla hinnakirja järgsed hinnad. Kuna soodushinnad hinnastatistikas ei avaldu, jääb edaspidi vähemalt selle keti madalam hind püsivalt hinnavaatlustesse.

Tööstuskaupade hinnad tõusid augustis mullu sama ajaga võrreldes pisut alla 2%, millesse panustasid peamiselt sõiduautod ja sisustuskaubad. Seevastu arvutid ja koduelektroonika jätkasid odavnemist, sest väljastpoolt euroala sisse toodavate kaupade suhtes tõstab tarbijate ostujõudu euro vahetuskursi tugevnemine.

Juulikuise käibemaksutõusu mõju jääb aastavõrdluses hindu kasvatama veel järgmise aasta keskpaigani. Euroala riikidest oli augustis Eesti hinnakasv kiireim, kogu euroala harmoniseeritud tarbijahinnad kasvasid augustis aastaga 2,1%. Käesoleva aasta keskmiseks hinnakasvuks prognoosis Eesti Pank tänavu juunis 5,4%. Uue majandusprognoosi, muu hulgas ka hinnakasvu kohta, avaldame 23. septembril.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Töötleva tööstuse mahud on kasvanud seitse kuud järjest

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumMKM-i peaanalüütiku Mario Lambingu sõnul iseloomistasid juulis töötleva tööstuse toodangu arenguid üldiselt samad märksõnad, nagu eelnevatel kuudel. Toodang kasvas aastaga 3,5 protsenti, nii ekspordi kui ka siseturu müük suurenesid samas tempos. Tootmine on suurenenud viimastel kuudel ka meie lähiriikides Soomes, Rootsis, Lätis ja Leedus.

Suurematest tööstusharudest süvenes langus toiduainete tootmises. Hinnatõusu tõttu püsis rahaliselt toodangu maht eelmise aasta tasemel, eksport kasvas isegi kümnendiku võrra. Kõige rohkem on vähenenud muude toiduainete (näiteks šokolaadi- ja suhkrukondiitritoodete) tootmine, kuid samas ka liha- ja kalatoodete tootmine. Joogitootmise langus on pigem hooajast tingitud, aasta tagasi olid juunis ja juulis vastupidised arengud.

Siseturg viis juulis puidutööstuse langusesse, eksport püsis aastatagusel tasemel. Mitmete puittoodete tootmine, näiteks saematerjal, graanulid, puitkiudplaadid, spoon, liimpuit, oli suurem kui aasta varem, vähenes aga vineeri tootmine, mis kuu varem kasvas oluliselt.

Põlevkiviõli tootmine on pidevalt suurenenud. Juulis toodeti kolmandiku võrra rohkem kui aasta varem, kuid hindade languse tõttu ei kajastu selline kasv siiski müügitulus.

Üsna kiire kasv (ligi 8%) jätkus elektroonikatööstuses ning masinate ja seadmete remondi ja paigalduse tegevusalal, kus tootmismaht kasvas enam kui veerandi võrra. Kõige tempokamad arengud olid endiselt muude transpordivahendite nagu laevade, paatide, ujuvkonstruktsioonide, droonide tootmises, kus tootmine kasvas aastaga kaks ja pool korda, müüdud toodangu maksumus veelgi enam.

Languses oli jätkuvalt masinatööstus, kus toodang vähenes aastaga enam kui kümnendiku võrra. Siingi on hinnatõus aidanud hoida toodangu maksumust eelmise aasta tasemel.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal pole tööstusettevõtete esindajate hinnangud viimastel kuudel suuri muutusi toimunud. Jätkuvalt on peamiseks probleemiks vähene nõudlus, kuid tõusetunud on ka tööjõu puuduse teema.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine