Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
 

Tallinna Linnaarhiivi ajaloolised hooned saavad uue kuue

TallinnTolli tänav 4, 6 ja 8 aadressil asuvate Tallinna Linnaarhiivi ajalooliste hoonete rekonstrueerimine on jõudnud olulise vahetulemusi. Käimasolevad katusekatte- ja katusekonstruktsioonitööd on jõudnud sarikapeoni.

Tallinna Linnaarhiivi muinsuskaitsealused hooned Tolli tänaval nr 4, 6 ja 8 on läbimas ulatuslikku renoveerimist, mille eesmärk on säilitada kultuuripärandit ja parandada hoonete tehnilist seisukorda. Tööd algasid 2025. aasta aprillis ja lõppevad eeldatavasti septembris. Täna võeti ehitajalt vastu sarikapärg.

Renoveerimistööde käigus uuendatakse hoonete katuseid, küttesüsteeme, elektripaigaldisi ning fassaade. Samuti parandatakse pööningukorruste soojustust ja ventilatsiooni, paigaldatakse katustele turvavarustus ning restaureeritakse ajaloolise Wulfardi-taguse torni müüritised ja terrass. Projekti kogumaksumus on ligi 934 000 eurot.

„Tallinna vanalinna südames paiknev Linnaarhiiv on kultuurilooliselt erakordselt tähtis ning väärib igakülgset hoolt ja säilitamist. Tehnilised uuendused tagavad nii töötajatele kui ka külastajatele paremad tingimused ning aitavad hoida väärtuslikke arhiivikogusid,“ kommenteeris Tallinna abilinnapea Viljar Jaamu. „Sarikapeo tähistamine märgib ehituse keskfaasi lõppu ning ühtlasi katusekonstruktsioonide valmimist, mis tagab hoonete edasise ilmastikukindluse ning loob eeldused siseviimistlus- ja tehnosüsteemide töödeks,“ lisas abilinnapea.

Linnaarhiiv tegutseb Tolli tänava hoonetes juba alates 1973. aastast. Ajalooliselt ulatuvad nende hoonete juured tagasi kuni 14. sajandini – kõige vanem neist, Tolli 6, on tõenäoliselt rajatud 14. sajandi teisel poolel. Tolli 8 on varaklassitsistlik tolli- ja pakkhoone, mille projekteeris 18. sajandi lõpus arhitekt J. C. Moor.

„Tolli tänava hoonete renoveerimine on oluline samm Tallinna linna kultuurimälu hoidmisel. Linnaarhiivile sobivate keskkonnatingimuste loomine tagab väärtuslike arhiivikogude säilimise ka tulevastele põlvedele,“ rääkis Tallinna Linnaarhiivi juhataja Küllo Arjakas.

Tööde tellijaks on Tallinna Linnavaraamet ning ehitab Aruna Ehitus OÜ, omanikujärelevalvet teeb Inseneribüroo Telora OÜ.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Statistika: korteriturg toimib vaatamata madalale tarbijabaromeetri näidule

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

Eesti konjunktuuriinstituudi mõõdetav tarbijabaromeeter jätkab teekonda sügaval põhjas. Juunikuine baromeetri näit 34,9 punti on enam-vähem samal tasemel, kus viimase aasta jooksul. 2023. aastast oleme negatiivsemas olukorras.

Jätkuvad maksutõusud ehk maksufestivali jätk, mis sööb ostujõudu, ei anna põhjust oodata, et inimeste kindlustunne võiks lähemas tulevikus märgataval määral paraneda. Lisaks on negatiivne tegur kiire inflatsioon, mis on tarbijate poolt vahetult tunnetatav.

Nii võib eeldada, et tarbijabaromeeter jätkab liikumist horisontaaljoonega näidatud n-ö tavaolukorda kirjeldatavast ajaloolisest keskmisest oluliselt allpool. Küll on vähenemas vahe tarbijabaromeetri kõvera ja viie aasta libiseva keskmise ehk veel inimeste operatiivmälus oleva lähimineviku olukorda kirjeldava näidu vahe. Seda küll paraku väga-väga madala tarbijakindluse normaalsuseks muutumise läbi.

Elamispindade turg võiks olla funktsioon tarbijakindlusest ja raha kättesaadavusest. Tarbjakindluse aspekti uurides võib öelda, et viimaste aastate madal tarbijakindlus ei ole elamispindade turgu olulisel määral mõjutanud. Näiteks Tallinna korteritehingute arv on viimase 12 kuu jooksul eranditeta igal kuul olnud ajaloolisest keskmisest tasemest kõrgemal. Tehingute tegemine näitab, et kinnisvaraturu ja kodu ostmise osas on piisav kindlustunne olemas.

 

Tarbijabaromeeter

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Elamispindade kättesaadavusest (13). Kas mittetulunduslik arendus parandab elamispindade kättesaadavust?

Tõnu ToomparkTallinna tellitud elamispindade kättesaadavuse analüüsis leitakse, et mittetulunduslik elamispindade arendamine võiks olla võluvits, mis aitab elamispindade kättesaadavusele kaasa. Kas see on nii? Kas see on tähtis teema?

Mis on mittetulunduslik arendus?

Mittetulunduslik arendamine võiks seisneda olukorras, kus inimesed panevad kamba kokku ja arendavad endale ise kortermaja, ridaelamu või miks ka mitte ühepereelamute piirkonna. Kui eesmärk on saada elamispind ja eesmärk ei ole teenida kasumit, siis saaks justkui odavamalt…

On see eluliselt usutav?

Kas me kujutame eluliselt ette, et 10 võhikut saavad kokku ja hakkavad kambaga arendama? Ei kõla väga usutavalt.

Esiteks tuleks leida inimesed, kes mittetulundusühingus osalevad ja kes on asukoha ja kvaliteedi osas enam-vähem samasugused nõudmised.

Teisalt tuleks leida maatükk, menetleda ehitusõigust. See kõik võtab aega. Tavaolukorras, kui inimene otsustab, et tal on oma kodu vaja, on vajadus mõnevõrra selgepiirilisem, kui on planeerimismenetluse ajaline kestvus.

Siis tuleks ehitushange korraldada, ehitama hakata ja ehitusprojekti juhtida, järelevalvet teha.

Kõiki protsessi osi, mille osas MTÜ liikmetel enestel teadmist ei ole, saab tellida. Aga kas keegi usub, et lõpptulemus saab olla odavam, kui tellida analoogne töö kasumit taotlevalt arendajalt, kelle jaoks projekti juhtimine on igapäevane töö?

Panna unistuste idees huvilised punti ja arvata, et nad suudavad olla efektiivsemad tühistab mõtte, et arendusprojekti juhtimiseks on mingitki kompetentsi vaja.

Ja mis kõige olulisem! Kas täna on taoliseks tegevuseks takistusi, kus huvilised hakkavad endale ühiselt kortermaja arendama? Juriidilises mõttes takistusi ei ole.

Elulises ja praktilises mõttes ongi arendusprotsessi juhtimine üks takistuste ületamiste jada.

Kus on konks?

Konks peitub analüüsi koostajategi arusaamas, et ega selline asi ei tööta. Kui just avalik sektor midagi kinni ei maksa või mingeid kingitusi ei tee. Kinnismaksmine ja kingitused võiksid seisneda näiteks tasuta või soodushinnaga maa pakkumises või doteeritud laenus.

Sellised pealemaksmised ja kingitused viivad vääramatult korruptsiooni tekkeni. Keegi peab ju ometigi hakkama otsustama, kes kuulub avaliku sektori pakutavate kingituste saajate valitute ringi ja kes sinna mitte kuuluma ei saa.

Järeldused

Ilus on mehaaniliselt maha kopeerida ideid saamata seejuures aru, kuidas erinevad turud toimivad ja millised on erinevates riikide erinevate ametite sisud.

Eesti õigussüsteem ei takista mittetulunduslikku arendamist mitte ühelgi moel. Kui inimesed tahavad kambaga tegutseda, siis lasku käia.

Kas mittetulunduslik arendamine vääriks mingit erinevat regulatsiooni? Kui takistusi ei ole, siis ei ole vaja ülereguleerimise hullust võimendada.

Tegemist on elamispindade kättesaadavuse temaatikat puudutava kommentaaride seeriaga. Varem ilmunud kommentaarid:

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Hepsor Latvia OÜ, a subsidiary of Hepsor AS, acquires Latvian company Starta 17 SIA

HepsorHepsor Latvia OÜ, a subsidiary of Hepsor AS, acquires a 100% holding in the Latvian company Starta 17 SIA (registry code 40203117159). Starta 17 SIA owns a property at Starta iela 17 in Riga. Three 14-storey apartment buildings with a total of 250 apartments and a net area of 14,500 m2 are planned to be built on the site. Phased construction is scheduled to start at the end of 2026.

The total transaction price is EUR 1.25 million. For the realisation of the transaction, EUR 800,000 will be raised from partners, who will acquire a minority holding of 20% in Starta 17 SIA.

The total investment in the development project is close to EUR 40 million, making it Hepsor’s largest development in the Latvian real estate market.

According to Martti Krass, the Country Manager at Hepsor Latvia: ‘With our investment in Starta 17, we reaffirm our belief in the strength of the Riga real estate market – primary market real estate transaction activity in Riga has increased by more than 25% year-on-year and we expect the positive trend to continue. The homes to be built as part of the planned development will be located in Teika – an area that has seen a boom in new residential and commercial buildings in recent years. This has created strong demand for new housing, making Teika one of Riga’s most attractive areas for new developments.’

Hepsor has developed around 400 apartments in Latvia, 95% of which have been sold. A further 514 apartments will be completed in the coming years.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Hepsor AS-i tütarettevõte Hepsor Latvia OÜ omandab Läti ettevõtte Starta 17 SIA

HepsorHepsor AS tütarettevõte Hepsor Latvia OÜ omandab 100%-lise osaluse Läti ettevõttes Starta 17 SIA (reg. nr. 40203117159). Starta 17 SIA-le kuulub kinnistu Riias, aadressil Starta iela 17. Kinnistule on kavas ehitada kolm 14-korruselist kortermaja kokku ligikaudu 250 korteriga ning netomahuga 14 500 m2. Etapiviisilise ehitusega planeeritakse alustada 2026. aasta lõpus.

Tehinguhind on kokku 1,25 miljonit eurot. Tehingu teostamiseks kaastakse 800 tuhat eurot partneritelt, kes peale tehingu realiseerumist omandavad vähemusosanikena 20%lise osaluse Starta 17 SIA-s.

Arendusprojekti koguinvesteering ulatub ligi 40 miljoni euroni, mis teeb sellest Hepsori suurima arenduse Läti kinnisvaraturul.

Hepsor Läti maajuht Martti Krass: „Starta 17 investeeringuga kinnitame oma usku Riia kinnisvaraturu tugevusse – esmase turu kinnisvaratehingute aktiivsus on Riias aastaga kasvanud üle 25% ning prognoosime positiivse trendi jätkumist. Planeeritava arenduse raames rajatavad kodud asuvad Teika asumis – piirkonnas, kus on viimastel aastatel hoogsalt kerkinud uusi elu- ja ärihooneid, mis on tekitanud tugeva nõudluse uute elamispindade järele, muutes Teika üheks Riia kõige atraktiivsemaks uusarenduste piirkonnaks.“

Hepsor on arendanud Lätis kokku ligikaudu 400 korterit, millest 95% on müüdud. Lähiaastatel on valmimas täiendavalt veel 514 korterit.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Merko: Construction contract in Latvia– Augstkalni wind farm foundations, electrical cables and roads

Merko EhitusOn 10 July 2025 PS MB.MS, a joint venture entity of UAB Merko Statyba and SIA Merko Būve, both fully owned subsidiaries of AS Merko Ehitus group, and SIA WPR 2, a fully owned subsidiary of SIA Zaļā Elektrība, entered into the contract to perform the construction of foundations for 16 wind turbines, electrical cables and roads in a windfarm located in the Smiltene parish in Latvia.

The contract value is above EUR 30 million euros, plus value added tax. The project is scheduled to be completed in the second quarter of 2027.

UAB Merko Statyba (merko.lt) is Lithuanian construction company, which offers construction services in the fields of general construction and residential construction and has become as a leading builder of wind turbine foundations. With more than 200 foundations installed and a team of sector-specialised professionals, the company can successfully deliver wind farm construction projects across the Baltic states.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Merko: Ehitusleping Lätis – Augstkalni tuulepargi vundamendid, elektrikaabeldus ja teed

10. juulil 2025 sõlmisid AS-i Merko Ehitus 100% tütarettevõtete UAB Merko Statyba ja SIA Merko Būve ühisettevõte PS MB.MS ning SIA WPR 2, mis on SIA Zaļā Elektrība 100% tütarettevõte, lepingu 16 tuuliku vundamentide, elektrikaabelduse ja teede ehitamiseks Lätis Smiltene vallas asuvas tuulepargis.

Lepingu maksumus on üle 30 miljoni euro, millele lisandub käibemaks. Projekti valmimise tähtaeg on 2027. aasta teises kvartalis.

UAB Merko Statyba (merko.lt) on tunnustatud Leedu ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener- ja elamuehituse töid ning on tõusnud juhtivaks tuulikute vundamentide ehitajaks. Üle 200 vundamendi rajamise kogemus ja sektorile spetsialiseerunud professionaalide meeskond võimaldab ettevõttel viia ellu tuuleparkide ehitusprojekte kogu Baltikumis.

Lisainfo: UAB Merko Statyba ehitusdirektor Jaanus Rästas, tel: +370 6875 0680.

SIA Merko Būve on Läti ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener- ja elamuehituse töid.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

KV.EE kinnisvara-podcast: institutsionaalse üüriinvestori kogemuslugu

KV.EE KinnisvarapodcastKV.EE kinnisvara-podcasti 116. osa toob teieni vestluse kinnisvarakonsultant Tõnu Toomparki ja Bonava Eesti arendusvaldkonna juhi Martin Rikolas’ega, keskendudes Bonava üüriinvesteeringutele. Saade pakub kuulajatele värskeid teadmisi Eesti üürituru arengutest.

Kuulajad saavad teada, kas Bonava müügiks ja üürileandmiseks arendatavatel korteritel või hoonetel on erisusi. Saade sukeldub üüriprojektide detailidesse ja pakub ülevaate hoone edust ning täituvusest.

Juttu tuleb ka erinevustest üürikorterite sisustuses ja hoone haldamises võrreldes müügimajadega. Saates avatakse ka Bonava üürnike kliendiprofiili ja nende eelistusi.

Vestluses analüüsitakse üürihindade kujunemist ja investeeringute tasuvust, andes ülevaate äriplaanide ja tegelikkuse kokkulangemistest. Martin Rikolas jagab mõtteid rahavoolise tootluse olulisusest tulevikus.

Lõpetuseks pakub saade pilguheite üürituru tulevikuarengutele ja professionaalsete arenduste rollile. Saatekülaline jagab kuulajatele mõttetera kinnisvaraarenduses olulistest põhimõtetest, nagu kannatlikkus ning kliendi ja turu põhjalik tundmine.

Kuulake saadet, et saada sügavamaid teadmisi ja perspektiivi Eesti kinnisvaraturu dünaamikast.

Vaata saadet videona

Play

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile ⁠klienditugi@kv.ee⁠.

Telli podcast enda podcast’i äppis või pane laik ja jälgi ⁠KV.EE Facebook⁠’i lehte.

Vaata podcast’i videona ⁠KV.EE YouTube’i EE video⁠’i kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO  või ⁠Spotify lehelt⁠.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Elamispindade kättesaadavusest (12). Segregatsioon – kas ja kuidas vältida?

Tõnu ToomparkVarjude mänguna koopa seinal on maalitud tonte, et Tallinnas on piirkondi, mis hakkavad getostuma, kuid elamispindade turu juhtimist kohe-kohe evalik sektor ei kaaperda. Teine tont, kes mööda Tallinna linna ringi käib on segregeerumine.

Segregeerumisena peetakse silmas, kus teatud sissetulekutaseme, rahvuse, haridustaseme või sotsiaalse staatusega inimesed koonduvad teatud piirkondadesse.

Pilk ajalukku

Alustuseks tasuks meenutada Eesti elamispindade arendamise lugu taasiseseisvuse perioodil. 1990-ndatel elamispindade arendamine järjest vähenes, sest inimestel polnud ostujõudu.

Taasiseseisvumisele eelneval ajal arendati elamispindu suures mahus. Arendamise viimane suur laine oli Lasnamäe. Tähtis on, et nõukogude perioodil olemasolevasse elamufondi tehti investeeringuid väga tagasihoidlikul määral. Näiteks puitelamute asumite vööd ümber Tallinna kesklinnas hoiti kokku kukkuda laskmast, kuid kvaliteedil lasti hääbuda.

Elamispindade arendamine algas tagasihoidlikul tasemel 2003.-2004. a ja siis kiirenevas tempos. Arendustegevuse avanemise võimaluse lõi laenuturu teke.

Alates arendusturu tekkest on Tallinnas olnud hulk toredaid ja võimekaid arendajaid, kes on tahtnud arendada mitte üht-kaht hoonet, vaid suuremaid piirkondi, kuhu luua uut, kaasaegset ja kvaliteetset keskkonda.

Praktilised näited

Veel sajandi alguses pidas rahvasuu Balti jaamast lääne ja põhja suunas paiknevat ala põlastavalt Kopliks. Oli tavapärane, et korteri ostusoovis oli mainitud, et Kopli ja Lasnamäe asukohana välistatakse.

Mis on tänaseks toimunud? Mitmed Kalamaja tööstushooned on ümber ehitatud elamispindadeks. Näiteks Volta või Noblessner. Kalamaja on tõeline piirkondlik staar, kellele Kopli on järele jooksmas. Ja seda kõike erasektori initsiatiivi põhiselt.

Kalamajast on maha niidetud slummistunud Liinid ja asendatud uute-kvaliteetsete elamutega. Lisaks suurematele-mahukamatele arenduspiirkondadele on Kalamajas-Koplis hulk üksikuid hooneid. Kõik need projektid on loonud uut kvaliteeti ja toonud pakkumisse uusi elamispindu.

Arendusprojektid on toodud turule ja müüdud ostjatele turutingimustel. On selge, et uusarenduse korter näiteks Kalamajas on märksa kallim, kui sadakond aastat vana ja viimased pool sajandit investeeringute puuduses vaevelnud naaberhoone.

Kuidas see saakski teisiti olla? On selge, et uue ja keskmisest kallima korteri ostmist saab endale lubada keskmisest jõukam leibkond.

Nii on tõepoolest tekkinud hoonete piirkonnad, kus inimeste sotsiaalne erisus ei ole liiga suur.

Kas uusarendus on halb?

Mis oleks alternatiiv uute-kaasaegsete-kvaliteetsete elamispindade turule toomisele? Kas keegi tõepoolest arvab, et parem oleks, kui meil Kalamajja ja Koplisse ei oleks uusi kortereid pakkumisse toodud? Kas tõesti saab olla arvamusel, et pakkumise mitteloomine oleks parem alternatiiv? Kas keegi tõsimeelselt ütleks, et elamispindade kättesaadavusele on neil projektidel negatiivne mõju?

Vaadates suurt pilti on Kalamajja ja Koplisse, aga ka muudesse piirkondadesse trügivate uutel elamutel väga positiivne mõju. Uued arenduspiirkonnad linnas toovad uut elu, kvaliteeti ja kergitavad kogu asumi või isegi linnaosa väärtust. Kalamaja on kõige inetuma pardipoja staatusest sirgunud kõige kaunimaks luigeks.

Sellised piirkondlikud arengud motiveerivad olemasolevate elamispindade omanikke kõrvaldama eluasemeinvesteeringute defitsiiti ehk renoveerima ja remontima nende eluhooneid.

Järeldused

Segregatsioon on tont, kes kaob kui toas tuli põlema panna. Segregatsioon on tekkinud mikropiirkondadesse ehk eelnevalt tühjana seisnud või muu kasutusotstarbega (näiteks tootmine) aladele, kuhu on arendatud kortermajad.

Vaadates Tallinna mitte hoonete, kvartalite või üksikute asumite lõikes, on erineva kvaliteedi ja hinnaga elamispindade turg mitmekesine.

Uued elamispinnad oma arenduskuludel baseeruvast hinnastamisest tulenevalt on alati kallis ja paljude jaoks liiga kallis kaup.

Elamispindade kättesaadavuse parandamise eesmärki silmas pidades tuleb arendajatele andja võimalus uusi elamispindu arendada. See tekitab arendajate vahel konkurentsi. Konkurents hoiab hinnad optimaalsel ehk mõistlikul tasemel.

Tegemist on elamispindade kättesaadavuse temaatikat puudutava kommentaaride seeriaga. Varem ilmunud kommentaarid:

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Unistad karjäärist kinnisvaramaaklerina?

KinnisvarakoolKas tunned, et kinnisvaramaailm köidab Sind? Tahad alustada edukat karjääri kinnisvaramaaklerina, kuid vajad tugevat vundamenti? Kinnisvarakooli alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm on just Sulle!

See mahukas koolitusprogramm on loodud tulevastele kinnisvaraspetsialistidele, kes soovivad saada põhjalikke teadmisi juriidikast, kinnisvaraturust, hindamisest, ehitusest, planeerimisest ja müügitehnikatest.

Stardiprogrammiga liitudes osaled järgmistel koolitustel:

Kõik koolitustel osalejad saavad pärast õpiväljundite hindamist Kinnisvarakooli tunnistuse.

Koolitused toimuvad hübriidõppe vormis – osalejal on võimalus valida, kas osaleda kontaktkoolitusel klassiruumis või veebi teel.

Alustava kinnisvaramaakleri stardiprogrammi läbimise tõendid on väärtuslikuks soovituseks kinnisvaramaakleri ametikohale kandideerimisel. Kinnisvarakoolil on koostöölepped mitme Eesti juhtiva kinnisvarabürooga, kes on valmis pakkuma töövõimalusi koolituse läbinutele.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Rahandusministeerium: Soovimatu kinnisvara saab edaspidi loovutada omavalitsusele

Valitsus kiitis heaks asjaõigusseaduse muudatuse, mille kohaselt liigub soovimatu kinnisvara edaspidi riigi asemel kohaliku omavalitsuse kätte. Seni sai kinnisvaraomanik seaduse järgi loovutada kasutuseta omandi riigile.

Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak selgitas, et senine praktika ei ole end õigustanud: „Riigil on keeruline, teadmata kohalikke olusid ja arenguvajadusi, leida loovutatud varale sobiv kasutusviis. Samas tunnevad omavalitsused oma piirkonna vajadusi paremini ning saavad varale leida otstarbe, mis toetab kohalikku arengut ja elukeskkonda.“

Asekantsler tõi näiteks, et sageli loovutatakse riigile kortereid, mis on halvas seisukorras, asuvad tühjenevates elamutes ning millel puudub turuväärtus. Ta lisas, et need juhtumid ei ole pelgalt kinnisvaraga seotud küsimus, vaid viitavad laiemate sotsiaalsete probleemide kuhjumisele, eriti Ida-Virumaal.

„Tegemist ei ole ainult kinnisvara haldamisega, vaid üleüldise elukeskkonna kvaliteediga. Just seetõttu on oluline, et kohalik omavalitsus, kes tegeleb igapäevaselt sotsiaalsete ja ruumiplaneerimise küsimustega, saaks siin juhtrolli,“ sõnas Kajak.

2019. aastal viis rahandusministeerium läbi pilootprojekti kolmes omavalitsuses, kus testiti praktilisi ja õiguslikke lahendusi kasutusest välja langenud korterite probleemile. Projekti käigus töötati välja lahendusi elanike ümberkolimiseks jätkusuutlikesse korterelamutesse ning tühjade ja osaliselt eraomanikele kuuluvate elamute lammutamiseks. Tulemused näitasid, et tõhusaim viis probleemi lahendamiseks on just kohalikul tasandil lähenemine.

Asjaõigusseaduse § 126 muudatus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2026. Muudatusega nähakse ette ka riigipoolne rahaline tugi omavalitsustele, et nad saaksid loovutatud kinnisvaraga otstarbekalt tegeleda.

Aastatel 2011–2024 on riigile loovutatud kokku 606 soovimatut kinnisvaraobjekti.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Uus maa: Juunikuu turuülevaade: käibemaksu tõusueelne ostubuum jäi juunis ära

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa andmetel müüdi juunis küll 90% rohkem uusi kortereid kui mullu samal ajal, kuid maiga võrreldes püsis tehingutearv samal tasemel ning 2024. a lõpu sarnast maksutõusu ootusest põhjustatud ostubuumi tänavu ei toimunud.

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüüsiosakonna juhi Sten Renar Subatšjuse sõnul püsis uusarenduskorterite tehingutearv sarnaselt maikuuga ka juunis keskmisest kõrgem, kuid märgiline tõus jäi pigem tulemata.

„Võiks eeldada, et mai ja juunikuu kasvunumbreid vedasid käibemaksu tõusueelselt just uusarenduste tehingud, kuid tehingute täpsemal analüüsimisel nii väita ei saa. Kahe viimase kuu tehingute struktuur oli sarnane, kuid mediaanhind langes mais aprilliga võrreldes 5%, samas tõusis juunis maiga võrreldes 7,5%. See näitab hoopis, et turg on endiselt taastumisfaasis, pakkudes kuude võrdluses kohati ebastandardseid kõikumisi“, analüüsis Subatšjus.

Eesti korteriturg
Tallinna korteriturul tehti juunis 750 tehingut. Mulluse juuniga võrreldes kasvas korteritehingute arv 28%, kuid maikuuga võrreldes langes see 2,5%. Tehingute käive tõusis eelmise aastaga võrreldes lausa 38%, näidates sellega 2025. aasta parimat tulemust. Viimase pooleteise aasta kõrgeima numbri saavutas ka Tallinna korteritehingute mediaanhind, ulatudes juunis 2 940 €/m2.

Tartu korteritega tehti juunis 137 ostu-müügitehingut, püsides samal tasemel eelmise kuuga. Samas võrreldes mullusega tehti juunis 13% rohkem tehinguid. Tartu korteri ruutmeetri mediaanhind oli juunis 2 294€/m², mis on maiga võrreldes üle 3% madalam ning eelmise aasta sama ajaga võrreldes enam kui 7% madalam. „Tartu turu üles-alla kõikumised kuust kuusse iseloomustavad samuti taastumisfaasi, mil paikapidavaid järeldusi teha on veel vara,“ kommenteeris Subatšjus.

Pärnu korteritega sõlmiti juunis 59 tehingut, mis on 25% madalam tulemus kui mais.Mullu sama ajaga võrreldes oli tehingute arv samal tasemel. Pärnu korterite mediaanhind tegi teist kuud järjest märgatava tõusu, kerkides aastaga 21,5% ning maiga võrreldes üle 4% 2479 euroni ruutmeetri eest. „Numbrid näitavad, et suvekuudel ollakse endiselt suvepealinna usku,“ märkis Subatšjus.

Narva korteriturg jätkas ka juunis tehingute arvult stabiilsel kursil – esialgsetel andmetel sõlmiti Narvas korteritega 54 tehingut, mis on samal tasemel eelmise kuuga. Mediaanhind näitas viimase poolaasta jooksul esimest korda tõusunumbreid, kasvades aastatagusega võrreldes 4,5% ning maiga võrreldes 4%, 472 euroni ruutmeetri kohta. „Kas ka Ida-Eesti turg hakkab ilmutama taastumismärke, selgub II poolaastal,“ nentis Subatšjus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Invego: Juunis kolmekordistus Luccaranna uusarenduse müük

InvegoVahetult enne juuli alguses jõustunud käibemaksu tõusu tehti Invego poolt arendatavas Luccaranna elurajoonis kuus korteritehingut, mida on tavapärasest kolm korda rohkem ehk sama palju kui kolmel eelmisel kuul kokku.

Invego müügijuhi Raul Andressoni sõnul näitab aga juuli algus, et suurenenud nõudlus ei olnud vaid saabunud maksutõusust tingitud. “Pigem on turg ka üldiselt elavnenud, mida kinnitab ka juuli esimese dekaadi päringute ja ostuhuviliste rohkus. Igatahes ei ole mingist suveloidusest siiani juttugi,” rääkis Andresson.

Invego müügijuhi kinnitusel oli saabuval maksumuudatusel juuni müügile kindlasti positiivne mõju ja nii jõudis kuu viimane tehing notarisse veel 30. juuni pärastlõunal. Luccaranna kõrval oli müük aktiivne ka Tiskeoja ja Uus-Järveküla arendustes. “Ostjad hindavad ostjad aina enam nutikaid planeeringuid ja terviklikku elukeskkonda, kus on hästi lahendatud hoonete vaheline ala ning kus on mitmekülgseid vaba aja veetmise ja sportimise võimalusi,” sõnas Andresson ja lisas, et hästi läbimõeldud arendused lähevad kaubaks hoolimata sellest, mis seis turul parasjagu on.

2026. aastal lõplikult valmiv Luccaranna elurajoon koosneb 20 kortermajast ja 11 kolmikvillast ning ehitustöid teostab NOBE. Kokku valmib mereäärsesse elurajooni 254 uut kodu. Invego visiooni ning KUU arhitektide ja Kino maastikuarhitektide lahenduse kohaselt saab Luccarannast põhjalikult läbimõeldud arhitektuurne tervik. Kortermajad on varustatud liftiga, kodud ise on avarad ja valgusküllased, rõdude või terrassidega ning paljudest avaneb vaade merele. Kvartali servadesse viidud parkimine ja majadevahelised autovabad alad ning sillutatud kõnniteed vahelduvad omakorda erinevate looduslike aladega ning elurajoonist 50 meetri kaugusel on mererand.

Lisaks tuleb iga koduga kaasa ka 5-aastane ehitusgarantii, mis laieneb kõigele, mis on ostes ühes korteris, alustades ventilatsioonisüsteemidest ja kütteseadmetest ning lõpetades parketi või segistitega.

Luccaranna asub Tallinna linnas, Tiskre asumi mereäärses osas Tabasalu panga kõrval.  See oli 19. sajandil populaarne peenema rahva suvituspaigana. Luccaranna piirkond oli koos Kadriorus asunud Georg Witte supelsalongiga üks riigi populaarsemaid rannakuurorte nii Tallinna kui Peterburi kõrgseltskonna seas. Lucca ja Tiskre kuurorte külastasid omal ajal nii luuletaja Puškini perekond kui ka tema sõbrad ning kuulus ajaloolane ja kirjanik Karamzin.

Invego on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10 aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on täna töös ligi 30 erinevat arendusprojekti. Invego on välja arendanud 150,000m2 sh 1300 kodu ja enam 50 000 m2 äripindu ning töös on veel 450 000m2 elukondlikku ja ärikinnisvara.

Tallinnas ja selle lähiümbruses kinnisvara arendavatest ettevõtetest on Invego müüdud uute kodude arvu poolest viimase viie aasta arvestuses teisel kohal 900 koduga. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla ja Keila Pargikodude elurajoonid. Ettevõte on rajanud ka üle 50 000 m2 äripinda.

Läti pealinnas arendab Invego elurajoone Vitolu Parks ja Mārupes Sirds, koos arenduspartner Reterraga Parka Kvartals, Skanstes Rezidences ja Miera Rezidences ning Riia vahetus läheduses ridamaju Vide Adaži arenduses.

Lõuna-Portugalis on arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga, mis on sobilikud nii aastaringseks elamiseks kui hooajaliseks kasutamiseks.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

The subsidiary of Hepsor AS, Hepsor Phoenix 4 OÜ, has signed a construction contract for the development of apartment buildings at Manufaktuuri 12

HepsorOn July 9, 2025, Hepsor Phoenix 4 OÜ, a subsidiary of Hepsor AS, and the construction company Mitt & Perlebach OÜ signed a contract for the construction of the development project named M12, located at Manufaktuuri 12 in Tallinn. The total value of the construction contract is 7.0 million euros, excluding VAT. The development will include two apartment buildings with a total of 49 apartments and a total saleable area of 3,090 m². Construction is scheduled to be completed in the second half of 2026.

The new Class A energy-efficient buildings are designed with modern and sustainable solutions, such as smart home systems, electric vehicle charging infrastructure, solar panels, and storage rooms for bicycles and strollers – all aimed at supporting a greener lifestyle for residents and reducing ancillary expenses.

„Obtaining the building permit and signing the construction contract with Mitt & Perlebach marks a significant milestone in the development of the entire Manufaktuuri quarter. This enables construction of the new homes to begin as early as July 2025. The Manufaktuuri 12 project introduces modernity and a connection to nature to this historic area, while honoring its story and character,“ said Mihkel Mäger, Country Manager of Hepsor Estonia.

M12 is the fourth development project by Hepsor and the Tolaram Group in the Manufaktuuri quarter. Previously, 421 homes have been completed in the Sitsi Õunaaed and M7 development projects, 96% of which have been sold. In the third quarter of 2025, construction is planned to start on the first phase of the Manufaktuuri Factory project, where 152 new homes will be built.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Hepsor AS-i tütarettevõte Hepsor Phoenix 4 OÜ sõlmis ehituslepingu Manufaktuuri 12 korterelamute ehitamiseks

HepsorHepsor AS-i tütarettevõte Hepsor Phoenix 4 OÜ ja ehitusettevõte Mitt & Perlebach OÜ allkirjastasid 9. juulil 2025 lepingu M12 nime kandva arendusprojekti ehitamiseks Tallinnas, aadressil Manufaktuuri 12. Ehituslepingu maht on 7,0 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Arenduse käigus valmib kaks kortermaja kokku 49 korteriga, mille müüdav pind on 3090 m². Ehitustööde valmimine on planeeritud 2026. aasta teise poolde.

Uutesse A-energiaklassiga hoonetesse on kavandatud kaasaegsed ja jätkusuutlikud lahendused, nagu targa kodu süsteemid, elektriautode laadimistaristu, päikesepaneelid ning jalgrataste ja lapsevankrite hoiuruumid – kõik eesmärgiga toetada elanike rohelisemat eluviisi ja madalamaid kõrvalkulusid.

„Ehitusloa saamine ja ehituslepingu sõlmimine Mitt & Perlebachiga märgivad olulist verstaposti kogu Manufaktuuri kvartali arengus. See võimaldab uute kodude ehitamisega alustada juba 2025. aasta juulis. Manufaktuuri 12 projekt lisab ajaloolisele alale kaasaegsust ja looduslähedust, austades selle lugu ja iseloomu,“ ütles Hepsori Eesti maajuht Mihkel Mäger

M12 on Hepsori ja Tolaram Grupi neljas arendusprojekt Manufaktuuri kvartalis. Varem on valminud 421 kodu Sitsi Õunaaia ja M7 arendusprojektides, millest 96% on müüdud. 2025. aasta kolmandas kvartalis on plaanis alustada ka Manufaktuuri Vabriku esimese etapi ehitustöödega, kuhu rajatakse 152 uut kodu.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm